Hilli Rand
ESIMENE A KLASS JA KEVADEKUULUTAJAD
Toimetaja Piret Ruustal Pildid joonistanud Epp Marguste © Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2021 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-688-45-6 Trükitud trükikojas Print Best
SUUR TÄNU
SUURE SÜDAMEGA
ÕPETAJAD MARGE TAMMISTE KARIN PAE MARE PUKK
1
Kujutage ette tumekollast koolimaja äärelinnas, mis on ümbritsetud kõrgete puudega. See pole väga raske, ega? Nüüd kujutage ette selle koolimaja esimesel korrusel asuvat avarat klassiruumi, millel on kolm akent. Akende ees ripuvad helesinised valgete pilve tupsudega rulood. Veel võib klassis näha suurt tumerohelist tahvlit, selle kõrval kraanikaussi. Seinte pealt vaatavad vastu õpilaste tööd, klassi kõige tagumises nurgas ehk puhkenurgas leiab aga ümmarguse vaiba koos patjadega. Muidugi on olemas ka lauad-toolid ning mõni riiul ja kapp. Klassiuksel on silt I A. Seda kõike on juba pisut raskem ette kujutada, kas pole nii? Lõpuks aga kujutage ette, et sellessamas klassis õpib kakskümmend kaks õpilast, kaksteist tüdrukut ja kümme poissi. Igaühel neist on erinev välimus ja erinev iseloom. Ja neid kõiki ette kujutada on juba päris keeruline, kuid proovige siiski! Tüdrukute nimed on Lisandra, Mariroos, Tiiu, Ursula, Triine, Ellika, Iti Mirell, Pirko, Pärli, Oksana, Grete ja Kristiina Karoliina. Poiste nimed on Hindrek, Kaul, Remo, Hans, Karl-Kaspar, Johan, Tormis, Ilmar-Aksel, Kaarel ja Uku Robert. Ometi pole ühest tähtsast isikust veel räägitud. Ja see on esimese A klassi õpetaja Tuuli-Marie, heledate juuste ja hallide särasilmadega. Ta on sõbralik ja hoolitsev, kuid samal aja range, kui asi puudutab viisakat käitumist, prahi maha loopimist või halvasti ütlemist. Ta armastab naerda ja naljatada, kuid samas nõuab visalt vaikust ja korda. Kui ta aga tõsiselt pahandab, lähevad
6
ta silmad täiesti tumehalliks ja siis on ta nägugi teistmoodi. Õnneks ei juhtu seda eriti tihti. Õpetajal endal on samuti kaks last, tütar Jaanika ja poeg Jaan. Nemad on juba neiu ja noormees, üks kaksteist ja teine kolmteist aastat vana. Jaani ja Jaanika kohta ütleb nende ema „minu suured lapsed“, oma esimese klassi kohta aga „minu väikesed lapsed“. Õpetaja Tuuli-Marie ei ela koolist väga kaugel. Tema kodu asub neljandal korrusel ja sel on hästi suur rõdu. Veel on õpetajal toredad naabrid. Aga kassi või koera või mõnda muud lemmiklooma õpetajal kodus ei ole. Seevastu esimese A klassi õpilastel on küll lemmikloomi, ja päris paljudel pealegi! Näiteks Mariroosil on punaka koheva kasukaga kass Kriibus, keda tüdruku isa kutsub mõnikord nalja pärast Roosimariks. Mariroos ja Roosi mari, hah-hah-haa! Mariroosil endal on samuti punased kohevad juuksed ning kõlav selge hääl. Ta on hakkaja ja julge tüdruk. Uhke koeraomanik on Karl-Kaspar, klassi noorim. Tema koer on taks, nimeks Piff. Ükskord tuli sellest lausa pahandus ja riid, kui klassivend Hindrek arvas, et Karl-Kaspari koera nimi on Kotlet. Nojah, „kotlet“ ja „pihv“ tähendavad ju peaaegu sama asja ning Hindrekul ei tulnud koera nimi parasjagu meelde. Poisid oleksid peaaegu kaklema läinud! See Hindrek, kellest jutt, on vist küll klassis kõige püsimatum ja kõige suurem lobasuu, selles ei ole talle võrdset. Alalõpmata tulevad talle pähe eba tavalised mõtted – alles hiljuti tegi ta õpetaja Tuuli-Mariele abieluettepaneku!
