Parodondi haiguste klassifikatsioon ja Ăźldiseloomustus
Professor Mare Saag
Parodondi haiguste all m천istetakse hammast 체mbritsevate kudede p천letikulise, d체stroofilise ja kasvajalise iseloomuga haigestumise erivorme.
Epidemioloogia 15.a. Eesti koolilastel esineb kerget gingiviiti 47,7% (ETF grant nr 4427) 2002 54,9% 18-24.a. Eesti üliõpilastel esines parodondi haigusi (M.Saag 1991) USA 25-74 aastastest külastas viimase 12 kuu jooksul 67% hambaarsti Eestis 1999.a. 49%, 2002 31% (EMOR) USA populatsioonis 30.a. ja vanematel esineb gingiviiti 50,3% >20 aastaste seas 26% destruktiivne parodontiit (NHANES III)
Epidemioloogia II (Brasiilia linnaelenike uuring) kolmel neljast >30 aastasest täiskasvanust on vähemalt ühel hambal parodontaalne tasku (PT)>5mm üle pooltel uuritavatest oli ≥1 hambal PT >7mm. Suitsetajatel oli oluliselt suurem risk PT RRR vahemikus 3.0 ja 8.2 Statistiliselt oluliselt suurem risk esineb keskmises (RRR=1,6) ja madalas sotsiaalklassis (RRR =1,8) ning ebaregulaarselt hambaarsti külastajatel RRR=2,15 Susin C, Dalla Vecchia C. F., Oppermann R.V., Haugejorden O., Albandar J.M.Periodontal Attachment Loss in an Urban Population of Brazilian Adults:Effect of Demografic, Behavioral, and Enviromental Risk Indicators, J Periodontol 2004; 75:1033-1041
Parodondi haiguste klassifikatsioon 1999 Igemehaigused Krooniline parodontiit Agressiivne parodontiit Parodontiit sßsteemsete haiguste avaldusvormina Nekrotiseeruv gingiviit → parodontiit Parodontaalsed abstsessid Endodontiaga seotud parodontiit Arengulised vþi omandatud deformatsioonid ja seisundid Annals of Periodontology 1999; 4:1
Hambakatust tingitud igemehaigused I. Ainult katust tingitud gingiviit A. Ilma kaasuvate lokaalsete riskiteguriteta B. esinevad lokaalsed riskitegurid II. Süsteemsete tegurite toimest tingitud gingiviit A. endokriinsüsteemi häired B. Verehaigused III. Ravimite kaasmõjust tingitud gingiviit IV. Toitumishäirete foonil kulgev gingiviit
Katust põhjustatud gingiviit Igemepiiril katt Esmased põletiku tunnused marginaalselt Igeme värvi muutus - punetus Igeme kontuuri muutus - turse Suurenenud ekssudatsioon igemetaskust Igemetasku temperatuuri tõus Veritsus sondeerimisel Epiteliaalne kinnitus säilinud Luu muutusi ei esine Põletik taandareneb põhjuse (katu) kõrvaldamisel Põletikule iseloomulikud histoloogilised muutused
Mitte-hambakatust tingitud igemehaigused I.
Spetsiifiliste bakterite toimel arenenud gingiviit - Neisseria gonorrhea - Treponema pallidum
II.
Viirusinfektsioonid - Primaarne herpeetiline infektsioon - Retsidiveeruv herpeetiline infektsioon - Varicella zoster
III. Seeninfektsioonid - kandiddoos - lineaarne igeme erĂźteem - histoplasmoos ja muu
Gingiviidid IV. Geneetilise päritoluga igemete haigused - Pärilik igemete fibromatoos V. Süsteemsete haiguste väljendusena A. Dermato-gingivostomatiidid B. Allergilised gingiviidid - täidismaterjalid - suuhooldusvahendid - toiduained
Gingiviidid VI. Traumaatilised kahjustused - füüsilised - keemilised - termilised VII. Reaktsioon võõrkehale VIII. Muud, eespool määratlemata igeme haigused
Lokaalsed põletiku tekke põhjused -
halb suuõõne hügieen ravimata või halvasti ravitud hambad halvasti valmistatud proteesid Sülje hulk ja koostis Suu hingamine
Värvitud katt hamba pinnal
Lokaalsed p천letiku tekke p천hjused -
Mehaanilised, keemilised, termilised 채rritused - Allergilised reaktsioonid - Kiirituse toime - Funktsiooni h채ired: oklusiooni trauma, parafunktsioonid, elukutsega seotud harjumused
Lokaalsed põletiku tekke põhjused - hammaste asendi anomaaliad, eriti hammaste kuhjumine. - rasked hambumusanomaaliad (hammaste ridade vahekord on häiritud) - keele, huule- ja põsekidade madal (kõrge) kinnitumine lõualuudele.
Hüpertroofiline gingiviit Gingivitis chronica hypertrophica Vormid: turseline ja fibroosne Raskusaste: kerge - kuni 1/3 hambakrooni kõrgusest igemega kaetud, keskmine –1/2, raske – üle 2/3
Gingiviit
Turseline hĂźpertroofia
Ravimid: Fenütoiin (epilepsia ravim) Dihüdropüridiin (c/v süst.ravim) Tsüklosporiin (immunosupress)
Fibroosne hüpertroofia
Igemete fibromatoos
Igemete fibromatoos
Äge nekrotiseeruv haavandiline gingiviit Lokaalsed faktorid : halb hügieen, suitsetamine, katus domineerivad spiroheedid, bacterioides ja fusiformsed bakterid Süsteemsed faktorid: Organismi reaktiivsuse langus haigestumise, üleväsimuse või emotsiaalse stressi tagajaärjel
Nekrotiseeruv gingiviit Kliiniline pilt: Valkjas-kollakas –hallikas katt igeme serval (pseudomembraanid) Haavandiga piirnev ere hüpereemiline tsoon Märkimisväärne kalduvus veritsemisele Valu Foetor ex ore Lümfadeniit Intoksikatsiooni nähud
Nekrootilis ultseratiivne parodontiit (NUP) interdentaalpapilli ja marginaalse igeme piirkonnast on protsess edasi arenenud alveolaarluule tekivad interdentaalsed s체gavad luu kraatrid nn. traditsioonilist taskut ei teki, sest marginaalne ige h채vineb, ige taandub j채rkj채rguline luu kahjustus> hambad muutuvad liikuvaks > hammaste kaotus
Krooniline (täiskasvanute) parodontiit See on hammast ümbritsevate kudede krooniline, infektsioosne, põletikuline protsess, mille tagajärjel hävib hammast ümbritsev kinnituskude ja luu kuni hamba väljalangemiseni.
