Meie valmisolek on hea
V
isby Södertorgi platsil asub Salong d’Amour. Sa näed salongi kohe, kui tuled läbi linnamüüri värava ja möödud kioskist. Salongi silt on südamekujuline ja kui väljas on pime, siis helendab see sooja punase helgiga. Ostsin ruumid ühelt vanemalt härrasmehelt seitse aastat tagasi ja eelmise omaniku juuksevaha lõhn pole siiani päriselt kadunud. See on kena väike, möödunud sajandist pärit roosilise tapeedi ja kahe veinipunasest nahast juuksuritooliga salong. Tagaseinal ripub neli pilti, mille olen leidnud kirbuturgudelt ja oksjonitelt. Need kuuluvad esimese maailmasõja motiividega seeriasse. Esimene maal kujutab sõjaväeülikonnas, saabli ja teravate vuntsidega meest, kes suudleb hüvastijätuks oma naist. Sellele järgneb sõjastseen, kus sidemes peaga mees lahkub kangelasena sõjaväljalt. Kolmandal maalil jõuab soldat elusa ja tervena sõjast koju ning saab kallistuse väikest last süles kandvalt naiselt. Viimasel maalil on näha armastajaid sirelipõõsa taustal, ümbritsetuna veelgi enamatest lastest. Ma tahan nii väga, et lood lõppeksid õnnelikult. Õnnelikumalt kui minu enda elu. Räägitakse, et just siin, keskajast pärit juuksuritöökojas, lasi Taani kuningas Valdemar Atterdag oma habet piirata, pärast seda kui oli Visby 1361. aastal vallutanud. Kui ma vaatan suurest aknast välja, siis näen kohta, kus sõjamehed müürist läbi tungisid. Iga teine kivi on müüriservast ära võetud, et meenutada seda kohutavat sündmust, kus Taani armee tappis 1800 Gotlandi talupoega. Räägitakse, et veri voolas ja muutis maa kuni sadamani välja punaseks. Mitte miski ei räägi minu teooriale vastu, et just siin Valdemari habet piirati. Kuigi Taani kuningas
10
Anna Jansson
oleks pidanud jääma pea võrra lühemaks, kui juuksuril oleks olnud teritatud nuga ja ta oleks olnud gotlandlane. Niisiis, siin Södertorgi platsi juures on minu salong. Kui sul on siiakanti asja, siis astu sisse. Sel ajal kui oma järge ootad, pakun sulle aiast korjatud piparmündi ja leedriõie teed. Jälgin sind peeglist, püüdes ise aru saada, kuidas saan sind parimal moel aidata. Mu käärid on kui võlukepike. Mu juuksevärvid aitavad kaasa totaalsele muutusele, kui seda vaid soovid. Kui istud tooli ja ma mähin sind peleriini, siis on mul sulle ettepanek. Aga mu esimene küsimus kõlab alati nii: „Mida ma saan sinu heaks teha?“ Ja siis ei mõtle ma üldse juuste peale. Ma mõtlen: „Mida saan ma teha sinu elu heaks?“ Salongis on kaks juuksuritooli ja see pole sugugi juhus, kelle kõrvale sa satud, see on väga täpselt välja arvutatud. Selle juurde jõuan ma hiljem tagasi. Minu salongi külastavad kolme tüüpi kliendid. Igapäevaklient, kes tuleb siia tavaliseks juukselõikuseks. Nartsissistlik enesearmastaja – klient, kes upub omaenda peegelpilti või enesehaletsusse. Ja viimaks allaandnud klient, kes tuleb sisse ja ütleb: „Muuda mind.“ Tihti on mul tunne, et see kehtib kogu tema elu kohta. Juuste uude soengusse lõikamine ja punaseks värvimine on tihti meeleheitlik algus uuele ja võibolla paremale elule siis, kui ollakse vastne vallaline. Ma rõhutan: võib-olla paremale elule. Seda võib edasi-tagasi arutada. Siis on loomulikult olemas kliendid, kes üldse ei sobi mingi kategooria alla – süstematiseerimine on alles arengujärgus. Kui minu juurde tulek pole planeeritud, vaid sunnitud, siis oleks vaja eraldi kategooriat. Ma nägin ühte näidet sel nädalal: päev pärast peigmehe poissmeestepidu soovis klient abi juuste värvimisel, et see paremini AS Finans juhatuse ruumi sobiks. Peohoos omandatud beebikakaroheline pole juuksevärvina just veenev, kui pead haldama teiste inimeste rahakotti.
