Vandeadvokaat Aleksnder Vares Advokaadibüroo Vares & Partnerid www.abvares.ee
24. jaanaur 2008. a
Äriühingu juhtimisel juhtorgani liiget varitsevad ohud
Äriühing on eraõiguslik juriidiline isik, mille kaudu on võimalik osaleda majandustegevuses ja edukalt maandada omaniku riske. Kuigi äriühing on umbisikuline ja kunstlik moodustis, mille käsitlemine „isikuna” on tinglik ja kokkuleppeline, tegutseb äriühing siiski füüsiliste isikute kaudu, kelleks on selle äriühingu juhtorganite liikmed. Isiku kuulumine äriühingu juhtorganisse võib alustava äriühingu puhul olla vältimatu, kuna äriühingu omanikule lisaks kedagi teist juhtorgani liikmeks määrata pole. Kuulumine äriühingu juhtorganisse võib olla ka puhtalt formaalne, näiteks juhul, kui põhikiri nõuab teatud arvu juhtorganite liikmeid ja konkreetsele isikule tehakse ettepanek kuuluda vastavasse organisse n.ö kohatäiteks. Samuti võib juhtorganisse kuulumine olla ka hästi tasustatavaks ametikohaks juhul, kui isikuga sõlmitakse ka vastav leping ning ametikohustuste täitmine toimub kindla regulaarsusega. Olenemata sellest, mis põhjusel isik annab oma nõusoleku olla valitud juhtorgani liikmeks, tuleb vastaval isikul selgelt teadvustada, millised ohud sellega kaasnevad. Näiteks, juhatuse liikme poolt võlgniku vara kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus, võib juhtorgani liikme karistus küündida kuni kolmeaastase vangistuseni. Kusjuures juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumisega äriühingule tekitanud kahju hüvitamise piirmäär üleüldse puudub. Alljärgnevalt käsitlen üksikasjalikumalt mis võivad olla juhtimisvigade kahjulikud tagajärjed isiklikult juhtorgani liikme jaoks. Äriseadustiku § 2 lg. 1 kohaselt on äriühinguteks täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, osaühing ja aktsiaselts. Eestis on enim levinuteks äriühingute liikideks osaühing ja aktsiaselts, mistõttu alljärgnevalt tuleb juttu eeskätt osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimisega kaasnevatest ohtudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg. 2 kohaselt on juriidilise isiku juhtorganiks juhatus ja kui seadus näeb juriidilisele isikule ette ka nõukogu, siis on juriidilise isiku juhtorganiks ka nõukogu. Juhatus ja nõukogu äriühingu juhtorganitena teostavad äriühingu juhtimist, võttes vastu otsuseid, sooritades tehinguid ja toiminguid. Paratamatult kaasneb nimetatud juhtimisega ka mitmeid ohtusid, mis võivad tuua kaasa negatiivseid tagajärgi nii äriühingule kui ka juhtorgani liikmele isiklikult.
Juhtorgani liikme kohustused Üldisemas plaanis sätestab tsiviilseadustiku üldosa seadus juriidiliste isikute juhtorganite liikmete kohustuse järgida omavahelistes suhetes ja suhetes juriidilise isiku osanike ja aktsionäridega hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huve. Lisaks sellele peavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kohtupraktikas on kohtud asunud seisukohale, et lojaalsuskohustus hõlmab näiteks ka kohustust vältida oma tegevuses enda ja äriühingu huvide konflikti. Eelpool nimetatud juhtorganite liikmete kohustused on üldist laadi ja vastavate kohustuste täitmine või mittetäitmine on tihtipeale subjektiivse hinnangu küsimus, millele annab lõpliku hinnangu kohus. Käsitledes juhtorganite liikmete konkreetsete kohustuste ja nende täitmisest või mittetäitmisest tulenevaid ohtusid, on vajalik eelnevalt mainida, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Solidaarvastutuse puhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Praktikas tähendab see seda, et nõue esitatakse selle isiku vastu, kellelt on, mida võtta ehk selle vastu, kellel on rohkem vara. Samas lisaks vastutusele tekitatud kahju eest võib kaasneda ka karistusõiguslik vastutus, mida käsitlen põhjalikumalt allpool. Äriseadustiku § 180 lg. 4 kohaselt tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Samuti peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Sama põhimõte on sätestatud ka äriseadustiku § 306 lg.