Krooniline parodontiit Lokaliseerunud vorm <30% hambapindadest haaratud Generaliseerunud vorm >30% hambapindadest haaratud Raskusaste Kerge : epiteliaalne kinnitus hävinenud 1-2 mm Mõõdukas: epiteliaalne kinnitus hävinenud 3-4 mm Raske: epiteliaalne kinnitus hävinenud > 5 mm
Krooniline parodontiit kerge vorm
28
Krooniline parodontiitkeskmise raskusastmega
29
Krooniline kaugele arenenud parodontiit
30
Igemetaskuepiteeli kogupind, on keskmiselt täiskasvanu peopesa suurune
algus enne 30.a., tavaliselt puberteedieas patsient terve, sama haigust esineb ka teistel perekonna liikmetel hamba kinnitusaparaadi ja luu kadu on kiire hamba pindadel olevate ladestuste hulk ei ole proportsioonis haiguse raskusega Pþletikunähud tagasihoidlikud Vormid Lokaliseerunud Generaliseerunud
Lokaalne agressiivne parodontiit algus 11- 20.nda eluaasta vahel haaratud on 1 esimene jäävmolaar ja 1 intsisiiv, lisaks kuni 2 muud jäävhammast kinnituse kadu on üle 3 mm põletikureaktsioon on suhteliselt tagasihoidlik, kattu on hammastel minimaalselt etioloogia: A.actinimycetemcomitans, lisaks P.gingivalis, P.intermedia, Capnocytophaga liike, E.corrodens, C.rectust, spiroheedid, Eubacteriumi liigid, viirused
Generaliseerunud agressiivne parodontiit generaliseerunud interproksimaalse kinnituse kahjustus 체le 3 mm v채hemalt 3 j채채vhambal haiguse kulus vaheldumisi kudede kiire destruktsiooni perioodid ja nn. stabiilsed perioodid etioloogia: P.gingivalis, A.actinomycetemcomitans, P.intermedia- need on peamised, lisaks F.nucleatum, B.forsythus
Parodontiidi teket mĂľjutavad
39
Lokaalsed põletiku tekke põhjused -
Halb suuõõne hügieen Ravimata või halvasti ravitud hambad Halvasti valmistatud proteesid Sülje hulk ja koostis Suu hingamine
Lokaalsed p천letiku tekke p천hjused -
Mehaanilised, keemilised, termilised 채rritused - Allergilised reaktsioonid - Kiirituse toime - Funktsiooni h채ired: oklusiooni trauma, parafunktsioonid, elukutsega seotud harjumused
Lokaalsed põletiku tekke põhjused - Hammaste asendi anomaaliad, eriti hammaste kuhjumine. - Rasked hambumusanomaaliad (hammaste ridade vahekord on häiritud) - Keele, huule- ja põsekidade madal (kõrge) kinnitumine lõualuudele.
Hambakatt sisaldab: Mikroobe Mikroobide poolt produtseeritud kahjulikke aineid SĂźljevalke Irdunud epiteelirakke Toidu osakesi
Mikroorganismide paljunemine ja elutegevus hambapinnal ja igemetaskus on parodontiidi ja hambakaariese tekke oluline pĂľhjus
Pihlstrom BL, Michalowicz BS, Johnson NW, 2005 Socransky SS, Haffajee AD. 2002 44
Bakterite kolooniad Supra- ja subgingivaalne mikroobide kolooniate kasv moodustab biofilmi ~ igemetaskust on isoleeritud ßle 700 liigi mikroroganisme Neist väike osa on haiguse tekkega seotud Allenspach-Petrzilka GE et al 2005 Paster BJ et al 2006 45
Bakterid kinnituvad: hammastele; igemele igemetaskusse; Piirnevale limaskestale
46
Subgingivaalse koloonia tekkeks on vajalik: Kinnituda ßhele vþi mitmele pinnale; paljuneda; Edukalt konkureerida eluruumi pärast teiste mikroobi; Kaitsta end organismi kaitsereaktsioonide vastui
47
Bakterite tungimine organismi kudedesse Spiroheedid on v천imelised l채bima epiteeli ja tungima elusasse sidekoesse. Listgarten 1965
Fusobakterid v천ivad tungida epiteelirakkudesse. Heylings 1967
m천lemad bakterid produtseerivad endotoksiine. Kristoffersen & Hofstad 1970
48
Katu formeerumine: 1. Sülje valkude ja glükoproteiinide absorptsioon hambapinnale – pellikuli teke 2. Pöördumatu adhesioon tekib kui toimivad molekulaarsed sidemed mikroobiraku pinna adhesiinide ja pellikuli retseptorite vahel. 3. Sekundaarsete ja hiliste koloniseerijate kinnitumine molekulaarsete sidemete abil 4. Kinnitunud rakkude pooldumine, mis tagab kolooniate kasvu 49
Parodontopatogeenid: Elavad hambapinnal olevas biofilmis ja on selle poolt kaitstud; On teadmata päritolu (Vanematelt vþi teistest allikatest)
50
Graphic by Peg Dirckx and David Davies Š 2003 Center for Biofilm Engineering Montana State University.
51
Katu moodustumise etapid 1. 2. 3. 4. 5.
Esmane planktoni mikroorganismide kinnitumine. Pidev keemiline kinnitumine lima moodustumise tõttu Kolooniate kasv kõrgusesse. Biofilmi küpsemine kihistumise ja kanalite moodustumise läbi Küps biofilm suure hulga vabalt hõljuvate mikroobidega
52
Biofilm
Pellicle
Tooth surface
General biofilm characteristics. Courtesy of Dirckx P, Montana State University Center for Biofilm Engineering (MSUCBF). 53
Biofilmi omadused Hambakatus on mikroobid tihedalt koos ja mõjutavad üksteist Erinevate liikide vastastikune mõju võib olla sünergistlik või antagonistlik
54
Biofilmi omadused Toitained ja toksilised 체hedid v천ivad ladestuda kihtidena, mis tagavad biofilmi horisontaalse v천i vertikaalse kasvu. Keskkonna heterogeensus v천imaldab erinevate omadustega mikroorganismidel kooseksisteerida
55
56
Biokile – igemepõletike põhjus Keskkõrva põletik Endokardiit Liigesproteeside infektsioonid
Indikaatortabletiga nähtavaks muudetud hambakatt
Hambakivi
HAMBAKIVI ANAORGAANILISED KOMPONENDID (70-80%) Kaltsiumfosfaat 76% Kaltsiumkarbonaat 3% Magneesiumfosfaat Mikroelemendid: Na, Zn, Sr, Br, Cu, Mn, Vo, Au, Al, Fe, F, jt. Ca : P = 1,66-2 P천hiline kristalliline struktuur : h체droks체apatiit (91%), n천eljad kristallid asetuvad kaootiliselt
HAMBAKIVI ORGAANILISED KOMPONENDID Irdunud epiteelirakud Leukotsüüdid Mikroorganismid Sülje valgud Suurem osa aminohapetest Polüsahhariidid: galaktoos, glükoos, mannoos, glükuroonhape, galaktoosamiinid
Hambakivi
Hambakivi ja juure piiriala
Spetsiifilised parodontiidi tekitajad Hästi tþestatud Agregatibakterium actinomycetemcomitans Porphyromonas gingivalis Bacteroides forsythus P.J.Ezzo ja CW Cutler Periodontology 2000, v 32,2003,24-35 Annals of Periodontology 1:928, 1996
Spetsiifilised parodontiidi tekitajad Vähem esinevad Campylobacter rectus Eubacterium nodatum Fusobacterium nucleatum Prevotella intermedia Peptostreptococcus micros Streptococcus intermedius-kompleks Treponema denticola Annals of Periodontology 1:928, 1996
Üldised parodondihaiguste tekkepõhjused -
hormonaalsed nihked organismis puberteedi, raseduse ja kliimaksi perioodil, samuti rasestumisvastaste vahendite kasutamisel - süsteemsete haiguste raviks kasutatavate ravimite kõrvaltoimed. - mürgistused sh kr. alkoholism ja suitsetamine
Parodondi haiguste diagnostika
Parodondi haiguste diagnoosimine Anamnees Vaatlus Sondeerimine veritsus Igemetasku sügavus (sondeerimis- sügavus) Igemete taandumine (retsessioon) Kinnituskudede kahjustus Hambakivi ja täidiste ülemäärad
Saadud andmete detailne dokumenteerimine oluline!
