Äriühingu juhatuse liige by Aktiva ee

ÄRIÜHINGU JUHATUSE LIIGE

1. Äriühingu juhtorganid

Äriühing kui juriidiline isik saab õigusvõime äriregistrisse kandmisest. Selle nimel aga tegutsevad alati reaalsed füüsilised isikud – inimesed. Äriühingu juhtorganid ja nende rollid on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja äriseadustikus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Osanike, so omanike koosolek on küll äriühingu organiks, aga mitte juhtorganiks. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, ellu viivad need otsused aga juhatus ja nõukogu. Osaühingul ei pea nõukogu olema, aga osanikud võivad selle luua. Siin on edaspidi lähemalt räägitud osaühingu juhatusest. Põhiliselt kehtib kõik see ka aktsiaseltsi kohta, aga neile on osaühingutega võrreldes äriseadustikus ette kirjutatud rohkem reegleid aktsionäride, juhatuse ja nõukogu omavahelise suhtlemise protseduuride kohta.

Äriühingu enda õigusvõime tekkib äriregistris kande tegemise hetkest. Äriregistrisse kantakse koos muude äriühingu andmetega ka selle juhatuse ja nõukogu liikmete andmed. Äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeks saamisel ei ole aga õiguste ja kohustuste tekkimisel otsustavaks mitte liikme äriregistrikaardile kandmise, vaid tegelikult juhatusse või nõukokku nimetamise aeg. Registrikanne on nende juures ainult informatiivse iseloomuga. Kohtuvaidlustes on olnud paaril korral otsustavaks asjaoluks ka inimese juhatuse liikmeks nimetamise kellaaeg. Muidugi peab arvestama sellega, et äripartnerid saavad juhatuse liikmed teada ennekõike äriregistrist ja seepärast oleks normaalse äri huvides, et andmed äriregistris õiged oleks. Osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed valivad osanikud. Kui osaühingul on nõukogu, valib juhatuse liikmed see. Omanikud, kes tahavad äriühingu tegevuses aktiivselt kaasa lüüa, peaksid ennast määrama (laskma valida) juhatuse või äärmisel juhul nõukogu liikmeks.

Nõukogu Osaühingu nõukogu tegevusele äriseadustikus erilisi ettekirjutusi ei ole, aga kaheastmelises juhtimisstruktuuris tegeleb nõukogu alati põhimõtteliselt sama asjaga: • planeerib äriühingu tegevust, • korraldab selle juhtimist ning • teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul ei ole õigust äriühingut esindada.

Osaühingu nõukogu liikmete arvu äriseadustik ette ei kirjuta. Osaühingul peab nõukogu olema, kui • osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui 3 liiget või • kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Enamasti eelistatakse meil osaühingute puhul nõukogust hoiduda, sest pole mõtet ilma vajaduseta moodustada mitmeastmelist juhtimisstruktuuri. Nõukogu moodustava suure osakapitaliga osaühingud, mille omanikud ei taha asutada aktsiaseltsi ja ei löö ise osaühingu tegevuses kaasa. Meil on esinenud juhuseid, kus suuromanikud on määranud ennast nõukogu liikmeteks ning siis hakanud ka juhatuse funktsiooniks oleva tegevjuhtimisega tegelema, seejuures juhatusest mööda minnes ja seda äriühingu nimel tehtud tegudest informeerimata. Kui siis on äripartneritega läinud vaidluseks nõukogu liikmete poolt äriühingu nimel peetud läbirääkimiste või tehtud tehingute üle, on olenevalt asjaoludest tehing tunnistatud tühiseks või kehtivaks. Kindlasti tuleks hoiduda skeemist, kus juhatusse mittekuuluv töölepingu alusel töötav tegevjuht on samas nõukogu liige. See ei sobi kuidagi juhtimise loogikaga kokku.

Juhatus Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. See tähendab nii õigusi juhtimiseks kui kohustust äriühingu juhtimisega tegeleda. Kui osanikud tahavad oma äriühingu tegevuses pidevalt kaasa lüüa, oleks neil kõige mõistlikum olla juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmete arvu otsustavad äriühingu asutajad ja see Nikseeritakse põhikirjas. Üheliikmelise juhatuse liiget nimetatakse juhatajaks. Kui juhatuses on kolm või rohkem liiget, peavad nad valima endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Äriühingu põhikirjas võib aga ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema ka osanikuks/aktsionäriks. Juhatuse liikmeks ei või olla sama äriühingu nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha ka muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

On olnud mitmeid juhuseid, kus suuromanik pole moodustanud nõukogu ja saanud selle liikmeks ega ka lasknud ennast juhatusse nimetada, on aga tegutsenud paralleelselt juhatusega tegeliku juhina: sõlminud äriühingu nimel lepinguid, saatnud välja kirju selle blanketil, tema käes on olnud üks eksemplar äriühingu pitsatist jne. Kui siis on läinud vaidluseks mõne tema poolt äriühingu nimel tehtud tehingu üle, pole juhatusel õnnestunud väita, et omanikul polnud volitusi ja tehing seepärast kehtetu. Samuti tekitab segadust, kui äriühingul on tegevdirektori tiitliga töötaja, kes pole aga juhatuse liikmeks, ning äriühingu juhtimisega tegeleb ka juhatus. Partnerid eeldavad, et sellise tiitliga inimesel on kõik volituse äriühingu juhtimisel ja esindamisel, st tegevdirektoriks on juhatuse esimees. Kui tekkib vaidlus mõne tegevdirektori poolt äriühingu nimel tehtud tehingu üle ja juhatus tahab seda tühiseks tunnistada, öeldes, et meie tegevdirektoril polnud tegelikult selleks volitusi, mõjub see äriühingu usaldusväärsusele hävitavalt. Samuti võib kohus otsustada, et partneril oli asjaolusid arvestades täielik õigus eeldada, et tegevdirektoril olid volitused kõigeks, ning tehingust taganeda ei õnnestu.

Juhatuse volituste kehtivus Äriseadustiku järgi kehtivad juhatuse volitused kolm aastat kui põhikirjas ei nähta ette muud. Maksimaalselt võib see olla viis aastat. Tähtaja saabumisel lõppevad volitused ilma, et seda peaks osanike või nõukogu otsusega vormistama. Juhatuse liikmeks valimiseks nii esimesel korral kui tema volituste pikendamisel on vajalik tema nõusolek. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused äriühingu nimel tegutsemiseks hakkavad kehtima nende tegeliku ametisse nimetamise hetkest. Juhatuse liikme volitused ei pikene automaatselt, ka mitte ainuomanikul-‐juhatajal. Kui tahetakse pikendada sama juhatuse volitusi järgmiseks perioodiks, peab äriregistrile esitama osanike või nõukogu koosoleku protokolli juhatuse volituste pikendamise kohta enne selle volituste lõppu. Seda ei saa teha pikemalt ette kui aasta enne volituste lõppemist.

