Muud võimalused lasteaeda oodates

Emad, kes te hoolitsete ja kasvatate oma lapsi uhkes üksinduses (teadlikult või paratamatult) kuni lasteaiani välja –sügav kummardus teie ees! Põhjused on emadel erinevad: mõnel elavad vanemad liiga kaugel, mõnel pole lapsehoidja jaoks rahalisi vahendeid ja mõnel on ebamugav paluda kellelgi teisel oma last hoida. Minu ema- ja pedagoogiline kogemus aga ütlevad, et laps väga vajab seda kontakti teiste inimestega. Muidugi on ema lapse elus peamine ja tähtsaim inimene ja jääb selleks veel pikaks ajaks. Kutsun siiralt iga ema üles olema kodus ja pühendama oma lastele kõige kallimat, mis meile kingitud – oma aega.

Samas usun, et ainult õnnelik naine saab olla hea ja õnnelik ema. Kui laps on veel imik, siis dušš ja pestud juuksed on õnn. Õnn on kohtumine sõpradega, rahulik õhtusöök abikaasaga, võimalus raamatut lugeda või rahulikult kodu koristada. Väikene õnn on selga panna puhas pintsak ja minna tööle. Ja kui suur on õnn pärast seda endale pühendatud aega taas kohtuda lapsega, kes poeb sülle, endal nägu mäkerdatud!

Seetõttu, juba siis, kui lasteaed tundub veel kauge ja ebahuvitav, otsige võimalusi jätta oma laps kellelegi hoida.

Alustage ühe tunni kaupa, kui teie sõbranna saab teie juurde koju tulla ja te ise lähete välja. See üksi veedetud aeg ei pea olema pikk, aga kindlasti on seda vaja. See on ema jaoks restart, mida tuleb teha kui mitte enda, siis lapse pärast kindlasti. Lasteaiaõpetajate kogemus näitab, et lasteaeda on raskem alustada lastel, kes on 24/7 näinud ainult oma ema.

Vanaemad

Ma tean, et on palju lahedaid vanaisasid, aga kuidagi on ikkagi nii, et kui me räägime vanavanematest, siis peame silmas eelkõige vanaemasid. Me ei ela enam ajal, mil vanaemad, rätik peas, ootasid aknal oma lapselapsi, kellega koos kogu päeva pirukaid küpsetada ja raamatuid lugeda.

Tänapäeva vanaemad käivad ka ise tööl, elavad oma elu ja näevad oma lapselapsi võib-olla ainult nädalavahetustel. Ka teadmisi, mida kunagi jagasid vanaemad, saadakse nüüd Google’ist ja emmede blogidest. Kahjuks on tehnoloogia areng muutnud vanemate põlvkondade teadmised ebavajalikuks ja vananenuks. Vanaemade nõuanded, kuidas kasvatada lapsi, tunduvad sageli liigsed ja isegi kahjulikud. Sel põhjusel ei usalda emad mõnikord oma lapsi vanavanematele isegi siis, kui selleks võimalus on.

Saada tagasi aeg oma lastega

Kui aga vanavanemad on nõus last hoidma, neil on selleks aega ja energiat, tuleks seda kindlasti teha. Põlvkondade pärand, hellus, armastus, kannatlikkus – need on suurimad hüved, mida vanavanemad pakuvad. Seda on valus tõdeda, kuid mõnikord saavad vanavanemad justkui tagasi kaotatud aja, mil nad ise oma lastele ei pühendunud. Sest noorena on meil raske hinnata seda tundi, mis me lapsega ühte ja sama raamatut lugedes veedame. Tahaks meelt lahutada, tööd ja karjääri teha. Tundub, et meile on antud kogu maailma aeg ja lapsed ei kao kuhugi. Aga nad kasvavad suureks ja see osa elust, mil meil on süles väike beebi, kaob ära. Vanavanemad, kes pole sageli seda esimest võimalust täielikult ära kasutanud, tunnevad, et võivad selle nüüd lapselapsega tagasi saada. Mõelge selle üle! See on õnnistus, kui teil on vanemad, kes saavad ja tahavad oma lapselast hoida.

Kas vanaema hellitab mu lapse ära?

