5 minute read

Kui vajad väikest nügimist

Enda tegemiste, uskumuste ja väärtuste lahtimõtestamine võib teinekord vajada hoopis usalduslikku suhet inimesega, kes aitab sul end paremini mõista. Miks võib arengutreening (coaching) olla kasulik nii juhile kui ka ametnikule, räägib ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.

Arengutreening on Rogeri meelest, kes on ise juba aasta arengutreeneri ja -nõustaja (coach) ametit pidanud, hea tööriist, et mõelda nõnda: mida tahan päriselt saavutada, mis on mulle oluline ja mis mind tervikuna mõjutab. „Võtan seda nii, et elu on nagu pikk koridor täis valikuid: mõned uksed on lahti, teised kinni ning siis on veel uksed, mida ise oma hirmude ja kahtluste tõttu kinni hoiame. Treening ongi minu jaoks olnud see vahend, mis on aidanud neid uksi lahti teha ning oma teekonda selgemalt mõista.“

Oluline aspekt arengunõustamise juures on nõustaja erapooletus. Ta on professionaal, kellel puudub isiklik huvi sinu elu või tegemiste vastu. Ta ei ole tuttav ega kolleeg, kes võiks oodata midagi sinu käitumisest või valikutest. See võimaldab olla täiesti avatud ja aus, sest juhendaja eesmärk on aidata sul saavutada selgus ja leida lahendused, mitte pakkuda isiklikke hinnanguid. Säärane objektiivsus ongi tihti see, mida on keeruline saavutada suhetes sõprade või pereliikmetega.

Kõrvaltvaataja pilk tulebki kasuks objektiivse hinnanguna, eriti kui see on inimene, kes ei tea sinu tausta või varasemaid tegemisi. Arengutreeneril puudub isiklik huvi sinu elu vastu; ta on professionaal, kes ei karda küsida neid küsimusi, mis sind häirivad. Hea juhendaja aitab need küsimused esile tuua ja toetab, et leiaksime iseenda seest vastused. See ei ole mugav, aga just säärane ebamugavustunne viib selguse ja kindlamate otsusteni,“ nendib Roger.

Muutus paneb liikuma

Kuigi peale vaadates võiks ju arengunõustaja täita ka terapeudi rolli, ta seda ei ole. „Kui terapeut keskendub peamiselt minevikule ja traumadele, siis vaatab treening tulevikku: kuidas saavutada oma eesmärke ja lahendada praegusi probleeme. Minu enda kogemus on näidanud, et sageli on inimestel kas mingi tühi tunne, mille põhjust nad ei tea, või on neil selge siht, kuid nad vajavad julgust ja toetust, et see soov ellu viia. Juhendaja aitab mõista, mida inimene tegelikult tahab ja kuidas selle poole liikuda,“ sõnab Roger. Isegi kui inimene langetab lõpuks otsuse, et ta ei võta seda teekonda ette, on vähemalt kõik sammud läbi mõeldud.

Töökeskkonnas tõstatuvad sageli küsimused, kuidas ennetada läbipõlemist või lahendada konflikte inimeste vahel. „Kui proovime siin tausta mõtestada, siis on näiteks läbipõlemine enamasti seotud motivatsioonikaoga. Kui juht tunneb, et tema töötajad on kaotanud motivatsiooni või on konfliktis oma töö väärtustega, saab nõustaja aidata neil leida uusi viise, kuidas saavutada töös rahulolu ja tasakaal,“ lausub Roger. „Või kui töötaja tunneb, et tema töö ei paku enam rahuldust, aitab vestlus juhendajaga jõuda tal väärtusmaailma kõnetamise toel võimalike uute eesmärkideni.“

