Autoleht

Page 1

ilmub igal kolmapäeval koostÜÜs Euroopa suurima autoajakirjaga

OOK US

_PaT\Pc S XX_bcX Tda^ TT

cT [X]]P c^ST ZdX _aPZcX[Xb TcbPbZĂŠX\XbT Pd dST[X TTbc d[VP ]XX cĂ›bXbcT \ QPĂ›]]Tbcd]dS \ PQ eP[XSP bddaT W ^XPcP\T \Ă›]T T Tda^VP bP Tc _PaX\Pc ]X]V W ^^eXcP\T Zâ\\ cĂœĂœZX]S S XX_XST ePWT[ B 7^]SP 2A E ^] ^bdcd]dS

bTT WX]]Pb DdT]P _^__ [PZb Pdc^Zb YĂŠaT[cdad[ ^]

10

paremat DĹžiipi ]X]V _TPPTVd â[TcP add\XZPb YP _aPZcX[X]T ZTaT ^[T\T ZXaYdcP]dS Tc \Pcd cĂœĂœZX]S[db EPaT\VX bX]TQ bTT WĂŠbcX ZdXS BPZbP cTW]^â[TePPcdbcT[ T T YP A^^cbX cTW]^ cĂŠ_bT[c bP\P ZTWcXQ B^^\YP\PPST cPQT[XcTb ^] â[TePPcdbcT Z^WcP) ZP ?Ă›W 2A E cĂŠXTbcX cX_db ]V bPVT[X ^] 2A E S :XXcP bPPQ ZP ePadbcdbc ]X XVT bT[[T _ĂŠaPbc _Pb Pdc^\PPcZĂŠXVdZPbcXVP :Ă› eĂŠVP WĂŠbcX bXQ bTT 7^]SP _TaTPdc^Zb [XbT bĂ›XSdPc^ ^\Pbc ;830. 0a\Pcdda[PdS TaX]TQ cPePa^^[XbP\QP[ <830 >BCD; :>=CA>; b eĂŠ[YP Tc eTXSX ^] Pdc^\PPcZPbcX ZP]V PbdQ B^^\[PbTS c^^ePS ]ĂŠXcTZ aSdeP bTXbd_XSdaXVP 2A E ST[ _a^Q[TT\T cPZT QP Z^]ca^[[XSP Z^Vd ! % XVPZb YdWdZb cPbdZb bXXb Yd XZ eĂ›XQ bddaT\P[ 7^]SP 2A E ! _XSdaXbâbcTT\X :P eTTa\T X[\dcPSP ]ĂŠXcTZb " Tda^c 7X]]PS) & ]bXX] YP SXXbT[ [ĂŠQXbĂ›XSd[ eĂŠbX\dbT \ĂŠaZ \ cd[TZb ^[[P SXXb[X ;TeX]d\PS \^^c^aXS) ! QT aPccP[PPVaXS TccTePPc[XZdĂœ\P ]X]V ZdX Pdc^VP ) cTVP =TTS ZX_dePS Ă›[X bĂœ [T \ddSZX \^^c^aXVP eĂ›X\TZdb <PPbcXZd ^] YdQP _P[Yd bĂ›XSTcdS _^ bT^cdS eTPS eĂ›X\PcdS b ZX_dQ QT]bXX]X <8:B >BC0. eĂ›XQ \daTbXS _Ă›WYdb TX ^[T \PPbcXZdbĂ›Xc :dX eTT[ eXaXbTSP cPWcP bXX ZPbcXVP 2A E _P[Yd <^^c^aXS ^] WTPS a^WZT\ 7^]SP 2A E cdVTedbTZb ePS [âZPcP ePXS bXXb _P[Yd ĂœZ^]^^\bT\ \^^c^aX YP Pdc^\PPcZĂŠXVd [eZ^]]P Pdc^ ^] cPSP SXXbT[ BP\Pb ^] bTT bT[[T cPVd\XbTS aPccPS PXcPP WPZZPePS ]X]V Zâcdbc eĂ›c\P 9ĂŠaV\XbT _Ă› b ! ! ( ZdX TbX\TbTS YdQP _dZbX\ P]X_d[TTaXSP TX P]]P 0dc^[TWc & \ĂŠac ]ĂŠXcTZb _P[Yd bĂŠĂŠbc[XZd\ YdWX[ ]T[XZeT^VP ZdXSPVX \ ^] W^^_Xb cĂ›T[XbT[c 7^]SP [X]]PS XXQX cad\QXS

CĂœĂœZX]ST[ YP _aPZcX[X]T _TaTPdc^

Nelikvedu 10 000 euro eest: kßmme parimat kasu­ tatud dŞiipi

SĂ•IT

Nissan Leaf Eestis: elektriauto sobib pere teiseks autoks

Volvo V40: nßßdsest luukpära

Kas tĂľesti

UUS

KUUM

ei oska Eesti autojuhid talvel sĂľita? TALV TAPAB l Miks paljud juhid kardavad talvel sĂľitmist? l Miks aina enam juhte sĂľidab tĂźhjalt maanteelt autoga kraavi? l Miks lĂľviosa ristmikuĂľnnetustest on tagantotsasĂľidud?

KĂľige kiirem Ferrari: uus 740hobujĂľuline F12 Test: millisel menuautol on parim hands-free?

ISSN: 9771406500005 Hind 1.49 7. märts 2012 | Nr 9 (493)

Pruugitud S80: rohkete hädadega Volvo luksusauto

SINU DIGIPOOD

VĂľimsuse tippklass! HP Envy 17-3020en

-30%

1399.-

neljatuumaline protsessor (# NĂŠMV 5# LĂœWBLFUBT FSJUJ WĂœJNBT HSBBĂś LBLBBSU

kuumakse alates 48 kuud

â‚Ź

â‚Ź 3BEJBOU 'VMM)% FSLSBBO 17-tolline kĂľrglahutusega LED-ekraani pilt on Ăźliteravav, erksate värvidega ja 50% heledam kui standardsetel HD ekraanidel.

&MFHBOUOF KB MĂŠCJNĂœFMEVE EJTBJO Klassikaline must ja hĂľbedane alumiinium korpus on vastupidav ja kaunis.

6VT QVVUFQMBBU Kþrglahutusega sensor vþimaldab eriti täpset Multi-Touch kontrolli

#FBUT IFMJTà TUFFN 6.1 Beats Audio™ sßsteem koosneb 6-st kþlarist ja bassikþlarist.

www.klick.ee osta kodust lahkumata.

Omadused t *OUFM 2VBE $PSF J QSPUTFTTPS 2. t 1SPUFDU4NBSU LĂœWBLFUUB LBJUTFTĂ TUFFN t #MV SBZ MVHFKB %7% LJSKVUBKB t (# (%%3 .# 3BEFPO )% . 95

*OUFM )% HSBBĂś LB t UBVTUWBMHVTUVTFHB LMBWJBUVVS t 8J'J t #MVFUPPUI t Y64# t Y64# t )%.* t Y%1 t BLV LFTUWVT LVOJ UVOEJ t LBBM LH t HBSBOUJJ BBTUBU t 8JOEPXT )PNF 1SFNJVN 41 t /PSUPO *OUFSOFU 4FDVSJUZ BBTUBTF VVFOEVTĂœJHVTFHB Adobe Photoshop Elements, Adobe Premiere Elements MahatĂľmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.03.2012 - 31.03.2012. Kaupa on piiratud koguses. KĂľik pildid on illustratiivsed

Kaup kätte 2-5 tÜÜpäevaga, kiire ja mugav järelmaks. TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ăœlemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; LĂľunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PĂ„RNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JĂ•HVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: PĂľhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VĂ•RU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

a utoleht Numbri auto. Volvo V40: universaalist luukpäraks. 6 Uudised. 10 Piltuudised. 4

t oime ta j a n ä d a l

Tellimiseks: l helista 660 9797 l saada e-kiri levi@presshouse.ee l mine kodulehele www.telli.ee Tellimishind 45 ¤ aastas, otsekorraldusega 3,77 ¤ kuus

Turg 12

Uudismudelid ja ostusoovitused. T e sti d j a sõi d u p r o o v i d

15

Sõiduproov. Nelikveoline ja 250 hobujõuga Opel Insignia. 16 Sõiduproov. Nissan Leaf – kas elektriautodest seni parim? Põ h i l o o d 19

Parimad džiibid. Kümme parimat maastikuautot 10 000 euro eest. 24 Miks eesti autojuhtide sõiduoskus soovida jätab? K a sut a tu d a ut o 28 Volvo S80 – väga palju

tagasikutsumisi.

32 Toimetuse autod:

Kia Sportage (2011). N õunik

34 Kuidas töötavad müügihittide

käed-vabad-seadmed? Sport

38 50 aastat Eesti kardisporti. Garaaž 42 Persoon. Soome ralliäss Juha Salo. 43 9 küsimust Raul Mustale. 44 Hull auto. Ferrari F12. 46 Olulisemad sportautod:

Aston Martin DB4 (1958).

T o im e tus

Margus Pipar: miks

nad siis sõita ei oska? Samal ajal, kui valmistasime ette artiklit Eesti autojuhtide kehvadest sõiduoskustest, käis meediast läbi uudis, et alanud aasta jooksul on liikluses hukkunud veerandi võrra enam inimesi kui mullu sama ajaga. See oli juba mitmes sarnane: igasugune statistika näitab, et juhid ei saa juhtimisega hakkama ning nagu võite lehekülgedelt 24–27 lugeda, nõustuvad üldjoontes sellega ka liiklusspetsialistid. Samas pakuvad nad välja hulga lahendusi, mis aitaks olukorda parandada. Muu hulgas teavituskampaaniad,

muudatused sõidu-algkoolituses, kuid ka paremad teed ja võimalused libedasõitu harjutada. Paraku näib just, et talviti kaotavad paljud juhid roolis kindluse. Libedaga hüppab avariide arv lakke ning teedel kohtab iga veidi aja tagant teistel jalus koperdavaid autosid, vabandava või siis kivistunud näoga juhid roolis. Kahjuks puuduvad sisuliselt ka võimalused talvel turvaliselt libedasõitu harjutada. Ehk oleks just see esimene koht, millele järgmisel talvel liiklusohutusega tegelejatel tuleks oma tähelepanu pöörata.

n ä d a l a p l uss j a miinus

Aadress Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post autoleht@presshouse.ee Internetis www.autoleht.ee Peatoimetaja Kristjan Sooper Tegevtoimetaja Tõnu Korrol Toimetajad Margus Pipar, Elmar Ots Kujundaja Alo Soolo Keeletoimetaja Kairi Vihman Kaasautorid Margus-Hans Kuuse, Ülo Anijalg, Pille Russi, Indrek Allik, Peep Päädam Autolehe tellimiseks helista 660 9797, saada e-kiri levi@presshouse.ee või mine kodulehele www.telli.ee Tellimishind 45 ¤ aastas, otsekorraldusega 3,77 ¤ kuus Reklaam tel 661 6186 Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Autoleht avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud. © 2010 AUTO BILD Axel Springer AG, Saksamaa. Kõik õigused kaitstud. Avaldatud Axel Springer AG loal. Kopeerimine ükskõik millisel viisil ja keeles on eelneva kirjaliku loata keelatud.

Palju jäärajavõistlusi

Kui tavaliiklejatel napib võimalusi libedasõidu harjutamiseks, siis need, kel meeldib jääl võidu kihutada, peaksid küll rahul olema. Sõita sai ja saab talve jätkudes igal nädalavahetusel Eesti eri paikades. Kummaline on aga see, et kui Tallinnas ja Harjumaal elab umbes pool Eesti elanikkonnast, siis selles piirkonnas valitseb jäärajasõitude osas suur vaikus.

Raha tuulde loopimine

Tõsi, Tallinn pole ainus linn, mille tänavad näevad välja justkui oleks eile lõppenud sõda, küll aga ei saa pealinn pugeda rahapuuduse taha. Raha näib ju olevat ülegi: küsitlus tasuta ühistranspordist, tulevikus küllap ka tasuta ühistransport. Võiks ju korraldada ka autojuhtide seas küsitluse: „Kas te eelistate korras või auklikke tänavaid?” Autoleht 7. märts 2012

Liis Treimann / Postimees

S ta r ter

Telli Autoleht koju!

S ta r t er

Volvo V40 – univer Kui seni on Volvol indeksit V40 kandvad autod olnud universaalid, siis uus sellenimeline klassifitseeriti hoopis noobelluukpäraks ehk rivaaliks Audi A3-le ja BMW 1. seeriale. Uus Volvo V40 lubab firma sõnul skandi­ naavialikku luksust ja sportlikkust pakituna kompaktsesse kesta, mis kuulub klassi kõi­ ge turvalisemate hulka. Auto tuuakse esma­ kordselt avalikkuse ette sel nädalal algaval Genfi autonäitusel ning paisatakse müügile sügisel. „Uus V40 on esimene mudel, mille välja­ töötamisel on lähtutud inimkesksest „kujun­ datud ümber sinu” kontseptsioonist,” märkis Volvo president ja tegevjuht Stefan Jacoby. „See kõrgtehnoloogilist varustust täis mudel valmistab päris kindlasti peavalu meie suuri­ matele konkurentidele.”

Jõnks küljel Disainilt on uus V40 äratuntavalt Volvo, kuid kokkusurutud kujul. Joonjad dioodidega päe­ vasõidutuled on paigaldatud esikaitserauas ülimadalale, esilaternad meenutavad V60 omi. Külgvaade rõhutab kõrget tagaosa, mil­ lele annab lisaaktsendi tagaustel jõnksuga lõppev küljeviik. Turvauuendustest saab uus V40 maail­ ma esimese autona jalakäija turvapadja. See peaks jalakäijat autoga kokkupõrkel kaitsma. Suurematelt Volvodelt juba tuntud süstee­ midena kasutatakse ka V40-l automaatpi­ durdusfunktsiooni, mis tunneb ära auto ette

tormavad jalakäijad või ees peatunud auto. Selline avariiennetussüsteem peaks nüüdsest toimima edukalt kuni kiiruseni 50 km/h.

Kuni 254 hobujõudu Juhi elu muudab lihtsamaks-turvalisemaks ka sõidurajas püsimise andur koos automaat­ roolimisega ning parkimisassistent, mis aitab juhil auto tee äärde parkida. „Uus V40 on kõi­ ge intelligentsem ja turvalisem Volvo mudel läbi aegade,” ütles V40 programmijuht Hå­ kan Abrahamsson. Kuigi numbrilist infot uue V40 kohta esial­ gu napib, on teada kõige ökonoomsema ver­ siooni kütusekulu ja kõige võimsama kiiren­ dusvõime. Ökonoomseima diiselmootori CO2 näit on kõigest 94 g/km, mis vastab keskmi­ sele kütusekulule 3,6 l / 100 km. Kõikidel ver­ sioonidel kasutatakse käivitusautomaatikat ja pidurdusenergia regenereerimist. Tippmudelil kasutatakse turboga T5 ben­ siinimootorit, mis arendab 254 hobujõudu. Kiirendamine paigalt „sajani” käib kõigest 6,7 sekundiga. V40 T5 peaks olema vääriline ri­ vaal Audi A3 ja BMW 1. seeria võimsamatele versioonidele. Esialgu pole teada, kas sellele pakutakse ka nelikvedu.

Külgvaates on hästi näha jõnks tagauksel, mis aitab rõhutada kõrget autopära.

Tõnu Korrol

V40 pakiruumi maht ei ole esialgu teada, kuid tagaluuk tundub fotolt igatahes väiksevõitu.

Uhke sisemus matkib suuremaid Volvosid. Turvapatju jagub nii sõitjatele kui ka jalakäijatele. Autoleht 7. märts 2012

rsaalist luukpäraks Fotod: Volvo

V ä iks e d V - V o l v o d

1996–2000 Volvo V40 (universaalkere)

2004–2012 Volvo V50 (universaalkere)

2000–2004 Volvo V40 (facelift)

2012 Volvo V40 (luukpära)

Eestis müügil septembris

Uus Volvo V40 kujutab endast luukpära, mis hakkab konkureerima Audi A3 ja BMW 1. seeriaga. Volvo tuleb müügile sügisel. Autoleht 7. märts 2012

S ta r t er L ü hid a lt MTM

Jaguar XF Sportbrake’i pakiruum on ühe meetri laiune ja kuni kaks meetrit pikk.

