KUI MAETAKSE KINDRALEID
Enno Mõts
Tippjuhtimise tähelepanekud
KUI MAETAKSE KINDRALEID
Tippjuhtimise tähelepanekud
Kanepi, 2024
Autoriõigus: Enno Mõts, 2024
Kõik õigused kaitstud. Raamatu ja selle osade kasutamine ning mis tahes viisil reprodutseerimine on lubatud üksnes autori kirjalikul loal, välja arvatud tsiteerimine teadus - või õppeotstarbel.
Raamatu tekst, selle kujundus ja küljendus: Enno Mõts
Kaanekujundus: Enno Mõts; Taivo Org, Küpress
Keeletoimetaja: Karen Kuldnokk
Välja antud autori kulu ja kirjadega
Trükitud: Trükiviis OÜ
ISBN: 9789916423202
Saateks
Ja ma taipasin: „Nii tölp on ärrituda, kui ei suudeta kontrollida maailma, mõistmata samas, et kaotati kontroll enese üle!“
Hea lugeja, tänan huvi eest. Mõte juhtimist käsitleva raamatu koostamiseks keerles mu peas mitu aastat. Esimese ideefaili salvestasin 2021. aasta veebruaris, aga päevakajalised teenistuskohustused varjutasid edasise töö. Aasta möödus ja projekt oli jätkuvalt vaiba all. Ilmsetel põhjustel. Sõda Ukrainas nõudis oma. Ekstraindu tõi pealkirja sünd 2023. aasta kevadisel autosõidul. Kribasin selle kohe oma roosade kaantega taskumärkmikku. Sisu loomisele sain mahti siiski alles aasta viimasel nädalal. Siis hüppas pähe ka mõte lisada teemapealkirjade alla mind kõnetavad tähelepanekud: mu elust koorunud või seal avaldunud tarkuselaused. Tõden, et sisulist originaalsust on neis vähe, aga see tuletabki meelde aupaklikkus t ja alandlikkust möödaniku ees. Tarkus pole nüüdisaja leiutis. Kuna mitmeid temaatilisi mõtteid olen varem kajastanud enda eelnevalt avaldatud artiklites, võtsin ka neist valitud tekstiosi ja jaotasin raamatu sobivatesse peatükkidesse. 2024. aasta märtsi alguses saatsin käsikirja toimetusse. Hea lugeja, ma ei esita tõde, vaid oma tähelepanekuid ja rõhutusi juhtimise, täpsemalt tippjuhtimise vallas. Võiksin lisada täiendi sõjaväelise, aga mulle tundub, et selline
eristamine on pigem pinnapealne, ehk isegi pahatahtlik. Minu hinnangul on juhtimine juhtimine. Raamatus ei keskendu ma üldteada printsiipidele, sest neid on lugematul arvul eri autorite raamatutes juba avaldatud. Pigem vastupidi, norin levinud deklameeritud toonituste üle ja toon välja oma täheldusi. Kindlasti pole tegu, ja sihiteadlikult, juhtimise käsiraamatuga. Ma ei rihtinud ka teemade lõpetamist, mõnedki jäävad avatuks, sest ühtseid vastuseid pole. Kohati soovisin pigem suunata valgusvihku ning avada uksi mõttevariatsioonidele. Edasiminek on lugeja otsustada. Peatükkide konstrueerimisel ei lähtunud ma teoreetilistest kontseptsioonidest (halvustamata teooriat), vaid isiklikust teenistuskogemusest. Küll aga jätsin teemakäsitlused teadlikult lühikeseks, pigem lihtsaks ja lugejasõbralikuks. Panin ridu kirja nii , nagu varrukast vurinal tuli, nagu tundus õige ja intuitsioon pakkus. Kindlasti pole mu keelekasutus akadeemilisest printsiibist kantud. Pigem taotlesin sujuvat lugemist, kohatise sõnamänguga, et hoida meeli erguna. Eesmärk on jagada siiski rakenduslikku elukogemust, anda lugejale teist perspektiivi. Loomulikult on tähelepanekute koloriitsust mõjutanud mu isiklik taust sõjaväelasena. Samas olen proovinud vältida spetsiifikat, mis eeldaks kaitseväelase väljaõpet. Seetõttu usun, et raamat sobib mõlemale auditooriumile, ka kõigile juhtimisest huvitu nutele. Annan endale väga selgelt aru Juri Lotmani õpetusest, et kerge lugemine on pigem ajaraiskamine.
Professor on prillidega
Ja ma taipasin: „Kui üldse, siis võrdle end vaid iseendaga, aga mitte staatuse, vaid panustamise ja pingutamise poolest!“
Professor on prillidega ja sõjaväelane ei mõtle. Meie argiotsused ja ootused on rikutud stereotüüpse lahterdamisega, kord õhkõrna riivega, kord aga tugeva eelhäälestusena, mis varjutab haloefektina tõelust. Vahel muigame eelhinnangute üle, samas võime langeda arusaamatu kohtlemise ohvriks ka ise. Äärmusena rikutakse inimelurahu. Eelhoiak kaasneb teatud konstruktsioonidega (nt ametid või rollid) rohkem, teistega vähem. Kindlasti on see mõjutatud päevakajalistest probleemidest ühiskonnas. Afganistani ja Iraagi sõja ajal tekitas hirmu islamiterrorism, mistõttu kahtlustati ja kardeti ainuüksi teatud välimusega isikuid. Üsna ajakindel on olnud arusaam, et poliitikat ei saa ausalt teha. S oolist stereotüüpsust valgusta s ETV 2013. aasta klipiseriaal. Sõjaväelase käsitlus on samuti kannatamas ositise stereotüüpsuse all. Loomulikult on selles ka kerget nalja, kuid mind üllatab siiski see, et naiivset üldistust vormikandjate kohta on kasutanud haritlased, samas kui nö maakad on mind põllul siira rõõmsameelsusega vahetult ja võrdsena kohelnud. Tõesti, mõned mu tuttavad eri teadusvaldkonna tippspetsialistid on kutsetemaatika paika pannud järgmise argumentatsiooniga: „Mis teil sõjaväe -
lastena viga – annate aga käsu ja kõik saab tehtud!“ Ilmselgelt viitab see arusaamale, et esiteks on k aitseväes käsuandjal piiramatu voli käsutada ja teiseks ei pea käsusaanu mõtlema, vaid tormab kohe agaralt (loe: ogaralt) käsku täitma. Mõlemal juhul võib konstateerida, et sõjaväelased on moraalsed värdjad.
Kuulutan kohe, et käsuõiguse sidumin e vaid sõjaväelastega on iseenesest kitsarinnaline, sest käskimi ne on levinud igas eluvaldkonnas. Minister väljastab määruseid ja gümnaasiumi (või nt vangla) direktor allkirjastab käskkirju ning need tuleb täita. Kui arst nõuab õelt protseduuride tegemist, pole seegi vaidlustamiseks. Erafirmas toimib samuti käsuahel. Lõppeks , igal pool, kus on hierarhiline struktuur, annab tipp oma tahte alluvatele täita. Kui kasutatakse konsensuslikku otsustamist, muutub seegi ühismeele saavutamisel järgimist nõudvaks juhiseks. Kaitseväe sisemäärustik sedastab, et käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis. 1 Ent lisatakse ka olulised täiendused . Nimelt, suuline ja kirjalik käsk peab sisaldama tegevuse eesmärki ning kui käsu saaja ei saa käsust aru, on ta kohustatud küsima selgitusi. Lõppeks, käsuõigus on piiritletud juhtimisliiniga, s.t ühe üksuse ülem ei saa anda käske teise üksuse liikmetele, ning teenistusliku vajadusega. Käsuõigus kaitseväes ei ole absoluutne.
Käskimine on kahepoolse suhtega, kohustused on nii ülemal kui ka alluval. Tihti on viimane ise samuti kellegi
1 Kaitseväe sisemäärustik 2013, p 23, lg 1.
ülemaks. Juhid peavad mõistma käsu vajadust ning teadma oma allüksuse suutlikkust seda täita. Teisisõnu, tuleb arvestada käsusaaja ressurssidega. Nendeks on töövahendid, inimjõud ning samuti aeg ja informatsioon. Seega, käsuandja peab olema eelnevalt analüüsinud ülesande ja ressursi sobivust. Lahinguväljal on tema otsuste taga inimelud ning vastutus tagajärgede eest lasub eelkõige temal kui käsuandjal. 2 Sõjaaja dünaamilises ja operatiivses taktikalises olukorras on kiire käsutäitmine eluliselt vajalik, kuna kehtib põhimõte „kes ees, see (võidu)mees“. Jah, sellises olukorras ei saa lubada vaagimisa ega.
Mõtlema peab aga enne, kui antakse ajakriitiline käsk. Tundub arusaamatu, kuidas seda ette teada. Tõesti, selles on vastuolulisus, aga ka loogika. Nimelt, alluv peab esitama küsimuse „miks?“ (s.o põhjendatult kahtlema) siis, kui toimub väljaõpe, et sõjaajal selleks aega enam mitte raisata.
