EESTI
Nr. 3 (50) 4.50 eur 2019 sügis
TENNISEAJAKIRI
DAVIS CUPI MEESKOND MÄNGIS ATEENAS EDUKALT
HARRASTAJATE SUURTURNIIR EURONICS EST-TRANS CUP
ÜLEVAADE TÄISKASVANUTE JA NOORTE MEISTRIVÕISTLUSTELT
MAAREN OLANDER ESIMESE ARMASTUSE JUURES TAGASI
ANALÜÜS: PAARISMÄNG KUI VÄLJUND MAAILMA TIPPU
RENE BUSCH MUGAVATEST SPORDILASTEST
Seitsmekordne Eesti meister
Vladimir
Ivanov jõudis profituurile
116 lk
Prillita on parem! • laseroperatsioonid • lisaläätsed • multifokaalsed läätsed
Tegevusloa number L02886
ReFocus Silmakeskus | Kreutzwaldi 3, Tallinn / Lai tn 11, Tartu | tel 5344 3533 www.refocus.ee
Nr. 3 (50) 2019 sügis Ajakiri ilmub neli korda aastas BEST PRESS OÜ SÕJAKOOLI 10, 11316 TALLINN AJAKIRI@TENNIS.EE 626 4780 WWW.AJAKIRITENNIS.EE
T OIME T US
Foto/Siim Solman Ajakirja Tennis väljaandja Donatas Narmont nautimas suvist tennisemängu kodustel Rapla tenniseplatsidel.
S
Head Tennise lugejad!
uured filosoofid on läbi aegade murdnud pead, kuidas elada nii, et oleksid maksimaalselt õnnelik oma elu igal etapil. Mis puutub siia tennis? Aga tennis on ju meie paljude jaoks mäng, mis meid õnnelikuks teeb. Olen mõnel ärikohtumisel sattunud rääkima spordi teemadel, kasvõi tennisest, kui ka vastaspool seda harrastab. Ja tihti on vestlus läinud nii kirglikuks, et lõviosa kohtumise ajast ongi märkamatult kulunud. Ja millise kirega võib Su vestluspartner lemmikspordialast rääkida! Neil hetkil saad aru, mis meid tihti õnnelikuks teeb, piisab väikestest asjadest, kasvõi ühest väga mõnusast tenniselahingust toredate kaasmängijatega. Asjata pole ka seekordses Tennises kajastatud suvel aset leidnud tenniseturniirid igale tasemele. Samuti on oma maagiline võlu tipptennise vaatamisel. Hiljuti lõppesid US Openi otsustavad mängud öötundidel, ometi ei olnud nii minul ega paljudel teistel tennisefännidel kahju uneajast mõned tunnid ohverdada, et otsepildis maailma tippe jälgida. Tõeline tennisefänn võib sellisel tasemel mängu vaadata mitmeid tunde järjest, ilma et igav hakkaks. Aga kõik on subjektiivne, autoralli armastajate jaoks võib palli toksimine olla surmigav, samas kui riski piiril kihutavad autod panevad neil vere käima. Aga nii peabki olema. Ja mis kõige tähtsam, nende kahe ala puhul on eestlastel maailma tipud omast käest võtta! Loomulikult tunnevad kõik vanemad uhkust oma laste üle, kes spordis midagi märkimisväärset saavutavad. See on palju tähtsam kui nende oma tulemused või rekordid, mis kunagi tehti. Tütre tennisemängu näol on ka mul see võimalus olemas ja need hetked, mil tulevad tähtsatel võistlusel olulised võidud, kaaluvad üles väga palju. Helenast on ka käesolevas Tennises juttu ja mitte ainult sellepärast, et isa on ajakirja väljaandja, vaid objektiivsetel põhjustel ja spordis see peabki nii olema. Mis saab edasi, näitab juba aeg. Soovin teile pikkadeks sügisõhtuteks õnnelikke hetki!
Donatas Narmont Tennise väljaandja
T O I M E TA J A
Ants Põldoja ajakiri@tennis.ee T O I M E TA J A-S E K R E TÄ R
Laura Rahe laura@tennis.ee KÜL JENDUS
Ajakiri Tennis ajakiri@tennis.ee LEVIJUHT
Maarja Mänd tellimine@tennis.ee VÄ L J A A N D J A
Donatas Narmont donatas@tennis.ee
REKLAAM NORDICOM
reklaam@nordicom.ee 56 66 7770
T E L L IMINE
tellimine@tennis.ee 626 4780 spordime.ee N SWA ECO
LA
NOR DI
C
BEL
AJAKIRI TENNIS PAKUB TÖÖD Kaasautoritele Rubriigi- ja uudiste toimetajatele Võimalik töötada mittekoosseisuliselt ning osalise tööajaga. Soovitav eelnev kogemus antud valdkonnas ning spordi (tennise) jälgimine ja tundmine. Huvi korral võtke palun ühendust donatas@tennis.ee
A J A K I R I T E N NI S TÄ N A B T O E T U S E E E S T
HR JAANUS PAASI
Trükitoode 4041 0820
Esikaanel: Vladimir Ivanov Foto: Igor Pissarev
sisukord 10
Lühiuudiseid meilt ja mujalt
27
Jürgen Zopp võitis Merko Estonian Openi
30
Eesti meistrivõistlused pakkusid põnevaid lahinguid
34
Jura kohvikampaaniaga koguti tenniseklubidele palle
22
US OPENIL IMELISED FINAALID
42
Mängija luubi all: Helena Narmont
56
Rene Busch: kodu muudab tenniselapsed liiga mugavaks
62
Meistriklass: Maria Sakkari ja Felix AugerAliassime
72
Muhu Cup – väikesaare oma turniir
36
EESTI NOORED SELGITASID MEISTREID
78
Rotary tennise MM-võistlused Tartus
84
Arco Vara korraldas sõpradele turniiri
86
Pärnu Rannahotell ootab külalisi ka sügisel
88
Kolmes meeste liigas peeti Masters
96
Abielupaarid Eesti tennise ajaloos
100
40
DAVIS CUPI KOONDIS ATEENAS EDUKAS
44
MEIE NOORMÄNGIJAD: ALISSIA ALEKSANDRA KIVI JA ROBERT RAAG
Fitlapi sügismenüü tennisemängijaile
106
Tondi TK renoveeris siseväljakute katet
110
Väljakud ja tennisekeskused
80 14
KAANELUGU: VLADIMIR IVANOV KÄIS WTA TUURIL ANETT KONTAVEITI ABISTAMAS
50
ANALÜÜS: PAARISMÄNG KUI TAGAVARAVÄLJUND
74
EURONICS EST-TRANS CUP TUNTUD HEADUSES
90 102
ARHITEKTIDE TURNIIRST ON SAANUD TRADITSIOON
MAAREN OLANDER TULI DUBAIST EESTI LIIGATENNIST MÄNGIMA
RAFAEL NADALI AKADEEMIA KORRALDAS TREENINGUPÄEVA
KAAN E LU GU
Vladimir
Ivanov sai profituurilt tõelise elamuse
Eesti tennise raudvara Vladimir Ivanovi jaoks oli möödunud suvi sündmusterohke – ta tuli seitsmendat korda Eesti meistriks üksikmängus ja käis suurel profituuril Anett Kontaveidi treeningupartnerina. Need kaks tähist ja märkimisväärne roll meie tennises andsid aluse valida Ivanov ajakirja kaanepersooniks. tekst: Ants Põldoja fotod: Priit Simson/Scanpix, Mati Hiis, Viktor Burkivski
T
ennisesõpradele Vova hüüdnime all tuntud mängija on ise üsna tagasihoidlik. Kui pisut tögada, et nüüd sa jõudsidki profituurile, aga hoopis WTA tuurile, siis Ivanov sellest ei solvu. Davis Cupi tiimis võib ta nõustuda ka kolmanda numbri rolliga, kui see on meeskonnale kasulik. Aga loo lõpus paneb Ivanov võib-olla teid naerma, kui teeb eneseiroonilise võrdluse maailma tippmängijatega.
