MÄRTS Pean märkima, et kõik raamatukaupmehed on ausad inimesed. Mitte mingi hinna eest ei saa ma väita midagi teistsugust. Kuid mõni neist on tähelepanelikum kui teised. Härra Pumpherston annab kliendile ikka ja jälle hinnas alla, aga on liiga kaval, et talle seda öelda: ta jätab selle avastamise alati kliendi hooleks, teades suurepäraselt, et too seda alati ka teeb. See moodus toob alati hea tulemuse. Augustus Muir, „The Intimate Thoughts of John Baxter, Bookseller“ Augustus Muir on vahest teenimatult lahke, kirjeldades kõiki raamatukaupmehi kui ausaid. Selles äris nagu kõigis teisteski leidub ka närukaelu, aga vaid vähesed alustavad raamatuäri lootusega end sellega priskeks nuumata. Seda ta vahest mõtleski: enamik meist, kes me oleme selle äri valinud, ei looda tohutut rahalist kasu. Tulu tõuseb muul moel. Robert Milne Williamson täheldas oma 1904. aastal avaldatud raamatus „Bits from an Old Book Shop“14: „Neid väheseid, kes raamatumüügiga varanduse kokku ajavad, ei saa võrrelda paljudega, kes ei teeni enamat kui tagasihoidlik elatis. Kõige õnnelikumad inimesed selles äris ei ole kõige jõukamad, vaid kõige rahulolevamad – need, kes armastavad oma elukutset, kes suhtuvad sellesse nagu tohutusse privileegi müüa ja osta raamatuid.“ Kummalisel kombel kohtun ma kõige ahnemate inimestega raamatuid ostes: see, kes müüb oma kollektsiooni, kes püüab tema raamatuid ostvalt raamatukaupmehelt kätte saada iga viimase kui penni, mida need väärt on, on eranditult seesama klient, kes ise raamatuid ostes kaupleb hinna alla kuni tasuvuspiirini. Ja kuigi väidetavalt nimetatakse seda heaks ärivaistuks, on sel ebameeldiv maik man. Selles puudub õiglustunne. See klient aga, kes toob raamatud müügiks ja jääb rahule kõigega, mida ma talle pakun, ei püüa ise raamatuid ostes hinda alla tingida. Nagu härra Pumpherston, on ka tema see klient, kellele ma ilma küsimata 14 „Palakesi vanast raamatupoest“. (tlk)
64
hinna rõõmsal meelel 22 naela pealt 20 naelani ümardan, küll aga mitte kliendile, kes nõuab hinnaalandust, osutades pisivigadele nagu väike rebend ümbrispaberis. Kui ma kohtan neid haledaid kabajantsikuid, vastan alati midagi sellist nagu: „Jah, ümbrispaberis on rebend – ma võtsin hinda määrates seda arvesse. Miks ma peaksin ühe ja sama rebendi pärast hinda kaks korda alandama?“ See tavaliselt vaigistab nad, kuid nad on sedalaadi inimesed, kes ei osta midagi, kui ei tunne, et on kuidagi suutnud endale hea hinna välja kaubelda. Nad on kõige hullemat sorti inimesed, kellega kaupa teha, ja ma kahtlustan, et selle põhjuseks on mitte üks armetu nael, vaid võim. Ohjad on tema käes, ja olge te antiigimüüja, põllumees, kes midagi toodab või autoärimees – tähtis on kliendi teadmine, et tema suunab tehingu kulgu. Tema on inimene, kes nõuab kaht raamatut ostes hinnaalandust koguse tõttu, inimene, kes ei jäta restoranis kunagi jootraha, kes hoopleb puhkusereisiga terroristide rünnaku all kannatanud paika, sest „seal on odavam“. Nii palju kui mina aru saan, on raamatukaupmehe nõks raamatute ostmisel olla õiglane ja järjepidev. Kui teile jääb selles äris külge inimestel naha üle kõrvade tõmbaja maine, levib sõna kiiresti ja teie varud kuivavad kokku. Olen mõne tehingu katki jätnud, sest müüja tahtis rohkem kui mina olin valmis maksma, ning enamikul neist juhtudest tulid nad ise minu juurde tagasi, olles vahepeal proovinud veel mitme kaupmehe juures ja on neis pettunud. Kui asi puutub ostmisse, käitub enamik raamatutega kauplejaid samamoodi, ja ma võin puhta südamega öelda, et ei tea kedagi, kes püüaks haruldast ja väärtuslikku raamatut kätte saada sandikopikate eest.