Status praesens
Algstaatus
Raviplaan, teostatud ravi kuup., kodused soovitused
Järelkontroll
II järelkontroll
Päeviku osa
Dokumentatsioon
Hambapindade numeratsioon
Värvitud katt hamba pinnal -HI
Ladestused juure pinnal Luu hävinemine poole juure Pikkuse osas Luu hþrenemine Luutasku Normaalne luu struktuur
Subgingivaalsed ladestused
Katuretentsiooni kohtade välja selgitamine
Igemetasku sondeerimine
Alveolaarluu sondeerimine
Igeme(luu-)tasku sondeerimine
Furkatsioonide haaratus I aste: horisontaalne kinnituskudede kahjustus alla 1/3 juure laiust II aste: horisontaalne kinnituskudede kahjustus Ăźle 1/3 juure laiuse III aste: horisontaalne kinnituskudede kahjustus haaranud kogu juurte vahelise ala
FURKATSIOONI ALA KAHJUSTUSE ASTMED Tugikoed on hävinud horisontaalsuunas 1/3 ~üle 1/3 kuid ei läbista furkatisooni alust ala Horisontaalne läbistav destruktsioon.
Märgitakse järgnevalt: 28 - 2 m, b, d 48 - 2 b 36 - 2 b, l
Furkatsioonisond
â&#x20AC;&#x201C;Tugikoed on hävinud horisontaalsuunas 1/3
Tasku esiletoomine GP abil
Juure pinna kumerused/ 2mm apikaalsemal furkatsioonist
Juurte divergents ja kumerused
% Konkaavsuse esinemissagedus
Bower RC. J periodontol 1979;50:366
Furkatsiooni sissepääs kitsam standardse küreti läbimõõdust 58% esimestest molaaridest
Igemete taandumine
Igemete taandumine
Parodondi haiguste diagnoosimine Hammaste liikuvuse määramine I aste: hambakrooni horisontaalne liikuvus kuni 1mm II aste: hambakrooni liikuvus suurem kui 1mm III aste: eelnevale lisandub ka liikuvus vertikaal suunas
Röntgenoloogiline uuring Ortopantomogramm BW Periapikaalne ülesvõte
Alveolaarluu sondeerimine Bakterioloogilised ja immunoloogilised uuringud Külvid, DNA-sond Igemetasku vedeliku uuring (BANA; Periogard)
Liikuvuse hindamine
Rรถntgenoloogiline uuring
Erineva ulatusega luudestruktsioon agressiivse parodontiidi korral
GutapertĹĄ tihvti kasutamine
Juureravi x parodontiit? Endodontilis-parodontaalne kolle Parodontaal-endodontiline kolle Kombineeritud kahjustus
Ebanormaalse sügavusega tasku juhul kui:
Juurepinnale ulatuvad emailijatked (tavaliselt molaaride furkatsioonide kohal), mis välistavad periodondi kinnituse. Juure pikivagu (arenguanomaalia) on kõige enam esinev ülemise lateraalse intsisiivi lingvaalsel küljel. Vertikaalne juuremurd.
Kaugele arenenud parodontiit
53-aastane naispatsient
Prognoos??
Indeksite kasutamise eesm채rgid Momendi situatsiooni objektiivne fikseerimine Patsiendi d체naamiline obj. j채lgimine Patsiendi motivatsioon Ravi (kaug)tulemuste hindamine Ravivajaduse planeerimine (vanusr체hma, piirkonna ulatuses) Arsti kaitse
HAMBAKATU INDEKS Löe H., Silness J.1964 Kõigi hammaste lingvaalsed ja bukaalsed pinnad. I26= IB + IL 2 0- katt puudub 1- igeme taskus (sondi abil sadastatud) 2- igemetaskus + hambapinnal mõõdukalt 3-rohkesti kattu, kaetud suurem osa hambast HI= koef uuritud hammaste arv (plaque index=PI)
CPITN- indeks 17/1611 26/27 47/46 3136/37 CPITN= i 6 0 - patol. puudub 1 - veritsus 2 - veritsus+hambakivi 3 - veritsus + igemetasku > 4-5mm 4 - igemetasku > 6mm
PI-INDEKS (Russel, 1956) PI=i n 0 - põletik puudub 1 - kerge gingiviit, ei haara kogu hammast 2 - gingiviit kogu hammast ümbritsevas koes 6 - gingiviit+patoloogiline igemetasku funktsiooni häired puuduvad 8 - väljendunud parodondi kudede destruktsioon (h.liikuvus, nihkumine, funktsiooni häired)
PARODONTIIDI RAVI
Parodontiidi ravi seisneb spetsiifiliste parodontopatogeenide elutegevuse maha surumises või nende täielikus kõrvaldamises: - depuratsioon e.mehhaaniline ladestuste eemaldamine - kemoteraapia (lokaalne või üldine antibakteriaalne ravi) - kirurgiline ravi
Kroonilise parodontiidi raviplaan 1. Esmane uuring ja ravi intraoraalne täielik staatus, diagnoosid, raviprotseduuride järjestus, orienteeruv maksumus kompleksne ravi: parodondi ravi, karioloogiline ravi, ekstraktsioonid, endodontia, koduse hügieeni õpetus (KHÕ)
Kroonilise parodontiidi raviplaan 2. Kontrolluuring - 6 nädalat pärast teostatud depuratsiooni parodontaalne staatus: taskute sügavus, veritsus, kaariese aktiivsus, patsiendi motivatsioon kui taskute sügavus jätkuvalt 5mm+ veritsus- uuesti parodondi ravi+ lokaalne AB
Kroonilise parodontiidi raviplaan 3. Järelkontroll (6-nädala pärast) – parodontaalne staatus: taskute sügavus, veritsus hinnang: regeneratsioon? haiguse progressioon? täiendava ravi vajadus: süsteemne AB, parodontaalkirurgia 4. Remissiooni periood: regulaarsed kontrollvisiidid
Kroonilise parodontiidi ravi Bakteriaalse infektsiooni vähendamine: mikrobiaalse katu mehhaaniline eemaldamine Parodontaalkirurgia (taskute suurenenud sügavus, furkatsioonid) lokaalsed AB: Arestin® (minotsükliin) ; 1 mg tilgad Atridox® (doksotsükliin) ; 50 mg süstlast doseeritav PerioChip®(kloorheksidiin); 2,5 mg kiip Loputused antiseptilise lahusega: Kloorheksidiin 0,2%, Corsodyl, Oral B
süsteemsed AB
Immuunmodulatsioon: süsteemselt: NSAID Tetratsükliinid(Periostat®)
Kroonilise parodontiidi ravi Toetav ravi kemoterapeutiliste ainetega
Arestin
Periochip
Atridox
Atridox® 8,5% biolahustuv doksütsükliini geel vabastab koheselt 1500-1700 µg/ml doksütsükliini parodonaaltaskusse säilub seal kontsentratsioonil 100µg/ml 10 päeva (Stoller et al.1998:69:1085-1091). Atridox® vähendas oluliselt G- anaeroosete bakerite arvu, kuid streptokokkide arv jäi siiski küllaltki kõrgeks (Walker C et al. 2000: 71:768-774).
Actisite® kontsentratsioon igemetasku vedelikus 1300 µg/ml , mis on piisav, et takistada igemetasku mikroobide kasvu (MIC 32-64 µg/ml ) (Walker et al. 1981;52:613). Võrdluseks tetratsükliini kontsentratsioon igemevedelikus süsteemselt 250mg 4 korda päevas 10 päeva jooksul manustatuna jäi ainult 4-8 µg/ml (Gordon et al. 1981; 52:609) Uuringu tulemus näitas seda, et vähenes igemetasku sügavus, veritsus sondeerimisel ja patogeensete mikroobide arv (Goodson et al. 1991; 26:371).