VAATAS SUURTE SILMADEGA STAARIDE TRENNI Eesti naiste esireketit Anett Kontaveiti aitas Vova tänavu Toronto ja Cincinnati turniiril. See ei olnud tal siiski esimene kord olla Anetti treeningupartner. „Eelmise aasta lõpus küsis Anetti ema enne Australian Openit, kas saaksin minna talle treeningulaagrisse löögipartneriks. Elasin Tais samas hotellis, kus olime kunagi ka Jürgen Zoppiga harjutanud. Minu jaoks oli see pooleldi puhkus, sest korra päevas mängisin Anettiga, aga enda jaoks trenni ei teinud,“ meenutas Ivanov.
14
www.ajakiritennis.ee
KAANELUGU
Tänavu suvel tuli uus ettepanek aidata Anetti kahel US Openi eelsel turniiril. Ivanov on läbi karjääri kõige edukamalt mänginud augustikuus, aga nüüd pidi ta võistlemise katki jätma. „Sellist võimalust ei saanud jätta kasutamata. Sain vaadata seestpoolt profituuri. Eestis pole ju palju neid inimesi, kel on õnnestunud seda näha,“ ütles Ivanov. Ivanov usub, et kokkulepe oli mõlemale poolele kasulik. Sai ju Anett endale tugeva treeningupartneri ning kui ta tavaliselt
SÜGIS 2019
reisib ainult oma treeneriga, siis nüüd oli lõbusam. „Minul oli aga suurepärane võimalus vaadata, mida teevad tuuril suured staarid,“ ütles Vova. „Sellist kogemust pole mul varem olnud. Ma ei ole küll emotsionaalne inimene, aga nüüd olid kogu aeg silmad suured, kui vaatasin, mida nad tegid jõusaalis, milliseid harjutusi enne ja milliseid pärast mängu. Kui keegi oleks mind märganud, oleks mõelnud, mida see mees siin passib.“ Ja mitte sellepärast, et ta passib naisi, vaid Cincinnatis oli ATP ja WTA turniir koos ning Ivanov sai tutvuda ka tuntud meesmängijate treeningurutiini ja tegemistega. „Selline kogemus on kasulik ükskõik kellele – treenerile, mängijale, noorele tennisistile. Tavainimene näeb
ainult tulemust, aga mis toimub väljaspool platsi, seda mitte,“ selgitas Ivanov. Treeningud Anettiga möödusid Vova sõnul sõbralikult ja sujuvalt. Enne Toronto turniiri tegigi Kontaveit trenni ainult Ivanovi pilgu all, sest treener Nigel Sears saabus võistluse esimeseks päevaks. „Harjutasime väljamängitud asju Searsi näpunäidete järgi,“ ütles Ivanov, et otseselt treener ta polnud. Kuid hiljem andis siiski Ivanov Searsile täpse ülevaate, kuidas temale Anetti vorm ja valmisolek turniiriks tundus. „Rääkisime treeneriga tihti ka väljaspool platsi. Tegelikult rääkis rohkem küll tema, aga mul oli huvitav kuulata, mida ja kuidas ta oma hoolealusele ütleb. Võisin ka oma arvamust avaldada, aga mul ikkagi pole sellist pädevust ja kogemust treenerina. Ütlesin asju rohkem mängija seisukohast,“ sõnas Ivanov.
15
E E S TI TE NNI S E LIIT
Jürgen Zopp
kordas Merko Estonian Openil tunamullust tiitlit Juulikuus Pärnus toimunud Merko Estonian Open oli eestlastele edukas. Finaalides olid fännide rõõmuks kõikides kohtumistes väljakul ka Eesti tennisistid. Jürgen Zopp võitis meeste üksikmängus ja Vladimir Ivanov koos Maxim Ratniukiga paarismängus. Elena Malõgina sai üksikmängus teise ja paarismängus esimese koha. tekst/Külli Värnik foto/Karmen Kärg
“M
erko on pikki aastaid toetanud nii tervisekui profisporti ning meil on väga hea meel aidata kaasa ka Eesti tennise arengule. Toetame Eesti täiskasvanute tipptennise ja Eestis toimuvate rahvusvaheliste turniiride korraldamist, sealhulgas Pärnus toimuvat Merko Estonian Openit,” ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. Merko ja selle sõsarettevõte Kapitel on Eesti Tennise Liidu kuldsponsorid ja toetavad tennist aastas kokku enam kui 100 000 euroga. “Meile teeb rõõmu, et Eesti tennisistide tublide saavutuste eeskujul on üha rohkem huvilisi tenni-
SÜGIS 2019
semängu avastanud, sealhulgas on see üha populaarsemaks muutumas meie enda ettevõtte töötajate seas.”
TENNIS, PÄIKE JA VIHM SUVISES PÄRNUS On traditsiooniks saanud, et pärast Eesti meistrivõistlusi toimub juulikuus suvepealinnas ITF turniir, kus Eesti tennisetipud saavad ennast proovile panna rahvusvahelises seltskonnas. Viiendat aastat kannab see Merko Estonian Openi nime. Kokku osales tennisiste ligi kahekümnest riigist, kõige kaugemad tulijad Kanadast ja Austraaliast. Peaaegu igal aastal on turniiri kimbu-
tanud ka vihm. Tänavu lõid vihmahood sassi kahe päeva võistluskava. Siiski sai turniir edukalt peetud ja rahule jäid nii võistlejad kui pealtvaatajad. “Tänavune finaalide päev oli eriti ülev, sest kõikides mängudes osalesid eestlased ning kodupubliku suureks rõõmuks sai meeste võidukarika anda taas Jürgen Zoppile,” sõnas kohapeal auhindu jaganud Trink.
