Avinurme Kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio Sisekujundusprojekt
Koostas: OĂœ SPORT (Tiit Sild, Terje Ong, Jaanika Sokman, Martin McLean), Kalmistu 13-4, Tartu 50303
Tartu – Avinurme 2011
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Sisukord 1.
Lähteülesanne .................................................................................................................................................3
2.
Üldist ................................................................................................................................................................3
3.
Ruumiprogramm .............................................................................................................................................4 3.1
Ruumide pindalad....................................................................................................................................4
3.2
Piirdekonstruktsioonid ............................................................................................................................4
3.2.1
Seinad ..............................................................................................................................................4
3.2.2
Vaheseinad ......................................................................................................................................7
3.2.3
Akustilised kardinad ning muud heli neelavad materjalid seintel ..................................................8
3.2.4
Vaheuksed .......................................................................................................................................9
3.2.5
Aknad .............................................................................................................................................10
3.3
4.
Ruumi pinnad ........................................................................................................................................10
3.3.1
Põranda aluskonstruktsioonid .......................................................................................................10
3.3.2
Põrandakatted ...............................................................................................................................11
3.3.3
Laekonstruktsioonid ......................................................................................................................11
Ruumide varustus ..........................................................................................................................................13 4.1
Inventar ja mööbel ................................................................................................................................13
4.2
Valgustid ................................................................................................................................................14
2
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
1. Lähteülesanne Töötada välja sisekujunduslahedus Avinurme Kultuurikeskuse lavatorni projekteeritavasse laulu- ja helistuudiosse. Pakkuda välja ruumiprogramm, millega lahendatakse helistuudio koosseisus olevate eri-otstarbega ruumide optimaalne asukoht ning paiknemine järgides akustilisi disainipõhimõtteid. Luua valmidus järgmisteks funktsioonideks:
Suur stuudioruum („live room“) – muudetava kõlaga ruum, mis on mõeldud koosseisude, bändide, trummide ning teiste valju kõlaga instrumentide salvestamiseks. Väike stuudioruum – kõlapildilt matt ruum, mida on võimalik kasutada vokaali või erinevate instrumentide isoleeritud salvestamiseks. Kontrollruum, kus toimub tehnika seadistamine. Abiruum (pillide ja seadmete ladustamiseks).
Pakkuda välja põhimõtteline disainlahendus ruumides kasutatavate siseviimistlusmaterjalide ning kujunduselementide suhtes.
2. Üldist Antud projekt on sisekujundusprojekt ning eeldab teostuse eelselt eraldi insenertehnilise ekspertiisi ja projekti koostamist. Edasise projekteerimise ning ehituse käigus tuleb konsulteerida täiendavalt mõne stuudiote ehitamise praktikuga, näiteks Kristo Kotkasega (mob +37256666699). Eraldi projekt tuleb tellida konstruktsioonile, elektrile, küttele ja ventilatsioonile. Konstruktiivse projekti raames tuleb teha ekspertiis olemasoleva betoonpõranda kandevõime hindamiseks. Sellest tulenevalt selgub, kas saab kasutada ka raskeid müra isoleerivaid seinu või tuleb ajada läbi kergkonstruktsioonidega. Küttena on eelistatud elektriline põrandaküte (vee voolamine torudes tekitab müra). Ventilatsioon on soovitav lahendada soojatagastusega sundventilatsioonina (seadmed paigutada kelpkatuse alusesse ruumi). Ventilatsioonitorud on soovitav tublisti üle dimensioneerida, ventilatsioonimüra tase peab olema normatiivsest vaiksem. Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning muudele ehitustööde normatiividele. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Kui seletuskiri või joonised ei võimalda täpselt määratleda tööliigi ulatust või ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavalt informatsiooni projekteerijalt.
3
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
3. Ruumiprogramm Ruumide jaotuse ning parameetrite kujundamisel on arvestatud helistuudiote põhimõtetega, ruumi kasutajate logistiliste vajadustega ning lähtetingimustega.
akustika
Stuudio sisearhitektuurne lahendus jaotab ruumi viieks ruumiks ja bassilõksuks. Suur helisalvestusstuudio on ligikaudu sama suure pindalaga kui kontrollruum, väike helisalvestusstuudio, eesruum ning abiruum kokku. Suur helisalvestusstuudio on lahendatud kogu võimaliku kõrguse ulatuses, ülejäänud ruumides on helikindel vahelagi toodud madalamale, bassilõks asub nende väiksemate ruumide kohal. Sissepääs nii esimesele ning vajadusel teisele korrusele/tasandile toimub läbi lavatorniga külgneva trepikoja. Et vältida trepikojast helistuudiosse sisenemisel helide levimist kontrollruumi ning suurde stuudioruumi, sisenevad stuudio kasutajad kõigepealt lüüsi põhimõttel töötavasse eesruumi, kust on võimalik edasi liikuda suurde stuudioruumi või kontrollruumi. Kontrollruumi kaudu on võimaldatud ligipääs väikesesse abiruumi. Abiruumis on võimalik hoiustada näiteks hetkel mitte vajaminevat tehnikat. Sissepääs väikesesse stuudioruumi toimub suure stuudioruumi kaudu.