See ei tähenda, et sõdur saab iga olukorra jaoks vastused ette välja mõelda – see on võimatu. Rahu ajal, kui elud pole kaalul, peab tekkima usaldus ülema otsustuspädevuse vastu. Mis iganes ootamatu käsk hiljem antakse, teab sõdur, et tema ülema valikud on targad, adekvaatselt argumenteeritud, üksusele ja missioonile kasulikud, ning ta võib asuda käsku viivitamatult täitma. Enamik meist on näinud märuli-kassafilme käsu karistamatust kuritarvitamisest, aga selle projitseerimine
2 Määrustik piiritleb samuti käsud, mille täitmise eest võetakse vastutusele ka käsu täitja.
tänapäeva demokraatliku riigikorraga Eesti väikeühiskonnale on pinnapealne ja kitsarinnaline käsitus, mis riivab kodanikutunnet. Just nimelt, reservarmee põhimõttel üles ehitatud kaitsevägi on kodanikuarmee. Keelatud on tühise käsu täitmine ning sellest, samuti keelatud käsust3 , tuleb kanda ette kõrgemale ülemale.
Olen kokku puutunud juttudega, et alluvad salgavad mõningaid juhtimisprobleeme, sest kardavad sanktsioone. See paneb mind nördima, sest tegu on teenistujate eelarvamusliku hirmu või siis õpitud abitusega . Samas illustreerivad mõlemad põhjused juhtimisprobleeme, täpsemalt, õiguste ja kohustuste puuduli kku teadmist. Ent tahan veel kord toonitada: juhtimine on kahepoolne akt, s.t juhtimisvead on mõlema poole süü. Kui alluv on alla surutud, siis seepärast, et ta laseb end tühja ka mandada. Käsutamistendents enamasti vaid süveneb ja tekib irooniline sümbioos: ülem kinnistab oma võimu formaalsete lahendite, loosungite ja võimu kuritarvitamisega , alluv aga talub vaikivalt kohtlemist, kartes end kehtestada dialoogis , ning serveerib ülema rahustamiseks (et vältida võimalikke sanktsioone) probleemivaba olukorda ehk nn Potjomkini küla. Lühidalt, ülem petab alluvat ja alluv petab ülemat. Juhtimine on keeruline oskus, kus tunnetuslikul osal on suur roll, sest stamplahendid ei tööta kaua. Kahepoolsus muudab juhtimise interaktiivseks suhteks, mille lõpp -
3 Tühine käsk on korraldus, mis alandab käsusaaja või kolmanda isiku inimväärikust, keelatud käsk on seadusega vastuollu minev korraldus.
tulemus samades tingimustes varieerub. Käsuõigus on ametlik volitus ja vastutus, mida ülem peab vahel (eriolukordades) sunnina rakendama, samas on see vaid juhtimist toetav atribuut. Protseduurilisi käike saab õppida ja harjutada, samuti kindlameelset seisakut ning häälekasutust, aga hea juhi püüdlus on aidata töötajatel leida sisemine motivatsioon, kutse panustada organisatsiooni hüvanguks. Juhtimisega kaasneva formaalse võimu pinnapealsed kasutajad toovad kahju.
Väga vale on arusaam, et kui ülem igas olukorr as valjuhäälselt suuniseid ei jaga, siis ta ei juhi. Selliseid muidugi jagub, kes on sisemiselt ebakindlad ja kardavad, et kaotavad kontrolli. Eesti kaitseväe juhtimisfilosoofia järgib eesmärgifookust, jättes käsu täitmise viisi alluva enda valida. Juht, kes tahab iga detaili ise otsustada, teeb küll ses osas alluvate elu lihtsaks, ent elimineerib nende omaalgatuse ja võimaluse olla loov. Lahinguväljal tähendab see aga, et vastane haarab initsiatiivi ning vormib (loe: tapab) meid oma tahtmist mööda. Üks ülem ei suuda keskselt anda erijuhiseid samal ajal paljudes suurel alal laialipillutud olukordades. Lahingus on tsentraliseeritud ja kõrgema tasandi dirigeeritav n-ö ainuõige juhtimine hukatusliku mõjuga. Alluv juhtimistasand peab ise otsustama ning ennetavalt tegutsema. Seepärast on kaitseväes kehtestatud juhis, et ülem peab hoiduma täitmast ülesandeid, mis on alluvate kohustuseks.4
4 Kaitseväe sisemäärustik 2013, p 46.
Paradigma muutus
Ja ma taipasin: „Kabinetisõjas surma ei saada !“
Iga tippjuhi valitsemisaega saab kirjeldada iseloomustavate märksõnadega. On väliskeskkonnast tulenevad mõjufaktorid ja neist tuletatud järeldused eesmärkide saavutamiseks. Järeldused peegeldavad juhi karakterit ja tema maailmapilti. On ajad, on kombed. Iga perioodi fookus summutab üldjuhul eelmise, kaldub sellest kõrvale või sõidab üle. Aga eelmisi ei tohi kergel käel kritiseerida, ka uusi mitte. Juhtimisperioodi suundumust peaks suutma kiretult kirjeldada. Peastaabi ülemana (2021–2024) pidin korduvalt andma nii oma riigi kui ka välisriigi külalistele ülevaate (Command Brief ) Eesti kaitseväest. Ilmselt oli juba
Venemaa alustanud oma eskaleeritud agressiooni, kui lisasin esitluse stseeniloomeks slaidi „Paradigma muutus“ . Sama fraas lõi laineid pis ut hiljem toonase Briti maaväeülema julgeolekupoliitika muutusi kirjeldavas artiklis. Olin tabanud seda, mida mitmed kõrgemad ohvitserid. Kui seadsin globaalse pildi mõju Eesti kaitseväe tegevusele, koorus välja mitu põhimõttelist suunamuutust , mida juhtkond edendas ja tugevdas. Kõige rohkem kogus vastakaid arvamusi ja tormituuli kavand, mis sai oponentide seas silmatorkava tunnussõna „kole vägi“. Koleduskirjeldusega viidati otseselt välimusele, meie välivormile. Nimelt otsustas kaitseväe juhtkond raha
kokkuhoiuks vähendada eelarvet ja vormielemente, mis ei ole sõjategevusega vahetult seotud. See plaaniti ennetavalt, enne Venemaa Ukraina-agressiooni eskalatsiooni, kaalutledes majanduse tagasilööke. Kui me lahinguväljal ei kanna viigipükse ega pintsakut, siis ei peaks neile sellises mahus riigi raha raiskama. Muuhulgas otsustati ära võtta paraadkomplektid ka presidendi auvahtkonnalt. Lisaks rikkus sealne kombineeritud elementidega komplekt kehtivat vormikandmise eeskirja ning – meie hinnangul – nägi tervikuna üsna inetu välja, sest vahtkonnale väljastatud vormid olid laost selga antud, mitte eraldi õmmeldud. Läks aga vastupidi, arutelufoorumites kuulutati hoopis väl ivorm koledaks ning tuututati kaitseväe ülbusest ja haledusest.
President allus provokatsioonile ning taastas oma vahtkonnale tavamundri nõude. Allumatule kindralile näidati tema koht kätte.
Muidugi oli see kõik üles puhutud võimumäng, mingit kaikatirimist polnud. Pealegi, muudes aspektides jätkus riidereform plaaniliselt. Juhtkond nägi majanduslanguse tarbeks ette veel kuluartikleid, mida kärpida. Selle rakendamisel läks käima järgmine klaperjaht, justkui rikutaks nüüd kaitseväelaste tervist, kultuursust ja vaimu. Tormi veeklaasis põhjustas nimelt see, et kaotati profisportlaste rühm ja reformiti kaitseväe orkestrit ning kaplaniteenistust. Sotsiaalmeedias sõimati lausa, et juhtkonna kindralid pole lugenud ühtegi ilukirjandusraamatut, ainult sõjardite määrustikke. Hüsteerilised avaldused saavutasid haripunkti suurõppuse Kevadtorm
ajal, mil väideti, et ilma orkestrita ei saa vägesid lahingusse saata ning ilma kaplaniteta on vormikandjad hingetud tapamasinad jne.
