Kielâoppâm kuáláástmáin, Nanna Rytkönen

Kielâoppâm kuáláástmáin

Ko piäiváš páštá lieggâsávt, te lii kal suotâs viettiđ ääigi jieŋâ alne. Muotâ lii suddâm jotelávt majemui ohoi, mut Rivdulist Muddusjäävri jieŋâ lii vala assaa. Mij Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppeeh lep puáttám teehi oppâđ juoŋâstem.

Tekstâ já koveh: Nanna Rytkönen

Korona tiet mij lep porgâm ennuv káidusin epke mij vala njuhčâmáánust tiättám, ete olášuvá-uv taat kurssâ taan ive ollágin. Luhhoost cuáŋuimáánu pyereeb koronatile kuittâg toovâi aldamáttááttâs máhđulâžžân, já mij peesâim uásálistiđ media-, mälistem- já juoŋâstemkurssáid. Oovtâst porgâdijn kielâoppâm tábáhtuvá váhá tego huámmášhánnáá já kielâtáiđu nanosmuvá pyerebeht ko tuše ohtuu pääihist luhâmáin.

Olgon piegâškuát, ko mij väzzilep juoŋâssajan. Jieŋâ alne ij lah ollágin čääci, já sijvo lii mudoi-uv pyeri. Juoŋâstemkuursâ máttáátteijen lii Kuobžâ-Piäká Ánná, Ánná Morottaja, kii máttááttij mijjân viermij suáppum já kuohâm jo moonnâm čoovčâ. Vuosmužžân mij kolgâp sáhháđ rune jieŋâsááháin. Tot lii korrâ pargo, tastko jieŋâ lii uáli assaa.

Mirja Sarre kiäččá, ko Susanna Lyöri pohá rääigi jieŋân

Ylva Hakovirta kuáhá viermi, Susanna Lyöri, Mirja Sarre, Heli Sarre já Ánná Morottaja keččih

Mirja Sarre sáhháá rune, máttáátteijee Ánná Morottaja rävvee suu já Ylva Hakovirta, Heli Sarre já Susanna Lyöri keččih

Heli Sarre ocá vuojâttemlyevdi päädi ruákkimuoráin

Ánná Morottaja iššeed Heli Sare čuolmáin

Heli Sarre lyeddee puško

Laura Korhonen puškoin

Vaigâdub pargo lii kuittâg vuojâttemluovdijn. Ánná oigá lyevdi runneest jieŋâ vuálá já mij irâttep kuldâlmáin kavnâđ, kogobeht tot lii. Pieggâ lii tääl nuuvt koorâs, ete forgâ mij ep kuulâ maiden muide ko ton jienâ. Muádi iskâm maŋa mij meridep, ete tääl mij kal toollâp jo kähvipuudâ.

Škovlâskipárijguin lii hitruu tulâstâllâđ já navdâšiđ šiev šooŋâst. Mij vuoššâp käähvi, passeep määrfi já savâstâllâp váhá tast, maid mij áigup porgâđ tai kielâuápui maŋa. Aainâsuv motomeh halijdeh juátkiđ anarâškielâ uápuid ollâopâttuvâst puátteevuođâst. Taan ive uápuh láá lamaš ucceeb ko táválávt já taat lii mudoi-uv lamaš viehâ ereslágán tälvi, ovdâmerkkân kielâmiäštárteivâdmeh iä olášum korona tiet. Mij lep kuittâg peessâm pyereest aalgân kielâuápuigijn, já täst lii uáli pyeri juátkiđ. Äigi mana jotelávt tulâstâldijn, já forgâ mij huámášep, ete lii jo ehidispeivi já mij kolgâp maccâđ Anarân. Vistig mij kuittâg kuohâp Ááná juoŋŋâsijd, mut mist ij lah kyelilukko onne.

Siämmáá ääigi juoŋâstemkurssáin mist lii meiddei mälistemkurssâ. Mij lep márfum já kumpâstâm, vuoššâm kozzâmáállás já liäibum sämikááhuid Ánnáin. Nube kuálástempeeivi aalgâst lii koškepuško vuáru. Juáháš uážžu máttááttâllâđ puško čollim, talle mij kyeđđip puškoid salttâšuđ já puurrâp jiävttáá kozzâmáállás. Tuáivu mield mij peessâp smakkiđ koškepuškouv vala taan kiiđâ. Ehidispeeivi mij kuohâp oppeet juoŋŋâsijd já taan tove mij finnip saallâs: viermist lii ohtâ kuávžur. Tuđâvâžžân mij vala tulâstâllâp já motomeh kiergâneh uágguđ ovdil ko mij kolgâp vyelgiđ pááikán. Mist lii lamaš uáli hitruus okko, já mij lep oppâm uđđâ saanijd já tááiđuid. Jispa kiinii mist movtáskičij juoŋâstiđ puátteevuođâstuv.