7
Jah, see lükati küll tagasi, sest õpetajal on juba mees Mattias, tema laste isa. Hindrekule meeldib hirmsasti raamatuid lugeda, kuid sellega on üks häda. Nimelt alustab ta alati suure õhinaga, aga kuna ta on nii püsimatu, jäävad need tihti pooleli. Klassi naljahambal Ilmar-Akslil on hoopis teistsugune koer, kuldne retriiver, kelle nimi on Misti. Misti on hästi ilus koer. Ilmar-Aksel on õpetanud talle igasuguseid trikke, sest Misti on lisaks väga taibukas! Poiss ise on üks tõeline vembu-tembumees, kes ei suuda nalja ja naeruta elada kümmet minutitki. Jah, ilma Ilmar-Akslita oleks elu esimeses A klassis hoopis teistsugune, see on päris kindel!
2
Ellikal jällegi on kodus sootuks teist sorti lemmikloomad, hamstrid Nuuksi ja Naaksi, ning Ellika muretseb tihti, kas neil on ikka hea elada. Veel meeldib talle nukkudega mängida, tal on palju nukke ja nukuriideid ja nukumööblit. Mõnikord on ta lemmiknukud isegi kooli kaasa võtnud, et koos oma pinginaabri Iti Mirelliga vahetunnis nendega askeldada. Iti on kavala näo ja rõõmsa meelega väike asjalik tüdruk. Ta oskab kirjutada lõbusaid jutukesi, mis klassikaaslastele meeldivad. Tore on veel see, et Iti ja Ellika on sõbrad juba lasteaiast saadik. Nukkude kooli toomine ja nendega mängimine pahandab väga Triinet, Mariroosi pinginaabrit. Tema armastab kamandada ja käsutada, tal on kohe selline iseloom. Suurt kasvu on ta ka, seepärast ei julgegi teised talle eriti vastu vaielda. Triine ema on politseiuurija, seda räägib tüdruk meelsasti kõigile. Aga nukke kooli tuua – ei, see ei kõlba kuskile! Tema meelest peaks politsei niisuguse asja ära keelama! Suurekasvuline on ka Tormis, ta on klassis kõige pikem ja see on tema arvates väga hea, kuna tulevikus tahab ta hakata direktoriks. Pika direktori sõna kuulavad kõik, selge see. Veidi muret teeb talle asjaolu, et üks korralik direktor peab alalõpmata pidama pikki ja ilusaid kõnesid, mis pole kindlasti lihtne! Nende kooli direktor Valdur Põld, kes Tormisele tohutult meeldib, peab ka nii ilusaid kõnesid, et mõnikord pühivad kuulajad isegi liigutuspisaraid!
9
Tormise pinginaaber Hans on samuti suur ja priske ning mõtleb kogu aeg – no tõesti kogu aeg! – söögist. Isegi koolitööd seob ta kohe toiduga. Kuidas ta lahendaski matemaatikaülesannet 3 + 5? „Võta kolm õuna, liida viis pirni ja kokku saad kaheksa pirnõuna, need on eriti maitsvad!“ limpsas ta keelt. Kui rääkida veel lemmikloomadest, siis lühikeste juuste ja tedretäppidega Pirkol on kodus merisiga, kellel on väga eriline nimi: Härra Tirektor. Selline nimi oli meriseal juba siis, kui Pirko ta endale seitsmendaks sünnipäevaks kingituseks sai. Tormisele see üldse ei meeldi, tema meelest ei tohiks niisugust tähtsat nime ühele meriseale panna! Pirko on tormakas ja sõnakas tüdruk, tahab alati oma arvamuse ruttu välja öelda, kuid tema pinginaaber Pärli on märksa rahulikum. Pärli on pikkade juuste ja nöpsninaga ning uhke selle üle, et tema isa on tuntud kirurg ja käis isadepäeval nende klassis oma tööd tutvustamas. Kõik suhtusid temasse suure aukartusega: mõelda, kui keeruline ja vastutusrikas amet tal on! Üks laps, kes alles hiljuti endale lemmiku sai, on Kristiina Karoliina. Koolis kutsutakse teda põhiliselt Karoliinaks, sest ta tahab nii. Tal on nüüd kodus kanaarilind Miliza, kes oskab ilusasti laulda. Seda nime kandis vanasti üks kuulus lauljanna. Lõbus lugu, sest Karoliina ise laulab ka imehästi! Klassikaaslastele jutustas ta, et kui linnupuurile riie peale panna, siis arvab lind kohe, et on öö, ning jääb vait ja magama. Ka Oksanal on kodus lemmikud, kuid need ei ole loomad ega linnud ega isegi mitte putukad – need on hoopis kalad, kes elavad akvaariumis. Kõige suurema ja värvilisema kala nimi on Printsess. Ikka päris omapärased nimed neil klassi laste lemmikutel! Muidu on Oksana pisike, kuid väga julge ja uudishimulik, aina pärib: „Miks? Millal? Mispärast? Kuidas?“ Oksana pinginaaber Grete on tema täielik vastand – ta on küll samuti pisike, kuid erakordselt arglik. Õpetaja TuuliMarie on pidanud palju vaeva nägema, et Grete üldse julgeks koolis suu lahti teha ja rääkida! Tiiu on ka üpris vaikne ja tagasihoidlik, kuid samas ülipüüdlik ja korralik ning kui tal koolitöös midagi viltu läheb, tulevad tal pisarad silma. Tiiu isa ja
10
ema õppisid kunagi sellessamas koolis ning on oma kooliajast palju jutustanud. Järgmisel aastal tuleb siia õppima ka Tiiu noorem õde Maret ning siis on neil hea kahekesi koos kooliteed käia.