Mina väisasin sel õppusel üksuste laagreid ning uurisin sõduritelt, millal nad viimati kaplanit nägid või orkestri saatel (õppe)lahingusse marssisid. Sõdurid kehitasid õlgu ja muigasid. Viisteist tuhat sõdurit on mitmenädalasel väliõppusel täitmas oma kohust, kuid see, mida pole aastate jooksul Kevadtormi ajaloos olnud, on „kultuur ja hingehoid “ . Hädakisajad ignoreerisid järjepanu selgitusi ja fakti, et reformiga mitte ei kaotatud ära orkestrit ega kaplaniteenistust, vaid korraldati ümber. Need on siiani olemas. Nüüd käivad kaplanid oma üksustega ka Kevadtormil. Samuti sporditakse kaitseväes pidevalt, süsteemselt ja sihipäraselt, küll ent ei sponsoreerita riigi tippatleete. Kaitseväe aasta sportlase tiitlile konkureerivad nüüd päriselt sõjaväelased, mitte vaid Tõnu E ndrekson, Epp Mäe, Peeter Olesk, Heiki Nabi jne. Muutuste keerises küsis tuntud ajakirjanik kaitseväe juhatajalt nördinult: „Kas te päriselt valmistute sõjaks?“
Kole vägi jätkas tegutsemist, suunates vabaneva ressurssi võitleva taristu soetamisele ehk maakeeli –erinevate tõkestusvahendi te ostmisele. Uus põhimõte oli (on) nende elementide etteladustamine võimaliku lahinguala lähedale. Sellest on ministeeriumi eestvedamisel kasvanud praegu välja 3B-ühisprojekt, mille tingnimetuseks on Balti kaitsevöönd. Eesmärk on lahinguvalmiduse tõstmine, et vastata ohule operatiivselt. See on heidutussõnum meie
vaenlasele, mis muuhulgas illustreerib ühistööd liitlastega. Me toimetame koos, me pole üksi. Just rakenduslik regionaalsus on teine oluline paradigmamuutus, mis avaldus eelkõige praktilise militaarkoostöö kaudu. Kaitseväe juhtkond oli agressiivselt omaalgatuslik. Esimene abipakett ukrainlastele valmistati ette juba enne Venemaa nn erioperatsiooni käivitamist. Sõja ajal saatsime abipaketi teele enne valitsuse formaalset otsust, sest kiirus oli oluline. Aktsepteerisime võimalikku riski, et saadetis jääb Poola piirile seisma. Ei jäänud, ja kokku võideti mitu päeva. Kui
Venemaa alustas illegaalsete immigrantide survet Leedule, siis helistasid Eesti kindralid Leedu kindralitele, teatades, et saadavad neile toetuseks üksuse. Detailid täpsustuvad aga jooksvalt, sest peamine on signaal regionaalsest operatiivkoostööst. See oli strateegiline sõnum Venemaale reaalse tegevuse kaudu, millest kasvas omakorda välja kolmas paradigmamuutus: militaartoetus Leedule, hil jem ka Poolale komplekteeriti valdavalt reservväelastest. Loomulikult oli seal tegevväelasi ja kaitseliitlasi, aga tuumik ja värbamisväli olid reservväelased. Eesti kaitseväe põhijõuks on reservväelane. See pole tühi jutt.
Sõda Ukrainas avas rahakraanid relvastuse ostu ks. Muidugi oli selle taga süsteemne ja tihe ministeeriumi ning kaitseväe töö. Küsisime valitsuselt raha juurde väevõime suurendamiseks, sõja valguses taotleti aga raha ka kiriku uksevõlvide taastamiseks. Seda ei küsitud meie val itsemisalast. Rahavoog ergutas kadedust ja sütitas ahnust. Kaitsevägi sünnitas aga uue paradigmamuutuse: hakati
looma süvalahingu ja meresõja võimet. Praegu on see teostumas. Peagi on meil mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon, laevatõrjeraketid, meremiinid. Kaitsevägi ei pea enam ainult lähilahingut vaenlase eesliini üksustega , vaid suudab agressiivselt mõjutada tema kaudtule relvasüsteeme ning takistada vaenlase reservide manöövreid.
Sellega tekitame talle raskeid dilemmasid, millest mõni aasta tagasi ei osanud isegi unistada. Nende võimete rakendamiseks loodi Eesti diviis. Ka sellest rääkimine tundus veel paar aastat tagasi lõõp ja ajaraisk. Ometi lähtus kaitseväe juhtkond eelnimetatud agressiivsest omaalgatusest, mis sai innustust järjekordsest (mõttemaailma) paradigmamuutusest: häbitu o tsekohesus lahinguvalmiduse nimel.
Häbitu ei olnud kantud ropendamisest ega süüdistamisest, vaid kalgist kivinäoga küsimusest „Millal siis üksus päriselt valmis saab?“. Põhja diviis, kuhu kuulus ka Eesti, ei arendanud sõjapidamisvõime t piisava otsustavusega. Lisaks ei piisa ühest diviisist mitme riigi kaitseks. Me väljusime sellest „projektist“, sest sõjaline vajadus ei lubanud oodata. Lõime mitu kärbest ja korrastasime juhtimist nii kaitseväes kui ka NATO käsuliinis, lähtudes sõjalisest mõttekusest. Täna ei saa kindlasti kahetseda „häbitut otsekohesust“. Mahategevat äärmuskriitikat loobivad eesotsas ignorantsed küünikud, kes vaevlevad isiklikes kompleksides. Eesti diviis osales juba oma esimesel aastal USA maaväe Warfighteri õppuste tsüklis, kus Euroopast olid sellise au pälvinud seni vaid kaks diviisi: prantslased ja britid. See näitas suurt usaldust. See oli au, privileeg ja
võimalus, millega edendati meie võitlusvõimet. Sama otsekohesusega arendati ka NATO plaane, täpsemalt anti n eile tagasisidet ja hinnanguid.
Eesmärk oli ja on ühene : meil peavad olema päris väed, mitte paberüksused ning õppused tuleb ümber kujundada sõjaplaanide harjutamisteks. Kõik, mida tehakse nn heidutuse nime all, peab olema sõjaliselt mõttekas ning lähtuma tegelikest tegevustest, mida kavandatakse samuti kriisis ja saab sõjaajal rakendada. Vastasel korral pole tegu heidutusega. Vene valitsuse kriminaalne režiim pole loll, nende luureteenistus töötab ja nad teavad, kui siinmail paikneval USA ründekopterite eskadrillil polegi laskemoonavaru kaasas. Lahinguväljal pole sellisel üksusel mingit väärtust, olgu nimi kui hirmutav tahes . Me peame olema enese võimete ja lahinguvalmiduse s uhtes ausad.
Jällegi kaevasid siit poliitilised(!) oponendid välja võimaluse mustata kaitseväe juhtkon da ning meedia kajastas mõnuga Eesti kindrali(te) matslikkust ja ülbust. Jah, viimane paradigmamuutus on kaitseväe politiseerimine parteide võimupiruka lõikelauaks. Kahjuks on suundumuse eestvedajataks mõned erakondade reserv- ja eruohvitserid, kes otsivad endale tähevalgust. Väiklaselt kompenseerivad nad oma kunagise teenistuse täitumata ootusi. Nad on riigi kõrgemal juhtimistasandil, aga tegelevad kaitseväe siseasjadega, sest pole suutnud tõusta selleni, et riigi tasandil strateegiliselt mõ elda. Just sellepärast ei tõusnud nad ka kaitseväes tippjuhtkonda. Koerad hauguvad , aga karavan liigub edasi.
Juhuste saatuslikkus
Ja ma taipasin: „Head asjad juhtuvad heade inimestega. Aga Sa pead olema valmis!“
Matemaatikud panevad sündmuse tõenäosusvalemitesse ning konstateerivad kuivalt, et polnud siin midagi juhuslikku. Mõõteriistad näitavad muutusi ajusignaalides enne, kui inimene teadvustab ja artikuleerib oma otsuse. Selle avastusega seatakse kahtluse alla vaba valiku olemasolu. Idamaa filosoofia õpetab, et meister astub inimese ellu, kui see on õppimiseks valmis.
Minu lapsepõlv möödus sõjamängude, võitlusseikluste kujutluste ja imitatsioonide saatel. Sõpradega või üksi, hoovis või metsas, kuuris, parvel, onnis või puuoksal. Indiaanlase, kauboi, mereröövli, rüütli, sõduri, mongolisõdalasena. Ometi, k ui läksin Sisekaitseakadeemiasse sisseastumisdokumente viima, pelutati mind lihtsa küsimusega: millisesse kolledžisse siis , kas politsei, kohtueelne uurimine, korrektsioon, tolliteenistus, piirivalve või kaitsevägi? Olin segaduses, tulin ju ühte kooli. Helistasin nõu küsimiseks oma sõbrale Svenile ja paarikümne sekundiga sai otsustatud minu tulevane elu. Valisin sõjaväelase elukutse.
Kui aastaid hiljem suundusin teenima Tapale, toona üsna õnnetusse asukohta, pöördus seegi juhus kasuks, sest seal kohtasin oma tulevast abikaasat. Sedapidi sai paika ka
minu pereelu. Ilmselt on raske ette näha seda, mis milleni viib. Ma tean ka neid, kes kõike plaanivad (on niivõrd enese- ja eluteadlikud) ning oma plaane järgivad, ent minuga pole see nii olnud. Omaaegne otsus minna keskkooli tulenes tõsiasjast, et ma ei osanud mingit kutseala valida. Teadsin, et õppima peab – selle arusaama oli minusse kasvatanud ema. Puka keskkool jäi eelistatuks vaid sundvaliku tõttu. Juhtus nii, et just sel aastal suleti sobiv bussiliiklus, millega saanuks kodust Otepääle kooli sõita. Igatahes sain sõelale jäänud väikeasulast sealse õpinguperioodi ajal elukestva sõpruse Jaanusega, kes mu edasist arengut oluliselt mõjutas.
