Madli-Liis ja teraapiakoer
„Palju õnne sünnipäevaks, Täheke!“
„Kas Täheke on homseks
„Kahtlemata on,“ ütlen mina.
eksamiks valmis?“ küsib ema.
„Me oleme harjutanud.“
Me harjutame, kuidas inimestega kohtudes käituda.
„Tere, Madli-Liis,“ ütleb postiljon.
Me harjutame, kuidas käituda siis, kui jalgratas mööda sõidab.
Me harjutame isegi seda, kuidas teiste koertega kokku saades käituda.
„Sa saad suurepäraselt hakkama,“ ütlen Tähekesele. „Sinust saab maailma parim teraapiakoer.“
Täheke ei lähe eksamit tegema kooli. Me sõidame hoopis kohta, mille nimi on Tammekuru. „Täheke tuleb siia kolm korda,“ sõnab ema. „Sa saad hakkama, Täheke,“ ütlen ma. „Pea meeles, sinu ülesanne on panna inimesi naeratama.“
Proua Pärnapuu ja Pipa ootavad meid. „Kas Pipa tegi ka teraapiakoera eksami siin?“ pärin proua Pärnapuult. „Just,“ ütleb tema. „Paljud teraapiakoerad käivad siinsetel elanikel külas. Kui Täheke eksamilt läbi saab, võib ka tema seda teha.“