3.1
Ruumide pindalad Suur laulu- ja helisalvestusstuudio Kontrollruum Väike helisalvestusstuudio Eesruum Abiruum Kokku:
57,3m² 21,6m² 5,4m² 6,3m²
Bassilõks
43m²
3.2 3.2.1
2,7m² 93,3m²
Piirdekonstruktsioonid Seinad
Seinte projekteerimisel tuleb juhinduda standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ üldistest nõuetest heliisolatsiooni, ruumiakustika ja müra osas. Ruumide optimaalne järelkõlakestus ja muud akustilised parameetrid tagatakse ruumigeomeetria (välditud on paralleelseid pindu) ning sobivate siseviimistlusmaterjalide valikuga. Stuudioruum on üles ehitatud mitteparalleelsete seintega suhteliselt kõrge kontrollitud kajaga ruumina, kus soovitakse muudetavat järelkõlakestust, nähakse ette teisaldatavad helineeldematerjalid (akustilised kardinad, laes heli neelavad statsionaarsed kobod). Õhumüra isolatsiooniindeks helistuudio ning müratekitavate ruumide vahel ei tohi olla väiksem kui R’w = 75 dB, löögimürataseme indeks ei tohi olla suurem kui L’nw = 48 dB. Nende nõuete täitmine eeldab, et helistuudio konstruktiivne lahendus järgib nn ’karp karbis’ põhimõtet, kus ruumi ’välimine karp’ on olemasolev kivikonstruktsioon (olemasolev telliskividest 4
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
välissein) ja ’sisemine karp’ ehitatakse täiesti iseseisva kummipuksidele toetatud ruumina, mille kandestruktuur ei ole ühenduses hoone kandekonstruktsioonidega. Välisseintega külgnevad seinad on lahendatud puitkarkassil, mille sisemine külg on kaetud kvaliteetse kasevineerplaadiga. Karkassi ning välisseina ja karkassi ning kasevineerplaadi vahe on täidetud tselluvillaga (skeem 1 ja 2). Piki suurema stuudioruumi seinu katavad ca 1,2 m laiused ning 24 mm paksused kasevineerist seinapaneelid, mis on paigutuselt üksteise suhtes nihkes. Plaatide mitteparalleelse paigutusega tagatakse ruumis difuusne heli, plaatide vahedesse on paigutatud helineelavad kardinad, mis võimaldavad ruumi lihtsalt matistada. Helistuudio teisele tasandile tekkiva kontrollruumi bassilõksuna toimiva ruumi ümbritsevatesse välisseintesse (ja ka lakke) kinnitatakse tüüblitega 200 mm paksused kivivillaplaadid (vaata skeem 3). Seinte karkass toetub põrandale kummipuksidega.
Skeem 1. Kontrollruumi, väikese stuudio, ees- ning abiruumi välisseinaga külgnev seinakonstruktsioon (tüüp VS 2)
5
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Skeem 2. Suure stuudio välisseinaga külgnev seinakonstruktsioon (tüüp VS 1)
Skeem 3. Bassilõksu ja välisseinaga külgnev seinakonstruktsioon (tüüp VS 3)
6
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Helistuudiosse viiv trepikoda krohvitakse lubikrohviga, mille pinnale on võimalik krohvida reljeefne ornament. Krohvitud pind värvitakse helekollaseks.
3.2.2
Vaheseinad
Helistuudiot ruumideks jaotavad vaheseinad peavad vältima heli kandumist ühest ruumist teise. Vaheseinad on lahendatud puitkarkassil, pealt kasevineeriplaatidega kaetuna, karkass on lahendatud kolmekihilisena, keskmist osa täidab liiv, välimisi osasid tselluvill ning kihte eraldab OSB plaat (vaata skeem 4 ja 5).