RABEDALT ALANUD TURNIIR LÕPPES VÕIDUKALT “Mul ei olnud algselt plaanis Pärnus mängida, aga mulle tuli Merkolt palve seal osalemiseks ja mul oli hea meel
27
E E S TI TE NN IS E LII T
Noorte meistrivõistlustel olid kõige edukamad MK Tenniseklubi kasvandikud Liisa Varul ja Marten Murrand (pildil koos treener Martin Karisega).
Eesti noorte meistrivõistlustel olid edukaimad
Varul ja Murrand 3.-14. augustil peeti Kadrioru tennisekeskuses noorte meistrivõistlused. Liisa Varul võitis üksikmängu meistritiitli nii 16- kui 18aastaste konkurentsis, kokku teenis neiu neli kuld- ja ühe pronksmedali. Poistest oli edukaim Marten Murrand, kes võitis viis kulda ja ühe pronksi. tekst/Külli Värnik foto/Igor Pissarev
K
uni 18aastaste vanuserühmas tegid puhta töö MK Tenniseklubi kasvandikud Marten Murrand ja Liisa Varul. Noormeeste finaalis sai Murrand seisul 3/2 loobumisvõidu vigastusega vaevelnud Alexander Georg Mändma käest, poolfinaali jõudsid Ronan Vahtras ja Kevin Suvi.
36
Paarismängus võitis Murrand kulla koos Oskar Irdojaga, hõbemedalid teenisid Alex-Andre Ojassalu/Vahtras ning pronksmedalid Suvi/Martin Petuhov ja Mändma/Marcus Kevin Rõuk. Kolmanda kuldmedali sai Murrand koos Varuliga segapaarismängus, kui nad finaalis alistasid Rõuk/Anet Ange-
lika Koskeli 6/3, 3/6, 10/6. Kolmandad kohad said Vahtras/Elisabeth Iila ja Ojassalu/Aurelia Riga. Neidude üksikmängus alistas Varul finaalis 4/6, 6/2, 6/2 Polina Ramenskaja ja poolfinaalis 6/2, 6/2 Koskeli. Finaali ukse taha jäi napilt Riga, kes kaotas Ramenskajale 4/6, 7/6(14), 3/6. www.ajakiritennis.ee
MÄNG IJ A LU U B I A L L
Rubriik „Mängija luubi all“ oli vahepeal „varjusurmas“, sest ega Eestis tippmängijaid sinna kuigi palju valida polegi. Jätkame nüüd Helena Narmontiga, kes Eesti meistrivõistlustel teenis täiskomplekti medaleid ja on WTA edetabelikohast vaid punkti kaugusel. Hinnanguid annab tema treener Alti Vahkal.
tekst/Ants Põldoja foto/Igor Pissarev
Helena Narmont
2 7 5 6 13 4 M Ä N G U TA R K U S J A TA K T I K A L I N E TA I P
F Ü Ü S I L I N E E T T E VA L MI S T U S
Sellest komponendist algab kogu mäng. Sul võivad olla tehniliselt head ja tugevad löögid, aga kui need lähevad valesse kohta, siis suurt kasu pole. Helena puhul on taktikaline pool üks põhiline asi, millega oleme aasta jooksul tegelenud. Kuna tehniliselt on ta hea mängija, siis saabki oluliseks, millal lüüa kõvasti, millal pehmemalt, milliseid lööke kasutada. See külg on siiamaani vajanud kõvasti arendamist, aga palju on veel minna. Järjepidev ja tugev töö on kindlasti aidanud.
Teeme praegu füüsilist treeningut viis korda nädalas ning see hakkab kindlasti mõju avaldama. Selles komponendis on tal päris palju varu, sest kehaliselt on Helena heas vormis, et vastu pidada pikki mänge ja kiirust säilitada. Kuid ta ise ka kurdab, et tuleks veel rohkem treenida.
2
5
V Õ I T L U S VA I M J A P I N G E TA L U V U S
Naiste tennises kiputakse paljudes olukordades alla andma. Kaotusseisus hakkab vaim järele andma ning ka Helena pole selles mõttes erand. Tema sees on võitlusvaim olemas, aga ta peab selle üles leidma. Tennises loeb ainult mängu viimane punkt, enne seda on vaid eelmäng. Aga olen nii teiste mängijate kui ka Helena puhul märganud, kuidas näiteks seisult 2:1 kaotatud geim muutub mängu kaotuseks. Vaim on seotud ka mängutarkusega. Kui tead, kuidas raskes olukorras mängida, talud ka pinget paremini. Kui asjatult riskid ja eksid, mõjutab see kohe ka võitlustahet.
4
3
L II K UMI N E
Ka siin omab mängu lugemine tähtsust. Võid olla väga hea liikuja, aga kui teed esimese sammu liiga hilja või vales suunas, pole kiirusest kasu. Helena puhul tahaks öelda, et kui ta on keskendunud ja mängus sees, siis ta üldjuhul liigub hästi. Võimekus on tal selleks olemas. Aga kui ta kaotab rütmi ning ei suuda emotsionaalselt pinget taluda, tuleb kramp sisse ja jalad jäävad seisma.
1
7
V Õ R G UM Ä N G
Treeningul tuleb seda harjutada, sest mitmekülgsusele ja pallitunnetusele tulevad võrgumängu oskused kasuks, aga tänapäeva naiste tennises seda siiski palju vaja ei lähe. Helenal on võrgumängu oskus täiesti olemas, aga isegi paarismängus on tähtsam julgus ja õigeaegne liikumine.
6
SERV
Naiste tennises on väga hea serv küll suur pluss, aga konkurentsis püsimiseks peaks piisama ka täiesti normaalsest servist. Palling ei pea alati olema nagu Serena Williamsil või Kaia Kanepil. Helenal on korralik serv olemas, tal on hea viske- ja servikäsi, peaasi, et ta säilitaks lõtvuse ja kasutaks mängus seda potentsiaali.