Kõrvalistel ja pisikestel muutustel on valikute tegemisel pikas perspektiivis ilmselgelt suur mõju. Tagantjärele tahaks õpetada, et pöörake tähelepanu detailidele ja vaagige ka väikeseid otsuseid, aga see pole eriti võimalik. See krambistaks elu, kammitseks voo, tõkestaks spontaanse elevuse ja avastamisrõõmu, sest kõigele laotuks kahtluste ja kahetsuste linik. Ei, mina ei toeta elu ette kavandamist. Kui teame oma elu ette, mis mõte siis elamisel on. Kui tahame kõike ette plaanida, kontrollida aja kulgu, petame ennast, sest pole võimalik kontrollida endast väljapoole jäävat. Mida ma selle kõigega öelda tahan ja kuidas see tippjuhtimisega seotud on? Väga lihtne: juhiks ei sünnita, ammugi mitte riikliku mõjuga tippjuhiks.
Kindral George Joulwan, endine SACEUR (1993–1997), ei mõelnud enne West Pointi õppima asumist üldse
sõjaväelaseks saamisele. 5 Balti Kaitsekolledži kunagisel seminaril tunnistas üks USA kindralleitnant, külalislektor, et plaanis pärast sõjakooli lõpetamist teenida vaid viis aastat. Läks aga kauem ja ta jõudis väga kõrgele kohale. On palju selliseid näiteid tippisikutest, kelle elukutsevalik koorus kõrvalistest valikutest. Piisab sõrme andmisest, tuleb asuda teele, nautida siin ja praegu olemist, õppida ning areneda, et olla valmis parimaks. Siis tee avaneb.
Lugemise mõte
Ja ma taipasin: „Vananemisega kaas nev jõu kahanemine pole looduse vingerpuss, vaid geniaalsus, kuna annab võimaluse tarkusele!“
Väike poiss astus kindlameelselt Pühajärve kooli raamatukokku ning marssis otsejoones riiulite vahele. Sinises vormis ja punase kaelarätiga. Olid sellised ajad.
Raamatukoguhoidja teadis poissi nimepidi, sest see oli sage külaline ja korjas sealt pakse seiklusjutte lugemiseks. Nii vääris ta lugeja tahvlil äramärkimist. Pois s justkui neelas raamatuid. Tal oli oma meetod parimate valikuks. Esmalt muidugi kaanepilt. See pidi silma jääma ning siis äratama huvi – ärgitama fantaasialendu . Haaranud raamatu, tuli see järgnevalt läbi kedrata. Teate küll, raamat võetakse
5 Joulwan ja Chanoff 2021: 9. SACEUR – Supreme Allied Commander of Europe.
köiteserva pidi sügavale pihuhaardesse, nii et leheservad jäävad ülespoole. Teise käe sõrmed toetatakse raamatuseljale (kui on pehmekaaneline) ning pöial surutakse leheservadele. Nüüd painutatakse raamatut ja lastakse leheservadel libiseda pöidla alt vabaks.
Kõvakaanelise teose korral tuleb uudishimutsevate sõrmede ja pöidla survele allutada vaid kaantevaheline osa. Paindes raamat avab end, lehed jooksevad vurinal lahti ja paljastavad neile trükitu. Kui on midagi huvitavat, saab pöidlaotsa survega lehejooksu peatada. Poiss otsis põnevaid illustratsioone. Kui seikluslikke joonistusi polnud, pandi raamat kalgilt riiulile tagasi. Jah, alles aastaid hiljem, juba noormehena, kui teised huvid lugemise kõrvale surusid, kuulis ja mõistis ta õpetust: ärge hinnake raamatut kaante järgi.
Tõden, et olen korjanud lugemissoovituse tarkused endast targematelt, üle saades oma egosolvumistest ja upsakusest. Olen ju ise nutikas, mõistan ja tean, mis neist raamatuist ikka lugeda, õpetavad tühja. Nii arvasin. Jah, samas mäletasin muinasjuttu kahest vennast, kellest üks oli seikleja, maailma astuja ning vahetu avastaja. Kord leid nud ta kandilise puuvilja ja rutanud vennale looduse imetabasusest rääkima. Vend aga teadis ka puuvilja nime – ta oli raamatust lugenud.
Muinasjutud on vähe hinnatud. Neis on õpetus lastele, samuti täiskasvanutele. Heas loos on alati rohkem, kui esmapilgul tundub, on rohkem, kui autor sinna ise sisse pani. See ilmselt ongi üks esmane põhjus, miks raamatuid
lugeda – sest võib avastada asju, mida seal polegi kirjas, küll aga saavad need nähtavaks lugeja elukogemuse kaudu. Iga lugeja loob raamatule oma sisu. Seega oled lugejana ka looja. Põnev, äge! Sa pole mitte lihtsalt kirjaoskaja, vaid ka mõttekirjanik, ainuüksi lugedes.
Raamatutarkus on tasandanud ohtralt ja korduvalt mu arrogantsust ning paljastanud ignorantsust. Olen olnud liiga ülbe, kõrge enesehinnanguga ning siis lugedes mõistnud, et minu hiilg avad mõtted on ammu enne mind, ja pareminigi, sõnastatud. Ning mitte ainult : mõttearendustega on mindud oluliselt kaugemale, kui mina seda oleksin suutnud. Mu teadmispagas (lugemus) on olnud oluliselt kitsama vaatevinkli ja lühema ulatusega. Mu n-ö kirjaoskus on üsna madalal tasemel. Pisut häbi.
Raamatutel (kirjanikel) on oma stiil, mis ei tarvitse lugeja omaga ühtida. Ei sobi talle, lausa ei meeldi. See tuleb lugeja ootustest ja eelarvamustest – tema upsakas ego on ees. Kui aga lasta see vabaks ja süüvida, siis juhtub, et raamat võtab su vastu, avab end. Teisisõnu, lugemine on ka keskendumise õppimine ja harjutamine. Stiiliga kohanemine suurendab lugeja tolerantsust ja avardab tema maailmapilti.6 Keerulise ja mitte nii meeldiva teksti läbitöötamine on enese distsiplineerimine ja korrastamine. Haarava kriminulli lugemine seda efekti ei tekita. Lihtsa ja hüpnotiseeriva teksti lugemine lülitab hoopis mõtlemise välja.
6 Maailmapildist olen rohkem kirjutanud raamatus „Isetuse loits“.
Loomulikult, lugemine õpetab, sellest ka sõna õpik. Aga kirjandus laiemalt, mitte vaid õpikud, avardab ja süvendab teadmist, suurendab teadmishimu ning kasvatab iseloomu. Paljud maailmataseme edukad tippjuhid (mis ei tähenda, et nad pole korduvalt oma ettevõtmistes põrunud) meenutavad, et lapsepõlves lugesid nad kõike, mis kätte juhtus, isegi entsüklopeediat. 7 Neuroteadlased ütlevad, et aju ei erista loost saadavat elamust päriselu tundest , lugedes aktiveerub sensoorikaga tegelev aju osa.8 Erinevate kehaosade liigutustega assotsieeruvad sõnad aktiveerivad aju motoorika alad, mis on seotud pärisliigutustega. 9 Lisaks kinnitavad uuringud, et ilukirjanduse lugemine suurendab empaatiat.10 Seega annab lugemine elukogemusi, treenib aju, arendab isiksust ja lisab küpsust. Juri Lotman on veendunud, et kasulik on vaid selline lugemine, mis kohtab lugejas sisemist vastupanu, kujundab teda ümber. Lugemine annab võimaluse kogeda realiseerimata variante , et seeläbi teostada elu kogu oma täiuses . 11 Kõik võiks olla teistmoodi ja selle taipamin e peaks võimaldama meil väärtustada olemasolevat või andma (tahtmatu) suunise edasi liikuda. Teisisõnu, lugema ei peaks vaid kerget, enesele tuntut, pinnapealset ja lõbusat, kuna see ei valmista ette elu keerukuseks ega raskusteks. Lugeja peab tundma
7 Elon Musk (Musk 2022), Nikola Tesla (Tesla 2022: 14).
8 Lacey jt 2012.
9 Hauk jt 2004.
10 Mar jt 2009.
11 Tamm 2022: 81, 350.
samuti negatiivseid emotsioone. Seega aitavad raamatutegelaste ebaõnn, eksimused ja põrumised, neile kaasa elamine areneda meie meelel. Kogemisele järgneb tunnete haldamine – seda kõike lugemise ajal. Nii on lugemine ka odav simulatsioon ja stimulatsioon, ettevalmistus vaimu tugevdamiseks ja eluraskustest ülesaamiseks.
Erinevate tegelaskujude mõttemaailma kogemin e ja oma tunnete haldamine suurendab lugeja empaatia t ning ta saab sotsiaalselt küpsemaks. Lugemise kaudu saabki targemaks ja paremaks inimeseks. Eesmärk pole teada raamatutegelaste nimesid ning kes mida tegi, vaid omandada loos osalemisega isiklikku elutarkust ja saada väärtuskasvatust. Ei tasu alahinnata ka eneseabi inventari täiendamist, motivatsiooni loomist, sest nüüd saab raskustega põrkudes eneselt küsida järgmist: kuidas käituks selles olukorras raamatu kangelane?
Bruce Lee olevat öelnud, et ta ei karda võitlejat, kes on harjutanud kümmet tuhandet lööki, küll aga on ettevaatlik, kui vastane on harjutanud ühte lööki kümme tuhat korda.12 Üks tema õpilasi on nentinud, et ainuüksi hommikusel treeningul viimistles Bruce oma võistluskunstivilumusi 500 rusika- ja 500 jalalöögi ning 500 sõrmetorkega. 13 Ka lugemuse kohta on kostetud, et inimene, kes loeb arvukalt erinevaid raamatuid, pole võrdväärne sellega, kes loeb samu raamatuid mitu korda.