Elyzol® 25% metronidasooli geel, mis koosneb metronidasool- bensoaadist ja mono- ning triglütseriidide segust. Segu kantakse vedelikuvormis süstla abil parodondi taskusse, kus see koheselt igemevedeliku toimel muutub geeliks ja toimib suurtes kontsentratsioonides ~ 24 tundi. Tavaliselt manutatakse järgmine geeli kogus nädala pärast.
PerioChip® Biolagundatav pruunikas-oranžikas ristkülikukujuline 2,5 mg kloorheksidiin D-glükonaati sisaldav kiip (4,0x5,0x0,35mm Kiip pannakse igemetaskusse (sügavus 5mm ja enam). Kloorheksidiini vabaneb 7-10 päeva jooksul Kloorheksidiini kontsentratsioon igemevedelikus 7-10 päeva jooksul 1400-2007 µg/ml, NB! minimaalne inhibeeriv kontsentratsionn (MIC) on 125 µg/ml. (Jeffcoat MK et al.1998: 69:989-997).
Kroonilise parodontiidi ravi Esmane ravi: eesmärgiks saavutada kontroll haiguse üle: bakteriaalse katu eemaldamine (depuratsioon) katu tekke takistamine (hügieeniõpetus, kaariese ravi, juure pinna silendamine, patsiendi motiveerimine) “full-mouth approach”- ravitaktika, kus kogu suu puhastatakse 24h jooksul. eelis võrreldes traditsioonilise teraapiaga - väheneb patogeenide translokalisatsioonivõimalus (Periodontology 2000: 36: 166)
kuni 5mm sügavused taskud on võimalik puhastada konventsionaalselt korralikku tehnikat ja instrumentaariumi kasutades (Waerhaug 1978;23:91)
Ladestuste eemaldamine ja juurepindade silumine Instrumentaarium Käsiinstrumendid
Küretid Sirbid Teemantviilid Kivihaagid, viilid, peitlid
Ultraheli- ja heliinstrumendid Roteerivad instrumendid Edasi-tagasi liikuvad instrumendid Schwartz’i periotriiver
Ultraheli ja heli instrumendid Ultraheli 25000-45 000 Hz Magnetostriktiivsed el. vool läbib magnetit, mis muutes vastavalt välja muutustele oma ruumala muundab elektrilised võnked mehhaanilisteks (nt. raud välja tugevnedes paisub ja välja vähenedes kootub) Piesoelektrilised (piesoelktriline efekt elektiväljaga mõjutades kristallilist struktuuri tekib mehhaaniline deformatsioon: Ba, Ti)
Suruõhk tekitab 2300-6300 võnget sekundis (helisagedus)
Ultraheliinstrumendid Esimeste ultraheliinstrumentide kasutamine hambaravis oli seotud hambakþvakudede mehhaanilise tÜÜtlemise katsetega. 1955. aastal pakkus Zinner välja ultraheliaparaadi kasutamise hambakivi eemaldamiseks.
Ultraheliinstrumendid Esimesed hambaravis kasutatavad instrumendid olid valmistatud magnetostriktsiooniliste ultrahelimuundurite baasil. Kõik järgnevad mudelid on jõudnud meie ajani praktiliselt muutumatul kujul v.a. otsikute materjalide täiustamine ja instrumentide tööpindade valmistamisel kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine.
Ultraheliinstrumendid Magnetostriktsiooniline hambaraviinstrument koosneb. elektroonilisest ultraheli generaatorist töösagedusega 20 – 30 kHz muundurist, mis teisendab elektrilised võnkumised mehhaanilisteks võnkumisteks.
Ultraheliinstrumendid Kvaliteedi vahe juurepinna töötlemisel käsiinstrumentidega ja ultraheli kasutamisel on minimaalne. Juurte bi- ja trifurkatsioonide, hambajuuretsemendi mõrade, anatoomiliste vagude, fissuuride jne. kättesaamine muutub lihtsamaks Töökoormuse reguleerimine täpsem. Kontamineeritud pind kabinetis on palju suurem. Personalil on soovitav kasutada kaitseekraani.
Ultraheli-instrumendid Ultraheliinstrumentidega töödeldud hambapind, eriti hambajuure tsemendi pind, on võrreldes käsiinstrumentidega töödeldud pinnaga tunduvalt karedam. Skeilingu lõpuetapis (enne poleerimist) tuleb töödelda kogu puhastatud piirkond siledama otsikuga minimaalsete võngete amplituudi juures Protseduur lõpetatakse ümmarguse läbilõikega, sileda tööpinnaga otsikutega. Ka plastikust ja tefloniga kaetud otsikuid. Instrumendi töösageduseks 30 kHz.
Kumba valida Ultraheli instrumendid on agressiivsemad: hammas kulub enam, ülekuumenemise oht Helisagedusel töötavad instrumendid on sama efektiivsed, kuid säästlikumad hammaste suhtes
Käsiinstrumentide tüübid
Universaalne kürett Konks / sirp
Gracey kürett
Konks / Sirp 2 lõikeserva Töötav osa sirbi kujuline Lõikeservad ühtivad tipus Tipp on terav Risti läbilõige kolmnurkne Supragingivaalse kivi eemaldamiseks
Valik sirpe
Sirbi kasutamine
Töönurk 45 ° - 90 °
KĂźretid Universaalsed Regiooni-spetsiifilised
Universaalkürett Kaks lõikeserva Töötav osa lusikakujuline Lõikeservad ühtivad ümaralt tipul Ristiläbilõige poolkuu Instrumendi küljel 90º nurk kaela ja töötava osa vahel Sama küretti kasutatakse kõikides suu piirkondades Eesmisel pinnal üks kumerus, suunaga üles Sub- ja supragingivaalse kivi eemaldamiseks Juurepinna silendamiseks Tasku pehmete kudede küreteerimiseks
Langeri universaalkĂźretid Langer 1 / 2
Langer 3 / 4
Alumised premolaarid ja molaarid
Ă&#x153;lemise premolaarid ja molaarid Alumistele ja Ăźlemistele intsisiividele
Langer 5 / 6
McCall 13S â&#x20AC;&#x201C; 14S
Intsisiividele ja premolaaridele
Furkatsiooniviilid SV 5-6
SV 7- 8
Furkatsiooni kĂźrett KS LM 259-260 XSi
Instrumendi subgingivaalne adaptatsioon
Gracey kürettide tunnused Instrumendi küljel on kaela ja töötava osa vaheline nurk 60º -70º Töötaval osal ainult üks lõikeserv Eesmisel pinnal 2 kumerust: üles ja küljele Regiooni-spetsiifilised küretid Kael pikk, kõver ja painduv Kasutakse peene kivi eemaldamiseks ja juure pinna silendamiseks
Gracey kürettide eelised ja puudused Eelised - Minimaalne kudede trauma - Kerge taskusse viia - Hea adapteerida - Suurenenud taktiilne tunnetus
Puudused Samas piirkonnas on vaja kasutada mitmeid instrumente Instrumentide vahetamine tülikas, aeganõudev Painduv kael hüppab üle sitke kivi ladestuse
KĂźreti asetus subgingivaalselt
Gracey 1/2
Gracey 3/4
Gracey 5/6; 7/8; 9/10
Gracey 11/12; 15/16
Gracey 13/14; 17/18
Vajalik silendamine Terav kürett Pliiatshoie Nurk 40º-60º Pikk tõmme erinevates suundades Loputamine
Instrumenti aktiveeritakse mitmes suunas Liigutused käega Vertikaalsed Randmest Sþrmedega
Instrumendi aktiveerimise suund Vertikaalne PĂľiki kahes suunas horisontaalne
Kasuta kassetti!