42
L Ö Ö G I T E HNI K A J A TA G A J O O N E M Ä N G
Helena ees- ja tagakäelöök on tehnika poolest täiesti maailma tasemel. Samas on seda ka kõige lihtsam õpetada. Tulen taas mängutarkuse juurde, et keerulisem on neid lööke õigesti sooritada. Kui Helenal õnnestuks tagajoonemängus kõiki vajalikke oskusi targalt kasutada, siis ta ei jääks mitte kellelegi alla. Eriti siis, kui ta suudab tempot dikteerida.
www.ajakiritennis.ee
AN ALÜ Ü S
Paarismäng kui tagavaraväljund
MAAILMA TIPPU jõudmiseks
Tennises on üksikmäng saanud aja jooksul määratult palju tähtsamaks kui paarismäng. Isegi tennisisti tiitleid – näiteks kolmekordne meister, seitsmekordne meister jne – loetakse tavaliselt üksikmängu võitude järgi. tekst/Ants Põldoja fotod/Scanpix, Igor Pissarev
M
õnel teisel Eestile kuulsust toonud alal see nii pole. Sõudmises on ühepaat küll kõige prestiižikam, aga olümpiamedal kahe- või neljapaadil enam-vähem sama tähtsusega. Ja suusatamises on paarissprint sama äge kui tavaline sprint.
Henri Kontinen annab eeskuju Üksikmäng toob tennises nii kuulsust kui ka raha. On selge, et kui noored hakkavad võistlustennises esimest edu saavutama, unistavad nad maailma
esisajast, kuid peavad silmas ikkagi üksikmängu. Samas väärtustab Eesti-sugune väikeriik igasugust edu ja kindlasti rõõmustavad tuhanded fännid ka siis, kui keegi meie omadest võidaks suure slämmi tiitli paarismängus. Näidet pole vaja kaugelt otsida. Soomes sai Henri Kontinen aasta paremate sportlaste valimisel teise koha, kui oli võitnud paarismängus slämmiturniiri. Meie põhjanaabrite juures pole tennis kõige populaarsem ala ja paarismänguspetsialisti edu hinnati kõrgelt. Kui aus olla, siis on ka Eesti kõige kõvemad tulemused slämmidel saavu-
tatud paarismängus – Toomas Leius on jõudnud segapaarismängus finaali ja Maret Ani naiste paarismängus poolfinaali. Aga ilmselt pole need siiski fännide silmis võrreldavad Kaia Kanepi kuue veerandfinaaliga üksikmängus. Ent nii-öelda tagavaravariandina tuleb paarismäng kindlasti kõne alla. Analüüsimegi koos kolme eksperdiga, millised on Eesti tennisistide paarismänguoskused ja millisel juhul tuleks kõne alla keskendumine just sellele mänguliigile, ehkki see otsus võib mõnikord olla väga raske, sest südames ihkab iga valgepallur olla parimate seas üksikmängus.
Soomlane Henri Kontinen on Eesti mängijatele eeskuju kui tennisist, kes otsustas karjääri jätkata paarismängus.
50
www.ajakiritennis.ee
ab Kü t
Sinu aeg Sinu valikud Efektiivsed ja ökonoomsed pelletikütteseadmed
www.pelletikeskus.ee +372 6 775 222
TE N NIS E TRE E N E R
Rene Busch: lapsevanemad on meie noormängijad kasvatanud liiga mugavaks Ajakiri Tennis jätkab lugude sarja treener Rene Buschiga Eesti noorte tennise olukorrast ja põletavatest probleemidest. Seekord enam laste tennise juurde ei jää, vaid kirjutame ainult noorteklassi lõpuaastatest. tekst/Ants Põldoja foto/Viktor Burkivski
56
www.ajakiritennis.ee
TE NNI S E TREEN ER
E
rinevalt eelmisest artiklist loo autor vastuväiteid ei esita, kuid püüab teemat juhtida teistele radadele. Oled öelnud, et sul on nimekiri 32 mängijast, kes on noorte seas teatud vanuseklassis olnud kõrgel kohal, aga mängijat pole temast tulnud – alustades sinu enda õpilasest Daniil Proskurast. On meil üldse alust kõiki neid mängijaid nimetada lootustandvateks? Rene Busch: Proskurat ma enam välja ei tooks, vaid räägiks teisest generatsioonist, alates 1997. aastal sündinud mängijatest. Miks just nendest, sest ajakiri Tennis alustas ilmumist siis, kui need noored jõudsid võistlussportlaste klassi. Ajakiri justkui heas mõttes võimendab olukorda, sest toob eraldi välja meie noormängijaid, keda nimetatakse „tulevikutegijateks“. Annab võimaluse jälgida, et kuidas neil ajakirja pääsenud noortel on läinud. Ning analüüsida ja kaasa aidata nii palju kui võimalik.
Kümme aastat hiljem on näha, et neist pole tulnud loodetud tasemega mängijaid. Tänane seis on eriti kurb, meil pole noormehi isegi ITF-i juunioride 500 parema hulgas ja tüdrukuid vist 300 parema hulgas. Peaksime sügavalt analüüsima, miks on nii läinud. Aga nii palju, kui olen treenerite kogus olnud, pole seda teemat kordagi arutatud. Unustame kiiresti ära, seame mingid uued kriteeriumid ja paneme sama targalt edasi. Ometi oleks arutelu koht, et kuhu need tegijad siis haihtuvad? Miks nad ennast ei realiseeri? Tõsi, nende kümne aasta mängijate hulgas on ka Kenneth Raisma ja Mattias Siimar, kes jõudsid ITF-i saja hulka. Aga seda pole ju palju! Väljakuid tuleb kogu aeg juurde, tenniseharrastajaid on üha rohkem, igasugu kenasid turniire peetakse, aga tulemused muutuvad kehvemaks. Tuleks siiski tagasi, et küsisin sellepärast, kas neid mängijaid saab nime-
Rene Buschi juhendamisel võitis Eesti naiskond 2010. aastal Fed Cupi play-off kohtumisel Argentiinat, millega jõuti 13. kohale maailma edetabelis.