Tuunitud Volkswagen T5 sõidab 280 km/h

Tuuningufirmal MTM valmis Saksa riigilipu värvides mikrobuss MTM T500 4motion, mis sõidab kuni 280 km/h. Selline kiirus on võimalik tänu 2,5liitrisele R-5-bensiinimootorile, millest on välja võlutud 472 hj ja 625 Nm. Veermikku täiendati KW sportvedrustuse, võimsate pidurite (kuus kolbi esisadulates) ja rehvidega Michelin Supersport mõõdus 275/35 ZR 20. Eksklusiivse sõiduki hind on 160 000 eurot.

Mis auto on pildil? a) BMW 5. seeria b) Uus Lexus LS c) Kia K9

Jaguarilt taas universaalkere

Õige vastus: c BMW

Erilised M3-d vaid Suurbritanniale

BMW valmistab Suurbritannia turu jaoks pooltuhat M3, mis värvitakse saareriigi lipuvärvide järgi väljast kas siniseks, punaseks või valgeks. Punastel autodel on punaste õmblustega must nahksisu, valgetel autodel mustade õmblustega punane sisu ja sinistel autodel siniste õmblustega must sisu. Tehnilises mõttes muudatusi pole. Tänu 420 hj V-8-mootorile kiirendab auto „sajani” 4,6–5,3 sekundiga (sõltuvalt keretüübist ja käigukastist). Kõigil eriseeria autodel on keskkonsoolil ka vastava kirjega tahvel.

GM ja PSA asuvad koostööle

General Motorsi ja PSA Peugeot Citroën hakkavad tegema koostööd, mille eesmärk on platvormide unfitseerimise ning sisseostetavate toodete nimistu ja koguste korrastamise arvel kokku hoida kaks miljardit dollarit aastas. GM muutub 7% PSA aktsiate omanikuna suuruselt teiseks aktsionäriks Peugeot’ perekonna järel. Autoleht 7. märts 2012

Seat näitab Genfis neljanda põlve Toledo tootmislähedast prototüüpi. Uus Toledo kujutab endast kompaktset luukpärasedaani, mis paigutub margi valikus Leoni ja Exeo vahele. Tehniliselt on tegu tulevase Škoda Rapidi klooniga, need mõlemad peaks müügile jõudma selle aasta lõpus. Uudismudeli juures rõhutab Seat praktilisust ning hinna-kvaliteedi suhet. Auto on 4,48 meetrit pikk ja selle pakiruum mahutab enam kui 500liitrise veose. Tagauksed on tehtud eriti laiad, et

Seat

Uus Seat Toledo saabub aasta lõpus Uus Seat Toledo on 4,5 meetrit pikk luukpärasedaan.

hõlbustada pääsu tagaistmetele. Praeguse info kohaselt hakkab uus Toledo koduturul Hispaanias

maksma umbes 13 000 – 14 000 eurot, mis annab aimu ka selle hinnast Eestis.

Hyundai

Jaguar

L ü hid a lt

Hyundai elektriautole pandi sõidupikendi

Citroën

Hyundai ideeauto i-oniq sõidab saastevabalt 120 km kaugusele, aga liitrisest kolmesilindrilisest mootorist ja generaatorist koosnev sõidupikendi kasvatab sõiduulatuse 700 kilomeetrini. Elektrimootor arendab 109 hobujõudu ja saab energiat liitiumioon­akudelt.

Pakiruumi maht on istmete asendist sõltuvalt kas 550 või 1675 liitrit. Viimasel juhul on veoseruumi laius üle meetri ja pikkus ligemale kaks meetrit. Marjaks kuluvad nüansid nagu istmeseljatugede klappimise dis­ tantshoovad, kolm eraldi hoidlat pakiruumi põrandas ning sujuva sulgumisega tagaluuk. XF Sportbrake’i käitavad esi­

algu üksnes diiselmootorid. Nel­ ja- ja kuuesilindrilised töötavad koos kaheksakäigulise automaat­ kastiga. Asjakohane on pneu­ maatiline, kliirensiregulaatoriga tagavedrustus, mis tuleb kasuks ka haagisega sõitmisel. Viimati oli Jaguaril universaal­ kerega mudel tootmises aastatel 2004–2009 (X-Type). XF Sport­ brake jõuab müügile aasta lõpus.

Citroënil teeb Genfis maailmadebüüdi linnadžiip C4 Aircross, mis paistab silma värske disainiga. Baasmudel on esiveoline, lisaraha eest saab nelikveo, mis momendijaotuse telgedele ka lukustada. 4,34 meetri pikkusena pakub C4 Aircross Citroëni teatel piisavalt ruumi nii sõitjatele kui ka pagasile. Audi

Jaguar üllitab taas univer­ saalkerega mudeli: XF Sportbra­ ke pakub rohkem ruumi nii sõit­ jatele kui ka nende pagasile. Universaal põhineb 2008. aastast toodetaval sedaanil XF, mis tuli B-piilaritest alates üm­ ber ehitada. Taga istujad said 48 mm võrra pearuumi juurde, auto muutus 5 mm pikemaks ja kaalu lisandus ligi 70 kg jagu.

C4 Aircross sõidab nelikveoga või ilma

Audi quattro võistleb taas

McLaren

Audi toob võistlusradadele tagasi taas nelikveo quattro, kui Le Mans’is stardivad kaks võistlusprototüüpi R18 e-tron quattro. Nendel autodel leiab esmakordselt maailmas rakendamist kombinatsioon diisel­mootorist, kahest mootorgeneraatorist ja liitiumioonakudest. Nimetatud elektrimasinad toimivad esiratastele, millega on tagatud selektiivne nelikvedu. Pidurdusfaasis hakkavad mootorid tööle generaatoritena ja talletavad energia akudesse, et seda sealt kiirendustel taas ammutada. Turbodiisel töömahuga 3,7 liitrit arendab 510 hj, kumbki elektrimootor aga 75 kW.

n ä d a l e tt e

Mansory McLaren sõidab 353 km/h

1 Genfi autonäitus

8. märtsil avatakse Šveitsis Genfis Euroopa olulisim kevadine autonäitus. Näitus on lahti 18. märtsini. Info: www.salon-auto.ch

2 Mehhiko ralli

Autoralli MMi 3. etapp sõidetakse 8.–11. märtsini Mehhikos. Kavas on ka ülipikk, 55kilomeetrine kiiruskatse. Info: www.wrc.com

3 Veoautokross

10. märtsil algusega kell 14 sõidetakse Rakvere vallas Lepnas veoautokrossi Eesti meistrivõistluste teine etapp. Info: www.autosport.ee

Hullumeelse tuuningu poolest tuntud Mansory tegi Genfi näituseks võrdlemisi mõistliku teisendi McLaren MP4-12C-st. Väljalaske ja mootorijuhtimise timmimise teel suurenes võimsus 670 hobujõuni, tippkiiruseks teatatakse koguni 353 km/h. Sepisveljed on esiteljel 20-, tagateljel 21tollised. Autoleht 7. märts 2012

S ta r t er

Miljones Discovery sõidab Pekingisse

Land Rover Discovery jõudis 23 aasta järel miljonenda eksemplarini, mida tähistatakse miljoniauto maratonsõiduga Birminghamist Pekingisse. Ligi 13 000 km sõidu käigus loodetakse Punasele Ristile koguda miljoni naela eest annetusi. Ettevõtmisse on kaasatud mitu maailmakuulsat seiklejat eesotsas sir Ranulph Fiennesega.

24

miljoni euro eest müüs briti kinnisvaramagnaat oma Ferrari 250 GTO väidetavalt Mehhikos elavale ostjale. Britt ise ostis auto 2008. aastal 18,8 miljoni euroga.

Volkswagen Golf GTI sai kiire katuse Volkswagen üllitab Genfis lahtisest Golfist ka GTI-versiooni, mis klapib oma katust pea­ aegu sama kiiresti, kui ku­ lub autol paigalt „sajani” kiirendamiseks. Pehme katus poeb elekt­ rohüdraulilise ajami abil paki­ ruumi peitu 9,5 sekundiga, 0– 100 km/h kiirendusajaks teatas Volkswagen 7,3 sekundit. Viima­ ne õnnestub tänu 210 hj turbo­ mootorile, mis arendab suurimat pöördemomenti 280 Nm ülilaias pööretevahemikus. Käigu­ kastist olenevalt on tippkiirus kas 235

Kabrioleti katus avaneb elektriliselt 9,5 sekundi jooksul.

või 237 km/h ja kütusekulu kas 7,6 või 7,7 l / 100 km. Golf GTI sõidab tava-kab­ rioletist kiiremini tänu sportlikumaks timmitud vedrustusele, elektrooni­ lisele diferentsiaalilukule ja laiadele 17- või 18tollistele ratas­ tele. Välisdisain on luukpära-GTI eeskujul uhkemaks tehtud. Esimesed lahtised GTI-d jõua­ vad müügile suve alguses.

Fotod: Volkswagen

Land Rover

l ü hid a lt

Volkswagen

Pisi-Volkswagen nagu Šveitsi armeenuga

Nissan

Volkswagen külvab Genfis oma stendi üle eriversioonidega pisiautost up! New Swiss up! kujundati Šveitsi lipu värvides, auto sisemuses on nahksetesse hoidikutesse pistetud Victorinoxite paar. New Winter up! on talispordile pühendatud valge, siniste aktsentidega erimudel. Matkaauto New X up! katuseboksi integreeriti prožektorlaternad ja rakendati meetmeid auto põhja kaitseks. New Cargo up! on funktsionaalne, seejuures odav, kuni 1400 liitrit mahutav kaubik. Auto kandevõime küünib 426 kilogrammini.

Aut o l e h t 1 0 a a st a t t a g a si

7. märts 2002, Autoleht nr 71 Nissan Almerad tulevad Venemaalt

Nissanil sai valmis uus Almera, mille tootmine algab Venemaal Togliattis novembrikuus. Sedaani kuue aknaga kere on aerodünaamilisem kui eelkäijal, kuid edasiminek on siiski üsna konservatiivset laadi. Nissan on läbimüügi poolest Venemaal edukaim Jaapani mark. Autoleht 7. märts 2012

Aava debüteeris WRC-autol Tartumaal toimunud ralli Eesti meistrivõistluste teise etapi võitsid Margus Murakas / Toomas Kitsing Toyota Corolla WRC-l. WRC-autol (Ford Focus) debüteerinud Urmo Aava / Peep Kallaste lõpetasid kolmanda kohaga. „Alguses pabistasin liialt, oleksin pidanud rohkem endasse uskuma,” rääkis Aava kümme aastat tagasi.

Telli AuTolehT soodushinnAgA jA võidA AAsTAks Tuliuus

põrnikas!

E^[ZbfPVT] 1TTc[T{X PPbcPbT ZPbdcdbÛXVdbT [^^bX\XbTb ^bP[TePS ZÛXZ ZT[[T[ ^] ! \PX bTXbdVP ZTWcXe 0dc^[TWT cT[[X\db EÛXcYP Zdd[dcP\T eÊ[YP !" \PX 0dc^[TWTb ;XbPX]U^ YP ZP\_PP]XP cX]VX\dbTS [TXPS PPSaTbbX[c fff cT[[X TT

1 kuu AuTolehTe TAsuTA!

0dc^[TWT cT[[X\XbTZb) . <X]T PPSaTbbX[T fff cT[[X TT . BPPSPT ZXaX [TeX/_aTbbW^dbT TT . 7T[XbcP %% (& (& eÛX $ $ && (&

! bPYP]SX E^[ZbfPVT] 1TTc[T X c^^Q CTXT]X BPZbP 0dc^ 0B fff bPZbP Pdc^ TT

:dX cT[[XS 0dc^[TWT ^cbTZ^aaP[SdbTVP bPPS ]T[X ]d\QaXc cPbdcP ;^T cX]VX\dbX PPSaTbbX[c fff cT[[X TT

Nädal piltides

saada pilt!

autoleht@autoleht.ee või Autoleht, Liimi 1, 10621 Tallinn

General Motors

Mercedese F1 sõitjad Michael Schumacher ja Nico Rosberg said maailmas esimes­ tena kasutamiseks Smarti elektrijalgrat­ tad, mis aitavad neil boksialal ja mujalgi nobedalt liigeda. Smart ebike maksab Saksamaal 2849 eurot.

Smart

USA sai firmal Terra­ fugia valmis teeliik­ luskõlblik lennuk The Transition, mida esitle­ takse aprillis New Yorgi autonäitusel. Rotaxi 100 hj mootor lubab lennata reisikiirusega 170 km/h ligi 800 km kaugusele.

USA armee võttis veebruari lõpus Hawaiil kasutusse 16 General Motorsi vesinikuautot, et testida nende sobivust erinevateks otstarveteks.

Uued autod 2012 Reportaaž Genfi autonäituselt. 10 Autoleht 7. märts 2012

Proovisõit Uus Kia Rio.

Terrafugia

S ta r t er

Sport Sissejuhatus vormel 1 hooaega.

Eu r o N C AP k o kku p õ r k e t e sti d

Autod, mis polegi nii ohutud Uusi autosid peetakse harjumuspäraselt turvalisteks, mida tõestavad ka sõltumatud turvatestid. On vaid üsna väike hulk seeriaautosid, mille ohutus jätab soovida. uroopa tunnustatuim auto­ E de avariiohutuse testija Euro NCAP on 2009. aastast

saadik katsetanud 128 seeria­auto ja modifikatsiooni turvalisust nii sõitjate kui ka jalakäijate ohutuse suhtes. Testitulemused ei pälvi sageli tähelepanu, sest lõviosa autodest saab maksimumhinde viis tähte (vt tabelit). Mõnel juhul jääb maksimumhindest natuke puudu, kuid üksikutel kordadel jääb ka palju puudu: aastate jooksul said neli autot kolm tähte ja kaks autot vaid kaks tähte – viimati veebruari lõpus Jeep Compass.

Euro NCAPi testitulemused Hinne 5 4 3 2 1

Autode arv 128 100 22 4 2 0

Osakaal 100% 78% 17% 3% 1,5% 0%

Nagu kolme- ja kahetäheliste autode nimekirjast näha, on tegu pigem odavapoolsete autodega. Numbritesse süvenedes selgub

Citroën Nemo

aga, et tegu ei ole sõitjate jaoks tingimata ohtlik autodega. Näi­ teks Dacia Duster on nii täiskasvanud kui ka lapssõitjate jaoks vägagi turvaline, probleem on sõiduki turvavarustuses. Nimelt kui stabiilsuskontroll või turvakardinad ühel või mitmel vastava mudeli versioonil varus­tu­sest puuduvad, läheb see Euro NCAPi metoodika järgi kirja suure miinusena. Dusteril on stabiilsuskontroll teatavasti lisavarustuses. Hiljuti testitud Jeep Compass aga jätab tugevalt soovida nii täiskasvanud sõitjate kui ka jalakäijate ohutuses.

Jeep Compass (2012) Landwind CV9 (2010)

Täiskasvanud sõitja turvalisus 61% 34%

Lapse turvalisus 76% 45%

Jalakäija turvalisus 23% 31%

Turvavarustus 43% 29%

Citroën Nemo (2010) Dacia Duster (2011) Suzuki Alto (2009) Toyota Urban Cruiser (2009)

Täiskasvanud sõitja turvalisus 59% 74% 55% 58%

Lapse turvalisus 74% 78% 46% 71%

Jalakäija turvalisus 55% 28% 35% 53%

Turvavarustus 29% 29% 29% 86%

Dacia Duster

Landwind CV9

Suzuki Alto

Toyota Urban Cruiser

Äsja Euro NCAPi avariitesti läbinud Jeep Compass sai kokku­ võttes hindeks kaks tähte viiest võimalikust.

