Kunstiajalugu IV. Kunst peale II MS Seminar: selleks lugeda Janek Kraav “Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur” 1., 5. ning 9. peatükid. Eksam: 20 pilti + 1 pikk küsimus + 2-3 väiksemat küsimust Ekskursioon
Abstraktne ekspressionism. USA 1940-1950 Clement Greenberg Modernism Formalism II MS muutis maailma. Kunst ja kultuur hakkasid kandma stabiliseeria rolli. Kultuur tundis vastutust st. Võttis teistsuguse rolli – kunsti ning poliitikat ühendada on üpris võimatu- ei saa sekkuda poliitikasse ilma suuremaid kompromisse tegemata. Tekkis idablokk ja lääneblokk Euroopas ning eraldi Euroopast oli Ameerika. Kui Euroopa oli sõjast rasitud, siis Am. oli heas seisus. Kui enne Euroop. Suhtus Ameerikasse üleolevalt kunstis ( kuigi muusikat ja filmikunsti nad pidasid Euroopa omast tõesti arenenumaks) st. Kõik ilus ja hea kunst sai alguse Euroopast ja Am. lihtsalt jäljendas neid. Peale sõda toimus AM. kultuuris tõus- funktsionistlik arhitektuur (pilvelõhkujad jne...) Alates 1940-ndatest kuni 80ndateni oli kunstipealinnaks NY, vahetadses seega välja Pariisi.
Mondrian. Broadway boogie-woogie, 1942-1943. Am. mõju, elavnemine, killustamine.
Hans Hoffman, The Third Hand 1947 Ameeriklased said olla erakordselt abstraktsed oma töödes, kuna neil puudus traditsiooniline taust.
Poliitiline pessimism valitses. Sürrealism tõi esile irratsionaalsemat poolt.. New Yorgi koolkond- see ei olnud mingi hull grupeering, kelle eesotsas on juht aga nemad olid need, kes tõid Am. maailma kunstikaardile. Neist kõige tähelepanu väärsem- Harchile Gorkyprimitiivsete rahvaste kunst (indiaanlased). Ta väitis, et tal puudub plaan pildi loomiseks, kõik tuleb sisemistest impullsidest.
Harchile Gorcy. Garden in Sochi, 1941
Harchile Gorcy.The Liver is the Cock's Comb, 1944 Kuid siiski kõige olulisem mees oli kriitik Clement Greenberg, kes rääkis puhtast, elitaarsest, ülevast kunstist. Kunst ei tohi olla massi maitset arvestav.- peab tegelema värvi pbroblemaatikaga, mitte kujutama ( sellega tegeleb fotograafia). Defineeris Am. liku modernismi/formalismi.Võttis kokku kunsti arengu käigu, leidis et kunst liigub täiuse poole- kunst on teel mingisse kujutlevasse tippu. Iga uus samm kunstis on varasemast parem. Ühel ajastul valitseb 1 kunsti stiil.
Clement Greenberg Jackson Pollaki ateljee ees Jackson Pollok, kõige ekspressiivsem, kõige võimsamalt lähtus sürrealistlikust automatismist. Psühhoanalüüs, Jung oli tema jaoks tähtis. Igat laadi sümbolism. Ta rõhutas, et pildi loomine dünaamiline protsess ning on sama oluline, kui valmis teos. Loobus molbertist ja üldse klassikalistest maalimisvahenditest, maalis põrandal – kasutas kruusa, liiva värvi segamiseksnagu võitles selle materjaliga- oli efektne vaadata. “ kui ma olen pildi sees, siis ma ei tea, mida ma teen” All-over-painting- maal on ühtlaselt kaetud, puudub kompa
Action painting Püüd teatava puhta maalilisuse poole. Oma enese vahendite pool, huvi spontaansuse-vaba eneseväljenduse vastu.. Ta tegeles puhtalt maali füüsilise poolega. http://www.jacksonpollock.org/
action painting
Jackson Pollok, Chatedral, 1947 Abstraktsed ekspressionistid- moodne inimene versus psühhoanalüüs. Vaatamata isikuvabadusele, inimene siiski tunneb end võõrandunult, ebakindlalt. See tuleneb vabadusest valida- tekitab ebakindlust ja hirmu. Psühhoanalüüs proovib sellele selgust leida. Kunstis püütakse leida vastust, küsimusele, et mis toimub inimese sees?? Willem de Kooning- maalis hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid maale. Tal säilis hivi inimfiguuride vastu- kontakt inimese olemusega.