tada lootustandvateks, et meil on ajaloos olnud noorte tennises märksa kõrgemal kohal mängijaid nagu Maret Ani, Kaia Kanepi, Anett Kontaveit või Jaak Põldma. Neist Põldma valis teise tee, aga ülejäänud jõudsid kõik maailma esisajasse. Ja Jürgen Zopp, kes oli noorteklassis pisut tagapool. Tahan öelda, et kui tegemist on tõelise noorteklassi tipuga, siis kõik meie talendid realiseerusid, keegi ei läinud kaduma. Võib-olla meie viimase kümne aasta noored nii head ikka ei olnud? Viis mängijat pika aja jooksul esisajas ei ole ju palju, aga näitab trendi, mida võimegi analüüsida. Näiteks miks Maret Ani oma ande realiseeris? Sest ta läks välismaale. Meil pole tugevat sisesüsteemi, millele toetuda. Pole paraku ka Audenteses, millele paljud lootsid. Tänase seisuga näen ma parima variandina viia mängija 14-aastaselt kuhugi välisakadeemiasse või kuni 18-aastaseni teha korralik kodutöö ja ettevalmistus selleks, et jätkata karjääri Ameerika ülikoolis, kus on loodud tugev tenniseprogramm. Mängija saab hea ettevalmistuse sisuliselt kuludeta ja võib 22-aastaselt hakata profiks. Kaia Kanepi ettevalmistus tippmängijaks on ka omamoodi erandlik ja süsteemiväline. Jürgen Zopp kerkis tänu sellele, et Urmas Sõõrumaa pani meeste tennisele käe alla ja ta saadeti Tšehhisse harjutama. Jürgen ütles 18-aastaselt, et tahan profiks saada ja ülikooli ei lähe. Aga kui paljud täna seda teevad nagu Kristjan Tamm, kes ütles, et läheb välismaale? Juba on aastaga ka tulemused. Eks ta ka analüüsis ja mõtles ning tegi õigesti. Olen kuulnud, et Tšehhi variant polnud üldse õnnestunud, sest BLRT tiimi noormehed ei saanud seal välismaalastega harjutada, vaid pandi omavahel lööma. Nii palju kui olen Jürgeniga rääkinud, siis peamine oli see, et ta nägi Tšehhis, kuidas profid trenni teevad. See on keskkonna mõju. Kui istume oma pisikeses konnatiigis ja kodumaal mängimas näeme ainult Vova Ivanovi, kes on 500 parema sekka kuulunud, siis meie standardid ongi madalad. Aga Jürgen nägi Tšehhis TOP50 mängijaid, kes juba hommikul jõusaali tulid ja siis talle klikkas pähe, mis on profi elu. Olime just oma noortega Minskis ja mida näeme: Južnõi treenib ühte poissi, tuntud kõva paarismängija Voltškov istub tribüünil. Arina Sabalenka on tulnud
SÜGIS 2019
57
TU RN IIR&TRADIT SI O ON
Kõigi kolme liiga võitjad väljateenitud auhindadega: Andres Müürsepp (vasakult), Marko Pählapuu, Morten Ritslaid, Egert Ivask, Annika Suun ja Anti Braun.
Traditsiooniline
Euronics Est-Trans Cup jätkas ka sel suvel võimsalt On traditsiooniks saanud, et harrastustennisistide üks suve tipphetkedest saabub augusti lõpus, kui Pärnus peetakse traditsiooniline Euronics EstTrans Cup tennises. tekst/Donatas Narmont fotod/Ants Liigus, Karmen Kärg, Priit Loog
J
uba suve alguses võib väljakutel kuulda arvamustevahetusi, kas sinna turniirile minnakse, kellega paaris mängitakse, millisesse tugevusgruppi kuulutakse, kas tennisevorm on selleks ajaks tipus või on suve jooksul oodatust vähem mängida saadud jne. Ühesõnaga, turniiri oodatakse ja kõik osalejad loodavad seal suvehooajale väärika punkti panna. Seda enam, et ka auhinnalaud on võimas – kolme tugevusgrupi võitjapaaridele televiisorid, lisaks hulk väiksemaid auhindu, väga suur võimalus võita endale turniiri lõpetamisel loosiauhind jne.
74
Riin Veiram ja Rain Raidna.
Loomulikult pole korraldajatel kerge seda turniiri teha. Kõigepealt paaride registreerimine ja sobiva tugevusgrupi leidmine, ka siin on dilemmasid küll ja küll ja selge see, et absoluutset objektiivsust üliraske saavutada. Siis kogu turniiri ajakava kokku panek (arvestada tuleb ka seda, et meie kliimas sajab tihti vihma, seda ka tenniseturniiride ajal), hea on siin eriti osalejate vaatevinklist see, et kõik paarid saavad minimaalselt kolm mängu ning ei pea juba pärast esimest kaotust tennisekoti kokku pakkima. Turniiri lõpuks on ka huvitav teada, www.ajakiritennis.ee
reks iidoliks, erinevalt paljudest teistest Lindsay Davenportist. Sama aasta lõpus Finaalis oli Lisicki parem Caroline Wozon aga temal olnud õnn Grafiga ka koos jõudis ta juba esimest korda WTA tur- niackist, samal turniiril sai ta magusad treenida. „Olen mänginud nii Steffi niiri finaali, kus jäi kolmes setis alla võidud kaTURNI Venus Williamsi I R& TRADI TSIOONja Marion Grafi kui Andre Agassiga, teinud trenni Sorana Cirsteale. Tolle aastaga aga tõu- Bartoli üle. Mary Pierce’i ja Martina Hingisega – sis Lisicki maailma edetabelis 237. koLisicki lennukusele tõmbas kriipsu seega kõikide oma iidolitega,“ rääkis halt 54. reale. peale 2010. saadud jalaEURONICS EST-TRANS CUPaasta 2019kevadel TULEMUSED vigastus, mille tõttu pidi ta viiekuulise Lisicki. „Kunagi tahaksin ka Roger Federeriga mängida.“ Vigastus tekitas võistluspausi tegema. Mullu avaldas CHAMPIONS LIIGA Lisicki, et kaotas nii palju aega vale2004. aastal tegi Lisicki debüüdi ITFi Lisickis huvi 1. Marko Pählapuu – Morten Ritslaid, 2. Rivo Tettermann – turniiridel, samal aastal kutsuti ta treediagnoosi avaldamata, Jaanus Sprenk, 3.