MIÄCÁSTEMMOKKE

Vistig ko muoi pesseen tuoddârân, te muoi kalgeen cegâttiđ láávu. Tot lii jyehi keerdi uáli mielâkiddiivâš äšši, ko tobbeen piäggá masa ain. Ferttee smiettâđ, kuus pieijâđ uksârääigi já suovâpoccee. Tot lii kiddâ tast, kuus kulij kuás-uv piäggá.

Ehidâsveeigi ääigi

Tekstâ já koveh: Sonja Valle

Mun algâttim miäcástempuđâldâs suullân kuttâ ive tassaaš. Párnááh lijjih uceh, já lâi tárbu peessâđ meddâl pääihist. Miäcástem lâi pyeri suijâ toos. Muu skippáár Hanne miäcástij meiddei, já talle šoodâi juurdâ nisonij miäcástemmohheest. Vuosmui iivij muoi moonáim ain monnii tuvážân, ko lâihân tot tehálâš peessâđ sáávnán miäcástempeeivi maŋa. Tuuvááh lijjii kuittâg autoluodâ piällást, já tobbeen lijjii ennuv eres-uv pivdeeh. Tot ij lamaš innig hävski, ko siämmáá kuávlust kullui ohtânmaanoost pisoi pävkkim já tobbeen ruottii eres-uv pennuuh.

Tastmaŋa muoi meridáim moonnâđ taggaar kuáv lun, mii lâi kukken luodâst já kost iä lamaš eres miäcásteijeeh. Tot merhâšij meiddei tom, ete ij innig lamaš lieggâ tuuvááš vyerdimin, ige maggaargin hiivsig. Já tiäđustkin ij lamaš máhđulâš sávnuđ miäcástem maŋa. Muoi meridáim cevziđ, vâi uážuččáim leđe ráávhust já kuávttáá.

Tääl muoi kirdeen jyehi čoovčâ kobđottâskirdemmašináin tuoddârân pennuigijn. Ferttee smiettâđ hirmâd tárkká, maid tävirijd váldá fáárun, tastko kirdemmašinân ij uážu pieijâđ liijkás ennuv tiädu. Táválávt miäcástemmohe várás tarbâšuvvojeh aainâs-uv láávu (kuáti), kaamiin, sááhá, ákšu, uáđđimseehah, mokkemätkiseeŋgah, havlâpisoh já lemnuuh, reepuh, purrâmâšah ulmuid já pennuid, pánnu, kiemni já passeempánnu, pihtâseh, laampuh, vuosâišepakkeet, puuvko jno. Enâmustáá kirdemmašinist teddih kuittâg ulmuuh já pennuuh.

Vistig ko muoi pesseen tuoddârân, te muoi kalgeen cegâttiđ láávu. Tot lii jyehi keerdi uáli mielâkiddiivâš äšši, ko tobbeen piäggá masa ain. Ferttee smiettâđ, kuus pieijâđ uksârääigi já suovâpoccee. Tot lii kiddâ tast, kuus kulij kuás-uv piäggá. Ko láávu lii ceggust já kaamiin sajestis, te munnust lii asto nuurrâđ puáldimmuorâid. Tot lii tääl uáli jo älkkee, ko munnust lii šleđgâsááhá.

Kaminân tarbâšuvvojeh meiddei riseh. Nubbe munnust kiergân nuurrâđ riisijd siämmást ko nubbe lyeddee lajišijd.

Talle ko puoh lii oornigist (čääci lii viežžum, tävireh láá olmâ saajeest, seeŋgah láá valmâšeh já pennuuh láá piemmum), te lii asto tuše navdâšiđ. Tot meerhâš, ete muoi mälisteen maidnii njaalgâ purrâmâšâid kaamiin piällást, juhheen viinilaasâ teikkâ kyehti já palijdeen puohlágán tehálâš aašijn. Kiinii sátáččij jurdâččiđ, ete viiđâ peeivi ääigi puoh ličij jo mainâstum, mutâ nuuvt ij lah kuássin keevvâm.

Ehidist ko muoi manneen uáđđiđ, te lii ain liijkás liegâs, masa jo paahâs, tastko muoi láán lieggim kaamiin uáli jo ennuv. Ko kuábáškin ij haalijd kocceeđ tuulâ iijâ čoođâ, te tothân meerhâš tom, ete iđedist láávust lii koolmâš. Liiuv váhá vaigâd pulttâsiđ lieggâ uáđđimseehâst já piejâškyettiđ tuulâ kaminân. Jyehi nube iiđeed lii muu vuáru, já tiäđust-uv moonnâm čoovčâ tot lâi áinoo iiđeed ko lâi puolâš. Ullopihtâseh pajalân, kappeer uáiván, uvjâtakki poođâ vuálá já ennuv riseh kaminân. Já huápust lâi jo liegâs já kähvičääci tuoldâmin.

Moonnâm čoovčâ must lâi vuosmuu keerdi fáárust jieččân peenuv, mon nommâ lii Pieggâ. Tot lâi talle 2,5-ihásâš, ige vala ollágin vaalmâš toimâđ miäcástemskipárin. Pieggâ lijkkoo hirmâd ennuv ruottâmân. Tot kaavnâi kale riäv - skáid, mutâ ij maaššâm vyerdiđ nuuvt kuhháá, ete mun kiergâniččim fáárun. Tothân ij išedâm muu ollágin. Peenuv ruotâstij kuusnii já umástij vala, já riävskáh kirdâččii tuohun teehin. Tot vaaldij muu niärváid nuuvt ennuv, ete mun jiem innig tiättám maid porgâđ. Hanne lâi pivdemin jäävri nubebeln já eeđâi, ete maŋgii sun kuulâi muu čuárvum: Pieggâ! Saje! Saje! Perrrr-gâ-lâh!

Tyellitälli muoi Pieggáin váhá sárnudáim, ete mii lii munnuu pargo.

Mottoom iiđeed lâi puolâš, já uáinus lâi aaibâš ereslágán ko ovdil.

Luhhoost riävskáh iä lah hirmâd čeepih. Jis toh liččii lamaš aaibâš siijvost, te mun jiem liččii finnim oovtâgin riävská. Mutâ ko toh njavgii, skeikkii já huálištii ko mun vazzim toi paaldâst, já peenuv lâi tiäđust-uv oppeet kostnii eres saajeest, te mun postim pääččiđ taid. Mun jiem lah mihheen puorijd päcceid, mutâ luhhoost ohtâ luođâ teeivâi čokkájeijee loodán.

Ehidâsveeigi riävskáh skeihiškuottii munnui kostnii aaibâš alda. Ko muoi láim uuccâm taid ubâ peeivi, te lâi taggaar tobdo, ete toh pottii kiheštiđ já skeikkiđ munnui pirulávt.

Miäcástemmokke piištij vittâ peeivi. Veikkâ tot lii-uv uánihâš äigi, te tastmaŋa lii hirmâd pyeri maccâđ pááikán já sávnuđ. Tállân mohe maŋa aalgij jo čuávuváá mohe vuávám. Puáttee čoovčâ munnust lii vaarâ uđđâ láávu teikâ teltta, já tuáivu mield pennuuh tietih váhá pyerebeht, maid porgâđ.