Skeem4. Kontrollruumi, väikese stuudioruumi, ees- ning abiruumi vaheseinte konstruktsioon (tüüp SS2)
Piki suurema stuudioruumi seinu jooksevad vertikaalis laeni ca 1,2 m laiused ning 24 mm paksused kvaliteetsed (ilma oksakohtadeta) kasevineerist seinapaneelid, mis on paigutuselt üksteise suhtes
7
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
nihkes (vaata skeem 5). Antud paigutus ning materjal tagab difuusse ruumiakustika. Seinapaneelide põhimõtteline paigutus on välja toodud eraldi skeemil
Skeem5. Suure stuudioruumi vaheseinte konstruktsioon (tüüp SS1)
3.2.3
Akustilised kardinad ning muud heli neelavad materjalid seintel
Suure stuudioruumi kõlapinda on võimalik muuta piki seina kulgevate paneelide külge paigutatud siinidel jooksvate akustiliste kardinatega (heli neelav efekt), mida vajalikul hetkel saab paneelide vahelt neile katteks peale tõmmata. Kardina laius ühtib paneeli laiusega – 1,2 m. Paneelide vahekohtadesse on lisaks võimalik paigutada ka difuusereid (täpne valik tehakse koos helitehnikuga). Kontrollruumi seinu saab vajadusel katta osaliselt akustilise kanga ja/või profileeritud porolooniga (täpsed katmist vajavate pindade asukoha ning materjalide tüübi pakub välja helitehnik). Väikese stuudioruumi seinu kattev kasevineerplaat on omakorda kaetud täies ulatuses profileeritud porolooniga (vaata näide 1). Porolooni ning kardina värvus on ette nähtud tumehall või must.
8
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Näide 1: erinevad tüübid profileeritud porolooni.
3.2.4
Vaheuksed
Kõrgendatud helikindluse saavutamiseks on kõik vaheuksed ette nähtud helikindlatena. Planeeritud vaheuksed on mõõtmetega 1000 mm x 2100 mm. Uksed peavad olema konstrueeritud heli ja müra summutavatena. Uksele on paigaldatud kaks ringi tihendit, mis välistavad ukselehe ja lengi vahelt heli läbipääsu. Uksel on keelatud lukud, mis omavad lahtisi ja katmata avasid. Ustele (3 tk), mis viivad eesruumist suurde stuudioruumi ja kontrollruumi ning suurest stuudioruumist väikesesse stuudioruumi, on ette nähtud klaasavad. Uste paigaldamisel järgida uksetooja poolseid paigaldusjuhiseid. Ruumidesse on võimalik vajadusel paigaldada ka topeltuksed. Näide 2: klaasavaga helikindel uks
9
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio 3.2.5
Aknad
Ruumide vaheliste klaasidena (suure stuudioruumi ning kontrollruumi vaheline aken, väikse stuudioruumi ning kontrollruumi vaheline aken) on ette nähtud kolmekordsed 6 ja 4 mm klaasist tehtud pakettaknad. Resonantsi vältimiseks asetada üks pakett teise suhtes nurga alla. Pakettide vaheline pind katta profileeritud metalli või profileeritud vineeriga. Välisseintes asuvatele akendele tuleb lisada juurde täiendavalt kolmekordsed pakettaknad (paigutada tselluvillast isolatsiooni kihi tasapinda). Suure stuudioruumi kaks ülemist akent on ette nähtud kinni ehitada.
3.3 3.3.1
Ruumi pinnad Põranda aluskonstruktsioonid
Helistuudio alla on ette nähtud heliisolatsiooni suurendamiseks kummipuksidel ujuvpõrand (vt skeem 6). Ujuvad põrandakonstruktsioonid nõuavad suuremat paigaldustäpsust kui tavapärane põrand. Ujuv põrandakonstruktsioon peab olema hoone karkassist täiesti lahus. Ujuvpõranda servadesse püstitatavad heliseinad (k.a. vaheseinad) tuleb samuti lahendada kummipuksidel elastselt toestatuna.
Skeem 6. Ujuvpõranda konstruktsioon
10
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
3.3.2
Põrandakatted
Helistuudio põrandakattena on ette nähtud termotöödeldud kaselaudis läbivalt kogu stuudios. Täiendavalt on võimalik kasutada vaipkatteid. Parema mulje loovad ümara kujuga tumedas toonis vaibad. Väikeses helistuudios on põrand kaetud täies ulatuses vaipkattega. Vaipkatte värvus tume.