-4. Lauri Lilleste –tõttu, Andrejättes Sõrm jasiiski Kristjan meditsiini vastu nima mainekasse Nick Bollettieri akamilline see oli. „See oli lihtsalt halb Lainjärv – Raul Rander. Lohutusturniiri võitsid Auris Mikk – deemiasse. Juba juuniorieast on Lisicki 2009. aasta aprillis sai Lisickist Rain Sinimaa. läbi diagnoos, mille tõttu kaotasin palju aejõulise mänguga teeninud palju tähele- aegade madalaima edetabelikohaga EUROLIIGA (tol ga. Nüüd tean, et kui minuga järgmine panu ja kiidusõnu, seetõttu polnud ka hetkel 63.) mängija,Anti kesBraun võitnud midagi juhtub, istun kohe lennu1. – Andreskord Müürsepp, 2. Tanel Vaikma – Bert Pringi,t 3.-4. – Priit Renee Froš – enda arstide u r nAlvar i i r iKasera . kisse mingi ime, et ta hakkas naisteklassis C h a r l e s t o n i ja Tasane lähen ja Saksamaale Kermo Pikkor. Lohutusturniiri võitsid ErgoLisicki. Mõtus – Rain Sirk. üsna noores eas tegusid tegema. juurde,“ rääkis „Mul on sellega IDEAAL LIIGA Karjääri esimesel suure slämmi turraske leppida, aga ma ei saa tagantjä1. Annika Suun – Egert Ivask, Triin Ojapõld – Peep niiril, 2008. aasta Austraalia lahtistel rele2.midagi muuta, seeVits, juhtus. Tava3.-4. Eve Põldemaa – Pärt Põldemaa ja Mait Käbin – Kati liselt saadakse hüppeliigese vemeistrivõistlustel alustas Lisicki kvaliVoolas. Lohutusturniiri võitsid Kairit Kasepuu – Sven fikatsioonist ja jõudis lõpuks põhiturnitusest üle kuue nädalaga, Vismann. niiril 3. ringi, alistades teiste seas ka minul läks viis kuud...“ Fair Play auhind: Raiko Lipstok ja Lauri Liiva. Kairit Kasepuu ja Sven Vismann. 16ndana asetatud Dinara Safina. Mõned Teda kimbutanud tervisehädade nädalad hiljem oli ta Föderatsiooni karikasarjas parem millise koha siis seekord pikas osalejate näed ja kuuled, et järgmisel aastal tulen saavad piisavalt tennist mängida, võrdendisestturniiritabelis maailma saad koju viia. Ja mida taas ja vaat siis olen sellises vormis, et väärsed konkurendid ja ilusa ilma, esireketist järgmisel aastal parandada! Ning lõpuks võidan kogu võistluse ära! mille poolest sel aastal läks väga hästi. ka turniiri sujuv läbiviimine ja võimalike jooksvate probleemide lahendamine. Kindlasti on aga kõige selle eest parim tasu see, kui osalejate rahulolevaid ning emotsioonidest pakatavaid nägusid
Turniiri üks peakorraldajatest on Euronicsi poole pealt juba aastaid olnud firmas turundusjuht Urmas Arula. Arula arvates on kõige olulisem tenniseturniiri juures see, et osalejad
Arula hinnangul oli selle aasta turniiri märksõnadeks kodusus ja hubasus, tuttavaid mängijaid oli palju ning hea mõnus läbisaamine ka väljaspool platsi. Eelmisel aastal osales turniiril paar väga
Suurim jahutatud ja külmutatud kauba transpordifirma Eestis Teenused on: - jahutatud ja külmutatud kaupade jaotusvedu - terminalide vaheline transport - rahvusvaheline transport ja laoteenused Teenustepakett on väga lai. Vastavalt kliendi soovile võib see sisaldada kõike tootmisest kuni lõpptarbijani. Meie töö on väga paindlik ja püüame alati arvestada klientide kõikide vajadustega.
AS Est-Trans Kaubaveod Lihula mnt 24, Haapsalu 90510 tel: 4724145; 4724147 faks: 4724146 E-post: esttrans@esttrans.ee
Kui on soovi rohkem infot saada või soovid konkreetset hinnapakkumist, siis võta meiega julgesti ühendust!
SÜGIS 2016
www.esttrans.ee
87
TU RNIIR&TRAD ITS I OON
Interiors Tennis Cup uues kuues – seekord superfinaaliga 30. augustil peeti Tondi Tennisekeskuses kolmandat korda arhitektide ja sisearhitektide turniir Interiors Tennis Cup. Nüüd juba traditsiooniliseks kujunenud turniiril nähti ka põnevaid uuendusi, näiteks lisati reglementi superfinaal. tekst/Ants Põldoja fotod/Igor Pissarev
T
urniiri korraldavad arhitektidega tihedalt seotud firmad Lincona, Moodne Valgustus ja Softrend. Uus oli ka võistluse aeg, esimest korda suvel. „Lootsime, et augusti lõpus suvi veel kestab ja nii läkski – ilm oli soe ja päikeseline. Valisime seekord võistluspäevaks reede õhtu, sest varasemad kogemused näitasid, et laupäev ei pruugi inimestele nii hästi sobida. Ilmselt jääbki augusti viimane reede turniiri ajaks ka edaspidi,“ ütles Moodne Valgustus tegevjuht Mart Seidelberg.
TURNIIR AITAB POPULARISEERIDA ARHITEKTIDE TENNISEMÄNGU Võistluse idee sai alguse sellest, kui omavahelistes vestlustes selgus, et arhitektide seas on palju tenniseharrastajaid. Kahel viimasel turniiril on olnud 23 osavõtjat. Võistlejate arv peab formaati arvestades jaguma neljaga ning teist
80
korda järjest panid korraldajad 24nda mängijana välja oma koondvõistkonna: kordamööda mängis ühe paarilisena kas Lincona, Moodne Valgustuse või Softrendi esindaja. Formaat oli endine, et osalejad loositakse paaridesse ja siis toimuvad kolmegeimilised matšid teise paariga. Kõigepealt mängid oma paarilisega kahe vastase vastu ja siis kaks varianti, kus juba endine vastane on sinu paariline. Seidelbergi sõnul sisaldab selline formaat ka pisut õnne – kes satub loosiga paariliseks ja kellega sa läbi
Finaaliga püüdsime tekitada suurturniiri hõngu. /S V E N E R S L I N G
mängid, sest kõik kõigiga ei kohtu. „Samamoodi nagu profiturniiril – loevad nii asetus kui ka loosiõnn,“ ütles Seidelberg, sest paari moodustamisel on pooled mängijad asetatud. „Liidrid on aja jooksul välja kujunenud ja olemasoleva info baasil saame asetatud mängijad valida.“ Turniiri üks eesmärke oli veelgi populariseerida tennist arhitektide seas ja Seidelbergi sõnul siht täitus. „Ka sel turniiril lisandus üks osaline, kes alles tänavu tennisega alustas. Võistlus on nii populaarne, et üks sisearhitekt, kes resideerub Itaalias, sõitis spetsiaalselt kohale,“ ütles Seidelberg.