Autoleht 7. märts 2012 11

Soodsad vahetused Fordidele aastatest 1996-2006 Õlivahetus

al. 36 € Piduriklotside vahetus

al. 58 €

tur g uut e a ut ode müük

Veebruaris priskemad plussprotsendid Veebruaris jäi uute sõidu­ autode registreerimine tradit­ siooniliselt tagasihoidlikumaks kui jaanuaris, kuid protsendili­ sed näitajad võrreldes eelmise aastaga kerkisid palju kõrge­ male. Jaanuaris näidatud kasv suurenes veebruaris pea kol­ mekordseks, ligi 40 protsendi­ ni. Viimase kümne aasta lõikes tähendab see, et tänavu jäädi alla üksnes 2006., 2007. ja 2008. aasta tulemustele. Seekord säras registreeri­ misandmetes ka Lamborghini Aventadori nimi, markidest aga püsib endiselt püüdmatu­ na Toyota. Veebruaris pingutasid kas­ vuga kõvasti Renault ja Dacia, esimene neist hõivas esikoha ka mudelitabelis. Mullusega võrreldes vähenesid kõige enam Honda müüginumbrid (–29,5%).

al. 108 €

Amortisaatori vahetus

al. 96 €

Mark 1. Renault 2. Toyota 3. Škoda 4. Subaru 5. Peugeot 6. Nissan 7. Ford 8. Dacia 9. Volkswagen 10.–13. Seat 10.–13. Škoda 10.–13. Toyota 10.–13. Volkswagen 14. Toyota 15. Toyota 16. Kia 17.-18. Peugeot 17.-18. Škoda 19.-20. Honda CR-V 19.-20. Toyota

Veebr. 2012 1. Toyota 174 2.-3. Renault 116 2.-3. Škoda 116 4. Peugeot 112 5. Volkswagen 100 6. Nissan 72 7. Subaru 67 8. Ford 57 9. Dacia 52 10. Hyundai 48 Muud 390 Kokku 1304

Veebr. 2011 102 49 107 63 65 77 56 70 4 20 323 936

tk 84 58 54 46 45 39 29 27 26 25 25 25 25 24 23 22 21 21 19 19

Allikas: ARK

Uute sõiduautode registreerimine veebruaris 2012, markide esikümme Mark

Hammasrihma vahetus

Uute sõiduautode registreerimine veebruaris, esi-20

Muu­ Kokku Kokku tus ,% 2012 2011 70,6 391 208 136,7 187 171 8,4 242 233 77,8 207 310 53,8 249 141 –6,5 163 151 19,6 118 131 –18,6 114 131 1200 107 11 140 105 50 20,7 923 722 39,3 2806 2259

Muu­ tus ,% 88 9,4 3,9 –33,2 76,6 7,9 –9,9 –13,0 872,7 110 27,8 24,2

Allikas: ARK

vaata lisaks www.kadakaford.ee Tallinn. Kassi tn. 6

Info-Auto www.infoauto.ee

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2012 Vaata pakkumise tingimusi www.ford.ee

Veebruaris arvele võetud Aventador maksab 300 000 euro ringis.

Uued Eestis

www.vrooom.ee Kõige nutikam autootsing

Ford Focus

1,6liitrine 125 hj jõuallikas on nüüd esimene ja esialgu ka ainus bensiinimootor praeguse Focuse valikus, mida saab kombineerida kuuekäigulise automaatkäigukastiga. Autode hinnad algavad 17 930 eurost.

Hyundai i40 on sedaanina natuke odavam Hyundai uus keskklassi sedaan debüteerib universaalmudelist poole aasta jagu hiljem. Hinnad algavad 19 990 eurost, seega 800 eurot madalamalt kui universaalil. Mootorivalik on mõlemal identne: 135- ja 177 hj ottomootorid ning 115- ja 136 hj diislid. Kaht võimsamat jõuallikat pakutakse ka koos automaatkäigukastiga. Varustus on üsna mitmekülgne juba baastasemel Comfort, hinna sees on näiteks stopp-start-süsteem, stabiilsuskontroll, 11 turvapatja, vargusvastane alarmsüsteem, neli elektriakent, konditsioneer, CD/MP3-raadio, esiistmete soojendus ja 16tollised kergmetallveljed.

Seat Alhambra

Hinnakirja lisandusid nelikveolised versioonid. Jõuallikaks on neil kaheliitrine 140 hj diisel. Valida saab varustustaseme Reference või Style, baashind on 29 990 eurot.

kum b a ut o v a l i d a ?

vs Kumb džiip: hübriidajamiga või diiselmootoriga Audi Q5? Audi Q5 Hybrid Audigi arendab hoogsalt alternatiivsete jõuallikatega autosid, hiljuti müügile jõudnud Q5 Hybrid liigub bensiini- ja elektrimootori jõul. Esimene neist annab 211 ning teine 54 hobujõudu ning keskmine kütusekulu on 1,6 liitri

võrra väiksem kui bensiini-Q5-l. Talvel testimine näitas linnatsüklis 6,6liitrise kütusekulu asemel 9,2 liitrit. Väikesed erinevused on hübriidmudeli disainis (näiteks veljed), sõitjateruumis asub eriline näidikuplokk. Q5 Hybridi hind algab 50 150 eurost.

Audi Q5 TDI Diisliga Q5 on üle 13 000 euro odavam kui hübriid, kui võtta isevahetav S tronic, siis peaaegu 10 000 eurot odavam. Dünaamikalt jääb diisel hübriidile alla (0–100 km/h 7,1 vs. 9,5 s), kuid pole kindlasti jõuetu, kütusekulu

on TDI-l isegi väiksem (keskmine 6,7 vs. 6,9 l / 100 km). Et hübriidi pakiruumi mahtu kahandavad akud, saab tavamudel väikese plussi kirja ka praktilisuse eest, kuid mõistagi peab selles arvestama diislile iseloomuliku mürataustaga.

Autolehe arvamus: diisel on palju mõistlikum: odavam, praktilisem ja säästlikum. Autoleht 7. märts 2012 13

f oor um

Rökabilli rökk Mulle meeldib kohutavalt, kui käed on puhtad, pesen neid igal võimalikul juhul. See ei tähenda seda, et mulle ei meeldiks vahe­ peal musta tööd teha, ei-ei, meeldib ikka. Lihtsalt, kui käed peavad olema puhtad, siis olgu. Näiteks jumaliku sportkupee punase õmblusega eriti peene nahkkattega ulmeliselt ilusa disainiga roolist kinnivõtmisel ei tahaks kuidagi, et sõrmed on mingi lögaga koos. Pa­ raku kannatame enamiku aastast ilmataadi kõhulahtisuse all ja kõik teavad, millised meie autod välja näevad. Tegelikult peaks igas majapidamises olema autopesula. Aga ei ole. Seetõttu on teinekord jube kahju kui disainerid unustavad lisada tükikese nööri või plasti pagasiluugi sisekül­ jele, millest haarates saab luugi sulgeda nii, et käed on puhtad. Ärge uskuge, kui ei taha, aga see võib mõ­ jutada reaalselt autode müüki, kui sellele so­ bival hetkel tähelepanu juhtida. Sealt edasi on juba peenem keemia: mis kujuga need sangad, avaused, nöörid, rihmad, lingid, pul­ gad ja nii edasi on. Aga midagi võiks ikka olla, grazie. Kahju, et ajalugu ei kordu autoajaloos. Või siis vähemalt ei too see üldiselt kaasa midagi positiivses mõttes. Kui, siis omandab üks suu­ rem kontsern mõne väiksema gurmeetüüpi nimetuse, neelab selle alla ja laseb välja tea­

pirn

Lesliemuusik Laasner

dagi mille. Sellise pruuni metalliku ja imeliku kujuga, nagu kõigil. Selliseid vigureid, et kao­ tame need mõnusad avaused, nagu eelmisel mudelil, tuleb ette küll. Eks õnnelikud sangaomanikud nüüd hõõ­ ruvad käsi, et mis peldikutega siinkirjutaja ringi uhab ja kes üldse sunnib. Tõenäoliselt saab sutsaka naerda, kui lugeda järgmist lau­ set. Mul on pakiruumi sulgemiseks spetsiaal­ sed kindad. Suht Monk. Kahjuks ei viitsi ma neid alati kätte panna, ehk siis need on pakiruumis, aga selle avami­ seks peab autot puudutama. Mõtlesin haka­ ta mõõka kandma, selle saab sobival hetkel vöölt võtta ja porise luugi kuidagi kinni nö­ kerdada. Aga mis teha, et ma oma autot muidu ar­ mastan. Väikeste vigadega iludus. See on nagu naine, kes ropendab hommikust õhtu­ ni, kisub suitsu ja haiseb, ise ilus nagu unenä­ gu, tark ja heast perekonnast. Elan üle. Olgu siis see ilus auto ilma nende neetud sangade­ ta, kuigi mul eelmisel oli. Seisan käed rökased keset parklat ja otsin kohta, kus käsi pesta, selle asemel, et kuhjata sisseoste ostukärusse ja jälle seda rökast luuki sõrmitseda. Mõõka pole. Teinekord varastan mõnest bensukast natuke paberit ja moodus­ tan kaitsva kihi ilu ja praktilisuse vahele. Sel­ lised mured mõnel.

«Asi ei ole selles, et meil ajusid ei jätku või silmaring on kitsas või me ei käiks ringi.» Tallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann selgitab Postimehes, et teede remont jääks justkui raha taha. Samas kulutab linnavalitsus 259 000 eurot küsimaks, kas inimesed tahaksid sõita ühistranspordiga tasuta. Lu g e j a a r v a b

Autodele kiirusepiirikud!

Mida teha Eestis autoga BMW M6, mille kiirus on kuni 305 km/h? Ettepanek – kõikidel Eestis müüdavatel autodel muuta elektrooniliselt piirkiirus kuni 110 km/h. Kes tahavad kiiremini sõita siin või välismaal, ostavad suure raha eest kiirust tõsta lubava litsentsi – kasu nii riigil kui ka firmadel, kes seda teevad. Ega autode võimsus ju piirkiiruse arvelt vähene. BMW M6-l jääb ju 560 hj alles. Kohe tulevad kindlasti vastuväited, et möödasõidud muutuvad pikemaks ja ohtlikumaks. Aga kui tead, et auto ei sõida kiiremini kui 110, tead arvestada möödasõiduga. Ja veel, kas automüüjad langetaksid nende autode hindu, mis ei sõida kiiremini kui 110 km/h? Kui palju oleks sel juhul selle BMW M6 hind? 14 Autoleht 7. märts 2012

*** Piirata tuleks kiirust ja üle 139hobujõulised autod keelata! Keelata tuleks ka jääl sõitmine, mootorrattad (kõik), kondoomita seks ja Internet! *** Autolehe lugejatel on vist juba alanud eriti pikk nädalavahetus, kus erinevaist pudelanumaist leitakse aina põrutavamaid ideid elu fundamentaalseteks ümberkorraldusteks. Lisaks pakun, et keelata tuleks pilvede teke, teede porisus ja esiveolised autod ... Foorumist www.autoleht.ee

Gaasiauto tasub end ära

Sõidan ise Opel Comboga (1,6 l mootor) tehasegaasiseadmega, paaki mahub maagaasi 16-17 kilogrammi, millega saab linnas sõita talvel 250 kilomeetrit ja suvel 320 kilomeetrit. Kilo hind

Aut o l e h t . e e k ü si b

on täna 0,779 eurot, seega läbin talvel 12,46 euroga 250 km ja suvel 320 km. Auto on kolm aastat vana ja süsteem töötab laitmatult. Combo on kaubikuversioon ja pidevalt raskeid tööriistu täis, gaasitorustike hoolduseks. Autos töötab soojendus, raadio, GPS, vilkur. Seega on tõesti maagaasi auto väga hea, kahju, et omal maagaasi autot isiklikuks otstarbeks pole. Foorumist www.autoleht.ee

Kuidas hindad kaasliiklejate sõiduoskust? Aina rohkem on käpardlikke juhte

58%

Aastate jooksul pole midagi muutunud

30%

Aina rohkem on häid juhte

12%

Kirjuta!

Ootame su kirja aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või autoleht@autoleht.ee Räägi kaasa ka meie foorumis www.autoleht.ee Jälgi meid ka facebook.com/autoleht

Uus küsimus: Kas oled talvise teehooldusega rahul?

Insignia kiirustab rahulikult Kui keegi peaks arvama, et 250hobujõulise ja nelikveolise Opel Insigniaga võiks minna Subaru ja Mitsubishi niinimetatud tänavarallikaid kimbutama, eksib ta rängalt. Insignia on hoopis teisest ooperist. Mudeliaasta 2012 uuenduste hulka kuuluv kaheliitrine 250hobujõuline bensiini­ mootor muudab Insignia küll kiireks, kuid kiirus on pigem selline nagu Tallinki kahetun­ nilaevadel Tallinnast Helsingisse, mitte nagu kiirkaatril. Insignia on rahulik, kuid muidugi eeskujuliku möödasõidukiirendusega maan­ teetempol. Lisaks võimsusele suurenes uuenduse käi­ gus selle varasemalt 220 hobujõudu arenda­ nud jõuallika pöördemoment, 350 njuuton­ meetrilt 400le. Kiirendusajaks 0–100 km/h lubab Opel automaatkäigukasti puhul (selline oli prooviautol) 7,7 sekundit.

Sporti ei tee Keskmiseks kütusekuluks teatab Opel auto­ maatkäigukasti puhul 9,1 liitrit sajale kilo­ meetrile. Proovisõit toimus üpris ekstreem­ setes oludes, kõige külmemal hetkel näitas Insignia termomeeter miinus 33 kraadi, soo­ jematel momentidel püsis miinus 20 rin­ gis, mistõttu ei saa proovisõidukulu millegi tõestuse või ümberlükkamisena võtta, kuid valdavalt maanteesõidutulemusena oli see umbes 11 liitrit sajale kilomeetrile. Kuidas pa­ kane muus mõttes mõjus, küsite. Ei kuidagi. Insignia töötas nagu töötama peab, tõtt-öelda olnuks ka imelik, kui tuttuus auto tõrkunuks. Nelikveost on kasu ennekõike kiirendus­

tel, samuti lumistes oludes läbivuse mõttes; kahtlemata lisab see teatavat kindlust ka libe­ dasõidul, kuid sportlik sõit unustage ära, sest stabiilsuskontrolli ei saa välja lülitada.

Automaatsed kaugtuled Kaamerale, mille senine ülesanne oli liiklus­ märkide ja sõiduraja märgistuse tuvastamine, lisati veel üks ülesanne, see jälgib auto ees toi­ muvat ja tagant otsasõidu ohu korral annab helisignaali ja piktogrammiga armatuurlaual sellest märku. Proovisõidul eksis see seade mitmel korral, pidades kõrvalrajal seisvat ­autot võimalikuks avariiohuks. Küll aga osutus pimedal ajal äärmiselt mu­ gavaks automaatne kaug- ja lähitulede üm­ berlülitamine. Insignia tegi seda täpselt õigel ajal ja vigadeta. Mudeliaastavahetus tõi täiustuse ka navi­ gatsioonisüsteemi, mis kasutab CD- ja DVDplaatide asemel SD-mälukaarti ja pakub roh­ kem võimalusi. Väikesi uuendusi on teisigi, kuid üldjoontes on Insignia nagu Insignia ikka – varasemad sõiduproovid koos üldiste omaduste kirjeldusega leiate Autolehe arhii­ vist www.autoleht.ee. Lühidalt kokkuvõetu­ na: ruumikas, mugav ja vaikne, miinuseks väga halb nähtavus tagurdamisel.

Varustusse lisandus avariiohust hoiatav süsteem, täiustati ka navigatsiooniseadet. O p e l I nsi g ni a 2 , 0 T u r b o 4 x 4

Hind:

30 344 €

Hind alates: 20 436 € (1,6, esivedu) Eestis müügil: nüüd Mootor: R-4, otto, 1998 cm3 Võimsus: 184 kW (250 hj) 5300 p/min Käigukast: kuuekäiguline automaatkäigukast Telgede vahe: 2737 mm Pikkus/laius/kõrgus: 4830/1856/1498 mm Tippkiirus: 250 km/h Aeg 0–100 km/h: 7,7 s Kütusekulu (l/m/k): 13,3/6,7/9,1 l / 100 km Garantii: 3 aastat / 100 000 km Autolehe hinnang: Plussid: mugavus, ruumikus, varustusvõimalused Miinused: vähene särtsakus, nähtavus tagurdamisel Kokkuvõte: kiire ja võimas, aga mitte eriti sportlik pereauto, millel tuleb arvestada ka üsna suure kütusekuluga.

Kristjan Sooper Autoleht 7. märts 2012 15

Fotod: Kristjan Sooper

250hobujõulise mootoriga nelikveoline Insignia sõidab talvel mugavalt, kuid mitte sportlikult.

t e stid j a sõidup r oo v id

Nissan Leaf sobib p Euroopa aasta autoks valitud Nissan Leaf annab pereauto mõõdu igas mõttes välja, kuid elektriautodele omastest puudustest pole pääsu ka sel.