Willem de Kooning, Gotham news, 1955-1956
Willem de Kooning, Woman and Bicycle, 1952-53 Franz Kline- tema teosed meenutavad sageli hieroglüüfe, teatavad idamaa galligraafia mõjud.
Franz Kline, Untitled, 1948 Mark Rothko- töötas horisondi ja maastiku assotsatsioonidega. Tema jooned nats hajutatud.
Mark Rothko, Untitled,1948
Mark Rothko, number 22, 1949
Mark Rothko, Green and Red on Tangerine, 1956 Barnet Newman- Rõhuasetus maali pinnale, selle tasapinnalisusele, on kunsti arengut puudutav raamistik, millesse paigutuvad ka Newmani “tühjad” maalid. Kuid vähemalt kunstniku enda kirjeldus, mis väljendub muu hulgas ka tähenduslikes pealkirjades, olgu need siis eksistentsialistliku alatooniga või piibliteemalised, näib viitavat püüdele väljendada tähendusi ja emotsioone. Newman ise on oma tööde tunderikkust alati rõhutanud. Kuid loomulikult ei piira kriitiline kunstiajaloolane nende interpretatsiooni kunstniku sõnadega, mis nagu visuaalne väljenduski – kunstiteos – on nii või teisiti algimpulsi, algse idee või kavatsuse tõlge – millegi tabamatu representatsioon.( no tegelt seda pikka juttu loengus ei räägitud aga nii igaks juhuks.)
Vir Heroicus Sublimis - Barnett Newman, 1950-51
Barnett Newman. Onement, I. 1948 Ad Reinhardt- tema kreedo, mille järgi ei tohi elul ja kunstil olla omavahel midagi tegemist, viimane peab loobuma igasugusest süžeest, assotsiatsioonidest, sümboolikast, vihjetest, käekirjast, isegi koloriidist, pintslijälgedest
Ad Reinhardt, Abstact Painting, Red, 1952 Robert Motherwell- propageeris automatistlikku intuitsiooni. Heitis eurooplastele, ette et nood maalivas ilusaid objekte.
Robert Motherwell, Je T’aime Nr. II., 1955
Robert Motherwell - The Blue Painting, Lesson
Robert Motherwell, Poncho Villa Dead and Alive, 1943 Clyfford Still, Painting 1944-N, 1944 (kahjuks pilti ei leidnud sellest tööst netis) Sam Francis- Oli Ameeriklane, kes läks Euroopasse (Pariisi), tema piltide järgi sellist liiki kunsti hakati siin kutsuma tashismiks. Ta tilgutas värvi lõuendile.
Sam Francis, Black and Red, 1950-53 Adolph Gottlieb- irratsionaalsem, keerulisem. Lõi terveid sarju Harizona kõrbest (plahvatav päike) Pilt. Adolph Gottlieb, Romanesque facade, 1949 (jälle ei leidnud neitis) Mark Tobey- mõjutused kalligraafiast suhteliselt selged ja teadlikud.
Mark Tobey. The Last Supper, 1945 David Smith- Väljendusrikkalt väljendas automatistlikke ideid skulptuuris- st. skulptuur lagunes tükkideks ja tungis ruumi. I don’t want to repeat the accepted fact, moralise or praise the past or sell a product I want sculpture to show the wonder of man, that flowing water, Rocks, clouds, vegetation, have for the man in peace who Glories in existence.
David Smith, Hudson River Landscape, 1951
David Smith, Helmholtzian Landscape, 1946 Lõpetuseks, abstraktsed ekspressionistid ( ameeriklased siis) maalisid väga suuri maale, erinevalt Euroopa kunstnikest, mis olid siis viiimistletud ja väikese mõõdulised. Organiseeriti palju rändnäitusi.