TÕSINE ANDMINE, MITTE SELTSKONNATENNIS Ebaõnn tabas mullust võitjat Raivo Puuseppa, kes vigastas ennast treeningul kaks päeva enne võistluse www.ajakiritennis.ee
TURNI I R&TRADI TSIOON
algust. „Sellega seoses oli omapärane lugu, et arhitekt Toomas Lukk sai alles päev enne turniiri sõpradega jutuajamisel teada, et selline võistlus on olemas. Helistas meile ja saime teatada, et Puusepa vigastuse tõttu on koht vabanenud. Pääses turniirile kaheteistkümnendal tunnil,“ naeris Seidelberg. Lincona juhatuse liige Sven Ersling lisas, et kõik kolm korraldavat ettevõtet armastavad, austavad ja harrastavad tennist. „Väga ülevad muljed jäid viimasest turniirist,“ tunnistas Ersling. „Korralduse poole pealt nii palju, et saime kasutada varasemaid kogemusi ja sellega taset üleval hoida. Samal ajal pakub rõõmu, kui saad korraldajana teha midagi uut nagu nüüd superfinaal. Pinget tuli juurde nii mängijaile kui meile endile. Meil on juba üllatusi ka järgmiseks korraks, aga neist veel ei räägi.“ Ersling nentis, et kuigi turniir on võistlejaile ka elamusterohke, on näha võistluspinget. „Üks reket löödi ka vastu maad puruks,“ muigas Ersling. „Vanade
Interiors Tennis Cupi võitja Kaido Kivi stiilinäide.
harrastajate seas on näha, et kui pall läheb mängu, siis enam ei vaadata, kes on vastas, vaid mängitakse täie jõuga enda nimel“. Seidelberg lisas, et seltskonnatennise formaadist on turniir välja murdnud: „Iga punkti võeti kui viimast!“ Tõsist korraldust näitab ka fakt, et turniiril on peakohtunik, pukikohtu-
nikud ja isegi pallipoisid. „Oli näha ka pallipoiste kogemusi – osa oli turniiril teist korda ning said ülesannetest paremini aru kui esimesel korral,“ märkis Ersling. Seidelberg rõhutas eraldi kõigil turniiridel peakohtunikuna tegutsenud Sten Lillemägi rolli: „Ta hoidis võistlust hästi kontrolli all ja viis mänge läbi heas tempos.“
P E RS O O N
Külaline Dubaist väisas Eesti liigatennist: mitme ala tegija
Maaren Olander on tagasi tennises Kui räägitakse „kahe isanda teenrist“, siis tänavu suvel Eesti harrastustennise esiliigas ilma teinud Maaren Olander-Doyle on lausa mitme isanda teener ehk multisportlane. Ent tema „esimene armastus“ oli tennis ja nüüd on ta selle ala juures tagasi. tekst/Ants Põldoja foto/Mati Hiis, Lembit Peegel
M
aaren ise tunnistab: nii see just ongi, et esimene armastus ei unune. „Vahepeal võis olla 20-aastane paus, kui ma üldse tennist ei mänginud. Kui läksin Inglismaale elama, siis seal hakkasin uuesti mängima. Nüüd, Dubais elades, on selline valik loomulik, sest naiste jalgpalli seal polegi. Pealegi tõmbab mind võistlusmoment. Olen väikesest peale rahvaspordivõistlustel harjunud võistlema, pisik on sees,“ pajatas Maaren.
ESILIIGA ÜKSIKMÄNGU NAUDIB TÄIEGA Nagu eelmisest lõigust võisite aru saada, on Maaren viimasel ajal elanud välismaal, nüüd juba kümnes aasta. Kuid kolm viimast suve on ta juulis-augustis käinud Eestis ja löönud kaasa ka SEB liigatennises. „Üldvõidule ma ei pretendeeri, kui nii vähe turniire mängin,“ nentis Maaren. „Aga nii palju, kui aeg ja tervis lubavad, tahaksin siin mängida. Liivaväljakud on ka hoopis teine, olen ju nendel üles kasvanud. Dubais on ainult kõvakattega väljakud. Ehkki esimene kord, kui pärast pikka vaheaega Eestis liival mängisin, ei saanud algul asjale pihta. Jalad käisid all ringi ja pall põrkas justkui valesti. Kuid tänavu naudin juba täiega.“
90
Maarenil on kahju, et eelmisel aastal jäi tal liigahooaeg sisuliselt vahele. „Juuli algul võitsin Tartus etapi ja siis pidin põlvevigastuse tõttu võistlemise pooleli jätma. Väänasin põlve juba enne turniiri orienteerumisvõistlusel, kui jalg jäi joostes puujuure taha kinni. Turniiri sain ära mängida, aga siis hakkas tõsisemalt valutama. Põlvest oli kõhretükk lahti tulnud,“ kahetses Maaren. Dubais mängib Maaren klubidevahelises naiste paarismängu liigas. „Korra nädalas on naiskonnal trenn ja siis matš teise klubiga. Kuid oleme liigas kõik nii head sõbrad, et organiseerime endale ühe trenniaja juurde. Paraku ei taha seal keegi üksikut mängida. Sellepärast mängin eriti meelsasti Eesti liigatennist, sest siin on kavas ka üksikmäng. Paarismängus ei saa kätte seda koormust, mida tahaksin,“ rääkis ta. Eesti esiliiga taseme kohta ütles Maaren, et hakkab võib-olla vaikselt vanaks jääma. „Noored, kes tennises täielikult läbi ei löönud, tulevad esiliigat mängima. Minul lõpeb jõud lihtsalt enne otsa kui nendel. Liivaväljakul palli maha kergelt ei löö, aga nad jooksevad mu üle. Kuid nii kaua, kui vastu pusida suudan, eelistan ikka üksikmängu,“ kordas Maaren.
