Anarâš juovlâmáánu 2022

Vuodâsjävri Kove: Pertti Turunen

Juovlâmáánu 2022 35. IhekerdI

Taan loostâst

(3) Uáivičaalâ: Ihe nohá já uđđâ ihe álgá (4–7) Seervi uđđâseh Čuovâuáivi peivikirje 3 lii almostum, lase kirjeh láá puátimin Säämimuseo vâi Sämimuseo? ESA-astronaut André Kuipers komovuotâluvâldâllâm Sajosist 30.12.2022 (8) Fabrizio Brecciaroli: Anarâškielâlâš Wikipedia lii tiävdám kyehti ive (9) Henna Aikio: Kirjeárvuštâllâm: Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá (10–12) Fabrizio Brecciaroli: CIFU XIII -konferens Wienist (13–17) INSAKU-uáppeeh: INSAKU-uáppei sämikielâi superokko (18–22) Taarna Valtonen: Lastik lii immeel (23–28) Fabrizio Brecciaroli, Eija Ojanlatva já Márjá-Liisá Olthuis: Sämmilâš maddâreh hävdiduvvojii uđđâsist porgemáánu 7.–8. peeivi (29–36) Ulpu Mattus-Kumpunen: Movsháá historjá – Uási 3 (37–38) Lesk-Ant Uulá: Oommâslâš uáinu tovle Vuodâsjäävrist (39) Petter Morottaja: Kielâčukke: Äigi kolá ko luudijd kulá Palsta juátkoo

Ihe nohá já uđđâ Ihe álgá

Ive 2022 lii tábáhtum ennuv Anarâškielâ seervist. Ive ääigi láá jo almostum Márjá-Liisá Olthuis čäällim “Masa jo Mánudáást”, mii lii historjá vuossâmuš scifi-rooman anarâškielân, sehe Jeff Kinney särjikoveromaneh “Čuovâuáivi peivikirje 2” já “Čuovâuáivi peivikirje 3”, maid mun lam jurgâlâm anarâškielân. Taam čälidijnân kuulmâuásásâš anarâškielâ tihtâantologia já Márjá-Liisá Olthuis jurgâlem André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!” láá eidu vuálgám teddilmân, já toh almostuveh juovlâmáánust. Ton lasseen taan ive peln teikâ majemustáá puáttee ive aalgâst almostuveh vala kyehti kirje, moh láá tääl tuáijimmuddoost: Katarina von Bredow kirje “Liijkás stuorrâ rähisvuotâ”, mon Sáárá Seipiharju lii jurgâlâm anarâškielân, já Mehis Heinsaar kirje “Hiärra Paavvâl äigikirjeh”, mon lii jurgâlâm Jukka Mettovaara.

Kuástidemtooimâst lii šoddâm stuorrâ já tehálâš uási Anarâškielâ seervi tooimâst, já onnáá peeivi anarâškielâ várás lii huksejuumin noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur. Kiirjij almostittem ij kuittâggin lah puoh, maid Anarâškielâ servi parga. Roovvâdmáánu 19. peeivi 2022 anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) teevdij kyehti ive. Ton kunnen Anarâškielâ servi ornij Wikipedia-páájá Oulu ollâopâttuvâst roovvâdmáánu 17.–18. peeivi. Anarâškielâlii Wikipediast lii šoddâmin ohtâ pyeremuin Wikipediain ubâ maailmist – tiäđust-uv ko saahâ lii uccâ Wikipediain. Anarâš siärvádâh lii ain iäljáruššâm jieijâs kielâ pyerrin, já Wikipedia lii šiev ovdâmerkkâ tast. Anarâškielâ servi áigu orniđ nube-uv Wikipedia-páájá taan ive peln – taan tove Aanaar markkânist. Vuávám mield tot lii juovlâmáánu 9.–10. peeivi. Tiervâpuáttim fáárun!

Juovlâmáánust 30. peeivi Anarâškielâ servi uárnee vala oovtâ stuorrâ tábáhtus, taan tove oovtâstpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutáin. Talle párnáikirje 3, 2, 1, GO! almostuvá anarâškielân, já ton čällee – hollandlâš ESA-astronaut André Kuipers – puátá Anarân Sajosân muštâliđ jieijâs feeriimijn komovuođâst. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meid konsert, mast Amoc já Ailu Valle ráppáv kosmisávt. Lasetiäđuh tábáhtusâst kávnojeh maŋeláá taan loostâst “Seervi uđđâseh” -siijđoin.

Anarâškielâ servi iská ain vuáváđ uđđâ vuovijd ovdediđ anarâškielâ. Ličij kuittâg pyeri kuullâđ meid seervi jesânij uáivilijd tast, maid servi puávtáččij porgâđ puátteevuođâst. Maid anarâškielâliih perruuh já ulmuuh halijdeh já tarbâšeh? Magareh tuoivuuh sist láá jieijâs kielâ háárán? Nabai Aanaar škovlâ já Avveel luvâttâh? Maht Anarâškielâ servi puáhtá tuárjuđ máttáátteijeid, uáppeid já kielâ oppâm Aanaar kieldâ oppâlájádâsâin? Já maggaar torjuu tot puáhtá faallâđ jyehiahasáid uáppeid, kiäh ääsih anarâškielâ ärbivuáválii sárnumkuávlu ulguubeln já uáppih kielâ káidusin? Jis tist láá jurduuh já iävtuttâsah, te väldiđ ruokkâdávt ohtâvuođâ munjin teikâ seervi stiivrâ jesânáid, kiäh onnáá peeivi láá Márjá-Liisá Olthuis, Miina Seurujärvi, Iiris Mäenpää, Saammâl Morottaja já Henna Tervaniemi. Oovtâst mij pyehtip iäláskittiđ anarâškielâ vala pehtilubbooht!

ČuovâuáIvI peIvIkIrje 3 lII

almostum, lase kIrjeh láá puátImIn

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Seervist lii tääl almostum Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá”, mon Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlâm anarâškielân. Taat lii Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu kuálmád kirje. Rááiđu vuossâmuš kirje almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Tastmaŋa ráiđu lii vijđánâm jotelávt, já roovvâdmáánu 25. peeivi 2022 Ovtâstum staatâin almostui ton 17. kirje. Rááiđu sáŋgárin lii paješkoovlâ uáppee Greg Heffley. Suu perrui kuleh eeči (Frank), enni (Susan), stuorrâviljâ (Rodrick) já uccâviljâ (Manny). Rááiđu kuálmád kirjeest Greg ij paste keksiđ, maht sun puávtáččij ovdediđ jieijâs. Jieijâs mielâst sun lii jo tääl ohtâ pyeremuin kaandâin maailmist. Taan keežild jieijâs ovdedem ij kuulâ Greg tehálumosáid ulmijd, mut vaidâlittee kale tot kulá-uv suu eeji ulmijd. Ko kaandâ áigápuáđuh spellâkiedist iä riävtui lah tuárvi pyereh iäčán, te Greg kalga keksiđ maidnii muide maht almaaštâllâđ. Mut tot kalga tiäđust-uv leđe tuárvi älkkee. Kirje lii uáli hitruus luhâmuš, mii povvâstut čuuvtij já lasseet luuhâmmoovtâ. Kirje lii uáivildum iänááš nuoráid, mut tot suápá pyereest jyehiahasáid lohheid – päärnist äijihân. Rááiđu niäljád kirje lii tääl pargo vyelni, já tot almostuvá ive 2024. Anarâškielâ servi lii finnim ameriklii kuástideijest love almostittiđ ubâ rááiđu anarâškielân. Ađai iivij mield puátih lase Čuovâuáivi-kirjeh.

Lokkekoveh: Čuovâuáivi 3 já Liijkás stuorrâ rähisvuotâ. (Koveh: Anarâškielâ servi ry)

Kuulmâuásásâš anarâškielâ tihtâantologia já Márjá-Liisá Olthuis jurgâlem André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!” láá eidu vuálgám teddilmân, já toh almostuveh juovlâmáánust. Ton lasseen taan ive peln teikâ majemustáá puáttee ive aalgâst almostuveh vala kyehti kirje, moh láá tääl tuáijimmuddoost: Katarina von Bredow kirje “Liijkás stuorrâ rähisvuotâ”, mon Sáárá Seipiharju lii jurgâlâm anarâškielân, já Mehis Heinsaar kirje “Herra Paulin aikakirjat”, mon lii jurgâlâm Jukka Mettovaara.

Puáttee ive Anarâškielâ servi áigu almostittiđ meiddei tihtâkirje Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin, mon Kaisla Suominen já Emma Saari lává čáállám eenikielâ tiijmijn Aanaar škoovlâst. Lasetiäđuh taan kirjeest kávnojeh moonnâm Anarâš-loostâst. Servi haalijd almostittiđ taam tihtâčuágálduv nuuvt ete tot ličij pyerebeht finnimnáál puoh anarâškielâ sárnoid. Ulmen lii meiddei movtijdittiđ nuorâid čäälliđ eenâb anarâškielân. Seervi mielâst nuorâi moohtân čäälliđ puáhtá vaiguttiđ positiivlávt tot, et sii čäällim teevstah almostuveh.

Tihtâantologia maŋa nubbe-uv antologia lii puátimin: nooveelantologia. Muáddi nooveel láá jo valmâšeh, muáddi vuod láá pargo vyelni. Ton lasseen puáttee ive aalgâst Anarâškielâ servi áigu orniđ kreatiivlii čäällim seminaarijd, moi ulmen lii čäälliđ lase novellijd anarâškielân. Antologiast šadda vaalmâš tuájimân já printtiimân majemustáá porgemáánust 2023.

Ive 2023 kuástiduvvojeh meid Ann-Helén Laestadius kirje “Ij muide ko čápudiđ” (ruotâkielân “Bara dra”), Timo Parvela kirje “Ella Laapist”, mii lii “Ella já skipáreh” -rááiđu kuálmád uási, já André Kuipers kirje “Koodâ ruopsâd”, mii lii jotkâuási “3, 2, 1, GO!” -kiirján.

Jurgâlum já kuástidemnáál leijee kiirjij listo lii kukke. Ive 2023 loppâbeln sättih almostuđ meid ráiđukove “Thorgal – Lumoojattaren kosto” já Saia Stueng kirje “Hamburilâšprinses”. Tai kiirjij almostittem puáttee ive lii kuittâg kiddâ seervi ruttâtiileest sehe seervi mediapargee, tuáijei já njuálgulohhei pargotiileest.

Puoh Anarâškielâ seervi kuástidem kiirjijd puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Taid puáhtá meiddei uástiđ ovdâmerkkân Duodji Shopist Sajosist já Säämimuseo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

säämImuseo vâI sämImuseo?

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Anarâš-kalender 2023 lii almostum. Nuuvtko tij puohah jo tietivetteđ, taan tove kalender kieđâvuš Siida-museost leijee museotiiŋgâid. Kalenderist mun lam kiävttám nomâttâs “Sämimuseo Siida”. Tot oroi lemin luándulâš häämi, tastko sääni “Säämi” táválávt uánnán talle ko tot lii kuálussääni aalgâst (om. sämikielâ, sämikulttuur, sämimááccuh jna). Ton lasseen Korp-teevstâuuccâmvuáháduvâst “Sämimuseo” lii táválub ko “Säämimuseo”, mii meerhâš tom, et taan räi “Sämimuseo” lii lamaš vijđásubbooht kiävtust. Kalender almostittem maŋa mun lam kuittâg finnim tiäđu, et museo virgálâš nommâ lii “Säämimuseo Siida”. Ađai rievtis häämi lii “Säämimuseo” ige “Sämimuseo”. Suijân toos lii tot, et “säämi” lii genetiivist (suomâkielân: “saamenmuseo”). Taan ääšist lii meid Anarâškielâ kielâjuáhus miärádâs. Tot adelui juáhus ive 2018 vuossâmuu čuákkimist, mii tollui uđđivemáánu 23. peeivi Sajosist. Mun halijdim pyehtiđ taam ääši puohâi tiättun, tastko maŋgâseh iä tom vaarâ tieđe.

esa-astronaut andré kuIpers komovuotâluvâldâllâm sajosIst 30.12.2022

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Anarâškielâ

servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut orniv komovuotâeehid juovlâmáánu 30. peeivi 2022 tme 16–19 Sajosist. Talle párnái scifi-roomaan 3, 2, 1, GO! almostuvá anarâškielân, já ton čällee – hollandlâš ESA-astronaut André Kuipers – puátá Aanaar Sajosân muštâliđ jieijâs feeriimijn komovuođâst. Tábáhtus lii nuuvtá, mut tot váátá munealmottittem. Almottittemliŋkkâ lii uáinimnáál Anarâškielâ orroomvisteest já Anarâškielâ seervi Facebook-siijđoin já meiddei Anarâškielâ seervi nettisiijđoin čujottâsâst http://www.anaraskielaservi.fi. Almottittem lii máhđulâš 26.12. tme 23:59 räi. Ton maŋa liŋkkâ mana automaatlávt kiddâ. Tábáhtusân váldojeh fáárun enâmustáá 180 olmožid almottittemoornigist. Tastmaŋa lii vyerdimlisto. Siisâpeessâmlippun tuáimá šleđgâpostâvies-

André Kuipers ive 2012. Kooveest sun lii eidu puáttám maasâd komovuođâst.