Autoklaavi
Arsti asukohad patsiendi suhtes
Arsti asend ladestuste eemaldamisel 8.00 Patsiendi pea vastassuunas, lþug all 18´- 14 ja 48-44 bukaalsed pinnad 24 - 28 ja 34-38 lingvaalsed pinnad 9.00 Patsiendi pea arsti suunas 18-14 ja 48-44 lingvaalsed pinnad 24-28 ja 34-38 bukaalsed pinnad 8.00-9.00 Pea otse, lþug rinnale suunatud 13-11 ja 43-41 labiodistaalsed pinnad ja 31-33 lingvomesiaalsed pinnad 21-23 ja 31-33 labiomesiaalsed ja 43-41 lingvodistaalsed pinnad 11.00-12.00 13-11 ja 43-41 mesiaalsed pinnad 21-23 ja 31-33 distaalsed pinnad
8.00 Patsiendi pea vastassuunas, lĂľug all 48-44 bukaalsed pinnad 34-38 lingvaalsed pinnad
9.00 Patsiendi pea arsti suunas 48-44 lingvaalsed pinnad 34-38 bukaalsed pinnad
11.00 Patsiendi pea arsti suunas 48-44 lingvaalsed pinnad 34-38 bukaalsed pinnad
8.00 43-41 labiodistaalsed pinnad ja 31-33 labiomesiaalsed
KĂźreti liikumise suund
43-41 labiomesiaalsed pinnad 31-33 labiodistaalsed pinnad
31-33 lingvomesiaalsed ja 43-41 lingvodistaalsed pinnad
31-33 lingvodistaalsed pinnad 43-41 lingvomesiaalsed pinnad
8.00 Patsiendi pea kallutatud vastassuunas 18 - 14 bukaalsed pinnad 24 - 28 lingvaalsed pinnad
9.00 Patsiendi pea kallutatud arsti suunas 18-14 lingvaalsed pinnad 24-28 bukaalsed pinnad
Valik:11.00 Patsiendi pea arsti suunas 18-14 lingvaalsed pinnad 24-28 bukaalsed pinnad
8.00-9.00 Pea otse 13-11 labiodistaalsed pinnad 21-23 labiomesiaalsed pinnad
11.00 Pea otse 13-11 labiomesiaalsed pinnad 21-23 labiodistaalsed pinnad
8.00-9.00 13-11 ja 43-41 mesiaalsed pinnad 21-23 ja 31-33 distaalsed pinnad
11.00-12.00
Kivi eemaldamine j채tab juurepinna karedaks J채채k-kivi ladestus Pinna s채lgud instrumenteerimisest Nekrootiline tsement
VĂľimalik ravitulemus Enne ravi
Norm.tasku retraktsioon
Taastunud periodont
Mehaaniline ravi on ebaefektiivne eemaldamaks täielikult P. gingivalist, P. intermediat, Bacteroides forsythust ja stafßlokokke. Ei pruugi alati aidata vähendada A.actinomycetemcomitansi ja P.microse hulka. (Petersilka 2002)
KokkuvĂľtteks Pikas perspektiivis tagab kontrolli saavutamise patogeensete liikide Ăźle keskkonna muutmine
Kiviriistade teritamine Käsitsi Kivi paigal, liigub instrument Instrument paigal, liigub kivi
Erineva abrasiivsusega kivid Arkansaskivi India kivi
Hea valgustus Luup Õli, akrüülpulk Pliiatshaare
Teritamisel tuleb hoida töönurka Töönurk
Teranurk Pääsunurk
Küreti tipuosas säilitada ümar kontuur, º
Masinate abil 1) LM teritusseade Joonega on märgitud kaldenurgad universaal a regioonispetsiifilistele Kßrettidele Kallet peab ise hoidma Sobib ka teiste instrumentide teritamiseks
Masinate abil 2) Hawe Periostar Ainult paro-instrumentide teritamiseks Fikseeritud nurk Gracey kĂźrettidele UniversaalkĂźrettidele Konksudele
Vead teritamisel
Vead teritamisel
ANTIBAKTERIAALNE RAVI
Teada on Hambakatu, kui biofilmi eripära: Kergesti ligipääsetav Mikrobiaalselt väga kompleksne
Hetkel kasutuses olevad ravi meetodid ei likvideeri patogeene täielikult Mehaanilisel ladestuste eemaldamisel oluline osa igas adekvaatses raviplaanis Antimikroobsed ained mõjustavad patogeenseid liike subgingivaalses piirkonnas
Mehhaaniline ravi on ebaefektiivne eemaldamaks P. gingivalist, P. intermediat, Bacteroides forsythust ja stafülokokke (Petersilka 2002) ning ei pruugi alati aidata vähendada A. actinomycetemcomitansi ja P. microse hulka. Samuti võib süsteemne ravi pidurdada keelel ja mujal suuõõnes elutsevate patogeenide elutegevust ja seega ära hoida mikroobide subgingivaalse rekolonisatsiooni (Slots, Ting 2002 ).
Antibakteriaalne ravi Süsteemsed antibiootikumid mõjutavad mikroobide elutegevust piirkondades, kuhu mehhaaniline ja kohalik antimikroobne ravi ei jõua: subepiteliaalne igemekude (Actinobacillus actinomycetemcomitans), epiteelirakud (A. actinomycetemcomitans, Peptostreptococcus micros, Prevotella intermedia, Porphyromonas gingivalis), kollageenkude (P. gingivalis), tsement, radikulaarsed dentiinituubulid, subgingivaalsed kõvad ladestused, furkatsioonid või teised anatoomilised iseärasused, mis komplitseerivad mehhaanilise ravi teostamist.
