Viiruse ravi otsingutel

Ajakirja Koduteel endise toimetaja Kärt Jänes-Kapi poeg Jürgen Jänes uurib Cambridge'i ülikoolis järeldoktorandina ravimite toimemehhanisme. Allolevas artiklis annab ta lühiülevaate COVID-19 vastase ravi otsingutest.

Pärgviiruse (ehk koroonaviiruse –toimetus) vastase ravimi otsingutel on nüüdseks läbi viidud või läbi viimisel 1093 kliinilist uuringut. Mõnedes uuringutes on täheldatud teatud viirusevastast mõju, kuid tugeva toimega ravimeid siiamaani leitud ei ole.

Aprilli lõpu seisuga on uurimise all vähemalt 78 vaktsiinikandidaati. Kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt võiks mõni nendest valmis saada 2021. aasta alguses. Võrdluseks: seni on kõige kiiremini välja töötatud vaktsiin Ebola viiruse vastu – viie aastaga, tavaliselt on vaktsiini väljatöötamise peale kulunud vähemalt 10 aastat.

Teadmised uue pärgviiruse kohta on kogunenud oluliselt kiiremini kui varasemalt. Näiteks 2002. aasta novembris alanud SARS’i pandeemia ajal kulus haigust põhjustava viiruse kindlakstegemiseks ligikaudu viis kuud. COVID-19 pan

Foto: Unsplash Foto: erakogu

deemia esimese viie nädalaga sekveneeriti juba viiruse genoom. Seetõttu saab mõned ravimi- ja vaktsiiniarenduse etapid teha senisest kiiremini.

Varasem kogemus vihjab, et COVID-19 viirus võib hakata levima hooajaliste lainetena. Osa igaaastastest tavapärastest külmetushaigustest põhjustavad neli „harilikku“, inimeste vahel püsivas ringluses olevat pärgviirust (HKU1, NL63, OC43 ja 229E). Kõigi nelja viiruse levik Eesti laiuskraadidel on madal suvel ja sügisel ning ägeneb uuesti talvekuudel. Ravimi- ja vaktsiiniotsingutest sõltumatult pidurdavad COVID-19 levikut käte pesemine, liikumispiirangud (2+2 reegel) ning maski kandmine. JÜRGEN JÄNES

OIKUMEENILISTEST SUHETEST KIRIKU ALGUSAASTATEL

„Kristlik Kaitsja“ tahab jääda tuleval aastal endisele alusele, et külvata uskkondade seas vennalikku armastust ja üksteise mõistmist. Kitsarinnalistel vaielustel ja üksikute uskkondade ülistamisel ning teiste mahategemisel ei ole ruumi „Kristliku Kaitsja“ veergudel. Tema väljaandjad usuvad ühteainust Püha Risti kogudust mille liikmed siin maapeal kuuluvad küll mitmesugustesse usunimedesse, kuid kes tunnevad siiski endid olevat üks Jeesuse Kristuse armastuse läbi. „Kristlik Kaitsja“ eesmärk on neid õpetada üksteise tundmisele ja vennalikule armastusele, et nad võiksid Issanda jälletulemisel Tema ette seisma jääda ilma vigadeta ja kortsudeta. /…/ Ole sina üks nendest, kes „Kristlik Kaitsja“ tellimisega ja levitamisega aitab külvata üksmeelt ja armastust selle ühe Püha Ristikoguduse liikmete hulgas. (Toimetus)

Kristlik Kaitsja, november 1931 Kristlik Kaitsja kirjeldab Ed. Raua muljeid Soome reisist, mille eesmärk oli osa võtta „E.L.“ (Epworth Liiga – toimetus) konverentsist Viiburis 25.–28. juulil. Artikkel kirjeldab detailselt reisimuljeid Soome eri paikadest. Artiklis olnud huvitav tähelepanek soomlaste kohta:

“Soome rahvas ei aja taga uhkust ega edevust, kuid seejuures on nad puhtad ja korralikud. Puhtus on eeskujulik ka kõige vaesemates majades. Nad on hoidnud alal ka oma hingepuhtuse; usk ja jumalakartus on Soomes palju kõrgemal kui Eestis. Rännates linnades, alevites, külades, raudteerongides ja autobussides ei näinud ma ühtki värvitud naisterahvast.”

Kristlik Kaitsja, august-september 1935