(Kove: Wikimedia Commons)

tâ, mon finnee almottittem ohtâvuođâst. Tábáhtusân piäsá Saijoos váldu-uuvsâst. Uásálisteeh kalgeh puáttiđ siisâ Sajosân majemustáá 20 minuttid ovdil tábáhtus aalgâ ađai tme 15:40.

Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdiđ astronautist komovuotân kyeskee aašijn. Astronaut sárnu eŋgâlâskielâ, já simultaantulkkum uárnejuvvoo eŋgâlâskielâst suomâkielân. Koččâmušâid puáhtá vuolgâttiđ meiddei Webropol-almottittem ohtâvuođâst. Puoh Webropol peht puáttám koččâmušâin uárnejeijeeh väljejeh taid, moh suápih pyeremustáá teeman. Koččâmušah pyehtih leđe eŋgâlâskielân, hollandkielân, ranskakielân tâi saksakielân – teikâ suomâkielân tâi anarâškielân tulkkum peht.

Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meid konsert, mast Amoc já Ailu Valle ráppáv kosmisávt.

Mut kii lii André Kuipers? Sun lii šoddâm Amsterdamist, Hollandist roovvâdmáánu 5. peeivi 1958. Sun valmâštui talhâstiettuu tuáhtárin Amsterdam ollâopâttuvâst ive 1987. Suu perrui kuleh kálgu, kulmâ nieidâ já ohtâ alge. Kuipers lii meiddei Euroop komovuotâornijdume (eŋgâlâskielân: European Space Agency, ESA) komovuotâkirdee. Sust šoodâi virgálávt nubbe hollandlâš astronaut cuáŋuimáánu 19. peeivi 2004, ko Sojuz TMA-4 -komovuotâskiijpâ vuolgij komovuotân. Sun maacâi Enâmân 11 peivid maŋeláá Sojuz TMA-3 -komovuotâskiijpáin. Ive 2011 Kuipers väljejui Almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (eŋgâlâskielân: International Space Station, ISS) almaidâhân, já sun vuolgij oppeet komovuotân juovlâmáánu 21. peeivi 2011 Sojuz TMA-03M -komovuotâskiijpáin. Sun maacâi Enâmân paijeel 6 mánuppaje maŋeláá, syeinimáánu 1. peeivi 2012. Sun lii čáállám maaŋgâid komovuođâst muštâleijee párnái- já tiätukiirjijd já toollâm komovuotâluvâldâlmijd.

André Kuipers ive 2011. (Kove: Wikimedia Commons) 3, 2, 1, GO! (Kove: Anarâškielâ servi ry)

anarâškIelâlâš WIkIpedIa

lII tIävdám

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

kyehtI Ive

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2022 anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) teevdij kyehti ive. Ton kunnen Anarâškielâ servi ornij Wikipedia-páájá Oulu ollâopâttuvâst roovvâdmáánu 17.–18. peeivi. Fáárust lijjii aktivliih Wikipedia čälleeh Anna Seipiharju, Kimberli Mäkäräinen, Saammâl Suominen já Jasmina Schreck. Ton lasseen Taažâst poođijn Trond Trosterud Tromsa ollâopâttuvâst já Jon Harald Søby Wikimedia Norgest. Pááján uásálistii meidi Giellagas-instituut totkee Jukka Mettovaara sehe Giellagas-instituut uáppeeh Eri Lassila já Hana Kalábová. Anarâškielâ seervi peleest fáárust láin mediapargee Fabrizio Brecciaroli já saavâjođetteijee Márjá-Liisá Olthuis, taan tove Oulu ollâopâttuv pargoroolistis.

Uásálisteeh juáhhojii kyevti juávkun. Teknisâš juávkku, moos kullii Fabrizio, Anne, Kimberli já Jon Harald, kieđâvušâi myensterijd, modulijd já eres-uv Wikipedia infrastruktuurân kyeskee aašijd. Loopah ulmuuh vuod

vuoijuu uđđâ siskáldâs čälimân Wikipedian. Páájá ääigi šoddii uđđâ artikkâleh el. Pirkanmaa eennâmkoddeest, sujâttemoopâst (sajehäämi, täsimolsom jna.), ellein (peenuv, okapi, taapiir jna.) já kielâin (uuraallâš kielah, baskikielâ, tanskakielâ jna.). Majemui aaigij láá šoddâm meiddei artikkâleh tiivrijn, luudijn já sämikulttuurist, main sáttá leđe ävkki Aanaar škoovlâ uáppeid já máttáátteijeid.

Korrâ pargo áánsust páájá maŋa anarâškielâlii Wikipediast lijjii 4 695 artikkâlid, já skammâmáánu 11. peeivi artikkâlij meeri lâi jo 4 741. 5 000 artikkâl rääji ij lah innig kukken. Tuáivu mield mij peessâp toho vala taan ive peln. Jis tust láá pääihist tagareh teevstah, moh tuu mielâst sovâččii Wikipedian, mut tun jieh määti editistiđ Wikipedia, te vääldi ruokkâdávt ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com . Anarâškielâlâš Wikipedia taarbâš puohâi iše!

Wikipedia-páájá Oulu ollâopâttuvâst. (Kove: Fabrizio Brecciaroli)

kIrjeárvuštâllâm:

ČuovâuáIvI

Čällee: Henna Aikio

peIvIkIrje – jo rIjttáá

Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá. (Kove: Anarâškielâ servi ry)

Anarâškielâ servi almostitij jo kuálmád uási Jeff Kinney Čuovâuáivi peivikirje -ráiđukoveroomaanrááiđust. Kuálmád uási nommâ lii Jo rijttáá, já tom lii jurgâlâm Fabrizio Brecciaroli. Uđđâ párnái- já nuorâikirjálâšvuotâ sämikielân lii uáli jo tiervâpuáttám, veikkâ aaibâs uđđâ kirje eidu kuálmád uási ij innig lekken tanen ko tot lii almostum eŋgâlâskielân jo ive 2009. Maaŋgâ ääšist kirje lii killám ääigi pyereest, mutâ motomijn oosijn, om. tekniikist, huámmáš, ete tot lii jo paijeel 10 ihheed puáris. Paješkovlâlâš uáivipersovn Greg ovdâmerkkân haalijd suáittiđ mottoom nieidân, mut sust ij lah jieijâs puhelin peic sun kalga kevttiđ perruu ohtâsii puhelin. Mudoi čuovâuáivi-Greg viggá taan romanist velttiđ pihtâsij poossâm, jyelgipáálu spellâm, suátiškoovlâ – já puohláván hepânuššâm.

Roomaan huumor vuáđđun lii masa ain hepânuššâm. Maŋgii tileh, moid Greg kárttá, láá kale mahtnii hitruuh. Motomeh vuod láá tágáreh, ete rävisolmooš, kote ij jieš ele nuorâi maailmist, smiättá, lii-uv vala ive 2022 nuuvt, ete nuorâi mielâst kalga hepânuššâđ, jis almast lii pajalist nisonij vuálppu

teikâ kaandâ jyelgist Imâšnissoon-uccpuvssiih? Ađai tekniik ij lah veltihánnáá áinoo uási, mast äigi kuullâm uáinoo teikâ talle mun tuše iälám soválâšvuotâpuljârist. Tiäđust-uv šaddee nuorâ hepânuš älkkeht, já tot ij lah vaarâ muttum mahten 13 ive ääigi, mut ääših, maht almolávt láá tááláá ääigi tabuh, láá mottoom verd kiergânâm muttuđ.

Čuovâuáivi-kirje hokâttâl tuáivu mield párnáid já nuorâid luuhâđ tanen ko kielâ lii riges mut älkkee, já koveh já sárnumpuljâreh taheh luuhâm jotelubbon. Jurgâleijest lii lam vaarâ korrâ pargo jurgâliđ sárnumpuljârij olgospyehtimijd, moh láá maŋgii onomatopoetliih ađai sulâstiteh tom jienâ, mii šadda, ovdâmerkkân ruošk, njiäpč. Tai jurgâlem lii meiddei tai kirjij ohtâ stuorrâ kielâtaho: toh láá uccáá oinum kirjálâšvuođâst iäge tááláá ääigi sárnooh vaarâ ennuv tieđe já keevti taid. Mun tuáivum, ete toh puátih tääl eenâb kiävtun argâpeeivi kielâst-uv. Ton lasseen kirje luuhâm taha pyere juáhážân, kote haalijd oppâđ teikâ hárjuttâllâđ moonnâm äigihäämi preterit – tot ij oro lemin anarâškielâst ain nuuvt älkkee.

CIFu XIII -konFerens WIenIst

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Porgemáánu 22.–26. peeivij 2022 uárnejui CIFU XIII -konferens uuraallijn kielâin Wienist, Nuorttâriijkâst. Táválávt CIFU-konferens uárnejuvvoo jyehi viiđâd ive, mut oovdeb konferens lâi čiččâm ihheed tassaaš koronapandemia tiet. Konferens tollui Wien ollâopâttuv kampusist, mii lii ohtâ ollâopâttuv soojijn pirrâ kaavpug. Ovdil tobbeen lâi stuorrâ pyecceiviäsu, mut ton huksiittâsah já rakânâsah váldojii virgálávt ollâopâttuv kiävtun ive 1998. Kampusist mun lijkkojim eromâšávt toos, et rakânâsâi kooskâst láá mučis šiljoh, kost šaddeh viehâ stuorrâ muorah.

CIFU lii uáli jo tehálâš konferens, tastko tot addel kielâtotkeid máhđulâšvuođâ nanosmittiđ oovtâstpargo já uápásmuđ toos, magareh tutkâmušah láá joođoost jieškote-uvlágánijn ollâopâttuvâin pirrâ maailm. Taan tove fáárust lijjii ennuv anarâškielâ sárnooh, já anarâškielâ lâi korrâsávt uáinusist. Anarâškielân kyeskee sahâvuáruid tollii Márjá-Liisá Olhtuis, Taarna Valtonen, Annika Pasanen, Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari. Márjá Liisá oovdânpuovtij Anarâškielâ seervi tooimâ, Taarna sáárnui anarâškielâlijn päikkinoomâin, já Annika

Wien ollâopâttuv kampus. (Kove: Fabrizio Brecciaroli)

muštâlij sämikielâi iäláskittem puátusijn sehe tast, mon ennuv onnáá peeivi Suomâst sarnum sämikielah sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán. Jukka já Tuomas vuod kieđâvušáin kielâ- já sujâttemopâlijd aašijd. Mun-uv lijjim fáárust Anarâškielâ seervi ovdâsteijen já Anarâš-loostâ toimâtteijen, mut must ij lamaš sahâvuáru. Vaidâlittee kale muu konferens paasij kuittâg uánihâžžân, tastko kuálmád konferenspeeivi mun puáccájim koronan já tastmaŋa karttim orroođ jieččân hooteelvisteest masa oles oho ovdil ko muu koronatestâ lâi negatiivlâš já mun ožžum kirdeđ Suomân. Luhhoost lâi máhđulâš čuávvuđ konferens káidusin, já tondiet mun puohtim kuldâliđ muáddi sahâvuáru.

Márjá-Liisá Olthuis oovdânpuovtij Čyeti čälled anarâškielân -projekt já ton uálgiprojekt Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân , moh lah eidu nuhâmin Anarâškielâ seervist. Suu sahâvuáru vuájui toos, maht kreatiivlii čäällim já jurgâlem puáhtá pyehtiđ uáinusân anarâškielâ iäláskittempargoost. Luuhâm- já čäällimkulttuur nanosmittem lii luándulâš jotkâuási anarâškielâ iäláskittemprojektân, mii aalgij paijeel 30 ihheed tassaaš. Ovdil jotkâuási älgim anarâškielâ lâi iänááš sárnum kielâ. 1980- já 1990-lovoin anarâš siärváduvâst lâi tuše ohtâ aktiivlâš čällee, já suu lasseen lijjii suulân love olmožid, kiäh čallii anarâškielân tyellittälli. Čälleeh lijjii iänááš eenikielâliih. Onnáá peeivi tile lii ereslágán. Sárnooh láá tääl eenâb, suulân 450–500. Čällei meeri lii meid lasanâm uáli jo ennuv, mut onnáá peeivi stuárráámus uási čällein láá nuuvt kočodum L2-sárnooh ađai tagareh ulmuuh, kiäh mättih sämikielâ pyereest mut iä sáárnu tom eenikiellân.