Süsteemse ravimite kõrvaltoimed allergilised reaktsioonid opurtunistlike mikroobide superinfektsioonid resistentsete vormide areng koostoimed teiste ravimitega kõhuärritus, diarröa ja iiveldus. (Jolkovsky, Ciancio 2002: 676; Slots, Ting 2002: 106)
Kõrvaltoimetest võivad suuõõnes esineda vähenenud süljeeritus suurenenud oht kandidoosi tekkeks lihhenoidsete kahjustuste esinemine gingiviit ja igeme pigmenteerumine (Ciancio 2002)
Ideaalne periodontiidi ravis kasutatav antibiootikum peaks olema spetsiifiline periodondi patogeenide suhtes allergiat mitte tekitav Mittetoksiline substantiivne (toimeaeg võimalikult pikk) mitte eriti laialdaselt üldhaiguste raviks kasutatav ja odav. (Jolkovsky, Ciancio 2002: 676-677) Antibiootikumi manustamise sageduse ja doosi määramisel on olulised ravimi farmakoloogilised omadused nagu imendumisvõime ja metaboliseerumine. Tähtis on infektsioonikohas efektiivse antimikroobse taseme saavutamine. Toit tavaliselt ei mõjuta enamuse suuõõnes kasutatavate antibiootikumide biosaadavust, välja arvatud tetratsükliinide, kinoloonide ja asitromütsiini puhul. (Slots, Ting 2002: 108)
Antibiootikumi manustamise sageduse ja doosi määramisel on olulised ravimi farmakoloogilised omadused nagu imendumisvõime ja metaboliseerumine infektsioonikoldes efektiivse antimikroobse taseme saavutamine. toiduga arvestamine: toit ei mõjuta enamuse suuõõnes kasutatavate antibiootikumide biosaadavust, välja arvatud tetratsükliinide, kinoloonide ja asitromütsiini puhul. (Slots, Ting 2002: 108)
Juhised antibiootikumravi kasutamisel parodontiidi ravis vajalik on pidev haiguse aktiivsuse jälgimine katu, hambakivi, igemetaskute, luutaskute, mäda, veritsuse olemasolu hindamise ja mõõtmise teel (Jolkovsky, Ciancio 2002: 677) Mikrobioloogilise külvi võtmine enne ravi alustamist igemetaskust ja laboris haigustekitajate määramine ja nende tundlikkuse testimine erinevatele antibiootikumidele
Süsteemne antibiootikumravi ja kirurgiline ravi. väheneb vajadus kirurgilise ravi järele. (Jolkovsky, Ciancio 2002) Kirurgilise raviga koos võib süsteemne antibiootikumravi parandada ravitulemust Augmentiin võib tõsta lapi-operatsioonide puhul ravi efektiivsust Tetratsükliin koos kirurgilise raviga võib vähendada kinnituskudede kadu. (Ciancio 2002)
Arvatakse ka, et kroonilise stabiilse parodontiidi ravis piisab mehhaanilisest ladestuste eemaldamisest ning katu kogunemise kontrolli all hoidmisest ning sĂźsteemsel antibiootikumravil ei ole olulist mĂľju. (Lindhe 1993: 380)
NB! Antibiootikumidega ravi peaks parodontiidi korral olema vaid 체ks osa komplekssest ravist hambapindadelt mehhaanilise ladestuste eemaldamise, h체gieeni천petuse, lokaalse kemoterapeutilise ravi, kirurgilise ravi ja muu toetava ravi k천rval. (Jolkovsky, Ciancio 2002: 677)
tetratsükliinid- minotsükliin, doksütsükliin, Süsteemsed antibiootikumid tetratsükliin parodontiidi ravis nitroimidasoolid- metronidasool (Jolkovsky,
Ciancio, 2002: 677), ornidasool (Lindhe, 1993: 379) penitsilliinid- amoksitsilliin, augmentiin linkoosamiidid- klindamütsiin kinoloonid- tsiprofloksatsiin makroliidid- asitromütsiin, spiramütsiin, erütromütsiin (Jolkovsky, Ciancio, 2002: 677)
Tetratsükliinid seostuvad bakterite ribosoomi 30S osaga ja inhibeerivad bakteriraku valgusünteesi lokaalsel kasutamisel bakteritsiidne toime, kuna nad kahjustavad tsütoplasma membraani (Walker, Karpinia 2004) mõjuvad nii G+ kui G- mikrofloorale, kuid enam G+ potentseerivad antikollagenaasi toimet, väheneb kudede destruktsioon, seega soodustab luukoe taasteket. (Jolkovsky, Ciancio 200: 678) Kontsentratsioon igemekoes suurem kui igemetaskuvedelikus
Minotsükliin ja doksotsükliin imenduvad seedetraktist paremini kui tetratsükliin tungivad paremini bakterirakku kui tetratsükliin Seetõttu võib väiksemates kogustes ja harvemini manustada. (Walker, Karpinia 2004) Pidurdab spiroheetide ja liikuvate kepikeste elutegevust sama efektiivselt kui mehhaaniline ravi, aga tema toime säilib ka 3 kuud pärast kasutamist. Manustamine esimesel päeval 2, edasi üks kord päevas (Tetratsükliin 4 x 250 mg)
Nitroimidasoolid (Metronidasol ja Ornidasol) Ravimi kontsentratsioon igemetaskuvedelikus ja süljes on peaaegu sama mis plasmas valkudega mitteseotud vormil, varieerudes indiviiditi. Süljes esinev metronidasool ei suuda tungida igemetaskuvedelikku, aitab ta ära hoida infektsiooni levikut tervetele igemetele ning vähendada mikroobide hulka suuõõne teistes piirkondades. (Pähkla, Koppel, Saag J Clin Periodontol 2005: 165) Efektiivne P. gingivalise ja P. intermedia, T. forsythia vastu. A. actinomycetemcomitansile ei mõju, kui, siis kombineeritud ravi korral. (Jolkovsky, Ciancio 2002
Sagedasemad kõrvaltoimed gastrointestinaaltrakti poolt - tavalisemad on iiveldus, suu kuivus ja metallimaitse suus. Esinevad ka isutus, oksendamine, diarröa, kõhukinnisus, ebameeldiv tunne kõhus, glossiit, katt keelel ja stomatiit. Kesknärvisüsteemi poolt on sagedaseim peavalu, pearinglus ja peapööritus. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) nahalöövete esinemine depressiooni esinemine. (Walker, Karpinia 2004: 155)
Kantserogeensus? metronidasool on nitroimidasooli derivaat ja nitro-gruppi on seostatud vereloome häirete tekkega, näiteks neutropeeniaga. metronidasool mõjub närilistele kantserogeenselt (Roe 1977), inimestel tehtud uuringud ei ole antibiootikumi kantserogeenset toimet tuvastatud. (Beard 1979) Beardi uuringus uuriti 771 vaginaalse trihhomonoosiga naist, kes said metronidasooliravi. Uuringus ei leitud vähijuhtude suurenemist. (Lindhe 1993: 379) Siiski tuleb rasedatel naistel metronidasooli kasutamist vältida. (Slots, Ting 2002: 108)
Koostoimed Alkoholiga koos manustades võimendab alkoholi mõju ja võib põhjustada krampe, iiveldust ja oksendamist. (Jolkovsky, Ciancio 2002) Nähtude esinemine suureneb proportsionaalselt tarbitud etanooli mahuga. Alkoholi sisaldavaid tooteid tuleks vältida kogu ravi ajal ning vähemalt 1 päev pärast ravi lõppu.
Koostoimed Barbituraadid vähendavad metronidasooli mõju Metronidasool vähendab suukaudsete antikoagulantide (näiteks varfariin) antikoagulatiivset efekti Disulfiraamiga koos tarvitades võib põhjustada ägedat toksilist psühhoosi, mis võib olla sarnane etanooli ja metronidasooli koostoimele. (Slots, Ting 2002) Metronidasool võib tõsta liitiumi kontsentratsiooni ja põhjustada liitiumi toksilisuse nähte. Samaaegsel manustamisel tuleb jälgida liitiumi kontsentratsiooni veres ja neerufunktsiooni näitajaid. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim)
Penitsilliinid Penitsilliinid on kõige laialdasemalt kasutatavad antibiootikumid erinevate tõsiste infektsioonide ravis. Nad võivad olla kas looduslikud või poolsünteetilised toime põhineb bakteriraku seina sünteesi pidurdamises ja on seega bakteritsiidne. (Jolkovsky, Ciancio 2002)
Amoksitsilliin ja amoksitsilliinklavulaanhape ehk Augmentiin toimib nii G+ kui G- mikrofloorasse peroraalsel manustamisel väga hea imendumisega Amoksitsilliini kombineerimine klavulaanhappega muudab ta resistentseks penitsillaasi toimele (Jolkovsky, Ciancio 2002 )
Augmentiin pidurdab luukoe kadu refraktoorse parodontiidiga patsientidel kui teised antibiootikumid, näiteks tetratsükliin, metronidasool, klindamütsiin ei mõju Amoksitsilliini kombineerimine klavulaanhappega muudab ta resistentseks penitsillaasi toimele. (Jolkovsky, Ciancio 2002) võib küll omada toimet koos mehhaanilise raviga teatud parodontiidi vormide puhul, kuid tal ei ole võrreldes teiste antibiootikumidega suuri eeliseid. (Walker, Karpinia 2004) Võrreldes amoksitsilliiniga Augmentiin kallim
Kõrvaltoimed amoksitsilliinil sineb kõrvaltoimed harva ja need on mööduvad. (Pharmaca Estica 2003: 202) Kõige sagedasemad penitsilliinide kõrvaltoimed on ülitundlikkusreaktsioonid. Sageduse vähenemise järjekorras makulo-papuloosne lööve, urtikaaria, palavik, bronhospasm, vaskuliit, seerumtõbi, eksfoliatiivne dermatiit, Stevens-Johnson'i sündroom, anafülaksia. Sagedus erinevatel andmetel kõigub 0,7%-st 10%-ni. Ülitundlikkus ühe penitsilliini suhtes toob kaasa suurema riski ülitundlikkusele teiste penitsilliinide suhtes. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) Pikaajaline ja korduv amoksitsilliin- või augmentiinravi võib põhjustada mõnede bakterite ja seente vohamist ja ravi tuleb sellisel juhul katkestada.
