Irmgard Lucht
Looduse
aastaring Linnud, heinamaad ja metsad
Autori illustratsioonid TĂľlkinud Eve Sooneste
Sisukord Lindude aastaring Lindude tutvustus 6 Maja 체mber ja aias 8 P천llul ja nurmel 9 Metsas 10 M채gedes 11 J채rvedel, tiikidel ja soodes 12 Rannas ja veepiiril 13 Linnuaasta jaanuarist detsembrini 14
Heinamaa aastaring Mis on heinamaa? 40 Loomad heinamaal 42 Heinamaa jaanuarist detsembrini 44 Taimede ja loomade nimetused piltidel 70
Metsa aastaring Mis on mets? 74 Valgus on metsa ehitusmeister 76 Suur maja, mis kihab elust 78 Mis on metsa mured? 80 Mets jaanuarist detsembrini 82 Taimede ja loomade nimetused piltidel 104
Lindude tutvustus 6 Maja ümber ja aias 8 Põllul ja nurmel 9 Metsas 10 Mägedes 11 Järvedel, tiikidel ja soodes 12 Rannas ja veepiiril 13 Jaanuar 14 Veebruar 16 Märts-aprill 18 Aprill-mai 20 Mai 22 Juuni 24 Juuli 26 August 28 September 30 Oktoober 32 November 34 Detsember 36
Lindude aastaring
Lindude tutvustus
Punarind Kaljukotkas
Lennusuled
Kaljukotka ja punarinna pildid tõestavad, kui erinevad on linnud nii suuruse, kuju kui ka värvi poolest. Ühine omadus on aga see, et neil on suled. Lisaks on kõigil lindudel kaks tiiba, kaks küünistega jalga ja nokk. Sellega eristuvad nad teistest loomadest. Peaaegu kõik linnud suudavad kõndida või hüpelda, enamik suudab lennata, mõned oskavad ujuda ja üksikud isegi sukelduda. Lindude kehakate koosneb erinevatest sulgedest: väikestest pehmetest udusulgedest, mis keha soojendavad; kitsastest, ent tugevatest lennusulgedest tiibadel; ja tugevatest sabasulgedest, mis aitavad lennu ajal suunda hoida. Linnud hoolitsevad oma sulestiku eest iga päev. Selleks suplevad nad mõnikord lompides, järvede ja ojade madalas kaldavees või liivas. Seejärel puhastavad nad sulgi nokaga ja määrivad neid rasvaga. Rasv tekib linnu tagakehas päranipunäärmes. See teeb suled pehmeks ja vetthülgavaks, viimane on eriti oluline veelindudele. Suled aga kuluvad ka vaatamata korralikule hoolitsusele. Lindude sulestik uueneb paar korda aastas ja seda nimetatakse lindude sulgimiseks. Pääsukese tiib sellel leheküljel näitab linnu tiivaehitust ja seda, kus asuvad lennusuled. Sulgede all peituvad luud, lihased ja kõõlused, mis tiibu toetavad ja liigutavad. Kõikide lindude tiivad on oma ehituselt ühesugused, ent igal liigil on need erineva kujuga. Tiibade kuju on kõige paremini näha lennul.
Sabasulg
Udusuled
Suitsupääsukese tiib
6
Kõigi linnuliikide emaslinnud munevad. Nad hauduvad mune kehasoojusega. Munadest kooruvad linnupojad. Munade suuruse ja värvi järgi võib eristada linnuliike. Munakoor võib olla kõikvõimalikes värvitoonides ja erineva mustriga. Lindudel on hea nägemine. Paljud neist näevad inimestest paremini. Ka nende kuulmine on väga terav, kuigi neil puudub väliskõrv. Kõrvaavad asuvad silmade taga ja on sulgedega kaetud. Nokka katab sarvkest. Nokka kasutatakse toitumiseks ja ka relvana: see võib olla terav kui nuga. Linnud kasutavad nokka ka tööriistana. Hambaid neil ei ole. Nagu nokad, on ka lindude jalad kõigil liikidel erinevad. Igal liigil on eluviisiga sobivad jalad. Kure jalad sobivad läbi kõrge rohu kõndimiseks, pardi jalad ujumiseks, lõokese jalad jooksmiseks, tihase jalad okstel ronimiseks, rähni jalad puutüvel liikumiseks ja kotka jalad saagi haaramiseks. Vale on arvata, et linnud on täiesti vabad, sest oskavad lennata. Tegelikult on igal linnuliigil kindel piirkond, kus ta saab elada. Sealt leiab ta oma toidu ja sinna ehitab pesa. Seda nimetame linnu asualaks.