Annika Pasasii sahâvuáru kieđâvušâi tom, maht já mon ennuv tavesämikielâ, anarâškielâ já nuort-

tâlâškielâ sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán Suomâst tááláá ääigist. Suomâst láá suulân 10 000 sämmilâžžâd, já suulân 1 500 tavesämikielâ sárnod, 450–500 anarâškielâ sárnod já 300 nuorttâlâškielâ sárnod. Anarâš já nuorttâlâš siärváduvâin kielâ sirdum potkânij ollásávt maailmsoođij maŋa. Tavesämmilâš siärváduvâst vuod kielâ sirdum jotkui, veikkâ tot kal kiäppánij čuuvtij. Tile muttui kuuloold 1990-lovvoost kielâiäláskittem tooimâ áánsust. Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh láá lamaš kielâpiervâleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid. Meiddei škoovlâst lii merhâšittee roolâ kielâ sirdemist nuorâbáid sárnoid. Kielâ sirdum potkânem lasseen nubbe stuorrâ čuolmâ lii tot, et suulân 60 % Suomâ sämmilijn ääsih Säämi ulguubeln, kost sii kielâliih vuoigâdvuođah láá hiäjuh. Čuolmâin huolâhánnáá sämikielâi sajattâh Suomâst lii onnáá peeivi ennuv pyereeb ko 30 ihheed tassaaš – eromâšávt ko saahâ lii anarâškielâst. Annika tutkâmuš mield Suomâst láá tääl 20–30 peerâd, main anarâškielâ sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán. Tot lii ennuv eenâb, jis verdid ive 1997 tilán, ko tuše nelji vuálá 30-ahasii nuorâ kevttii anarâškielâ aktiivlávt. Meiddei tavesämikielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán lii lassaanmin. Nuorttâlâškielâ tile vuod ij lah siämmáá pyeri, já kielâ sirdum lii tábáhtuumin tuše muádi perrust. Mut magareh vädisvuođah láá perruin, main aainâs-uv ohtâ vaanhim sáárnu sämikielâ párnáid? Ohtâ vädisvuotâ lii tot, ete sämikielâ ij táválávt lah vaanhim eenikielâ teikâ kielâ, mon sun máttá pyeremustáá. Syergi äššitobdeeh ain eteh, ete vaanhimeh ferttiiččii sárnuđ jieijâs nanosumos kielâ párnáid. Tot ij kuittâggin pyevti tuhhiđ talle ko saahâ lii sämikielâin, tastko vaanhimij nanosumos kielâ lii táválávt staatâ váldukielâ ige sämikielâ. Ton lasseen távjá tuše nubbe vaanhim máttá sämikielâ, mii tiäđust-

Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari CIFU XIII -konferensist Wienist. (Kove: Márjá-Liisá Olthuis)

uv taha kielâ sirdum vaigâdubbon, tastko uáivipäikkikiellân lii talle staatâ váldukielâ. Eres čuolmah láá om. kielâlaavâ hyenes olášuttem, puástu ravvuuh vaanhimáid já tot, ete vaanhimáid iä lah fáállun tuárvi ennuv tiäđuh kielâ sirdumprosesist. Majemui iivij staatâ lii irâttâm čuávdiđ ovdeláá mainâšum čuolmâid, já tääl kevttimnáál láá-uv eenâb resurseh nuuvt ko ive 2018 vuáđudum já nuorâ sämiperruid uáivildum Sämmilâš kielâravviittâh.

Taarna Valtonen muštâlij Aanaar kieldâ päikkinoomâin. Anarist sárnojeh nelji kielâ, nomâlâs suomâkielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Taarna lii tutkâm tom, maht kielâi koskâsiih vuáruvaikuttâsah láá vaikuttâm Aanaar kieldâst kevttum noomáid. Suu tutkâmušâst tehálumoseh päikkinoomah láá tagareh, moh láá luávnejum kielâst nuubán. Toi vuáđuld oro lemin čielgâ lovnimmyenster

sämikielâi já suomâkielâ kooskâst. Tave-Suomâ kuávlukielah já tagareh suomâkielâ varianteh ko meänkielâ, mii sárnoo Tave-Ruotâst, já kveenikielâ, mii sárnoo Tave-Taažâst, láá lovnim ennuv saanijd sämikielâin. Tot tiäđust-uv taha päikkinoomâi lovnim toi kielâi kooskâst älkkeebin. Siämmáš kolgâččij leđe tuotâ meiddei talle ko saahâ lii päikkinoomâi lovnim sämikielâi kooskâst, mut taam äšši ij lah vala tutkum systemaatlávt.

Anarâškielâ kieđâvuššii vala kyehti sahâvuáru, ko Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari sárnoin vokaláid kyeskee almonijn.

Čuávuvâš CIFU-konferens uárnejuvvoo ive 2025 Tarttoost, Eestienâmist. Tuáivu mield anarâškielâ ääših šaddeh leđe čuuvtij uáinusist tobbeen-uv.

Insaku-uáppeI sämIkIelâI superokko

Čällee: Bianca Benini, Kari Chan, Ruska Haavisto, Minna Hyypiö, Suvi King, Iina Kyrö, Kaisa-Maria Poikela, Jarmo Pyykkö, Jenni Satokangas, Marjo Sirviö, Zuzana Skálová

uárnejuvvoo jyehi čoovčâ roovvâdmáánu loopâ peln. Sämitigge puávdee talle ain puohâid uásálistiđ teemaookon já pyehtiđ sämikielâid uáinusân teemaoho ääigi jieškote-uvlágán vuovijguin tegu orniimáin tábáhtusâid, kampanjaid teikâ kevttimáin sämikielâid almottâsâin já teevstâin. Kielâoho ulmen lii pyerediđ sämikielâi sajattuv sehe sämikielâi já sämikulttuur tubdâm ubâ siärváduvvâst. Kielâohhoost kalgeh sämikielah kulluđ já oinuđ jyehi saajeest.

Kielâokko

Taan ive INSAKU-uáppeeh smiettii, ete maht sij puávtáččii uásálistiđ kielâookon. Tiäđust lâi jo algâčoovčâ, ete eidu kielâoho ääigi sist lii kuálástemkurssâ, mutâ vuossaargâ já vástuppeeivi várás lâi kuittâg-uv sist já Suvimáttáátteijest mielâ vuáváđ vala maidnii. Uáppeeh lijjii čohčâmáánust iällám Avelist kielâkähvivisteest Ainolast, já tast poođij mielân, ete ličij hitruu orniđ kielâkähviviste meiddei Anarist. Tavesämikielâuáppeiguin sij meridii toollâđ kielâkähviviste Laasikuáđist vástuppeeivi. Okko kuittâg-uv vuolgij joton kävppikampanjain.

Sämikielah Sale-käävpist

Uáppein lâi lamaš jo ovdil čohčuv päikkipargon väldiđ kuuvijd Aanaar markkân kielâpirrâsist já tutkâđ, ete moh kielâid láá uáinusist já kost. Uáppeeh huámmášii, ete anarâškielâ ij oinuu masa kosten, kenski muáddi sääni kyevti raavvâdviäsu puurrâmlistoost, mutâ ij tađe eenâb.

Mij juurdijm, ete eromâšávt käävpih liččii pyereh sajeh pyehtiđ uáinusân táválijd saanijd, maid puohah, iä tuše sämmiliih, puávtáččii uáiniđ já kevttiđ jyehipiäiválii elimist. Ohtâ mist vaaldij ohtâvuođâ Sale-kävppijâs Henry Kestin já koijâdij sust, ete halijdičij-uv sun vyelgiđ fáárun mii vuáváámân. Já

Kielâuáppeeh Jenni, Kaisuli já Zuzana halijdii sämikielâid uáinusân käävpist. (Kove: Suvi King)

nuuvt tot kielâokko vuolgij joton kolbâkampanjain Sale-käävpist Anarist. Mij raahtijm 50 kolbâd, main tävirij noomah lijjii jurgâlum kuulmâ sämikielân. Kävppijâs Henry Kesti tuođâi movtáskij jurdust!

Vuossaargâ mij piejâim koolbâid käävpi ilddeid já vuordijm, magareh macâttâsah puátih macâttâsloován. Sale skeŋkkij juovlâpurrâmâšpakkeet, mii vuorbui toi ulmui kooskâst, kiäh lijjii kuáđđám macâttâsâid. Yle Säämi toimâtteijee Jouni Aikio lâi ilolâš vyeittee. Anja Kaarret poođij já raahtij mainâs radion.

Lâi ilolâš äšši, ete ulmuuh tállán lijkkojii mii rovgiimân já láá tuáivum, ete sämikielah pisoččii uáinusist kuhheeb-uv ääigi ko tuše kielâoho. Koolbah láá tääl valdum ilddein meddâl, mutâ savâstâllâm lii jotkum já mij lep lamaš siämmáá mielâst kävppijâssáin, ete taat kielâkampanja puávtáččij jotkuđ mottoomláván häämist. Ohtân iävtuttâssân lii lamaš, ete ovdâmerkkân kulluuttâsâid puávtáččij jurgâliđ meiddei sämikieláid. Kale tääbbin Anarist kolgâččii sämikielah oinuđ já kulluđ ain, veikkâ kielâokko ličij-uv nuuhâm.

Kuálástem anarâškielân

Majebaargâ mij vuolgijm Kuáskimnjaargân kuálástemkuursân. Iiđeed čuovânij muččâdin, ko mij čokkânijm škoovlâst. Mij pakkaim škoovlâ auton jieččân tävirijd já evvisijd, maid nánnáás kievkkânpargeeh lijjii pieijâm mijjân valmâšin. Te mij viežâim jieŋâid hamânist fáárun kuolij várás. Talle mij peesâim máátkán Kuáskimnjaargâ kulij! Mij orosistijm vala Tuáivunjaargâst já viežžâlijm kááijumliivijd já viermijd. Piäiváš paaštij já šoŋŋâ lâi tievâslâš čohčâkuálástemkuursân!

Vuovâs automätki maŋa mij poođijm parkkisajan Jolniivuonân, kost škoovlâ käärbis mii jo vuordij. Mij siirdijm tävirijd kárbás já ihástâlâim piäiváás čunoirido. Talle mij juuđijm káámpán. Mii máttáátteijee Ánná Morottaja vuojij kárbáin já vaaldij reepuid fáárun. Mij uáppeeh vaazijm muottiis čunoirido miätá já mučis vyevdi čoođâ!

Lâi nuuvt suotâs puáttiđ Kuáskimnjaargân, ko puoh lâi valmâšin tobbeen, maid olmooš jo puáhtá tarbâšiđ. Lij jii lieggâ tupe, sävni já šleeđgah, fijnâ ruugah já

Muottiis čunoiriddo. (Kove: Jenni Satokangas)

muorah, já joba viermih lijjii valmâšin. Tot lâi älkkee, ko puoh lâi jo valmâšin, epke mij tarbâšâm porgâđ maiden. Purâdem maŋa mij kejâdijm peeivisiävŋánem Jeeni eromâš liinsâ čoođâ.

Vuossâmužžân mij cokkiittijm tuulâ já viežâim čääsi jäävrist. Talle kiinii liegâdškuođij máállás, mon mij uážuim fáárun škoovlâ kievkkânist, já kiinii eres kalgâškuođij jo viermijd. Ehidist mij suápuim kuávžurviermi, muáddi šapšâviermi já vala mäiviviermijd. Mij ep uážžum suáppuđ liijkás ennuv tondiet ko lâi tehálub hárjuttâllâđ kielâ já savâstâllâđ ko kuálástiđ taan mohheest.

Peeivi ääigi Ánná máttááttij mijjân kuálástemčuolmâid ovdil ko mij moonâim jäävri oolâ. Ehidist mij

sáávnuim, purâdijm já láávluim Koškepuško lavluid siämmást ko Ánná čuojâttij kitaráin. Máttáátteijee kárgái uáđđiđ, veikâ mij liččijm halijdâm vala lávluđ. Talle puohah nievdâškuottii čuávuváá peeivi kyelisaallâsist.

Koskoho iđedist mij purâdijm váhá ovdil ko mij vuolgijm jäävri oolâ. Mij keesijm viermijd já kuudijm kuolijd.

Anja Kaarret poođij já sahhiittâlâi mii. Tot lâi hirmâd jiäráskittee! Mij tieđijm, ete sun lâi puátimin, já tondiet mij lâim syele hárjuttâllâm muáddi celkkuu sahhiittâllâm várás. Anja kuittâg koijâdij puohlágánijd aašijd, já kal mist pottii meiddei muáddi suomakielâlii sääni. Anja lii tiätuäŋgiris nissoon!

Jarmo já Minna kuálástává Ánná-máttáátteijein Kuáskimnjaargâst. (Kove: Jenni Satokangas)

Ruska mielâst suu sahhiittâllâm moonâi vistig hyeneeht, mutâ ko sun váhá peesâi liähtun, te tot moonâiuv jo aaibâs pyereest. Sust ij vissâ šoodâ kuálásteijee, mutâ tääl sun máttá kuálástiđ čohčuv viermijguin. Talle mij puigoim maaivijd já čuáluim kuolijd. Peiviv mij poosijm maaivijd já puurâim kyelipurrâmuš. Ehidist mij vuolgijm vala jäävri oolâ já suápuim viermijd. Tastmaŋa mij suovâstijm já salttijm kuolijd, sáávnuim já puurâim kyele. Talle mij lâim nuuvt vaibâseh, ete mij puohah nohádijm tállán.

Tuorâstâh lâi hirmâd hoppuus peivi. Mij aalgijm iđedâsveeigist tondiet ko mist lâi nuuvt ennuv pargo. Vistig mij kuovâim, puikkáristijm, putestijm já kuškâdijm viermijd. Mii mielâst kyelisaalâs lâi aaibâs pyeri. Talle mij tuše čurgijm já čuolâim já pakkaim já čurgijm já čuolâim já pakkaim já čurgijm já čuolâim. Loopâst mij vuolgijm mučis meeci čoođâ siämmást ko piäiváš čuovâi mii määđhi.