12 Khera 2018: 24.
13 Polly 2018: 220.
Raamat on lugejaga dünaamilises suhtes, meie maailmapilt annab raamatule värvid, varjundid ja tähenduse.
Elukogemuse kasvades avab raamat end uuest küljest. Õppimine lõpeb seal, kust algab teadmine. Lugemise ärapõlgamine võrdub oma elusfääri senise ulatuse sulgemisega, selle suurendamisest loobumisega. See on kinnijäämine olemasolevasse, see on allaandmine ignorantsusele ja leppimine üksluisusega, mida uudsuseta argipäev ju ongi.
Elu pole lill, närvilisust voogab uudistest, peale surutud hüsteerilistest reklaamidest, tööpostilt, aga ka pangalaenudest ja täiendavatest maksudest, elektrihinnast rääkimata. Argirutiin tekitab salamisi depressiooni, kattes meie elu halli loori ja tuima perspektiiviga. Lugemine pakub meelevärskust ja rahustab. Uuringute kohaselt alandab kuus minutit lugemist südamelöökide tihedust, lõõgastab lihaspinget ja vähendab stressitaset. 14 Lugemine maandab rahutust rohkem kui videomäng, muusika kuulamine ja taimetee joomine. Sestap soovitatakse lugeda ka enne magamaminekut. Voodiraamat tekitab õdusa harjumuse: saab mõistlikul ajal päevatoimetused lõpetada (katkestada sotsiaalmeedias surfamise), sest lugemine ootab. Kui stressitase on vähenenud, järgneb kosutav uni.15 Need on seotud.
14 Lewis 2009. 15 Sikka jt 2018.
Magamise kasus ei pea kedagi veenma. Põnev unefaas on REM-uni (ingl Rapid Eye Movement). Seda iseloomustab madal lihastoonus ja keha termoregulatsiooni langus, mille ajal nähakse nn elavaid unenägusid. 16 Uuringud näitavad, et selles unefaasis on ajus ülekaalus madalsagedusvõnked. Neid, alfalaineid, seostatakse sensoorika väljalülitamisega.17 REM-unes tõusevad esile ka gammalained18 ja nende lahvatuses luuakse seoseid ajuüleselt, ühendades hajusad teadvustamata ideekillud.19 Üllatuslikult, ei tea kust, on meil innovaatiline lahendus, terviklik nägemus . Kosutav uni paneb aluse ilmutusele. Seda tabamust nimetatakse ka ahaaefektiks. REM-uni võimendab loovust.20 Alfa- ja gammalainete ühistööl avalduv heureka-efekt toimetab samuti ärkvelolekul. Nii tabas mind selle peatüki kallal töötades ootamatu äratundmine, et lugemine on lisaks eelnevale ka sõpruskonna loomine. Raamatufännide vahel on ilmselge ühendusliin. Veel julgem samm on märgata autoreid. Nende loomingu peale ei peaks olema kade ega ihne, vaid tundma avastamisrõõmu samameelsete originaalautorite üle, kellega (lugemisel) mõtteid vahetada. Ent miks mitte võtta nendega päriselt ühendust?
16 Siegel 2005.
17 Funk jt 2016.
18 Simor jt 2019.
19 Kotler 2021: 24–25.
20 Cai jt 2009.
Haridus ei päästa
Ja ma taipasin: „Lõputunnistus ei ole tõestus tarkusest, töökusest ega südameheadusest!“
Muidugi on see provokatiivne pealkiri, mis löödud ühte väravasse. Ja loomulikult pole see maailmavaade. On põhjust uskuda, et etteheited haridus taseme langusele pole nüüdisaja teema. Pigem on jagatud kriitikat ammu enne tänapäevast haridussüsteemi. Lisaks ei tohi olla naiivseid ootusi koolipingist tõusnute s uhtes. Lõpudiplom ei presenteeri lõpp-produkti, vaid lähet. Lõpudiplom pole rusikas, mille jõul nõuda respekti ja hüvesid, ega kilp, millega tõrjuda ametikoha ülesandeid. Kaitseväe sisemäärustik ütleb, et kohustuste ja käskude täitmata jätmist ei tohi vabandada vajalike teadmiste ja oskuste puudumisega.21
Ma usun, et 21. sajandi arusaam õpikäsitustest ja hariduse eesmärkidest on eesrindlik. Kahtlemata on inimkond läbinud pika tee, et rajada laiapindne koolitussüsteem. Teadusmaailma ja tehnoloogiarakenduste esilekerkimine on vaieldamatu. Järjepanu kuulutatakse, et haridus päästab maailma. Kuivõrd on sel aga tõenduspõhist statistikat? Alustame pöördelise jälje jätnud inimestest, kelle avastused on toonud meid tänapäeva. Kui paljud neist on olnud standardsete õppeprogrammide produktid, või on nad
21 Kaitseväe sisemäärustik 2013, p 18.
olnud pigem mässajad ja iseõppijad? Olen kindel, et lugeja oskab nimetada mitmeid maailmakuulsaid tipptegijaid ja mõjukaid arvamusliidreid, kellel pole akadeemilist kõrgharidust. Häirivad videolõigud tulevad USA ülikoolid e protestimarssidest, kus maskides üliõpilased nõuavad ähvarduste saatel sotsialismi ja avaldavad meelt antisemitismi kaitseks. Veel koledamaid kahtlusi t ekitavad kõrgelt haritud, sealhulgas lääne koolkondadest pärit terroristlike grupeeringute tippliidrid. Minu (meelevaldsed) näited rihivad näpuga justkui üksikute peale, aga tegelikult tahan paljastada hoopis enamikku, kes on jäänud kahetsusväärselt ilmetuks, kuigi on uhkete (ja ka väärikate) nimedega ülikoolide diplomeeritud lõpetajad.
Pidin ühel oma eluetapil nördinult tõdema, et ükski kool ei riku lolli. Õigem oleks öelda nahaali, tõbrast, tölli, sitapead. Kool annab kindlasti teadmisi, faktiteadmisi, ja nende omandamist jälgitakse usinalt, kontrollides ankeettestides(!) ka moraaliteadmisi, aga vähe tähelepanu pööratakse harjumuste teadlikule tekitamisele ja karakteri suunatud arendamisele. Need on ent kõige olulisemad, et luua vastutustundlikku ja harmoonilist edumeelset ühiskonda. Sassi, kui et mitte kaduma, on läinud kasvatus ja koolitus. Tänapäeva haridussüsteem on väga koolikeskne ning sedasi omakorda eemaldanud end kasvatusest, jättes selle vanemate kanda. Muidugi peaksid nad oma lapsi kasvatama, ent võimaluse rakendada üllast ideed on ühiskonna elukorraldus ja pealesurutud (ideoloogiline) väärtusruum ära lõiganud. Perekond on peaaegu lakanud
täitmast kasvataja rolli – tal pole selleks mahti. Ühelt poolt rabavad vanemad tööl, teisalt kuluvad koolilapse õhtud ja nädalavahetused õppimisele, kolmandaks õgvendab liberaalsotsiaalne ideoloogia vanemate autoriteeti ning neljandaks ei võta koolisüsteemide bürokraatia vanemate häält kuulda. Oleks vaja reformi, et muuta seda suundumust, ning kool peaks võtma aktiivsema rolli kasvatuses . Tendents on kehva perspektiiviga.
Koolis ei õpetata keskendumist, ei looda spordiharjumusi ega toetata vaimsete eneseabivõtete õpetamist pingete leevendamiseks. Probleem on vaieldamatu: esimeses kooliastmes tõusevad laiava trendina esile ülekaalulisus22 ning sellised koolilaste vaimsed probleemid nagu masendus, ärrituvus, närvilisus ja uinumisraskused.23
Vaid 16% kooliõpilastest vanuses 11 –15 aastat liigub iga päev maailma terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt.24
Ajateenistus näitab, et noormeeste kehaline võimekus pole kiita.25 Ühiskonnas löövad laineid noorte valeootused tööturul ja lumehelbekese sündroom. Kui kasvatus on peaaegu steriilsuseni „valuvaba“, ei oska lapsed rasketele ja ohuolukordadele reageerida teisiti kui agressiivhüsteeriliselt.26 Elu negatiivsuse peitmine toodab naiivsust ja haavatavust. Selline laps kasvab nõrgaks ja kaitsetuks, sest
22 Tervise Arengu Instituut 2023a.
23 Piksööt ja Oja 2023.
24 Tervise Arengu Instituut 2023b.
25 Koppel 2024.
26 Vooglaid 2019: 172 (viidatud psühholoog Tõnu Otsa järgi).
tal pole arenenud julgust, võimet astuda vastu elu väljakutsetele ega tulla toime konarustega.27 Teisisõnu, õppeprogramm ei kujunda noortes iseseisva elu oskusi. Eestis on se e jäetud laste enda vastutusele. 28 Selline kasvatusfilosoofia on äärmiselt arusaamatu ja vastutustundetu, mille tulemused on kahetusväärsed. Arvukad faktipõhised õppeteemad lõikavad lõivu süv enemise arvelt maailma tervikliku käsitluse ja südametunnistuse kasvatamise kahjuks. Üles kruvitud tempo tõttu on l apsed (pidevas) pinges, üleõppimise väsimuses, koolihirmus ja alateadlikus paanikas, muretsedes edukusnõude, suurepärasuse ootuse ja eksimishäbi pärast. Nad söövad rahusteid ja antidepressante. Laste ja noorte (vanus 7–20 eluaastat) arv, kellele määrati psüühika- ja käitumishäirete ravi 2023. aastal, on kasvanud võrreldes 2015 . aastaga pea 2,6 korda.29 Jabur ja häbiväärne lahendus, aga just niimoodi peidetakse probleemi vaiba alla, võideldes sündroomiga ja uimastades lapsi.