Ilusalongi saatusejumalanna
„Nägemiseni, näeme homme!“ ütlen oma kolleeg Rickyle, kes on palunud töölt varem ära minna, et jõuaks postitantsukursusele. Noormees on just jõudnud ära koristada puhketoa ja WC-d. Teen harjaga salongile tiiru peale ning pühin kokku päeva jooksul kogunenud juuksed ja tolmu. Pesen harjad ja sean kärud homseks valmis. Pühin kohvilaua ja täidan korvikese safranikuivikutega. Saabunud on parukate ja šinjoonide tellimus, mille saan väiksesse privaatsesse prooviruumi üles riputada. Üks mu klientidest teeb varsti läbi vähiravi ja olen rõõmus, et ta parukas on kohale jõudnud ja on nii hästi tehtud. Tellimusega on tulnud ka materjali juuksepikendusteks. Ricky arvates peaksime sellega alustama. Juuksurikoolis õppis ta üht-teist uut. Kui ma salongi sulgemisel kassat üle loen, valdab mind pinev tunne, et keegi justkui jälgiks mind. Üks nägu möödub kiirelt aknast. Ma oleks pidanud muretsema turvanupu. Alati on risk, et sind lüüakse maha ja röövitakse, kui lähed päevakassaga koju. Aiman, et kehahoiak paljastab, kas lähed koju kahekümmend tuhat või vaid mõni kümnekas käekotis. Aga turvanupp on kallis ja mul on õnnestunud end keerulistest olukordadest välja rääkida. Kui on mingigi anne, mida juuksurina õpid, siis on see suhtlemise ja kokkuleppele jõudmise kunst. Õpid rääkima kõikide erinevat tüüpi inimestega, talunikega talunike moodi, prügivedajaga käimlatühjendusest ja õpetlastega ladina keeles. Mis puudutab rahuvahendajaid maailmas, on juuksurid alahinnatud grupp. Neid peaks tööle võtma poliitikute asemel, kes pole kuulamist ära õppinud. Nägu on uuesti näha nagu hall vari vihmas. Kui püüan vaadata õhtuhämarusse, siis kerkib äkitselt ukse taha vormitu elusolend. Tumedasse riietunud inimene, kapuuts sügavalt näo ette tõmmatud. Loomulikult löön kartma. Olen salongis üksi. Tume kogu astub sisse välisuksest, mida ma polnud jõudnud lukustada. Hirmunult lükkan ma puusaga kassasahtli kinni ja lasen vaikselt võtme põlletaskusse. Pilk, mis kapuutsi
11
12
Anna Jansson
varjust minu omaga kohtub, on tagaaetud ja meeleheitel inimese oma. Ma jõuan mõelda, et mu päevakassa röövitakse. Seda raha on päris palju. Stseenid õudsetest detektiivromaanidest jooksevad läbi pea. Kas mind seotakse tooli külge, suu kleeplindiga kinni teibitud, või rullitakse vaiba sisse ja pannakse pea alaspidi hoiuruumi seisma? On olemas inimesi, kes on vaiba sisse rullituna ja pea alaspidi rippudes ära surnud, ja neid pole leitud enne, kui nad on surma ja mädanemise järele lehkama hakanud. Kui isegi siis. Võib-olla satud vaibaga kohe konteinerisse ja sind viiakse mandrile ning jahvatatakse küttematerjaliks. Sellisel juhul eelistaksin isegi tooli külge kinni sidumist. Aga mida teha, kui nina tilgub ja on vaja nuusata, aga käed on selja taha seotud? Ja kui püüad nuusata ja nuusata ja nina ikka tilgub? Ja seejärel tuleb politsei, sest üks mööduja on abi kutsunud ning Jonna ajalehest tuleb kohe nendega kaasa ja teeb välguga pilti, nii et oled igaveseks jäädvustatud ajalehe esiküljel, tatirida lõuani. See oleks tõeliselt piinlik. Kõigele sellele jõuan ma mõelda. Samal ajal vaatan imestades elektrijuhet, mis üle sissetungija õla lendab, kui ta põrandal kolm kiiret sammu ettepoole astub. „Sa pead mind aitama!“ Hääl on kähe ja terav nagu linnukarje. „Palun, ma maksan mida iganes!“ Nüüd ei sarnane olukord rööviga, vastupidi. Maskeeritud naine, sest nüüd kuulen, et see on naine, ootab, et teeksin ta rahast paljaks. Ma maksan mida iganes … See kõlab minu kõrvadele nagu jackpot. „Kui hull olukord on?“ küsin ma ja astun ettevaatliku sammu ettepoole, et paremini näha. „Hull, armas Angelika, tõeliselt hull!“ Kiire liigutusega tõmbab ta kapuutsi peast ning ma näen hallikaspruuni ja turritavat juustest harakapesa, kuhu on kinni jäänud juuksekoolutaja. See on Rut, üks mu politseinikust püsiklient, kes on nõus maksma ükskõik kui palju. Ta näeb välja nagu elektriline robot, kes hetkel patareide peal töötab.