INFORMALISM
Euroopa 1940-1950 tashism Michel Tapié art autre Informalism on siis ilma kindla vormita kunst. Eurooplaqstel oli informalism ja Ameeriklastel oli abstraktne impressionism, mis siiis sisuliselt oli ükssama, et maaliti spontaanselt ja ei arvesta väljakujunenud komp.reegleid. Pierre Alechinscy
Pierre Alechensky, The Young GIrl and Death, 1966-67 Kunstnikud: Karel Appel, Asger Jorn, Vols, Doine Rene- tema galeriis toimusid uue kunsti näitused Jean Fautrier- ta tegi sarju sõja sündmustest, ütles.: eurooplaste tööd on ekstentsialistlikud ja jõhkrad
Jean Fautrier, Akt, 1945 Hans Hartung- valgel pinnal palju musti jooni, polloki põhimõttel püüdis unustada mõistuse kontrolli
Hans Hartung, T-1949-1, 1949 Georges Mathieu- ta pani rõhku pealkirjadele, mis paneb rõhku sündmustele maali ümber. Arvas: maalimise protsessi juures on oluline kiirus-mida kiiremini-seda vähem mõistus segab vahele. Korraldas ka action paintinguid.
Georges Mathieu, 1952 Alberto Burri- räbaldunud tekstiili kaudu-meenutavad haavu. Ta oli hariduselt arst-töötas ümber oma haridust arstina. Kuumutas väarvi ja paisutas-lasi kuivada-praod mullid Lucio Fontana- spazialismo-Idee ühendada pinnalist, heli, valgust, liikumist. Tegi pildi pinda auke-liikumine, ruumiline dimensioon, minimalismi alged
Lucio Fontana ,Concetto spaziale, 1956
Lucio Fontana, Concetto Spaziale, 1960 Jean Dubuffet-art autre. Ta väärtustas brutaalset kunsti, isetekkelist kunsti, kasutas pastoosseid värve, jõhkraid kujundeid, inimese keha. Otsis pildi-pinna vastuolu. Hullude ja laste joonistused. Mõte: eurooplane on oma loome kompentsioonide vangis, teda huvitasid graffitid, tänavakunst jms...
Jean Dubuffet, Le salut de la fenêtre, Lithographie, 1944
Jean Dubuffet, punane võlur, 1946
Jean Dubuffet, liblikatest leht, 1953
Maalilisejärgne abstraktsionism. Lawrence Alloway Hard-edge painting-kalkservne maal Color-fields painting Keskib esile 60ndatel. Olulisi nähtusi palju, kuid pole keskset dominanti. 1964 näitus Los Angelases Josef Albers
Josef Albers, Homage to the Square, 1957 Morris Louis- idee: oli unustada üksikosad, rõhuda terviklukkusele. Tajuefektid, kui seista maali ees
Morris Louis, Nun, 1959
Morris Louis, alpha-phi, 1961 Ellsworth Kelly-ta eo käsitle pilti, kui akent või raamitud jupikest tegelikkusest- object võib järtkuda.
Ellsworth Kelly, Red, Yellow, Blue I, 1963
Ellsworth Kelly, Red/Blue, 1964
Ellsworth Kelly, Red Blue Green, 1963 Frank Stella- hakks lõuendit lõikama omaette kujundiks-muutus objektiks. Kasutas vormitut lõuendit, eemaldus lõplikult ekspressiiivsusest.
Frank Stella, Hatra II, 1968
Frank Stella, Sunset Beach, Sketch, 1967
Frank Stella, Hyena Stomp 1962
Frank Stella's 'Harran II', 1967
Kenneth Noland-toob popkunsti liinile-üldistab seda, tema tööd meenutavad märke ring ja ristkülik.
Kenneth Noland, Virginia Site, 1959
Kenneth Noland, Gift 1961-2
Kenneth Noland, Drought,1962 Al Held
Al Held Untitled B, 1961
Jules Olitski
The Prince Patutszky - Red , Jules Olitski, 1962. Larry Poons- ühevärvilised lõuendipinnad-kattis nood täpikestega. Kui kaua vaadata siis täpikesed liiguvad. 1. samm op kunsti suunas
Larry Poons, Orange Crush – 1963
Neodadaism 1950ndate lõpp, 1960ndate algus Euroopa + Pr. Püüdis tagasi tulla maapeale- tula tagasi argipäeva, tegelikkusesse Igaühele kordumatu, unikaalne Yves Klein- maalis täiesti uuesuguseid pilte, ühevärvilised maalid, tema sinine 8 nats lillakas) hullult otsis seda värvi ja kui leidis patendeeris selle kogu kosmoses. Tühja galerii näitus ( st. midagi ei eksponeeritud) Tema järgi sai nimetuse uust stiil-neodada.