Emad muretsevad erinevate kasvatusmeetodite pärast, mis võivad ema ja vanaema vahel eksisteerida, ja loomulikult on selleks teatud mõttes põhjust. Kuigi on kuuldud ka vastupidiseid juhtumeid, on sagedamini täheldatud, et vanaemad tahavad lapsi ainult hellitada, emad aga püüavad meeleheitlikult kindlatest piiridest kinni pidada. Käitumine, söömine, meelelahutus – igas asjas, kus piire kui selliseid tõesti on vaja. Ema ütleb, et tuleb lasta ise süüa, kuid vanaema toidab ikka lusikaga. Ema ütleb, et multikaid ei tohi vaadata, vanaema ikka lülitab televiisori korraks sisse. Ema ütleb, et ei tohi magusat süüa, vanaema kostitab ikka jäätisega. Seda nimekirja võite mõttes jätkata kogemustega oma elust.

Esiteks on vaja loobuda mõttest, et vanaema teeb kõike vastavalt teie soovidele. Vanaemal on oma töö emana tehtud ja nüüd saab ja tahab ta olla hea memm, kes ei ütle kunagi ei. Teiseks ei pea ema muretsema, et vanaema lapse „ära rikub“. Lapsed on uskumatult terased, nad saavad väga kiiresti mängureeglitest aru: mis on lubatud emaga ja mis on lubatud vanaemaga. Ka meil endil on kõige soojemad lapsepõlvemälestused tihtipeale seotud maiustustega, mida vanaema meile salaja andis. Miks keelata oma lapsel sellist kogemust?

Territooriumi märgistamine kui lahendus

Minu ettepanek on eraldada kohad, kus laps viibib emaga ja kus ta on vanaemaga. See tähendab, et võimalusel tuleks laps viia hoida vanaema juurde. Laps võib tõesti segadusse sattuda, kui ühes ja samas toas keelab ema tal lauale ronida, aga vanaema ei tee sellest numbrit või plaksutab selle peale suisa rõõmsalt käsi. Jagatud territoorium aitab lapsel oluliselt mängureegleid ehk piire mõista.

Kingitud hobune, kelle suhu on lubatud vaadata

Igal emal on siiski mõned teemad, milles ta ei taha vanaema seisukohtadele järele anda. Mõne jaoks on see toitumise küsimus, teise jaoks suhtumine asjade korrastamisse või iseseisvuse edendamisse. Kui tunnete, et miski on korrast ära ja last kasvatatakse täiesti vastupidiselt teie tõekspidamistele, siis tuleb rääkida. Enne seda soovitaksin küll emal teha väikese sisekaemuse, et mõista, kas vanaemale esitatud pretensioonid ei põhine vaid haavunud egol.

Etteheited jäävad peaaegu alati tühjaks ja viljatuks, mis paremal juhul lõpeb sellega, et vanaema ei võta enam last hoida. Halvemal juhul võib see suhte isegi rikkuda ning edasi elatakse solvunult ja pahameeles. Tark ema peab leidma vestlusele õige lähenemise. Võib-olla on abi mõnest järgnevast mõttest.

Autoriteedi nimetamine. Kui teil juhtub olema vanaema, kes usub ja usaldab igat arsti sõna, siis kasutage seda ära! Öelge, et teie perearst on rangelt paika pannud, et laps ei tohi telekat vaadata, kuna see kahjustab silmanägemist. Või et arst ütles, et laps peab ise riietuma, et areneks peenmotoorika. Muidugi ma ei tahaks, et te valetaksite, aga ma pean seda väikeseks hädavaleks. Pealegi garanteerin, et leiaksite arsti, kes tõepoolest nende minu näidete paikapidavust ka kinnitaks. Iga põlvkond vaatab nooremale põlvkonnale ülevaltpoolt: mida teie, noored, ka mõistate! Seepärast võib arsti mainimine töötada. Lisaks on teil sel moel võimalus selgitada, miks teile on oluline, et laps ei sööks magusat, sööks ise jne.

Uuringud. Teisi vanaemasid veenavad põhjendatud ja teaduslikud väited laste kasvatamise kohta. Oma seisukohale ühes või teises küsimuses põhjenduse otsimine paneb teid emana hindama, kas teie lähenemine on tõesti nii murdumatult õige. Olge valmis, et võib ilmneda vastupidine! Rääkige vanaemale, et sellises ja sellises ülikoolis viidi läbi mahukas uuring, milles selgus, et lapsed, kes tegelevad palju näppudega (sh söövad ja riietuvad ise), hakkavad palju kiiremini ja kergemini rääkima. See näide pole üldse välja mõeldud!