Ilusalongi saatusejumalanna
Ma hakkan juhtmepoolsest otsast harutama. Juuksekoolutajast vabastamiseks kulub peaaegu nelikümmend minutit ja pärast seda lubab Rut mind armastada kogu ülejäänud elu. Oma punasesse märkmikusse olen tõmmanud kriipsu iga kliendi kohta, kes on öelnud „Sa päästsid mu elu, Angelika!“. Viimase seitsme aasta jooksul on kokku tulnud 43 kriipsu, niisiis 43 päästetud elu. Pole paha tulemus, peaaegu sama head kui tuletõrje numbrid, ja see näitab, kui oluline on juuksuri elukutse. See näitab ka hädavajadust moodustada kategooria inimeste jaoks, kellel on kiireloomuline juukseprobleem. Ma kavatsen nimetada seda tüüpi inimesi õnnetusjuhtumiteks.
13
Nornid toimetavad vaikuses
„K
as sa nüüd saad aru?“ küsin ma Ricky käest, kui ta järgmisel hommikul saabub. „Peamised neli gruppi on: I nagu igapäevaklient, E nagu eneseimetleja, A nagu allaandja ja Õ nagu õnnetusjuhtum. Tähest broneeringuraamatus piisab kategooria märkimiseks. Ja siis lisame juurde südame, kui kellelgi on vaja abi armastuse leidmisega.“ „Kuidas me seda teame?“ küsib ta ilma põletava huvita, mida olin lootnud. „Esitad diskreetseid küsimusi, paned infoosakesi kokku ja teed järeldusi. Juuksurina näed inimeste saatusi ja perekonna ajalugu, tihti põlvkondade kaupa. Vahel kuuled ivakese siit ja teise sealt ja mõnikord saavad neist usalduslikud vestlused. See annab kogemuse ja arusaamise, milline nende elu on. Minu ülesanne on juhtida inimsaatusi. Salong d’Amouris saavad kliendid arvestada täieliku konfidentsiaalsusega. Ühtegi saladust ei räägita edasi. Siin saavad nad end tühjaks rääkida ja tunda, et me tahame neile head.“ „Ma kirjutasin saladuse hoidmise lepingule alla esimesel päeval. Siin ei laterdata. Aga ma pole päris hästi aru saanud nendest numbritest raamatus.“ „Broneeringuraamatus kirjutame südame sisse vajaduse pakilisuse skaalal ühest viieni. Viis tähendab meeleheitlikku vajadust armastuse järele, samal ajal kui ühed saavad ise hakkama, kui neile anda vaid väike tõuge õigesse suunda.“ „Siis ei tähenda I5 … mitte iPhone’i mudelit, vaid igapäevaklienti, kes vajab hädasti seksi,“ teeb Ricky kokkuvõtte. „Umbes nii jah, kuigi seks on teinekord vaid seks. Ma mõtlesin rohkem armastuse peale.“
Ilusalongi saatusejumalanna
Lõikus on, nagu sa oled juba aimanud, sissetulekut toov kattevari minu peamisele tegevusele. Sa võid mind võtta suhtenõustaja või vestluspartneri või terapeudina. Mõtlesin vahepeal kirjutada visiitkaardile „Juuksur ja intuitiivne terapeut“. Aga ma kartsin, et inimesed mõistavad mind valesti ja arvavad, et mu juukselõikus on intuitiivne. Ma olen tegelikult koolitatud ja diplomeeritud. Kuidas näeks maailm välja, kui tegutseksid intuitiivsed ajukirurgid, intuitiivsed piloodid ja intuitiivsed elektrikud, kes tõmbavad juhtmeid ja ühendavad neid rohkem tunde järgi? Võib-olla mõtled sa nii? Olen sinuga nõus. Peab teadma, mida sa teed. Ainsad, kellel lubatakse meie ühiskonnas olla intuitiivsed, on börsimaaklerid – ja kui palju kasu neist on olnud meile, väikestele säästjatele? Kui mul oleks olnud pensioniraha voodi all kingakarbis, siis oleks mu vanaduspõlv olnud turvaline. Nüüd käivad mu mõtted selles