Yves Klein: Monochrome Blue, 1961
Yves Klein, Anthropométrie à Campagne-Première, 1960. 14, rue Campagne-Première, Paris
Yves Klein, IKB22, ca. 1957 Jean Tinguely- objektid, osaliselt saab käima panna, kineetilise kunsti varajane näide, olmejäätmed, vanad masina osad jne... joonistusmasin
Jean Tinguely, c’est l’encre de Jean-Jacques 1960 Pierre Restani- la nouveau réalisme, näitus 100C üle dada- sealt uus dada mõiste. Kunst peab liikuma koos kaasaegse siviliatsiooniga, mite eralduma. Loobuma individualismist, registreerima seda mis toimub tema ümber.
Neodada / popkunst 1950ndate lõpp ja 60ndad Am./ Ingl. Kollaz Assamblaaz Ready-made Defineeriti ruumi ja tehnika kaudu Mängivad publikuga
Ei saanud aru, kas naeruvääristati või ülistati
Võeti eeskuju dadaismist kuid seejuures kasutati moodsamaid vahendeid, et välja jõuda absoluutsesse absurdi. Jasper Johns
Jasper Johns, “Target with Four Faces” (1955)
Jasper Johns, Flag above White Collage, 1955
Jasper Johns - Three Flags, 1958
Robert Rauschenberg
Robert Rauschenberg. Bed. 1955
Robert Rauschenberg, Odalisk, 1955-58
Richard Hamilton
Richard Hamilton: "Just what is it that makes today's homes so different, so appealing?" 1956
Richard Hamilton. My Marilyn. 1965
Richard Hamilton, Release, 1972 Peter Blake
Peter Blake Tuesday 1961
Peter Blake, love wall, 1961
Peter Blake, On the Balcony 1955-7
Eduardo Paolozzi
Sir Eduardo Paolozzi,I was a Rich Man's Plaything, 1947 Peter Phillips
Peter Philips, Lions versus Eagles, 1962
Peter Phillips Custom Print No5, 1965 Ronald B. Kitaj
Ronald B. Kitaj, The Ohio Gang>,1964
David Hockney- ta oli inglaste warhol- ta oli staar. Kunstnikud naisteajakirjades, kunst oli trendikas
David Hockeny, Man Taking Shower in Beverly Hills, 1963
David Hockney, "Sunbather", 1966
Allan Jones
A. JONES " perfect match ", 1966-67
POP kunst 1960ndad USA 1956 Lawrence Alloway termin –H. Read: antikunst –1962 “Uus realism” New Yorgis kui pöördepunkt –1964 Veneetsia Biennaal, Robert Rauschenbergile peapreemia –Duchamp ja Schwitters eeskujudeks –combined painting, ühendab maali ja elu –eseme asetamine võõrana kunstilisse konteksti –C. Oldenburg, J. Johns, J. Dine Claes Oldenburg - igapäevaseid objekte kujutas ülisuurtena ja pehmetena ( plastik, kile tekstiil) tema paatos: (nats sarnaneb sajandi alguse futuristidele) väärtustada seda, mis on praegu (seda massikultuuri), kunstnik peab vaataja äratama igapäevast eriliselt nägema. Häppeningid ja perfermanceid tegi ka
Claes Oldenburg, Pepsi-Cola, 1961
Claes Oldenburg, Soft Pay-Telephone, 1963
Claes Oldenburg, Soft Toilet, 1966 Edward Kienholz - nats nihestatud, kummalised keskkonnad, detailitäpsed
Edward Kienholz, The Wait, 1964-65
Edward Kienholz, "The Birthday", 1964
Edward Kienholz, "The Portable War Memorial", 1968
George Segal- walking paintings- maalid kuhu sisse saab kõndida, valged kipskujud ( mõjuvad väheke kummastavalt)
George Segal, The Diner, 1964-1966 James Rosenquist- kasutab tehnitsistlike värve, kommetrs trükiseid, osutab poliitilistele teemadele
"President Elect," by James Rosenquist, 1960-61 Roy Lichtenstein- armastas maalida koomilisi kaadteid
BLAM, Roy Lichtenstein, 1962
Masterpiece, 1962 (Silkscreen Print) - Roy Lichtenstein
Drowning Girl- Roy Lichtenstein, 1963
Roy Lichtenstein, In The Car, 1963 Tom Wesselmann-suured maalid, ühetaoline näota tütarlaps
Tom Wesselmann. Bathtub 3. 1963
Tom WesselmannGreat American Nude #27, 1964
Great American Nude no.98, Tom Wesselmann,1968 Jim Dine-kasutab valmis esemeid, katab nad värviga maaliliselt- tõstab need tavakeskonnast välja. Oli häppeningide algataja. Püüdis kunsti ümber mõtestada
Five Feet of Colorful Tools, Jim Dine, 1962 Robert Indiana- maalis märke, numbreid ning löövaid sõnu
Indiana Robert, Red Diamond Am. Dream 3, 1962 Mel Ramos- tüdruku abil on võimali kõike müüa
Mel Ramos, Hippopotamus, 1967 Andy Warhol- http://www.sirp.ee/2001/19.01.01/Kunst/kunst1-1.html ja film Factory girl on ka päris hea.
