Sissejuhatus Kui sa oled
; ; ; ;
rahutu hing, kes otsib pidevalt uusi teadmisi; väike teadushuviline, kes tahab alati kõike mõista;
tilluke teadlane (järgmine Nobeli auhinna laureaat); parandamatu uudishimulik, kes on pidevalt ninapidi raamatutes; või lihtsalt laps, kes peeglisse vaadates esitab endale alati küsimusi, näiteks „Miks mu veri paistab sinine, mitte punane?“
„Millised on mu luud seestpoolt?“
„Millest mu hambad küll tehtud on?“
(jne jne jne), siis on see raamat just sulle. Sest ilma naljata, tavaliselt on nii, et kui vanavanematelt küsida „Miks sinu juuksed on valged, aga minu omad ei ole?“ või „Kust tuleb luksumine?“, siis nad kas ei oska sulle midagi öelda või annavad põiklevaid vastuseid. Ja loomulikult vajab sinusugune uuriva mõistusega inimene otsekohest teavet, mida täiendavad joonised ja pildid, et kõik toimuv selgeks saaks; lisaks soovid sa täpseid andmeid ja palju põnevaid fakte, et õpitu paremini meelde jääks. Pärast selle raamatu lugemist ei tea sa mitte ainult vastuseid eelpool esitatud küsimustele, vaid sinust on saanud justkui kõndiv entsüklopeedia, kes võib igaühe pahviks lüüa, teatades midagi sellist: „Kas teadsid, et inimesel on umbes 600 lihast? Ja et iga päev langeb meie peast umbes 100 juuksekarva? Usu või ära usu, aga ka roomajad luksuvad! Ja inimese sees võib olla kuni viis liitrit verd! Ja täiskasvanu aju kaalub ainult 1,5 kg!“
Nii et meie küsimus on: mida sa veel ootad? Keera lehte ja leia vastused kõigile inimkeha puudutavatele küsimustele, mis on sind kunagi painanud.
3
Elamiseks on vaja hingata õhku. Kui sa hingad sisse, täituvad su kopsud hapnikuga (O2), mis jõuab vere kaudu kehasse. Välja hingates puhud sa välja vana ja ära kasutatud õhku (CO2).
Mõni tegevus, näiteks ujumine, paneb sind kiiremini hingama.
1 Õhk siseneb su kehasse läbi nina ja liigub toru poole, mida kutsutakse hingetoruks.
Sissehi ngamine
O2
2 Hingetoru lõpus juhivad kopsude tööd kaks suurt kanalit, mida nimetatakse bronhideks.
CO2
ine Väljahingam
mis juhtub, kui ma hingan?
1
HINGETORU
KOPSUD 2
BRONHID Kopsud on mõõtmetelt küll sarnased, kuid mitte päris ühesuurused: parem kops on vasakust natuke suurem, sest vasak peab jätma ruumi ka südamele.
4
MIKS SA EI SAA VEE ALL HINGATA? Sest sa pole kala! Sinu kopsud oskavad hapnikku saada ainult õhust, aga kalad võivad lõpuste abil ammutada vees lahustunud hapnikku.
4
ALVEOOL 3 Iga bronh hargneb teisteks, väiksemateks kanaliteks (need on bronhioolid ehk kopsutorukesed, mida on su mõlemas kopsus umbes 30 000).
3
KOPSUTORUKE
CO2 Alveooli sein
Hapnik
ÕHK
Kapillaar
CO2 väljub Hapnik siseneb Punalibled
4 Iga kopsutorukese lõpus asuvad tibatillukesed
KAPILLAARID ALVEOOL
õhutaskud ehk alveoolid. Just siin toimub päris hingamine: neid ümbritsevates kapillaarides liigub su nina kaudu kehasse sisenenud õhust pärit hapnik verre, jõudes viimasesse kui soppi sinu kehas.
PÕNEVAID FAKTE Puhkeasendis hingab täiskasvanud inimene minutis sisse ja jälle välja umbes kuus liitrit õhku ja teeb selle ajaga 12–15 hingetõmmet. • Kui kopsude kapillaarid ritta seada, oleks see 1600 kilomeetrit pikk. • Alveoole on umbes 600 miljonit ja laiali laotades kataksid need terve tenniseväljaku.
5
Su silmad teevad tööd ärkamisest selle hetkeni, kui sa nad uinumiseks kinni paned. Nad saavad ümbritseva maailma kohta kuhjaga teavet: vormid, värvid, liigutused… Selle teabe saadavad silmad ajusse, et see teavet töötleks ja teada saaks, mis ümberringi toimub.
kuidas mu silmad näevad? 1
Kui valgus läbib pupilli ja läätse, koondub see võrkkestale. Ja siin juhtub midagi üllatavat: pildid ilmuvad uuesti silma tagaosale, aga tagurpidi! Jah, sa lugesid õigesti! Nägemisnärvi kaudu saabunud infot töödeldes keerab aju kujutise jälle õigetpidi, et me ei näeks maailma tagurpidi. Kui ta seda ei teeks, oleks meie elu õige ebamugav!