Ruska, Jarmo já Kaisuli totkeh viermijd moovtâ máttáátteijein. (Kove: Jenni Satokangas)

Já tiäđust-uv käähvi

Vástuppeeivi mist lâi kielâkähviviste, mon mij ornijm oovtâst tavesämikielâ uáppeiguin. Tobbeen ulmuuh spellii, lavluu já savâstâllii sämikielân. Olgon škovlâpárnááh njuárustii suopânjáin já lijjii moovtâ. Kähvivisteest lijjii faallâmnáálá vuorâččâsmyerjisäppi, niisuh, teejâ já tiäđust-uv käähvi. Taid lijjii liäibum já vuoššâm kokkâlinjá čepis uáppeeh. Maaŋgâs pottii káhvástâllâđ já viettiđ hävskis peeivi. Fáárust lijjii puohahasiih ulmuuh – nuorâmus kyessi lâi eidu nelji mánuppaje tiävdám já puárásumos paijeel 80 ihheed. Kielâkähviviste sponsoristj Säämi máttááttâskuávdáá Pargopyereestvaijeem sämikuávlust -haahâ, mon EU ruttâd. Ulmuuh vuolgii saajeest ilolâžžân. Tábáhtus lâi miänástus!

Čoovčâ kielâokko lii lamaš tievâ puohlágán tábáhtusâin, já ubâ okko lâi hirmâd pyeri anarâškielâ oppâm tááhust, ko mij pyehtip sárnuđ uáli jo ennuv sämikielân. Taat okko lâi tegu ohtâ stuorrâ kielâlávgum! Lâi tehálâš, ete mij puovtijm sárnuđ ennuv, tondiet ko sáttá leđe polâttettee sárnuđ kielân, maid ij vala määti pyereest. Tehálumos äšši kuittâg lii, ete mij ep poolâ sárnumist, veikkâ mij feilip. Feeilâin uáppá já hárján! Tääl mij vala kuittâg pyehtip maccâđ luokan já oppâđ lase kielâ já kulttuur.

Kielâkähviviste spellâmpuddâ.

(Kove: Suvi King)

lastIk lII Immeel

Čällee: Taarna Valtonen

Lastik lii immeel. Nuorttâriijkâ kiäisár lâi fáárust aalgâtmin māorikielâlii media. Euroopliih museonurâlduvah láá merkkâ ulmui ohtâsijn biologisijn jiešvuođâin. Māori taidâr George Nuku čáitáldâh Wien Weltmuseumist hástá keččee jurdâččiđ eresnáál já uáiniđ ohtâvuođâid tobbeen, kost táválávt uáinojeh tuš iäruh. Huámmášhánnáá sun meid máttát keččei ennuv jieijâs maddui kulttuurijn já luándu suoijâlmist.

Taan keesi, čoovčâ já vala täälvi-uv ulmuin lii lamaš máhđulâšvuotâ uápásmuđ George Nuku taiđui Wien kaavpugist Nuorttâriijkâst. George Nuku lii kovetaaidâr, kiän eeni pele madduuh láá māorikulttuurist. Eeji peln vist toh láá skotlandlii já saksalii kulttuurist. Sun lii šoddâm Aotearoast Uđđâ-Seelandist, mut tastmaŋa ko sun aalgij ubâpiäiválii taidârin ive 1986, sun lii iällám maaŋgâ enâmist. Sun lii ohtâ tááláá ääigi tehálumosijn taidârijn Aotearoast.

Wienist Nuku čáitáldâh Oceans. Collections. Reflections. (Váldumeerah. Nurâlduvah. Spejâlistmeh.) ij lam taaiđâmuseost, pic Weltmuseum-nommâsii etnologisii museost. Ij kuittâggin tondiet, et aalgâaalmugij taaiđâ kulâččij etnografisâš ohtâvuođáid. Suijân lâi tot, et suu taaiđâtyejeh lijjii ovtâstittum museonurâlduvâi māorij já eres Polynesia aalgâaalmugij tävirijgijn já historjálij luándutieđâlij materiaalijgijn. Nuku ulmen lâi, et suu taaiđâ iššeed keččeid uáiniđ já iberdiđ museotävirijd eresnáál já kuullâđ toi muštâlusâid.

Mii ohtâsâš maailm

Nuku čáitálduvvâst lijjii kulmâ váldumuštâlus. Ohtâ lâi muštâlus suu maddui elimist Aotearoast já Polynesia kuávlust: kuávlu ärbiviäruin, elimist já luándust. Nubbe lâi muštâlus eurooplijn ohtâvuođâin māorijgijn já tutkâmmaađhijn Aotearoast já Polynesiast. Suu

čáitálduv kuálmâd muštâlus lâi puoh eres aššijd kyeskee muštottâs tast, et mij ferttip kunnijâttiđ puoh materiaalijd, vâi mist ličij máhđulâšvuotâ pišteváá eellimvuáhán.

Veik māorij já pākehāi (euroopliih) ohtâvuođâin muštâluvvoo távjá negatiivlij aašij peht, te Nuku lâi valjim eres vyevi: maaŋgâpiälálii suogârdâllâm. Nuku čáitálduvâst māorij já pākehāi muštâlusâin šoodâi párgáldâh, mast ij ain tiättám, kuábbáá muštâlus lii täälgis kuldâlmin. Aalgâst oroi, et jyehi nube loonjâst lii koskâsâš äššin māorij já eres Polynesia kuávlu aalmugij kulttuur já jyehi nube loonjâst vuod eurooplij kulttuur. Maŋeláhháá ko jurdâččij, te oroi, et iäru ij lamgin nuuvt čielgâs.

Ovdâmerkkân čáitálduv vuosmuu loonjâst museokyesi tiervâttij stuorrâ väälis, mii lii kuolij suojâleijee Tinirau skippáár. Te Moananui, Stuorrâ Čuovjâd ađai Kuálhismeerâ lii māorij já eres Polynesia aalmugij eellim vuáđu já tondiet tehelâš vuolgâsaje meiddei ubâ čáitáldâhân. Kuittâg euroopliih-uv purjâstii Polynesian meerâ mield. Já meerâ mield vuolgijn māorikyevtis Wiremu Toetoe Tumohe já Te Hemara Rerehau Paraone kolliistâllâđ Euroopist. Já Euroopist, meerâi rasta sii fáárust maccii ovdâmerkkân tiätu, táiđu já riäiduh, moi iššijn rahtui vuosmuš māorikielâsâš lostâ Te Hokioi e Rere Atu Na ive 1861. Loostâ ulmen lâi vuástálistiđ englandlij meerâ mield puáttám kolonialism.

George Nuku jieškove museotävirijgijn. (Kove: KHM-Museumsverband)

Bottled Ocean 2122 – Lastikmeerâ kiäisárlii temppâlist.

(Kove: KHM-Museumsverband)

Nuku lastikkanotist láá tovlááh muorâuásih museonurâlduvâin sehe suu veerrâm pleksilasâuásih já madâräijihmiällooh.

(Kove: KHM-Museumsverband)

Teddilemmaašin māoriskipáráid oostij Nuorttâriijkâ kiäisár Franz Josef, kukken meerâi tyehin. Jyehi ääšist lii ohtâvuotâ eres aššijd.

Veik lii čielgâs, et euroopliih láá tuolmâm māorijd, te Nuku lii kuittâg luhostum pyehtiđ oovdân, et tile ij ain lam lamaš taggaar. Ovdâmerkkân māorij kuásuttemttáá euroopliih luándutotkeeh iä liččii puáhtám tutkâđ Aotearoa luándu. Euroopliih kevttii māorij ustevvuođâ kuittâg meiddei puástud, tastko sij suáládii māorij haavdijn tävirijd já ulmui taavtijd.

Čáitálduvâst Nuku keejâd māorijd já pākehāid meiddei biologisávt, olmooššlaajâ ovdâsteijen. Sist lijjii siämmáálágán jiešvuođah, ovdâmerkkân muččâdvuođâ ibárdâs, sahhiivuotâ já nuurrâmsojo. Toi puáđusin láá šoddâm museonurâlduvah-uv. Eromâš tävirij nuurrâm lii iberdettee, mut siämmást puoh toos lahtâseijee ääših iä lah vuoigâliih ige taid taarbâš tuhhiittiđ.

Väldidum museo

Nuku čáitáldâh ij lam tuš päikki, kost suu taaiđâtyejeh já puáris museotiiŋgah lijjii uáinimnáál. Sun lâi väldidâm ubâ museoloonjâid káátust lättei já ráhtám toho jieijâs maailm. Suu kuuđâ stuorrâ loonjâst lâi juáhháást jieijâs teema, mon toorjân lâi jyehi loonjân hämmejum čuovâ-, ivne- já hämimaailm, mii loovdij museo puoh seeinijd. Lâi vaigâd mušteđ, et lii uáli ärbivuáválii etnologisii museost.

Sun lâi kiävttám maaŋgâlágán vuovijd kommentistiđ já pieđgiđ eurooplijd museoärbivuovijd. Suu loonjâin museotävireh lättejii hyeneeht: iä pissoom vitriinijn iäge kunnijâttám teemaatlijd juávuid. Siämmáá vitriinist puovtij leđe maka luándu ađđiistâllee stelliittâs

(dioraam), mast lijjii tovláš māori tävireh, keđgičájánâsah já tevdum elleeh 1800-lovo Aotearoast sehe suu taaiđâtyejeh ivveest 2022. Vitriin ulguubeln tom kejâdij ránnjástelliittâsâst patârâm albatros. Mestâba vuordij, et tot paška vitriin oolâ.

Tovlááh māoritävireh iä lam tuš ovtâskâs murâšliih tävireh teikâ toi uásih vitriinist, mut Nuku lâi macâttâm taid pááikán jieijâs taiđuin. Muččâdávt hervejum toovláš stämni lâi tievâsmittum lastikkanotin čoođâčyevvee pleksilaasâst rahtum osijgijn. Kanotist lijjii miällon māori mytologia inspiristem madâräijihfigureh, moh melluu museonurâlduv muorâmelijgijn. Sii kaanoot juuđij lastikputtâlijn rahtum meerâst, mii muštottij táálái váldumeerâi hirmos lastik- já roskečuolmâin.

Jieijâs kulttuur tobden Nuku lâi máttám kunnijâttiđ māorij rituaaltävirijd, já sun lâi macâttâm taid jieijâs vuovvijn algâalgâlijd kontevstáid. Ovdâmerkkân čeerdâ táálust (whare o nga iwi) leijee tävirij várás sun lâi ráhtám taaiđâtyeje, moos kullii táálu tergâdumos uásih. Táálu siste lijjii vitriinijn suu veerrâm madâräijihpáccáh, moh kevttii tävirijd. Vitriineh suojâlii rašes, puáris tävirijd, mut toh lijjii siämmáá ääigi Nuku taaiđâtyejeh: toi pleksilasâseeinih-uv lijjii hervâttum suu rähtim kuvijgijn. Maaŋgâkiärdásijn čoođâčyevvee pleksilasâseeinijn šoddii vala aaibâs eromâš ovtâstittum koveh.

Lastik lii immeel

Weltmuseum váldučáitálduv lasseen Nukust lâi keessiv ucceeb čáitáldâh kiäisárlii ruusukäärdist kilomeetterpele keččin museost. Tobbeen lii antiik Kreeika huksimstiijlâ ađđiistâllee uccâ temppâlâš, mon siste

lâi ohtâ stuorrâ taaiđâtyeji Bottled Ocean 2122 (Puttâlistum váldumeerâ 2122). Ubâ taaiđâtyeji lâi rahtum lastikist: lastikputtâlijn já toi koorhâin, pleksilaasâst já styroksist. Tyehin čuojâi polynesialâš váldumeerâ puáris imelân Tangaroan uáivildum laavlâ ohtân miällumjienâigijn.

Taaiđâtyeji lâi Nuku kuvâttâllâm tast, et maggaar váldumeerâ lii čyeđe ive keččin. Suu dystopisii maailmist puoh elleeh láá lastikmutanteh já vala māorij puáris merâellei suojâleijeeh já imeleh-uv láá muttum lastikin. Toh lijjii nuuvt muččâdeh, et Nuku rähtim maailm lomoi keččee. Eskin ko huámmášij, et jyehi áinoo ellee já šaddo lii ráhtum kevttum lastikputtâlijn, toi oosijn já eres lastikmateriaalijn, šoodâi illávaijen. Nuuvt muččâd já nuuvt hirmos siämmáá ääigi.

Nuku juurdâ lâi-uv pieijâđ ulmuid smiettâđ, mon tergâdin lastik lii šoddâm mijjân. Koškes enâmij ulmuuh láá juhâmin puttâlistum čääsi, mon ij pyevti jođettiđ eres kuávluin lastikttáá. Miätá maailm ulmui purrâmâš siäilu lastik iššijn. Nube tááhust mikrolastik lii jyehi saajeest maailmist čaasijn, čunnuin, purrâmušâst. Nuku mield lastikist lii šoddâm nuuvt kuávdáš äšši ulmui elimist, et tot lii jo mottoomlágán immeel. Já jis ulmuuh kunnijâtáččii lastik nuuvt ko immeel, te tot ij liččii roske iäge ulmuuh leggističčii tom luándu nuáđđin, pic sij kohtâliččii tom kilelis vuovij mield. Tondiet Nuku jieš ráhtá mestâba puoh taiđus lastikmateriaalijn, já sun kiävttá tast māorijd tehelii ruánáá keđgišlaajâ, mon nommâ lii pounamu.