Äriregister küll juhatuse volituste pikendamist/pikendamata jätmist ei jälgi. Kui juhatus pärast volituste lõppemist jätkab ilma, et äriühing oleks äriregistrile nende volituste pikendamist tõendavat avaldust esitanud, võivad volitused olenevalt asjaoludest olla tegelikult lõppenud või pikenenud. Kui osanike vahel pole juhatuse tagasivalimise osas lahkarvamusi, loetakse juhatuse volitused osanike ja juhatuse vastastikkkusel vaikival kokkuleppel pikenenuks. Seda eriti siis, kui osanikud on ise ka juhatuse liikmed. Üheks tõendiks volituste tegeliku pikenemise ja vastuolude puudumise kohta on kinnitatud majandusaasta aruande esitamine. Kui aga omanike vahel on lahkarvamused, aga uut juhatuse ei õnnestu näiteks häälte jagunemise tõttu valida, on vana juhatuse volitused lõppenud ja äriühing on juhatuseta. Sellises olukorras on pikendamata volitustega juhatuse poolt tehtud tehingud tühised ja äriühingule peab seadusliku esindaja määrama kohus. Juhatuse liikme volitused lõppevad ka siis, kui ta on omanike või nõukogu poolt juhatusest tagasi kutsutud. Ka siin on oluline tegeliku tagasikutsumise aeg. Osanike või nõukogu otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.

Juhatuse liikme leping Juhatuse liikme töö tegemiseks sõlmitava lepingule ei kehti otseselt ei töölepinguseadus ega võlaõigusseadus. Riigikohus on otsustanud, et äriühingu juhatuse liikme ja äriühingu suhe on olemuselt käsund ehk siis võlaõiguslik suhe. Tihti nimetatakse juhatuse liikmega sõlmitavat lepingut teenistuslepinguks, aga see sõna antud juhul ei kõlba, sest teenistuses on avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad inimesed. Käsunduslepingule kui olemuselt võlaõiguslikule lepingule laieneb ka seadustiku üldosa, mis puudutab kõiki võlaõiguslikke suhteid: hea usu põhimõte, mõistlikkuse põhimõte, kohustuste täitmise põhimõtted. Kohtuvaidlustes on seni küll rohkem tähelepanu osutatud äriseadustikule. Leping ei pea olema kirjalikult vormistatud, aga kindlasti oleks seda mõistlik teha, kui omanikud ei ole juhatuses. Ainuomanik määrab ennast juhatuse liikmeks, ei pea aga endaga hakkama lepingut sõlmima. Enamasti reguleeritakse kõik äriühingu vahekorrad juhatuse liikmetega ära lepingus ega tehta lisaks sellele veel ametijuhendeid. Juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus peab kokku leppima põhimõtteliselt samades asjades, mis lepitakse kokku töölepingus: • mida peab tegema, sh tööjaotus juhatuse liikmete vahel ning sisemised piirangud esindusõiguse ja tehingute liikide osas; • kuidas lepingu täitmist hinnatakse (töölepingu seadus ei kehti, seega ei kehti ka selles töö-‐ ja puhkeajale ning puhkusele seatud tingimused, samas jookseb kusagil mõistlikkuse piir, mida pole aga otseselt kirja pandud; käsundusleping on iseenesest suunatud ainult tulemusele, so käsundi täitmisele); • mida loetakse ärisaladuseks, mida peab hoidma, mida konkurentsi osutamiseks ning kas ja kuidas on nendega pärast lepingu lõppemist; • kui palju ja millistel tingimustel töö eest makstakse; • millised on rahalise tasu kõrval lisasoodustused (näiteks ametiauto, mobiiltelefoni kompensatsioon); • millistel tingimustel leping lõpetatakse; • kas ja millised on hüvitised lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Juhatuse liikmele makstava tasu suhtes ei kehti ametlik miinimumpalk. Juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete 6

ja osaühingu majandusliku olukorraga. Tasus ja lisasoodustustes kokkuleppimisel peab arvestama sellega, et juhatuse liikme tasu maksustatakse nagu palka (va töötuskindlustus, mida juhatuse liikmetel pole) ning lisasoodustuste andmisel ei sõltu nende maksustamine erisoodustusena sellest, et need on lepingus kirja pandud. Majandusraskuste saabudes võib küsimuseks tõusta ka juhatuse tasu vähendamine. Lepingu lõpetamine nii ühe kui teise poole initsiatiivil peab äriseadustiku kohaselt toimuma nii, nagu võlaõigusseadus räägib käsunduslepingu lõpetamisest. Hoolikalt peab läbi mõtlema kokkuleppe konkurentsi mitteosutamise ja ärisaladuse hoidmise pärast lepingu lõppemist, sest see piirab uuele tööle asumist.

Juhatuse liikmed võivad lisaks juhtimisele teha äriühingus ka midagi konkreetset, mille kohta vormistatakse tavaline tööleping. Kui ainuosanik tahab saada töötuskindlustust, peab ta selle lepingu kirjalikult vormistama. Osanikud peavad määrama äriühingu esindaja juhatuse liikmetega tehingut tegemiseks, sealhulgas nendega lepingute sõlmimiseks.

Juhatuse kohustused

Juhatus peab tegelema kõigega, mida on äriühingu tegevuse korraldamiseks vaja teha. Kuna äriühingu asutamise eesmärgiks omanikele tulu teenimine, hinnatakse juhatuse tegevust eelkõige sellest vaatenurgast. Loomulikult on kõigi kohus mida tahes tehes seadusi järgida. Kõik juhatuse liikmena äriregistrisse kantud inimesed peavad ka tegelikult äriühingu juhtimisega tegelema, sest selleks kohustab neid äriseadustik. Kui äriühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ja võib igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehinguid teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus korraldab äriühingu raamatupidamist – see on muust juhtimisest eraldi ära märgitud. Pärast majandusaasta lõppu peab juhatus koostama majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. Suurema töö teeb ära küll raamatupidaja, aga juhatus peab tagama, et aruanne on õige ja see valmib tähtajaks. Juhatus peab aruandele alla kirjutama ja esitama selle omanikele kinnitamiseks. Äriregistrile esitatakse aruanne alates 2010. aastast elektrooniliselt hiljemalt 6 kuud pärast majandusaasta lõppu, enamasti 1. juuliks. Juhatus peab ka osanike nimekirja.

Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, määrab selle päevakorra ja valmistab ette otsuse eelnõu iga päevakorrapunkti kohta. Koosoleku võivad kokku kutsuda ka osanikud, nõukogu ja audiitor(id). Siis valmistavad otsuse eelnõu ette koosoleku kokkukutsujad, teated koosoleku toimumise kohta saadab aga juhatus. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Osanike informeerimist muul moel kui koosoleku kokkukutsumisena äriseadustikus ette nähtud ei ole.

Konkurents ja ärisaladus Juhatuse liige peab olema äriühingule lojaalne, hoidma selle ärisaladust ja ei tohi ühingule konkurentsi osutada. Mida tähendab juhatuse liikme jaoks konkurentsi osutamine, on äriseadustikus ära toodud. Juhatuse liige ei või osanike või nõukogu nõusolekuta • olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; • olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; • olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Ärisaladuse sisu ei ole seadustes lahti seletatud. Vaidluse puhul on asjakohased äriseadustik, konkurentsiseadus, võlaõigusseadus ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS).