suunas, et investeerida kanalasse ja kartulimaasse, et pääseda nälgimisest vanaduspõlves. Aga mitte sellest ei pidanud me rääkima, sina ja mina. Räägime sellest, mida võid minult kliendina oodata. Kui tead Põhjamaade mütoloogiat ja oled lugenud Völva ennustust, siis oled kuulnud nornidest. Kolm saatusejumalannat ‒ Urd, Verdandi ja Skuld ketrasid elulõngu. Koos otsustasid nad, millised elulõngad kedratakse kokku ühiseks saatuseks ja millised mööduvad üksteisest kui laevad öös. See on täpselt see, mida mina ja mu kaks õde teeme. Minu ambitsioon on enamat, kui vaid teha kena lõikus, minu soov on anda sulle kohtumine. Kohtumistes teistega sünnib ja vormub mina. Just nii saame areneda oma parimaks minaks – või muutume vrakiks, kui läheb halvasti. Nimed Urd, Verdandi ja Skuld tähendavad möödunut, olevikku ja tulevikku. Norn on nii hea kui ka halb – niisiis mitte mingi ingel. See peab sulle selge olema. Mina järgin oma südameseadust. Minu ülesandeks on kuulata. Ma kuulan, kuni olen su vajadused välja selgitanud. Sa kannad kõiki vastuseid ja lahendusi iseendas. Enamasti piisab vaid sellest, kui küsida:
15
16
Anna Jansson
„Mida sa sellega mõtlesid?“ Ma kuulan, kui teed kokkuvõtte ja otsustad, mida edasi teha. Just selles faasis võib kahtleja takerduda. Siin võib vaja olla tõuget õiges suunas või some ass kicking, nagu mu kolleeg Ricky ütles, kui ma talle oma arusaamadest jutustasin. Nüüd ei tohi sa uskuda, et kõik inimesed tahavad, et neid aidatakse armastuse seiklusse. Sugugi mitte. Selles eneseimetlejate grupis on palju kannatajaid, kelle kogu olemasolu on üles ehitatud sellele, et neid on ebaõiglaselt koheldud, ignoreeritud ja ära kasutatud. Sa võib-olla märkasid klienti, kes just uksest sisse tuli ja juuksuritooli istus. Kõhn mees poolpikkade salkus juuste ja suure peaga, mida tal ei õnnestu püsti hoida. Tal on seljas pleekinud sini-valgetriibuline särk, mida ta on kandnud alates kaheksakümnendate lõpust, kui neid odavalt allahindlustel müüdi, ja posti teel koju tellitud ärakantud kulukad. Broneeringuraamatus on kirjas E5. Eneseimetleja, kes vajab hädasti armastust. Ta ei tea seda ise, aga alates tänasest võib tema elu vaid paremaks minna. Ta nimi on Gunnar Wallén ja ta töötab reporterina Radio Gutes. Ma kinnitan kaelaümbrise ja sõlmin peleriini tema saleda kaela ümber. Gunnar on pahas tujus, kuna ta peab iga päev pesema oma töökaaslaste kohvitasse, ja ta on tige, et nad kraanikausi ümbruse mustaks jätavad. Nii palju kui mina tean, pole tema töölepingus küll kirjas, et ta peaks teiste järelt koristama, ta ise on selle enda ülesandeks võtnud. Mõni töökaaslane on püüdnud oma tassi pesta, aga siis pole see piisavalt korralikult tehtud, ja kui Radio Gute spordireporter kraanikausi ümbrust käterätikuga nühkida üritas, siis pani Gunnar ta korralikult paika. Mul pole Gunnari jutule sugugi kergem keskenduda, kui näen Rickyt pooleldi meie puhkeruumi kardina taha peidetuna. Ta hoiab käes teesõela, üht sellist varre ja ümmarguse otsaga. Kui Ricky avab ja sulgeb ümmargust otsa, siis näeb see välja nagu suu. Ta teeb seda samas taktis Gunnari pikkade täishäälikutega: „Aiiiinult mina olen see, kes peseb nõusid.