MINIMALISM 1960ndad USA ja Ingl. Minimal art ABC art Cool art Rejective art Specific objects Primary structures Minimalistid on pretensioonikamad kui popkunstnikud-kriitikud ei saa neist aru, ei mõista neid- nad hakavad ise rääkima, kirjutama. Väljendavad nii om avaateid, ideoloogiaid, kirjutavad esseid. Tuli installatsiooni mõiste. Nad olid ka meedia staarid- neil oli tihe kontakt muu maailmaga- käisid läbi modellidega ( kel mini kleidid seljas) Eemaldusid üha enam traditsioonilisest maalist-liikudes ruumi. Rõhutasid kunstiteose iseolemist, st. teos on eneseküllane- piisab vaid tema vormist ja värvist- ei pea otsima lugu. Kynaston Mcshine, näitus Primary Structures, Juudi muuseumis, Nyis, 1966. Anthony Caro
Anthony Caro, Sculpture Two, 1962
Anthony Caro, Prairie 1967
Tony Smith
Tony Smith, Spitball, 1961
Tony Smith, She Who Must Be Obeyed, 1975 Donald Judd- üks juhtfiguure, 60-ndate keskpaigaks töötav välja oma specific objects.
Untitled," by Donald Judd, 1966 Robert Morris- ruumis olemine- vaataja taju väga oluline
Robert Morris, installation, Green Gallery, 1965. Carl Andrè- püüdis leida ühest moodulist teatavat võrgustikku. Esponeeris oma töid põrandal.
Carl Andre Equivalent VIII (1966)
Sol le Witt
Sol LeWitt, "Modular Piece T", 1971 Dan Flavin-tema töötas valgusega. Rääkis, et püüab valguse abil tekitada neutraalset naudingut igaühele, et püüab valguse abil luua ülimat kohalolemist. Ta nimetas oma töid ikoonideks.
OP KUNST 1960ndad eesmärk: ärritavad illusoorsed tajud. Victor Vasarely- läks kaasa tehnilise progressiga, haruldane kvaliteet
Victor Vasarely ZEBRES, 1939/60
Victor Vasarey DIA-ARGENT, 1969
Victor Vasarely VONAL-FEGN, 1971
Victor Vasarely, Kesege (1979)
Victor Vasarely, AMBIGU-B, 1970 Bridget Riley- ta oli tehnika ja teaduse põhine. Väikesed, korrastatud süsteemis, elemendidliikumise illusioon.
