UUDISED

Tööd alustasid abipolitseinikkriminalistid

Märtsis koolitas PPA välja esimesed kuus abipolitseinikku, kes saavad kriminaliste aidata ressursimahukatel sündmustel või kriisiolukordades.

Koolitust organiseerinud Põhja prefektuuri kriminalistikagrupi juht Carol Illak märkis, et abipolitseinikke saab kaasata suurematele sündmustele, kuhu on vaja välja panna mitu kriminalistipaari. „Pikemas plaanis soovime moodustada väikese, kuid kindla rühma abipolitseinik-kriminaliste, keda ressursimahukatele sündmustele kaasata,“ ütles Carol.

Kriminalistid koolitasid abipolitseinikke

Abipolitseinike rühmajuhi Darvy Kõdari sõnul on kriminalistika baasteadmistest kasu abipolitseinikele ka tavapärases patrulltöös osaledes: „Patrull peab sündmuskohal esimesed toimingud ära tegema ja kriminalistika baasteadmised on selles kindlasti kasuks. Mõistagi laiendab see vabatahtlike silmaringi.”

Kriminalistid koolitasid abipolitseinikke laboriruumis. Koolitus algas põhitõest, kuidas täielikus kaitsevarustuses (kaitseülikond, juuksekate, mask, kindad) sündmuskohale saabuda. Ühtlasi tehti tutvust kriminalistide töövahendite ja tehnikaga: tahmad, pintslid ja DNA-proovid; kuidas talletada murdmisriistade tekitatud jälgi ning võtta ja pildistada sõrmejälgi.

Jõhvi ja Tartu arestimaja suleti

Vangistusseaduse muutmisega võtsid alates aprillist Jõhvi ja Tartu arestimaja kinnipidamise teenuse üle Viru ja Tartu vangla.

Kinnipidamise teenuse omanik Aivar Krupp rääkis, et pärast teenuse üleandmist vanglatele on lõpule viidud lähiaastate PPA suurim kinnipidamise teenuse reformi osa, mille üks põhjus on kinnipeetavate arvu vähenemine, ent ka vananevad arestimajad ning kinnipeetavate tingimuste parandamine. „Riigil ei ole otstarbekas hoida ühes linnas mitut sarnase funktsiooniga kinnipidamiskohta. Arestimaja ülesannete andmine vanglale hoiab kokku PPA kinnipidamiskulusid, kuid samal ajal hakkavad kinnipeetavad saama ka paremat teenust,” selgitas Krupp ja lisas, et Tartu ja Jõhvi vangla on nüüdisaegsemad, mis tähendab, et ka tingimused on paremad.

Tartu vangla

Märtsi lõpus suleti jäädavalt Jõhvi ja Tartu arestimaja, misjärel hakkasid Tartu ja Viru vangla lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidama ka arestialuseid, kuni 48 tunniks kinnipeetuid ja kainenema toimetatud inimesi.

PPA lähetab Sloveeniasse politseiüksuse ESTPOL4

PPA saadab maikuus Sloveeniasse politseiüksuse ESTPOL4, et abistada Sloveenia politseid rändekriisi leevendamisel.

Sloveenia siseminister pöördus mullu detsembris Euroopa Liidu liikmesriikide poole abipalvega saata kevadel neile appi meeskonnad, kelle oskusteks on piiride tugevdatud valvamine ja massiohje, kuna rändesurve sealsetele piiridele on kasvanud.

Politseiüksus ESTPOL2 2015. aastal Sloveeinas

Rahvusvahelise koostöö büroo juht Reet Zeisig ütles, et PPA plaanib alates maikuust Sloveeniasse saata kolm viieliikmelist meeskonda, kelle ülesandeks saab praegu teadaolevalt Horvaatia piiriala lähistel maismaapatrullides osalemine. „Abistasime Sloveeniat 2015. aastal ning oleme seda valmis tegema ka nüüd. Nii tõstame Euroopa Liidus Eesti mainet kui järjepidevast ja usaldusväärsest partnerist ning loome eeldused, et sarnase olukorra tekkimisel on meil liitlasi, kes soovivad ka meid raskel ajal toetada,” märkis Zeisig.

Politseis asusid tööle mesilased

Pealinna politseimaja katusel sumisevad aprillist alates itaalia tõugu mesilased, kelle valmistatud mett hakatakse kinkima politsei koostööpartneritele.

Politseimesilaste töölevõtt on üks samm olla PPAs oma tegudes keskkonnahoidlikum. Meie mesimummude toodetud meest tekib ühelt poolt tervislik kingitus koostööpartneritele ning teiselt poolt pakume loodusele juurde kümneid tuhandeid tublisid tolmeldajaid, kes aitavad meid ümbritseval loodusel elujõus püsida,“ sõnas idee autor, PPA turundaja Kairi Kreek. Tema sõnul saadi inspiratsiooni LHV, Nordic Hotel Forumi ning presidendi kantselei algatustest, kus on tõestatud, et ka linnaruumis on võimalik mesilasi edukalt pidada.

Nii paigutati politseimaja katusele kaks taru, kus pesitsevad kaks mesilasperet. „Mesilasi loetakse kokku perede kaupa, kuna see on üks organism. Ühes peres on esialgu kuni 12 000 liiget, kuid nagu itaallastele kombeks, võib pere päris suureks kasvada, põhikorje ajal kuni 60 000 liikmeni. Kui õnnestub, loome suve jooksul kolmandagi mesilaspere,“ kirjeldas Kristjan-Jaak Nuudi, kes on õppinud mesinik ning hoolitseb teiste seas nüüd ka PPA mesilaste eest. Itaallasi iseloomustab tema sõnul soojalembus, mis tähendab, et jahedama ilmaga nad nina välja väga ei pista, see-eest ilusa ilmaga on väljas korjel kogu jõuguga.

Politseimesilaste eest kannavad hoolt Valter-Kristjan Oberg ja Kristjan-Jaak Nuudi

Foto: Reelika Riimand

Mesilaste rohkus ei tähenda, et suvel on politseimaja hoov sumisejaid täis. „Mesilased valivad tavaliselt ühe taimeliigi ja otsivad siis seda võimalikult palju. Asfaldilt õnneks midagi korjata pole ja seetõttu töötajaid ega kliente nad häirida ei tohiks. Pigem oleme vaadanud, et nad võiksid suuna võtta Kristiine eraaedadesse, kust leiab vahtraid, õunapuid, võililli ja teisi koduaiataimi, mis tähendab, et mesi saab mitmekesine ja väga-väga hea,“ sõnas Nuudi.

Mesilased filtreerivad enamiku õhus levivatest raskmetallidest välja. Samuti ei leidu linnas taimekaitsevahendeid, mida kasutatakse pigem maal. Aktiivse korje ajal lendavad mesimummud keskmiselt pooleteise kilomeetri kaugusele, kuid võivad lennata ka poole kaugemale. Hooaeg on hästi läinud siis, kui ühest tarust õnnestub koguda 30 kg mett.

Kaie Roop kommunikatsioonibüroo