Ärisaladuseks võiks olla • äriplaan ja selle muutmine; • tootmisprotsessid ja kasutatav tehnika; • toodete tehniline dokumentatsioon, teave uute toodete väljatöötamisest; • turundustegevus, hinnakujundus; • tarnijad ja kliendid, kokkulepped nendega; • klientide andmed, mida ei ole telefoniraamatutes (sünnipäevad, lemmikmuusika, -‐alkohol, -‐maiustused jms); • Ninantsnäitajad, mida ei näidata majandusaasta aruandes; • osanike omavahelised suhted, nende majanduslik olukord ja plaanid osade omavaheliseks ostmiseks/müümiseks; • teave juhatuse ja nõukogu liikmete majanduslikest seostest ja huvidest.

Juhatuse liikme lepingus tuleb võimalikult selgelt sõnastada, mis on konkreetse äriühingu jaoks ärisaladus. Ei ole mõistlik kasutada selliseid üldistatud deNinitsioone, nagu on toodud konkurentsiseaduses või TRIPS-‐lepingus. On sõlmitud ka palju lepinguid, mis keelavad ärisaladuse teistele avaldamise, aga ei üritagi sellele sõnale sisu anda. Töötamisel omandatud juhtimisoskused ja teadmised, mis ei ole konkreetse äriühingu või tootespetsiiNilised, ei saa olla ärisaladuseks. Ärisaladuseks ei saa olla ka avalikest allikatest klientide kohta kogutud teave (näit. telefoninumbrid, majandusaasta aruannetest võetud näitajad, selles vallas tegutsevate inimeste ringis liikuv teave). Kui aga mingis vallas tegutsejate (konkurentide, võimalike tarnijate ja klientide) avalikud majandusnäitajad aastate jooksul mingil moel süstematiseerida ja analüüsida, saab sellisest andmebaasist juba ärisaladus. Juhatuse liikmele ei pea maksma eraldi lisatasu selle eest, et ta pärast lepingu lõppemist äriühingule konkurentsi ei osuta. Võlaõigusseadus räägib ärisaladuse hoidmisest, aga ei sätesta kohustusi konkurentsi osutamisest hoidumise kohta pärast lepingu lõppemist. Kohtuvaidlustest hoidumiseks mõistlik ette näha leppetrahv juhuks, kui endine juhatuse liige soovib samas vallas tööd jätkata varem, kui kokkulepitud konkurentist hoidumise aeg. Aeg aga ei tohiks olla ebamõistlikult pikk. Tõenäoliselt ei peaks meie kohtud mõistlikuks konkurentsi osutamise hoidumise kokkulepet pikemaks ajaks kui üks aasta pärast lepingu lõppemist, nagu seda on piiratud töölepingu seaduses. Üsna tihti on selleks kokku lepitud kolm või kuus kuud.

Äriühingu majandustegevuse juhtimisel Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Korraliku ettevõtja hoolsus tähendab ennekõike tehingu kõigi asjaolude kindlakstegemist enne selle sooritamist. Kõigepealt tuleb teha võimaluste piires kindlaks teise poole majanduslik olukord, selle juhatuse liikmed ja nende volitused. Sularahas maksmisel on vaja kindlaks teha ka raha enda kätte saava inimese isik. Teod tuleb ära teha heauskselt, aga enne peab olema natuke kahtlustav. Näiteks müügikrediidi andmiseks peab teist poolt hästi tundma.

Juhatuse liige, kes teeb ärilise otsuse heas usus, täidab nõutavat hoolsuskohustust, kui: • ta ei ole oma ärilisest otsusest isiklikult huvitatud, • ta on oma ärilise otsuse osas informeeritud sellisel määral, mida ta peab antud tingimustel mõistlikult piisavaks ja • ta usub ratsionaalselt , et tema äriline otsus on äriühingu parimates huvides.

Tuleb tunda äriühingu tegevusalas õigusaktidega ettenähtud kohustusi, tähtaegu, arvestuse ja dokumenteerimise nõudeid jms, eriti kütuse-‐, metsa-‐, ehitus-‐ ja toiduäris. Kallima vara müümisel peab hoolitsema, et müüjal oleks reaalne tagatis. Kallimate kasutatud seadmete ostmisel peaks garantiidele vaatamata laskma asja spetsialistil üle vaadata. Kui osaühingul on nõukogu, peab seda regulaarselt informeerima. Koostöö osanikega tuleb organiseerida mõlemapoolse kokkuleppega.

Palgatud personali juhtimisel Juhatus palkab nii palju töötajaid ja sellise kvaliNikatsiooniga , kui vaja. See ei tohiks olla asi, milleks peaks olema nõukogu või omanike nõusolek. Personali juhtimisel on ennekõike oluline • töölepingute sõlmimine: tuleb tagada, et sõlmitavad lepingud vastaksid töölepingu seadusele ja samas äriühingu huvidele; • töölepingute tööandjapoolne täitmine: tagama töötajatele töö, töövahendid ja materjalid, töö arvestamise ja selle eest tasu maksmise; • tööohutuse tagamine. Alates 2009. aastast ei kehti töölepinguliste suhete kohta enam töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ja töötajate varalist vastutust reguleerinud EN Töökoodeks ning kõik probleemid lahendatakse töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse alusel. Seetõttu ei saa töötajat karistada, saab ainult tema poolt äriühingule tekitatud kahju sisse nõuda. Seda mida varem reguleeriti äriühingu sisekorraeeskirjadega, saab ja tuleb nüüd kirja panna töölepingusse.

Juhatus peab võimaluste piires jälgima ka nende lahkunud töötajate tegemisi, kellele maksti lisatasu konkurentsi osutamisest hoidumise eest. Juhatus peab organiseerima töökeskkonna riskianalüüsi tegemise ja siis selles ettenähtud meetmeid rakendama. See võib osutuda väga oluliseks tööõnnetuse eest vastutamisel.

Kohustuste isiklik täitmine ja delegeerimine Juhatuse kohus on tagada äriühingu toimimine. Töölepingu sõlmimisega ja ametijuhendi kehtestamisega delegeeritakse enamasti mingite otsuste tegemine töötajale. Delegeerimisel peab arvestama, et juhatuse tegevus loetakse äriühingu tegevuseks, samuti loetakse äriühingu tegevuseks palgatud töötajate tegevus tööülesannete täitmisel. Seepärast tuleb töölepingute ja ametijuhendite koostamisel läbi mõelda, mida ja kui suures ulatuses on juhatusel vaja või mõtet asjad ise nö viimasel minutil üle vaadata. Samas pole loomulikult mõtet iga pisiasja otsustamise õigust endale jätta: töötaja peab tundma, et teda usaldatakse. See innustab. Eraldi on juhatuse kohustuste juures ära märgitud äriühingu raamatupidamise korraldamine. See on asi, mis enamasti suures osas edasi delegeeritakse. Raamatupidamise seaduse järgi peab kõigil äriühingu raamatupidamise algdokumentidel olema äriühingut esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist. Siin tuleb sisemiste reeglite üle tõsiselt järele mõelda. Äriühingu esindajana on sellise allkirja andmise õigus juhatuse liikmetel. Kui nad soovivad allkirja andmise õigust allapoole delegeerida, tuleb tagada, et välja makstakse ainult osaühingule vajalikud summad. Tihti on äriühingutes ette nähtud kaks allkirja, üks nendest juhatuse liikme oma, kes kõik kulud enne väljamaksmist üle vaatab. Suuremates äriühingutes jagatakse see ära veel töövaldkondade kaupa.