Bridget Riley, Movement in Squares, 1961
Bridget Riley, Arrest 1, 1965
Bridget Riley, Loss (1964)
Bridget Riley, Drift No. 2 (1966)
Bridget Riley, Zing 1, 1971
Bridget Riley, High Sky 2, 1992 Richard Anuszkiewicz
Richard Anuszkiewicz, Untitled, 1963
Richard Anuszkiewicz, Untitled #24, circa 1965
KINEETILINE KUNST (1940-) 1960ndad aastad Alexander Calder
Alexander Calder, The Only Only Bird, 1952
Alexander Calder, Performing Seal, 1950 Jesus Rafael Soto
Jesus Rafael Soto, Larga pared panorámica vibrante, 1966
Jesús Rafael Soto, Estructura cinética de elementos geométricos, 1955
Jean Tinguely-ta oli paroodiline, irooniline ja naeruvääristas tehnikat Julio le Parc
Julio Le Parc’s Continuel Mobile, 1960 Nicolas schöffer
Schöffer, Nicolas - "Tour Lumiere Cybernetique of Paris-la-Defense" , 1973
KONSEPTUALISM 1960ndad aastad Nad hakkasid süüdistama kunsti tühjadele sisutute vormide loomisele. Asetasid rõhu ümber- teose sisule- hakkasid oma töid lahti seletama. Tekstid olid tähtsad. Eesmärk vältida piiritlemis, tähtis olla seotud kogu meediumiga. Joseph Kosuth-idee: kunsti mõiste on laienenud.
Joseph Kosuth, 1 ja 3 tooli, 1965
Joseph Kosuth: Titled (Art as Idea as Idea), 1967
Joseph Kosuth, Art as Idea: Nothing, 1968 Bruce Nauman
Bruce nauman, “One Hundred Live and Die”, 1984
Bruce Nauman, The True Artist Helps the World by Revealing Mystic Truths, 1967
Bruce Nauman , Eat/Death, 1972
Bruce Nauman, Lighted Performance Box, 1969.
Bruce Nauman , Anthro/Sozio, 1993
Bruce Nauman, SWEET SUITE SUBSTITUTE, 1968 John Baldessari- ... no ideas have entered this work, 1966-1968 Keith Arnatt, Keith Arnatt is an artist, 1972 Marcel Broodthaers
Marcel Broodthaers - Musée d’’Art Moderne, Département des Aigles, 1972 Rühmitus Fluxus-tuleneb ladina keelsest sõnast voolamine. Fluxuse manifest. Vabameelne, nats isegi anarhistlik, piiride laiendamine,
Aktsioonid tänavatel. Häppeningide tõus, installatiivsed kunstivormid. Andsid välja isegi ajakirja.
George Maciunas, oli Fluxuse liider.
George Maciunas, fluxkit, Joseph Beuys- töötas materjalide, mitte sümbolitega (rasv, vil, vask). Rõhutas ideede vabadust, loovuse tähtsust, pidas loenguid-õpetas.
Joseph Beuys, Kuidas seletada kunsti surnud jänesele?, 1965
Joseph beuys, Coyote; I like America and America likes me, 1974
Joseph Beuys, Tramstop, A Monument to the Future, 1976
Joseph Beuys, The End of the 20th Century, 1982-85
TEGEVUSKUNST 1960ndad aastad happening Perfaormance Activity- happening ilma publikuta või juhuslik publik, Event- kui mingit tegevust on oma tavaolukorrast välja tõstetud. John Cage-ta oli üks võtmefiguuure. muusika Marce Cunningham- tants La Monte Young-muusika, mis see on? Mida see tähendab?
La Monte Young: Composition 1960#7
Allan Kaprow
Allan Kaprow, «18 Happenings in 6 Parts», 1959- see oli üks esimestest häppeningdest.