Näide 3: naturaalne termokask (www.voodrilauakeskus.ee)
3.3.3
Laekonstruktsioonid
Olemasolev betoontaladest laepind isoleeritakse 15 cm paksuste kivivilla plaatidega. Kõigi ruumide kohalt, välja arvatud suur stuudioruum, on lagi alla toodud ca 2,75 meetrini (planeeritud põrandapinnast). Läbi helistuudio kulgevad võrdsete vahedega ca 2,75 meetri kõrgusel paiknevad metalltalad. Allesjäävad metalltalad kaetakse bituumenmattidega. Läbi suure stuudioruumi kulgevad talad eemaldatakse soovitavalt. Kontrollruumi, väikesesse stuudioruumi, ees- ning abiruumi paigaldatakse olemasolevate metalltalade külge kinnituv vahelagi (vaata skeem 7). Talad isoleeritakse enne kandekonstruktsiooni paigutamist kõigist külgedest pigiplaadiga. Eelnimetatud ruumide kohale tekkiv ’teine korrus’, toimib eelkõige kontrollruumi bassilõksuna ning on eraldatud suurest stuudioruumist seinaga. Bassilõksuna toimiva ruumi ümbritsevatesse lakke (ja ka välisseintesse) kinnitatakse tüüblitega 200 mm paksused kivivillaplaadid (vaata skeem 3).
11
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Skeem 7. Allatoodud vahelae konstruktsioon, mis kinnitub olemasolevate metalltalade külge.
Suure stuudioruumi lae ning kontrollruumi vahelae külge on kinnitatud eraldi helineelajatena toimivad kobod (vaata skeem 8). Kobo sisu ümbritsev karkass on ehitatud 20 mm vineerplaadist, mida toestavad seest puitprussid. Kobo sisu on täidetud kivivillaga ning alumine (nähtav) pool kaetud musta kanga või võrguga. Kobod kinnitatakse trossiga betoontaladest lakke. Kobode alumine osa paikneb eraldi tasapinnal ning kobod on paigutatud lakke nii, et nende vahele jääb 4 cm vaba ruumi (valgusefekt). Kobode põhimõtteline paiknemine ning suurus on ära toodud eraldi skeemil (vt joonis nr 3).
12
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Skeem 8. Kobode põhimõtteline konstruktsioon
Väikese stuudioruumi lagi ja seinad on täies ulatuses kaetud profileeritud porolooniga.
4. Ruumide varustus 4.1
Inventar ja mööbel
Läbiva ideena soovitame kasutada tumedat kvaliteetse kulumiskindla tekstiiliga kaetud mööblit, kontrastis heledate seinte, ja põrandaga. Akustilised kardinad ja laed on ette nähtud tumedad. Eesruumi nurkadesse on ette nähtud nurgariiulid, istumiseks järi või tumbad (mööbli põhimõtteline asukoht ära toodud joonisel nr 1). Kogu puitmööbel soovitavalt tumedaks peitsitud. Abiruumi riiulite soovitav materjal naturaalne kasevineer. Kontrollruumi on võimalik paigutada diivan, kohvilaud, tumbad.
13
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Näide 4. diivanvoodi Sture (must kangaga) - on 24 sisustuskaubamaja (http://www.on24.ee)
4.2
Valgustid
Valgustuse lahenduses soovitame kasutada tavapäraseid siinivalgusteid (va suures stuudioruumis), mis paiknevad mööda seina jooksval siinil. Siinivalgustid on ette nähtud suunatavana. Valgustite valiku tegemisel lähtuda lihtsast vormikeelest ja kompaktsest disainist. Suures stuudioruumis ning kontrollruumis paiknevad ökonoomsed valgusallikad ka kobode taga, mis sisse lülitatuna loovad põneva valgusefekti. Lisavalgustusena on suurde stuudioruumi ette nähtud suuremõõtmelised ringikujulised heledast pitsist kattega rippvalgustid: D = 800 mm ning kõrgus 400 mm (vaata valgustite näited allpool). Kuna valgustid on väga lihtsa konstruktsiooniga, on võimalik ka kohalikel käsitöömeistritel neid vajadusel valmistada. Valgustid kinnituvad tüüblitega kobode taga paikneva betoonlae külge.
14
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio
Valgustite n채ited Siinivalgustid: N채ide 5. Siinivalgusti Esedra Federal Tarnija: www.hektor.ee
N채ide 6. Siinivalgusti Flos Magnum Tarnija: www.hektor.ee
N채ide 7. Rippvalgusti suures stuudioruumis (hele pitsist kate kergel metallkonstruktsioonil)
15
Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio N채ide 8. T채iendavate disainvalgustitena (seinal) soovitame kasutada Tolomeo Micro Parete seinalampi (toon: must) http://www.ambientedirect.com/en/artemide-tolomeomini-parete-wall-lamp.html (v천i analoogse disainiga toodet).
16