Kohustuste jagamine juhatuse liikmete vahel Kui juhatuses on rohkem kui üks inimene, on juhtimine nende vahel mingil moel ikka tegelikult jagatud. Kui omanikud on ka juhatuse liikmed, ei vormistata enamasti omavahel juhatuse liikme lepinguid ja samuti ei panda ka tööjaotust kirja. Kohtud on arvestanud vaidluste lahendamisel ja karistuste määramisel juhatuse tegelikku tööjaotust.

Suuremates äriühingutes on aga ikka aeg-‐ajalt juhtunud, et kui tööjaotust kirja ei panda, tekkib sellega kunagi mingi segadus. Tööjaotuse võib jagada äriühingu põhikirjaga, juhatuse liikmetega lepinguid sõlmides või juhatuse enda, nõukogu või omanike jooksvate otsustega. Põhikirja muudatus tuleb alati kanda äriregistrisse, juhatuse liikmete lepingute muutmine on suurem ettevõtmine kui jooksvate otsuste muutmine. Kohustuste jagamine tähendab ka õiguste jagamist. Peale juhatuse esimehe ei tohiks teistel juhatuse liikmetel olla õigust teiste töödesse oma nina toppida, teisalt peab mingi ala juhtival inimesel olema ka õigus selles vallas otsuseid vastu võtta.

Osanike/aktsionäride ja nõukogu informeerimine ja nende otsuste täitmine Kui äriühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Ainult nõukogu nõusolekul tehtavad igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud peavad olema ka äriühingu varadega võrreldes märkimisväärse suurusega, et need mingit pidi probleemi tekitaks. Täiendavat nõusolekut vajavad asjaolud võiksid olla põhikirjas täpsustatud ennekõike sellistel osaühingutel, kus osanikke rohkem kui juhatuse liikmeid, eriti kui nõukogu ei ole moodustatud. Aktsiaseltside kohta on äriseadustikus toodud ka igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute näidisloetelu, mis ei ole siduv: • osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, • tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, • ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, • kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine, • välisNiliaalide asutamine ja sulgemine, • investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa,

• laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa, • laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest.

Äriseadustiku järgi ei ole nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks vajalik, kui tehinguga viivitamisega kaasneks aktsiaseltsile oluline kahju.

Osanike informeerimist äriseadustik ette ei näe. Osanikud võtavad otsuseid vastu hääletades kas koosolekul või kirjalikult koosolekut kokku kutsumata. Kui juhatusel on vaja osanike otsust mingis küsimuses, peab ta kokku kutsuma koosoleku või organiseerima kirjaliku hääletamise. Seda ka siis, kui põhikirjas on ette nähtud mingite tehingute otsustamine omanike poolt. Kindlasti peab osanike koosoleku kokku kutsuma raskuste tekkides.

Juhatuse õigused

Võlaõigusseaduse seisukohalt on juhatus ja äriühing käsundussuhte võrdsed osapooled. Üldiselt aga on juhatuse puhul ikka juttu rohkem selle kohustustest kui õigustest. Juhatuse liikmete esindusõiguste üldised raamid äriühingu juhtimiseks sätestavad tsiviilseadustiku üldosa seadus ja äriseadustik. Mõlemad näevad ka ette, et juhatuse liikmete õigusi võib äriühingu põhikirjas täpsustada ja piirata. Põhikirjaga võib teatud oluliste küsimuste otsustamise anda kas osanike või nõukogu ainupädevusse. Osanikel on siin täiesti vaba voli otsustusõiguse jagamiseks juhatuse, osanike ja nõukogu vahel. Äriseadustik piirab juhatuse liikmete õigusi teha tehinguid äriühinguga. Juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustavad osanikud või nõukogu ja määravad oma esindaja tehingu tegemiseks.

Seadustest tulenevad õigused Juhatus on see, kellel on õigus esindada äriühingut kõigis suhetes nö välismaailmaga. Vaikimisi võivad kõik juhatuse liikmed esindada äriühingut kõigis tehingutes. Nende esindusõigusi võib põhikirja või muude ühingusiseste reeglitega kitsendada. Põhikirjas võib ette näha, et mingitel asjaoludel võivad juhatuse liikmed esindada äriühingut ainult mitmekesi või ühiselt. Peale põhikirja kirjutatu võivad teised kitsendused olla sisse viidud ka juhatuse liikme lepingusse või tehtud nõukogu või omanike jooksvate otsustega. Reeglina seatakse piiravaid tingimusi suuremate tehingute tegemiseks. Kui piiranguid tehingute tegemise üle otsustamisele ja esindusõigusele on seatud, peavad juhatuse liikmed neid järgima. Kolmandate isikute ehk äriühingu tehingupartnerite jaoks kehtivad aga ainult need esindusõiguse piirangud, mis on kantud äriregistrisse. Võlaõigusseadusest tulenevalt on juhatuse liikmel õigus nõuda sõlmitud lepingu täitmist: saada tehtud töö eest tasu ja muid kokkulepitud hüvitisi vastavalt lepingule. Põhimõtteliselt on juhatusel ka õigus nõuda, et omanikud ja nõukogu ei sekkuks juhtimisse muul moel, kui see äriseadustiku, põhikirja ja sisemiste otsustega ette nähtud on. Millises vormis seda õigust teostada, on iseasi.

Töölepingu seadus ei räägi äriühingu juhatusest, aga juhatus esindab tööandjat ja seetõttu on tal õigus anda töötajatele kõiki tööga seotud korraldusi.

Õiguste sätestamine juhatuse liikme lepingus Juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse kirjalik Nikseerimine on hea nii töökorralduse kui võimaliku vastutuse seisukohast. Leping on kahe poole kokkulepe ja mõlemal poolel on selle sõlmimisel õigus esitada oma soovid ja arvamused. Juhatuse liikmete tööjaotuse sätestamine nende lepingutes on ka nende esindusõiguste reguleerimine. Kui juhatuses on mitu liiget, tähendab aga ühe lepingu muutmine kohustuste-‐ õiguste koha pealt kogu juhatuse lepingute muutmist. Kui juhatuse kohustused, õigused ja tööjaotus on mingil moel kirjeldatud ka äriühingu põhikirjas, peab juhatuse liikmetega lepingute sõlmimisel jälgima, et põhikirjaga vastuollu ei mindaks. Juhatuse liige ise võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise sätteid, lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Keeruline on vaidlustada kokkulepet konkurentsist hoidumise tähtaja ja sisu üle pärast lepingu lõppemist, mõistlikum on see mõlemale osapoolele sobivalt kokku leppida lepingu sõlmimisel.

Juhatuse otsus Mitmeliikmelise juhatuse liikmed teevad otsuseid tööjaotusest tulenevalt, aga keerulisemates küsimustes võib ka olla vajadus teha kollektiivne otsus. Juhatuse otsused peaks kirjalikult protokollima •

kui mingite tehingute tegemist on otsustatud hääletamisega ja

•

kui asi puudutab personali juhtimist, eriti kui see on seotud tööohutusega.

Tehingute vaidlustamisel ei peaks vastutama need, kes olid otsuse vastu. Kui aga pole protokolli, on hääletamise tulemusi keeruline tõestada. Töötajate juhtimisel kehtib aga ka uue töölepingu seaduse ajal põhimõte pane-‐kirja-‐ja-‐võta-‐allkiri. Ilma selleta on vaidlustes raske.

Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus,

Õigused personali juhtimisel Tööandjal on õigus nõuda töölepingu täitmist, sh tööohutusnõuetest kinnipidamist. Mõnigi kord tuleb seda õigust energiliselt kasutada, sest tööohutusnõuetest kinnipidamise tagamine on oluline tööõnnetusega kaasneda võiva vastutuse seisukohast. Esimene asi on töötajatele korralikud töö-‐ ja tööohutuse juhendid välja töötada, neid instrueerida ja neilt selle kohta allkiri võtta. Põhimõtteliselt on juhatusel õigus sekkuda kõigisse personali juhtimise küsimustesse ka siis, kui seda on allapoole delegeeritud. Töötajatele on õigus anda äriühingu kui tööandja nimel seaduslikke korraldusi. Tööandja korraldus peab aga olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega, välja arvatud hädavajaduse korral. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi ning arvestama sellega, et korralduse tegelik andja vastutab selle tagajärgede eest. Normaalse tegutsemise huvides oleks, kui juhatuse liikmed ei teeks probleemi sellest, kui üks juhatuse liige teise tööalas toimuvale korratusele reageerib. Muidugi peaks sellest siis teisele juhatuse liikmele kohe teatama.

Juhatuse liikme vastutus Võimalik vastutus tekkib kas sooritatud tegudest või tegemata jäetud asjadest oma kohustuste täitmisel. Vaidluste lahendamise seisukohalt võib juhatuse liikme vastutuse oma tegevuse tagajärgede eest jagada • tsiviilvastutuseks, • kriminaalvastutuseks ja • haldusvastutuseks. Tsiviilvastutus tähendab kellelegi tekitatud kahju hüvitamist, kriminaalkaristus kuriteo või väärteo eest rahalist karistust või vabadusekaotust (arest või vangistus) ja haldusvastutus äriühingu maksuvõlgade tasumist oma isikliku rahaga. Tsiviilõigusliku vastutuse peamised alused on toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduses, võlaõigusseaduses ja äriseadustikus. Kriminaalvastutuse seaduste rikkumise eest näeb ette karistusseadustik ja veel sadakond muud seadust. Maksukorralduse seadus näeb ette võimaluse, et juhatuse liikmed võivad äriühingu maksukohustuste täitmise eest vastutada ka isikliku varaga. Juhatuse teod loetakse äriühingu tegudeks, aga selleks loetakse ka palgatöötajate poolt töö tegemisel kordasaadetu. Välismaailma jaoks vastutab palgatöötajate tegude eest äriühing ja selle juhatus. Omanike (ja nõukogu) ees vastutab juhatus alati ja need võivad juhatuse liikmed mistahes põhjusel tagasi kutsuda.

Juhatuse liikme vastutuse tekkimise alused Juhatuse liikme vastutus enda ja äriühingu tegude eest tekkib põhimõtteliselt sellest hetkest, kui ta on kas omanike või nõukogu poolt juhatuse liikmeks nimetatud. Äriregistri kanne juhatuse liikmeks olemise kohta on informatiivse iseloomuga ja vaidlustes võib tõusta ka küsimuseks juhatusse nimetamise või sealt tagasikutsumise kellaaeg. Ajal, mil inimene oli juhatuse liige, vastutab ta ka mingil määral äriühingu toimetamiste eest. Konkreetne vastutus oleneb sellest, mida ta tegi, milline oli juhatuses tööjaotus jne. Juhatuse ainus liige vastutab põhimõtteliselt kõige eest. Juhatuse liikmeks valimiseks on aga vajalik valitava nõusolek. Kui inimene on kantud registrisse juhatuse liikmena ilma tema nõusolekuta ja ta pole äriühingu juhatamiseks midagi teinud, ei pea ta vastutama teiste juhatuse liikmete kordasaadetu eest ega ka juhtimisega tegelemata jätmise eest.

Kui juhatuse liikmena äriregistrisse kantud inimene tegelikult juhtimises ei osale, on tegemist seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega, mis võib kaasa tuua vastutuse peamiselt pankroti korral.

Kriminaalvastutus Kriminaalvastutus tekkib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalkaristus võib olla rahaline, arest/vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Kriminaalkorras saab seaduserikkumise eest karistada nii äriühingut, mille nimel tegu korda saadeti, kui juhatuse liikmeid, kes sellega tegelikult hakkama said või seda korraldasid. Kriminaalvastutus tuleneb karistusseadustikust ja veel pisut rohkem kui sajast seadusest, milles on selle teatud sätete rikkumiste eest ette nähtud karistused. Seaduserikkumise teevad kindlaks politsei, selleks volitatud riigiamet või inspektsioon, ministeerium, valla-‐ või linnavalitsus. Seadusteks, millega äriühingute juhatuse liikmed võiksid sagedamini kokku puutuda, on lisaks karistusseadustikule näiteks •

maksukorralduse seadus ja tolliseadus,

•

pankrotiseadus,

•

kohaliku omavalitsuse korralduse seadus,

•

jäätmeseadus,

•

toiduseadus,

•

looduskaitseseadus,

•

ehitusseadus,

•

rahvatervise seadus,

•

välisõhu kaitse seadus,

•

elektriohutusseadus,

•

töötervishoiu ja tööohutuse seadus,

•

äriseadustik,

•

majandustegevuse registri seadus,

•

tarbijakaitseseadus,

•

pakendiseadus,

•

kaubandustegevuse seadus.

Seaduste rikkumiste üldnimetud on süütegu, need jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest, kuriteo eest rahaline karistus või vangistus. Aja jooksul on meil äriga seotud seaduserikkumistesse suhtumine muutunud: kuritegudeks peetavaid ja karistusseadustikus kajastatud asju on jäänud vähemaks. Äriühingu karistamiseks on vaja kindlaks teha juhatuse liige, kelle korraldusel või teadmisel seaduserikkumine korda saadeti. Karistusseadustikus on äriühingutega seotud kuritegudeks näiteks tegevusloata ja keelatud majandustegevus, ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine, osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine ja raamatupidamise kohustuse rikkumine.

Tsiviilõiguslik vastutus Tsiviilõiguslik vastutus tähendab äriühingu juhatuse liikmete jaoks äriühingule, harvem selle võlausaldajatele tekitatud kahju hüvitamist. Rohkem on olnud pankrotihaldurite poolt esitatud kahju hüvitamise nõudeid, harva on uued omanikud asjadele teistmoodi vaadanud ja eelmise juhatuse tegevuses kahju tekitamist näinud. Äri on alati seotud riskiga, ja seepärast on mingi mõistliku piirini ebaõnnestumised paratamatud nähtused ega too kaasa juhatuse liikme vastutust. Eestis on esialgu probleemiks ka arusaamine sellest, kas kahju on üldse tekkinud. Kahju tekkimine tähendab, et keegi jääb ilma millestki, mis tal oli, või jääb tal midagi saamata, mida võinuks saada. Kellelegi äramakstud raha või üleantud asjad ei ole iseenesest maksjale või andjale tekitatud kahju. Kahju võib olla tekkinud, kui • maksti millegi eest, mida äriühingule ei olnud vaja, • maksti ebamõistlikult palju või võeti intressi liiga vähe, • raha maksti või vara anti ära teades (või oleks seda pidanud teadma), et selle tagasisaamine või kokkulepitud tasu saamine ei ole reaalne, • juhatuse tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi äriühingul midagi saamata.