11
3
Õdesid ja vendi on veel paljudel teistelgi esimese A klassi õpilastel. Näiteks Kaarli pisiõde Kaarin sai just hiljuti üheaastaseks. Kaarel on klassis kõige targem. Ta tahab raudkindlalt saada teadlaseks ja on juba õige mitu keerulist raamatut läbi lugenud. Tema käest võib küsida ükskõik mille kohta, ikka oskab ta vastata. Hiljuti üllatas ta isegi õpetajat: tuli välja, et ta teab veidike ka ladina keelest! Remo on tumedate juuste ja kitsa näoga nutikas poiss. Mõnikord oskab ta käituda peaaegu nagu täiskasvanu. Miks nii? Remol on väikesed kaksik õed Nelle ja Lenne ning ta peab kodus neid tihtipeale hoidma ja nende eest hoolitsema. Selles on ta päris osav ja tema kaksikõed oskavad seda hinnata – loodetavasti. Remo hea sõber ja pinginaaber Kaul on lumivalgete juuste ja suurte esihammastega naerumaias ja lobisemishimuline poiss, kellel on vanem vend Kalle. Kaul tahaks väga Kalle moodi olla, mitte igaühel ei ole ju suurt ja tugevat vanemat venda! Lisandral näiteks on hoopis beebivend. Vennake sündis just siis, kui õel oli elu kõige esimene koolivaheaeg. Nüüd on vend juba peaaegu pooleaastane ja tal on uhke nimi, mis pandi vanaisa auks – Aleksander. Kodus hüütakse teda ikka Sassuks, sest kuidas sa ütled pisikesele põngerjale, kel pole veel
12
11
12
1
10
2
8
4
9
3
7
6
5
hambaidki suus ja kes alles õpib roomamist: „Aleksander, ära lutsuta sussi!“ Lisandra ise on lahke loomuga ja armastab teistele pisikesi kingitusi teha. Tema kõige lemmikum asi maailmas on roosa värv. Imelik lugu juhtus Uku Robertiga. Sügisel oli ta end tutvustades teatanud, et tal on mitu õde ja mitu venda. Varsti selgus siiski, et ta on üksik laps. Kõik oma vennad ja õed oli ta lihtsalt välja mõtelnud, sest mõnikord tundub talle, et nad on siiski päriselt olemas. Tema on sihuke unistaja ja hajameelne ning õpetaja Tuuli-Marie ütleb talle teinekord, kui poiss midagi enda ümber tähele ei pane: „Halloo, Uku, tule nüüd vahepeal meie planeedile tagasi!“
13
See ajab kaasõpilased alati naerma. „Kus planeedil sa siis käisid?“ uurivad nad. „Kas Marsil või Saturnil?“ „Või hoopis Uraanil?“ küsib Kaarel, sest tema on kosmoseasjades kõige targem. Ursula on nii armas, lokkispäine ja naerulohukestega põskedes. Ursulal ei ole kedagi peale isa, sest tema ema läks Ameerikasse elama. Ursula unistab emale küllaminekust, unistused võivad ju täituda nagu printsessidel muinasjutus! Ursula ongi nagu väike kooliprintsess, sest isa hellitab teda, võib-olla üleliiagi, ning alati käib ta imeilusasti riides. Isaga kahekesi elab ka Johan, kuid teda küll isa ei hellita, tema peab ise paljude asjadega hakkama saama. Johani ema käib tööl teises riigis ja käib kodus väga harva. Kõigil neil lastel on seljas kooliembleemiga vest, sest selline on koolivorm. Värvi võis igaüks ise valida. Kas helesinise, tumesinise, tumepunase või siis rohelise. Johanil seni vesti ei olnud, kuid hiljuti kinkis õpetaja Tuuli-Marie selle talle sünnipäevaks. Küll siis Johan rõõmustas! Ja vesti värviks valis ta helehalli, just nagu pinginaaber Ukul. Sellised siis on need esimese A klassi kõik kakskümmend kaks last. Tegelikult ei olegi neid nii raske ette kujutada!
14