Kõrvaltoimed Võib esineda diarröa, iiveldus, oksendamine ja seedehäired. Augmentiini puhul on harva esinenud hammaste pindmine värvimuutus, mis on enamasti tekkinud suspensiooni kasutamisel. Seda saab eemaldada hammaste harjamisega. (Pharmaca Estica 2003: 159, 206) Penitsilliinide kasutamise ohutuse kohta rasedatel naistel ei ole kindlaid andmeid. Penitsilliinide kasutamine raseduse ajal on lubatud ainult kindla näidustuse olemasolul Kuna penitsilliinid erituvad rinnapiimaga tuleb nende kasutamisel rinnaga toitvatel emadel olla ettevaatlik. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim)
Koostoimed teiste antibiootikumidega Amoksitsilliini ei tohi kombineeriada bakteriostaatiliste kemoterapeutikumidega ja antibiootikumidega (näiteks tetratsükliin, erütromütsiin, sulfoonamiidid või klooramfenikool), võimalik antagonistlik toime Aminoglükosiididega kombineerides antibakteriaalne toime tugevneb, eriti segainfektsioonide puhul. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim)
Koostoimed Võib suureneda digoksiini imendumine. Samaaegne probenetsiidi manustamine suurendab amoksitsilliini ja Augmentiini kontsentratsiooni veres ja sapis. Östrogeenide ja gestageenide sisaldus veres väheneb, mistõttu ravi ajal peaks patsient, kes kasutab hormonaalset suukaudset rasestumisvastast ravimit, kasutama lisaks mõnda teist mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. (Pharmaca Estica 2003: 159)
Linkoosamiidid- klindamütsiin Klindamütsiin on Streptomyces lincolnenses'ist saadava antibiootikumi linkomütsiini derivaat. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) bakteriostaatiline ravim, mis inhibeerib bakterite valgusünteesi ühinedes mikroobi ribosoomi 50S alaühikuga Klindamütsiin on efektiivne nii gram-positiivse mikrofloora, nii fakultatiivsete anaeroobide kui obligatoorsete anaeroobide kui ka gram-negatiivse mikrofloora vastu. (Walker, Karpinia 2004) Eelkõige kasutatakse teda anaeroobsete infektsioonide ravis. Gram-negatiivsed aeroobid on klindamütsiini suhtes reeglina resistentsed. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) Klindamütsiin sobib ka juhul kui patsient on penitsilliinide suhtes allergiline (Jolkovsky, Ciancio 2002 )
süsteemne klindamütsiini teraapia aitab vähendada igemetaskute sügavust ning suudab koos mehhanilise raviga eemaldada peaaegu täielikult subgingivaalse Porphyromonas gingivalise. (Slots, Ting 2002) Ka Gordon seostas oma uuringus kliiniliste tulemuste paranemisega eelkõige klindamütsiini toimet vähendada gram-negatiivsete anaeroobsete bakterite P. gingivalise, P. intermedia, spiroheetide ja liikuvate kepikeste arvu, samas kui gram-positiivsete kepikeste ja kokkide arv kasvas. (Walker, Karpinia 2002)
Parodontiidi korral soovitatakse manustada 300 mg kolm või neli korda päevas. Klindamütsiin on võrreldes osade teiste antibiootikumidega (tetratsükliinid, penitsilliinid, metronidasool) suhteliselt kallis ravim. (Slots, Ting 2002
Kõrvaltoimed ravim on happeline ja mõjutab ka gram-negatiivset soole mikrofloorat. (Walker, Karpinia 2004: 153) Klindamütsiini kasutamisel esineb 220%-l (keskmiselt 8%) diarröa, 0,4-10%-l pseudomembranoosne koliit. Pseudomembranoosse koliidi sümptoomideks on diarröa, valud kõhus, palavik ning veri ja lima väljaheites, võib esineda letaalne lõpe. Pseudomembranoosne koliit on tingitud Clostridium difficile ülekasvust. Pseudomembranoosne koliit võib esineda enamuse antibiootikumide kasutamisel, kõige sagedamini klindamütsiini kasutamisel. Võib tekkida ravi käigus või peale ravi lõppemist. Haiguse esinedes tuleb klindamütsiini manustamine koheselt lõpetada. Nahalööbed võivad esineda kuni 10%-l patsientidest. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) Klindamütsiini kasutamise ohutuse kohta raseduse ajal ei ole andmeid. Klindamütsiin eritub rinnapiima. Tõsiste kõrvaltoimete ohu tõttu imiku poolt tuleb kaaluda kas loobuda rinnaga toitmisest või ravimist, arvestades ravimi tähtsust emale. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim)
Koostoimed Klindamütsiin blokeerib erutuse ülekande närvilt lihasele ja võib tugevdada perifeersete müorelaksantide (tubokurariini, pankurooni) toimet. Antibiootikumidest avaldab klindamütsiin In vitro avaldab antagonistlikku toimet aminoglükosiididele ja erütromütsiinile. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) Klindamütsiin vähendab peroraalsete rasestumisvastaste preparaatide toimet. (Pharmaca Estica 2003: 385)
Kinoloonid- tsiprofloksatsiin bakteritsiidsed enamuse gram-negatiivsete mikroorganismide, seal hulgas ka periodondis elutsevate patogeenide suhtes. (Jolkovsky, Ciancio 2002) Tsiprofloksatsiin on efektiivne Pseudomonas aeruginosa ja stafülokokkide, s.h. metitsilliinresistentsete Staphylococcus aureus'e tüvede suhtes Fluorokinoloonid on efektiivsed mitmete rakusiseste mikroorganismide suhtes. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) Tsiprofloksatsiin on ainuke parodontiidi korral kasutatav antibiootikum, mille suhtes on tundlikud kõik A. Actinomycetemcomitans’i tüved
Farmakokineetika Suukaudsel manustamisel imendub seedetraktis umbes 70% ravimist. Ta jaotub organismis laialdaselt ja vþib saavutada igemetaskuvedelikus isegi kþrgema kontsentratsiooni kui seerumis. Tsiprofloksatsiini soovitatakse manustada 250-500mg tablettidena kaks korda päevas.