-s 2 ja kehib ka aktsiaseltsi juhatuse liikme puhul. Seega tuleb äriühingus järgida kõrgemalseisvate organite otsuseid ja korraldusi ning vajadusel võimaliku vastutuse riski maandamiseks tuleks suuremate tehingute puhul eelnevalt tagada kõrgemalseisva organi heakskiit. Samuti kehtib nii osaühingu kui aktsiaseltsi puhul juhatuse liikmele konkurentsist hoidumise ja ärisaladuse hoidmise kohustus. Äriseadustiku § 185 lg. 1 sätestab, et juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal, olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik või olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Seega juhul kui juhtorgani liige konkureerib eelpool kirjeldatud moel äriühinguga, siis peab tal selleks olema kõrgemalseisva organi nõusolek. Vastasel juhul esineb oht, et juhtorgani liikme vastu esitatakse kahju hüvitamise nõue. 2(5)
Äriseadustiku § 186 lg. 1 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma äriühingu ärisaladust. Kusjuures äriühing ei või nõuda käesoleva paragrahvi ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed tegutsesid kooskõlas osanike koosoleku või nõukogu seadusliku otsusega. Kohtupraktikas on ärisaladusena käsitletud eeskätt teavet, mis ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Lisaks eeltoodule sätestab seadus ka mitmeid muid juhtorganite liikmete kohustusi, milliste järgimine on äriühingu hea käekäigu tagamiseks ja vastutuse vältimiseks oluline. Samas võivad juhtorgani liikme kohustused tuleneda ka juhtorgani liikmega sõlmitavast lepingust. Juhtorgani liikme vastutus Rääkides juhtorgani liikme vastutusest, saab seda liigitada tsiviilõiguslikuks vastutuseks ja karistusõiguslikuks vastutuseks. Esimesel juhul vastutab juhtorgani liige tekitatud kahju eest osaniku, aktsionäri või võlausaldaja ees, teisel juhul aga vastutab juhtorgani liige seadusega keelatud teo toimepanemise eest ehk karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisu täitmise eest. Oluline on märkida, et juhtorgani liikme vastutuse liigitamine ei tähenda seda, et tsiviil- ja karistusõiguslik vastutus ei võiks esineda ka üheaegselt. Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus Pöördume alljärgnevalt äriühingu juhtimisega kaasnevate ohtude poole, mis on seotud juhtorgani liikme tsiviilõigusliku vastutusega. Lahates juhtorgani liikme tsiviilõigusliku vastutuse valdkonda spetsiifilisemalt sellist liiki juriidiliste isikute puhul nagu osaühing ja aktsiaselts, tuleb lisaks tsiviilseadustiku üldosa seadusele pöörduda ka vastavate äriühingute liike reguleeriva seaduse poole, milleks on äriseadustik. Teatavasti on äriühingu mõtteks maandada omanike riske ja piirata nende vastutust. Aktsiaseltsi ja osaühingu puhul ei vastuta aktsionärid või osanikud äriühingu kohustuste eest isikliku varaga, vaid ainuüksi äriühingu aktsia- või osakapitaliga, välja arvatud süüliselt tekitatud kahju puhul. Väär oleks arvata, et analoogsel kombel on piiratud ka äriühingu juhtorgani liikme vastutus. Äriseadustiku § 187 lg. 2 ja § 315 lg. 2 sätestavad, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Analoogsed vastutuse sätted rakenduvad nii osaühingu kui aktisaseltsi juhtorganite liikmete puhul. Kuivõrd nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt 3(5)
äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, siis on osaühingu nõukogu liikme vastutus sama, mis aktsiaseltsi puhul. Eeltoodust tulenevalt oleks tulevasel juhatuse liikmel otstarbekas enne juhatuse liikme kohustusi täitma asumist rääkida läbi tema vastu nõuete esitamise tähtaja vähendamise osas. Juhul, kui juhatuse liikmega sõlmitakse leping, siis juhatuse liikme seisukohalt oleks otstarbekas, et see leping lühendaks juhatuse liikme vastu nõuete esitamise tähtaega või muul moel piiraks juhatuse liikme vastutust. Juhtorgani liige vabaneb vastutusest, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Siinkohal on oluline märkida, et äriühingu erinevate organite pädevus on piiritletud erinevalt, kuid kõrgemalseisva organi poolt otsuse vastuvõtmine madalamalseisva organi pädevuses olevas küsimuses ei ole seadusevastane ega keelatud. Seega on otstarbekas suurte või oluliste otsuste puhul vormistada eelnevalt kõrgemalseisva organi otsus, mille alusel juhtorgani liige saaks tegutseda kartmata seejuures isiklikku vastutust. Juhtorgani liikme karistusõiguslik vastutus Juhtorgani liikme karistusõigusliku vastutuse aluseks on karistusseadustik ja muudes seadustes sätestatud süüteokoosseisud. Vastutuse alused äriühingutega seotud kuritegude eest leiame karistusseadustiku 21. peatüki 2. jaost. Nimetatud süütegude hulgast on äramainimist väärt näiteks ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine, mis kuriteokoosseisuna on laialt levinud juhtorgani liikme lahkumisel äriühingust ja oma ettevõtte loomisel. Nimelt, karistusseadustiku § 377 lg. 1 sätestab, et töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Antud juhul haakub eelpool nimetatud koosseis ka äriseadustiku § 186 lg.-st 1 tuleneva ärisaladuse avaldamise keeluga, mistõttu lisaks karistusõiguslikule vastutusele saab § 187 lg. 2 alusel nõuda näiteks osaühingu juhatuse liikmelt ühtlasi ka kahju hüvitamist. Küllaltki laialt levinud on see, et aktiivse majandustegevuse käigus tekkib hetk, mil äriühingu netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära. Sellisel juhul tuleks juhtorgani liikmel kutsuda kokku osanike või aktsionäride üldkoosolek, millel otsustada äriühingu edasine saatus. Kirjeldatud juhul on üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine käsitletav kuriteona. Nimelt, karistusseadustiku § 380 kohaselt osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
4(5)
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse, mille kohaselt, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustik sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Analoogne säte kehtib ka aktsiaseltsi juhatuse liikmete suhtes. Karistusseadustiku § 385¹ kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine, lisaks teistele samas seadustikus kirjeldatud pankroti- ja täitemenetlusalastele süütegudele, kuriteoks, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Leebemate äriühingutega seotud kirjeldused leiame aktsiaseltsi puhul täiendavalt ka äriseadustikust. Näiteks aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme poolt lubatust väiksema nimiväärtusega aktsiate väljalase ja aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme poolt aktsiaseltsile sama aktsiaseltsi aktsiate ebaseaduslik omandamine, on karistatavad rahatrahviga. Eelpool nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on politseiprefektuur. Kokkuvõte Eeltoodust nähtub, et juhtorgani liikme staatusega kaasnevad ka konkreetsed seaduses sätestatud kohustused ning ka ulatuslik tsiviil- ja karistusõiguslik vastutus. Ainuüksi teadmine juhtorgani liikme kohustustest ei ole piisav, kuna tihtipeale võivad seaduses sätestatud juhtorgani liikme kohustused omavahel konkureerida. Samuti võib äriühingu juhtimisel tekkida olukordi, mil äriühingu kõrgemalseisva organi otsus või korraldus satub vastuollu seadusest tuleneva juhtorgani liikme kohustusega. Nimetatud ja ka mitmetel muudel juhtudel tulebki põhjalikult hinnata ka võimalikku juhtorgani liikme vastutust. Kokkuvõtvalt võibki märkida, et äriühingu juhtimise üheks suurimaks ohuks juhtorgani liikme jaoks on äriühingu juhtimisel valikute ja otsuste tegemine, arvestamata sellega võimalikult kaasnevat isiklikku vastutust. Just sellisteks juhtudeks ongi eelpool toodud valik vastutuse alustest abiks juhtorgani liikmele äriühingu juhtimisel mitmekülgselt läbikaalutud ja õigete otsuste vastuvõtmisel.
Aleksander Vares Vandeadvokaat
5(5)