Nupp keskkonsoolil on tegelikult käigukang, ekraan keskel näitab muuhulgas ka energiakulu. 16 Autoleht 7. märts 2012

Aprillis Eestis müügile jõudev Nissan Leaf on suuruselt konkurent väikekeskklassi pereautodele nagu Volkswagen Golf, Toyota Auris, Honda Civic, Mazda3 ja paljud teised. Selle hind ei ole veel täpselt teada, kuid tu­ leb umbes 40 000 euro kanti, kui siit lahu­ tada riigipoolne toetus 18 000 eurot, saame 22 000 eurot, mis üldiselt võttes ongi hästi varustatud väikekeskklassiauto hind. Näiteks maksab 1,8liitrise mootoriga Executive-varus­ tuses Honda Civic 22 690 eurot. Varustus on Leafil tõepoolest rikkalik: roolisoojendist automaatse kliimaseadmeni ning valuvelgedest navigatsioonisüsteemini. Sõitjateruumi mahukuselt esineb Leaf väike­ keskklassile ootuspärasel tasemel ühe aga­ ga – põranda all paiknev akupakk tähendab mõningaid ebamugavusi tagaistmel sõitjate­ le. Põrand on seal mõnevõrra kõrgem ning istudes jäävad põlved ebamugavalt püsti. Pa­ kiruum mahutab 330 liitri jagu kraami, taga­ istme arvelt saab seda suurendada. Näidikuplokk erineb tavaauto omast mär­ kimisväärselt, diagramm vasakul näitab aku­ de temperatuuri, diagramm paremal aku laetust, selle kõrvale kuvatakse näit, mida

Fotod: Pille Russi

Nullkraadise õhutemperatuuriga kujunes kõiki mugavusi kasutades sõiduulatuseks 80 kilomeetrit.

Vasak skaala näitab akude temperatuuri, parem sõiduulatust ja ülemine eneregiakulutust.

Leafi proovisõidu tegime hilistalvises sulas ja põhiliselt Tallinnas. Muide, elektriautot saab parkida tasuta.

Elektrimootor annab Leafile igati korraliku dü­ naamika, 0–100 km/h tuli kätte 11,7 sekundiga.

Ei pea elama eramajas Tallinna umbes 416 000 elanikust elab enamik suurtes kortermajades: ainuüksi Lasnamäel on elanikke 116 000, Mustamäel 64 000, Haaberstis 42 000. Kas elektriauto on hetkeseisus, mil laadimisvõrk veel välja ehitamata, vaid eramaja omanike privileeg? Tegelikult mitte. Leaf ööbis Õismäel ja laadis end tasulises parklas pistikust, mis mõeldud auto eelsoojendamiseks.

pere teiseks autoks elektriautoga sõitja küllap kõige rohkem vaatab – järelejäänud sõiduulatus. Samasse komplekti kuulub ka skaala, mis näitab auto jooksvat energiakulutust või siis laadimist pidurdustel. Näitude põhiplokis kuvab Leaf ka reaalajas, kui palju kuluks akude täislaadi­ miseks ning selle vahendusel saab sättida ka laadimistaimerit. Nii akude laadimist kui nende laetust saab jälgida ka distantsilt nutitelefoni või arvuti abil mobiilsidevõrgu vahendusel. Ühtlasi saab kaugjuhtimise teel lülitada sisse auto kliima­ süsteemi. Viimane võimalus on nii kasulik kui ka mugav: esiteks kasutatakse auto soo­ jendamiseks energiat vooluvõrgust, säästes nii akut, teiseks jääb ära akende kraapimine jääst ja lumest ning saab istuda sooja autosse (muide, ka rool on üles soojendatud). Küll aga erinesid üllataval kombel arvuti ekraanil pakutav sõiduulatus ja sõiduulatus, mida ennustas auto. Näiteks esimese testipäe­ va hommikul pakkus arvuti sõiduulatuseks 86 kilomeetrit, auto ise aga 126, mõlemad näidud olid võetud sisselülitatud kütteseade korral, õhutemperatuur oli väljas nulli ringis. Veel kummalisem oli see, et täpsemaks osu­

tus arvuti, akut jätkus 82 kilomeetriks. Loo ilmumise eel sai toimetus Nissanilt info, et vastav tarkvarauuendus on tehtud ja edas­ pidi näidud klapivad. Olgu veel täpsustuseks lisatud, et me ei sõitnud akut päris tühjaks, laadimist alustades oli järele jäänud 16 kilo­ meetrit, reaalselt sõidetud aga 66.

Sõita on odav Sõiduulatuse näidik andis ärevuseks põhjust veelgi. Näiteks Autolehe linnasisene 18,5kilo­ meetrine kütusekuluring kahandas esimesel läbimisel sõiduulatust 16 ja teisel 28 kilomeet­ rit. Sõidetud oli samas stiilis, samades ilma­ oludes ning tööpäeva keskpäeva paiku kaks ringi järjest – jah, liiklus ei ole kunagi päris ühesugune, kuid kahekordne erinevus teki­ tab siiski kahtlusi. Seda enam, et ka varem oli auto liigelnud linnatingimustes sama juhiga, n-ö mäluefekti varasemast väga teistsugusest sõidustiilist ei saanud olla. Teise testipäeva hommikul kukkus auto 131kilomeetrine sõiduulatuse algnäit 2,5kilo­ meetrise jupiga parklast Õismäelt Rocca al Mare Neste parklasse 119le. Õhutemperatuur oli –2 kraadi ja auto enne sõidu alustamist

vooluvõrgust soojendatud. 20kilomeetrise sõiduga Tallinnast Keilas­ se kahanes sõiduulatus 48 kilomeetrit, aga sama pikk tagasisõit vähendas sõiduulatust vaid kümne kilomeetri võrra. Jah, suuremat sorti mägi linnapiiril oli minnes tõus, tulles laskumine, võib-olla töötas automaatrežiimis kütteseade kah alguses intensiivsemalt, min­ nes tuli teha ka paar möödasõitu, tagasiteel mitte, aga ligi viiekordne erinevus teeb sise­ põlemismootoriga harjunu ettevaatlikuks. Nii või teisiti, võttes aluseks esimese testi­ päeva sõiduulatuse 82 kilomeetrit ja arvesta­ des, et Leafi aku mahtuvus on 24 kWh ning elektri kilovattund maksab 10 senti (pakette on erinevaid) võib teha ligikaudse, rõhu­ tan – ligikaudse, arvutuse, et 82 kilomeetri läbimiseks kulus 2,4 eurot. Saja kilomeetri läbimiseks kulunuks seega 2,93 eurot, ehk napilt üle kahe liitri bensiini. Mootorikütuse hind kõigub nädalas üles-alla mitu korda ega võimalda väga täpset arvutust. Nagu öeldud, saab elekrit osta erinevates hinnapakkettides, maksta nii eelpooltoodud kümnest sendist rohkem kui ka vähem. Kui kasutatakase näiteks Eesti Energia kütte­ Autoleht 7. märts 2012 17

t e stid j a sõidup r oo v id N iss a n L e a f

Hind:

u 40 000 €

Hind toetusega: u 22 000 € Eestis müügil: aprillis Mootor: elektrimootor Võimsus: 80 kW (109 hj) 2730–9800 p/min Pöördemoment: 280 Nm 0–2730 p/min Käigukast: puudub Tühimass/kandevõime: 1567/395 kg Aku mahtuvus: 24 kWh Tippkiirus: 145 km/h Aeg 0–100 km/h: 11,9 s Sõiduulatus: 175 km Garantii: 3 aastat või 100 000 (akud ja elektriajam 5 aastat) Hooldusvälp: 30 000 km

1550 mm

Rööbe ees/taga: 1535/1535 mm Laius: 1770 mm

Arvuti või nutitelefoni abil saab näiteks distantsilt lülitada sisse auto kliimasüsteemi. 2700 mm 4445 mm b a a s v a r ustus

8 Turvapadjad

Pakiruum on igapäevatoimetusteks piisav, istmete seljatoed allaklapitavad.

Kaks pistikut: vasakpoolne on mõeldud ­kiir­laadijale ja parempoolne tavalaadijale.

paketti, maksab kilovatttund öösel 6,25 sen­ ti, järelikult kulunuks sajale kilomeetrile 1,83 eurot jne. Võrreldes tehaseandmetega ehk NEDC (New European Driving Cycle) metoodika järgi mõõdetud sõiduulatusega (175 km), on erine­ vus sõiduulatuses pehme talveilmaga umbes kahekordne. Kindlasti saanuks ka meie testis sõiduulatuse pikemaks, sada kilomeetrit ve­ nitanuks eriliselt ökonoomse sõidustiiliga ja kütteseadme väljalülitamisega kindlasti välja, võib-olla enamgi, kuid see polnud eesmärk. Siht oli proovida autot tavatingimustes.

Nissan lubab 11,9 sekundit, testiauto saab hakkama 11,7ga. Muide, üks kiirenduskatse vähendab sõiduulatust kaks kilomeetrit. Kiirendus on ühtlaselt jõuline, auto väga stabiilne. Just stabiilsus on peamine märgu­ sõna iseloomustamaks Leafi juhitavust. Üsna pikk telgede vahe (2,7 meetrit) ja madal ras­ kuskese (akud!) kindlustavad sellele 1,5ton­ nise tühimassiga autole rahulikud maneerid ning pingevaba mineku.

Mugav ja vaikne Leafi sõiduomadustes on esiplaanil mugavus, see saab suurepäraselt hakkama auklike tee­ dega ning on äärmiselt vaikne, seda eriti lin­ nakiirustel. Vastavalt aastaajale veeres auto talverehvidel (lamellid), mistõttu müramõõt­ mistulemusi ei saa üks-ühele suvistega võr­ relda, kuid olgu öeldud, et 50 km/h kiirusel mõõdetud Leafi sisemüra 57 db(A) on numb­ riliselt võrdne üleeelmises Autolehes avalda­ tud Mercedes-Benz C 220 CDI müraga samal kiirusel, ainult et Leaf sai sama tulemuse tal­ verehvidel ja Eestile omaselt karedal asfaldil, C-klass suverehvidel Saksmaal. Maanteetemposki jääb Leaf vaikseks, reh­ vi- ja tuulemüra tulevad küll rohkem mängu ja kergitavad näidu 90 km/h sõites 61 detsi­ bellini, kuid seegi on tagasihoidlik näit. Kiirenduskatsel 0–100 km/h teeb Leaf te­ haseandmetele tuule alla, napilt, aga siiski. 18 Autoleht 7. märts 2012

Osta või mitte? Küsimusele, kas osta Leaf, ei saa üheselt vas­ tata. Kahtlemata on vähemalt praegu tegu parima elektriautoga Eesti turul. Kas 80kilo­ meetrisest sõiduulatusest nulli ja paari mii­ nuskraadi korral piisab või mitte, teab igaüks oma sõitude järgi ise kõige paremini. 2,9 eu­ rot saja kilomeetri linnasõidu „kütuse” eest ei ole palju, sisepõlemismootori puhul läheks paljudel oma neli-viis korda rohkem. Laadi­ mises ei ole midagi võimatut ka nn magala­ rajoonis, vähemalt Õismäe näitel saab seda kinnitada. Leafi laadimiseks kulus parkla eel­ soojenduspistikust peaaegu tühja aku puhul 12 tundi. Kui valmib kiirlaadijate võrk, saab akud täis palju kiiremini, kuid tuleb tähele panna, et kiirlaadija lühendab aku eluiga. Kindel saab olla selles, et kõigilt muudelt omadustelt ruumikusest dünaamikani, on Leaf korraliku pereauto tasemel. Kindel saab olla ka selles, et elektriauto pole veel valmis. Kristjan Sooper

Mitteblokeeruvad pidurid

Stabiilsuskontroll

Esitulede pesurid

Eesmised udulaternad

4 Kesklukustus

Elektrilised aknatõstukid

Konditsioneer

Juhiistme kõrguse reguleerimine

Kiirushoidik

Vihmasensor

CD-mängija

Esiistmete soojendus

Valuveljed

AUX-sisend

mõõtmistu l e mus e d

Kiirendusvõime

4,8 s

0-60 km/h

Sisemüra Kiirus 50 km/h 57 dB (A) 70 km/h 59 dB (A) 90 km/h 61 dB (A)

11,7 s

0-100 km/h

Sõiduulatus katsetel 82 km

Rehvid: Goodyear Ultragrip Ice+ 205/55 R16 M+S (lamellrehvid) Hin d e d

Hind ja varustus: Disain: Sõitjateruum: Mootor ja jõuülekanne: Sõiduomadused: Autolehe hinnang: Plussid: ruumikas, mugav, ökonoomne Miinused: elektriautole üldiselt omased – piiratud sõiduulatus ja kõrge hind Kokkuvõte: ruumikas ja mugav elekt­ riauto, mis pehme talveilmaga läbib mugavusi kasutades ja normaalse sõi­ dustiiliga umbes poole ideaaltingimuste sõiduulatusest.

f ookus

10 paremat džiipi 10 000 euro eest

10 000 euroga saab valida suure hulga nii tõsiste metsaskäimise-autode kui praktiliste linna­ džiipide vahel. Soovitame kümmet parimat ning hoiatame mõne ebaõnnestunud mudeli eest. Uuena popp Honda CR-V on osutunud töö­ kindlaks autoks, järelturul on see hinnas.

10

Töökindel ja praktiline pereauto Honda CR-V (2001–2006) Hinnad: 7000 – 13 000 eurot Levinumad mootorid: 2,0 bensiin ja diisel

Maastikuvõimekus: Miks osta? Honda CR-V tugevuseks ei ole maastikusõit, selle tagumised rattad aitavad lükata vaid siis, kui esimesed juba puksima hakkavad ning juhil nelikveoga kuidagi manipuleerida ei anna. Honda linnadžiibi trumbid on hoopis tõeliselt

ruumikas ja praktiline kere ning peaaegu ületamatu töökindlus. Varemgi oleme kirjutanud, et Saksa tehnoülevaatustel esineb see hästi, kuid täpselt sama kehtib Soome ja Rootsi tehnoülevaatuste kohta: ka Põhjamaade tabelites on CR-V täiesti tipus. Kiita saab ka varustust ning sageli on CR-V-d automaatkäigukastiga. Kõige selle pärast passib see Honda pereautoks väga hästi. Mida ostul kontrollida? Soomlased toovad näiteks välja, et veidi on CR-V-del probleeme takerduva seisupiduriga, igaks juhuks tasuks siis juba kontrollida kogu pidurisüsteemi. Ka veermik võib suuremal läbisõidul väsimuse märke ilmutada (näiteks rattalaagrid), ettevaatlikum tuleks olla diislitega. Need kipuvad õli sööma ning kui autoga on juba palju sõidetud, pole muudki mootoriga seotud vead võimatud. Kui veel viriseda tahta, siis kipub bensiinimootori ja automaatkäigukastiga CR-V palju kütust võtma. Järgmise põlvkonna auto on näiteks palju säästlikum.

paremat Džiipi

Armatuurlaud erineb tavalise sõiduauto omast, automaatkasti kang asub armatuurlaual.

Mootorid on head, rohkem võib muresid põhjus­ tada diisel. Samas on see palju ökonoomsem. Autoleht 7. märts 2012 19

f ookus

10

paremat Džiipi

Grand Cherokee võib sellisest mudast hõlpsalt läbi sõita – kui sel on õige nelikveosüsteem.

Sportage väärib kasutatuna kaalumist, kuna selle tehasegarantii võib siiani kehtida.

Välisdisainiga eelmise põlve Sportage ei hiilanud, praegune küll.