Rijjâtátulâšvuođâ vyeimi

Nuku taaiđâčáitáldâh lâi meiddei kollektiivlâš proojeekt: ton rähtimist lijjii fáárust aldasáid 200 rijjâtátulâš olmožid Wien kaavpugist. Kuulmâ mánuppaje ääigi taaiđâr já išepargeeh rahtii taaiđâtuojijd čáitáldâhân, mut ton lasseen projektist lâi nubbe-uv ulme. Proojeekt ääigi rijjâtátuliih oppii ennuv māori- já eres polynesialijn kulttuurijn. Proojeekt puáđusin ij lamgin tuš čáitáldâh, mut meiddei 200 uđđâ kulttuurtobded, kiäh muštâleh jieijâs tiäđuid vijđásubbooht.

George Nuku čáitáldâh lâi esteetlávt eromâš vuáimálâš feerim. Mut sust lijjii, nuuvt ko tááláin taidârijn läävee-uv, eres-uv ulmeh. Sun hirmástutij já piejâi keččee smiettâđ museoi, museonurâlduvâi já museokuosij roolijd. Siämmást sun máttááttij jieijâs kulttuur merhâšuumijd, luándu ja materiaalij kunnijâttem sehe olmošlâšvuođâ, mii kolgâččij leđe ohtâsâš puoh maailm ulmuid.

Tēnā koe – Takkâ, Te Nuku!

sämmIlâš maddâreh hävdIduvvojII

uđđâsIst porgemáánu 7.–8. peeIvI

Čälleeh: Fabrizio Brecciaroli, Eija Ojanlatva já Márjá-Liisá Olthuis

Säämimuseo Siidast kuhháá siäiluttum sämmilâš maddâreh luáštojii uđđâsist háávdán. Hävdidemtilálâšvuođah lijjii ohtsis kulmâ: pasepeeivi 7.8.2022 Aanaar Jaamišsuollust já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjäävri puáris hävdienâmist sehe Njellim ortodoksilii hävdienâmist. Jaamišsuollust uárnejum hävdidemtilálâšvuođâst láin fáárust iärásij lasseen Säämimuseo värisajasâš hovdâ Eija Ojanlatva já Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Márjá-Liisá Olthuis. Eija lii meiddei toimâm saavâjođetteijen toimâkoddeest, mii lii valmâštâllâm maddârij uđđâsisthävdidem. Taankiärdáá

Anarâš-loostâst oovdânpuáhtojeh sahâvuáruh, maid Eija já Márjá-Liisá tooláin Jaamišsuollust uđđâsisthävdidem ohtâvuođâst.

Taan čallust kiävttoo sääni maddâreh tondiet ko suomâkiel vainaja-sáánán lii väädis kavnâđ sämikielâst vastuu. Uámikkâs lii kal sänikirjekiävtust, mut taat sääni oro lemin oomâs uáli maŋgâsân. Rokke-sääni vist čuujoot mii jieččân ääigi jáámmám ulmui, tagarân, kiäm ulmuuh val pyereest mušteh.

Maddârij kistoh Jaamišsuollust.

(Kove: Márjá-Liisá Olthuis)

Eija Ojanlatva sahâvuáru

Eija muštâlij tast, mondiet maddâreh láá koivum hävdistis já maht sij láá sirdum Säämimuseon.

Euroopist já Suomâst totkeeh láá kuáivum maddârijd hävdienâmijn 1800-lovo loopâst ain masa nube maailmsuáđi aalgân fyysilii-antropologlii tutkâmušâi ađai nälitutkâmušâi várás. Ellee ulmui roopâi já uáiviskáálžui sehe maddârij taavtij mittedmij vuáđuld totkeeh láá irâttâm selvâttiđ aalmugij algâpuáttim já ovdánem já verdidiđ aalmugijd nubijdis. Nälioppâ halijdij selvâttiđ, mii aalmugijd ličij hyeneeb ko nubbe já mii aalmugijd vist lii nuuvt kočodum ovdánâm čuovviittâsaalmug. Tondiet totkeeh halijdii tutkâđ meid sämmilijd. Suomâ peln ulmui täävtih láá nuurrum Helsig ollâopâttuv anatomia lágádâsân.

Totkeeh láá kuáivum ulmui taavtijd sämikuávlust masa jyehi hävdienâmist:

• ●Anarist Jaamišsuollust täävtih láá koivum kuohtii. Vuosmuš kuáivoo lâi kuáivuminsner C. P. Solitander, kii vaaldij ive 1878 suollust 103 uáiviskálžud fárusis. Sust vissásávt ij lamaš lope kuáivuđ suollust, tastko Aanaar servikoddáliih vaidii kuáivumijn sundei. Sundee pelestis almottij ääšist Oulu lääni kuvernöörân, mutâ anarâšah iä finnim maddârijdis maassâd.

• ●Nube keerdi ive 1934 Jaamišsuollust kuáivui Antropologlii toimâkode mätkikodde, mii lâi finnim love kuáivumân Máttááttâsministeriöst. Tuáhtár Väinö Lassila já eres totkeeh koivuu tobbeen ohtsis 69 hävdid. Taan keerdi haavdijn tolvuu meid maddârij kuhes taavtijd ige tuše uáiviskáálžuid. Meid Tuomo Itkonen lâi taan prosesist kyehtilii roolâst.

• ●Talle Ucjuuvâst iivij 1882–1883 tuáhtár A. E. Jansson Kittâlist kuáivui Ucjuv riddoost Pase Ulrika kirho hävdienâmist ohtsis 94 hävdid. Sun vaaldij

haavdijn tuše maddârij uáiviskáálžuid já kuođij eres taavtijd enâmân. Jansson tutkâmušâi ääigi hävdieennâm lâi vala kiävtust.

• ●Meid Taažâ totkeeh láá kuáivum Ucjuuvâst. Sij láá uuccâm uáiviskáálžuid Nuvvusist, Dalvadasâst já meid Jámežiid guolbbast. Uási täin maddârijn kávnojeh onnáá peeivi Oslo ollâopâttuv anatomia lágádâsâst.

• ●Piäccám kuávlust syemmiliih tutkâmmätkikodeh láá nuurrâm maddârijd aainâs-uv Paččvei rido hävdienâmijn já Pummanki hävdienâmist. Taan lasseen Taažâ totkeeh láá uuccâm nuorttâlâš maddârijd Suomâ peln Päähinjuuvâ hävdienâmist.

Ovdiibeln mainâšum kuáivumij lasseen totkeeh láá tavveen kuáivum maddârijd aainâs-uv Kittâl já Suovâkuoškâ Mukkala sehe Ruotâ peln Rounala já Akamella ađai Muonionniska hävdienâmijn já Taažâ peln Kuovdâkiäinu hävdienâmist. Meid pappâ Lars Levi Laestadius jieš lii laiđim olgoeennâmlijd totkeid Iänuduv Boaresmárkan-hävdienâmân kuáivuđ.

Ovdil nube maailmsuáđi totkeeh láá molsom sämmilâš maddârijd Euroop eres totkeiguin. Sij láá meiddei vuábdám sämmilâš maddârijd olgoeennâmláid ollâopâttuvváid já nurâlduvváid – sämmilâš maddârist totkeeh láá finnim ennuv ruuđâ. Tondiet Helsig ollâopâttuv nurâlduvâin iä lah innig ovdâmerkkân Rounala maddâreh. Motomeh sämmilâšmaddâreh kávnojeh Oslost, motomeh Ájtte Säämimuseost teikâ Kööbenhamânist, motomeh vuod Ranskaast já Uŋgarist. Puátteevuođâst tai maddârij sajaduv kalga selvâttiđ, já sij kalgeh meid macâttuđ Sämienâmân.

Ulmui tähtinurâlduvah lijjii lamaš Helsig ollâopâttuv anatomia lágádâsâst tutkâm- já siäiluttemnáál paijeel 100 ihheed ovdilgo Aanaar servikode kirkkorääđi jees-

sân Jouni Ilmari Jomppanen iävtuttij, ete ij-uv liččii jo äigi macâttiđ Jaamišsuollust rievedum maddârijd maassâd Anarân. Nuuvtpa ive 1995 anatomia lágádâsâst macâttuvvojii Aanaar Jaamišsuollui 95 uáiviskálžud. Tobbeen lijjii 92 uáiviskálžud, maid Solitander lâi kuáivum ive 1878. Toi lasseen Jaamišsuollui hävdiduvvojii kyehti uáiviskáálžu Suáđigilist já ohtâ Ucjuuvâst.

Taan tábáhtus maŋa anatomia lágádâsân paccii liijká maddâreh, maid ollâopâttuv vuáđudem toimâkodde inventistij. Nurâlduvâst kávnojii vala 138 uáiviskálžud já 70 eres tähtid, ohtsis 172 madârid, moh lijjii koivum tavveen. Sämmilâš maddârij uásild toimâkodde ráđádâlâi Sämitiggijn, já toimâkode iävtuttâs mield maddâreh sirdojii sämikuávlun eidu valmâštum Säämimuseo Siidan ive 2001. Luovâttemdokumentist lâi ohtâ iähtu: Säämimuseo kalga siäiluttiđ maddârijd tutkâmušâi várás. Säämimuseo lii siäiluttâm maddârijd 20 ihheed ige tot lah mieđettâm oovtâgin tutkâmlove.

Säämimuseo finnij macâttem mield tuše Excel-listo, mast lii maddâr nummeer já kuáivumsaje, táválávt tot lii kieldâ já päikkinommâ – sehe tiäđu, láá-uv maddârist uáiviskálžu já/teikâ eres täävtih fáárust. Tađe tärkkiluboh tiäđuh iä lah.

Čuávuvážžân lii listo maddârijn:

• ●Aanaar Jaamišsuollust 69 madârid, moh Lassila já suu mätkikodde koivuu ive 1934.

• ●Ucjuv Pase Ulrika kirho hävdienâmist 68 madârid, moh Jansson kuáivui ive 1878.

• ●Piäccámist 3 maddâr, main ohtâ lii Kuhesjäävri Menikka-siijdâst, ohtâ Pummankist já ohtâ Paččvei riddoost.

Taah puoh uámikkâsah macâttuvvojii porgemáánu 7.–8. peeivi viijmâg sivnedum enâmân.

Talle museost láá lamaš maddâreh onnáá peeivi sämikuávlu ulguubeln:

• ●Suovâkuoškâ Mukkalast 2 uálultäävti. Museo lii selvâttâm, ete Juhani Leppäaho kuáivui ive 1935 käävci madârid Mukkala hävdienâmist, já taah uálultäävtih kuleh taan olesvuotân.

• ●Ruotâ Akamella hävdienâmist 23 madârid, moh Edv. Pfaler skeŋkkij Helsig ollâopâttâhân ive 1878.

• ●Kittâlist 7 madârid já Ruávinjaargâst 1 kállu, mast lii nommâ, Olaf Kulpi.

Säämimuseo seelvâtškuođij maddârij uđđâsisthävdidem jo ive 2015. Säämimuseosiättus haldâttâs meridij, ete puoh maddâreh kalgeh hävdiduđ uđđâsist toho, kost totkeeh láá sii kuáivum. Meid Sämikuávlu ulguubeln koivum maddâreh kalgeh macâttuđ já hävdiduđ uđđâsist.

Säämimuseo lii finnim ciälkkámušâid ääšist Sämitiggeest, Nuorttâlij sijdâčuákkimist, Suomâ evaŋgellâš-luteerlii kirho Sämmilâšpargo ráđádâllâmkoddeest já Anarâšaašij ráđádâllâmkoddeest. Ciälkkámušâst Nuorttâlij sijdâčuákkim lii meid meridâm, ete Piäccám Paččvei kuávlust koivum maddâreh hävdiduvvojeh Njellimân. Sämitiggijn Säämimuseo lii pivdám äššitobdeeciälkkámuš meid populaatiogenetiiktotkee Eline Salmelast, ete DNA-tutkâmušâst ij lah ävkki ellee ulmui já maddârij suhâlâšvuođâ tutkâmist. Uđđâsisthävdidemproosees várás Säämimuseo lii vuáđudâm toimâkode, mii lii valmâštâllâm hävdidemtilálâšvuođâid, moh uárnejuvvojii Anarist, Ucjuuvâst já Njellimist porgemáánu 7.–8. peeivi.

Márjá-Liisá Olthuis sahâvuáru

Pyereh mieldiorrooh. Muu láá táttum sárnuđ tast, magarin sämmilâš maddârij eennâmlii pasâttâsâi uđđâsisthävdidem oro. Lam peessâm tiälláđ maddârijdân eennâmlijd pasâttâsâid kiiston. Taat lii lamaš prosessistem toos, et lam saatâšmin mii maddârijd majemuu máátkán, sijjân jo nube kerd. Uáiviskáálžuid já taavtijd kejâdijn já kuoskâtdijn puáhtá tubdâđ, maht tááláš já toovláš äigi kuáhtájeh, já maht mii maddâreh láá mieldi mii ääigist.

