EMAJÕE IDEEVÕISTLUS – 2012 JÕGI PRAEGU (VÄHESTELE) = SITUATSIOON
TARTU KĂœMME
kasutamisel. Sest tavalisele kodanikule on jþgi ikka veel piisavalt kaugel ja raske kätte saada, et tal jaguks kannatlikkust takistused ßletada; ka on räpasus saanud jþe kuvandiks, mis ometi on tema katkematu dßnaamika ja puhastumisega olemuslikus vastuolus.
�.XL NHHJL  KHO SlHYDO WXOHNV P}WWHOH (PDM}JL lUD EHWRQHHULGD VLLV HL SDQGDNV VHGD LOPVHOW KXON DHJD WlKHOH´ – Merle Jääger
ainukese ßmbruskonna läbipääsu kaubakastidega barrikadeerimine meelitab paljud käed produkti järele sirutuma.
Jþe kasutamise pþhilised fßßsilised takistused on arvestatavate, mugavate kergliiklusteede puuJþekallaste olulisim potentsiaal on olemasolevad jþge ja linna ßhendavad ruumielemendid ja kohad. dumine ja katkestused ning lßngad kallasrajas. Peaaegu ßkski neist tþketest ei ole ßletamatu Kaldad on mitmesuguste funktsioonide ja nende algetega tihedasti kaetud, vþimaldades jþe äärde fßßsilises mþttes, kßll aga sotsiaalselt vastutustundlikule ning seadusekuulekale kodanikule väga sattunul endale nii mþnusat äraolemist, katkestustega liikumist kui teenuseid. Probleemsed on nn ebamugav vþi piinlikkusttekitav. Kþige ebasþbralikumad on jþekaldad pimedas. Olemasolev valvahekohad, lßngad kallasrajas, millede ßletamine ei ole ei mugav ega teinekord isegi mitte vþimalik. gustus on kþrgel, kehv ja hþre; ruumi omadus pimeduses venida tekitab teekonnad, kust käia ei Seepärast kodanik tßdib ja kasutab parema meelega mþnd paremini toimivat tänavat, mis paraku juleta, kuigi päevasel ajal vþtaks läbimine vaid minuti. Et þhtul on paha käia, kandub kuriteohirm jþest eemal. Ligipääsud on ära lþigatud autoteedega – selle transpordiliigi eelistamine on loonud ßle ka päevasesse aega ja päädib kallaste alakasutusega, mis omakorda toodab sotsiaalse konabsurdse olukorra, kus näiteks Kaubamaja parklast Taskusse on autoga mugavam pääseda kui trolli puudumist ja sellest tingitud vandaalitsemist. Katkematu kallasrada vþib tunduda leierdatud jalgsi. Kþige krooniks on Tasku ja Pläsku vahelise jalakäijate tänava kinniehitamine, mis on linnassþnakþlksuna, kuid on siiski sarnaselt paljude teiste ßldteada tþdedega (hoolimata kþigile teadaoltruktuuri toimimise ja inimeste vaba liikumise mþttes kuritegu; kaupmeestele mþistagi ßlitasuv, sest emisest) endiselt tagaplaanil.