Tehasegarantiiga kasutatud auto Kia Sportage Toodeti: 2004–2010 Hinnavahemik: 7000 – 11 000 € Levinumad mootorid: 2,0 l bensiin

Maastikuvõimekus: Miks osta? Selge see, et eelmise põlve Sportage ei ole linnadžiipide seas mingi eriline tegija, kuuludes kasutusomadustelt pigem keskmike sekka. Kia kasuks räägib hoopis tõik, et 10 000 euro eest õnnestub soetada tehasegarantiiga auto. Pikka aega pakkus Kia oma autodele viieaastast garantiid, alates Kapoti alla tasub valida 2007. aastast lihtsaim kaheliitrine bensiinimootor. V-6 ja Sportage’ile aga juba ka seitsmediisel on janused. aastast. 2008. aasta mudeli garantii kehtib seega lausa 2015. aastani. Lisaks garantiitingimustele paistab Kia silma väikeste läbisõitudega: leidub autosid, mille läbisõit on vaid mõnikümmend tuhat kilomeetrit. Mida ostes kontrollida? Sportage’i töökindlusega suuri probleeme pole. Pigem tasub ostes tähele panna, et palju pakutakse ka esiveolisi autosid ning jõuallikatest eelistada kaheliitrist bensiinimootorit. 2,7liitrine bensiinimootor ja kaheliitrine diisel ei olnud kuigi õnnestunud jõuallikad. 20 Autoleht 7. märts 2012

Maastikulegend, mis hoiab hinda Mercedes-Benz G-klass Toodeti: al 1979 Hinnavahemik: 4000 – 60 000 € Levinumad mootorid: 3,0 ja 3,5 l diisel

Maastikuvõimekus: Miks osta? 10 000 euro eest saab umbes 20 aastat vana G-klassi. Vana auto soovitamine nii kallilt võib tunduda üllatav, aga Geländewagen’il on ka üht-teist pakkuda. Legendaarne maastikuvõimekus saab alguse kõrgest kliirensist ja kolmest lukustatavast diferentsiaalist. Armeejuurtega G-klass jõuab tänu sellele kaugemale ka linnadžiibiga sõitjate unistustest. Et tegu on klassikalise raamile ehitatud autoga, on see tugev ja kauakestev, mis peegeldub ka Gklassi hindades. Need lihtsalt ei kipu langema. Isegi kümmekond aastat vanad eksemplarid maksavad 20 000 – 25 000 eurot. Mida ostes kontrollida? Peamine on selgeks teha, kui rasketes oludes ostetav G-klass oma senise elu on veetnud. Kui linnatänavail, siis on kõik tore, kui metsas kännu otsas, siis mitte nii tore.

Lühikese kolmeukselise G-klassi hinnad on natuke madalamad, auto ise vähempraktiline.

20 aastat vana G-klassi eest tuleb välja käia 10 000 eurot ja valik pole turul sugugi suur.

Tõsine machomaastikuauto Nissan Patrol Toodeti: 1999–2009 Hinnavahemik: 5000 – 20 000 € Levinumad mootorid: 2,8 ja 3,0 l diisel Välimus pole siiani kuigivõrd muutunud, kuigi toodetakse juba ülejärgmist põlvkonda.

Ostes tuleks kindlasti eelistada 2,7 CRD mootorit, sest 3,1liitrine oli vanaaegne.

Soodne, suur ja võimekas Maastikuvõimekus:

otseselt auto maastikuvõimekus. Kui viimane on oluline, tasuks valida Selec-Trac või lausa Quadra-Drive (kolm diferentsiaalilukku) süsteemiga auto. Sõiduomadustelt on Jeep mugav ja laisapoolne, tagaistmel ülearu ruumi pole, kuid pakiruum on mõnusalt mahukas.

Miks osta? Grand Cherokee tundub nüüdseks ahvatlevalt soodne. Odav hind sunnib paraku kompromissile, sest see tähendab nigelat 3,1liitrist diiselmootorit. Osta soovitaks hilisema 2,7liitrise Mercedese diisliga Cherokee, mille hinnad stardivad 6000 euro piirimailt. See jõuallikas on võimsam, ökonoomsem ja töötab vaiksemalt. Mõistagi pakuti ka bensiinimootoreid (V8!), kuid need on meie turul marginaalne nähtus. Teada tasub, et Grand Cherokeele pakuti mitut sorti nelikveosüsteeme, millest sõltub

Mida ostes kontrollida? Grand Cherokeede valik turul on meeletult suur. Kui 3,1liitrist mootorit vältida, ei tohiks töökindlus erakordseid probleeme tekitada. Osta tuleb siiski õige auto, sest varuosad on keskmisest kallimad. Uurida tasub, kas konkreetne sõiduk on läbinud kõik tehasesse tagasikutsumised. Need olid seoses istmesoojenduste võimaliku süttimisega, esiuste klaasitõstukitega (klaasid kukuvad alla) ja päikesesirmidega (kinnitused purunevad). Kontrollida tasub ka konditsioneeri või kliimaseadme korrasolekut.

Jeep Grand Cherokee Toodeti: 1998–2004 Hinnavahemik: 4000 – 12 000 € Levinumad mootorid: 2,7 ja 3,1 diisel

Maastikuvõimekus: Miks osta? Patrol on tõsine maastikuauto selle termini vanaaegses tähenduses: auto, mis tunneb ennast kodus ainult maastikul ja mitte teedel. Asfaldisõidul jätab Patrol selgelt veoautoliku mulje, raputab ja kõigub, aga maastikul tunneb ennast hästi. Auto on seest ja väljast hiiglaslik, võib vedada rasket haagist ja läbi murda raskest maastikust. Diiselmootorid ei ole ülemäära võimsad, eriti varasem 2,8liitrine, ja kiirendavad rasket autot loiult. Kütusekulu on suur. Mida ostes kontrollida? Ostul tuleks kere ja eriti põhjaalune kriitilise pilguga üle vaadata, samuti sisustus. Mõlke ja kriime, mis roostetama lähevad, hangitakse eesmärgipäraselt kasutatava maastikuautoga enam kui mõne peresedaaniga ning kännu otsa kinni jäädes võivad kahjustused suured olla. Ühtlasi tasub veenduda nelikveosüsteemi kõigi detailide toimimises. Roostele on kõige vastuvõtlikumad tagumised uksed.

Outlander sõidab nagu sõiduauto, kuid jõuab kehval teel tänu nelikveole siiski kaugemale.

Töökindel ja sõiduautolik linnadžiip Mitsubishi Outlander Toodeti: 2003–2007 Hinnavahemik: 5000 – 10 000 € Levinumad mootorid: 2,0 ja 2,4 l bensiin

Maastikuvõimekus: Miks osta? Mitsubishi Outlander tasub soetamist kindla töökindluse ja lihtsuse tõttu. Selle hinnad on meeldivalt madalale langenud, kuid erilisi lagunemismärke pole auto siiani näidanud. Sõiduomadustelt meenutab Outlander pigem sportautot ning on vahest ka natuke ebamugavam kui selle klassi autod muidu. Ka pakiruum võiks suurem olla, arvestades, et

džiip ostetakse sageli ka praktilistest vajadustest lähtuvalt. Diislilembeste eestlaste jaoks on kehv uudis ka see, et Outlanderile pakuti vaid bensiinimootoreid. Neil pole viga, kuid kütusekulu kipub suureks, eriti koos automaatkäigukastiga. Mida ostes kontrollida? Lisaks muule tavapärasele tasub ostes veenduda siduri laitmatus töös ning uurida 90 000 km hoolduse kohta. Et viimane on hammasrihma vahetuse tõttu kallis, võidi hooldusega koonerdada. Enamik praegu müüdavaid autosid on siiski selgelt suurema läbisõiduga.

Patrol on tõsine tööloom, tundes ennast koduselt maastikul, aga mitte asfaldil.

Suure Nissani varustus võib olla ülinapp, kuid vastupidi ka üliluksuslik.

Autoleht 7. märts 2012 21

f ookus

10

Jaapani linnadžiipidest maastikul parim

paremat Džiipi

Kuigi kõrge kliirensi­ ga linnadžiip, pakuti Foresteri ka võimsa turbomootoriga.

Suzuki Grand Vitara (alates 2005) Hinnad: 7900 – 20 000 eurot Levinumad mootorid: 2,0 bensiin ja 1,9 diisel

Maastikuvõimekus: Miks osta? Kolmanda põlvkonna Grand Vitara pole Eestis eales nautinud võrdväärset populaarsust Honda CR-V või Toyota RAV4-ga, kuid sellegi poolest on Suzukil nende müügihittide ees oma selged eelised. Esiteks oli Suzuki uuena Hondast-Toyotast soodsam ning pruugitunagi saab sama raha eest hoopis värskema auto. Teiseks on Grand Vitara maastikul palju võimekam, sel on varustuses aeglusti ja keskdiferentsiaali lukustus (va 1,6liitrine). Kui raatsite kulutada üle 10 000 euro, tasuks eelistada 2008. aasta mudelivärskenduse järgseid autosid, lisaks paremale varustusele ja mitmele detailiuuendusele on need ka vaiksemad. Mida ostul kontrollida? Üldiselt on Grand Vitara töökindel, kuid mõningaid nn lastehaiguseid siiski põdes: näiteks kippusid kaheliitrised mootorid õli võtma, diislitel on probleeme olnud kübemefiltriga. Esinenud on õlilekkeid ja harva muresid käigukastidega. Üldiselt tasub eelistada diislit – need on märksa säästlikumad ja annavad mõnusama mineku.

Foresteri sõitjateruum on lihtne, alloleval pildil on näha aeglusti lülitushoob.

Sõiduautolik, aga saab häst Subaru Forester (2002–2008) Hinnad: 6900 – 14 000 eurot Levinumad mootorid: 2,0 ja 2,5 turbo, bensiin

Maastikuvõimekus: Miks osta? Kuigi Forester näeb keskmisest linnadžiibist sõiduautolikum välja, saab see maastikul

mõnestki rivaalist paremini hakkama. Foresteril veavad pidevalt kõik rattad, sel on täiesti arvestatav 19sentimeetrine kliirens ning varustuses aeglusti (koos manuaalkäigukastiga). Kui peaksite kiirestisõitu nautima, võite valida turbomootori. Mingil põhjusel on turbomootor tavaliselt küll ühendatud automaatkäigukastiga, mis suure osa sõidumõnust ära võtab. Nagu erinevate

Visa tööloom Toyota Land Cruiser (1996–2003) Hinnad: 6000 – 9000 eurot Levinumad mootorid: 3,0 diisel

Maastikuvõimekus:

Grand Vitara saab maastikul hästi hakkama, kuid tavasõidul on vedrustus puisevõitu.

Varustus, materjalid ja müratase paranes 2008. aasta mudelivärskendusega.

22 Autoleht 7. märts 2012

Miks osta? Kunagise staatusesümboli koha on ammu üle võtnud teised autod, kuid Land Cruiser 90/95 on endiselt järelturul nõutud ja see kajastub ka kõrges hinnas. Land Cruiser kestab hea hoolduse korral väga kaua ning tuleb toime ka rasketes tingimustes. Kohti võib olla kuni kaheksa, nii et vajadusel asendab see džiip nii mahtuniversaali kui ka kaubabussi. Kuigi varustust on tihti külluslikult, pole tegu siiski luksusautoga. Praeguses mõistes jätavad tugevalt soovida nii sõiduomadused kui ka sõitjateruumi viimistlusmaterjalid. Mida ostul kontrollida? See auto pole pommikindel ning kõrge iga ja rasked kasutustingimused lisavad võimalikke veakohti. Ostul tasub otsida roostet, uurida roolilati ja esisilla seisukorda, proovida rakendada tagarattaid. Jaotuskasti kett võib venida ning muresid on olnud plokikaantega.

Üldiselt on Land Cruiser vastupidav, kuid ostul tuleks teha siiski põhjalik kontroll.

Varustus on üldjuhul korralik, kuid sise­ materjalid tänapäeva tasemele ei küündi.

Mercedes ML-klass Toodeti: 1997–2005 Hinnavahemik: 4000 – 13 000 €

ti hakkama ka maastikul maade töökindlusstatistika näitab, kuulub Forester ka eriti väheprobleemsete autode hulka, samas võib siin ka üldistada: üldiselt ongi Jaapani linnadžiibid väga töökindlad. Mida ostul kontrollida? Vedrustust ja amortisaatoreid eelkõige, samuti pidureid. Mingeid ootamatuid väljaminekuid hoitud Forester tavaliselt ei põhjusta, kuid ku-

Džiipide seas sportlik Toyota RAV4 (2000–2006) Hinnad: 6000 – 12 500 eurot Levinumad mootorid: 2,0 bensiin ja diisel

Maastikuvõimekus:

luosad vajavad selgi aeg-ajalt vahetamist ning kui auto eelmine omanik polegi eales-mittekatkiminevat autot kunagi remontinud, võivad auto kordasaamise kulud kopsakad olla. Igaks juhuks tasub ka jõuülekandele tähelepanu pöörata, nelikveolisel saab see vatti, eriti, kui rasketes tingimustes sõidetakse. Ostul tasub tähele panna, et maanteel on sõidu­müra suur ja tagumine istmerida kitsavõitu.

Boonuseks on elav juhitavus ning erksad mootorid. Uimane neljaastmeline automaatkäigukast võtab küll osa sõidumõnu maha. Nelikvedu on RAV-il püsiv ja seda jaotatakse suhtes 50 : 50, aeglustit ega diferentsiaalilukke pole. Miinustena saab märkida veidi odavaid materjale sõitjateruumis, samuti päris tugevat teemüra.

Miks osta? RAV4 on üsna lollikindel valik: sel esines algul küll nn lastehaiguseid, kuid üldiselt võib arvestada ootuspärase toyotaliku töökindlusega. Näiteks 2005. aasta autode seas oli RAV4 Saksamaa töökindlusstatistikas paremuselt kolmas, Soomes isegi teine.

Mida ostul kontrollida? Muresid on olnud bensiinimootorite lambda-anduritega ning diislite toitesüsteemiga, ajapikku kulub veermik (amortisaatorid, ratta­ laagrid, puksid) ja pidurid. Kui võtta pigem kallima hinnaga RAV4, võib end juba üsna kindlalt tunda – 8000 euro eest pakutakse usaldusväärse taustaga autosid, mille läbisõit jääb vaid 100 000 km juurde.

Igasuguste kvaliteedi- ja töökindlusuuringute põhjal on RAV4 eriti murevaba linnadžiip.

Pakuti ka kolmeukselist versiooni, Eestis on see keretüüp vähe levinud.

ML-klassi Mercedes oli algul hämmastavalt kehva kvaliteediga ning tõmbas sellega margi kõikuvat mainet veelgi alla. Probleeme jagus uuena, praegu on lood veel palju hullemad. Peamised hädad on veermikuga: raske auto all ei pea liigendid lihtsalt vastu. Palju on probleeme koostekvaliteediga, sõitjateruum laguneb ja nagiseb, samuti tõrguvad elektriseadmed. Tõsi, nüüdseks saab ML-i omanikuks kas või 4000 euroga, mis tundub üliahvatlev. Sellise ostu puhul on pöörased remondikulud aga garanteeritud.

Volvo XC90 Toodeti: al 2003 Hinnavahemik: 9000 – 30 000 € Nelikveolisel Volvol on töökindlusprobleeme palju ja tõsiseid. Kasutajad kurdavad esisilla kiiret kulumist, lekkivat katuseluuki, elektroonikamuresid. Tõsisemad on diislitel pihustite tundlikkus ning probleemid kõrgsurvepumbaga. Vähemalt kolmel korral on autot tagasi kutsutud: roolisüsteemi, kütuselekete (D5) ja akulühise tõttu. Mureta pole ka nelikveoskeem, sest väga paljud kasutajad kurdavad, et tagarattad autol lihtsalt ei vea. Kui tekib kiusatus siiski XC90 osta, siis tasub valida 2006. aasta või uuem bensiinimootoriga auto.

BMW X5 Toodeti: 2000–2006 Hinnavahemik: 7500 – 25 000 € BMW X5 ei ole iseenesest kehv džiip, kuid vähem kui 10 000 euro eest seda siiski osta ei soovitaks. Nimelt saab selle raha eest 2003. aasta mudeliuuenduse eelse versiooni, millel oli kõiksugu probleeme palju rohkem. Häda põhjustasid elektroonilised lisaseadmed, aga ka mootorielektroonika, kiiresti kulusid vedrustuse detailid ja isegi veovõllid. 2003. aasta täiendustest alates on hädasid vähemaks jäänud. Lisaks: kui varasemad mudelid olid maastikul üsnagi abitud, siis hilisematel X5-tel kasutatakse nutikamat nelikveosüsteemi xDrive, mis võimaldab ka teedelt maha keerata. Autoleht 7. märts 2012 23

f ookus Tühjal teel ja ilusa ilmaga oskab sõita peaaegu iga juhiloaomanik, kui aga olud muutuvad kee­ rulisemaks, oskab mõni rooli taga ainult kiljuda.

Igaühest ei saagi Miks on nii, et kui üks talvekuu satub ime läbi olema lumetu, kahaneb avariide arv paugupealt 50%? Miks aina enam juhte sõidab tühjalt maanteelt autoga kraavi? Miks lõviosa ristmikuõnnetustest on tagantotsasõidud? Miks paljud juhid kardavad talvel paaniliselt sõitmist? Kui 2011. aasta det1 sember juhtus olema sooja sügisilmaga, vähenes

liiklusõnnetuste hulk võrreldes 2010. aasta paksulumise jõulukuuga koguni 50%. Mullu kasvas ühesõidukiõnnetuste arv 20% (kokku 344), kusjuures ligi 80% sellistest teelt väljasõitudest juhtus maanteel.