Kühmnokk-luik
Mustvares Pöialpoiss
Jõgitiir
Koduvarblane
Tuuletallaja
Tihane Punarind
Part
Suurkoovitaja
Lõoke
Künnivares
Rähn
Toonekurg Koduvarblane Faasan
Kotkas
Naerukajakas
7
Räästapääsuke
Kodukakk
Maja ümber ja aias Inimese läheduses – maja ümber, taludes ja aedades – elab palju linnuliike, kellest mõnda on kujutatud siinsetel piltidel. Nad on inimesega harjunud ja tunnevad end siin kindlamini kui metsikus looduses. Nad leiavad siin rikkalikult toitu ja häid pesitsusvõimalusi. See tähendab, et nad saavad siia pesa ehitada. Inimesed riputavad neile mõnikord isegi pesakaste üles. Valge-toonekure jaoks kinnitab talunik katuseharjale vankriratta või korvi. Kui kurg on kord sinna pesa teinud, tuleb ta igal aastal tagasi, et pessa muneda ja pojad üles kasvatada.
Aed-lepalind (isane)
Must-lepalind (isane)
Koduvarblane (isane)
Kuldnokk Metsvint (isane)
Põldvarblane (isane) Valge-toonekurg Käblik
Kaelus-turteltuvi Musträstas (isane)
8
Puukoristaja
Soo-loorkull Siniraag (pärineb Vahemere piirkonnast, esineb väikesel arvul ka Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Austrias)
Põllul ja nurmel Need linnud armastavad üksikute puusalkade ja hekkidega avaraid maastikke. Nad leiavad toitu põldudelt ja heinamaadelt. Mõnikord ehitavad nad pesa otse maa peale varjulisse kohta. Nii teevad näiteks nurmkana ja põldvutt.
Kägu
Vaenukägu
Kivikakk
Ohakalind
Põldvutt
Faasan
Nurmkana
9
Pasknäär
Metsas Musträhn
Peoleo
Metsas elavad linnud otsivad kaitset tihedalt kasvavate puude vahel. Siit leiavad nad endale ka sobiliku toidu. Üks sellistest on rähn. Rähni hüütakse metsa tisleriks. Tugeva nokaga taob ta endale puutüvesse pesa. Tema kopsimine kostab kaugele. Ta sööb putukaid, sipelgaid ja putukavastseid, mida leiab puukoorelt ja selle alt. Kanakull on röövlind. Ta jahib oma saaki ja haarab seda küünistega. Laiad ümarad tiivad aitavad tal puude vahel kiirelt ja osavalt lennata. Ka kaelustuvi elab metsas, ent otsib toitu mitte metsast, vaid pigem põldudelt.
Leevike (isane) Punarind Kanakull (isane)
Mustvares Kaelustuvi
10
Mänsak
Mägedes
Kivipääsuke
Mäestikulindude asuala ulatub kõrgematest metsadest kuni paljaste kaljunukkideni. Mägedes elab võimas kaljukotkas. Lauludes ja luuletustes nimetatakse teda õhuriigi kuningaks. Ta on tõepoolest kuninglik lind, kelle tiibade siruulatus ühest tiivaotsast teiseni on üle kahe meetri. Kaljukotkas ja kassikakk on linnud, keda inimesed on väga palju jahtinud. Seepärast on neid vähe järel. Et nad välja ei sureks, on tänapäeval keelatud neid jahtida ja püüda.
Põhjatihane
Urvalind
Kaljuklutt
Kaljukotkas Mägihakk
Kassikakk
11
Järvedel, tiikidel ja soodes Need linnud tunnevad end hästi vee ääres ja niisketel heinamaadel, soos ja rabas, avarates roostikes ja pilgu eest kaitstud saartel. Siin toituvad nad kaladest, konnadest, vesilikest ja veeputukatest. Mõned elavad ka ainult rohust ja veetaimedest. Roostik pakub paljude liikide pesadele suurepärast kaitset.