Lõppeks saavad noored hakkama ning kohanevad, aga on ka neid, kes muserduvad ja murduvad. Halvemal juhul väljuvad koolist ideoloogiast vorbitud enesekindlad targutajad või ohvrikompleksist täidetu d solvujad, kes
27 Peterson 2021: 320 –321.
28 TAI juhtivteadur Eha Nurk on konstateerinud: „Kui lapsed sellel ajal oma eluviise ei muuda, tervislikke harjumusi omaks ei võta, siis tulemus on see, et meie täiskasvanud rahvasti k muutub veel enam ja veel varasemalt ülekaaluliseks ja rasvunuks“ (TV3 uudised, 2024).
29 Tervisekassa 2024 (2015. aastal 4739 isikut, 2023. aastal 12 255 isikut).
nõuavad aupaklikkust ja õigust väitega, et neil on magistrikraad. Justkui peaks see olema argument. Olukorra kehvus on teada, aga märke põhimõtteliseks suunamuutuseks pole. Äärmiselt kahetsusväärne.
Haridusvaldkonna õnnetust demonstreerib ilmekalt õpetajate palgateema. K õik on nõus, et palk peaks olema vääriline, kutsuv ja tasuv, aga lõppeks – sõnadest edasiliikumiseks – peavad pedagoogid ikkagi streikima, et letargiat raputada. Ma pole selle meetme mõju s uhtes optimistlik, sest inimesed (kodanikud) on tõesti uinunud. Kogu valdkonna raha võetakse ju nende taskust ja utopismi hoovuses purjetav riik üritab seda katta n-ö omavahenditega, mistõttu ei jätku sellest eriti millegi jaoks.
Streigiga saavutatud palgatõus 2024 . aasta alguses oli seitseteist eurot. Naeruväärne vääristamine.
Doteeritud õpe tasub üle vaagimist. Elukestva õppe üleskutse on üllas ning praktiline, aga riik ei peaks külvama raha diplomiküttide teise ja kolmanda magistrikraadi tarbeks. Hariduse tänane kujundamine on vildakas nagu kultuuripärandi päästmine. Agaralt kiputakse seda konserveerima ja toetama riiklike programmidega, milles taotletakse viksilt süsteemset, laboripuhtusega selekteeritud jaotust, entsüklopeediakirjeid ning vitriiniosiseid muuseumisse uudistamiseks ja uhkeldamiseks, väliskülalistele imetlemiseks ning kartoteeke jumaldavate bürokraatiaametnike heakskiitva noogutuse pälvimiseks. Näe, üks kultuur on jälle kaitstud. Kui aga elu seda ei järgi, on tegu surnud kultuuri jäädvustamise, mitte kultuuri kaitsmisega.
Tõsi, maailma tunnetamine alg ab klassifitseerimisest, kus tervik võetakse osadeks lahti, aga probleem tekib siis, kui seda enam kokku ei panda. Senine lahendus on poolik, sest kartoteek ei kaitse ega päästa kultuuri. Tavaelu peab kultuuri kandma, selles elama, seda elama. Paber ei ela.
Tavaelu peab ka haridust rakendama, andma sellele eluväärtust, kujundama harjumusi, distsipliini ning oskusi hingeabiks ja stressimaanduseks. Siis on kogu ühiskond sotsiaalselt tugevam. Ülikoolide õppekavad kalduvad kohati praktilisest elust üsna kaugele.
Ma julgen väita, et edukad tippjuhid osalevad täienduskoolitustel pigem harva ning vastupidi need, kelle CV-s on pikk läbitud kursuste nimistu, pole tõusnud juhtkonda. Ma ei ütle sugugi, et tippjuhid on asjatundmatud või ignorantsed oma alluvate s uhtes. Juhin tähelepanu hoopis iseõppimisele. Tänapäeval on võimalik end koolitada maailma parimate spetsialistide ja praktikute videoloengute abil, ulatuda suurimate mõttegeeniuste teosteni. Kõik on saadaval. Küsimus on motivatsioonis, soovis õppida. Saavutustega tippjuhid ei jahi sertifikaati, vaid pädevust.
Riik peab süsteemselt looma ja toetama eksperte ning siis neile toetuma. Praegu on riigisektorid täis nõunikke, kes tõstetakse strateegilisele tasandile otse koolipingist. Nad ei ole eksperdid, seetõttu mitte ka nõunikud , vaid assistendid, kellele on kõrgema palga maksmiseks antud vingema klassiga palgaperekond. Lihtne (petu)skeem. Ei pea olema doktorikraadiga, et tõdeda: eksperdiks ei saada loengu
kuulamisest ega pärast õ ppepraktika läbimist. Viimane on selleks, et tööl esimesest päevast üldse hakkama saada, et mitte alustada töövarjuna . Ekspertlust toodab teadmisele ja oskusele lisanduv tööpraktikast saadud kogemus. Selleta julgeb vaid harimatusest kastetud naiivsus, arrogantsus ja ignorantsus presenteerida end Eesti elu edendajana. Professor Vooglaid toonitab, et k ogemust vahetada ei saa, seda saab omandada ainult praktilise tegevuse kaudu nii, et sellega kaasneb emotsionaalne läbielamine. Kogemuseta ei kujune ei äratundmise ega ettenägemise võimet. Need on moraalsed aluseeldused otsustusõiguse saamiseks, sest otsus kui regulatsioonivahend käivitab toimemehhanismid, mis loovad teatud mõju. Otsustaja peab suutma enam-vähem ette näha neid tagajärgi; seda, mis hakkab juhtuma lähemas ja kaugemas tulevikus, lokaalselt ja globaalselt, avalikult ja varjatult.30
Öeldakse, et harjutamine teeb meistriks. Tegelikult rajab teed tiitlile õige harjutamine. Samuti päästab maailma vaid kohane haridus. Haridus on kultuuri funktsioon, see ei tule üksi koolist.31 Ühiskonna käitumine (sh hoolivus) kujundab meid oluliselt, sõnade kõrval. Haridus pole diplom ega taibukus, samuti mitte ambitsioon üksi, vaid meelelaad, distsipliin, südametunnistus, vastutuse mõistmine ja karakter. Heal lapsel mitu nime.
30 Vooglaid 2013. 31 Vooglaid 2019: 228.
Kindrali ilmamaa
Ja ma taipasin: „Inimene erineb noast selle poolest, et üks vajab teravuse säilitamiseks kasutamist, teine hoopis nürineb sellest. Ärge neid sassi ajage!“
„Teist saab kord kindral,“ viskas staažikas alluv mulle ennustuse, kui kandsin veel kapteni auastet. Seejärel ulatas ta mulle ühe juhendiprojekti kooskõlastamiseks. Võtsin lausutut tõsiselt. Pisut ka solvusin. Avalduse tõukeks polnud mu autoriteetsuse tunnistamine ega pugemine. See oli manipulatsioon heakskiidu jahtimiseks. See oli lolli kiitmine. Ignoreerisin sõnumit ja võtsin ta dokumendi töösse. Juba p äev hiljem trampis ta mu kabinetti aru pärima, miks ma pole kooskõlastanud tema dokumenti. Ta oli kärsitu ja ärritus vastuse peale, et dokument vajab täiendamist. Jäin enesekindlaks, pinge tõusis. Siis aga naeratas ta ootamatult ja muutis oma hääle lahkeks, üllatades mind põneva vastusega: „Tahate, et täiendan? Just nii, tänan usalduse eest!“ Näed siis, ta jätkas ikkagi manipuleerimist.
On kahte tüüpi kindraleid: need, kes on unistanud kindraliks saamisest teadlikult oma toimetusi ja valikuid seades, ning need, kes on kasvanud kindraliks ilma, et see oleks olnud nende siht teenistuses. Iseenesest pole üks parem kui teine. Ent nad erinevad. Ühes Vajangu küla
Lõppsõna
Ja ma taipasin: „Vaata ringi: kui inimesed Su lähiringis pole innustavad, ei asu Sa eluringis, vaid nende seatud vanglapingil!“
Ma pühendan selle raamatu oma sõpradel e.
Aastaid tagasi (korrektne oleks öelda ka eelmisel sajandil ), teenides Võrus, lasin endale Boschwechteri ööklubis vormida õllekannu kirjaga „Sõbrad viiel sõrmel“. Sellega loendasin nad üles. See oli tunnistus mu introvertsusest.