2

Tallinna avariirohkema3 tel ristmikel juhtunud kokkupõrgetest 44–68% on tagantotsasõidud ehk teisisõnu ei suutnud sohvrid ette näha eessõitja pidurdamist või muud manöövrit ja/või sellele õigesti reageerida. 24 Autoleht 7. märts 2012

Liikluskindlustusfondi kõrvalolev statistika on üpris hir­ mutav. Nagu ka Autolehe tegijate subjektiivsem tähelepanek, et üh­ telugu kohtab autoroolis inimest, kelle isteasend ja juhtimisvõtted ütlevad selgelt: sohvril on tõsine hirm, et ta ei saa libedal teel au­ toga hakkama ka siis, kui olukord on kaugel ohtlikust-ootamatust. Kas kõik eelöeldu tähendab, et keskmine eestlane on autoroolis aina abitum käpard? Autoleht palus meie autojuh­ tide sõiduoskuse taseme ning selle tõstmiseks vajalike tegevus­ te üle arutlema sõidukoolitaja ja eksrallisõitja Raido Rüütli, maan­ teeameti nõuniku ja eksliikluspo­ litseiniku Villu Vane, autokoolide liidu presidendi ja Aide autokooli

juhi Enn Saardi ning kogenud bussijuhi Veiko Pitkäneni, kes lä­ bib Hansabussi 50kohalise turis­ mibussi roolis aastas ligi 100 000 kilomeetrit.

Protseduuriline mälu „Kõigepealt ma positsiooniks end liikluse temaatikas,” alustab Rüütel. „Olen küll ehk eestlastest enim end autoroolis ellujäämi­ seks koolitanud, kuid mingit ai­ nutõde või teadmist, kuidas igas situatsioonis ellu jääda, ma ju ei oma. See on lõppkokkuvõttes ikka Taevaisa kätes. Seega – mul on vaid isiklik ko­ gemus koolitamaks nii ennast kui ka õpilasi ja saan hinnangut anda vaid sellelt baasilt. Aga asjast. Vist tuntuim eesti

soost teadlane maailmas Endel Tulving on oma uuringutes lii­ gitanud mälu kolmeks – protse­ duuriline, semantiline ja episoo­ diline. Kaht viimast peame oma intelligentsi ning mälu kvaliteedi näitajaks, esimese kohta kirjutab ta aga nii: „Protseduuriline mälu hõlmab mälu selle kohta, kui­ das midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. See puudutab rohkem tegu kui paljast mõtet, nõuab kestvat harjutamist, seda on võimalik täide saata automaat­ selt, tähelepanu keskendamata. Protseduurilise mälu selgeimad näited on tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine ja rattaga sõitmine ning tunnetusvõimed nagu lugemine-kirjutamine.” Autoroolis tegutseminegi eel­

Fotod: Elmo Riig / Sakala ja Toomas Huik / Postimees

i head autojuhti! dab protseduurilise mälu tree­ nitust. Kriitilises situatsioonis pole aega kasutada semantilist mälu, et meenutada läbi sümbo­ lite esitatavaid fakte. Samuti on vähe kasu episoodilisest mälust (näiteks mida Rüütel rääkis sõi­ dukoolitusel sellises situatsioonis tegutsemise kohta). Kriitilises olukorras ei ole aega! Tuleb optimaalselt käituda, tegutseda momentaalselt. Milline käitumine on optimaal­ ne just antud situatsioonis, on võimalik talletada protseduurilis­ se mällu läbi tuhandete autojuhi kontrolli all tehtud liuglemiste li­ bedamal või karedamal teel. Vaid harjutuste paljukordne läbimine (ja muidugi ka pikk juhistaaž) an­ nab kindluse ning stressita juhti­ misvõime. Vaid siis ei ehmu me iga anomaalia peale, vaid reagee­ rime sellele adekvaatselt.” „Sõltub suuresti isikust – iga­ ühest ei saagi head autojuhti,” nendib Vane enda ja kahe tütre

Tagant otsa ja tagurpidi otsa 2011. aastal juhtus 29 679 liiklusAVARIID õnnetust. Ligi pool neist olid tagantTeeandmisotsasõidud ja õnnetused tagurdamisel. kohustuse

Tagantotsasõit

5938

eiramine

4214

Õnnetused tagurdamisel

Muud liigid kokku

11 954

7573 Allikas: LKF

sõiduõpet meenutades. Ja soos­ tub Rüütliga, et oskused tulevad vaid harjutades: „Praegu on (ju­ hiõppel) reguleeritud minimaal­ ne õppesõidutundide arv, millest üldjuhul ei piisa – või siis peab juhikandidaadil olema varasem sõidukogemus. Õnneks – niipal­ ju, kui olen kuulnud – võetakse ikka lisatunde ka. Juhtide esma­ õppesse alles hiljaaegu lisandu­ nud libedasõidukoolitust on ette

nähtud vaid üks tund, kuid hea oleks, kui seda oleks rohkem.”

Juhiks 2000 tunniga „Me ei saa määrata, et õppesõitu peaks tegema näiteks 100 tun­ di,” ütleb Saard. „Samas tuleb sõidukogemus ainult tundide­ ga – õigeks juhiks saab pärast ligi 2000tunnist sõitmist. Et juhiõpe on niigi üsna kallis (550–600 €), peaks 16aastane rohkem sõitma

ema-isa kõrval. Et niisugusest sõiduõppest ka kasu oleks, peaks aga näiteks Rootsi eeskujul tege­ ma lapsevanemale enne kolme­ tunnise sõiduõpetuskoolitu­ se – isegi kogenud juht ei pruugi kõike õigesti teada-õpetada.” Sõiduõppe kohta tunnistab Saard: „Rohkem oleks vaja maan­ teesõidukoolitust, et õpilane kogeks suurt kiirust, külgtuult, libedust ja saaks harjutada möö­ dasõiduks vajalikke oskusi.” Pitkänen lisab loetellu õige piki­ vahe. „Aeglasemalt sõitja taha koguneb tavaliselt tropp, kus au­ tod üksteisel seljas ja keegi möö­ da sõita ei söanda. Kui kogenum juht seda teeb, pole tal võimalik oma sõidurajale naasta – no ei topi 12meetrist bussi 5meetrisse vahesse!” Lisaks ei pruugi sõiduõppija praeguse maanteekoolitusmahu juures kordagi sattuda tuliuuele asfaldile, mis vihmamärjana on esimesel aastal hull-libe. „Kui Autoleht 7. märts 2012 25

f ookus bussil löövad rattad kõrgeima käiguga 80 km/h sõites tühja, siis ... Milline algaja selle peale ise tuleks, et märg asfalt saab nii libe olla?” Peale selle peaks bussijuhi ar­ vates ka iga sõiduauto juhiks pür­ gija saama vähemalt proovida, kuidas käib suure veoki või bussi roolimine. „Siis ei kiilutaks end suurema kaarega pööraja külje alla ega sõidetaks pikalt bussiveoki kõrval pimedas nurgas.” „Oluline on ka pimedas sõitmi­ se harjutamine – kui õppeautole takistus ootamatult ette visata, ei taipa mõni õppur praegu isegi pidurdada, vaid hakkab lihtsalt kiljuma ...” jätkab Saard. Pitkä­ nen sekundeerib: „Ja ka tulede ümberlülitamist peaksid paljud õppima. Kaugtuled vahetatakse lähituledeks väga varakult ning järelikult sõidetakse pikalt prakti­ liselt käsikaudu. Näiteks Soomes on levinud pigem teine äärmus.” Samas ei pruugi sõiduõpetajal käealuse kõigi tarvilike oskuste lihvimiseks lihtsalt aega jätkuda, sest eesmärk on hoopis see, et õppur eksamilt läbi saaks. Vane sõnul tundub tallegi, et praegune sõiduõpe on suuresti orientee­ ritud eksamile ja vähem pööra­ takse tähelepanu ohutule liikle­ misele. „Rohkem peaks suunama tähelepanu sellele, kuidas ohu­ olukordi ette näha, neid vältida ning neis käituda. Liiklejate vas­ tastikune viisakus ja omavaheline suhtlemine on vist ka kaunis ta­ gaplaanil,” nendib ta.

Luba taskus, sõita ei oska Saard on kriitikaga nõus, kuid üt­ leb: „Mõni õpetaja õpetabki seda, et üks eksamineerija nõuab üht, teine teist. Sestap oleks vaja ek­ samineerijate taset võrdsemaks koolitada. Lisaks on sõidueksam vahel ikka selle peale ehitatud, et kas eksamineerijal õnnestub õp­ pur läbi kukutada. Samas oleks õigem lasta eksinul mõnd ma­ nöövrit kas või kaks-kolm korda proovida, et saaks selgeks, kas viga tehti tähelepanematusest või oskamatusest. Sõidueksami kohta ei saa auto­ koolid aga liiklusregistrilt kah­ juks tagasisidet, teame praegu vaid õpilasepoolset seisukohta. Kuigi eksamiautodes on video­ salvestid, pole meile siiani ühtki videot näidatud. Eks peame neid senisest karmimalt nõudma.” Lootusele, et veel rangem sõi­ dueksam (esimesel katsel saab sellega praegu hakkama umbes 50%) tooks liiklusse paremad juhid, tõmbab aga Saard kriipsu 26 Autoleht 7. märts 2012

peale. „Eesti sõidueksam on Eu­ roopas praegugi üpris karm. Vin­ ti peale keerates jõuame ehk hoo­ pis selleni, et rohkem hakatakse sõitma üldse juhiloata.” Mida teha aga nendega, kel „kaaned” taskus juba aastaid, aga sõiduoskus selle kiuste pehmelt­ öeldes niru, sest auto aetakse garaažist välja vaid korra nädalas või ainult suviti? „Ehk oleks vaja rohkem rõ­ huda meie südametunnistusele suhtuda enesekriitiliselt oma juhtimisvõimesse? Kuuleme ju kõrgetelt tribüünidelt pidevalt üleskutseid elukestvaks õppeks erinevatel aladel. Samas ühe väga ohurikka tegevuse kohta arvame tihti, et autokoolist sain ju tunnis­ tuse ja olengi nüüd oskaja!” ütleb Rüütel.

Liiklusest ei kao mitte kunagi märatsejad ega ka kohmitsejad ning arukas roolikeeraja oskab arvestada nii ühtede kui ka teis­ tega vastakuti sattumisega.

Sunniga järelõppele? Saard nendib: „Sõiduoskuse poo­ lest ei liigitaks ma juhte noorteks ja vanadeks, vaid neiks, kes sõi­ dab rohkem ja vähem.” Ja pakub, et juhtide sõiduoskust parandaks muuhulgas ammuse AUTOMi sõi­ dumeisterlikkusvõistluse sarnas­ te ürituste taaselustamine. „Riik võiks korraldada näiteks vigur­ sõiduvõistlusi ja muid mõõduvõt­ te, sest kas või inimlikust edevusest läheks sinna nii mõnigi ja sel­ le tulemusel paraneks sõiduos­ kus.” Selliseid üritusi oleks vist tões­ ti hädasti vaja – võta või äsjane uunikautode talveralli (vaata Autolehte 8/2012), mille 150 star­ dikohta täitusid juba mitu kuud enne ürituse algust ning keeru­ listes teeoludes läbitud ligi 350 kilomeetrit andsid ilmselt kõigile sõidukogemust kuhjaga juurde. Pitkänen toob näiteks äsja IdaVirumaal juhtunud traagilise õn­ netuse, kus Mitsubishi paiskus, külg ees, vastusõitva Audi ette. (Avarii video leiab Internetist.) „Sõitsin tol päeval ka ise seal. Jah, tee oli libe ja see kurv on vastik, aga too õnnetus juhtus kahjuks küll vist puhtalt Mitsubishi juhi lollusest.” Kõik küsitletud on nõus, et selle talve ainsast tasuta võima­ lusest pühapäeviti Laitse liberajal kätt harjutada on vähe. „Sunniviisil seda vist ei korral­ da – kõik on inimeses endas kin­ ni,” nendib Vane. „Lisaks pole ka laialt kättesaadavaid odavaid või tasuta võimalusi. Kui palju meil

on kas või tasuta lumeradu, kuhu võiksin õhtul pärast tööd minna harjutama? Usun, et sellised ko­ had leiaksid tihedat kasutamist.”

Rängem trahv ei aita Rüütel tunnustab samas maantee­ ametit liiklusohutuskampaaniate korraldamise eest. Vane kinnitu­ sel on nende tähtsust sageli ala­ hinnatud, kuid kampaaniatel on kindel osa liiklejate käitumise ja hoiakute kujundamisel. „See on järjepidev töö, kuid paraku seab lisaks rahale ka aeg oma raamid. Aastas üle viie-kuue kampaania ei saa teha, sest siis käiks pidevalt üks suur kampaania ja nende

«sõiduoskust parandaks AUTOMi sõidumeisterlikkusvõist­luste laadsete ürituste taastamine.»

mõju kaoks,” selgitab ta. Vane arvab siiski, et liikluses tekitavad suuremat ohtu pigem enda ja oma auto võimeid üle hindavad huligaanid kui abitud kohmerdised. Ei saa me liikluses ilmselt kunagi lahti esimestest ega teistest. „Ka abitu juht on segav ja vahel ka ohtu põhjustav, kuid üldjuhul ei sea ta siiski kaas­ liiklejaid ohtu,” nendib nõunik. „Kuidas jõuda selleni, et me hooliksime rohkem endist ja kaasliiklejatest ega seaks oma oskamatuse tõttu elusid ohtu? Ma ei tea,” tunnistab Rüütel. „Nõnda nagu kogu meie ühiskon­ nas, nii ka liikluses kipub vajaka jääma üksteisega arvestamisest, hättasattunu märkamisest. Seda ei õpeta auto- ega muud koolid. Selleks on vaja kogu ühiskonna hoiakumuutust. Alustada võiks kümne käsu selgeksõppimisest.

Auto ei kaota ise juhitavust!

Sealt edasi on juba kergem.” Liikluses märatsejate vastu ai­ taksid äkki valusamad trahvid? „Mina nende tõhususse hästi ei usu,” ütleb Rüütel. „See võib mõnelgi juhil tekitada hoopis trotsi ning negatiivset hoiakut järelevalve vastu. Küll aga toimis minu arust hästi Jüri Pihli sisemi­ nistriks oleku aegne intensiivne politsei kohalolek liikluses. Ar­ van, et enamik meist mõistis sel­ le vajalikkust ja ka olukord teedel paranes.” Sama meelt on Vanegi: „Polit­ sei järelevalvel on otsene mõju liiklusohutusolukorrale. Mee­ nutage 2007. aasta suve, millest alates pöördus õnnetuste ja huk­ kunute kõver järsult allapoole. Tundub, et viimastel aastatel pole järelevalve maht enam sel tasemel, mis 2008-2009. Seda, et karistuse suurus oleks seotud ini­

mese reaalse sissetulekuga (nagu see praegu kriminaalmenetluses vist minu teada on) on arutatud, kuid kaugemale pole veel jõu­ tud.”

Kogu lootus kaamerail Ka Saardi arvates ei saa lõpu­ tult karistada, pigem peaks liiklejaid kuidagi motiveerima seaduskuuleka(ma)lt käituma. „Eestis on praegu mindud polit­ sei asemel kaamerajärelevalve teed. Samas peaks ka seda täius­ tama – praegu saab mootorrattur kaamera kiuste karistamatult kihutada, kuid sarnaselt muu Eu­ roopaga peaks kaamera kihutajat ka tagant pildistama,” lisab ta. Pitkäneni arvates on Pärnu maantee kiiruskaamerad õiges kohas, talitsedes ohtlikus paigas rallimist. „Tartu maantee kõigi kaamerate kohta seda aga öelda

ei saa,” ütleb ta. Liikluse ohtlikkust vähendak­ sid Saardi hinnangul lisaks ka kas või paremad teed. „Miks ehita­ takse meil maantee nii kitsas ja sügavate kraavidega?” ei mõista ta. „Öeldakse, et see vastab eu­ ronormile, aga miks peab pimesi toda normi täitma, kui tee saaks vähese lisavaevaga teha hulga pa­ rema?” Pitkänen toob näite Lätist: „Seal on maanteel niipalju ruu­ mi, et aeglasem sõitja mahub end teeserva tõmbama ning kiirem saab muretult mööda. Tänu selle­ le polegi tarvis kolme-nelja sõidu­ rada ega eraldi möödasõidu­radu ning kõik liiklejad on õppinud kii­ remale teed andma. Eestigi võiks vähemalt ses vallas Lätist eeskuju võtta.”