Suurkoovitaja
Kiivitaja Hallhani
Hüüp
Jäälind
Kühmnokk-luik Sinikael-part (isane) Hallhaigur
12
Rannas ja veepiiril Nendel piltidel olevate lindude asuala on merekallas ja avar veepiir. Paljud neist pesitsevad rannas täiesti kaitsmata liivalohus. Teiste pesa on järskudel kaljurahnudel. Nad toituvad kaladest, merekarpidest, ussikestest ja veetaimedest, mida veest ja veepiirilt leiavad.
Naaskelnokk
Merikajakas
Ristpart
Hõbekajakas
Karkjalg
Tutt-tiir
Merisk Sõtkas Väiketüll
13
Künnivaresed
Jaanuar Kodumaale jäävatele lindudele on talv raske aeg. Kui maad katavad jää ja lumi, on neil väga keeruline piisavalt toitu leida. Toit aga annab neile vajalikku jõudu ja ka soojust. Seepärast veedavad kõik paigalinnud, kes ei lenda soojematele maadele, enamiku päevast puhates ja energiat säästes ning kasutavad väheseid valgeid tunde toidu otsimiseks. Kirev ja erksavärviline jäälind on kalamees (Eestis talvituvad vaid vähesed jäälinnud). Väikest kala märgates sööstab ta lennult vette ja haarab kala tugeva noka vahele. Siis tõuseb ta pinnale, lööb saagi vastu kõva pinnast uimaseks ja sööb ära. Vesipapp sukeldub oja põhja ning otsib sealt veeputukaid ja ussikesi. Kumbki lind ei saa sukeldudes märjaks. Nende korralikult määritud sulestik hülgab vett. Erinevad tihaseliigid ja käblik (Eestis talvituvad vähesed käblikud) leiavad puukoore vahelt ja kuivanud rohust ämblikke, putukamune ja väikesi seemneid.
14
Suur-kirjurähn otsib okaspuude seemneid ja koore alt putukaid. Harakas sööb lisaks seemnetele ja viljadele ka väikesi loomi ja korjuseid. Külmal aastaajal näeme eriti sageli künnivareste parvesid (Eestis jäävad soojematel talvedel talvituma vähesed künnivaresed). Nad on seltsivad linnud ning elavad suurtes salkades. Kui väljas läheb valgeks, lendavad nad koos toitu otsima, jõudes linnade piirini. Need kõigesööjad leiavad rikkalikult toitu inimeste tekitatud prügimägedelt. Õhtul pöörduvad nad kõik koos oma magamispuude otsa tagasi. Sellistel puudel võib korraga magada üle saja linnu. Et kaitsta end pikkadel talveöödel külma eest, poevad paljud linnud pesakastidesse, puuõõnsustesse ja heinaküünidesse. Teised suruvad end okstel nii tihedalt kokku, et moodustavad lausa kobaraid. Nii soojendavad nad end vastastikku.
Rasvatihane
Tutt-tihane Suur-kirjur채hn Harakas
Musttihane
K채blik
Sabatihane
Vesipapp
J채채lind
15
16
Siidisabad
Veebruar Mõnel aastal lendavad suured linnuparved oma elupaikadest lõuna poole. Nii võime talve hakul ja lõpul näha siidisabasid, urvalinde ja hangelinde. Neid hüütakse hulgu- ehk invasioonilindudeks ja nad tulevad meile sellepärast, et kodumaal pole enam süüa. Põhja pool on talv külmem ja lumerohkem kui meil. Nad otsivad põõsastele ja puudele jäänud vilju ja marju ning jäävad meile ilmade soojenemiseni. Siis lendavad nad kodumaale tagasi.