PÄEVAPEALT TENNISISTIST JALGPALLURIKS Noorpõlves oli tennis esimene ala, mille trenni Maaren läks. Ent kuna tüdruk elas Nõmmel, siis oli väga hea võimalus teha nn õuesporti, mida tänapäeva lapsed suurt ei harrasta. Jalgpalli õppis ta hästi selgeks tänu sellele, et mängis poistega. „Kui loodi Nõmme Chickensi jalgpallinaiskond, siis üks sõber sealt tänavalt soovitaski, et naised juba mängivad jalgpalli, mine ka, sest oled nendest parem,“ meenutas Maaren. Mõnes mõttes oli see nagu tuhkatriinulugu, sest juba pool aastat hiljem kutsuti eestlanna ühte Rootsi klubisse. Tennisega oli päevapealt lõpp. Olander on küll rootsipärane perekonnanimi, aga kuigi täpselt oma juurtest Maaren ei tea. „Väidetavalt on isa suguvõsas mingi kaugem Rootsi päritolu. Küllap ma mingil viisil rootslanna olengi, sest tundsin seal kohe ennast väga koduselt, keele õppisin selgeks kahe nädalaga,“ muigas Maaren. Eestis oli Maaren algul väljakumängija, aga siis sai väravavaht ühel turniiril vigastada. „Meilt küsiti, kes tahaks ja julgeks väravas mängida. Läksin ja sinna jäingi,“ tunnistas Maaren. „Kui arvestada, et mul olid tennisest teatud eeldused, siis värawww.ajakiritennis.ee
P E RSOON
Naisel pole Dubais kerge Kuna ajakiri Tennis ei „pinninud“ Maaren Olander-Doyle’i nii pĂľhjalikult Dubai elust rääkima, siis otsustasime lisaloona tuua katked 2017. aastal ajakirjas Jalka ilmunud loost, kus Maaren värvikalt Dubai sekeldusi kirjeldab. „Siin elades pßßan ma ise kohalikke mitte pahandada ning kannan suure osa ajast rĂľivaid, mis Ăľlad ja pĂľlved kinni katavad. Korra Ăźritasin peale tennisetrenni kiirelt Ăźhest toidupoest läbi lipata, aga turvamees saatis mind ukselt tenniseseelikuga tagasi. Kui pĂľlved vĂľi Ăľlad kaetud pole, tunnen end väga ebamugavalt ja sßßdi.“ „Teine harjumatu asi on teenijad. Araablastel on kodus mitu teenijat ja ka teised rahvused on hakanud seda normaalseks pidama. Meie oleme pĂľhimĂľtteliselt keeldunud teenijat vĂľtmast, kuigi koristamine on väga suur peavalu, sest liiva ja tolmu tuleb siin pidevalt uksest-aknast sisse. Sellest hoolimata ei taha, et meie laps kasvaks Ăźles teadmisega, et ta ei pea ise lillegi liigutama. Siin on vĂľimalik elada nii, et ise ei pea midagi tegema. Bensiinijaamas on mehikesed, kes täidavad paagi, poodides pakitakse su kaubad kĂźmnetesse kilekottidesse, lĂźkatakse käru auto juurde ja tĂľstetakse asjad autosse. Kodus jällegi tassivad teenijad kaubad tuppa. Ma käin poes riidest kottidega, pakin ise oma kauba ja mind vaadatakse väga imelikult.“
KOMMENTAAR Milline oli Maaren lapsepþlves ja kuidas ta praegu Eesti liigatennist mängib, pajatab tema paarismängupartner Jaana Helm: "Veetsin nädalavahetused sageli vanaema juures Nþmmel ning Maaren elas naabertänavas. Olime tenniseväljakutel teineteist näinud ja sattusime mþnikord ka niisama þues koos mängima. Lapsena avaldas minule rohkem muljet hoopis Maareni kirg jalgpalli vastu – tßdrukud ju ei mänginud tol ajal jalgpalli! Ta oli veel väravavaht – ilmselt Eestis ainus – ja mul oli au teda tunda! Seda ma ei mäleta, et oleksin noorena temaga tenniseplatsil kohtunud, kuid sel suvel sai mþnel liigaturniiril koos mängitud. Maareniga oli väga tore mängida, sest mulle
SĂœGIS 2019
tundus, et meie suhtumine on sarnane – pingutame ja anname endast parima, aga samal ajal peab tennis ka „fun“ olema. Arvan, et meil klappis päris hästi – teise eksimusi pahaks ei pane ja pigem innustame teineteist ikka edasi julgelt mängima. Et Maaren elab ja mängib tennist enamuse aastast Dubais, siis oli Ăźllatav, kui hästi ta meie seltskonda sobitus – ilusate ja tugevate lÜÜkide sekka satub ka veidi „käe väristamist“, aga seda on meil kĂľigil siin liigatennises đ&#x;˜Š. Maaren on väga aktiivne ja tegus inimene ning palju seotud spordiga. LĂźhikese aja jooksul, mil ta suvel Eestis oli, jĂľudis ta käia vabatahtlikuna jalgpalliĂźritusel, osaleda liigatennises, käia orienteerumas ja perega mÜÜda Eestit ringi sĂľita."
91
TE NN IS E KE S KU S
Tondi Tennisekeskus renoveeris suvel siseväljakuid
106
www.ajakiritennis.ee
TE NNI S E KESK US
Tondi Tennisekeskus viis möödunud suvel läbi olulise töö, kui renoveeris kokku seitse kõvakattega siseväljakut. Tegevus kestis vaid kuu aega ning mitte kõigil väljakutel korraga. tekst/Ants Põldoja fotod/Mati Hiis
OÜ
Tondi Tennisekeskuse juhataja Marek Kaleta selgitas kohe, et uuendamine toimus kõige tavalisemal põhjusel – ajafaktor. „Meie tagumised neli väljakut on juba 12 aastat ja ülejäänud kolm kümme aastat vanad,“ sõnas Kaleta. „Kasutame maailma ühe kvaliteetseima kõvakattega väljakute valmistaja Plexipave’i toodet Plexicushion Prestige, mille kohta on iseloomustuses kirjutatud, et 6-9 aasta tagant peaks seda renoveerima.“ Sellele kattele on iseloomulik alumine 0,6 cm paksune kummikiht, mis tekitab väljakule amortiseerivaid omadusi. Kuid uuendada tuli eelkõige pealmist värvikihti, mis sisaldab abrasiivset liiva. „Kui see ära kulub, muutub väljak libedamaks,“ ütles Kaleta. Uuendatud kate on visuaalselt eelmisega sarnane, sest värvid jäid samaks – mänguplats endiselt sinine ja kate selle ümber ehk turvatsoon roheline.
KARULAUGU KESKUS SAI JUURDE KAKS VAIPKATTEGA VÄLJAKUT Töö tehti kuu ajaga niimoodi ära, et kaks nädalat neljal väljakul ja siis veel kaks nädalat kolmel väljakul. Seega polnud siseväljakud kunagi korraga klientide jaoks kinni. „Vihmase ilma korral läheb siseväljakuid ka suvel vaja, aga meil on lisaks võimalus mängida Audentese hallis. Kuigi teatud perioodil oli ilm jahe, siis see eriti mängijaid ei sega – tuleb lihtsalt valida soojem riietus. Ent vihmaperioodi ma tänavu ei mäleta ning eelkõige saab klientide aktiivsust hinnata kassa põhjal – võib öelda, et ilm ega siseväljakute renoveerimine mängijate hulka ei vähendanud,“ võttis Kaleta kokku. Täpselt nagu varemgi iseloomustab ka pärast uuendamist Tondi TK väljakukatet Medium Fast ehk siis keskmisest veidi suurem palli põrke kiirus. „Siin peitubki abrasiivse liiva osa värvikattes – põrge sõltub selle hulgast,“ selgitas Kaleta. „Oleme saanud nii harrastajatelt kui ka võistlusmängijatelt tagasisidet, et nad on palli põrke kiiruse ja kõrgusega rahul.“ Nii ei olnud alust hakata midagi tehnoloogias muutma. Mis puudutab väljakuid, siis üks uudis on veel: Tondi TK alla kuuluvas Viimsi Karulaugu spordikeskuses on uuest sisehooajast alates kaks väljakut juures. „Need on vaipkattega väljakud, SÜGIS 2019
107