Jþe tähtsusest fßßsilises linnaruumis ja linna mentaalses kontekstis on raske rääkida ilma, et tekiks kahjutunne Tartu selleteemalise arenguleiguse tþttu. Tippkvaliteet voolab kþigist hßljatuna ja ßkskþikselt omas sängis, tekitades elevust vaid siis, kui kevaditi ßle kallaste ajab vþi mþni tegelane Kaarsillalt vette kargab. Samas on þhuke kiht elanikke, kes oskavad hooldamatuses ja reeglite puudumises vþimalust näha ning agaralt kalastavad, paadiga sþidavad, pikutavad. Väga suur osa neist on kahjuks elus hätta jäänud, kes iseoma eksistentsiga nii kimpus, et ka enda ßmbruse samasuguse räpaga nakatavad. Kuidagi on läinudki nii, et Emajþe kontekstis saavad enamasti kokku jþe kuldaväärt potentsiaal ja enneolematu räpp, moodustades ßhe suurima takistuse jþekallaste
FORTUUNA KALDARAJATISED
MUGAV SILLAALUNE SUPELRAND
ANNE KAN AL
LODJAKODA UUENDATUD ALLEED PĂ„IKSELISED MURUPLATSID I EMAJĂ•G
ANNE KAN AL II
UUS KERGLIIKLUSTEE
EM AJ Ă•G I
SUPILINNA TIIK
REBASE PAADISADAM SILLAALUNE
TREPID JĂ•E TASANDILE
SUPELRAND
PAADISADAM
SIILI TN KORTERMAJA(D)
SĂ•PRUSE SILD
SITUATSIOONISKEEM:EMAJĂ•E JA TARTU LINNA ĂœHENDAVAD RUUMIELEMENDID / KOHAD / FUNKTSIOONID VĂ•IDU SILD-
KROONUAIA
1,4 km 5,6 min 17 min
ANNE KAN 1,06 km AL
VĂ•IDU SILD
KROONUAIAKAARSILD
0,65 km 2,6 min 8 min
TURU SILD
SĂ•PRUSE
4,3 min 12 min
ANNE KAN AL II
TURU SILDSĂ•PRUSE
0,97 km 3,8 min 12 min
KAARSILDTURU SILD
0,67 km 2,7 min 8 min
KERGLIIKLUSKIIRTEE ALTERNATIIVNE VĂ•I LISAHARU OLULINE LĂ„HENEMISSUUND
SĂ•PRUSESIILI TN
0,79 km 3,2 min 10 min
SIILI TN
SUPELRAND-
EM AJ Ă•G I
TURU SILD-
SĂ•PRUSE SILD
SUPELRAND
SUPILINNA TIIK
0,29 km 1,2 min 3 min
0,70 km 2,8 min 8 min
TURU SILD
I EMAJĂ•G
VĂ•IDU SILD
KAARSILD
KAARSILD
0,77 km 3 min 9 min
0,66 km 2,6 min 8 min
KAARSILDKROONUAIA-
KAARSILD
KROONUAIA
KROONUAIA SILD
LODJAKODA
LODJAKOJA-
KROONUAIA SILD
TURU SILD
PERSPEKTIIVNE KATKESTUSTETA KERGLIIKLUSE KIIRTEE EMAJĂ•E KALLASTEL
KEVADETI ĂœLE UJUTATUD, PIMEDAS EBATURVALINE TUNNEL – ILMA ĂœLEKĂ„IGURAJATA SILLAPEALSEST AUTOTEEST MOODUSTUB BARJĂ„Ă„R.
ĂœLEDIMENSIONEERITUD KIHUTAMIST SOOSIV NARVA MNT. TOIMIB VĂ„HESTE ĂœLEKĂ„IKUDE JA KIHUTAVATE AUTODE TĂ•TTU BARJĂ„Ă„RINA. RIKUB PARGI RAHULIKKU ATMOSFĂ„Ă„RI (PARGI KITSAMATES LĂ•IKUDES).
PARGI JĂ•EPOOLSEL KALDAL PUUDUB (MUGAV) PĂ„Ă„S VEENI. TEE OLUKORD KEHV, Ă–Ă–SEL TUNDUB PUUDULIKU VALGUSTUSE JA Ă„RAPĂ–Ă–RAMISVĂ•IMALUSTE VĂ„HESUSE TĂ•TTU EBATURVALISENA.
MOOTORSĂ•IDUKITELE PRIORITEEDI ANDEV TURUHOONE ESINE KUI SUJUVA JĂ•ENIPĂ„Ă„SU KATKESTUS.
END TUPIKUNA ESITLEV SUUND (POLE NĂ„HA, KAS AED ON LUKUS. POLE TEADA, KAS TOHIB LIIKUDA).
VÕIMALIK LÄBIPÄÄSUKORIDOR ´3(,'(78'¾ $/$-$$0$ 3$5./$7( JA LIIKUMIST MUJALE SUUNAVATE TEEDE POOLT.
KALLASRADA KATKESTATUD EBAMÄÄRASE JA EEMALEPELETAVA SITUATSIOONIGA – TEE LÕPP JA LOATA VÕÕRAL MAAL OLEMISE TUNNE.
KALLASRADA KATKESTATUD SADAMARAJATISTEGA
KALLASRADA KATKESTATUD KATLAMAJA (POOLELDI KASUTUSEST VĂ„LJAS) KRUNDIGA
KERGLIIKLUSE KIIRTEE TOIMIMIST TAKISTAVAD RUUMILĂ•IGUD
ĂœLEKĂ„IGUVĂ•IMALUSTE PUUDUS
JALAKĂ„IJATELE OHTLIKUD MAHAKEERAMISED PUUDUB RATTATEE
RIIA-RISTMIK – LIIGA VĂ„HE ĂœLEKĂ„IKE. KATKESTUS UUE JA VANA KESKUSE VAHEL
AUTOTEE OSA LAIUS MOODUSTAB BARJĂ„Ă„RI VANALINNA JA VABADUSE PUIESTIKU VAHEL.
SĂœMPAATSE ATMOSFĂ„Ă„RIGA NURGAKE, KUID TREPID MOODUSTAVAD SUJUVAT LIIKUMIST SILMAS PIDADES BARJĂ„Ă„RI.
ĂœLEDIMENSIONEERITUD RAJALAIUSTEGA AUTOTEE MOODUSTAB RASKESTIĂœLETATAVA TAKISTUSE.
PĂ„Ă„S SUVEKUIVA JĂ•E LOODUSLIKULE KALDALE ON AIAGA Ă„RA LĂ•IGATUD.
�3/b6.8´ -$ �7$6.8´ 9$+(/,6( KORIDORI KINNIEHITAMINE – TÕSINE SUJUVA JA LOOGILISE KERGLIIKLUSE HÄIRE. AVALIKU RUUMI TÕRJUMISE NÄIDE.
SOOLA TN RISTUMISED (SILLAESINE JA VÄIKE-TURU) – SEGASED & EBAMÄÄRASED. KUJUNDUS EELISTAB AUTOLIIKLUST.
VĂ„LJAEHITAMATA KERGLIIKLUSSTRUKTUUR.
KALURI TN PROMENAAD VAJAB TOIMIMAHAKKAMISEKS KERGEID ĂœMBERKORRALDUSI.
Ă„RALĂ•IGATUD ĂœHENDUSED JA TEEĂœLETAMISKOHTADE VĂ„HESUS TURU TĂ„NAVAL.
1
EMAJÕE IDEEVÕISTLUS – 2012 KONTSEPTSIOON Jõgi on oma sisult, gabariitidelt, dünaamikalt ja käitumiselt kiirtee. Kiirused on piiratud, kuid ülemine piir on tegelikult hoomamatu. Kõik sõltub olukorrast; ruum liikumiseks on vaba. Kiirel teel juhtuvad alati õnnetused, aga ka õnned, sest liikumine tekitab liikumist, mis omakorda nakatab dünaamikaga kogu ümbruse. Kergliiklustee-promenaad jõe perimeetris on vedelast olekust tahkesse vormunud veetee, mille valgala ning sellel tegutsemise tihedus sõltub ainult ja ainult kergliiklusala kvaliteedist, võimaluste paljususest ning õigetest, eesmärki täitvatest lülitustest linnast kallastele. Disainmööbel ja –laternad ei too inimest jõe äärde, vaid mugavad ning ohutud ülepääsud, sidus kergliiklusvõrk ja teadmine, et jõeäär on muuhulgas tavaliste linlaste, mitte mingi vähem või rohkem aktsepteeritud sihtgrupi kogunemiskoht.
ASFALDI ÄSS
KATEGOORIA:
TARTU KÜMME juhtudel teeprojektide koostamist, liikluskorralduse ümbermõtestamist, sillaehitust jm raskekaalulisi sekkumisi. Kui ajutiste sündmustega on sekkumise vajalikkus tõestamist leidnud, eo kohalikul omavalitsusel kergem teha otsus põhimõttelisteks muutusteks, mis võib alguses olla ebapopulaarne, kuid hea linnakeskkonna kohalt on vältimatu. Üldine põhimõte – kergliikleja esikohale seadmine ja igaliigiliste juurdepääsude hõlbustamine – on iga linnakodaniku huvides. Autoteede dieet ei ole juhtide ahistamine, vaid nõrga-tugeva positsiooni jagamine selliselt, et võimu erinevad osakaalud füüsilise ruumi proportsionaalsel jagamisel võrdsustuvad. Iga auto roolis on juht, kes päeva lõpuks on jalakäija (samas iga jalakäija ei ole juht) ning sel moondumishetkel tahab ka tema, et ühest liigist teise minemine ei kahanda tema õigusi ega suru ootamatult madalasse positsiooni.
Jõekallaste kasutatavuse töö täitmise esimene etapp/sündmuskategooria on kergekaaluline sündmus või sekkumine, mis juhib tähelepanu tegelemist vajavale kohale ning katsetab ühtlasi, kas soovitud meetod viib tulemuseni. Sündmusega saab testida, mis pikema sekkumise puhul võib juhtuma hakata, kuidas reageerib linnaruum ja liikleja, kas kavandatav tegevus ennast õigustab. Sekkumiste läbiviijateks on valdavalt mittetulundusühingud, koolid, tudengid – projektide elluviimine eeldab pigem aktiivset, julget ja heatujulist tegutsemist kui suuri investeeringuid. Sekkumiste läbiviimise partneriteks peavad alati olema kohalik omavalitsus ja vajadusel erakinnistu valdaja/asjast huvitatud ettevõtja, et sündmus kulgeks reeglitega kooskõlas ning kellegi huve ei riivataks. Teine etapp/sündmuskategooria on reaalsete muutuste läbiviimine ja põlistamine. Enamasti tähendab see ümberehitamist, mõnedel juhtudel ümberkorraldamist. Nimetatud tegevused on mõnedel
TSIRKUS JA LEIB
POS 0
tee-ehitus
KATEGOORIA:
POS 4
LÄBISURUMINE
KATEGOORIA:
sündmus
KOTIJOOKS
POS 8
KATEGOORIA:
sündmus / ajutine ehitis
TARTU HAILAIN
POS 9
KATEGOORIA:
sündmus
POS 10
sündmus
PROGRAMM: 10m asfalti ettevõtte kohta / katkematu kergliikluskiirtee rajamine / rajamises osalevad kõik lähedased ettevõtted
PROGRAMM: ajutine teehõive / turud / ajutine mööbel / tänavaaeroobika / laste jalgrattakool / ajutine haljastus / lineaarkohvik / kontserdid jõel
PROGRAMM: markeerimine / väliturg / TURU kohvik / AHHAA kohvik
PROGRAMM: kaubajooks keskusest keskusesse
PROGRAMM: raudtee ajutine avamine / ajutine haljastus /ajutine mööbel / kontserdid / installatsioonid
OSAPOOLED: moodustatakse MTÜ Tartu Kümme, mis koordineerib tee-ehitust ja rahastamist
OSAPOOLED: TKKK / TKK / kesklinna kohvikud / Vanemuine / Klink-Klonk / Gen. klubi / ettevõtliusosakond
OSAPOOLED: LV / turg / vabatahlikud / TKKK / TKK / Sadamateater / AHHAA keskus
OSAPOOLED: Zeppelin / Tasku / spordikool Kalev / AHHAA keskus
OSAPOOLED: Fortum / TKKK / TKK / Kink-Konk
POS 1
POS 0 POS 8 POS 2 POS 5
POS 9 POS 6
POS 10 POS 0
POS 3 POS 7 POS 4
BURKSI PURRE
POS 1
POS 3
KULTUURISILD
POS 5
KAASAEGNE RISTMIK
POS 6
PROMERAND
POS 8
K
VA ULT NE UUR M I SI UI LD SE
OPTIMUM
BU
SS
AV ÄN I T SE R I U UU LT EM KU
U LT
6
tankla
AI N
A
KE
kill
A A
KE
N VA
B
5
B
PROGRAMM: teede dieet / tee äärne parkimine / lihtsustatud ülepääsud / uus valgustus / ujuvkaid OSAPOOLED: LV / Tartu Ülikool
LUTS JÕENI
KATEGOORIA:
ümberehitus
KATEGOORIA:
B
ümberehitus
KATEGOORIA:
ümberehitus
PROGRAMM: sujuva liikumise tagamine
PROGRAMM: läbipääsu rajamine / kergliikleja sõbralikkus / uus sild
PROGRAMM: sõiduradade optimeerimine / bussirajad / jalgrattarajad / ülekäigurajad / vähendatud pöörderaadiused
PROGRAMM: läbipääsu rajamine / kergliikleja sõbralikkus / avalik sadamaala
OSAPOOLED: LV / Hesburger
OSAPOOLED: LV / turg / Vanemuine / Tartu Kaubamaja
OSAPOOLED: LV
OSAPOOLED: LV / sadam / turg / AHHAA keskus
POS 2
JÄNES JÕENI
KATEGOORIA:
ümberkorraldus
KULTUURITÄNAV
POS 4
ümberkorraldus
KATEGOORIA:
POS 5
JAGATUD RUUM
KATEGOORIA:
ümberehitus
POS 7
ÄRIPROMENAAD
KATEGOORIA:
ümberehitus
POS 9
ümberehitus
POS 3: BURKSI PURRE
POS 4: JÄNES JÕENI
POS 8: PROMERAND
2015
2013
KOHE
POS 2: LUTS JÕENI
OSAPOOLED: LV / Zeppelin / Tasku / hotell Tartu / AHHAA keskus / spordikool Kalev
POS 6: KAASAEGNE RISTMIK
OSAPOOLED: LV / bussijaam / turg / sadam
POS 7: JAGATUD RUUM
OSAPOOLED: LV / Tartu Ülikool
POS 1: OPTIMUM
OSAPOOLED: LV
POS 9: ÄRIPROMENAAD
OSAPOOLED: LV / Lutsu raamatukogu / Tartu Ülikool
POS 9: KOTIJOOKS
PROGRAMM: ol.ol promenaadi pikendamine / kergliikleja sõbralikkus / tõstetud ristmikud
POS 0: ASFALDI ÄSS
PROGRAMM: kergliikleja sõbralikkus / “teede dieet” / tõstetud ristmikud / jalgratta teed / pääs jõeni
POS 8: LÄBISURUMINE
PROGRAMM: Vanemuise tänava sujuv ühendus jõe, Annelinna ja Maarjamõisaga / uus sild / taksode ala sidumine kergliiklusalaga
POS 10: TARTU HAILAIN
PROGRAMM: kergliikleja eesõigus / linna ühendamine jõega / hajaparkimine / rahustatud liiklus
POS 4: TSIRKUS JA LEIB
PROGRAMM: kergliikleja eesõigus / rahustatud liiklus / puude harvendamine / jõe raamatukogu / uus valgustus
2020
ümberehitus
KATEGOORIA:
POS 5: KULTUURISILD
KATEGOORIA:
ümberehitus
KE
KATEGOORIA:
KK
B
ETTEPANEKUTE ELLUVIIMISE AJASKEEM 2
MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME
JÕGI PRAEGU (VÄHESTELE) = SITUATSIOON
„Kui keegi ühel päeval tuleks mõttele Emajõgi ära betoneerida, siis ei pandaks seda ilmselt hulk aega tähele“ – Merle Jääger Jõe tähtsusest füüsilises linnaruumis ja linna mentaalses kontekstis on raske rääkida ilma, et tekiks kahjutunne Tartu selleteemalise arenguleiguse tõttu. Tippkvaliteet voolab kõigist hüljatuna ja ükskõikselt omas sängis, tekitades elevust vaid siis, kui kevaditi üle kallaste ajab või mõni tegelane Kaarsillalt vette kargab. Samas on õhuke kiht elanikke, kes oskavad hooldamatuses ja reeglite puudumises võimalust näha ning agaralt kalastavad, paadiga sõidavad, pikutavad. Väga suur osa neist on kahjuks elus hätta jäänud, kes iseoma eksistentsiga nii kimpus, et ka enda ümbruse samasuguse räpaga nakatavad. Kuidagi on läinudki nii, et Emajõe kontekstis saavad enamasti kokku jõe kuldaväärt potentsiaal ja enneolematu räpp, moodustades ühe suurima takistuse jõekallaste kasutamisel. Sest tavalisele kodanikule on jõgi ikka veel piisavalt kaugel ja raske kätte saada, et tal jaguks kannatlikkust takistused ületada; ka on räpasus saanud jõe kuvandiks, mis ometi on tema katkematu dünaamika ja puhastumisega olemuslikus vastuolus. Jõekallaste olulisim potentsiaal on olemasolevad jõge ja linna ühendavad ruumielemendid ja kohad. Kaldad on mitmesuguste funktsioonide ja nende algetega tihedasti kaetud, võimaldades jõe äärde sattunul endale nii mõnusat äraolemist, katkestustega liikumist kui teenuseid. Probleemsed on nn vahekohad, lüngad kallasrajas, millede ületamine ei ole ei mugav ega teinekord isegi mitte võimalik. Seepärast kodanik tüdib ja kasutab parema meelega mõnd paremini toimivat tänavat, mis paraku jõest eemal. Ligipääsud on ära lõigatud autoteedega – selle transpordiliigi eelistamine on loonud absurdse olukorra, kus näiteks Kaubamaja parklast Taskusse on autoga mugavam pääseda kui jalgsi. Kõige krooniks on Tasku ja Pläsku vahelise jalakäijate tänava kinniehitamine, mis on linnastruktuuri toimimise ja inimeste vaba liikumise mõttes kuritegu; kaupmeestele mõistagi ülitasuv, sest ainukese ümbruskonna läbipääsu kaubakastidega barrikadeerimine meelitab paljud käed produkti järele sirutuma. Jõe kasutamise põhilised füüsilised takistused on arvestatavate, mugavate kergliiklusteede puudumine ja katkestused ning lüngad kallasrajas. Peaaegu ükski neist tõketest ei ole ületamatu füüsilises mõttes, küll aga sotsiaalselt vastutustundlikule ning seadusekuulekale kodanikule väga ebamugav või piinlikkusttekitav. Kõige ebasõbralikumad on jõekaldad pimedas. Olemasolev valgustus on kõrgel, kehv ja hõre; ruumi omadus pimeduses venida tekitab teekonnad, kust käia ei juleta, kuigi päevasel ajal võtaks läbimine vaid minuti. Et õhtul on paha käia, kandub kuriteohirm üle ka päevasesse aega ja päädib kallaste alakasutusega, mis omakorda toodab sotsiaalse kontrolli puudumist ja sellest tingitud vandaalitsemist. Katkematu kallasrada võib tunduda leierdatud sõnakõlksuna, kuid on siiski sarnaselt paljude teiste üldteada tõdedega (hoolimata kõigile teadaolemisest) endiselt tagaplaanil.
KONTSEPTSIOON Jõgi on oma sisult, gabariitidelt, dünaamikalt ja käitumiselt kiirtee. Kiirused on piiratud, kuid ülemine piir on tegelikult hoomamatu. Kõik sõltub olukorrast; ruum liikumiseks on vaba. Kiirel teel juhtuvad alati õnnetused, aga ka õnned, sest liikumine tekitab liikumist, mis omakorda nakatab dünaamikaga kogu ümbruse. Kergliiklustee-promenaad jõe perimeetris on vedelast olekust tahkesse vormunud veetee, mille valgala ning sellel tegutsemise tihedus sõltub ainult ja ainult kergliiklusala kvaliteedist, võimaluste paljususest ning õigetest, eesmärki täitvatest lülitustest linnast kallastele. Disainmööbel ja –laternad ei too inimest jõe äärde, vaid mugavad ning ohutud ülepääsud, sidus kergliiklusvõrk ja teadmine, et jõeäär on muuhulgas tavaliste linlaste, mitte mingi vähem või rohkem aktsepteeritud sihtgrupi kogunemiskoht.
MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME
Jõekallaste kasutatavuse töö täitmise esimene etapp/sündmuskategooria on kergekaaluline sündmus või sekkumine, mis juhib tähelepanu tegelemist vajavale kohale ning katsetab ühtlasi, kas soovitud meetod viib tulemuseni. Sündmusega saab testida, mis pikema sekkumise puhul võib juhtuma hakata, kuidas reageerib linnaruum ja liikleja, kas kavandatav tegevus ennast õigustab. Sekkumiste läbiviijateks on valdavalt mittetulundusühingud, koolid, tudengid – projektide elluviimine eeldab pigem aktiivset, julget ja heatujulist tegutsemist kui suuri investeeringuid. Sekkumiste läbiviimise partneriteks peavad alati olema kohalik omavalitsus ja vajadusel erakinnistu valdaja/asjast huvitatud ettevõtja, et sündmus kulgeks reeglitega kooskõlas ning kellegi huve ei riivataks. Teine etapp/sündmuskategooria on reaalsete muutuste läbiviimine ja põlistamine. Enamasti tähendab see ümberehitamist, mõnedel juhtudel ümberkorraldamist. Nimetatud tegevused on mõnedel juhtudel teeprojektide koostamist, liikluskorralduse ümbermõtestamist, sillaehitust jm raskekaalulisi sekkumisi. Kui ajutiste sündmustega on sekkumise vajalikkus tõestamist leidnud, eo kohalikul omavalitsusel kergem teha otsus põhimõttelisteks muutusteks, mis võib alguses olla ebapopulaarne, kuid hea linnakeskkonna kohalt on vältimatu. Üldine põhimõte – kergliikleja esikohale seadmine ja igaliigiliste juurdepääsude hõlbustamine – on iga linnakodaniku huvides. Autoteede dieet ei ole juhtide ahistamine, vaid nõrga-tugeva positsiooni jagamine selliselt, et võimu erinevad osakaalud füüsilise ruumi proportsionaalsel jagamisel võrdsustuvad. Iga auto roolis on juht, kes päeva lõpuks on jalakäija (samas iga jalakäija ei ole juht) ning sel moondumishetkel tahab ka tema, et ühest liigist teise minemine ei kahanda tema õigusi ega suru ootamatult madalasse positsiooni.
I KATEGOORIA_JÕGI VARSTI (PALJUDELE) = AJUTINE SÜNDMUS/EHITIS
Programmikaartide võti Kavandatud tegevustest parema ülevaate saamiseks ja sidususe tekke hõlbustamiseks on erinevat liiki sekkumised antud programmikaartidel. Kategooria näitab tegevuse ulatust, programm konkreetseid tegevusi ja tegevuskavasid, osapooled on inimesed/institutsioonid, keda on tarvis nii sündmuste käivitamiseks, korralduseks, õnnestumiseks kui kulminatsiooniks ehk kavandatud muutuse põlistamiseks.
LÄBISURUMINE – edaspidises etapis kavandatava promenaadi kasutatavuse ja otstarbekuse, töölehakkamise testimine. Promenaad markeeritakse, suletakse autoliikluseks ja kasutatakse välituru pikendusena. Avatakse ajutised Turu ja AHHAA välikohvikud. KOTIJOOKS – ostlemise võidujooks Taskust Zeppelini, et võtta kasutusele ja täiendada osaliselt olemasolevat, kuid praegu ebamugavat ja katkestatud AHHAA keskuse promenaadi. TARTU HAILAIN – kallasraja kasutamise testimine raudtee ajutise avamisena kõndimiseks. Säilib valve sadamas. Kasutatakse konteinerhaljastust, ajutist mööblit. Toimub esialgu kindlatel kellaaegadel, päevadel. SIRKUS JA REIV – tee hõivatakse ajutiselt kergliiklusele, et testida „alasti tänava“ (naked street) meetodit linnaruumi paremaks organiseerimiseks. Kasutatakse ajutist haljastust, igakordselt erinevaid ruumilahendusi, ajutist mööblit. Jõe kaldale promenaadile tekib lineaarkohvik, kus Tartu kohvikud pakuvad suupisteid ja jooke. Vanemuine paigaldab jõele välilava, kus toimuvaid kontserte lineaarkohvikust ja ja tervelt teiselt jõekaldalt kuulata saab.
MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME
II KATEGOORIA_JÕGI PEAGI (AVALIK) = ÜMBEREHITUS/ÜMBERKORRALDUS/TEE-EHITUS JAGATUD RUUM – Soola tänava dieet – sõidutee kõhnumine ja kergliikluse osa kosumine selle arvelt. Ristmikud on tõstetud, eraldatud jalgrattatee. Tänav kulgeb läbi turu jõeni, luues pääsu potentsiaalsele turulaiendusele, kalaturule ja Sadamaturule. LUTS JÕENI – kogu tänav lõigus Lai-Vabaduse pst ristmik ja Vabaduse pst-Uueturu ristmik on kergliikleja eesõigusega. St, et jalakäija ja rattur võivad igal pool vabalt teed ületada, olles kindlad, et autod annavad teed. Pargipude võrasid harvendatakse selliselt, et rohkem päikesevalgust pääseb kaldapromenaadile, kuhu on võimalik rajada suvine pargiraamatukogu. Kaldale rajatakse uus valgustus. Valge valgus mõjub ohutumalt kui kollane, madalam latern tekitab rohkem valgusruumi, laternate tihe paigutus vähendab kuriteohirmu - valge madaltihe valgustus. ÄRIPROMENAAD – jupiti olemasoleva AHHAA hoonete vahelise promenaadi Taskust Zeppelinini lõpuni viimine. Promenaad on kergliiklejasõbralik, jalakäijaeesõigusega, tõstetud ristmikega. OPTIMUM – Narva mnt neljarealine osa läheb dieedile, andes ülejäänud varud perimetraalseks parkimiseks. Parkimine rahustab liiklust ja ühtlasi annab võimaluse laialdasemaks pargikasutuseks. Jalakäijatele on tänavast ülepääsemine lihtsustatud. Jõele rajatakse sarnased ujuvkaid nagu on TÜ sõudjatel, kuid kõigile avatud, ilma piiravate aedadeta. Uus pargivalgustus on valge, madal ja tihe. JÄNES JÕENI – kogu tänava ulatuses kergliiklejaõigusega liiklus. Tänaval hajaparkimine. Vabade ülepääsudega suureneb võimalus vabalt jõe äärde liikuda. KULTUURISILD – umbes endise Nahksilla kohalt viib teisele kaldale uus kergliiklussild, mis muudab ühenduse kergliiklejasõbralikuks. Sild elemendina on lisaks linnapilti kaunistav ja annab võimaluse mitmeteks kultuurilisteks tegevusteks (näitused sillal, kontsert, traditsioonide teke jms). KULTUURITÄNAV – Vanemuise tänav on ühendajaks Annelinna ja Maarjamõisa vahel. Vanemuise tänav laskub kergliikleja jaoks katkematuna jõeni, kust Turuhoone juurest läheb üle jõe. Vanemuise tänava teine ots viib üle raudtee Maarjamõisa väljale. ASFALDI ÄSS – katkematu kergliiklustee rajamiseks kallastele moodustatakse MTÜ Tartu kümme, mis hakkab koordineerima kergliiklustee rajamist. Jõega seotud ja asjast huvitatud ettevõtted sponsoreerivad igaüks 10 m asfaltkattega tee rajamist. Teele joonistatakse logod, reklaamid vm osalejatele omased märgid. KAASAEGNE RISTMIK – sõiduradade pöörderaadiused on vähendatud ja laiused optimeeritud selliselt, et ristmikule mahuvad bussirajad, jalgrattateed ja sebrad. Ülepääsude soodustamine võimaldab mugavamaid juurdepääse jõele ja soodustab kaubanduskeskuste vahelist liikumist. PROMERAND – promenaad-rand eraldab nn Sadamateatri poolsaare autoliiklusest, jättes poolsaare kergliiklejatele. Piki tänavat paigutub allee-parkla turul ja teatris käijatele. Promerand on loogiliseks põhiteeks Turu tänava suunal kulgejatele. Promerand pakub nii kohti ajutisteks sündmusteks kui pidevaid teenuseid. Promerannast saab hõlpsalt Sadamateatri juurde, mille taha, jõe äärde mineva tee äärde, moodustub teatrile vabaõhuetendusteks ja kontsertideks vajalik müra eest kaitstud väljak. Jõe äärde minev kiir on turu pikenduseks, ühendades kogu turgu perspektiivse jõeäärse kalaturuga. Promerannale alternatiivina kulgeb ümber poolsaare tipu väiksem kergliiklustee, mis ühendab ülejäänud kallasrada. Sadamaala jääb avalikku kasutusse piirides, et sadam saab oma tööd jätkata – inimestele võimaldatakse vaba liikumine kallasrajal.
MÄRGUSÕNA: TARTU KÜMME
BURKSI PURRE – katkematu ja sujuva liikumise tagamiseks kallasrajal antakse kergliiklejatele Kaarsilla alt läbipääs, mis ühendab omavahel kaks Kaarsilla kummalgi küljel olevat kallasrada. Ühtlasi võimaldab see lülitus Hesburgeri maja tagust paremini kasutusele võtta ja jõele avada.