KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA

Selle raamatu eesmärk on pakkuda välja toredaid ideid, mida kodus koos perega teha, et koosolemise aega nautida, varustada sind enesekindlusega ning pakkuda parimaid nippe kõigega toime tulemiseks. Pole mingit survestamist, hinnanguid või ootusi, sest igal lapsel on pikk nimekiri asjadest, mis talle meeldivad või ei meeldi. Nagu ka nende vanematel! Ja me kõik teame, et isegi parima tahtmise korral ei lähe asjad alati nii, nagu soovime või plaanime.

Pean ütlema, et lapsed on ülimalt hästi kohanevad, suunatavad ja loomult uudishimulikud. Nad üllatavad meid pidevalt, panevad meid proovile, ja kui mul endal jääb midagi märkamata, julgustavad maailma vaatama läbi nende silmade. Hoolimata asjaolust, et lapsed armastavad sageli võtta juhtrolli, et saada oma tahtmist, ihkavad nad sisimas juhendamist, kindlustunnet ja vastuseid – ja kas me mitte kõik sedasama ei soovi! Just sellisel hetkel võibki mängu tulla seesama kasulik raamat. See lisab enesekindlust, nii et saad näidata lastele, mida teha, kuidas seda teha ja tunda end sealjuures nii kindlalt ja võimekalt kui sa lapsevanemana vähegi suudad.

Päeva jooksul tegeleme me paljudel erinevatel põhjustel ja eri aegadel mitmete erisuguste asjadega. Ja samamoodi teevad ka meie lapsed.

Mõnikord soovime olla vaikselt ja vaadata enesesse, mõnel teisel ajal soovime aga oma keha liigutada ning, kasutades minu viieaastase sõnu, „raputada lollused välja”. Mõnikord on värske õhu hingamine ja loodusega kokkupuude just see, mida nad vajavad, samas kui muul ajal sobib neile mõni vaiksem tegevus, mida saab teha paberi, värvi ja vildikatega. See raamat annab ülevaate kõigist neist võimalustest.

Iga peatükk on pühendatud teatud tüüpi tegelustele, mida saab teha kodus ja selle eesmärk pole mitte ainult leida igaühele pisut tegevust (kuigi ma loodan, et ka seda), vaid pakkuda välja tõeliselt mitmekülgseid viise perega kodus olemiseks ning häid plaane selle kõigega toime tulemiseks.

Raamatu keskmes on soov näha kodust aega kui midagi, mida nautida. Olen aastaid tundnud hirmu vihmaste nädalavahetuste, pikkade suvepuhkuste ja üleüldiselt ka kõige muu toimuva vahel asuvate väikeste ajaaukude ees, millel pole oma pisiplaani. Ja ma olen hakanud aru saama, et paanika on mõttetu. See ei too kaasa midagi head ja kohe kindlasti ei tule kasuks mu lastele. Kui mul on aga paar tõeliselt head ideed varrukast võtta ja enesekindlust ideede läbiviimiseks, siis see tähendab, et võin perega kodus veedetavat aega lausa oodata. Käesoleva raamatu tegevused peegeldavad kõike seda. Need on selleks, et meelde tuletada – sa saad selle kõigega hakkama ja et millegi koos tegemise protsess on sama oluline kui tulemus. Kui mitte olulisemgi.

Ma pole sildistanud ühtegi tegevust vanusemärgisega ja selleks on väga hea põhjus. Ühest küljest pole ma laste arengu ekspert ja ei oska tuua teaduslikke põhjendusi, miks mingi kunstiline tegevus sobiks paremini kolme- kui kuueaastasele. Olen siiski põhikooliõpetaja ja minu arvates töötab klassiruumis hästi tegevus, mida saab muuta vastavalt iga lapse vajadustele. Sama praktikat kasutan kodus oma lastega.

Minu kaheaastane laps teeb sageli samu asju kui tema viieaastane õde, ta vajab vaid rohkem juhendamist, tähelepanu ja tuge.

Selle raamatu ideed toetab kindel mõtteviis. Lapsed arenevad erineval moel ja erineva aja jooksul ning on asju, mida neil on raskem teha kui teisi. Lapsena meeldis mulle väga kunst ja mul oli hea meel igasugustest sportlikest tegevustest kõrvale viilida, kuid mul on sõpru, kellele meeldisid täpselt vastupidised asjad. Kõige parem on lasta asjadel lihtsalt omasoodu minna. Katseta ja vaata, mida lapsed suudavad ja tahavad teha. Nad õpivad ja arenevad ka lihtsalt vanemate tegutsemist jälgides, nii et millegi uue katsetamine on kõige suurepärasem eeskuju.

Ma ei peaks seda ilmselt välja lobisema, kuid mul on oma lemmikpeatükk. See ei tähenda loomulikult, et teised poleks head. On küll. Minu meelest. Palun loe ja naudi kõiki neid ideid ja tegevusi. Kuid kõige südamelähedasem on mulle peatükk „Kogu pere mängurõõm“. Koroonaviiruse pandeemia tõttu kodus istudes võtsid perekonnad üle kogu maailma vastu väljakutse mõelda välja tegevusi ja seiklusi, mis oleks võimalikud ilma kodust lahkumata. Tulemused olid uskumatud. Ja nii ongi see peatükk saanud inspiratsiooni neist peredest ja ka neile pühendatud ning on parim näide sellest, kuidas perega kodus olemise aega rõõmutoovaks muuta. Vähemalt senikaua, kuniks lapsed hakkavad vinguma ja küsima, kas on juba söögiaeg.

Pikemalt lobisemata sooviksin, et sa lehitseksid neid värvikaid lehekülgi ja et sul oleks järgmisi tegevusi välja valides tore. Tõepoolest – meil oli nii vahva seda kõike järele proovida ning kui keegi leiab, et ta ei ole kuigi osav meisterdaja ja teaduseksperimentide läbiviija või et tal ei jagu fantaasiat füüsiliste tegevuste korraldamiseks, siis mina olen õppinud, et kõige tähtsam on pealehakkamine. Mõned tegevused, nagu näiteks soolaga maalimine, looduslikud pildiraamid ja pärastlõunane tee on osaks meie nädalavahetusest, samas võilillemee valmistamine või telkima minek on sellised tegevused, mida ma pisut ette plaaniksin. Raamatus on palju lihtsate mängude ideid, kuid kõige olulisem koostisosa nende kõigi toimimiseks on valmisolek proovida midagi uut. See mõte võikski sind saata. Lugemisega siiani jõudes oled juba aru saanud, mida kõike saab teha, ja mina olen küll elevil, mõeldes sellele, mida sa võiksid veel tulevikus ette võtta. Kui soovid midagi minuga jagada, olen väga tänulik, kui teed seda Facebooki grupis. See aitab jätkuda inspiratsioonitsüklil, nii et vanemad kogu maailmas saavad tegutseda meeskonnana ja vastata küsimusele, millega me kõik silmitsi seisame: „Mis me nüüd teeme?“ Ja siis on juba vastused olemas.