Kui juhatus täidab oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, ei tohiks enamasti kahju tekkida. Kui see ikkagi juhtub, ei pea juhatus selle eest tingimata vastutama. Uued omanikud on üritanud isegi väita, et juhatus ei oleks tohtinud osanike koosoleku otsust täita, sest see ei taganud nende arvates kõige suurema tulu saamist. Omaette küsimus on kahju tegelik suurus. Kui näiteks juhatus müüs midagi ja ostja ei maksnud, siis selgub kahju täpne suurus pärast seda, kui ostjalt on üritatud raha sisse nõuda. Tsiviilõigusliku vaidluse juures peab arvestama, et siin ei kehti süütuse presumptsioon, vaid tuleb tõendada nimelt süü puudumist kahju tekkimises. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Haldusvastutus Riigi haldusaparaadiga tuleb äriühingu juhatuse liikmetel halduskorras isiklikult vaielda harva, sest vaidlevaks, vastutavaks ja karistatavaks on siin enamasti äriühing. Juhatuse liikme enda vastutuse selles kontekstis tähendab halduskohtus lahendatavat vaidlust äriühingu maksuvõla isiklikust taskust kinnimaksmise üle maksukorralduse seaduse alusel. Maksukorralduse seadus ütleb, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama sellest seadusest ja maksuseadusest tulenevate äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise esindatava äriühingu vara arvel. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingu täitmata jäänud maksukohustuste eest isiklikult, kui maksuamet tõendab, et juhatus on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Meil on siiani vastutusotsused jäänud pidama selle taha, et maksuametil pole õnnestunud tõestada juhatuse tahtlust või rasket hooletust, või siis on asi aegunud (kolm aastat deklaratsiooni esitamisest ja enne, kui äriühing äriregistrist kustutatakse).

Vastutuse seos äriühingu põhikirja ja juhatuse liikme lepinguga Mõnikord on äriühingu põhikirja kirjutatud ka juhatuse kohustused. Need on küll sõnastatud üldsõnaliselt, näiteks „juhatus vastutab osanike koosoleku ees ühingu tegevuse, tema vara säilimise ja efektiivse kasutamise eest“, aga vaidluste korral annab neile sisu kohus.

Tihti kirjutatakse põhikirja ja lepingusse ümber seaduste sätted, enamasti äriseadustikust. See ei muuda aga nende kehtivuses võimaliku vastutuse puhul midagi: seadus on niigi seadus. Kohtud on küll otsustes tsiteerinud ka põhikirju ja lepinguid, aga võimalikku vastutust mõjutavad tegelikult need siis, kui sinna on kirjutatud midagi, mida seadustes pole: konkreetseid asju konkreetse äriühingu kohta. Seda pole aga enamasti tehtud. Kui juhatuse liikmete vahel ei ole töölõikude jagamist mingil moel kirja pandud, ei tähenda see automaatselt, et kõik vastutavad kõige eest võrdselt. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et iga juhatuse liikme teod või tegematajätmised tuleb kahju hüvitamist või karistamist nõudes täpselt selgeks teha. Kui juhatus on mingi otsuse kollektiivselt vastu võtnud, on kõik ka selle eest vastutavad omavahelisele tööjaotusele vaatamata. Kui hääletati, ei peaks vastutama need, kes asjaga nõus ei olnud. Seepärast oleks hea kõik juhatuse koosolekud protokollida.

Äriühingu, juhatuse liikme ja võlausaldajate huvid Juhatuse peab äriühingu nimel tehinguid tehes lähtuma äriühingu huvidest. Juhatuse liikme isiklikud huvid ja äriühingu huvid ei lähe konNlikti juhuslikult. Võlaõigusseaduse järgi peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi täitmiseks tehtavate tehingute suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt peab juhatuse liige olema äriühingule lojaalne. Ebalojaalsusega on tegemist siis, kui juhatuse liige suunab tehinguid nii, et neist ise mingil moel selliselt kasu saada selliselt, et omanikud teada ei saa. Tavaline skeem: et juhatuse liige on tegelik, aga varjatud omanik teises äriühingus, millega juhatuse liikmena tehingu teeb. Senikaua, kui asjad hästi lähevad, ei ole probleemiks, millal mingile äripartnerile ära maksti. Võlausaldajate huvidele peab mõtlema hakkama siis, kui tekkivad raskused. Võlausaldajate huvide rikkumine on ennekõike pankrotiavalduse esitamisega hilinemine, aga raskel ajal ebaõnnestunud riskantset tehingut võib tagantjärele nii hinnata. Juhatuse liikmed valmistavad ette andmed nõukogule või osanikele otsuste vastuvõtmiseks. Selles plaanis võib juhatuse liikmetel tekkida vastutus, kui osutuse elluviimise tulemusena tekkis äriühingule kahju ja selgus, et otsus oli vale seepärast, et selle vastuvõtmiseks esitatud andmed ei olnud õiged, piisavad vms.

Juhatuse liikme hoolsuskohustus Hoolsuskohustuse rikkumisest on räägitud kõikvõimalike asjade üle vaidlemisel, sest igasuguses õigusaktide rikkumises ja kellelegi väidetava kahju tekitamises annab alati näha hooletust. Hoolsuskohustus on kirjas äriseadustikus. Kohtud on korduvalt kirjutanud, et kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb pidada äriühingule võimalikult soodsat tegevuse planeerimist ja äriühingule võimalikult soodsat tegutsemist. Äriühingule tekkinud kahju puhul on hoolsuskohustuse rikkumisest räägitud näiteks selliste tegemiste või tegematajätmiste puhul: • äriühingule kahjulikuks osutunud tehingud, • halvasti läbimõeldud lepingud ja hooletus nende täitmisel, • nõukogu, osanike või aktsionäride koosolekule vale või ebapiisava teabe esitamine, • seadusega ette nähtud deklaratsioonide ja aurannete esitamata jätmine, mis tõi kaasa äriühingule sunniraha või trahvi määramise, • seadusega ette nähtud andmete registrile esitamata jätmine või valeandmete esitamine, kui see tõi kaasa äriühingule sunniraha või trahvi määramise, • raamatupidamise puuduliku korraldamise, kui selle tõttu eksiti maksude arvutamisel ja äriühing pidi maksma viivist, • ärisaladuse lekitamine, • pankrotiavalduse esitamata jätmine. Maksudega seotud kriminaalasjades pole hoolsuskohustus olnud samamoodi aktuaalseks küsimuseks kui äriühingult maksude tagasi-‐ või sissenõudmisel – enamasti on asi olnud sedavõrd selge. Maksuvõlgade intresse ei ole aga pankrotihaldurid või omanikud üritanud juhatuselt sisse nõuda. Kui mõnel kliendil on kord juba arve tasumisega probleeme olnud, ei saa juhatuse liige öelda, et ei teadnud midagi ja tegutses heas usus. Kui aga teadaolevate probleemideta mitu aastat tegutsenud äriühing esimest korda raskusse sattub, ei saa tasumata arvet müüja juhatuse liikme vähese hoolsuse ilmutamiseks nimetada.