Ilusalongi saatusejumalanna
Aiiinult mina olen see, kes kuivatab kraanikausi ümbrust. Kes kuraaaat mulle selle eest „aitäh“ ütleb?“ Gunnar kuulub, nagu öeldud, kategooriasse E5 ja see on kõige keerulisem väljakutse, mida üks norn ette võib võtta. Täna on mees vinguvam kui tavaliselt. Masseerin õrnalt tema kanget kaela ja pead, et teda natuke üles sulatada. Minu kliendid tavaliselt armastavad peamassaaži. Gunnar naudib puudutusi, aga ta kõnniks pigem paljajalu üle klaasikildude, kui seda tunnistaks. Arvatavasti pole peale hambaarsti ja minu keegi teda mitu aastat puudutanud. Siiski tunnen, et on olemas õhkõrn lootus, et ühel päeval leian talle elukaaslase. Ricky võtsin ma tööle äsja, sest tema emal, kes käib juukselõikustel mu õe Vera juures Hemses, viskas lõplikult üle. Ta sai pärast 25 aastat õiendamist meeleheitehoo ja oli Rickyt WC-harjaga kolm tänavavahet taga ajanud, enne kui Vera neid nägi. Ricky pole veel päris taltsaks saanud. Tal pole ka kindlat suhet olnud. Minu ülesanne on talle näidata, miks tal asjad vales suunas lähevad. Me töötame selle kallal. Teesõelaga teatri tegemine on meelelahutuslik, aga kui ma Verast õigesti aru sain, siis oli just selline teatritegemine see, mis sundis poisi ema teda lõpuks majast välja viskama. Tema ema on krimikirjanik ja veidike drama queen. Ricky on hea juuksur, aga ta on liiga kaua elanud ema juures kodus täieliku teenindusega. Meie lepingus seisab, et tema ülesandeks on koristada töötajate kööginurka ja WC-d. Ta ei ole ülbe, lihtsalt laisk. Siin on ta koristamisega probleemideta hakkama saanud, sest kui ta oma tööga hakkama ei saa, siis ei saa ta ka palka. Selles mõttes pole ta rumal ja me täiendame teineteist. Rickyl on julgust proovida uusi asju ja minul on kogemus. Ma olen elanud Visbys kogu oma elu, saan varsti 48-aastaseks ja mul on juba seitse aastat oma salong. Ricky sai 25-aastaseks. Tal on helepruunid tugevad juuksed püstises soengus, ta on sale nagu kuuekümnendate aastate lips ja pärit
17
18
Anna Jansson
Grötlingbost. Vabal ajal tantsib ta postitantsu, valmistudes Rootsi meistrivõistlusteks detsembris. Kui ma Ricky tööle võtsin ja ta oma vabaajategevustest rääkis, uskusin, et postitants on sama mis stripptants. Ta oli väga ärritunud minu eelarvamuste peale. Postitants on akrobaatika. Nüüd olen õppinud mitmeid erialatermineid, nagu invert, mis tähendab enda peapeale keeramist; firefighter, lihtne pööre, kus üks jalg on eespool ja teine jalg postist tagapool, hea algus ronimiseks; ja crying bird, linnu moodi istumine, üks jalg alla rippumas. Siis leidub veel gemini ja boomerang ja terve rida muid asju, millest ma pole veel päris täpselt aru saanud. Ricky on kursusel ainus noormees. Tema arvates on see suurepärane koht elurõõmsate naistega kohtumiseks. Üks põhjus, miks ma ta tööle võtsin, on see, et ta mõtleb õigesti. „See, mida Gunnar Radio Gutest vajab, on armastus,“ ütlen ma Rickyle, kes pole ikka veel teesõela käest pannud, kuigi klient on lahkunud. Me oleme ristinud selle teesõelaretoorikaks. Teesõelaretoorikat esineb ka poliitikas, kuigi ilma teesõelata. Selleks et vastase mõju vähendada, tuleb teda seostada austust mitte väärivate asjadega. See, mida retoorikas kutsutakse guilt by association. „Aiiiinult teie tahate raha kokku hoida. Aiiiinult teie meelest peaksid pensionärid sööma kassitoitu.“ „See, mida inimesed vajavad, on armaaaaastus,“ rõhutab Ricky ja teeb teesõelateatrit. Ma näen seda kui oma eluülesannet, aidata inimestel armastust leida. Seitsme aasta jooksul, mis ma olen olnud Salong d’Amouri omanik, olen ma kokku viinud ei vähem ega rohkem kui kakskümmend kuus pruutpaari. Mul on kodus klaveri peal album. Oleks väärikas väljakutse lisada sinna Radio Gute Gunnar koos oma südamedaamiga.