„Meie inimeste vastutusvõimet pärssiv väljend „Auto kaotas juhitavuse.” tuleks kõnepruugist kiiresti kaotada,” ütleb Raido Rüütel. „Kust auto selle juhitavuse sai ja mida selle all üldse mõeldakse? Kas auto kaotas juhitavuse, kui kaotas ühe ratta või siis, kui libises katuse peal? Selle väljendiga me justkui tahaks vastutuse oma saamatuse või ekslikkuse eest autole üle kanda. Aga see on silmakirjalik! Meie ise – hetkest, kui käivitasime mootori ja lülitasime sisse käigu – oleme täielikult vastutavad kõige eest, millega me teel hakkama saame või ei saa. Paar näidet. Autoralli endine suurkuju Marcus Grönholm lõpetas ralli lisakatsed mitmelgi korral kolmel rattal, sest oli ühe neist kuhugi vastu sõites kaotanud. Aga auto oli juhitav ka sellisena! Minu isa Hans Rüütli kunagine kaardilugeja Gunnar Holm sõitis koos Vladimir Bubnoviga Rootsi rallil Moskvitšiga kaldast alla ja auto paiskus kummuli. Nad laskusid nõlvast, nina ees, esiklaas oli purunenud ja salongi tungiv lumi hakkas mehi lämmatama. Üks neist aga avas ukse, auto keeras nagu paat aeru abil ning mehed jäid ellu. Auto oli seega juhitav ka sellises situatsioonis! Ehk kui sõidame teelt välja, siis järelikult kaotasime meie kontrolli auto üle, mitte ei olnud süüdi auto (välja arvatud ehk harvad tehnilised põhjused).”

Raido Rüütli sõnul ei tohi süüdista­ da autot, kui juht selle üle kont­ rolli kao­ tab.

Elmar Ots Autoleht 7. märts 2012 27

k a sutatud a ut o

Töökindluselt kesine „r Eelmise kümnendi keskel oli Volvol tegus aeg: korraga uuendati paljusid mudeleid ning see võib olla üheks põhjuseks, miks S80-l esineb palju nn lastehaigusi. Volvo lootis, et uut tippmu­ delit müüakse aastas 50 000 rin­ gis ning et ostjaskond oleks noo­ rem kui eelmisel mudelil – selle klientuur oli omas klassis üks vanemaid. Tegelikult nii hästi ei läinud ja parimaks kujunes 2007. aasta, kui kaubaks läks 40 000 autot. 2010. aasta lõpuks oli müü­ dud orienteerivalt 130 000 teise generatsiooni S80. Küll tuleb tuleb Volvo kiituseks öelda, et võimalikest probleemi­ dest julgetakse automanikke ava­ likult teavitada, erinevalt mõnest teisest autofirmast ei tehta seda suure saladuskatte all või auto hoolduse käigus kliendile mai­ nimata. Tehasekampaaniaid on olnud S80-l mitu ning need keh­ tivad isegi aastani 2030!

KERE Tagasihoidlikult soliidne

Kui esimese põlvkonna S80 di­ sain oli Volvo jaoks olnud revo­ lutsiooniline, siis teise oma enam mitte. Väliskuju meenutas nii eel­ mist põlvkonda kui ka väiksemat mudelit S60, mõjutusi oli ka „pe­ samunalt” S40. Kuigi väliselt võib uus S80 isegi väiksem tunduda, siis samaks jäänud pikkuse juu­ res kasvas laius 27 ja kõrgus 34 millimeetrit, telgede vahele lisan­ dus 45 millimeetrit. Pakiruumi suurus on 480 liitrit. Volvo S80 sõitjateruum jätab soliidse mulje, Rootsi tootjale ainuomane on n-ö õhuline kesk­ konsool, mille taga asub pani­ paik. Juhikoht on lihtne ja samas modernne, juhtimisseadmed loo­ giliselt ja käepäraselt organisee­ ritud. Kiiduväärt on ka helisüs­ teem. Sõltuvalt varustustasemest on armatuurlaud kaunistatud kas puidust või metallist „lisandite­ ga”. Loomulikult sai auto ka igat­ pidi turvaline, olles varustatud keeruliste lühenditega tähistatud 28 Autoleht 7. märts 2012

«2007. aasta alguses kutsuti diislid kontrolli seoses esiklaasi lisasoojendiga, mis võis aku tühjendada ja tuleohu tekitada.» lisadega nagu WHIPS, BLIS, IDIS, PCC ja IAQS, millest esimene kait­ seb näiteks lülisamba vigastuste eest ja teine hoiatab „pimedasse nurka” jääva auto eest. Sõitjateruumi osas on raske etteheiteid teha, kõik toimib nii, nagu peab. Algselt võis esineda ka üksikuid elektrilisi anomaaliaid, mille tagajärjel võisid armatuuris süttida mõningad hoiatustuled,

kuigi reaalset probleemi ei olnud. Osadel autodel esines probleeme klaasipuhastajatega, mis ei toi­ metanud üldse või töötasid oma­ tahtsi, aitas tarkvarauuendus.

MOOTOR Palju „lastehaigusi”

Mootorivalikut hakkas senise kahe turboga T-6 jõuallika ase­ mel troonima Yamahaga koos­

töös sündinud 315hobujõuline V-8, uudiseks oli ka ülikompakt­ ne 3,2liitrine kuuesilindriline ridamootor SI6, mida valmistati Inglismaal. Eelkäijalt võeti üle 2,5liitrine turbomootor võimsu­ sega 200 hj ja täiustatud diisel D5 (185 hj), jätkuvalt pakuti ka 163hobujõulist versiooni, tähista­ tud kui 2.4D. Peagi lisandusid va­ likusse 2liitrine diisel (136 hj) ning hiljem sai kahe turboga D5 ver­ siooni võimsuseks 205 ning 2.4 D 175 hj. Olemas on ka öko-versioon DRIVe, millel vaid 1,6liitrine diisel (109 hj). Bensiinimootorite vali­ kusse lisandusid järk-järgult 2- ja 2,5liitrised jõuallikaid, osad neist etanoolil töötavad.

Fotod: Indrek Allik

rootslane” Volvo S80 V olv o S80 D5, 2006

Mootor: R-5 diisel, 2400 cm3 (81 x 93,2 mm), 136 kW (185 hj) 4000 p/min, 400 Nm 2000– 2750 p/min, 20V, DOHC, EURO 4 Jõuülekanne: esirattavedu, kuukäiguline automaatkäigukast, ülekanded: I 3,38, II 1,9, III 1,19, IV 0,87, V 0,65, VI 0,54, R 3,2, peaülekanne 4,0, veojõukontroll Rool: elektrohüdraulilise võimendiga hammaslattrool Vedrustus: ees MacPhersontüüpi, taga mitmikhoobvedrustus, stabilisaatorvardad Pidurid: ees ja taga ventileeritavad ketaspidurid, pidurdusabisüsteemid ABS Rattad ja rehvid: 215/55 R16, 225/50 R17, 6,5J või 7J Mõõtmed ja massid: pikkus 4851 mm, laius 1893 mm, kõrgus 1493 mm, telgede vahe 2835 mm, rööbe ees/taga 1588/1585 mm, pöördering 11,2 m, tühimass 1644 kg, kandevõime 546 kg, pakiruum 480 l, kütusepaak 70 l Kiirusomadused: 0–100 km/h 9,0 s, tippkiirus 220 km/h Kütusekulu linn/maantee/keskmine: 10,2/5,6/7,3 l / 100 km Mudeli ajalugu

Teise põlvkonna Volvo S80 sai soliidne, kuid väliselt mitte väga uuen­ duslik. Väga palju on S80-le tehtud tehasekampaaniaid, mille käigus autoomanikke üht või teist uuendust-parandust tegema kutsutakse. Jõuallikate „raudvara” on üs­ nagi töökindel, kuid probleeme võivad valmistada abiseadmed/ sõlmed ning seoses sellega on Volvo teinud hulgaliselt tagasi­ kutsumisi. Esimene neist juba 2007. aasta alguses, kui diislid kutsuti kontrolli seoses esiklaa­ si lisasoojendiga, mis võis aku tühjendada ja tuleohu tekitada. Seoses võimalike kütusepumba probleemidega, kus auto võis välja surra või mitte käivituda, vaadati 2009. aastal üle 3liitrise T-6-mootoriga autod, aitas tark­ vara uuendus. Sama aasta suvest on teada ka probleem mootori jahutusventilaatori juhtplokiga, mis võis viia mootori ülekuume­

2006 II põlvkonna S80 2007 T6, D5 ja T6 AWD 2008 2.0F, 2,5FT, 2.0D, S80L 2009 mudeliuuendus, D5 205 hj, DRIVe 2010 uendatud mootorid 2011 mudeliuuendus

Eriti tagantvaates meenutas uus suur sedaan väiksemat mudelit S60 ja ka mudeli enda eelmist generatsiooni. Autoleht 7. märts 2012 29

k a sutatud a ut o

Juhtimisseadmed on käepäraselt paigutatud. Varustusse kuuluvad paljud turvalisusega seotud lisad lühenditega näiteks WHIPS, BLIS, IDIS, PCC jne. nemiseni. 2010. aastal oli Euroo­ pas kampaania kübemefiltriga diiselmootoritele, mis võisid jää­ da kõrgetel pööretel tööle. Eelmise aasta lõpus oli kaks kampaaniat seoses viiesilindrilis­ te diiselmootoriga autode gene­ raatoririhma pingutite ja seetõttu puruneva generaatoririhmaga, mis võis jätta juhi ootamatult ilma roolivõimendusest. Abirih­ ma purunemine võib kaasa tuua ka suuremaid kahjusid juhul, kui selle tükid satuvad mootoririh­ ma vahele. D5- ja ka 2,5liitrisel mootoril on soovitatud aegsasti mootoririhm ja rullikud vahe­ tada, sest rihmapingutid võivad väsida. Nõrgemad mootorid olid saadaval nii kuuekäigulise ma­ nuaal- kui ka automaatkäigukas­ tiga, kaks võimsamat aga üksnes kuueastmelise automaatkäigu­ kastiga. V-8ga S80-l oli algusest peale kasutusel Haldex-siduriga nelikvedu, hiljem sai seda ka teistele mudelitele. Üksikjuhtu­ del on nelikveo puhul tagumine diferentsiaal hakanud häält tege­ ma. Selle ning Haldexi filtri ja õli vahetuse hinnaks võib esinduses kujuneda orinteerivalt 3000– 4000 eurot. Kuuekäigulise ma­ nuaalkäigukastiga autodel võib üks käigukastihoovastiku kinni­ 30 Autoleht 7. märts 2012

k a alu k a neid

Audi A6

2004–2011 Hinnad: alates 9500 eurost Plussid: ruumikas, sõidu­ omadused, kvaliteetne Miinused: taga vähe jalaruumi, käsipidur, mured diislitega Kokkuvõte: Audi A6 puhul esines nn lastehaigusi ja töö­ kindluse probleeme teistest Saksa tootjatest vähem. tuspolt lahti tulla ning seoses sel­ lega olla raske käike vahetada.

VEERMIK Suur pöörderaadius

Uus Volvo S80 põhines Fordi EUCD platvormil (Volvo „keeles” P24), mida kasutavad näiteks ka Ford Mondeo, S-MAX ja Galaxy. Harjumatu võib alguses olla ma­ nööverdamine: 16tolliste rataste­ ga on pöörderaadius 11,2 meetrit, 18tollistega meetri võrra rohkem.

BMW 5-seeria

2004–2010 Hinnad: alates 9000 eurost Plussid: disain, juhitavus, võimsad ja üsna säästlikud mootorid Miinused: roolisüsteem, elektroonikaprobleemid, jäikus Kokkuvõte: kiiduväärt on ­sõiduomadused ja mootori­ valik, kuid probleeme ­kasutatuna esineb. Volvo S80 juhitavus on üsnagi hea, Autolehe testis nimetasime nelikveolise mudeli juhitavust isegi eeskujulikuks. Tellida sai aktiivse Four-C ved­ rustuse, mis pidevalt kontrollib vedrustuse olekut ja muudab amortisaatorite jäikust. Euroopas on kurdetud esirehvide kiire ku­ lumise üle. Meie tingimustes on vahetatud esimesi rattalaagreid (B-osana u 100 eurot) ja rooliotsi (B-osana u 25 eurot).

Saab 9-5

2005–2010 Hinnad: alates 4700 eurost Plussid: disain, ergonoomika, varustus Miinused: diiselmootor, ­moraalselt vananenud Kokkuvõte: kuigi iga annab tunda, tasub Saabi levinud Saksa markide suurte autode kõrval kaaluda. Paar tehasekampaaniat oli seo­ ses roolivõimendusega: vesi võis pääseda elektrohüdraulilise roo­ livõimendi pumba sisse ja selle tööd häirida, armatuuris süttida hoiatustuled ning mootor isegi välja surra. Lahti võis tulla ka üks roolivõimendi tagasivoolutoru. Kiiduväärt on pidurisüsteem, kus on taas kasutusel hulk juhi­ abisüsteeme. Paraku on ka pidu­ rite osas omanikel olnud põhjust esindust külastada: külmade

hinn a ng ud Omanik: Kuldar, Volvo S80 D5 automaat, 2006

Pakiruumi maht on 480 liitrit, tagaistme seljatoed kokkuklapitavad.

Mina olen Volvo S80 omanik olnud pisut üle aasta, auto sai soetatud samuti diisliga 5. seeria BMW 530d (E60) kõrvale. Kuigi BMW mootor on võimsam, siis minekus olulist vahet ei ole, kütust tarbib Volvo mõnevõrra vähem, suvel on keskmine alla 7 l / 100 km kohta, talvel peamiselt linna vahel liigeldes 10-11 l / 100 km kohta. Suurimateks erinevusteks ja ka miinusteks on Volvol ehk mõningates situatsioonides tajutavad automaatkasti käiguvahetused ning ka müratase. Väga kiiduväärt on samas S80 helisüsteem. Siiamaani olen üldiselt väga rahul olnud: ei kolise, ei lagune ja käivitub probleemideta ka suure külmaga. Jant oli hiljuti generaatoririhma ja selle pingutiga. Kui tekkis kummaline hääl, siis sai rihm vahetatud, hääl kadus. Möödus paar nädalat, hääl tekkis uuesti ja kohe purunes ka rihm. Nüüd sai vahetatud rihm koos pingutiga, ikka hääl alles. Järgmine mõte oli generaatori sidur, see vahetatud, tulemus sama. Siis sai kontakteerutud Info-Autoga ja selgus, et minu sõiduk kuulub vastavasisulise kampaania alla ja auto tuleks neile viia. Nii saigi auto eelmisel nädalal esinduses uue, hoopis teise ehitusega pinguti, uue rihma ning mootori juhttarkvara.

Ekspert: Martin Mäemets, AS Info-Auto

Täiustatud diiselmootori D5 võimsuseks sai 185 hobujõudu, jõuallika suurim probleem on nõrk generaatoririhma pinguti.

Esitule lambid on erinevalt paljudest nüüdsetest autodest hõlpsasti vahetatavad.

Tänu pikenenud telgede vahele on tagaistujatel eelkäijaga võrreldes rohkem ruumi.

Esisillas väga palju kuluosasid ei ole, nimetatud on välimisi rooliotsi ja rattalaagreid.

ilmade ja külma mootoriga liiku­ ma hakates ei pruukinud piduri­ võimendus kohe täiesti toimida.

dete keele vahetuse eest küsitav 80 eurot. Eestis on praegu müügil orien­ teerivalt 60 teise põlvkonna mu­ delit. Bensiinimootoriga Volvo S80 hinnad algavad 12 000 euro piirimailt, diiselmootoriga auto­ de eest küsitakse 500 eurot roh­ kem. Kõige odavamate nelikveo­ liste autode eest tuleb välja käia 14 000 eurot.