Allan Kaprow, Chicken, 1963
Calling, Allan Kaprow, 1962 Yves Klein
Yves Klein, ruumimaalija viskub tühjusesse, 1960
Georges Brecht-evente tegi, N: palus publikul lihtsalt kaarte mängida. Ta kirjutas teatavaid juhiseid oma sõpradele- et midagi läbi viia, mingit eventi siis. Georges Brecht, Fluxfest, 1964 Dennis Oppenheim
Dennis Oppenheim, Two Stage Transfer Drawing, 1971
Dennis Oppenheim, "Reading Position for Second Degree Burn" (1970) Vito Acconci
Vito Acconci, Following piece, 1968
Vito Acconci, «Step Piece», 1970
Daniel Buren-ta kasutas triibulist kangast
Daniel Buren, Untitled (Sandwichmen), 1968 Herman Nitsch
Herman Nitsch, Esimene aktsioon, 1962
VIDEOKUNST Nam June Piak, Wolf Vostell Fluxus-Music-TV-action:exposition of Music-Electronic Television Wuppertal, 1963 Dekollaz Uus meedium, filmilinti rebiti, kortsutati- jõhkralt. Wolf Vostell
Wolf Vostell, Endogene Depression, 1983
Wolf Vostell - TV Begräbnis (enterrement de la TV) – 1963 Nam June Paik
Paik - Exposition à la Galerie Parnass - Wuppertal – 1962
Nam June Paik - Magnet TV
Nam June Paik - Zen for TV – 1963
Nam June Paik, TV cello
Nam June Paik, Video-fish
Nam June Paik - The more the better - Installation pour 1003 moniteurs - Jeux Olympiques de Séoul – 1988
POSTMINIMALISM 1960-ndad Maakunst (land art) Arte pouera- ehk vaene kunst- hüljatud materjalide kasutamine, ebapüsivus, materjali füüsiliste omaduste kasutamine. Protsessikunst Tahtsid galeriidest välja, vastandusid minimalistide külmusele, püsivusele. Armastasid looduslikke materjale- hakkasid neid omadusi ka ära kasutama- nende töid oli raske osta, kuna kippusid lagunema. Eva Hesse
Eva Hesse. Accession II, 1967
Eva Hesse, Untitled (Rope Piece), 1970 Richard Serra
Richard Serra, Belts, 1966- 1967
Five Plates, Two Poles, 1971
Richard Serra - 'Kitty Hawk', 1983 Mario Merz
Mario Merz, Igloo con albero, 1969 Piero Manzoni
Piero Manzoni, Artist shit, 1961
Piero Manzoni, Achrome, 1961-62
Piero Manzioni, Achrome, 1959. Jannis Kounellis
Jannis Kounellis, untitled, 1969 ( 11 elusat hobust galeriis) Kas kunst on midagi mud kui tavaelu vorm? Mis eristab tavaelu ja kunstiteost? Walter de Maria
Walter De Maria Lighting Fields, 1977 Robert Smithson
Robert Smithson's Spiral Jetty, 1970
Robert Smithson, A Nonsite, 1968 Michael Heizer
Michael Heizer, displaced/replaced mass, 1969 Christo
Christo, Sissepakitud Berliini riigipäeva hoone, 1995
Christo and Jeanne-Claude, The Pont Neuf Wrapped, Paris, 1975-85
Hans Haacke
Hans Haacke: Condensation Cube, 1963-1965.
1980-1990NDAD AASATAD 80-ndad olid avangardis pettumise aeg. Saadi aru, et kõik avangardistid haarati ikkagi mingitesse institutsioonidesse- institutsiooniline võrgustik. Kunstikultuur oli muutunud st. elab ainult nende tegijatele. 80ndatel tehti kõike st. piirid olid lammutuatud juba. Transavangard- It. Päritoli sõna, see mis on avangardi ületanud. Kits ja camp, postkaardid ja pornoajakirjad. Sandro Chia
Sandro Chia, Water Bearer, 1981
Francesco Clemente, Müriaadid, 1980 Jeff Koons
Jeff Koons, Puppy, 1992
Gilbert and George- alustasid perfoka kunstnikena, töötavad alati koos, elavad oma elu nagu ühte suurt perfokat. Suured fotokollazid, pannood. Kasutavad ka palju sümboleid ( nii kristlike kui ka massikultuuri omi) kasutasid sõnu ja lauseid.
Gilbert & George, THE EDGE, 1988
Gilbert & George, DOWN TO EARTH, 1989 80ndatel erinevate huvigruppide kunst, mis eristab ennast ülejäänud kunstist, vähemuste kunst sai populaarseks. Robert Mapplethorpe
Robert Mapplethrope, Ken, Tyler and Lydia, 1985
Robert Mapplethorpe, Bob Love, 1979
Robert Mapplethrope, Calla Lily, 1986
Robert Mapplethorpe, Jack Walls 1982 Barbara Kruger
We don’t need another hero, Barbara Kruger,
Your body is a battleground, Barbara Kruger, 1989
I shop therefore I am, Barbara Kruger, 1987
Barbara Kruger, (You Invest in the Divinity of the Masterpiece). 1982
Barbara Kruger, Don't Be a Jerk. (1996)
Barbara Gruger, Hate like us
Cindy Sherman
Cindy Sherman, Untitled film still no.6. 1977