ESMASPÄEV, 2. MÄRTS Veebitellimusi: 7 Raamatuid leitud: 6 Seitse tellimust, kõik Amazonist. Kell kümme külastas mind „metsmees“ Jeff, kes elab Doon of Mays – 65
omamoodi metsakommuunis, mille ta aastaid tagasi asutas. Ta on väga korralik inimene ja üksiti oma seisukohtades täiesti süsteemivastane. Ta näis võrdlemisi murelik ja kõndis tükk aega edasi-tagasi. Tuleb välja, et talle on pakutud märkimisväärset summat kommuuni jaoks ostetud maatükilt saadava puidu eest ja nüüd seisab ta silmitsi probleemiga, et temast saab kapitalist. Pärast Jeffi lahkumist algas tuisk, mis kestis pool tundi. Kapten jäi ootamatult selle kätte ja jõudis tagasi poodi pärast tuisu lõppu, üleni lumine. Pärast lõunat astus leti juurde klient, kes vehkis tikanditeemalise raamatuga ja ütles: „Ma ei taha seda osta, aga leidsin selle filateelia sektsioonist, mis tundub mulle selle jaoks täiesti kohatu paik.“ Kassa: 68.99 naela 8 klienti
TEISIPÄEV, 3. MÄRTS Veebitellimusi: 2 Raamatuid leitud: 1 Ainult üks Amazoni tellimus täna ja mitte ühtki Abe’ilt, pole seega kahtlustki, et Monsoonil on järjekordselt mingi tehniline häda. Paar aastat tagasi alustasime esialgse innuga (mis peatselt lahtus ükskõiksuseks ja on nüüd teisenenud äärmiseks vastumeelsuseks) raamatute müümist internetis. Kasutame andmebaasi nimega Monsoon, mille kaudu haldame ladu, sisestame raamatute infot veebilehtedele ja võtame vastu tellimusi. Eakas naine küsis: „Kas võiksite võtta sealt riiulilt alla selle „Mrs Beatonsi“ ja öelda mulle hinna ja avaldamise aasta?“ Tegin nagu palutud, mispeale kuulsin: „Mul on kodus seesama väljaanne. Nüüd ma tean, mis see väärt on.“ Kavatsen kehtestada ajaraiskamise maksu. Kassa: 39.49 naela 5 klienti 66
KOLMAPÄEV, 4. MÄRTS Veebitellimusi: 1 Raamatuid leitud: 1 Nicky oli täna tööl ja mina vedasin raamatuid vanapaberi ümbertöötlemise tehasesse Glasgow’s. Enne lahkumist palusin, et ta teeks minu äraoleku ajal laua puhtaks ja paneks üles uue vaateaknakujunduse. Saabusin Smurfit Kappa ümbertöötlemistehasesse kell pool kolm ja tassisin raamatukastid kaubikust nelja suurde kandilisse plastkonteinerisse (igaühte mahub umbes 20 kasti). Konteinerite sisu tühjendatakse konveierile, seejärel purustatakse raamatud ja pressitakse kokku ning viimaks saadetakse sõltuvalt paberi hinnast rahvusvahelisel turul Hiina või Birminghami taaskasutusse. Nicky palus mul Glasgow’s käies läbi astuda kasutatud ehitus- ja kodutarvete laomüügilt ja tuua talle aknaluugid, mistõttu suundusin pärast raamatute äraviimist sinna. Olles tublisti ringi tiirutanud, mille jooksul ma kogemata sõitsin punase tule alt läbi, leidsin lõpuks koha üles. Laomüügil oli suur hulk aknaluuke ja kui ma küsisin nende hinda, öeldi mulle, et luugid maksavad 75 naela paar, mistõttu helistasin Nickyle, et küsida, kas see hind talle sobib. Ta vastas: „Ah? Misasja? On nad komakoha valesse kohta pannud?