Maddârij uđđâsisthävdidem ij lah Anarist vuosmuš kerdi. Näävthân tábáhtui jo ive 1995. Puoh Anarân kullee taavtijd iä kuittâg puáhtám hävdidiđ ive 1995, já tääl lii tot peivi, kuás loopah-uv hävdiduvvojeh. Kihheen mist ij lah persovnlávt tubdâm täid maddârijd.

Mun lam halijdâm iberdiđ pyerebeht, mondiet maddârijdân eennâmliih pasâttâsah kuáivojii majemuu vuoiŋâstemsajestis já magareh čuávumušah tast láá lamaš. Lam halijdâm uáiniđ pasâttâsâid, kuoskâttiđ konkreetlávt moonnâm ääigi. Tääl iberdâm, et motomin lii lamaš äigi, kuás tuše uáiviskáálžuh láá koivum já eres eennâmliih pasâttâsah láá pááccám háávdán. Motomin vist eres-uv täävtih láá valdum fáárun. Mottoom uáiviskáálžust, maid mun oinim, lii kyeddes nommâ. Taat ij lam Anarist ige Säämist mut eres saajeest valdum uáiviskálžu. Puáhtá-uv koijâdiđ, lii-uv tággáár toimâm innig tutkâmuš. Taat-uv uáiviskálžu lâi sáhhájum já mittedum. Kost te lii lamaš tallaa ääigi totkein jo hävdidum ulmui hävdiráávhu já ton kunnijâttem?

Erva Niittyvuopio lii tutkâm kirho uási havdij lekkâmân artikkâlstis Saamelaisten jäänteet ja kirkon rooli Artikkâlist finnee čielgâ kove tast, maht kuáivumproosees lii ovdánâm: máttááttâsministeriö uusâi ive 1934

Oulu pispekode tuámukapittâlist love havdij kuáivumân. Kapittâl avžui máttááttâsministeriö väldiđ ohtâvuođâ Aanaar kirkkohiärrá Tuomo Itkosâžân. Itkonen kovvee ääši näävt: ”tuámuruáváást Mannermaa avžuuttâsâst ministeriö kansliahovdâ Y. Loimaranta táátui reiváin 29.1.1934 ääši ärgiluándusâšvuođâ keežild must persovnlii love, kuittâg nuuvt, et jis anaččim velttidmettumin, puávtáččim kuullâđ kirkkorääđi uáinu.” Itkonen adelij mooraallii love, mut sun ij tuálvum ääši kirkkorááđán. Itkonen, Anarist ko aasâi, lâi huolâstum tast, et havdij kuáivum puávtáččij tovâttiđ liävuttesvuođâ. Suu mielâst lâi várugumos raijiđ kuáivumijd iänááš-uv puárásub hävdieennâmsuollui. Suu mielâst tohon hävdidum ulmuin iänááš uási lijjii lappaliih, (suomâkielân lappalaisia) já et amahân te ohtâgin ij puáhtám vissásávt čujottiđ, et tohon ličij hävdidum eidu suu omâhâs. Äšši lâi talle-uv ärgi, já tondiet tot tábáhtui joskâdávt. Äigi lii muttum, já nuuvt meid sämmiliih (ton ääigi tutkâmušâst lappaliih) pessii kuullâđ jieijâs madârvaanhimij eennâmlij pasâttâsâi kuáivumijn tutkâmušanon. Mut kiäi pasâttâsah taah tastoo ležehkin lamaš? Tom ličij vissâ lam pyeri tiettiđ. Taan ääigi DNA-tutkâmeh fäälih ennuv máhđulâšvuođâid. Ličij-uvsun lamaš máhđulâš kavnâđ tai maddârij maajeeldpuátteid?

Tuomo Itkonen lâi kyehtilâš roolist. Erva Niittyvuopio kovvee, maht Itkonen nube tááhust koččo kuáivumijd ”havdij rieveedmin” mut siämmást sun liijká juáhá tiäđuid ávhálijn kuáivumsoojijn ige tuálvu ääši kirkkostiivrân.

Nälitutkâm lâi ton ääigi tieđâ, adai tien uáinust havdij lekkâm kolgâččij iberdiđ. Tuomo Itkonen lâi kuittâg ton mielâst, et tieđâlii äävhi kalga macâttiđ: sun rekinistij tähtiriggei áárvu já vaađâi kuáivumijn sajan-

Uđđâsisthävdidem Jaamišsuollust.

(Kove: Márjá-Liisá Olthuis)

máávsu. Sun iätá, ”et Aanaar servikoddeest ij lam aggâ luovâttiđ oovtâgin täävti lođđâs ovdilgo lijjii monniilágán lopádâsah mottoommuđusiist sämikielân tábáhtuvvee máttááttâsâst, mii adeluuččij kansaškoovlâin Aanaar lappalâšpárnáid.”

Itkosii lonottâskäävpist tavtijgijn šoddii-uv puátuseh. Sun uusâi já finnij huksimmuorâid Avveel ruhâdâsviste huksim várás já siämmáánáál muorâid kirkkotupe-, rippâškoovlâ toollâm já katekeet aassâmviste huksiimân Aanaar kirkkosiijdân. Sun iävtuttij, et katekeetškoovlâi várás tarbâšlii sämikielâlii aabiskirje hadde maksuuččij katekeetškoovlâi ruuđâin. Sun finnij aabiskirjásis ruttâdem já kuástidemsopâmuš. Sun uusâi Oulu pispekode tuámukapittâlist ”sämikielâlii máttááttâs ornim toid, kiäh aiguu pappân Laapin”. Mun vist lam jiečânân smietâdâm, luuvâm-uv mun aabiskirje ain siämmáá uáinust ko ovdil.

Magarin te loopâloopâst oro? Lam kijttevâš tast, et maddârij mušto iälá já et sii pasâttâsah viijmâg peesih majemuu vuoiŋâstemsajasis. Siämmást must lii huolâ historjá kiärdášuumist. Nälitutkâm lii puáhtám fárustis paijeelmiärálii psyykkisii nuáđi. Tääl nälitutkâm sajan lii puáttám etnisijd juávhoid jyehim, mii oro viehâ čovgâdin. Mii áigásiih etnisiih juávhuh syeijejuvvojeh lavváin já miäruštâlmijgijn, mut miäruštâlmeh já laavah iä innig uážuččii lasettiđ nuáđi, ige tast uážu šoddâđ taan ääigi nälitutkâmuš teikâ pseudotieđâ, veik tot tahhoo-uv nubelágán vuovijgijn já ulmijgijn – ij innig uáiviskáálžui mittedmáin já haavdij lekkâmáin.

Taid maddâráid mun halijdiččim celkkiđ kijttosijdân, jis toh sii juvsâččii. Sij láá iällám elimis vädis historjálii ääigi, kievhivuođâst já vänivuođâst. Sist mij lep kuittâg arbim jieččân tuáváá, kielâ já kulttuur. Vuoiŋâstus sij viijmâg-uv avalii ráávhust.

Hävdi Jaamišsuollust. (Kove: Márjá-Liisá Olthuis)

movsháá hIstorjá – uásI 3

Čällee: Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađai Ulpu Mattus-Kumpunen

Taat lii Movsháá historjá kuálmád já majemuš uási. Oovdeb uásist mun muštâlim tast, maht muu äijih pärnivuođâ päikki, Inneehvääri tupe, paasij kuárusin espanjataavdâ maŋa, ko omâsteijeeh lijjii jo-uv jáámmám teikkâ karttâm Rivdulân párnáipááikán. Uđđâ omâsteijee ij tarbâšâm tuve, tuše ton tivrâs vuovdijd. Taan uásist čiälgá tot, maid stuorrâjuáhu Movsháást merhâšij, já maht Movsháá tuveh šoddii uássin Säämimuseo nurâlduv.

Tile 1920-lovvoost

Movsháá uđâstáálu tile 1920-lovvoost lâi rávhálâš. Tobbeen lijjii ain kyehti aassâmviste, šiiveetnaavit já maŋgâ ääiti. Puárásub visteest ađai Movsháá tuuveest peerâ kuuloold stuárui, ko Vesko-Ransu-kyevtis Káijáin uážžoin lase párnáid. Nube aassâmvisteest, nomâlâs Inneehvääri tuuveest, eellim lâi kuittâg ollásávt nubástum. Tobbeen ij innig kihheen aassâm ige viljâlâm. Tuve uđđâ omâsteijee, kävppijâs Kangasniemi, ij vissâ jur iällám tobbeen. Oro lemin nuuvt, ete tot ij ubâ lamaš almolávt tiäđust, ete sun omâstij pele Movsháást.

Inneehvääri tuve párnááh urruu Rivdul párnáipääihist. Mun lam uáinám tuše muáddi kove Hannu-äijihist ton ihelovvoost, ige sun jur moijáá tain kuuvijn. Párnáipäikki lâi viehâ syemmilâš já virgálâš piirâs, kost lâi tehálumos oppâđ porgâđ já piergiđ. Sämikielâst já mácuhijn ij tobbeen lamaš saje. Eellim párnáipääihist vaiguttij párnáid jieškote-uvnáál. Äijih lâi jo masa 13-ihásâš talle ko sun kaartâi toho, ige sun tarbâšâm orroođ Rivdulist nuuvt maŋgâ ive ko suu nuorâb uábbi já viljâ. Vissâ tondiet äijih ij vájáldittámgin eenikielâs, peic sáárnui ain rävisolmožin sehe anarâškielâ já pajekielâ. Suomâkielâ lâi-uv eskin suu kuálmád kielâ. Meiddei mááccuh sun aneškuođij oppeet vissâ tállán ko vuolgij Rivdulist meddâl puásuireŋgân.

Suu nuorâb uábbi Kááijáš já viljâ Juhánâš iävá vaarâ kuittâg innig Rivdul maŋa sámástâm teikâ kárvudâttâm mácuhán. Ige kuábbáškin sunnust máttááttâm eenikielâs jieijâs párnáid.

Na mutâ mii tábáhtui Inneehvääri táálun? Čuávuvâš merhâšittee almoon Movsháást já ubâ Anarist lâi stuorrâjuáhu.

Stuorrâjuáhu

Stuorrâjuáhu lâi olášuttum stuárráámuu uásist Suomâ jo 1700- já 1800-lovoin. Ton ulmen lâi jyehiđ piälduid já vuovdijd uđđâsist ton mieldi, mon ennuv táálu maavsij viäruid. Paijeelmiäráliih enâmeh šoddii staatâ omâstâssân.

Anarist algâttii stuorrâjuávu ive 1911, ko aanaarliih tuoivuu, et sij finniiččii pyereeb oosijd vyevdist. Vuovdij árvu lâi paijaanmin tondiet ko Aanaar kuávlun lijjii vuáváámin maađijijd; toi peht ličij älkkeb vyebdiđ muorâid. Tot kuittâg tovâttij tom, ete muáddi riges almaa keččâlii haahâđ olssis nuuvt ennuv aanaarlij tááluid já vuovdijd ko máhđulâš.

Taah “meccispekulisteeh” mainâstii, ete tääl ličij áinooluándulâš máhđulâšvuotâ finniđ ruuđâid vuov-

Nuorâ Movsháá Hannu 1920-lovo aalgâst. Rivdul párnáipääihi párnááh onnii lädipihtâsijd. (Kove: Káijá Kopakkala js. Mattus ađai Movsháá Káájá kovenurâldâh (Sirkka Merenluoto))

dijn, tastko staatâ ij adeliččii stuorrâjuávust vuovdijd ollágin. Nubelágán markkânsaahâ vuod lâi tot, ete kannat vyebdiđ vuovdijd tondiet, ko stuorrâjuávu ohtâvuođâst staatâ kuittâg addel puohháid uđđâ vuovdijd. Tággáár ruossâlâs savâiguin spekulisteeh vuárnuttii aanaarlijd vyebdiđ jieijâs tááluid já vuovdijd. Eromâšávt 1910-lovo loopâst, ko kuávlu ulmuuh kievhuu maailmsuáđi já hyenes purrâmâštile keežild, maŋgâseh tuhhiittii spekulistei falâlduvâid.

Stuorrâjuáhu Anarist ij lamaš olmânáál ubâ algâmgin, ko tot jo paasij koskân ive 1918 aalmuglâšsuáđi já meccikonstušem tiet. Suomâ staatâ meridij komissio tutkâđ Tave-Suomâ tile, já tot kaavnâi-uv maaŋgâid aašijd, moid kolgâččij stuorrâjuávu ohtâvuođâst kiddiđ huámmášume. Tehálumos lâi tot, ete 1920-lovo aalgâst suullân jyehi kuálmád aanaarlâš táálu lâi spekulistei haaldust jo-uv ollásávt teikâ vuovdij uásild. Stuárráámus uási tain tááluin lijjii lamaš sämmilij tááluh. Ive 1921 almostittui komiteasmiättámuš, mii ceelhij, ete spekulistemtááluid kalga macâttiđ oovdeb omâsteijeid.