Lojaalsus, konkurents ja ärisaladus Lojaalsus on siiani olnud küsimuseks juhatuse liikmeks olemise ajal tehtud tegude kaalumisel, äriühingule konkurentsi osutamine ja eriti selle ärisaladuse hoidmine aga peamiselt siis, kui juhatuse liige on äriühingust lahkunud. Endaga seotud äriühingutesse mingil moel vara (raha või asjade) ümberkantimise korral ei ole kahjukannatajad mitte alati hakanud kahju sisse või asja tagasi nõudma endiselt juhatuse liikmelt, vaid sagedamini tema äriühingult. Samuti pole enamasti tehtud avaldust kriminaalasja algatamiseks, kuigi see on kvaliNitseeritav omastamisena ja karistuseks on ette nähtud ka kuni aasta vangistust.

Äriühingust lahkumine tekitab konkurentsi osutamise ja ärisaladusega probleeme, kui • juhatuse liikme lepingus on kokku lepitud ebamõistlikud tingimused konkurentsi mitteosutamiseks ja ärisaladuse hoidmiseks pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist või • juhatuse liige on tegutsenud äriühingu suhtes pahatahtlikult eesmärgiga äriühingut kahjustades samas sfääris tegutsema hakata.

Ärisaladuse õigustamatu avaldamine on kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni aastane vangistus. Reeglina on kombeks lepingus kokku leppida ka konkurentsi mitteosutamises ja ärisaladuse hoidmises teatud aja jooksul pärast lepingu lõppu. Selline kokkulepe ei tohiks aga kaasa tuua olukorda, mil ärisaladuse hoidmise kohustus ei võimalda juhatuse liikmel pärast ametiaja lõppemist üldse samal tegevusalal tegutsemist jätkata. Ei maksa kokku leppida, et konkurentsi ei osutata viie aasta jooksul pärast lepingu lõppemist ja et ärisaladuseks on kõik, mis võib mingilgi moel äriühingule ja sellega seotud isikutele kahju tekitada. Võlaõigusseaduse kohaselt peab käsundisaaja pärast lepingu lõppemist hoidma endise käsundiandja ärisaladust ulatuses, mis on vajalik tolle õigustatud huvide kaitseks. Vaidluste korral hakkab kohus üldsõnaliste ja ebamõistlikult lepingute puhul kõigepealt selgitama, mis täpselt ärisaluseks oli, ning siis määrama piiri, millises ulatuses ja milliseid piire on selle hoidmisele mõistlik seada.

Personali juhtimisel tekkida võiv vastutus Praktiliselt tähendab vastutus selles kontekstis ennekõike vastutust töötajatega toimunud tööõnnetuste eest. On olnud ka paar juhust, kus pankrotistunud äriühingu töötaja on saamata jäänud töötasu eest esitanud kahjunõude isiklikult juhatuse vastu, aga selle rahuldamine on praegu praktiliselt võimatu. Tööõnnetuse toimumise eest ei pea juhatus tingimata vastutama. Kui ohutusnõuete järgimine jälgimine on allapoole delegeeritud, vastutab see, kes pidi asjaga tegelema – kui juhatuse liige ise mingit korraldust ei andnud. Töökeskkonna ohutuks muutmine on aga juhatuse ülesanne alates riskianalüüsi koostamisest. Kui on selgunud, et töötajaga toimus õnnetus seetõttu, et ta rikkus oma töökohustusi, näiteks näppis masinat, millel töötas keegi teine ja mille kasutamiseks polnud teha instrueeritud, on süüdi jäänud üliaktiivne töötaja ise. Seepärast: pane kirja, instrueeri, võta allkirjad.

Pankrotiga seotud vastutus Osaühingut reklaamitakse meil kui pankroti korral osanike jaoks piiratud vastutusega ettevõtlusvormi, seega ohutut ja lahedat. Osanike vastutus piirdub aga sissemaksega osaühingusse ainult siis, kui nad äriühingus mingil muul moel kaasa ei löö. Juhatuse vastutus jällegi tuleneb ainult sellest, mida nad juhtimisel teinud on, ning omanikuks olemine seda ei mõjuta. Pankrotiga seotud vastutust mõjutab mitu seadust ning nende koosmõju saab teada ainult kohtulahenditest. Eestis lõpeb praegu ebanormaalselt palju pankrotte raugemisega, st pankrotimenetlust ei viida läbi ka siis, kui on selge, et see tooks kindlasti kaasa juhatuse liikmete kriminaalvastutuse ja pankrotipessa annaks vara tagasi võita. Ilmselt muutuvad aga seadused selle koha pealt varsti ja siis saab vastutusega olema palju tõsisem lugu kui senini. Karistusseadustikus on pankrotiga seotud kuritegudeks maksejõuetuse põhjustamine, vara varjamine pankroti-‐ ja täitemenetluses ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine.

Juhtimisotsused majandusraskuste tekkides Ajutised rahalised raskused ei tähenda tingimata maksejõuetust. Normaalne juhatus otsib võimalusi äriühingu seisu parandada ja ei taha niisama lihtsalt olukorda lootusetuks tunnistada. Paari-‐kolme järjestikuse kuu kahjum ei tähenda veel maksejõuetust. Kui aga käibekapital on püsivalt negatiivne ja käibekapitali miinus süveneb iga kuuga, on asi tõsine: ilmselt ei vea äriidee sellisena enam välja. Peab arvestama sellega, et asi võib pankrotiga lõppeda. Seepärast tuleb senisest hoolikamalt kaaluda riskantseid tehinguid ja hoiduda uute lepingute sõlmimisest, mis tehingu ebaõnnestumisel leppetrahvi kaasa toovad. Raskes olukorras tuleks hakata kõigepealt täitma neid kohustusi, mis majanduslikku seisu kõige rohkem kahjustavad. Raskustes ei tohi hakata üht võlausaldajat teistele eelistama, aga ratsionaalne valik maksta võlgu, mis rohke kahjumit toodavad, pole kellegi eelistamine. Sageli aga makstakse raskuste tekkides laekunud rahast esimesel võimaluse ära võlad endale ja endaga seotud võlausaldajatele, ja seda loetakse alati teatud võlausaldajate eelistamiseks. Samuti tuleb tõsiselt hakata kulusid nö kokku tõmbama (näiteks kallid autoliisingud). Osaühing võib raskustesse sattudes nõuda juhatuse tasude ja muude hüvede vähendamist. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda. Vara väljakantimisele on pankrotiseaduse tegelikult seatud piirid, aga palju vara on jäänud pankroti raugemise tõttu pankrotipessa tagasi võitmata. Nagu öeldud, hakkavad seadused selle koha pealt varsti muutuma.

Omanike koosoleku kokkukutsumine Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku alati, kui see on osaühingu huvides vajalik, aga kindlasti siis, kui äriühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus ettenähtud osakapitali minimaalne suurus. Bilanss pannakse kindlasti kokku vähemasti majandusaasta aruande koostamiseks, aga hoolas juhatus peaks seda teha laskma ka raskustest täpse ülevaate saamiseks.