Võtame näiteks keerulised suhted inimeste vahel. Olgu see väärtuste konflikt või miski muu, võib juht hakata selle lahendamist edasi lükkama. „Loogiline, see on ebameeldiv. Aga vahel on nii, et osalised teavad juba ise lahendust, nad vajavad lihtsalt nügimist või otsustavat lauset. Oleme lugenud ju päris paljudest inimestest, kes ütlevad, et mingi suur muutus pani neid liikuma sinna, kus nad praegu on. Asjade läbiarutamine annab sisemise veendumuse enda otsuse õigsuses ning plaani, kuidas, mida ja millal teha.“

Arengunõustaja ei ole terapeut, ent veidi tuleb tal inimese tunnetesse ikkagi süveneda, sest emotsionaalne olek on Rogeri sõnul paljuski selle taga, kas inimene hakkab enda otsuseid ellu viima. „Tahame otsuseid ratsionaliseerida, kuid peame siiski mõistma, mis tunde see meis tekitab või mis tunne on seal otsuse taga. Väidan sajaprotsendiliselt, et tööandjal on kasulikum, kui tema inimeste eraelu on korras, vastupidine mõju on üldiselt väiksem. Seega ei tasu peljata otsida endale arengutreener või alustada näiteks mõnest muust enda heaolu turgutavast tegevusest. Soovin, et jõuaksime politseiski tervikuna arusaamani, et väga oluline on inimese eraelu toetada.“

Harjutused ajule toimetulekuks

Arengunõustaja abi tasub kaaluda näiteks siis, kui tunned rahutust, ei suuda langetada otsust või ei tea täpselt, mida tahad. „Näiteks juhul, kui kodune arutelu või vestlused kolleegidega ei aita. Tihti ei taheta enda muresid töökeskkonnas väljendada, kuna kardetakse paista ebakindel või saada külge viriseja silt. Minu enda kogemus arengutreeninguga on olnud igati positiivne. Olen saanud selgust, mis mind edasi viib, ning leidnud ka tuge, et need otsused kindlalt ellu viia. See protsess on andnud mulle enesekindlust ja teadmist, et ma liigun õiges suunas,“ ütleb Roger.

Juhul kui küsimus on otsustusvõimes, soovitab Roger esmalt näiteks visata münti. „Mündi kukkumine pole saatus. Sa oled juba varem ära otsustanud külgede tähenduse, kuid pead tabama mündi maandumisel hetke ja suutma end jälgida. Kui tunned, et münt kukkus n-ö vale poolega, saad aru, millise valiku poole sinu otsus tegelikult kaldus.“

Arengutreeningu vajadus tuleb Rogeri sõnul alles pärast seda sammu. „Mida kardavad inimesed otsustamisel? Teadmatust ja mida see kaasa toob. Selle läbiarutamiseks ning riskide maandamiseks ongi treening väga hea.“

Näiteks räägime politseis eriettevalmistuse katsetest ja miks me neid teeme. Kui olukord kätte jõuab, ei ole keha stressis, vaid juba teab ja on harjunud seda lahendama. „Kui oled olukorrad ja otsused läbi arutanud, oskab aju veidi ennustada juhtuvat ning tuleb ka stressiga paremini toime. Üldiselt inimene ju teab, mis otsus on tema jaoks õige, aga ta lihtsalt kardab vahel tagajärge ehk teadmatust.“

Minu enda kogemus arengutreeninguga on olnud igati positiivne. Olen saanud selgust, mis mind edasi viib, ja saanud ka tuge, et need otsused kindlalt ellu viia. See protsess on andnud mulle enesekindlust ja teadmist, et ma liigun õiges suunas. Treening aitab mõtestada, mida ma tegelikult tahan ja kuidas seda saavutada.

Kokku võttes on arengutreening justkui investeering iseendasse. See võimaldab vaadata enda sisse ja avada uksi, mis muidu jääksid suletuks. Loominguline koostöö juhendajaga pakub tööriistu, et mõista oma eesmärke, ületada takistusi ja liikuda enesekindlamalt edasi. Proovi seda! See võib olla just see, mida vajad, et oma elus järgmine samm teha ning edasi liikuda suurema selguse ja kindlustundega.

Marge Sillaot, PPA kommunikatsioonibüroo

This article is from: