/semina

Rakvere Seminari tänava ümberkujundamise ja piirneva ala kortermajade fassaadide rekonstrueerimise avalik ideevõistlus

VÕISTLUSTINGIMUSED

Rakvere Linnavalitsus märts 2010

1. Kutse Rakvere linnavalitsus kuulutab välja ideevõistluse Seminari tänava kujundamiseks lineaarpargiks ja piirneva ala kortermajade fassaadide rekonstrueerimiseks. Ideevõistluses on kombineeritud arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne aspekt. Ülesanne sisaldab tänavaruumi kujundamist maastikuarhitektuurseks keskkonnaks ja arhitektuurset ideed kortermajade rekonstrueerimiseks. Ootame terviklikke lahendusi, kus mõlemad ülesande komponendid on lahendatud teineteist täiendavalt, moodustades kokku ühtse tervikliku keskkonna. Ootame ideevõistlusele arhitektuurseid lahendusi nõukogude ajast pärit tüüpkortermajade fassaadide uuendamiseks kaasaja nõuetele vastavaks ja maastikuarhitektuurseid lahendusi Seminari tänava ümberkujundamiseks, et muuta see atraktiivseks linnamaastikuks ning ühenduskoridoriks Rakvere linnasüdame ja lõunas asuva linnametsa vahel.

Kuna ideevõistluses on integreeritud arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne ülesanne, ootame võistlusele osalema nii arhitektide kui ka maastikuarhitekte.

Võistlusele laekunud parimate maastikuarhitektuursete lahenduste alusel rekonstrueeritakse Seminari tänav lineaarpargiks. Parimate arhitektuursete ideelahenduste alusel koostatakse kortermajade fassaadide rekonstrueerimise ehitusprojektid, mis aitavad kortermajade ühistutel majad energiasäästlikuks ja linnapilti vääristavaks muuta. Rakvere linn panustab omalt poolt ideevõistluse läbiviimisesse ja kortermajade rekonstrueerimisprojektide tellimisesse ning kortermajade elanikud loodetavasti ehitustööde teostamisse. Antud ideevõistluse ja edasise projekteerimisega seonduvad tegevused viiakse läbi osaliselt Euroopa Liidu poolt finantseeritava projekti Urban Energy raames ning on ühistutele tasuta.

Ideevõistluse korraldamise eesmärgiks on võimalikult paljude lahendusvariantide läbikaalumine, mille seast on võimalik leida ideelahendus, mis tagaks Rakvere avaliku linnaruumi jätkuvalt kõrge arhitektuurse taseme.

2. Ideevõistluse taust Rakvere linn osaleb Baltimeremaade koostööprojektis Urban Energy (www.urbenergy.eu). Urb. Energy on rahvusvaheline Euroopa koostööprojekt, mida osaliselt finantseerib oma Läänemere programmi 2007–2013 raames Euroopa Liit. Projekt Urb. Energy käivitus 2009. a jaanuaris ja kestab kolm aastat. Urb. Energy toetub BSR Interreg III B projekti „Läänemeremaade eluasemefondi energiatõhususe koostöövõrgustik” (BEEN) tulemustele. See hõlmab elamute renoveerimist energiatõhususe suurendamiseks, integreeritud linnaarenduse kontsepte, energiavarustuse infrastruktuuri uuendamist, elukeskkonna ümberhindamist ja innovaatiliste finantsvahendite tuvastamist.

2

Kliimamuutuste ja piiratud energiaallikate taustal on muutunud üha olulisemaks ehitiste suurem energiatõhusus, taastuvate energiaallikate kasutamine ning energiasäästlikud asustusstruktuurid.

See tähendab, et lisaks tavalahendustele, nagu majade soojapidavuse tõstmine ja tõhusam ühistransport, on oluliseks energiasäästu võimaluseks ka need abinõud, mis aitavad seista vastu suurenevat energiakulu kaasa toovale valglinnastumisele. Euroopas on oluline osa energia raiskamisest ja süsinikdioksiid heidetest põhjustatud just elamusektori poolt. Samas pole uutes Euroopa Liidu liikmesriikides renoveerimine laialt levinud ning Läänemere piirkonnas mainitakse nii kohaliku, piirkondliku kui riikliku poliitika tasemel harva säästva linnaarengu kontsepte. Urb. Energy projekt juhib nendele probleemidele tähelepanu ja projekti eesmärk on edendada Läänemere piirkonna elamupiirkondades säästlikke, energiatõhusaid linna arendusstrateegiaid. See hõlmab integreeritult linnaarenduse elamute renoveerimist, energiavarustuse infrastruktuuri uuendamist ning elukeskkonna ümberhindamist koos innovaatiliste finantsvahendite tuvastamisega.

Projektil Urb. Energy on kokku 15 partnerit Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist ja Valgevenest. Eestist on projekti kaasatud Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Rakvere Linnavalitus. Projekti käigus analüüsitakse energiatõhususe suurendamise võimalusi. Pannakse kokku valitud piirkondade komplekssed linnaarengustrateegiad, mis lähtuvad tänapäevastest säästliku linnakvartali arendamise põhimõtetest, koos vastavate tegevuste finantseerimiseks mõeldud, olemasolevaid finantsvõimalusi arvestavate rahastusskeemidega. Rakvere linna poolt on eelpoolmainitud piirkonnaks valitud Seminari tänav ja selle ümbrus.

3. Osalejad Ideevõistlusest on oodatud osa võtma kõik isikud, kellel on ideid ja soovi panustada Rakvere linnaruumi. Ideelahenduse autor või autorite kollektiivi vähemalt üks liige peab omama õigust pakkuda omal maal arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse projekteerimise teenust vastutava isikuna või omama arhitekti kutsetunnistust. Eeldame, et ideevõistlusest võtavad osa meeskonnad, kus on olemas kompetents kogu võistlusülesande teemaderingi professionaalseks lahendamiseks, st kaasatud on arhitektid, maastikuarhitektid ja insenerid.

4. Auhinnafond Ideevõistluse auhinnafondi suurus on kokku 250 000.- kr, mis jaotub alljärgnevalt: Esimene preemia

100 000.-

Teine preemia

70 000.-

Kolmas preemia

40 000.-

Kaks ostupreemiat Auhinnafond kokku

a´ 20 000.250 000.-

Žüriil on õigus täiendavalt ära märkida ideelahendusi, mis paistavad silma oma originaalse lahenduse või mingi muu erilise aspekti poolest.

5. Hindamiskomisjon, kvalifitseerimiskomisjon ja eksperdid Ideelahendusi hindava hindamiskomisjoni (edaspidi) žürii koosseis on alljärgnev: Ain Suurkaev

abilinnapea, Rakvere Linnavalits (žürii esimees)

Mirja Adler

eluasemedivisjoni juht, SA KredEx

Marit Otsing

juhatuse esimees, Eesti Korteriühistute Liit

Margit Mutso

arhitekt, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, EAL

Indrek Allmann

arhitekt, Arhitektuuribüroo Pluss, EAL

Oliver Alver

arhitekt, Viimsi Vallavalitsus, EAL

Raul Järg

arhitekt, Rakvere Linnavalitsus, EAL

Anu Kivi

maastikuarhitekt, Rakvere Linnavalitsus

Remi Kübar

maastikuarhitekt, Scape Design Associates (UK), EMAL

Peep Moorast

maastikuarhitekt, Tallinna Linnavalitsus, EMALi esindaja

Eksperdina on kutsutud tööde hindamisel osalema arhitekt Miia Masso (MASSO Arhitektibüroo) ja professor Targo Kalamees (TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut). Žüriil on õigus vajadusel kaasata täiendavaid erialaeksperte. Žürii sekretäriks on Erkki Leek, Rakvere LV planeerimisspetsialist.

3

6. Kvalifitseerimiskomisjon Osalejate õigust ideevõistlusel osaleda, nende kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimistingimustele ja esitatud ideelahenduste vastavust võistlusülesande tingimustele kontrollib kvalifitseerimiskomisjon koosseisus: Margus Jaago

OÜ Bucoma (esimees)

Anu Oja

Rakvere Linnavalitsus

Mirjam Lukme-Suomalainen

Rakvere Linnavalitsus

7. Võistlustingimuste koostaja ja kooskõlastused Ideevõistlusel järgitakse riigihangete seadust ja selle alusel antud õigusakte, käesolevaid võistlustingimusi- ja ülesannet, Euroopa Arhitektide Nõukogu Euroopa Liidus korraldatavate arhitektuurivõistluste reegleid ja Eesti Arhitektide Liidu Eesti arhitektuurivõistluste juhendit. Võistlustingimused koos lisadega on kokku pandud OÜ Bucoma ja Rakvere Linnavalitsuse poolt ning kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja ideevõistluse žürii liikmetega.

8. Ideevõistluse ajakava Võistlus kuulutatakse välja

30. märtsil 2010

Küsimuste esitamise tähtaeg

1. juuni 2010

Ideelahenduste esitamise tähtaeg

15. juuni 2010

Võistlustulemused kuulutatakse avalikult välja august 2010

9. Ideevõistluse keel Võistlustingimused ja –ülesanne on saadaval eesti ja inglise keeles. Ideelahendused tuleb esitada eesti keeles.

4

10. Võistlusprotsess 10.1. Võistlusmaterjalide väljastamine Võistlustingimused on kõigile soovijatele kättesaadavad tasuta Rakvere linna võrgulehel http://w3.rakvere.ee/hange. Võistlustingimuste allalaadimiseks tuleb end eelpoolviidatud võrgu­ lehel idee­võistlusele registreerida, et vajadusel oleks võimalik osalejat täiendavalt teavitada ja selgitusi jagada.

10.2. Küsimused ja selgitused Osalejal on õigus saada ideevõistluse korraldajalt täiendavat informatsiooni ja selgitusi võistlus­ tingimuste sisu kohta. Küsimused saata aadressil linnavalitsus@rakvere.ee või faksile 322 5871.

Küsimusi võib esitada eesti või inglise keeles. Korraldaja vastab küsimustele eesti keeles. Küsimuste esitamise viimane tähtaeg on toodud ideevõistluse ajakavas. Korraldaja vastab ideevõistlust puudutavatele küsimustele ja avaldab vastused hiljemalt 5 tööpäeva jooksul eesti keeles Rakvere linna võrgulehel http://w3.rakvere.ee/hange. Teade laekunud küsimuste ja antud vastuste kohta saadetakse võistlusele registreerunutele registreerumisel antud e-posti aadressile. Avaldatud küsimused ja vastused ei sisalda küsimuse esitaja nime ega muid kontaktandmeid.

10.3. Hindamiskomisjoni ja kvalifitseerimiskomisjoni töö Ideekavandite sisuline hindamine ja võitja(te) väljaselgitamine on hindamiskomisjoni e. žürii üles­ anne. Kvalifitseerimiskomisjoni ülesanne on kontrollida osalejate õigust ideevõistlusel osaleda, nende kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimistingimustele ning esitatud ideelahenduse vastavust võistlusülesandes esitatud tingimustele enne ideekavandite žüriile esitamist. Žürii ja kvalifitseerimiskomisjoni liikmed ning eksperdid, tehnilised assistendid ja muud ideevõistluse läbiviimisega seotud isikud vastutavad ideevõistlusel saadud teabe konfidentsiaalsuse eest. Žürii otsustas kutsuda võistlusega hõlmatud kortermajade ühituste esindajad enne otsuse langetamist tutvuma paremate töödega. Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes võistlusülesande sisust ja võistlustingimustes esitatud hindamiskriteeriumidest. Žürii otsustab esimesel istungil, millised

5

ideelahendused kuuluvad edasisele hindamisele. Žürii vastav otsus kuulub avalikustamisele.

Ideelahendus ei kuulu hindamisele ning langeb välja juhul, kui: • osaleja on rikkunud anonüümsusnõuet või kui puudub ümbrik „Nimekaart“; • ideelahendus on esitatud, postitatud või saabunud mittetähtaegselt; • žürii hinnangul ei vasta ideelahendus ilmselgelt võistlusülesandele; • žürii peab ideelahendust ilmselgelt kutseala nõuetele mittevastavaks; • ideelahendus ei vasta võistlustingimustes nõutud ideelahenduse mahule. Žüriil on erandkorras õigus preemiaid ümber jagada, va esimest preemiat, mida ei saa muuta. Žüriil on ka õigus valida eraldi parim arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne ideelahendus. Žürii töö lõpeb ideelahenduste paremusjärjestuse väljaselgitamise ning preemiate määramisega ning vastava otsuse fikseerimisega ideevõistluse lõpp-protokollis. Lõpp-protokollis antakse lühike põhjendus tehtud otsustest ning kommenteeritakse premeeritud ideelahendusi ning põgusalt ka teisi, premeeri­mata ideelahendusi. Lõpp-protokoll kuulub avalikustamisele Rakvere linna võrguleheküljel http://w3.rakvere.ee/hange ja selle kohta saadetakse teade kõigile registreerunutele. Lõpp-protokoll koostatakse eesti keeles ja tõlgitakse inglise keelde.

10.4. Ideelahenduste hindamiskriteeriumid Võistluse eesmärgiks on leida terviklik lahendus, kus linnaruum, maastik toetab ümbritsevat arhitektuuri ja vastupidi. Seetõttu otsib žürii esimeses järjekorras ideelahendust, kus need teemad oleks ühiselt ja terviklikult hästi lahendatud. Kui esitatud töödes ei ole head tervikut saavutatud, hindab žürii arhitektuurset ja maastikuarhitektuurset komponenti eraldi. Hindamisel pöörab žürii tähelepanu alljärgnevatele hindamiskriteeriumitele: Ideelahenduse terviklikkus: Eeldame, et pakutud ruumiline ideelahendus toetaks ümbritsevat hoonestust ning arhitektuursed lahendused omakorda ümbritsevat ruumi, pakkudes sellega uue kvaliteetse kihistuse Rakvere linnaruumile.

Arhitektuurne kvaliteet: Fassaadilahenduse uudsus ning leidlikkus, sobivus püstitatud eesmärgiga, realiseeritavus, ehk kuidas optimaalsete kuludega saavutada maksimaalne tulemus, idee­ lahenduse professionaalne läbitöötatus.

Maastikuarhitektuurne kvaliteet: Maastikuarhitektuurse ideelahenduse värskus ja leidlikus, pakutud lahenduse toimivus ning realiseeritavus, pakutud tegevuste sobivus antud kohta ja idee­ lahenduse professionaalne läbitöötatus.

Energia säästmine: Kuna kogu Urb. Energy projekti kandev idee on energia säästmine, on ka antud võistluse eesmärgiks energiasäästu saavutamine. Seetõttu hindab žürii pakutud arhitek­tuurse idee juures, kas, kuidas ja millises ulatuses on võimalik energiasäästu saavutada. Seetõttu on eelistatud lahendused, kus hoonete renoveerimisele on lähenetud kompleksselt ning on pakutud lahendus ka tehnilistele probleemidele.

Realiseeritavus: Võistluse korraldaja soovib jõuda reaalsete tulemusteni, st esimeses järjekorras kortermajade renoveerimiseni ja seejärel tänavaruumi muutmiseni. Seetõttu peab žürii lisaks idee lennukusele ja uudsusele oluliseks ka seda, et lahendused oleksid realistlikud, unifitseeritavad, majanduslikult jõukohased ja tehniliselt otstarbekad.

Tänavalahenduse funktsionaalsus: Liikluse ümberkorraldamise viis ja funktsionaalne sobivus, jalakäijate ohutuse tagamise läbimõeldus. Žürii töö eesmärgiks on leida parim terviklik ideelahendus. Kui seda ei leita, on žüriil õigus otsustada ka eraldi parima arhitektuurse ja parima maastikuarhitektuurse lahenduse kasuks või anda võistluse korraldajale muid juhiseid, kuidas peale ideevõistlust edasi toimida. Žürii pidas vajalikuks kaasata otsustusprotsessi võistlusega hõlmatud kortermajade elanikud nende ühistute esindajate kaudu, et kuulda, millised on nende jaoks põletavamad teemad, ning omakorda selgitada, miks mingeid valikuid tehti või tehakse. Selle tegevuse eesmärgiks on läbi kaasamise suurendada tõenäosust, et valitud ideelahendused ka realiseeritakse.

10.5. Võistlustulemuste avalikustamine ja avalik väljapanek Hiljemalt augustis 2010. a. teatab žürii auhinnatud ja premeeritud ideelahenduste märgusõnad meedias ja internetis Rakvere linna võrgulehel http://w3.rakvere.ee/hange. Vastav teade saade-

6

takse ka kõigile osalejatele. Ideevõistlus lõpeb premeeritud ideelahenduste nimekaartide ümbrike avamisega ja premeeritud ideelahenduste autorite avalikustamisega avalikul koosolekul hiljemalt augustis 2010.a. Koosoleku toimumise koht ja täpne kellaaeg täpsustatakse Rakvere linna võrgu­ lehel http://w3.rakvere.ee/hange. Ideevõistlusele esitatud töödest korraldatakse avalik näitus. Näituse toimumiskoht ja täpne aeg antakse teada pärast ideevõistluse lõppu.

Korraldajal on õigus lõpetada ideevõistlus tulemusteta, kui: • ideevõistlusele laekub vähem kui viis ideelahendust; • võistlusülesandele vastavaks tunnistatud ideelahendusi on vähem kui viis.

10.6. Preemiate väljamaksmine Preemiad makstakse välja ühe kuu jooksul peale võistlustulemuste avalikustamist. Preemiad maks­takse välja nimekaardil märgitud füüsilis(t)e isiku(te) pangakonto(de)le vastavalt seal märgitud osaluse proportsionaalsele jaotusele (kui jaotus on jäänud märkimata, jaotatakse summa võrdselt märgitud autorite vahel) või juriidilise isiku arveldusarvele. Tulenevalt ideevõistluse väljakuulutamise hetkel kehtivatest maksuseadustest ei maksustata Eesti Vabariigi residentidele välja makstavaid preemiasummasid tulumaksu ega muude maksudega, kuna tegemist on rahvus­ vahelise ideevõistlusega. Kui maksuseadused muutuvad, maksustatakse Eesti Vabariigi residentidele välja makstavad auhinnasummad vastavalt väljamaksmise hetkel kehtivatele Eesti Vaba­ riigi maksu­seadustele. Teiste riikide residentidest preemiasaajatel lasub maksukohustus vastavalt nende elu- või asukohariigi seadusandlusele.

10.7. Võistlusele järgnev tegevus Ideelahenduse esitamisega käesoleval ideevõistlusel annab selle esitaja oma nõusoleku idee­ lahenduse kasutamiseks juhul, kui seda premeeritakse preemiaga käesolevates tingimustes toodud eesmärkidel ja tingimustel. Preemiaga on kaetud ideelahenduse ühekordse kasutamise eest makstav autoritasu ning Eesti Vabariigi seadustest tulenevad maksud.

Käesoleva ideevõistlusega soovib Rakvere Linnavalitsus leida partneri(d) kellelt tellida: • Kortermajade fassaadide rekonstrueerimise projektid; • Seminari tn (Seminari lineaarpargi) rekonstrueerimise projekt.

Esimeses järjekorras, projekti Urb. Energy raames, soovib korraldaja tellida vähemalt neljale kortermajale fassaadide rekonstrueerimise projektid. Täpne hoonete arv ja nende asukohad, millele rekonstrueerimisprojekt tellitakse, sõltub kortermajade ühistutega peetavate läbirääkimiste tulemus­ test. Selleks alustab Rakvere Linnavalitsus peale ideevõistluse tulemuste selgumist läbirääkimisi võistluse piirkonda jäävate kortermajade ühistutega, et kokku leppida ideelahenduste reaalses kasutamises nende hoonete fassaadide rekonstrueerimisel. Järgmisse, teise etappi jääb Seminari tänava rekonstrueerimisprojekti tellimine ja koostamine. Fassaadide rekonstrueerimisprojektide koostamine toimub aastal 2010, Seminari tänava ümberkujundamisprojekti koostamise aeg pole hetkel teada. Ühistutele, kellega saavutatakse kokkulepe välja valitud ideelahenduse realiseeri­ miseks, koostatakse Rakvere Linnavalitsuse tellimisel nende kortermaja kohta käiv kompleksne renoveerimisprojekt, mis hõlmab nii fassaadide kui ka tehnosüsteemide uuendamist. Kokkuleppe eelduseks on, et ühistu võtab ette ehitustegevuse ja realiseerib ehitusprojektis kavandatu.

Kortermajade fassaadide rekonstrueerimisprojektide hankelepingu sõlmimiseks asub ideevõistluse korraldaja peale ideevõistluse lõppu läbirääkimistesse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke­ menetluse kaudu ideevõistluse arhitektuurse ideelahenduse võitjaga. Juhul, kui ideevõistluse võitjaga ei saavutata lepingu tingimuste osas kokkulepet või ideevõistluse võitja loobub nimetatud hankemenetluses osalemisest või teenuste hankelepingu sõlmimisest, on korraldajal õigus asuda läbirääkimistesse teiste premeeritud ideelahenduste esitajatega vastavalt ideevõistluse paremusjärjestusele või ideevõistluse žürii poolt tehtud otsuse/suuniste alusel.

Seminari tn (Seminari lineaarpargi) rekonstrueerimisprojekti koostamise hankelepingu sõlmimiseks viib ideevõistluse korraldaja läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ideevõistluse võitja või parima Seminari tn ideelahenduse esitajaga. Juhul, kui eelpoolmainitud ideelahenduse

7

esitajad loobuvad nimetatud hankemenetluses osalemisest või teenuste hankelepingu sõlmi­ misest või kui pooled ei saavuta lepingu tingimuste osas kokkulepet, siis on korraldajal õigus asuda läbirääkimistesse ideevõistlusel järgmisena premeeritud ideelahenduse esitajaga vastavalt ideevõistluse paremusjärjestusele.

Juhul, kui läbirääkimised ei õnnestu ühegi premeeritud ideekavandi esitajaga, võib ideevõistluse korraldaja viia läbi projekteerimistööde teostamiseks avatud hankemenetluse. Korraldajal on õigus loobuda premeeritud või muu välja valitud ideelahenduse kasutamisest, kui seda tingivad korraldaja majanduslikud olud, ideelahenduse mittesobimine korraldaja arendusplaanidega, korraldaja arengukavade või investeerimisplaanide muutumine või muud korraldajast sõltumatud asjaolud, mida loetakse tavapäraselt vääramatuks jõuks. Samuti juhul, kui ei saavutata kokkulepet teenuste hankelepingu tingimuste osas.

Korraldaja sõlmib edasiseks projekteerimiseks teenuste hankelepingu(d) vaid juriidilise isikuga, kellel puuduvad Riigihangete seaduse § 38 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja kelle kvalifikatsioon vastab hankija poolt sätestatud kvalifitseerumise tingimustele.

10.8. Autoriõigused Kõikide ideevõistlusele esitatud ideelahenduste omandi- ja autoriõigused kuuluvad nende autoritele.

Premeeritud ideelahenduste omandiõigus läheb korraldajale üle peale preemiate väljamaksmist.

Ideevõistlusele esitatud ideelahenduste autorid ja ideelahenduse esitanud juriidiline isik nõustuvad ideelahenduse avaldamisega ja näitusel eksponeerimisega kuni ühe aasta jooksul peale ideevõistluse lõppemist.

Ideevõistluse võitnud ideekavandi autori(te) või edasise projekteerimise aluseks saava ideelahenduse autori(te) varalised õigused teosele lähevad üle korraldajale pärast vastava ideelahenduse alusel valminud ehitusprojekti vastuvõtmist ning selle eest tasumist korraldaja poolt. Varaliste õiguste üleandmise eest mõeldud tasu on teenuste hankelepingu hinna sees.

10.9. Ideelahenduste tagastamine Premeerimata ideelahendused tagastatakse peale avaliku näituse lõppu. Ideelahendused saab kätte Rakvere Linnavalitsuse kantseleist aadressil Tallinna tn 5, Rakvere. Ideelahendused säilitatakse kuni 31. detsembrini 2010.a. Peale nimetatud tähtaega ei ole võistluse korraldajal enam kohustust nende eest vastutada ja tagastamata ideelahendused kuuluvad hävitamisele.

Preemiata jäänud ideelahenduse posti või kulleri teel kättesaamiseks peab ideevõistlusel osaleja esitama vastava kirjaliku sooviavalduse e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee. Ideelahenduse tagasisaatmisega kaasnevad kulud kompenseerib korraldajale võistlusel osaleja. Avamata või hindamisele mittekuulunud ideelahenduste tagastamine toimub samadel alustel.

10.10. Võistluse korraldajate vastutus ja ideelahenduste kindlustamine Ideevõistluse korraldajad ei kindlusta ideelahendusi. Osalejatel on õigus oma vahenditega idee­ lahendusi kindlustada. Võistluse korraldaja vastutab võistluse ajal ideelahenduse säilimise eest ideelahenduse parandamise või kopeerimise maksumuse ulatuses, va. tulekahju, uputuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahju puhul.

10.11. Ideevõistlusest osa võtmise keeld Ideevõistlusest ei tohi osa võtta žürii liikmed ja eksperdid, samuti kvalifitseerimiskomisjoni liikmed, võistlustingimuste koostaja ning isikud, kes on võistluse ettevalmistamise ja korraldamise tõttu selgelt eelistatud olukorras ja/või kes võiksid mõjutada žürii otsuseid. Loetletud isikute lähikondsed (abikaasad, elukaaslased, otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased, õed, vennad), äripartnerid, kes on osanikud või aktsionärid nendega samas projekteerimis- või planeerimisvaldkonnas tegu­ tsevas äriühingus, tööalastes alluvussuhetes olevad töökaaslased. Võistlustest ei tohi osa võtta ka juriidilised isikud, kelle osanike, aktsionäride või töötajate hulgas leidub eelnevalt nimetatud isikuid.

8

11. Ideevõistluse taust ja ülesanne 11.1.Rakvere kontekst Rakvere on väikelinn oma 17 000 elanikuga, kuid meie ees seisavad sarnased väljakutsed nagu paljude teiste linnade ees. Inimesed eelistavad võimalusel lahkuda linnasüdame kortermajadest ning kolida linna lähedale eramajja. See toob kaasa mitmesuguseid keskkonna probleeme ja mis veelgi olulisem, suurendab oluliselt energia tarbimist. Nii kulub rohkem energiat küttele ja transpordile. Kuidas seda vähendada? See küsimus seisab täna paljude linnade ees, sh ka Rakvere suuruste linnade ees. Energia säästmiseks ja valglinnastumise vältimiseks tuleb tõsta linnakeskkonna konkurentsivõimet, pakkudes inimestele atraktiivset ja nende vajadusi arvestavat keskkonda, sh avalikku ruumi.

Linnakeskkonda analüüsides leidsime, et Rakvere kõige tihedamini asustatud linnaruum paikneb ümber Seminari tänava. Seminari tänavaga piirneb ka enamik linna nõukogude aja pärandiks ole­ vatest tüüpkortermajadest, mis on ka antud ala suure asustustiheduse põhjuseks. Kortermajade soojapidavus ning väljanägemine ei vasta tänapäeva ootustele ja nõuetele ning järjest enam pööratakse tähelepanu nende fassaadide rekonstrueerimisele. Need kortermajad on oluline osa linna avalikust ruumist ning seetõttu on ka avalik huvi, et majad ja nende ümbrus oleksid atraktiivsed ja kaunid. Pöörates tähelepanu selle piirkonna väljanägemisele ning linnaruumi inimkesksusele aitame säilitada linnakeskkonna konkurentsivõimet ja pidurdada valglinnastumist ning säästame sellega nii üksikisikute kui ka kogu ühiskonna ressursse.

11.2. Ajalooline taust Seminari tn on Rakvere üks huvitavamaid tänavaid. Mart Kalm on seda nimetanud linnaehituslikuks müsteeriumiks. Tänav on planeeritud möödunud sajandi 20-ndatel aastatel; lõunas tänavaruumi lõpetav klassitsistlik hoone on aga rajatud aastakümneid varem. Tegemist on suurelise joonega rajatud tänavaga, mis oli algselt planeeritud puiesteeks, aga kavandatu jäi olude sunnil väljaehitamata.

Kesklinna poolt tulles avaneb võimas vaade veidi enam kui sajand vanale koolihoonele – õpetajate seminariks planeeritud hoonele, millest tuleneb ka tänava nimi. Täna tegutseb selles kompleksis Rakvere Ametikool. Selline suureline joon on Rakvere suuruses linnas harukordne. Enamasti on Euroopa linnasüdamete tänavavõrgustik arenenud evolutsiooniliselt ega näe välja line­aarne. Line­ aarsed teljed ja laiad puiesteed räägivad pigem arhitektide, linnaplaneerijate poolsest jõulisest sekkumisest linnaruumi. Sagedamini materialiseeruvad sedalaadi ambitsioonid pigem suuremates linnades.

9

Seminari tänav rajati eelmise sajandi 20-nendatel aastatel riigistatud maa-alale, mis enne EV ise­ seisvumist kuulus kirikumõisale. Tegemist oli üsna suure maa-alaga, mis algas kesklinnast ja ulatus pikalt linna lõunapiirini. Kuna kirikumõis kasutas seda maad karjamaana, oli see hoonestamata, kuid tihedalt palistatud linna hoonestusega, valdavalt puitehitistega. Riigistatud maa anti omakorda üle linnale ning kogu maa-alale koostati planeerimiskava arhitekt Anton Soansi poolt. A. Soansi 20-ndate aastate lõpus valminud linnaplaan nägi ette mitme uue puiestee rajamise. Seminari tänav oli üks kolmest uuest kavandatud puiesteest; teised kaks olid Kastani puiestee (endine J. Poska) ja Tuleviku tänav (endine J. Wilmsi). Wilmsi ja Poska puiesteed jõuti rajada kavakohaselt, kuid mitte Seminari tänavat. Põhjus pole teada. Vahetult peale tänava tekkimist asuti seda koheselt hoonetega ääristama ning tänaseks palistavad seda tänavat hooned väga erinevast ajast, erinevas stiilis ja suuruses. Seal on nii teise maailmasõja eelseid puit- ja kivihooneid, kui ka nõukogude aja erinevatest perioodidest pärit tüüpse lahendusega kortermaju. Ühekorruselised viilkatusega elumajad on kõrvuti viiekorruseliste paneelkolossidega.

Eelnevalt kirjeldatud uusklassitsistliku hoonega päädiva tänavaruumi vastasotsas, Seminari tänava põhjapoolses otsas, paikneb 60-ndatel ehitatud Hruštšovka tüüpi kortermaja. Hoone asub täpselt Seminari tänava teljel, märgatava tagasiastega tänavajoonest. Selline akademistlik telgsümmeetria ja tagasiaste pole tolleaegsele modernistlikule vabaplaneeringule kaugeltki iseloomulik. Nii jääb üle vaid imestada sellise lahenduse üle. On see teadlik vimka, mis kirjutati linnakoetisse, või pelk juhus? Igal juhul tekitab see küsimusi, lisab intriigi ja tuntavat ruumilist pinget. Kuigi jah, tänases ruumilises kontekstis mõjub see kortermaja veidi segavalt, sest lõhub ära Seminari tänava sujuva ühenduse promenaadi ja keskväljakuga, kuna asub liikumisteljel Rakvere keskväljak – promenaad – lõunamets, mida on kavas edasi arendada rekreatsioonikoridoriks.

11.3. Seminari tänava ümberkujundamine Seminari tänav paikneb linna inimestega kõige tihedamini asustatud piirkonnas. Seda põhjusel, et sinna ehitati nõukogude ajal hulgaliselt tüüplahendusega kortermaju. Kui tavaliselt ehitati sel ajal kortermajad eraldiseisvatesse piirkondadesse, valdavalt linna äärealadele, siis Rakveres pikiti neid kesklinna ja selle vahetusse lähedusse olemasoleva hoonestuse vahele. Eraldi kortermajade piirkonda välja ehitada ei jõutud, kuigi see oli kavandatud tänasele Pagusoole. Ühelt poolt rikuvad need standardse väljanägemisega ilmetud hoonemürakad linnapilti, aga teiselt poolt on sellel ka oma tugev pluss. Inimesed asuvad kesklinnas ja selle lähedal ning linn on kompaktsem. Kui inimtegevuse aktiivsus paikneb kesklinna lähedal, siis peegeldub see otseselt ka linnapildis. Linna kõige aktiivsemad jalakäijate alad ongi Laada ja Seminari tänavad ning promenaad koos keskväljakuga.

Kuigi algselt oli Seminari tänav kavandatud puiesteeks, ei ole tänases olukorras seda enam lihtne rajada. Selle ala maa-alused kommunikatsioonid on rajatud sedavõrd puseriti, et ilma väga suuri ümbertõstmisi tegemata tavalist puiesteed rajada ei ole võimalik. Kujunenud olukord viis mõttele, et ehk on mõistlik otsida alternatiive klassikalise puiestee rajamisele, seda enam, et loovalt lähenedes oleks võimalik luua uut kvaliteeti – laiendada olemasolevaid tegevusvõimalusi, pöörates enam tähelepanu jalakäijatele, kes on tänasel hetkel ja tõenäoliselt ka tulevikus, selles piirkonnas kõige olulisemad.

Seminari tänav on üsna lai, mõlemas suunas kaks sõidurada. Mõlemal pool autoteed on keskmise laiusega kõnniteed. Sõiduridade vahel on haljastuseta haljasriba, mida kasutatakse peamiselt koerte jalutamiseks ning mis on seetõttu muutunud „miiniväljaks”. Suurem osa tänavaruumist on mõeldud autodele. Samas on neljarealine tänav, mis kavandati linna hoogsa arengu aegadel, linna tegelikku arengut vaadates ilmselgelt üle dimensioneeritud – autoliiklus pole seal kuigi aktiivne.

Samas liigub seal üsna tihedalt jalakäijaid. Seminari tänav on ilmselgelt alakasutuses. Hoolimata oma loomuldasest suurejoonelisusest näeb tänav kokkuvõttes välja kõle, tühi ja üksik.

Liikluse mõttes ei oma Seminari tn suurt tähtsust kuna tegemist ei ole transiit ega magistraaltäna­ vaga. Sisuliselt on see kvartalisisene jaotustänav, mille kaudu liigutakse kvartalis paiknevate maja­ deni. Tänav ei alga ega lõpe kuskil. Seetõttu oleks mõistlik muuta seal autode ja jalakäijate vahelist ruumiproportsiooni, vähendada autode liikumiskiirust ja näha ette liikluse rahustamise meetodid.

Liiklus peaks säilima vaid sel määral, et oleks tagatud ligipääs hoonetele. Ideelahendusega on

10

luba­tud liiklemine kogu alal ümber korraldada ja muuta see Seminari tänava osas ebamugavaks.

Lahendus peab näitama, kuidas tagatakse jalakäijate ja ratturite ohutus selles osas, kus liiklus säilib.

Kindlasti tuleks suurendada haljastuse osakaalu, nii madal kui ka kõrghaljastuse näol. Oluline on, et lineaarparki tekiks erinevaid tegevusvõimalusi erinevatele sihtrühmadele ja earühmadele. Sinna peaks kuuluma koerte jalutamise koht (piiratud aiaga) ning mängimisvõimalused lastele ja noortele, nt tänavakorvpall, petanq, skate, rula ja muud iseloomult sinna sobivad tegevused. Soovime, et see keskkond oleks atraktiivne, vabas õhus aktiivselt aja veetmise võimalusi pakkuv, linnalise iseloomuga koht. See peaks pakkuma huvi ja tegevust nii piirkonnas elavatele inimestele kui ka kaugemalt tulijatele, nii neile, kes kasutavad seda rekreatsioonikoridorina (keskväljak – lõunamets), kui ka neile, kes niisama läbi jalutavad või jalga puhata soovivad. Tuues seni alakasutatud linnaruumi aktiivsesse kasutusse saame tõsta selle piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Aktiivseks vabas õhus aja veetmise kohaks sobiks see piirkond suurepäraselt kuna paikneb just elu keskel.

Võistlusala lõpeb põhjapool kortermajaga Tuleviku 7a, ega ole otseses ühenduses keskväljakult algava promenaadiga. Sellegipoolest peame oluliseks Seminari tänava sujuvat ühendust prome­ naadiga, et realiseerida Rakvere linna üldplaneeringus ühe stsenaariumiga kavandatud terviklik lineaarne ruumi. Seetõttu palume pakutavas ideelahenduses pöörata tähelepanu ka Seminari tänava ja promenaadi ühendamise võimalustele. Ideelahenduse väljapakkumisel ei pea jälgima olemasolevaid maa-aluseid trasse. Käesolevas, idee väljatöötamise staadiumis, võib arvestada, et maa-aluste kommunikatsioonide ümbertõstmine on osaliselt võimalik. Oluline on saavutada pa­ rim ruumiline tulemus. Väljapakutud idee, sh haljastuse lahendus, peab sobima Eesti klimaatiliste tingimustega ning olema hõlpsalt hooldatav. Valgustuslahendus peab olema atraktiivne ja ühtlasi ka ökonoomne. Soovitavalt peab ehitust olema võimalik läbi viia etapiliselt.

11.4. Kortermajade renoveerimisest Seminari tänava ümbruses paikneb suurem kontsentratsioon nõukogudeaegseid tüüplahendusega kortermaju. Asudes otsapidi Rakvere linnasüdames, kõigi pilkude all, mõjutab see otseselt ka linna üldmuljet. Need hooned on halva soojapidavusega ning näevad välja antud kontekstis iseloomutud.

Varem või hiljem jõuavad enamik nende majade korteriühistutest soojustamiseni kuna soojaefektiivsus on väga madal. Kui majade rekonstrueerimine juba ette võtta, on mõistlik selle tegevuse käigus vaadata kõiki olulisi aspekte. Lisaks tehnilisele ja majanduslikule küljele peaks tähelepanu pöörama ka hoonete väljanägemisele. Kui arhitektuurse ilme üle otsustamine jääb pelgalt ühistu kohustuseks, kel ei pruugi olla piisavat arhitektuuriteadlikkust, on suurem tõenäosus, et lahendused valitakse vaid hinna alusel. Kuid lisaks hinnale on kodu puhul oluline ka väljanägemine ning emotsionaalne väärtus. Seega, kui ühistutele on loodud võimalus valida huvitav ning omanäoline lahendus, suureneb kindlasti tõenäosus, et realiseeritavad lahendused pakuvad nii mööduja pilgule kui ka elanikele enestele enam rõõmu. Tegemist on küll tüüpprojekti järgi tehtud majadega, kuid samas igaüks meist sooviks elada erilises majas. Miks siis mitte otsida võimalusi veidikenegi maju personaalsemaks muuta, et algupäraselt hallist tüüpkortermajast saaks lõpptulemusena perso­ naalne ja eriline kodu. Teisalt peaksid majad kokku moodustama tervikliku keskkonna.

Kortermajade fassaadide renoveerimise ideelahenduste otsimise eesmärgiks on leida parim viis, kuidas säästa energiat, muuta see piirkond sõbralikumaks, personaalsemaks, hoolivamaks, huba­ semaks ja väärikamaks. Eesmärgiks on muuta majad ja nende ümber olev avalik ruum atraktiiv­ seks – selliseks, et inimestele meeldiks seal elada ja nad oleks selle üle uhked.

Fassaadilahenduste väljapakkumisel peaks mõtlema maja renoveerimisele terviklikult. Selleks, et saavutada tegelik ja maksimaalne kulude kokkuhoid tuleb reaalselt uuendada hoones ka tehno­süsteemid, sh küte ja ventilatsioon. Uus, pakutud arhitektuurne lahendus peaks võimaldama või pakkuma lahendusi ka nendele teemadele. Arvestada tuleb, et ruumides tuleb tagada peale reno­veerimist normaalne sisekliima.

Seni aknapragude kaudu toiminud ventilatsioon uutes tingimustes enam ei tööta. Kust tuleb ruumidesse värske õhk ja millisel viisil see sealt välja juhitakse? Pelgalt väljatõmbel töötav süsteem on küll lihtne, aga pole kuluefektiivne. Senine valdavalt ühetoruline küttesüsteem tuleks asendada kahetorusüsteemiga.

Kas fassaadide rekonstrueerimine võiks luua võimalusi või kätkeda lahendusi ka nendele teemade?

11

Ühesõnaga, ootame ideevõistlusele ka tehni­liselt nutikaid lahendusi. Eeldame, et esitatavad ideed pakuvad välja esteetiliselt ja tehniliselt tasakaalustatud lahendusi, mis võimaldavad hoonete rekonstrueerimist vastavalt energiatõhususe miinimumnõuetele, mis kehtivad oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele.

Lähtuda tuleks sellest, et kortermajade rekontreerimise esimeseks eesmärgiks on küttekulude kokkuhoid ehk energiasääst. Teiseks eesmärgiks on keskkonna esteetilise väljanägemise parenda­ mine. Kindlasti on oluliseks lähtekohaks inimeste majanduslik võimekus, mistõttu väga eksklusiiv­ sed ja teostuse mõttes kallid lahendused pole kõige põhjendatumad. Pakutavad fassaadilahendused ei pruugi piirduda pelgalt maja fassaadi katmisega. Tähelepanu tasuks pöörata ka majade personaalsuse küsimusele. Omal ajal tehtud majade ideoloogia oligi standardsus ja iseloomutus.

Täna otsime pigem erilisust ja individuaalsust.

Lisaks energia säästmisele ja väljanägemise parandamisele soovitame tähelepanu pöörata ka muu­dele aspektidele, nagu maja kasutusmugavus ja tegevusvõimaluste avardamine. Näiteks, kuidas muuta eluruume valgemaks? Kas ja mil viisil suurendada rõdusid ja elutuba? Võib välja pak­ kuda ka muid, julgemaid ja suuremamahulisi ideid, kuidas neid maju kaasajastada, sest käesolev ideevõistlus on igati kohane võimalus arusaamade avardamiseks, näidates, et võimaluste hulk nende majade renoveerimiseks on tunduvalt suurem, kui pelgalt seinte katmine soojustusmaterjaliga.

Selleks, et anda mõttelennule kohane raamistik, anname ette orienteeruva renoveerimis- ja ehitus­ tööde hinnaskaala. Eeldame, et olemasoleva hoonemahu rekonstrueerimistööde maksumus ei ületa 2000 kr/m² hoone suletud netopindala kohta ja uute, lisanduvate mahtude osas 12 000 kr/m² köetava netopinna kohta ja 4000 kr/m² mitteköetava netopinna kohta. Seminari tn rekonstrueerimis­ tööde eesmärk maksumus on 600 kr/m² rekonstrueeritava maa-ala kohta va. maa-alused kommuni­ katsioonid ja välisvalgustus.

Võistlusesse on kaasatud kaheksa erinevat tüüpi kortermaja, kokku üheksateist maja: Tüüp 1: Paekivikillustik viimistlusega suurpaneelidest, mustamäe-tüüpi (Seminari tn 4); Tüüp 2: Silikaattellistest kolme ja neljakorruseline rõdudeta tüüpmaja, hruštšovka-tüüpi (Tuleviku tn 7a, Tuleviku tn 7, Tuleviku tn 5); Tüüp 3: Punastest tellistest 5-kordne tüüpmaja, nurgavariant, kohalik seeria, nn Masso maja, arhitekt Miia Masso järgi (Seminari tn 11, Seminari tn 23) Tüüp 4: Gaaskukeroon suurpaneelidest tüüpmaja, narva-tüüpi (Kungla tn 11, Kungla tn 9, Kungla tn 7, Kungla tn 6, Kungla tn 5, Kungla tn 4, Vabaduse tn 5, Tuleviku tn 6); Tüüp 5: Gaaskukeroon suurplokkidest tüüpmaja, narva-tüüpi (Lembitu tn 2, Lembitu tn 4); Tüüp 6: Silikatsiit suurplokkidest tüüpmaja, krohvitud, hruštšovka-tüüpi (Seminari tn 1); Tüüp 7: Paekivikillustik viimistlusega suurpaneelidest, Tallinna majaehituskombinaat (Side tn 12); Tüüp 8: Punastest tellistest 5-kordne tüüpmaja (Seminari tn 15a).

Ootame osalejatelt ettepanekuid vähemalt neljale erinevale osaleja poolt vabalt valitud kortermaja tüübile.

11.5. Projekti eesmärk ja vastastikune kasu Miks on linnavalitsus selle projekti ette võtnud? Üldisemalt öeldes on projekti eesmärgiks Rakvere linnaruumi vääristamine, efektiivsem kasutamine ja kesklinna ühendamine rohevõrgustikuga.

Linlane saab käimasolevast projektist kasu mitmel moel. Kortermajade elanikud saavad endale fassaadide rekonstrueerimise ideelahenduse ja tehnilise projekti, millele taotleda ehitusluba ja panga­laenu, leida ehitaja ja viia läbi ehitusprotsess, et kokkuvõttes muuta oma kodu ilusaks ja kaasaja nõuetele vastavaks. Linnavalitsus saab ideelahenduse, kuidas tänast kõledat Seminari tänavaruu­mi atraktiivsemaks ja paremaks muuta, et järgmises etapis, kui läheb tänava renoveerimi­ seks, koostada koostöös parima Seminari tänava ruumilise lahenduse autoritega tehniline projekt lineaar­pargi väljaehitamiseks. Soovime, et aastate möödudes näeksid nii piirkonna majad kui ka majade vaheline ruum välja rõõmsad, positiivsed, sellised, mille üle ollakse uhked.

12

Selle projektiga soovime arendada rohelist linnaruumi, väärtustada linnakeskkonda ja inimesi.

Sa­muti soovime tähelepanu pöörata keskkonna kujundamise olulisusele ning näidata, et hea disain on samuti energiasäästu vahend, millesse tasub panustada, sest see investeering toob pers­ pektiivis kasu kõigile. Linna konkurentsivõime säilitamiseks peame pakkuma linnaelanikele head rekreatsioo­niruumi, mille puudumine suurendab oluliselt tõenäosust, et linlased kolivad linnast välja.

Mõistame, et reaalsuses on tegemist keerulise projektiga, sest linnavalitsus saab olla vaid infor­ meerija ja ärgitaja. Peamise töö ja vaeva peavad nägema ning kulutused kandma korterite omani­ kud. Meie poolt pakutavad lahendused võiksid olla seemneks tulevasel renoveerimisel. Seni on kortermajade renoveerimisel peamist tähelepanu pööratud ning räägitud eelkõige energiasäästu aspektist. Antud arhitektuurivõistlusega soovime tõsta esile ka majade väljanägemise ning ruumi­ lise keskkonna väärtustamise aspekti. Lisaks energia säästmisele, pakub renoveeritud majadega keskkond enamat ka emotsionaalses mõttes.

13

12. Juhised ja nõuded ideelahendusele 12.1. Ideelahenduse maht Ideelahenduse pakend peab sisaldama: • ideelahendust kirjeldavaid planšette (mitte rohkem kui 4) • seletuskirja • CD/DVD ideelahenduse ja seletuskirjaga • ümbrikut „Nimekaart” • ümbrikut „Dokumendid” Ideelahendus peab sisaldama Seminari tänava ümberkujundamise ideed ja fassaadilahendust vähemalt neljale erinevat tüüpi kortermajale koos vastavate jooniste, skeemide, 3D visualiseeringuga ja seletava tekstiga. Esitatava ideelahenduse minimaalne maht on: • võistlusala asendiplaan M 1:1000; • asendiplaanilised fragmendid, mis kirjeldavad Seminari tn ümberkujundamist M 1:500; • kortermajade vaated M 1:200; • kortermajade seinalõiked; • linnaehituslikud lõiked ja/või vaated; • illustratiivsed ja selgitavad skeemid; • kolmemõõtmelised visualiseeringud Seminari tänavast ja kortermajade fassaadilahendustest (vähemalt kaks vaadet Seminari tänavast ja kolm vaadet kortermajadest); • seletuskiri Ideelahendust kirjeldavad planšetid peavad olema jäigal alusel, formaadis A1 või mõõdus 700x1000 mm. Seletuskiri esitada köidetuna, formaadis A4. Seletuskirja juurde lisada vähendatud joonised planšettidest formaadis A3. Seletuskirja lisana esitada CD või DVD, kuhu on salvestatud idee­lahenduse planšetid ja seletuskiri. Failid peavad olema trükikõlbulikud, min 200dpi pdf või jpg faili(de)na, seejuures tuleb tagada, et failid ei sisaldaks andmeid, mis võivad rikkuda anonüümsuse nõuet.

Seletuskiri peab sisaldama nii arhitektuurse kui ka maastikuarhitektuurse idee iseloomustust, kasutatavate materjalide kirjeldust ja muid kirjeldusi, mis avavad esitatud ideelahendust. Kui lahendusega muudetakse liiklusskeemi, tuleb see ka tekstiliselt lahti kirjutada. Samuti tuleb käsitleda insenertehnilisi küsimusi, sh kuidas nähakse ette hoone ventilatsiooni uuendamist.

Nimekaart tuleb esitada kinnises läbipaistmatus ümbrikus, millele on peale kirjutatud vastava ideelahenduse märgusõna ja „Nimekaart”. Nimekaardi vormistamisel kasutada võistlustingimuste lisas antud vastavaid vorme I või II (füüsilisest isikust osaleja täidab vormi I ja juriidilisest isikust osaleja vormi II). Nimekaart peab sisaldama ideelahenduse märgusõna, ideelahenduse autori(te) nime(sid) koos kontaktandmetega ja autorluse proportsiooni ning ideevõistlusel osaleja nime ja kontaktandmeid. Ümbrikusse „Dokumendid” lisada käsitsi täidetud ja allkirjastatud kinnitusvormid II kuni VI (füüsilisest isikust osalejad ei pea täitma kinnitusvormi VI) ning arhitekti kutsetunnistuse koopia või muu dokumendi koopia, mis tõendab osaleja õigust pakkuda omal maal arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse projekteerimise teenust.

12.2. Ideelahenduste anonüümsuse tagamine Ideevõistlus on anonüümne ja märgusõnaline. Kõik ideekavandi osad, sh kõik planšetid, seletuskiri, CD/DVD ja ümbrikud peavad olema varustatud märgusõnaga. Märgusõna peab olema mõisteline e. sõnaline; embleem, logo või tähe-numbrikombinatsioon ei ole märgusõnana lubatud.

Ideelahendus tuleb esitada ühtses, kinnises, ühevärvilises, ilma väliste eraldusmärkideta ja eritunnusteta pakendis, millele tuleb peale kirjutada ideelahenduse märgusõna ja kiri “Seminari tänava ideevõistlus”. Kulleriga saadetava ideelahenduse puhul tagab pakendi vastuvõtja saatja anonüümsuse. Pakendi vastuvõtja ei ole žürii esimees, liige, varuliige ega sekretär.

14

12.3. Ideelahenduse esitamine Ideelahenduse esitamise tähtpäev on 15. juunil 2010.a. kell 16.00. Ideelahendus tuleb tuua kohale Rakvere Linnavalitsuse kantseleisse, Tallinna tn 5, 44306 Rakvere, Eesti või saata kullerteenusega eelpool nimetatud aadressil. Ideelahenduse kullerteenusega saatmise korral peab osaleja saadetise teenuse osutajale üle andma hiljemalt 15. juunil 2010.a, mida kinnitab kullerteenuse osutaja vastav märge saatedokumendil. Kullerteenuse teel esitatava ideelahenduse saabumise tähtaeg on 16. juuni 2010.a. kell 16.00. Kullerteenuse teel esitatava ideelahenduse korral on osaleja vastutav selle õigeaegse saabumise eest. Saatedokumendi koopia on kinnituseks ideelahenduse õigeaegse üleandmise ning õigeaegse laekumise kohta.

Ideelahenduse pakendi füüsilisel üleandmisel kirjutab vastuvõtja pakendile saabumise järjekorranumbri, kuupäeva ja kellaaja ning annab toojale tema nõudmisel samade märgetega tõendi. Kuller­ teenuse teel saadetud ideelahendused registreeritakse nende saabumisel analoogselt. Regis­ treerimise tõend või kullerteenuse kviitung on aluseks ideelahenduste tagastamisel.

Maksimaalne tolliväärtus kullerteenuse teel saadetaval ideelahendusel võib olla 21 EUR. Kõrgema väärtusega saadetised peavad läbima vastavalt EV seadusandlusele tolliprotseduurid, sh neile määratakse riiki sissetollimise eest tasumisele kuuluvad tollimaksud. Korraldajad ei võta enda kanda tolliprotseduuride korraldamist ega kaasnevate tollimaksude tasumist ning ei vastuta sellega kaasnevate tagajärgede, sh ideelahenduse hilinemise eest. Hilinenud või valesse kohta laekunud ideelahendus saadetakse tagasi “Nimekaardil” näidatud aadressil, kui selle esitaja või muu sel­ leks volitatud isik on valmis kandma saatekulud. Kui saaja ei ole nõus tagastamiskulusid kandma, kuulub see ideelahendus hävitamisele. Ideevõistlusel osalevad ideelahendused, mis on toodud või esitatud tähtaegselt võistlustingimustes fikseeritud kohta.

13. Lisad Lisa 1

Tüüpmajade joonised

Lisa 2

Maa-ala plaanid ja mõõdistused (vaated, tüüpkorruse plaan, lõige)

Lisa 3

Ajaloolised linnaplaanid ja fotod

Lisa 4

Ortofoto

Lisa 5

Fotod võistlusalast

Lisa 6

Täiendavad materjalid

Lisa 7

Vormid

Võistlustingimused on kättesaadavad aadressilt w3.rakvere.ee/hange.

Soovi korral võib tutvuda kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringuga ja täiendavate materjalidega, mis avavad antud teemat erinevast aspektist, näiteks TTÜ poolt läbiviidud põhjaliku uuringuga suur­paneelelamutest, nende tehnilisest seisukorrast ning renoveerimisvõimalustest. Soovitav on tutvuda ka teiste maade kogemusega, kes on antud teemaga samuti tegelenud.

Täiendava informatsiooni allikateks: www.rakvere.ee/yldplaneering2030 www.kredex.ee/public/Suurpaneelelamute_uuringu_loppraport_trukk.pdf www.empa-ren.ch www.tesenergyfacade.com/ www.tesenergyfacade.com/downloads/tkk_tes_loppuraportti_2009.pdf

15