Zlatanist ja elu mõttest
E
ma viskas Ricky välja ta sünnipäeval. Ta hankis pojale korteri, saatis sinna DHL-iga Ricky asjad, vahetas ära välisukse luku, viskas talle tordi järele ja hüüdis „hurraa!“. Kui 25 aasta jooksul pole suutnud oma poega korralikuks muuta, siis pole väga palju lootust. Mu õde Vera saatis mulle ema koostatud nimekirja. Kui seda nägin, siis mõtlesin küll, et olen Rickyt tööle palgates endale liiga raske ülesande võtnud. ଽଽ Pissib WC-poti kõrvale. ଽଽ Ei tea, kuidas ja milleks kasutatakse WC-harja. ଽଽ Pole iialgi lauda pühkinud. ଽଽ Jätab märjad ja higised riided põrandale, nii et kass teeb enesekaitseks sinna häda peale. ଽଽ Sööb oma toas arvuti taga, peamiselt kojutellitud pitsat. Jätab mustad nõud, tühjad pudelid ja pitsakarbid koristamata. Ei tea, kust tuleb hallitus. ଽଽ Elab kodus, et säästa raha oma meelelahutuste jaoks. ଽଽ Pole kunagi puudutanud tolmuimejat, pesumasinat ega nõudepesumasinat. ଽଽ Joob piima otse piimapakist. ଽଽ Oskab valmistada vaid vorstikastet, mida õppis tegema kodundustunnis seitsmendas klassis. Minu ülesanne on tutvustada Rickyle täiskasvanuelu müsteeriumeid. Väikse poisina meeldis talle aidata oma ema koristamisel ja sõita tolmuimeja peal. Aga see rõõm on aja jooksul
20
Anna Jansson
vaibunud. Ja võib-olla peame selle eest tänulikud olema. Aga, nagu öeldud, puudub tema kasvatuses terve rida asju. Kolmel viimasel pühapäeval on Ricky mulle koju külla tulnud, et õppida tõelise söögi valmistamist. Tee koostööni pole päris valutult läinud. Alguses olid meil omad konfliktid. „Vorstikaste on maitsev,“ selgitas ta mulle, kui sõi kolmandat päeva järjest vorstikastme jäänuseid. Tema viimane voodikaaslane oli temaga just hüvasti jätnud. „Ricky, kui sa kutsud tüdruku enda juurde koju, siis esimesel korral see toimib, teine kord on kaheldav, aga kolmas kord on soojendatud vorstikaste katastroof. Pole ime, et su tüdrukud alla annavad. Kui teed endale reklaami kui meisterkokale, siis on meil vaja pisut enam oskusi. Me saame üksteist aidata.“ Kavas on valmistada toitu kogu tuleva nädala jaoks. Mu meelest on mugav, kui toit on õhtul töölt koju saabudes valmis. Mitte juuksuritöölt loomulikult, vaid mu töölt kosjasobitajana. Vahel on vaja teha lisatööd ja mõnikord jälgida neid, keda paari panen. Kahel esimesel töönädalal ostis Ricky lõunaks kohutavat rämpstoitu ja kõõritas kahtlustavalt minu kalorivaest sööki. „Kodujuust on kuradi leiutis,“ ütles ta suure tõsidusega juba esimesel päeval. „Seda võid öelda sina, kes sa oled kõhn nagu rohu vastu allergiline mägikits. Oota vaid, mis hakkab kehaga juhtuma siis, kui lähened viiekümnele ja ei jaksa enam nii kiiresti joosta. Juba ammustest aegadest peale on inimkeha kohanenud selle järgi, kui palju toitu leidus. Kiviajal oleks ma nälga surnud, kui oleks pidanud ise jänestele jahti pidama. Probleem on selles, et kohanemine toidurohkusega tuleb väikse hilinemisega. Alles tuhande aasta pärast või nii saab keha aru, et see ei pea enam säilitama toitaineid kehvemateks aegadeks.“ „Tuhande aasta pärast oled sa arheoloogiline leid. Tunnista, et see pole maitsev!“ ütles ta karmilt ja vaatas mu kodujuustu ja oasalatit väga skeptiliselt. „Tunnista, et sa igatsed tõelise
Ilusalongi saatusejumalanna
või ja koorega valmistatud toidu ja mahlase lihatüki järele koos Béarni kastmega.“ Pärast umbes nädalast jagelemist toidu ja elu mõtte üle olime jõudnud kokkuleppele, et need kuuluvad kokku. Toit ja elu mõte niisiis, mis viis selleni, et lõime meile sobiva, lihtsa ja meeldiva taldrikumudeli. Pool taldrikut köögiviljadega ja ülejäänu peab olema midagi, mis on meie arvates maitsev. Järgnevatel pühapäevadel tegime koos süüa, planeerisime nädala strateegiaid ja kuulasime raadiot. Radio Gute Gunnaril on oma vestlussaade, mille pealkiri on „Ta küsib temalt“. See on püüe olla sooneutraalne ja tänapäevane. Väga vähesed panevad ennast saates osalemiseks kirja ja vahepeal peab ta selle ära jätma. Need osavõtjad, kes kahtlevad, ei taha küllap, et nende sookuuluvuses kaheldaks. Saadet kuuleb pühapäeviti ja alati õpib midagi uut. Gunnari vajadus armastuse järele on kindel vestlusteema, kui Ricky ja mina pühapäeviti pärast reporteri viimast salongikülastust süüa valmistame. Ma tahan meelsasti uskuda, et igaühe jaoks leidub keegi. Pole olemas lootusetuid juhtumeid. Ricky on skeptiline. „Kes kannataks tema torisemist välja? Ta on hullem kui mamps esmaspäeva hommikul pärast seda, kui ta on raamatuesitlusel ämbrite kaupa šampust ära joonud.“ „Väga võimalik, aga armastus võib inimest muuta. Ma tean seda. Veidi tunnustust võib õitsema panna äraarvamatud isikuomadused. Gunnari virisemine on vaid hüüe abi järele: Pane mind tähele, muidu suren. Mingil ajal on tema kannatajameetod toiminud, muidu poleks ta sellega jätkanud. Püüa näha temas last. Võib-olla sai ta väiksena tujutsedes kõik, mida tahtis. Võib-olla õnnestus tal endale poes jäätis välja tujutseda, või tujutseda nii, et pääses koduülesannete tegemisest. Võibolla õnnestus tal isegi välja tujutseda suurem taskuraha või mis iganes. Probleemid tekkisid alles siis, kui see meetod ei toiminud armastussuhte saamiseks.“
21
22
Anna Jansson
Võin teda sellisena peaaegu ette kujutada – üks väike põngerjas suurte prillidega, väikeste välkuvate silmade ja ülespoole ulatuva ninaotsaga. Pea on alati olnud liiga raske Gunnari peenikese kaela jaoks, nii et ta hoiab seda veidi allapoole ja viltu. „Tal on äkki vaja kedagi, kes on kohutavalt lohakas – aga tänulik, kui kõik saab puhtaks ja kenaks,“ pakun ma välja samal ajal, kui koorin kartuleid pühapäevaõhtusöögiks ja Ricky vormib lambahakkliha väikesteks kotlettideks. Magustoiduks on safraniahjukook põldmarjamoosi ja vahukoorega. Ta naerab kõvasti ja soojalt. „Kedagi, kes on lohakam kui mina? Gunnar ei suudaks seda survet taluda. Sellise inimese järel peaks koristama kõrgsurvepesurit kasutav koristusfirma. Ei, kullake, ma usun, et paremini sobiks keegi, kes on salaja lohakas ja määrib vaid veidike. See võiks toimida kui foobiast vabanemise harjutus. Kui Gunnar saab väikese täpiga kraanikausil hakkama esimesel päeval, siis äkki suudab ta taluda suuremat plekki järgmisel päeval. Seejärel võib ehk välja võtta pildi tõeliselt määrdunud kraanikausist, mida ta saab vaadata seni, kuni karjuma hakkab, ja siis pikendatakse vaatamisaega, kuni ta suudab taluda mustust ja võib roomata läbi savipõldude ja sõnnikuhunnikute päriselus. Tulemuseni peab jõudma tasahilju.