17
Märts-aprill Põldlõoke
Linavästrik
Laulurästas
Kiivitaja
18
Kui sulab viimane lumi ja maapind taheneb, muutuvad päevad tunduvalt pikemaks ning hommiku- ja õhtuhämaruses hakkame taas kuulma musträstaste laulu. Saabubki kevad. Siis jõuavad meile tagasi ka esimesed rändlinnud, kes veetsid talve soojal maal. Nüüd tahavad nad meie juures pesitseda. Sellised tagasipöördujad on näiteks põldlõoke, linavästrik, laulurästas ja kiivitaja. Enne kui linnud alustavad pesaehitusega, valivad nad endale piirkonna. See tähendab, et lind, enamasti isaslind, otsib endale välja kindla maalapi ja hõivab selle. Ta annab valju ja pideva lauluga teistele oma liigi isastele teada, et see piirkond on tema oma ja sinna ei tohi tulla ükski teine isaslind. Laul tähendab ka seda, et ta otsib emast, kellega koos luua perekond. Kui sissetungija peaks siiski saabuma, üritab isaslind vastast hirmutada ja minema ajada. Punarind näitab ähvardavalt oma punast rinda ning metsvint ajab oma rinnasuled turri ja näitab valgeid sulgi tiibadel. Kui ka see ei aita, järgneb mõnikord tõsine võitlus. Enamik isaslinde pole mitte ainult kirevama sulestikuga kui emased, vaid neil on ka ilusam hääl. Igal laululinnuliigil on oma laul, mis on teistest erinev. Mõned linnud põimivad oma laulu sisse ka teiste liikide noote ja lauluridu. Siis öeldakse, et nad pilkavad. Seda teeb näiteks kuldnokk, kes suudab järele aimata isegi mobiilihelinaid ja muruniiduki häält.
Kägu laulda ei oska, aga see-eest ta kukub ja teda hüütakse ka kukulinnuks. Ka rähn ei ole laululind. Tema tõmbab tähelepanu hüüetega ning kaugele kostva kopsimisega puutüvedel, elektripostidel ja teleantennidel. Linnud ei rõõmusta inimest mitte ainult lauluga, vaid nad on ka kasulikud. Aias köögivilja ja maasikaid ründavad teod ja ussikesed on paljude linnuliikide toit. Linnud armastavad süüa ka kahjureid nagu lehetäid ja nende munad ning vastsed. Teised linnuliigid aga elavad pigem taimede seemnetest ja on siiski kasulikud, sest hävitavad ka hulga umbrohuseemneid. Seepärast meelitavad inimesed linde enese lähedusse. Juba varakevadel riputavad nad puude ja müüride külge ning katuse-eendite alla pesakaste. Linnud, kes tavaliselt pesitsevad puuõõnsustes, saavad oma poegi kasvatada pesakastis. Sellise abi võtavad meelsasti vastu näiteks erinevad tihaseliigid, aed-lepalind, puukoristaja ja kuldnokk. Et pesakaste saaksid kasutada ka väiksemad laululinnud, tehakse nende lennuavad erineva suurusega. Kõige väiksem ava on umbes 28-millimeetrise läbimõõduga ja see on sinitihaste jaoks. Vahel juhtub, et lepalind või tihasepaar ajab aia küljes rippuva postkasti pesakastiga segamini. Majaelanikud, kes on pesa aegsasti märganud, kaitsevad linnupoegi hoiatussildiga: „Palun posti mitte panna, siin on linnupesa!“
Kuldnokk
Aed-lepalind
19
Aed-lepalindude paar
Aprill-mai Isaslinnud on pesitsusala välja valinud ja otsivad nüüd endale naist. Partneri valimist kutsutakse lindude pulmamänguks. Pulmamängu ajal näitavad isaslinnud emastele oma eeliseid: head lauljad meelitavad lauluga ja teised, kes nii hästi laulda ei oska, ajavad suled laiali ja näitavad, kui ilusad nad on. Kolmandad, näiteks koduvarblased, esitavad väljavalitule väikese tantsu. Nad lasevad tiivad rippu ja ajavad peasuled turri. Head lendajad, näiteks hiireviu, näitavad oma oskusi muljetavaldava paarituslennuga ning isased tutkad peavad mererannas tõelisi võitlusetendusi.
20
Kõigi nende erinevate pulmamängude tulemus on alati sama: isas- ja emaslinnud paarituvad. Nii sünnib jälle noori linde juurde. Emaslindude kehas kasvavad munarakud ja isaslindude sees moodustuvad paaritumise ajaks seemnerakud. Alles siis, kui isaslinnu seeme on emaslinnu kehas oleva munaraku viljastanud, saavad munas tekkida ja arenema hakata linnupojad. Paaritumisel lendab isaslind emaslinnule selga ja surub oma keha tagaosa emase tagaosa vastu. Nii õnnestub seemnevedelikul, milles ujub lugematu hulk pisikesi seemnerakke, tungida emaslinnu sisse ja munarakkudeni. Koor moodustub munaraku ümber alles siis, kui see on viljastatud.