2 Võrkkesta saadud
visuaalse teabe saadab edasi nägemisnärv.
4
TALAMUS
NÄGEMISKOOR
3
2
NÄGEMISNÄRV
3 Teabe võtab vastu talamus ja saadab selle analüüsimiseks nägemiskoorde.
4 Nägemiskooreks
nimetatakse aju seda osa, kus tegeletakse info lahti kodeerimise ja pildiks muutmisega.
6
Silmad kasvavad koos sinuga. Sündides oli nende läbimõõt umbes 16 millimeetrit, aga kui sinust saab täiskasvanu, on nen de läbimõõt umbes 24 millimeetrit .
1
SILM
MILLINE ON SILM SEESTPOOLT? 1 Sarvkest on justkui läbipaistev
poolkera, mis aitab silmal pilti teravustada, kui valgus seda läbib. 2 Vikerkest ehk iiris määrab
silma värvuse. Kui ütleme, et kellelgi on sinised silmad, on tegelikult sinine hoopis tema vikerkest. Vikerkest kontrollib, kui palju valgust pupilli läbib.
1 2
5
SARVKEST VIKERKEST 3 PUPILL
4
VÕRKKEST NÄGEMISNÄRV
LÄÄTS
3 Pupill ehk silmaava on vikerkesta keskel paiknev must rõngas,
mis võimaldab valgusel silma siseneda. Kui pupillide lähedal süttib ere valgus, siis pupillid ahenevad, ja kui valgus liigub kaugemale, pupillid laienevad. 4 Seejärel jõuab valgus läätseni, mis koondab
valguskiired võrkkestale. 5 Silmapõhjas asuv võrkkest võtab valguse vastu
ja muundab selle närvisignaalideks, et aju saaks aru, mida su silm näeb.
KULM Silma ümber asuvad seda kaitsvad alad: kulmud ei lase higil näole tilkuda, silmalaud ja ripsmed takistavad võõrkehade silma sattumist.
SILMALAUG
RIPSMED
PÕNEVAID FAKTE Su silm on peaaegu sama suur kui lauatennise pall. • Inimese silmamuna kaalub enam-vähem 7,5 grammi. • Silmad pilguvad keskmiselt 17 korda minutis. See võrdub ööpäevas ärkvel oldud tundide jooksul umbes 14 000 korraga ja aastas 5,2 miljoni korraga.
7
7
Pole mingit kahtlust: kõigil maailma inimestel Alaskast Austraaliani, Zimbabwest rääkimata on olemas naba. Kas oled endalt kunagi küsinud, mida see auguke keset kõhtu teeb ja miks ta üldse olemas on? NABA
Meil tuleb naasta hetke, kui olid veel ema kõhus. TA N E TS PLA
NABANÖÖR
8
miks mul on naba? Su naba tähistab kohta, kuhu sündides kinnitus nabanöör. See nöör kujutas endast pehmet ja painduvat toru, mida mööda liikusid toitained (vitamiinid ja mineraalid) ema kehast sinu kehasse, kui sa veel tema kõhus olid.
MIKS ON NABANÖÖRI TARVIS? Kui beebi on ema kõhus, ei saa ta ei õhku hingata ega toidu süüa. Seetõttu on nabanöör väga tähtis: see toimetab hapnikku ja toitaineid emalt lapsele ja viib ka minema jääkained, mida laps ei vaja.
PÕNEVAID FAKTE Kas teadsid, et naba lausa kubiseb bakteritest? Keskmiselt on inimese nabas 67 liiki baktereid. • Ka teiste imetajate pojad saavad oma ema kõhus toitaineid nabanööri kaudu. Ent nabaaugu asemel, nagu on meil, jääb paljudele loomadele nabanöörist vaid väike arm, mida on vaevu näha.
Ema hapnikuvaene veri viib lapse jääkained minema. NABANÖÖR
PLATSENTA
Ema hapnikurikas õhk toob beebile toitaineid ja hapnikku.
HÜVASTI, NABANÖÖR! TERE, NABA! Kui laps sünnib, puhkeb ta ema kõhust välja tulles nutma. Sellega annab ta teada, et suudab ise hingata. Varsti hakkab ta piima jooma ja seda ise seedima, nii et tekivad väljaheited.
Seega äsja ilmale tulnud beebi ei vaja enam nabanööri. Seetõttu lõikab arst selle läbi, jättes alles vaid lühikese jupi, mida nimetatakse nabaköndiks. Kui nabakönt mõne nädala pärast küljest kukub, tekib beebile tema isiklik ja ainulaadne naba.
9