Omanikud peavad siis otsustama, mida edasi teha: kas panna raha juurde või algatada likvideerimine/esitada pankrotiavaldus. Kui nad ei otsusta või otsustamist edasi lükkavad, juhatus selle eest iseenesest ei vastuta (kui juhatuse liikmed pole ka omanikud). Omanikele, kes on ka juhatuse liikmed, on aga sageli üheks tõsiseks süüdistuseks olnud sellises olukorras koosoleku kokkukutsumata jätmine. Kohtud ei ole teinud probleemi sellest, et osanike koosolek jäeti protokollimata, kuigi äriseadustik seda nõuab, ja on lugenud koosoleku ka tunnistajate jutu järgi tegelikult toimunuks. 2009. a lõpus kehtima hakanud äriseadustiku muudatused, mis muuhulgas panevad koosoleku kokkukutsujale kohustuse otsuse projekt ja seda osanikele enne koosolekut tutvustada, võivad aga kohtupraktikat muuta. Põhikirjaga võib ette näha ka äriseadustikust erinevad koosoleku kokkukutsumise protseduurid, aga tõenäoliselt teevad seda ainult suure osa/aktsiakapitali ja mitmete omanikega äriühingud.

Ajutine ja püsiv maksejõuetus Maksejõuetust näitab kaks indikaatorit: negatiivne omakapital ja negatiivne käibekapital. Negatiivne käibekapital tekib siis, kui lühiajalisi kohustusi on rohkem kui käibevara, ja see osutab, et ettevõttel on makseraskused ja ta ei suuda oma lühiajalisi kohustusi täita. Kui sellises olukorras ei tule täiendavat rahasüsti, on ettevõte varsti püsivalt maksejõuetu. Sõltuvalt olukorrast võib näiteks seitsme kuu pikkune maksejõuetus olla kord ajutise, kord püsiva iseloomuga. Määravaks on asjaolu, kui tõenäoliselt laekuvad äriühingule teda maksejõuetusest väljatoovad rahalised vahendid. Pikaajaliste nõuete olemasolu, mille kogusumma ületab äriühingu vara, ei tähenda püsivat maksejõuetust, kui ettevõte on tulevikus võimeline tootma positiivseid rahavooge. Püsiv on maksejõuetus numbriliste näitajate järgi siis, kui negatiivsed on nii oma-‐ kui käibekapital (lühiajalisi kohustusi on rohkem kui käibevara) ja ei tule täiendavat rahasüsti. Millal sai majandusraskustest püsiv maksejõuetus, on keeruline küsimus. Juhatuse liikmel ei ole lihtne päevapealt otsustada, et nüüd on äriühing maksejõuetu. Tagantjärgi on pankrotihalduril seda öelda palju lihtsam. Kohtud on enamasti pidanud kindlaks näitajaks majandusaasta aruannet: kui see sai valmis, oli olukord selge ja tuli midagi ette võtta.

Pankrotiavalduse esitamine Äriseadustiku järgi peab juhatus esitama maakohtule osaühingu pankrotiavalduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel püsiva (so mitteajutise) maksejõuetuse ilmnemisest. Selle vastu on meil tihti eksitud. Pankrotiavalduse esitamisega hilinemine on aga kuritegu, mille eest on rahalise karistuse kõrval ette nähtud vangistus kuni 1 aastani. Avalduse esitamise kohustus ei ole seotud omanike koosoleku kokkukutsumise kohustusega. Kui maksejõuetus on juhatuse arvates püsiv, aga omanikud ei saa kuidagi koosoleku ajas kokkuleppele või ei suuda midagi otsustada, peab pankrotiavalduse ikkagi 20 päeva jooksul esitama. On olnud juhuseid, kus omanikud on veennud juhatust pankrotiavaldust mitte esitama, lõpuks on aga asi ikkagi pankrotini jõudnud ja juhatus avaldusega viivitamises süüdi jäänud. Omanikud sellisel juhul ei vastuta, kui nad just pankrotiavaldust esitama läinud juhatuse liiget füüsiliselt ei takista.

Juhatuse liikmed pankrotimenetluse ajal Kohus määrab kõigepealt ajutise pankrotihalduri. Ajutine haldur selgitab välja kõik maksejõuetusega seotud asjaolud ja esitab selle kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Samuti võib kehtestada juhatuse liikmetele elukohast lahkumise keelu või lausa aresti. Kui kohus äriühingu pankroti välja kuulutab, määrab ta pankrotihalduri ning pankrotiseaduse kohaselt läheb haldurile kohe üle kogu pankrotivara (nii hakatakse sellest hetkest võlgnikust äriühingu vara nimetama) valitsemise ja käsutamise õigus. Juriidilise isiku juhatusel pole sealt alates enam mingeid õigusi pankrotivaraga mistahes tehingute tegemiseks. Ka äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustus läheb üle haldurile. Kui juhatus tegi mingi tehingu pankroti väljakuulutamise päeval, siis eeldatakse, et see tehti pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus võib kohustada võlgniku juhatuse liiget kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus-‐ või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgniku juhatuse liikmed ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

Juhatus peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab juhatus isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.

Vastutus äriühingule tekitatud kahju eest Juhatuse liikmed vastutavad äriühingule

Pankrotini jõudmine tähendab et, midagi tekkinud kahju eest, kui: läks äriühingu tegevuses viltu, aga see ei • kahju on tekkinud, tähenda tingimata juhatuse liikmete poolt • juhatuse liikmed on oma kohustusi kohustuste rikkumist. Alati ei ole võimalik rikkunud, valida hea ja halva vahel. Tihti tuleb valida • kahju on tekkinud rikkumise tagajärjel, halva ja halvema või enam-‐vähem sama • rikkumisele pole vabandavaid asjaolusid halbade asjade vahel, sest midagi peab (on rikkumises süüdi). valima ja kõike lihtsalt ei saa. Äriühingu tegevus ei saa olla täiesti riskivaba, nii et kogu risk jääb juhatuse liikmete kanda ja kui äriühingule on kahju tekkinud, siis juhatuse liikmed selle alati kinni maksavad. Pankrot võib tekkida ka ainult väliste tegurite tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et juhatus on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab pankrotihaldur sellest kohtule, kohus aga prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. See tähendab ühtlasi ka kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse vastu, sest maksejõuetuse põhjustamine tähendab mingil moel äriühingu vara kahjustamist: raiskamist, põhjendamatu kinkimist, loovutamist või välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist, ühe võlausaldaja eelistamist teisele. Kui pankrotihaldur leiab maksejõuetuse põhjuseks juhatuse raske juhtimisvea, peaks ta samuti esitama juhatuse vastu kahju hüvitamise hagi. Raskeks juhtimisveaks on juhatuse liikme kohustuse rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Just pankrotiga seotud tsiviilvaidlustes on aga tihti selgunud, et väidetav kahju polegi tegelikult veel tekkinud, sest pole selge, kui palju saab varast pankrotipessa tagasi võita: keegi pole seda veel teha üritanud. Teisalt pole haruldane, et juhatuse liikmed on raskuste saabudes kõigepealt enda või oma teiste äriühingute poolt raskustes äriühingule antud laenud tagasi maksnud ja vara väga naiivsel kombel välja kantinud. Nagu öeldud, hakkavad seadused siin muutuma ja pankroti raugemisele ei saa varsti enam loota.