Kõrvaltoimed iiveldus (5,2%), kõhulahtisus (2,3%), oksendamine (2,0%), kõhuvalu (1,7%) peavalu (1,2%), väsimus (1,1%) nahalööve (1,1%). (Pharmaca Estica 2003: 323) kõrvaltoimete esinemine on sagedasem eakatel haigetel ja/või suurte dooside kasutamisel. kesknärvisüsteemi kõrvaltoimetest esinevad harva hallutsinatsioonid, deliirium ja krambid, enamasti haigetel, kes samaaegselt saavad ravi teofülliini ja mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega.
Kõrvaltoimed Lastel põhjustavad fluorokinoloonid artralgiaid ja liigeste paistetust - kasutamine lastel ja rasedatel ei ole soovitav. Harva esinevad samuti leukopeenia, eosinofiilia ja seerumi transaminaasid tõus. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim) nende kasutamine ei ole rasedatel soovitav. Kinoloonid erituvad rinnapiimaga. Tõsiste kõrvaltoimete ohu tõttu tuleb kaaluda kas loobuda ravimist või rinnaga toitmisest, arvestades ravimi tähtsust emale. (http://orpheus.med.ut.ee/ravim)
ProfĂźlaktika
Biofilm: kindla struktuuriga , väga aktiivne
Š Scientific American
230
Vedeliku liikumise jĂľud
Biofilmi lĂľhkumine 231
Biofilmi lĂľhkumine
Haiguse ennetamine. I. Mehhaniline puhastus II. Mehaaniline + vedeliku liikumine = Sonicare 232
Fluid flow
ProfĂźlaktika: hammaste harjamine
ProfĂźlaktika: hammaste harjamine
Elektriline hambahari
Hambaniit
ProfĂźlaktika: hambaniit
Hambaniit = floss
ProfĂźlaktika
Interdentaalharjad
ProfĂźlaktika
KEEMILISED KATU TEKKE KONTROLLI VAHENDID Oksüdeerivad vahendid: - H₂ O₂ - Na-perboraat Ensüümid: glükoosoksidaas, mutsinaas, mutanaas amüloglükoosoksidaas, deksrtanaas laktoperoksidaas-hüpotiotsüaniit (Zendium) Pindaktiivsed ained: oktapinool aminoalkohol dekapinool “Plax” - Na-laurüülsulfaat polüsorbaat-20
KEEMILISED KATU TEKKE KONTROLLI VAHENDID Antiseptilised ained: • - kloorheksidiin (0,2-2%) bisbiguaniid • - providiin jodiid halogeenühend • - triklosaan fenool • - tsetüülpüriidiumkloriid NH₄ ühend • - benzalkooniumkloriid NH₄ ühend • - sangvinariin (1-16 !!g/ml) looduslik antibakt. • - tsinktsitraat (4%) sünergism koos triklosaaniga ja heksetidiiniga • - tina soolad 0,1% SnF₂ lahus • - oktenidiin hüdrokloriid (0,1%lahus) - bispüridiin
Listerine’i lugu 1879 Dr. Joseph Lister sünteesis karboolhappe kui antiseptiku haavade töötlemiseks 1895 Jordan Lambert arendas sellest suu limaskestale sobiva leebe toimega antiseptiku, mille nimetas Listeriiniks Dr.Listeri auks 1914 kaubanduses kättesaadav
Early Antiseptic Uses 1920 to 1940
Kurguvalu korral Peanaha hoolduseks Naha hoolduseks Haavade hooldamiseks Halitoosi ennetamiseks
1914 ……tapab baktereid , mis tekitavad suulehka
1965!!! Katt on gingfiviidi tekke põhjus Listerine® granted ADA Seal in 1987 ……esimene suuloputuslahus, mis on soovitatud igemepõeltiku raviks
Early Listerine Advertising
Professionaalne heakskiit Australian Dental Association Canadian Dental Association Hong Kong Dental Association Verification by NCOH (China) Euroopa teadlaste uuringud ja hinnangud
Listerine - koostis
Sõltumata maitsest sama koostis
Antiseptilised komponendid • Tümool (.064%) • Mentool (.042%) All flavours are equally efficacious
• Eukalüptool (.092%) • Metüül salitsülaat (.060%)
The Excipients Vesi Alkohol Puhversüsteem polüoolid Värvi- ja maitseained
Lahustamine Vesi aj Ăľli ei segune Alkohol seguneb veega Ă&#x2022;li lahustub alkoholisl, mis seguneb veega Alkoholi mittekasutamisel vajalik kasutada
Alkohol Vajalik eeterlike Ăľlide lahustamiseks Kannab eeterlikke Ăľlisid toimekohta Originaal 26.9% alkoholi, Coolmint, Freshburst & Tartar Control Listerine, Teeth & Gum Defence 21.6% Alkohol ei toimi katu mikroobidesse
Eeterlike õlide toime • Lõhustab bakterite seina, pärisb enüüme mis on seotud bakterite agregatsiooniga hambapinnale • Pidurdab bakterite paljunemist • Laia toime spektriga toimides Gram +/bakteritesse, seentesse ja viirustesse • On suuteline tungima biofilmi
KLOORHEKSIDIIN 1954 Schröder 1969 Toime: • Toimeaine seotakse elektrostaatiliselt limaskesta happeliste proteiinigruppidega → rakukesta lipoproteiinne struktuur lõhustub → kaaliumi leke → osmootne rõhk langeb. KH ei läbi limaskesta. • intratsellulaarne koagulatsioon • happeliste aglutinatsiooni faktorite pärast.
KLOORHEKSIDIIN
(KH) 1954
Schröder 1969 Katu inhibeerimine mehhanism: • Sülje glükoproteiinide happeliste gruppide blokeerimine vähendab nende adsorptsiooni hüdroksüapatiidile ja pelliikulale. • KH adsorptsioon bakterite ekstratsellulaarsetele polüsahhariididele →↓ bakterite kinnitusvõime. • KH konkureerib Ca ioonidega katu happeliste aglutinatsiooni faktorite pärast.
KLOORHEKSIDIIN Negatiivsed aspektid: Maillardi reaktsioon: melanoidsete ainete moodustumine Metalli sulfiidide teke- KH toimel pelliikula glükoproteiinid denatureeruvad → värvi muutus Võimendub tubaka, tee, kohvi ja mahlade värvainete toime
VALUTUSTAVAD ANTISEPTILISED RAVIMID Maalox (alumiiniumhüdroksiid, magneesiumhüdroksiid + difenüülhüdramiineliksiir) Kloorheksidiin 0,2% vedelik, geel kloorheskidiinglükonaat Difflan vedelik, spray bensüüldiamiinhüdrokloriid (0,15%) 6-12a. 4 korda üle 12a. 4-8 korda Orabase karboksümetüültselluloos ja zelatiinpasta Bonjela, Teejel koliinsalitsüülpasta Mundisal gel
Toote näidised 0,12% kloorheksidiini sisaldavad: Corsodyl; Oral B; PAROEX : 012 % loputusalhus, aerosool, geel ProntOral (B.Brown Medical,šveits) antimikroobne toime , MRSA (metistsilliinresistentene või multiresistentne S.Aureus) infekts. Korral. Gum SensiVital: aloe vera, vitamin E, Pro vitamin B5 Foramen (2 ühes: valgendab ja inhibeerib katu teket. Sis.: H2O2, triclosan, alkohol Lesnoi Balsam (nuluekstrakti baasil) Gingidex jne
Probiootikud vs Antiseptikud Biogaia Prodentis