Rasmus ja Tom on rannas.
Tomile meeldib väga supelda.
Ja veega pritsida.
„Ära pritsi!“ ütleb Rasmus.
„Ma saan märjaks! Ja külm hakkab.“
„Aga see on lõbus!“ naerab Tom ja pritsib veel korra. „Pritsi sina ka!“
Kuid just sel hetkel tuleb Rasmusele pähe üks mõte.
„Tom! Kas sa tahaksid tulla minuga paadisillale …
… krabisid püüdma?“
„Jah!“ hõiskab Tom.
„Võib-olla me saame koletiskrabi!“
„Eeh … m-m-ma arvan, et siin on üsna väikesed krabid,“ ütleb Rasmus.
Tom kratsib kukalt.
„Aga mida meil õieti krabide püüdmiseks vaja on?“
„Ma tean!“ ütleb Rasmus. „Meil on vaja veeämbrit, krabiõnge ja rannakarpe.“
„Miks meil rannakarpe tarvis on?“ küsib Tom.
„Krabid armastavad rannakarpe!“ naerab Rasmus.
Rasmus vaatab üle paadisilla serva alla. Oi! Veeni on päris pikk maa.
„Eh … äkki tahad esimesena õngitseda, Tom?“