“ Lahkusin tühjade kätega. Jõudsin poodi tagasi kell kuus ja nägin, et Nicky on sinna tekitanud tavapärase kaose, milles raamatuvirnad seisid põrandal, laual ja isegi laua all. Radikaalse lahknevusena oma tavalisest käitumisest oli Nicky järginud juhiseid ja valmis saanud uue vaateakna väljapaneku, milleks oli hämmastav kooslus raamatutest golfi, kino ja poliitika teemadel. Kombinatsioon viietunnisest sõidust ja kastide vinnamisest ei mõjunud mu seljahädale kuigi hästi. Pood näis tegusam kui talvel tavapäraselt, vahest seetõttu, et ilm oli nii pehme. Enamik kliente on pensionärid ega armasta jäistel teedel sõita, aga paistab, et vihm neid ei heiduta. Kassa: 61 naela 7 klienti 67
NELJAPÄEV, 5. MÄRTS Veebitellimusi: 3 Raamatuid leitud: 3 E-kiri täna hommikul: Hei, ma tahaks teada, on teil mõni Paul Bartoni raamat? Ma leidsin mõned internetist Cube Carti lehelt. Mul ei ole krediitkaarti ja kirjutasin tollele tüübile eelmisel aastal ja seletasin, et mul ei ole krediitkaarti ja küsisin, kuidas ma saaksin need raamatud osta. Teate, mis ta tegi? Ta saatis mu kirja tagasi ilma seda isegi lugemata, kirjutas hunniku nõmedat ajuvabadust ümbrikule. Isegi ei seletanud, ei vabandanud, mitte midagi. Minu meelest väga ebaviisakas! Kõlab nagu ei oleks teda võimalik kätte saada. Ta on ilmselt vanglas või mingisuguses teises asutuses. Kas te tunnete seda meest? Ma olen talle mitu e-kirja saatnud, ta pole vastanud. Äkki ta teile vastab. Väga imelik lugu! Suur tänu.
Ma ei saa päris hästi aru, miks paljud inimesed avamata tagasi tulnud kirja saades järeldavad, et selle saaja peab olema vanglas. Mulle turgatab pähe mitu palju lihtsamat võimalikku seletust, millest üks loogilisemaid on see, et mulle selle e-kirja saatnud inimene peaks ise viibima „mingisuguses teises asutuses“. Läksin aeda, et tuua aiandusteemalise vaateakna jaoks natuke rohelisi oksi ja märkasin, et krüsanteem on hakanud õitsema. Õied nägid umbes päeva jagu hunnitud välja, aga siis hakkasid pruuniks tõmbuma. Pinnas on selle taime jaoks liiga aluseline, aga sellest hoolimata pingutab ta igal aastal õitseda. Poearvuti tegi öösel taaskäivituse, viirusetõrje on midagi Monsoonist eemaldanud ja nüüd see enam ei avane. Ma ei tea, kas meil on uusi tellimusi. Saatsin Monsoonile e-kirja, aga nad asuvad Portlandis Oregoni osariigis Ameerika läänerannikul, mis tähendab, et nad on seitse tundi meie ajast maas. Kassa: 60.49 8 klienti 68
REEDE, 6. MÄRTS Veebitellimusi: 2 Raamatuid leitud: 2 Nicky tööl. Ta kaaperdas jälle poe Facebooki lehe ja jättis sinna tavapärase hämmeldust tekitava postituse: Tere hommikust kõigile! Süda laulab sees ja hing rõõmustab, lähen mina tööle, aga ainult selleks, et saada pragada selle eest, et ostsin kliendilt raamatuid 45 naela eest, aga PPP oleks nende eest maksnud 175. Klient õnnelik, mina õnnelik, töllakas – vabandust, ma tahtsin öelda boss – toriseb.