Komissio iävtuttâsâst ive 1925 asâttui sierânâs laahâ, mii kuoskâi stuorrâjuáhun já viäruttâsân Aanaar, Ucjuuvâ já Iänáduv kieldâin. Tast lâi ohtâ eromâš lahâcekki, §7, mon ulmen lâi vuoigiđ tagarijd tábáhtusâid, main táálu omâsteijee lâi mulsâšum epičielgâ tiileest. Ton mieldi lâi tehálâš tiettiđ, viljâlij-uv táálu omâsteijee teikâ ässee ton táálu piälduid. Jis ij viljâlâm, te toimâulmuuh kolgii viäruttâs ohtâvuođâst selvâttiđ, kii lâi omâstâm táálu ovdil ive 1914. Jis omâsteijee lâi mulsâšum, te koolgâi selvâttiđ, maht já magarij iävtuiguin uđđâ omâsteijee lâi finnim táálu. Eromâš lâi taat uási: jis oovdeb omâsteijee teikâ suu árbáliih

halijdii táálu maasâd, já jis sij lijjii hiäivuliih viljâliđ eennâm, te sist lâi stuárráb riehti táálun ko tááláá omâsteijest.

Taggaar lahâceehi puáhtá iberdiđ, ko smiättá, mii lâi tábáhtum ive 1914 maŋa. Toh lijjii Taažâ rääji kiddim, nelgi, suáđih, meccikonstušem já espanjatavdâ. Stuorrâjuáhukomitea ooinij, ete äigi ovdil ive 1914 ovdâstij omâstemvuogâdvuođâi olmâ tile, ovdil tággáár moivášem. Maaŋgâin táálu omâsteijein lâi 1910-lovo loopâst lamaš nuuvt vaigâdis tile, ete motomijn lâi pággu vyebdiđ táálu aaibâs liijkás hälbis hoddijn, já motomeh monâttii táálus omâstemvuoigâdvuođâ tondiet ko sij iä aaibâs iberdâm, ete spekulisteeh kale lopedii sijjân ennuv mut iä kuittâg čáállám lopádâsâid kävppikiirján. Já motomáid keevâi nuuvtko muu madârvanhimáid, ete espanjataavdâ keežild táálu paasij kuárusin, já vuossâmuš neppiris olmooš riäivái tom olssis.

Ko stuorrâjuáhu jotkui uđđâ laavâ mieldi, te koolgâi ain tutkâđ, viljâlij-uv omâsteijee táálu piälduid. Spekulisteeh iä viljâlâm. Nuuvtpa sij jotelávt huámmášii, ete sij sattii monâttiđ taid tááluid, maid sij lijjii haahâm tuše vuovdij finnim tiet. Sijjân šoodâi huáppu vyebdiđ tááluid kiäs peri, kii halijdij táálu uástiđ já puovtij tast maidnii mäksiđ.

Inneehvääri árbáliih, ađai Hannu-äijih, Káijááš já Juhánâš (“Juusa”) lijjii ain liijkás nuorah já kievhih, mutâ sist ličij puáhtám leđe ton laavâ mieldi kuittâg riehti finniđ Inneehvääri táálu maasâd. Nuuvtpa Kangasniemi vuobdij táálu Liäiná Maatin, kote lâi aassâm tobbeen nuorâvuođâs já lâi huksim elimis ton maŋa eres soojijn. Sun lâi Juoŋâs-Hannu-rohe ađai äijih eeji nuorâb viljâ.

Movsháá Kááijáš já Hannu Rivdulist suullân ive 1941. Hannu oonij mááccuh oppeet rävisolmožin, mutâ Kááijáš ij. (Kove: Káijá Kopakkala js. Mattus ađai Movsháá Káájá kovenurâldâh (Sirkka Merenluoto))

Stuorrâjuáhu Movsháást

Ive 1928 Liäiná Matti oostij kävppijâs Kangasniemist ton pele Movsháá táálust, kost Inneehvääri tupe lâi, já stuorrâjuáhu Movsháást olášuttui iivij 1929–1930. Movsháá táálu lâi ton räi lamaš ain virgálávt ohtân táállun, já stuorrâjuáhu kuoskâttij-uv kuohtuid tálutuáluid. Mun jiem tieđe tađe eenâb stuorrâjuáhutoimâttâsâin, jiemge määti viärdádâllâđ, ete moonâiuv taat Movsháá stuorrâjuáhu aaibâs táválávt. Tondiet mun muštâlâm ucánjáhháá jyehi čuákkimist sierâ.

Vuossâmuš čuákkim (07/1929) oro lemin vala aaibâs tijpâlâš stuorrâjuáhučuákkim. Pevdikiirján čállojii Movsháá koskâmiärálâš kyelisaalâs ivveest, syeinimeeri já šivetteh, já meridui, ete tastko Movshâš kulá koskâpirrâdâhân, te táluoosijd kalga karttiđ 600–650 hehtaarid. Čuákkimist lijjii Movsháá tuve ovdâsteijee Vesko-Ransu (Frans Veskoniemi), Inneehvääri tuve omâsteijee Liäiná Matti (Mattus), meccihaldâttâs ovdâsteijee Martti Kallio já Aanaar komserjâs E. J. Turunen, sehe uskumalmaakyevtis Matti Turunen já Uno Waenerberg. Taat vuossâmuš čuákkim lâi kirhoost kulluuttum, mutâ čuákkimist meridui, ete čuávuváá čuákkim ij taarbâš kulluuttiđ, peic povdiittâs vuolgâttuvvoo Vesko-Raansun, kote puávdee iärásijd. Čuávuváá čuákkimist (08/1930) lâi Movsháá ässein tuše Vesko-Ransu jieš, já ton lasseen kävppijâs Frans Kangasniemi. Meccihaldâttâs ovdâsteijen lâi T. J. Haataja já uskumalmajin láin Matti Turunen já Ville Granroth. Matti Mattus lâi jáámmám ton ive cuáŋuimáánust já Inneehvääri lâi suu leeskâ, Priijtá (Briitta Mattus js. Aikio) haaldust. Prijtá ij kuittâggin lamaš čuákkimist, máhđulávt tondiet ko sun lâi kesimáánust šoddâdâm sunnuu kuálmád párnáá. Mutâ mondiet kävppijâs Kangasniemi lâi čuákkimist? Lâi-uv sun mahtnii Inneehvääri ovdâsteijen, ko sunhân lâi vuábdám tom tálu-uási Liäiná Maatin? Pevdikirjeest ij kavnuu mihheen čielgiittâsâid ton áášán.

Merhâšitteemus äšši ton čuákkimist lâi selvâttiđ tuuvij vuoigâlâš omâsteijeid tondiet ko Maati-kyevtis Prijtáin iävá lamaš kiergânâm viljâlškyettiđ piälduid. Tondiet ton čuákkimist kieđâvuššui eidu tot stuorrâjuáhulaavâ lahâcekki §7. Pevdikiirján lii čallum, ete ive 1914 Inneehvääri tuve omâsteijee lâi Hannu Mártnáákandâ Mattus, já ton lahâceehi mieldi suu árbáliih liččii táálu vuosâsajasâš omâsteijeeh. Ađai äijihist, Káájást já Juhánáást ličij talle lamaš máhđulâšvuotâ finniđ sii jieijâs pääihi maasâd!

Árbálijd ij kihheen kuittâg lamaš povdim čuákkimân. Sist lâi ain virgálâš huolâtteijee, Vesko-Ransu, kote táátui sirdeđ taan ääši kieđâvuššâm, vâi sátáččij ráđádâllâđ árbálâšaiguin. Iävtuttâs soovâi toimâalmaid, já meridui toollâđ vala kuálmád čuákkim.

Pevdikiirján merkkejui, ete Inneehvääri tuve omâsteijee lâi Prijtá Mattus já Movsháá tuve omâsteijee Hannu Haanukandâ Mattus, veikâ Vesko-Ransu eeđâi-uv, ete sun lâi testament peht tááláš omâsteijee. Sust ij kuittâg lamaš taggaar äššikirje, moin puávtáččij čäittiđ omâstemvuoigâdvuođâ. Meridui, ete meiddei čuávuváá čuákkim ij taarbâš kulluuttiđ, ko njálmálâš teikâ kirjálâš povdiittâs tuhhiiččij.

Kuálmád čuákkim uárnejui čohčuv siämmáá ive (10/1930). Talle meiddei Prijtá Mattus uásálistij čuákkimân, já suu lasseen Frans Veskoniemi, T. J. Haataja já uskumalmaakyevtis Matti Turunen já Yrjö Kauppinen. Prijtá almottij, ete sun áásá Inneehvääri tuuveest já viljâl eennâm. Talle stuorrâjuáhulaavâ §7 ij tarbâšâm innig kieđâvuššâđ, ige árbálijn lamaš innig mihheen rievtijd táálun.

Stuorrâjuávu räi Movsháá tupe já Inneehvääri tupe lijjii kuullâm oovtâ táálun, mutâ 1939 valmâštum stuorrâjuávu ohtâvuođâst toi enâmijd juohhii kyevti uásán.

(Kove: Eennâmmittedemlágádâs ađai Maanmittauslaitos)

Loppâsäänih

Na te tie te, tegu eeči laavij ettâđ. Muu tiäđui mield VeskoRansu ij kuássin ubâ muštâlâmgin jieijâs holhompárnáid, ete sist ličij lamaš tággáár máhđulâšvuotâ finniđ jieijâs pääihi maasâd. Hannu-äijih lâi talle jo 23-ihásâš, já Kááijáš-uv 19-ihásâš já aasâi ain Rivdulist, aaibâs alda Movsháá. Äijihkäzzi iä kuássin ubâ tiättámgin, ete mondiet sij iä uážžum maccâđ pááikán.

Mun jiem tieđe, mondiet Vesko-Ransu ij ettâm maiden. Amahân tot ličij lamaš hyeni, jis toimâulmuuh liččii tuđhâškuáttám eenâb tom, maht Kangasniemi lâi uážžum Inneehvääri táálu omâstemvuoigâdvuođâ. Kangasniemi lâi riges já váldálâš almai ige vissâ lamaš älkkee porgâđ maiden, maid sun ij tuhhiittâm.

Nube tááhust mun ferttiim anneeđ áárvust Priijtá, kote paasij ohtuu ko Matti jaamij, kuovttijn stuárráb parnijn já njuorâhpárnáin – já kuittâg luhostui viljâlškyettiđ eennâm, vâi sij ožžuu pääcciđ toho. Stuorrâjuáhu Movsháást valmâštui ive 1939, já eskin ton rääjist Movshâš já Inneehvääri láá

lamaš kyehtin sierâ táállun. Virgálâš tiäđuh Inneehväärist älgih-uv ton ivveest.

Na maht toh tuveh talle karttii Säämimuseon? Prijtá parnijdiskuin varrij Movsháást meddâl soođij maŋa. Kitti Saammâl já Vesko-Raansu nieidâ Káijá láin ton räi aassâm Movsháá tuuveest oovtâst Káájá perruin, mutâ suoi varrijn Inneehvääri tupán vissá aaibâs 1940-lovo loopâst, ko tot lâi jo pááccám kuárusin. Suoi aasáin tobbeen ton räi ko sunnuu uđđâ viste lâi vaalmâš já suoi varrijn toho. Puáris tuve suoi iävá talle innig annaam stuorrâ áárvust, mutâ Juhháán Nuorgam uusâi anarâš tuuvijd, maid puávtáččij tuálvuđ Säämimuseon já valjij kuohtuid Movsháá tuuvijd. Kitti-Káijá lii sahhiittâllâmstis muštâlâm, ete Nuorgam ájánij nuuvt kuhháá, ete Saammâl jo sooitij sunjin já eeđâi, ete tupe miäská já sun áigu tom puáldiđ, jis Nuorgam ij jo puáđi viežžâđ. Te sun poođij ergiráiđoin já tuálvui tuuvijd museon, kost museomiäštáreh, totkeeh já restauristemčeepih láá annaam tain huolâ ain taan peeivi räi.