Aastate möödudes olen kohtunud paljude äärmiselt toetavate, sõbralike ja siiraste inimestega, kelle eluvõime on mind hämmastanud. Mu sõprade arv on suurenenud. Olen tänulik, et teed meid kokku on viinud, ka korraks. Mu süda on õnnelik nende hetkede üle ja ihkab teiega järjekordseid kohtumisi. Teiega, sõbrad, kellega olen koos kasvanud, kellega olen koos õppinud ja kellega koos teeninud.
Meie teed ei tarvitse joosta enam ko os, ei kõrvuti ega isegi samas suunas, aga me oleme ühen datud. Soovin teile kõike head.
Tänan!
Kirjandus
Alvarez, M. Alexandra 1988. Martin Luther King ’ s „I Have a Dream“: The Speech Event as Metaphor. Journal of Black Studies, 18 (3): 337–357.
Andreson, Cameron; Kilduff, J. Gavin 2009. Why Do Dominant Personalities Attain Influence in Face -to-Face Groups? The Competence-Signaling Effects of Trait Dominance. Journal of Personality and Social Psychology , 96 (2): 491–503.
Anticevic, Alan; Repovs, Grega; Barch, Deanna 2010. Resisting emotional interference: Brain regions facilitating working memory performance during negative distraction . Cognitive Affective & Behavioral Neuroscience, 10 (2): 159–173.
Barrow, D. John 2024. Uued kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsingul. Ilmamaa.
Bassajev, Šamil 2023. Pühasõdalase käsiraamat. Postimehe Kirjastus.
Belbini, Meretith 2017. Belbini teejuht. Kuidas tööl edu saavutada. Äripäev.
Beranek, Leo 2000. Roots of the Internet: A Personal History. The Massachusetts Historical Review , 2 (2000): 57–59.
Cai, J. Denise; Mednick, A. Sarnoff; Harrison, M. Elizabeth; Kanady, C. Jennifer; Mednick, C. Sara 2009. REM, not incubation, improves creativity by priming associative networks. Proceedings of the National Academy of Sciences, 106 (25): 10130 –10134.
Calhoun, B. John 1962. Population density and social pathology. Scientific American, 206 (3): 139–148.
Clark, W. Ronald 1972. Einstein: His Life and Times. Publisher: Avon Paperback.
Clausewitz, Carl von 2004. Sõjast. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Coyne, P. James 1992. Airpower in Gulf . Aerospace Education Foundation, Air Force Association.
Cronin, Blaise 2001. Hyperauthorship: A postmodern perversion or evidence of a structural shift in scholarly communication practices? Journal of the American Society for Information Science and Technology , 52 (7): 558–569.
De Neve, Jan-Emmanuel; Mikhaylov, Slava; Dawes, T. Christopher; Christakis, A. Nicholas; Fowler, H. James 2013. Born to Lead? A twin Design and Genet ic Association Study of Leadership Role Occupancy. The Leadership Quarterly , February, 24 (1): 45–60.
Duckworth, Angela; Gross, J. James 2014. Self-Control and Grit: Related but Separable Determinants of Success. Current Direction in Psychological Science, 23: 319–325.
Dunnig, David; Kruger, Justin 1999. Unskilled and Unaware of It: How Difficulties in Recognizing One’s Own Incompetence Lead to Infalted Self-Assessments. Journal of Personality and Social Psychology , 77 (6): 1121 –1134.
Einstein, Albert 2012. Einstein on Cosmic Religion and Other Opinions and Aphorisms. Kindle Edition. Dover Publications.
Endelman, E. Judith (produtsent) 2008. Barry Hurdi intervjuu Elon Muskiga, 26. juuni, Space X, Hawthorne, California. The Henry Ford, On Innovation .
Engelbrecht, Jüri 2023. Peegeldusi teadusmaastikul . Ilmamaa.
ERR 2019. Ligi 500 noort avaldas Toompeal meelt kliimamuutuste vastu ja lubas tagasi tulla, kui midagi ei muutu. 15. märts. https://www.err.ee/920506/ligi-500-noortavaldas-toompeal-meelt-kliimamuutuste-vastu-ja-lubastagasi-tulla-kui-midagi-ei-muutu (16.07.2024).
Freedman, Lawrence 2013. Strategy: a history. Oxford University Press.
Fuller, J. F. Charles 1914. The Procedure of the Infantry Attack: a Synthesis from a Psychological Standpoint. RUSI Journal, LVIII: 63–84.
Fuller, J. F. Charles 1956. A Military History of the Western World, Vol. III: From The American Civil War To The End Of World War II. London, England: Minerva Press.
Funk, M. Chadd; Honjoh, Sakiko; Rodriguez, V. Alexander; Cirelli, Chiara; Tononi, Giulio 2016. Local Slow Waves in Superficial Layers of Primary Cortical Areas during REM Sleep. Current Biology , 26: 396–403.
Goleman, Daniel 2014. Keskendumine: edu varjatud pant . Tallinn: Tänapäev.
Goleman, Daniel 2015. Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Varrak.
Greene, Robert 2016. 33 sõjastrateegiat. Kirjastus Ersen.
Gutmann, Martin 2024. Why do we celebrate incompetent leaders? TEDxBerlin, a Spotlight on Blind Spots, TEDxTalks, 2 February.
Hauk, Olaf; Johnsrude, Ingrid; Pulvermüller, Friedemann 2004. Somatotopic representation of action words in human motor and premotor cortex. Neuron, 41 (2): 301–307.
Helbing, Dirk 2013.Globally networked risks and how to respond. Nature, 497 (2): 51 –59.
Herem, Martin 2015. Sõjanduskultuuri komponendid . KVÜÕA arengukava 2015–2022. https://www.kvak.ee/wpcontent/uploads/2011/03/KVUOA-arengukava-20152022.pdf.pdf (17.06.2024).
Huntington, P. Samuel 2013. Sõdur ja riik. Tsiviilmilitaarsuhete teooria ja poliitika. Riigikaitse Raamatukogu, Tallinn.
Joulwan, George; Chanoff, David 2021. Watchman at the gates: A Soldier's Journey from Berlin to Bosnia . University Press of Kentucky.
Kaitseväe distsiplinaarmäärustik 2013.
Kaitseväe korralduse seadus 2008.
Kaitseväe põhimäärus 2018, redaktsiooni jõustumine 01.07.2023.
Kaitseväe sisemäärustik 2013.
Kassai, Lajos 2016. Collective-focus and Concentration. Directed by Nadorfi, Lajos. Producer Jenö, Kalo. Youtube Channel „Jenö Kalo TV“.
Kelley, S. Margaret 2017. Student Perceptions of a New Campus Alcohol Policy: Linking Deterrence and Blame Attribution. Journal of Drug Issues, 47 (3): 411–432.
Ketelhut, Sascha; Querciagrossa, Dario; Bisang, Xavier; Metry, Xavier; Borter, Eric; Nigg, R. Claudio 2023. The effectiveness of the Wim Hof method on cardiac autonomous function, blood pressure, arterial compliance, and different psychologial paramters. Scientific Reports 13, article number: 17517.
Khera, Shiv 2018. You Can Achive More: Live by Design, Not by Default. Bloomsbury.
Koppel, Karin 2024 (17. mai). Herem: ministeerium peaks õpilaste kehalise ettevalmistuse mahtu suurendama . ERR. https://www.err.ee/1609345107/herem-ministeeriumpeaks-opilaste-kehalise-ettevalmistuse-mahtu-suurendama (05.07.2024).
Kotler, Steven 2021. The Art of Impossible: A Peak Performance Primer. New York: HarperCollins Publisher Inc.
Krentzman, J. Oliver 2021. The Cognitive, Psychological, and Physical Effects of Wim Hof’s Br eathing Method: An Exploratort Study. Thesis for Cognitive Science.
Kübler-Ross, Elisabeth 2022. Surmast ja suremisest. Mida on surijatel õpetada arstidele, õdedele, vaimulikele ja oma perele . Postimehe Kirjastus.
Lacey, Simon; Stilla, Randall; Sathian, Krish 2012. Metaphorically Feeling: Comprehending Textural Metaphors Activates Somatosensory Cortex. Brain and Language, 120 (3): 416–421.
Lembke, Anna 2021. Dopamine Nation: Finding Balance in the Age of Indulgence. Kindle version. Publicher: Headline.
Leonhard, L. Robert 2012. Manööversõja kunst. Manööversõja teooria ja ma a-õhk lahingud. Tallinna Raamatutrükikoda.
Lewis, David 2009. Galaxy Stress Research. Mindlab International. Sussex University, UK.
Liddel Hart, H. Basil 1921. The „Man-in-the-Dark” Theory of Infantry Tactics and the „Expanding Torrent” System of Attack. RUSI Journal, Vol. LXVI/461.
Lind, S. William 2014. Manööversõjapidamise käsiraamat . Aburgus OÜ.
Läänemets, Lauri 2024 (16. märts). SDE üldkogu kõne. https://www.sotsid.ee/laanemets-sde-uldkogulsotsiaaldemokraadid-hoiavad-euroopa-uhtse-jademokraatiameelse/ (17.06.2024).