PPP on Nicky antud praegune hüüdnimi minu kohta ja see tähendab Punase Peaga Pipart. Asjasse pühendamatute jaoks: töllakas on kohalik solvang, kõige viisakam tõlgendus sellest on „idioot“. Üks selle hommiku tellimusi oli ülihea kaanekujundusega raamat „Moscow Has a Plan“15; usun, et härra Putin oleks pealkirja üle väga rõõmus. Sain Monsoonilt e-kirja koos sisselogimiskoodiga, et anda neile ligipääs arvutile probleemi lahendamiseks. Taas kord tähendas see ajavahe tõttu, et andmebaas oli suurema osa päevast maas, mis ei võimaldanud Nickyl meie kaupa internetti müüki panna. Kassa: 64.34 naela 7 klienti
LAUPÄEV, 7. MÄRTS Veebitellimusi: 0 Raamatuid leitud: 0 Hommikul sõitsin majja Maybole’i kandis (umbes tunni aja tee) vaatama 15 „Moskval on plaan“. (tlk)
69
eraisiku raamatukogu. Maja kuulus lesele ja ma olin seal varem käinud. Viimane kord sain siit oivalist antikvaarset materjali. Täna polnud midagi eriti väärtuslikku, välja arvatud 1753. aasta „The Trial of James Stewart“, mis on Šotimaal tuntud kui „The Appin Murder“ ehk lugu, mille põhjal kirjutas Robert Louis Stevenson oma „Röövitud“. Stevensoni isa oli hankinud sama väljaande raamatu – võimalik, et isegi sellesama „The Trial of James Stewarti“ eksemplari – ühest Invernessi raamatupoest, andnud selle pojale ja pani sellega idanema seeme, millest võrsus „Röövitud“. Stevenson isegi kaudselt viitab sellele väljaandele, andes peategelasele (ainsale olulisele tegelaskujule, kel puudub prototüüp tõsielus) nimeks David Balfour: „The Trial of James Stewarti“ kirjastajateks oli Hamilton ja Balfour. Õhtupoolikul astus poodi sisse endine sõdur Adam Short. Ta matkab vastupäeva mööda Suurbritannia rannikut ja on seda teinud juba 366 päeva. Tal oli tarvis öömaja üheks ööks ja me panime ta lattu, millega ta näis vaatamata võrdlemisi kasinatele oludele rahule jäävat. Vägisi tikub pähe mõte, et tema reisiplaan, mille kohaselt ta jõuab Suur britannia põhjaossa täpipealt siis, kui päevad on kõige lühemad ja ilm kõige jubedam, ei pruugi olla eriti arukas. Kassa: 215.97 naela 17 klienti
ESMASPÄEV, 9. MÄRTS Veebitellimusi: 3 Raamatuid leitud: 3 Ärkasin tuule ulgumise ja vastu magamistoa akent peksva vihma peale. Poodi avades panin tähele, et aken laseb vihma läbi otse väljapanekus olevate raamatute peale; rabasin köögist paar kastrulit, panin need tilkuva vee alla, tegin siis tule kaminasse ja kägardusin kümneks minutiks selle kohale asjatus katses end soojendada. 70
Peatselt pärast avamist saabus rühm umbes kaheksast noorepoolsest (kahekümnendate keskel) inimesest, kes vahtisid umbes tunnikese ringi. Keegi neist ei ostnud ühtki raamatut. Tracy (RSPB16-st) tuli kell kümme, et kasutada wifit. Ta istus terve hommiku kamina ees ja otsis tööd. Kassa: 55 naela 7 klienti TEISIPÄEV, 10. MÄRTS Veebitellimusi: 2 Raamatuid leitud: 2 Kell 9.30 marssis poodi hiigelsuur mees punastes velvetpükstes ja küsis: „Öelge, kas Whithorn on täna avatud?“ Whithorn on umbes Wigtowni suurune ja väljanägemisega linnake. See asub 20 kilomeetri kaugusel samal poolsaarel. Olen siiani kergelt segaduses, kas üks linn saab olla avatud või suletud, kui see just karantiinis ei ole. Pärast lõunat saabus kaks väikest last. Lapsed läksid otsejoones selle raamatu juurde, mis tuli sisse eelmisel aastal ja mille ma hiljuti panin välja lauale aluse peale. Raamatu pealkiri on „Fausto, impresiones del gaucho Anastasio el Pollo en la representación de esta ópera“ ja see avaldati Buenos Aireses 1951. aastal. Laste vaimustuse tingis aga see, et tegemist on ebatavaliselt taktiilse raamatuga. See on köidetud nahka, mida on töödeldud, aga lehmakarvad on jäetud maha kraapimata, mistõttu näeb see välja nagu loomanahk, mida see ju ka on. Selle tehnika tulemust tuntakse erialases kõnekeeles karvase köite nime all. Täna oli soe päikeseline päev ja peatselt pärast lõunat hakkas poes ringi lendama liblikas. Kassa: 163.50 8 klienti 16 Royal Society for the Protection of Birds ehk Briti kuninglik linnukaitseühing. (tlk)
71