Inneehvääri tupe Säämimuseo olgomuseost. (Kove: Ulpu Mattus-Kumpunen)

Käldeeh:

● Iivij 1870–1920 kirhokirjeh

● Keerrivpevdikirjeh (Aalmugarkkâdâh)

● Lahâčuárvupevdikirjeh

● Tarja Nahkiaisoja: Saamelaisten maat ja vedet kruunun uudistiloiksi – Asutus ja maankäyttö Inarissa ja Utsjoella vuosina 1749–1925

● Ilmari Mattus: Mattus-suuvâ suhâtutkâmuš (Anarâš-loostah kesimáánu já čohčâmáánu 1992)

● Anna-Kaisa Teurajärvi čielgiittâs (TIRRON KENTTÄ – Selvitys Tirron tilan vaiheista vuoteen 1960, Säämimuseo 1991)

● Veli-Pekka Lehtola: Suomalaiset saamelaiset

● Inarin historia jääkaudesta nykypäivään

● Eila Linnanmäki: Espanjantauti Suomessa

● Irja Jefremoff: Varriistâllâm

● Samuli Paulaharju: Taka-Lappia

● Ánná-Máárjá Måsö js. Mattus sahhiittâllâm (Yle arkkâdâh)

● Kitti-Káájá suomâkielâg sahhiittâllâm (Kaisu Nikula, 2000)

● Tarinoiden Inari -sahhiittâlmeh espanjataavdâst

Käldei lasseen mun finnejim tiäđuid motomijn huolhijn, enâmustáá Sirkka Merenluotost, js. Kopakkalast, já tiäđust-uv jieččân ečirohheest, Movsháá Haanu Joovnâst.

oommâslâš uáInu tovle vuodâsjäävrIst

Čällee: Lesk-Ant Uulá (Sabmelaš 1960)

Nyevt

50 ihheed maŋaskuuvl lâi taggaar oommâslâš uáinu mottoom pasepeeivi. Vuodâsjävri lâi táálu nommâ. Tast aasâi ohtâ kulluuvâš riges sämmilâš, kiäm kuččuu nuuvt koskâvuođâst Lesk-Juhánâssân. Sun omâstij stuorrâ puásui-iälu. Ij sust lámáš kävppialmaa áámmát, mut ko sust lijjii väärih, te sun ain jyehi täälvi kesittij jáávuid tuháttijd kiiluid. Sehe kaahvijd, sukkârijd já mudoi pođoinjâsâid. Tallaa ääigist ko lijjii uccáá kávpáliih. Avelist lâi ohtâ kävppijâs Ááddám-Nillá já Nellimist Piäká-Juhánâs. Te Vuodâsjävri lâi ain pasepeeivi mahte markkânpäikki tot, toho pottii ulmuuh Áhujäävrist, Kyröst, Kuáppilist, Viäskunjaargâst sehe puoh aldemuin tááluin. Juáháš oostij kii käähvi já sukkâr, sälttikyelikiilu, kii jávvunuáđi. Já kiäst ij lam ruttâ, te tot vaaldij viälgás. Tot vuorâs ij adelâm oovtâgin vyelgiđ kuárus lavháin. Ain sust lâi váimuäššin tot, et kievhi kalga išediđ. Ko kiinii väidiškuođij, et “mun meiddei lijjim tarbâšiđ tom já tom, mut must ij lah ruttâ”, te Lesk-Juhánâs eeđâi, et “kale mun piejâm viälgás, jiem mun osko et tun jieh määvsi talle ko suiteškyeđeeh.” Já iä toh táiđám maaŋgâs kyeđđiđ ton vuorrâsân veelgis mävsihánnáá, tastko tot lâi ubâ sijdâkode mielâsâš vuorâs.

Mottoom pasepeeivi lijjii ton Vuodâsjäävri táálust ennuv kyesih, nubáloh, já toos vala táluviehâ lasseen. Tobbeen lâi meiddei taam čällee eeči. Mun lijjim talle muádiloveihásâš almai. Muštám, ko iäččám-rokke poođij pááikán, te tast lijjii tagareh omâs mainâseh. Lâi kesikume já koškádoh. Lâi tiäđust-uv meid meccipalo vaarâ. Iäččám-rokke mainâstij, et sun uáđistuuškuođij, moonâi syeiniláátun já vonnâlij toho já nohádij. Te sun kulâškuát, ko ulmuin lii taggaar vaalâ já kiirâs, käččih já oceh áákšuid, ryevdikuáivuid já kuávčáid já sárnuh, et tullâ lii Madjuuvâ riddoost já jis tot

rasta juuvâ peesâš, te puálá táálu ohtân mecijnis. Te sun meiddei njuškij kárbás. Ij sun finnim maiden tyejiniävvun, ige ostâm keččâđ, et kost tot tullâ uáinoo, mut jurdâččij et ko kulmâ kärbislaastâ vuolgii já huáppu vala lii-uv, te kale toh uáinih, et kost tullâ lii. Já ko ležeh ton juhânjäälmi rasta suuhâm, nuorâ almaah njuškejii enâmân, juáháš toppij tyejiniävuidis, já nuuvt kaččâlii. Puárásuboh pottii talle ko ležeh kiergânâm, mut tuulâ iä kavnâm. Nuuvt sij vazzii kárbáidis kuuvl já suládii maassâd. Mut ko ležeh riddoost tavanâm, te oppeet vuámmášii, ko taas paijaan siämmáá pääihist taggaar čapis suovâ, et suovâ ij innig čappâdubbon peesâ. Ain jorgettii maassâd já omâttâllii, et maht lâi tot, ko mij tyeggáár tuulâ ep kavnâm. Togo lii ollâ vääri alda, nyevt viiđâ kilomeetter määđhi keččin. Te smiettii, et kalgeh kulmâ almaa eelliđ ton vääri alne keejâdmin, et jis ain-uv ličij kostnii olgoláá tullâ. Almaah juttii, mut sullâ ij oinum ij kukken ige alda. Siämmáá peeivi poođij ohtâ parâkodde Áhujäävri siijdâst Vuodâsjäävri táálun. Taat koskâ lii 8 km. Suoi láin nyevt koskâmääđhist ko suoi vuámášáin čapis suovâ paijaanmin eidu Vuodâsjäävri táálu puotâ. Toh suorgânáin, et táálu lii pyelimin. Suoi kaččáin šuáhkuttáin kesikummeen, mii sunnust lâš vuálgám. Já ko suoi ležžâv uuvsâ lehâstâm, te ovdilgo eeđáin pyeripeeivi, te lâi vuosmuš koččâmuš, et “kost lii meccipalo”? Táluviehâ västidij: “Na ep mij tieđe. Mij lep almaičagge ubâ peeivi tááijum ton ucâmáin, mut ep lah kavnâm.”

Já 25 ive keččin lâi taas oinum siämmáá pääihist siämmáánáál, mut talle iä lamaš viäráseh ollágin, tuš táluviehâ lijjii uáinám koldemmokken. Kale talle taam ääši smiettii, et mii tot lâi. Mut ij ohtâgin Säämi vijssáin já nooidijn tom puáhtám čielgiđ. Já mun jurdám,

et taan čalluu lohheeh-uv sättih smiettâđ: kale Vuolli máttái kiälástâllâđ. Mut taat lii nuuvt tuotâ ko onnáš peivi.

Nuuvtko mun mainâstim, olmoošhivvâdâh uccii tom tuulâ, mut iä kavnâm. Já tot lâi arvâdâs vyelni, et maid tot merhâšij. Mut tovlááh ulmuuh lijjii tievâslávt ton oskoost, et jis ruuđah pääcih miäcán, te toh ain mottoom meriääigi keččin uáinojeh suovvân. Já taat Vuodâsjäävri riddoost oinum suovâ oinui nube kerd 25 ive keččin siämmáá pääihist ko vuosmustáá-uv. Tom vuámášistii kale ulmuuh, et ton Vuodâsjäävri puáris išedist jis liččii pááccám ruuđah miäcán enâmân čiehhum. Tot vuorâs lâi avvees riges, já sust lâi meiddei korrâsávt ruttâ. Mut ko sun jaamij, ruuđah iä maka ollágin kavnum kosten.

Tot vuorâs jo tubdâstij jieš-uv motomin vuámmášhánnáá, et sust láá ruuđah miäcán čiehhum. Ko motomin ij lamaš ervidâm lyeštiđ, et ennuv-uv mana täälvist

ruttâ já nuuvt kiđđâtäälvi nuhhui ruuđâst, te tátuškuođij Eli-Saammâl Áábrâmist loovnâs 300 märkkid. Já loppeed aainâs, et “kale mun keessiv jonsahpeeivi ääigi máávsám já jis muotâ nuuvâš, te talle máávsám ovdil-uv.” Te Áábrâm eeđâi, et “kale mun lovniim, tot lii varâlâš muotâääigi luodâ käälliđ ruttâčiävá kuuvl.”

Motomin aasâi tälvipuudâ Vuodâsjäävri táálust ohtâ elilâm leskâalmai. Ton táálust lâi ollâ juolgij alne äitti nyevt 100 meetter keččin tuuveest. Tot almai mana ton ááitán, maid lâš vuálgám uuccâđ. Já ko uuvsâ leehâst, te ruttâliäjá kuávdoo äittišalde mahte syeinilaphâš tot! Tot toppâlij äittiuuvsâ já moonâi iššeed kuuvl já eeđâi: “Jiem tieđe maid ležžeem uáinám, puáđi keččâđ!” Ton iššeed enni lâi pelišoohâd, tot lâi moonnâm ton ááitán usâdâttâđ já fattim tom kamuvtuálpi, kuus iššeed lâi lam ruuđâid nutkâm. Já te raččo taid äittišaaldan, jurdá et moh ležeh lággásâm páppárijd. Talle kal lâi iššeed hundâruššâm.

Vuodâsjävri. (Kove: Pertti Turunen)

kIelâČukke: äIgI kolá ko luudIjd kulá

Čällee: Petter Morottaja

Anarâškielâst láá kyehti aaibâs ereslágán sääni: kuullâđ já kuullâđ. Na, olgohäämis peeleest toh kale sulâstittává nubijdis, mut merhâšává liijká aaibâs eres aašijd.

Vuossâmuš sääni lii kuullâđ, mii puáhtá uáivildiđ maŋgâ ääši. Táválumosávt tot kovvee vistig-uv monnii jienâ fyysilii kuullâm teikkâ monnii juávkun tâi monnii ohtâvuotân kuullâm. Almai kulá lode viisârdmin, mut siämmáá kal tast, ko sun ij kuulâ loddebongarij siärván. Iäge kale toh lode ääših nuuvt almai kuulâgin.

Taan säänist puáhtá rähtiđ meid passivveerbâ, mon merhâšume lohtâs tävjimustáá eidu fyysilii jienân: Lodde kulloo olgon piškomin; Ko mun vieggâsim já juurrim tävirijdânguin vielti vuálus, te mun kale vissásávt kullojim kuhás. Motomin siämmáá sääni kevttih meid kulosaavâid muštâldijn: Jovnâ kulloo vuolgij luudijd keččâđ kijkárijttáá.

Erkki-čeeci tiätá, et kuullâđ lii kevttum meiddei kielâ iberdeh synonymin. Ton merhâšuumeest Mun jiem kuulâ ludij kielâ uáivildičij siämmáá, ko et mun jiem ibbeerd tom, maid lodeh eteh. Mut taat lâš taan ääigi jo härvinub merhâšume.

Nubbe sääni, kuullâđ, uáivild-uv monnii ääši kuuloold nuuhâm. Meeccist äigi kolá jotelávt, mut ruttâ hitásávt. Nube tááhust kale tot ruttâ-uv lii kolleel, ko tiiláástâlškuát teleskooppiobjektivijd pešnirihhái kuvviimân. Eteh, et äigi lii ruttâ. Tot tuálá tiäivás toin naalijn-uv, et ruuđâi kuulâtmân taarbâš ennuv ääigi, vâi piäsá viermikäävpi siijđoid ráávhust laađđâđ. Vistig väljee puoh ruustigijd, talle viärdádâl hoodijd já loopâst uccâ fonttáin čallum tiilám- já macâttemiävtuid – kalehân tast jo peivi kolettij!

Merhâšume ’monnii ääši kuuloold nuuhâm’ kuvviimân kiävttoo kale taggaar-uv sääni ko, aaibâs nuuvt, nuuhâđ. Táválâš lii ettâđ, et peeivi korrâ kiävtust kammuuh noheh já puuvsah noheh, veikkâ lovoi mield kammuuh já puuvsah liččii-uv ehidist vala aaibâs siämmáá ennuv ko iđedist. Jis meeccist jottee loddebongarist noheh jyelgih, te ij sun vala kuittâg proteesijd taarbâš viermikäävpist tiiláđ – proteinlase máhđulávt.

Erkki-čeesi säničuágálduvâid piäsá tutkâđ Inarilappische Wörterbuch -kirjeest (säänih 1782: kullađ ~ kuullađ, 1875: kuullađ já 2893: nuuhađ).

SiSkáldâS

Vuodâsjävri .......................................................... 1 Uáivičaalâ: Ihe nohá já uđđâ ihe álgá .................. 3 Čuovâuáivi peivikirje 3 lii almostum, lase kirjeh láá puátimin ........................................ 4 Säämimuseo vâi Sämimuseo? .............................. 6 ESA-astronaut André Kuipers komovuotâluvâldâllâm Sajosist 30.12.2022 ........ 6 Anarâškielâlâš Wikipedia lii tiävdám kyehti ive ........................................... 8 Kirjeárvuštâllâm: Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá ......................... 9 CIFU XIII -konferens Wienist ........................... 10 INSAKU-uáppei sämikielâi superokko ............. 13 Lastik lii immeel ................................................ 18 Sämmilâš maddâreh hävdiduvvojii uđđâsist porgemáánu 7.–8. peeivi .................................... 23 Movsháá historjá – Uási 3.................................. 29 Oommâslâš uáinu tovle Vuodâsjäävrist ............. 37 Kielâčukke: Äigi kolá ko luudijd kulá ............... 39

Anarâš

Toimâtteijee: Fabrizio Brecciaroli Puhelinnummeer: 041 713 2612

Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi

Facebook: Anarâškielâ servi ry Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ

Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi

Máccum: Susanna Kaartinen

Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd.

Teddilem: Waasa Graphics Oy

ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561

Äittiluobâl Kove: Pertti Turunen