Maclaren, G. Neil; Yammarino, J. Francis; Dionne, D. Shelley; Sayama, Hiroki; Mumford, D. Michael; Connelu, Shane; Martin, W. Robert; Mulhearn, J. Tyl er; Todd, EMichelle; Kulkarni, Ankita; Cao, Yiding; Rueark, A. Gregory 2020. Testing the babble hypothesis: Speaking time predicts leader emergence in small groups. The Leadership Quarterly , 31/5: 101409.
Maltz, Maxwell 2016. Psycho Cybernetics. Deluxe Edition: The Original Text of the Classic Guide to a New Life. Kindle-edition. New York: Tarcher Perigee.
Mar, A. Raymond; Oatley, Keith; Peterson, B. Jordan 2009. Exploring the link between reading fiction and
empathy: Ruling out individual differences and examining outcomes. Communications , 34: 407–428.
Maslow, A. Harold 2013. Toward a Psychology of Being . Start Publishing LLC.
Mattis, Jim; West, Bing 2019. Call Sign Chaos. Learning to Lead. New York: Random House.
Meri, Lennart 2008. Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest . Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. Militerm. Riigikaitseterminite andmebaas. https://sonaveeb.ee/ (30.07.2024).
Modig, Niklas; Ahlström, Pär 2016. See on LEAN. Tõhususe paradoksi lahendamine. Äripäev.
Mõts, Enno 2010. Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Mõts, Enno 2013a. Aitäh kultuuri eest. Sõdur, 5: 8–9.
Mõts, Enno 2013b. Luulelend, Sõdur, 6: 8.
Mõts, Enno 2014a. Termiidid ja sipelgad. Sõdur, 2: 8–9.
Mõts, Enno 2014b. Mõtestatus. Sõdur, 3: 8–9.
Mõts, Enno 2014c. Visualiseerimise jõud. Sõdur, 4: 8–9.
Mõts, Enno 2017. Millist mõju sõjajõududele avaldab tärkav tehnoloogia 10 aasta perspektiivis. Riigikogu toimetised, 36: 29–38.
Mõts, Enno 2018. Sõjateaduse määratlus ja selle programm. Sõdur, 3: 48–51.
Mõts, Enno 2021. Ülesandekeskne juhtimine. infoSõdur. Strateegilise kommunikatsiooni keskuse erinumber: 4 –7.
Mõts, Enno 2022a. Tippjuhi infomull. Academia Militaris, 3: 31–33.
Mõts, Enno 2022b. Juhil on vaid üks eesmärk. Sõdur, 3: 16–20.
Mõts, Enno 2023a. Isetuse loits. Tee üle vibu. Trükiviis.
Mõts, Enno 2023b. Taeva ja põrgu vahel . Trükiviis.
Musk, Elon 2022. Lex Fridman Podcast. Elon Musk: Advice for Young People. Lex Clips. https://www.youtube.com/@LexClips/videos (13.07.2024).
Newport, Cal 2019. Süvenemine. Edule keskendumine hajusas maailmas. Äripäev.
Nijboer, Menno; Borst, P. Jelmer; van Rijn, Hedderik; Taatgen, A. Niels 2016. Driving and Multitasking: The Good, the Bad and the Dangerous. Frontiers in Psychology , 7: 1718.
Osinga, P. B. Frans 2013. Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria. Hea Lugu.
Patton, S. George 2020. War As I Knew It. Kindle edition, Sanage Publishing House.
PBS Special 1996. Triumph of The Nerds . Interview with Steve Jobs. John Gau Production, Directed by Paul Sen. Peter, J. Laurence; Hull, Raimand 2010. Peteri printsiip. Tänapäev.
Peterson, B. Jordan 2019. 12 elu mängureeglit. Va stumürk kaosele. Tallinn: Äripäev.
Peterson, B. Jordan 2021. Beyond order. 12 more rules for life . Penguin Random House UK.
Piksööt, Jaanika; Oja, Leila 2023. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring , 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn, Tervise Arengu Instituut.
Polly, Matthew 2018. Bruce Lee elu. Elios. Puhm, Carl-Robert (majandusajakirjanik) 2023. Pariisi tänavatelt kaovad sel nädalal kõik renditõuksid . Postimees. Majandus.
https://majandus.postimees.ee/7843240/pariisitanavatelt-kaovad-sel-nadalal-koik-renditouksid (16.07.2024).
Reek, Nikolai 1938. Riigikaitse probleem ja uus põhiseadus . ERA.495.12.458.
Riigikogu Kantselei; Eesti Rahvusraamatukogu 2023. 101 lühielulugu: Riigikogu XV koosseis (seisuga 15. juuni 2023).
Rohn, E. Jim 2010. Made for Success. Chris Widener TV interview with Jim Rohn. Dallas.
Rohn, E. Jim 2004. Jim Rohn Weekend Leadership ev ent 2004. DVD.
https://www.youtube.com/watch?v=Aki0GhPxWLQ (13.07.2024).
Rumsfeld, Donald 2020. Rumsfeldi reeglid. Juhi õppetunnid ärist, poliitikast, sõjast ja elust . Postimehe Kirjastus.
Siegel, M. Jerome 2005. REM-sleep. Principles and Practice of Sleep Medicine, (4): 120– 135.
Sikka, Pillerin; Pesonen, Henri; Revonsuo, Antti 2018. Peace of mind and anxiety in the waking state are related to the affective content of dreams. Scientific Reports, 8: 12762.
Simor, Peter; van Der Wijk, Gwen; Gombos, Ferenc; Kovacs, Ilona 2019. The paradox of rapid eye movement sleep in the light of oscillatory activity and cortical synchronization during phasic and tonic microstates. NeuroImage, 202: 116066.
Sinek, Simon 2019. The Infinite Games. Kindle edition, Penguine.
Solženitsõn, Aleksander 1990. Gulaagi arhipelaag. Kirjandusliku uurimuse katse , I–II. Tallinn: Eesti Raamat.
Zi, Sun; Bin, Sun 2001. Sõja seadused. Tartu, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused .
Tamm, Marek 2022. Vestlused Lotmaniga. Tallinna Ülikool.
Tammsaare, H. Anton 1984. Ma armastasin sakslast . Kogutud teosed, nr 12. Eesti Raamat.
Tervise Arengu Instituut 2023a. Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/2022. õa (COSI). Infomaterjal, https://tai.ee/sites/default/files/202407/eesti_opilaste_kasvu-uuring_2022._oa_3.pdf (05.07.2024).
Tervise Arengu Instituut 2023b. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023 . Eesti rahvastiku tervise ja s elle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Tervisekassa 2024. Tervisekassa poolt kompenseeritud retspetid 7–20-aastastele isikutele, diagnoosiga psüühika ja käitumishäired, 2015–2023. https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-pooltkompenseeritud-retseptid (12.07.2024).
Tesla, Nikola 1900. The Problem of Increasing Human Energy, with Special Reference to the Harnessing of the Sun’s Energy. The Century Magazine, Vol LX (2): 175–211.
Tesla, Nikola 2022. My Inventions: the Autobiography of Nikola Tesla. Kindle version, Publisher: Grapevine.
Torres, J. Walter; Bergner, M. Raimond 2010. Severe Humiliation: Its Nature, Consequences, and Clinical Treatment. Psychotherapy, 49: 492–501.
Touroutoglou, Alexandra; Andreano, Joseph; Dickerson, C. Bradford; Barrett, Lisa-Feldman 2020. The Tenacious Brain: How the Anterior Mid -Cingulate Contributes to Achieving Goals. Cortex, 123: 12 –29.
TV3 uudised, 2024 (5. märts). https://www.tv3.ee/3portaal/tele-ja-kino/tv3/murettekitav-statistika-eestilapsed-paisuvad-aina-enam-ja-ligi-kolmanik-on-jubaulekaalus/ (05.07.2024).
Valimised Eestis 2024. Riigi valimisteenistuse ja Vabariigi Valimiskomisjoni info.
https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikoguvalimised/riigikogu-valimised-2023 (16.07.2024).
Veideman, Rein 2023. Eesti kultuuri semiootika ehk kuidas mõista eesti kultuuri. Kultuuriloolisi käsitlusi ja esseid aastatest 2000–2023. Ilmamaa.
Vooglaid, Ülo 2013. Restart Eesti – nõuandeid Ülo Vooglaiult. Algatuse Restart Eesti esimene arutelu, 18.02.2013. https://www.youtube.com/watch?v=TJPnddwRcM (17.07.2024).
Vooglaid, Ülo 2019. Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale. Ülo Vooglaiu Kirjastus.
Waller, J. Michael 2003. Insight on the News . National. 04/15. High-Tech Tools of War.
Weingarter, Gene 2007. Pearls Before Breakfast: Can one of the nation’s great musicians cut through the fo g of a D.C. rush hour? Let’s find out. The Wasington Post, 8 April.
White, E. Charles 1989. The Enlightened Soldier. Scharnhorst and the Militärische Gesellschaft in Berlin, 1801 –1805. Praeger Publishers.
Willink, Jocko; Babin, Leif 2019. Ülim vastutus. Kuidas USA mereväe SEALi eriüksuslased juhivad ja võidavad? Äripäev.