“ Ricky vaatab mõtlikult rasvapritsmeid, mis kargavad täiuslikke kotlette praadivalt praepannilt. Ta teeskleb kraanikausi pildistamist, et sellega Gunnari foobiat ravida. „Ja kuidas me leiame partneri, kes on salaja lohakas?“ „Unusta see. Mul on uus idee – me võime üritada teda paari panna perfektsionistiga, inimesega, kes on veel korralikum kui ta ise. Keegi, kes tuleb kraanikausi juurde pärast teda ja ütleb …“ Ricky avab ülemise köögisahtli ja haarab teesõela. Mul pole aimugi, kuidas ta teab, et tema lemmikmänguasi seal on. Tundub, et ta on salaja minu köögisahtlid läbi uurinud. „Üks perfektsionist, kes kordab: „Aiiinult mina pühin kärbsemusta ära, aiiinult mina, kes ma näen kärbsemusta luubiga“.“
Ilusalongi saatusejumalanna
„Olgu, perfektsionist. Teeme nii,“ leian ma. „Aga on rohkem asju, mis peavad sobima. Gunnarile meeldivad blondid täidlased naised. Kui klientidel oleks aimu, kui palju informatsiooni me saame, vaadates üle õla, mida nad loevad, siis ei puudutaks nad meie juures mitte kunagi ajakirju.“ „Või et millest nad kiiresti mööda lähevad. See annab ka huvitavat informatsiooni.“ Ricky pöörab end ümber ja tegeleb millegagi salamisi kraanikausi juures. „Mida Gunnar loeb?” küsib ta matsutades ja täis suuga. Ma mõtlen veidike ja püüan endale ette kujutada, mida ta kõige parema meelega ajakirjahunnikust valib. „Ta vaatab veidi ümarate, blondide naiste pilte, aga ei loe nende kohta. Ta loeb spordilehekülgi, ainult sporti ja iga sõna, mis räägib Zlatanist.“ „Ma võtaks seda kui vaadet elule,“ väidab Ricky ja üritab varjata, et ta on ühte põske toppinud kotleti. „Rootsis on hetkel kolm suurt usku: Facebooki armastajad, aktsiaturu palujad ja Zlatani kummardajad. Kui palju blonde perfektsioniste me tunneme, kes oleksid nõus olema teisel kohal, kui mees on oma usuga täiesti hõivatud? Kas neil peaks olema samad eelistused või piisab sellest, kui tal on oma usk ja ta armastab Facebookis olla?“ „Mina käin Facebookis. Millal sai aktsiaturust usk?“ küsin ma uudishimulikult. „See on järjest populaarsemaks muutuv usk. Mõni aasta tagasi ei olnud aktsiaturud meie teadvuses. Nüüd jooksevad andmed kogu aeg telekauudiste allservas. Pühadest börsimärkmetest saab lugeda, kas rahajumal on sõbralikult meelestatud või vihane. Usk sulandub keelde salaja. See mõjutab sind, kuigi sa ei mõtle sellele. Idee müüakse kellelegi maha, sa investeerid suhtesse ja me räägime win-win ehk kõiki rahuldavast situatsioonist. What’s in it for you? Elu on ärikokkulepe.“ Me istume lauda ja mõtleme uute uskude üle samal ajal, kui pirukad ahjus küpsevad ja porteris hautatud liha pliidil podiseb. Me oleme tublilt töötanud lõunani.
23