HINNAD Mõni hooldus kulukas

Suure Volvo puhul tuleb esindu­ ses korralises hoolduses käies arvestada mõnest rahvaautost suuremate väljaminekutega. Lihtsamate hoolduste hinnad jää­ vad vahemikku 250–400 eurot. Kallina võib küll tunduda infotea­

Indrek Allik

Enamike tehase tagasikutsumiste kehtivusaeg on aastani 2030, seega saab meil neid tasuta teha. S80 lisavarustusse kuulus esiklaasi kiirsoojendi PTC, kus õhurestis on kütteelement, mis soojendab klaasile puhutavat õhku. Element võib minna lühisesse. Tagasikutsumine puudutas ainult diiselmootoriga mudeleid. Seoses kütusepumba probleemidega vaadati üle T-6 mudelid, mille kütusepump ei saanud signaali juhtmoodulilt, probleemi lahendas tarkvara uuendus. Tarkvara programmeerimise vea tõttu ei pruukinud osadel autodel jahutusventilaator tööle hakata, vahetati vigased juhtplokid. Diislitel (viiesilindrilised) võib abiseadmete lamerihma pinguti puruneda, mis võib viia ka rihma purunemiseni. Kui halvemal juhul satuvad lamerihma tükid hammasrihma vahele, siis on kaks varianti: kui hammasrihma pinguti kinnitupoldi kronstein tuleb mootori ploki küljest lahti, siis on vaja uut mootorit, aga kui see jääb terveks, siis tõenäoliselt piisab plokikaanest. Mootoririhmadega ei ole meil siiani midagi juhtunud, vahetame seda iga 140 000 km tagant. Kübemefiltriga seotud võimalik n-ö lõhkuma minemise probleem tekkis üleminekuga Euro5 standardile. Tehase sõnul esineb sarnast probleemi ka teistel tootjatel. DPF-i puhul toimub iga 300–900 km tagant kõrgel temperatuuril filtri tühjaks põletamine, protsessi käigus võib osa põlemata kütust valguda karterisse ning tõsta õlitaset. Lõpuks võib õli koos põlemata kütusega mööda sisselaset jõuda tagasi põlemiskambrisse, õli hakkab töötama kütusena ning mootor läheb „lõhkuma”. Lahendusena muudeti ECM (Engine Control Module) tarkvara ning langetati õlivahetuse käigus nõutavat õli kogust. Kui väike kogus kütust on sattunud karterisse, siis õli läheb vedelamaks, kuid Volvo tehase sõnul ei kujuta see mootorile ohtu. Mõnel nelikveolistel autodel on tagumine diferentsiaal undama hakanud, uus reduktor maksab u 3800 €. k o kku v õt e

Plussid: varustus, turvalisus, mugavus Miinused: palju tagasikutsumisi, kulukas Kokkuvõte: Volvo S80 on huvitav alternatiiv Saksa noobelmarkidele. Paljud tagasikutsumised erilist usaldust töökindluse kohta kahjuks ei tekita. Autolehe hinnang:

Autosid kontrollib: Autoleht 7. märts 2012 31

Fotod: Jarno Kaal

k a sutatud a ut o

Testis toimetuse autod K u l u a r u a nn e

Kia Sportage

2011. a, diisel, 136 hj, nelikvedu, hind 30 000 €

Periood: jaanuar–märts Läbisõit: 2893 km Kütusekulu: 9,88 l / 100 km Kulu kütusele: 395,23 € Liising + kasko: 413,83 € (1 kuu) Muud kulud: 17,46 € Kilomeetri hind: 0,29 € Kilomeetri hind testi algusest: 0,39 €

Kütusekulu aina kasvab Tasapisi hakkab esimene talvehooaeg Sportage’iga mööda saama. Talvele pole Kia seni alla vandunud, aga kütusekulu on sel paraku taevasse tõusnud.

Janu suureneb Talvised olud on välja toonud ka paar nõrgemat omadust. Ehk olulisim neist on juba ka eelmises ülevaates mainitud kütusekulu märkimisväärne kasv. Käreda­ mate talveilmade korral, mil tem­ peratuur alla 20 miinuskraadi langes, kalkuleeris pardaarvuti hirmuäratavaid numbreid, mis jäid vaid õige veidi alla Subaru Legacy kolmeliitrise bensiini­

mootori vastavatele näitudele. Kui Legacy keskmine kütusekulu püsib aasta lõikes stabiilne ning sõltub pigem linna- ja maan­ teesõidu osakaalude muutusest, siis Kia diisel kipub minu senise kogemuse baasil olema pakasega ligi veerandi janusem. Kasvanud kütusekulu tõttu otsisin armatuurlaualt üles sala­ pärase nupu, millele on kirjuta­ tud „Active ECO”. Võiks arvata, et tegu on kütusetarbimist op­ timeeriva sõidurežiimiga, kuid võta näpust. Kord varem, sügi­ sel, näppisin seda nuppu esimest korda ja sõitsin nii maha paagi­ täie jagu kütust. Auto käitumine muutus tuntavalt loiuks, paraku ei muutunud aga vähimalgi mää­ ral kütusekulu. Et nii läks seegi kord, siis ilmselt lähemal ajal ma ökoeksperimenti ei korda. Sportage’i rikkalikus varustu­ ses sisalduvad muuhulgas tagu­ mised istmesoojendused. Kah­ juks ei ole need aga reguleeritava tugevusega ning kahel puhul on kaasreisijad osutanud asjaolule,

«Auto käitumine muutus loiuks, paraku ei muutunud aga vähimalgi määral kütusekulu.» 32 Autoleht 7. märts 2012

et ega iste ikka korralikult soo­ jaks taha minna. Esiistmetel sõitjad saavad valida kahe soo­ jendustugevuse vahel, mõlemad soojendavat istet korralikult. Kii­ dan siinkohal Kia insenere, kes esimeste istmesoojenduste lülitid väga käepärasesse kohta – käigu­ kangi juurde – paigutanud on.

Suuskade autosse paigutamine on peavalu ja käib tagaistme arvelt.

Kolm kohta Kui jutt juba istmetele kaldus, siis ei saa ma märkimata jätta kaht asja, millest puudust tunnen. Tagaistmel võiks olla läbilaadi­ misvõimalus. Näiteks suuskade transportimisel tuleb selle puu­ dumise tõttu maha pöörata istme seljatoe laiem pool, selle tulemu­ sena on aga auto kasutatav vaid kolmekohalisena. Samuti võinuks esimesed ist­ med olla elektriliselt reguleeri­ tavad – omaniku käsiraamatut lehitsedes selgub, et vastav teh­ noloogia on Kial olemas, enamgi veel – pakutakse ka esiistmete jahutusfunktsiooni. Kahjuks pole aga kumbagi neist saadaval Eestis müüdavatele Sportage’i versioo­ nidele. Vähemalt üks klient oleks võimalusel need oma autole telli­ nud. Jarno Kaal

Kütusekulu on talvel ehmatavalt suureks kasvanud.

Jä rg BM mi W ses 3. nu se mb er ri ia s:

Lund on talv pakkunud mõõ­ dukalt, paari eelneva aastaga võrreldes siiski märksa vähem ning seetõttu pole „korealase” nelikvedu suurte proovikivide­ ga silmitsi seisnud, väiksemate­ ga on aga korralikult hakkama saanud. Talvistel teedel on auto sõiduomadused kindlad, paiguti ehk kindlamadki kui teisel minu kasutuses oleval nelikveolisel Subaru Legacyl, mis raskevõitu nina ning tuima automaatkasti tõttu teatud hetkedel alajuhitavu­ sega juhi valvsuse proovile võib panna.

Esiistmete soojendus töötab hästi, tagu­ miste oma mitte.

Jä ub

tk i va d ki ire at

m e! el

Trükisoe tähtteos kosmosefotodest Pealpool pilvi leidub piiramatus koguses erakordset silmailu – galaktikaid, täheparvi, udukogusid ja planetaarudusid... Üks kaunim kui teine. Kõike seda on jäädvustanud ettevõtja ja harrastusatronoom Raivo Hein, kelle parimad astrofotod on koondatud selle aasta ühte kaunimasse raamatusse. Fotosid ja süvataeva mõistatusi aitavad lahti mõtestada Antti Tamm, Elmo Tempel ja Taavi Tuvikene Tõravere Observatooriumist.

Hind 14,99 €

Raamatu tellimiseks: Helista 660 97 97 Kirjuta levi@presshouse.ee Mine aadressile www.telli.ee

nõunik

Millise müügihiti käed-v Toyota avensis

Testisime Eestis eelmisel aastal viie enam müüdud auto – Škoda Octavia, Nissan Qashqai, Toyota Avensise, Renault Mégane’i ja Volkswagen Golfi – tehases paigaldatud käed-vabad-seadet. Praegu, mil liiklussea­ duse järgi ei tohi autos liiku­ mise ajal telefoni käeski hoi­ da, peaks käed-vabad-seade igal juhil olemas olema. Uutel autodel kuulub see tihti juba baasvarustusse või vähemalt mõne parema varustustaseme juurde. Testimisel ei õnnestunud meil kahel juhul küll täpselt õiget autot esindusest saada, asendasime need mudelitega, milles kasutatakse sama sea­ det. Paaril autol osutus kee­ ruliseks telefoni ja auto vahel ühenduse loomine, kuid kui see kord tehtud, tundsid edas­ pidi kõik autod tuttava telefoni ära ning mingit lisaseadista­ mist tarvis polnud. Väikesed erinevused tulid välja kasu­ tusmugavuses, suuremad heli kvaliteedis. Margus Pipar

Liiklusseadus ei luba liikuvas autos telefoni käeski hoida, nii uurisime, kuidas töötavad Eestis poppide autode hands-free’d.

34 Autoleht 7. märts 2012

Kõige lihtsam kasutada Toyota Avensise baasvarustuses

Rohked roolinupud ja käed-vabadseade puudub vaid baasmudelist.

Toyota Avensise käed-vabadsüsteem toimib väga loogiliselt.

Linea Terra käed-vabad-seade puudub, kuid järgmisel Linea Solil on see juba olemas. Lisavarustusena saab ka Terrale seda paigaldada, hinnad jäävad sõltuvalt seadmest 210 ja 280 euro vahele. Avensise originaalsüsteem toimib läbi ja lõhki loogiliselt: tuleb vaid telefonil „sinihammas” tööle lülitada, edasi paar nupuvajutust ja ühendus ongi loodud ning kontaktid üle kantud. Enam lihtsamaks kogu operatsiooni vist tõesti muuta ei saa. Ka kasutamine käib hõlpsalt ja kontaktide leidmine lihtsalt. Heli kvaliteet on sedavõrd hea, et ükski, kellele helistatud sai, ei osanud arvatagi, et räägitakse käed-vabad-seadme abil. Ainus tõrge tekkis meil kõnet vastu võttes: see lihtsalt ei õnnestunud. Ei nupu ega puutetundliku ekraani abil. Hiljem uuesti proovides töötas seegi laitmatult.

Proovisime Superbi, kuid Octavial kasutatakse sama süsteemi.

Octavia käed-vaba-seade on väga mõistliku hinnaga: 190–280 €.

müügimehe. Koos jõuame täpselt sama kaugele, kuid spetsialist teab nippi: helistades ühendatud telefonile tekibki auto kõlaritesse helin, suur ekraan hakkab tööle

ja olemas on ka kontaktid. Heli kvaliteet on väga hea mõlema pool, kuid menüüdes navigeerimine ja kontaktide leidmine on pisut tülikam kui Toyotas.

Škoda Superb

Töölesaamine nõudis erilähenemist Et esindusel polnud käed-vabad-

seadmega Octaviat, testisime Škoda Superbi, millel pruugitakse sama süsteemi. Lihtsaima käedvabad ettevalmistuse hind on Octavial 64 eurot (vaid kaabeldus ja antenn), kuid pakutakse mitut eri paketti ning proovitud puutetundliku ekraaniga versioon maksab sõltuvalt auto muust varustusest 190–280 eurot. Uhke süsteem teatab kohe alguses suurel ekraanil, et mingit telefoni-ühendamist selles autos teha ei saa, väike ekraan rooli taga lubab seda siiski. Tekitame auto ja telefoni vahel ühenduse, saame toimima sükroonimise, kuid lõpuks, kui kõik peaks juba justkui korras olema, ei tuvasta auto äkki enam meie telefoni. Ei aita üht- ega teistpidi proovimine, lõpuks kutsume appi

2.

vabad-seade on parim? 5. Volkswagen golf

Algus väga vaevaline Golfile pakutakse kaht käed-

vabad-süsteemi, mõlemat lisavarustusena. Esimene, eraldi telefonialusega maksab 447 ning teine, Premium-nimeline, mis toimetab suure keskkonsoolis asuva puutetundliku ekraani abil, 499 eurot. Proovisime viimast. Algus on vaevaline. Suure ekraani abil telefoni „paaritada” ei saa ning roolinuppude ja väikese juhi nina ees asuva tabloo kaudu sellega kasutusjuhendita toime ei tule. Näiteks nõuab Golf tavalise neljakohalise asemel 16kohalise koodi sisestamist telefoni ning ainsana testituist peale seda veel telefoni enda PIN-koodi sisestamist autosse. Kui kogu kadalipp lõpuks siiski läbi tehtud, sujub kasutamine lihtsalt. Levi kvaliteet on väga hea, kontaktide otsimine ja helistamine sujub süsteemi juba veidi tundes samuti hõlpsalt.

3.

Roolinupud on mugavad, hakka­ ma saab pöidlavajutusega.

Sellise suure ekraani saab 510eurose varustuspaketiga.

Nissan Qashqai

Kehv helikvaliteet Nissan Qashqail on lihtne, Golfi nõuab 16kohalise ja hiljem veel telefoni PIN-koodi sisestamist.

Veidi segane: nuppe on palju ja millist kasutada, alati ei tea.

4. Võiks veidi Renault Laguna

paremini töötada Originaal-käed-vabad-seadmega

Erinevalt teistest pole Renault’ keskkonsoolis asuv ekraan puutetundlik.

Käed-vabad-seadet saab juhtida nii keskkonsoolilt kui ka sellelt puldilt.

Nuppe on väga palju, hakkama­ saamiseks tuleb autot tunda.

Mégane’i meil proovida ei õnnestu, selle asemel testime Lagunat. Käed-vabad-seade maksab Mégane’ile 210 €. Renault’l nõuab „sinihamba”ühenduse töölesaamine samuti kasutusjuhendit. Nii keskkonsoolil kui ka rooli taga asuval puldil hakkab silma telefoni kujutisega nupp, seda vajutades teatab auto, et otsib ühendatavaid seadmeid, aga ei leia neid. Ka telefoniga ei õnnestu ühendust leida. Tegelikult tuleb nupurägastikust valida hoopis üks teine arusaamatu tähistusega nupp, sellega õnnestub ühendumine loogilist rada pidi. Renault’ käed-vabad-süsteemi helikvaliteet on talutav, kuid jääb parematele alla. Ekraan pole Lagunal puutetundlik ja sellel saab navigeerida keskkonsoolil ja rooli taga asuvate nuppudega. Kontaktide leidmine on tülikavõitu. Algul kipub ikka sassi minema, kuid harjutamisega paraneb asi kiirelt.

ekraanita ja seega ka telefoniraamatu sirvimisvõimaluseta käed-vabad-seade olemas juba baasmudelil, kuid 510 lisaeuro eest saab suure puutetundliku ekraaniga navigatsioonisüsteemi, parkimisandurid ja vägevama HF-seadme. Et pakett pidavat väga populaarne olema, proovimegi seda. Ühenduse loomine ja telefoniraamatu ülekandmine sujub hõlpsalt, kontaktide otsimine tülikamalt. Nagu Renault’l tuleb sisestada esimene täht ning sealt vajalik number välja otsida. Harjutamisega saab selleski muidugi meistriks. Viimaseks jääb Nissani süsteem aga väga nadi helikvaliteedi tõttu. Autos sees on see selgelt kõige kehvem – kahisev ja kumisev – ja teisel poolel samuti. „Nüüd sa räägiks nagu plekktünnist,” oli esimese kõne vastuvõtja reaktsioon. Kui autosse sisse helistati, juhtus ka, et helistaja kuulis oma häält kajas. Valjema välismüra või keskendumist nõudva liiklus­ situatsiooni puhul võib see kõik jutust arusaamise päris võimatuks muuta.

Autoleht 7. märts 2012 35

nõunik Fotod: Riigikontroll

k üsimus Luge j a lt Külmakerkeline kergkate – Eestis sage nähtus.

Tartu maantee Aruvalla viadukti käsipuu.

Vasakul. 18. mail tehtud foto sillast kõrval­ teel, kus talvine sool ja praht on koristamata ning sillapiirded läbi roostetanud. Paremal. Sildade deformatsioonivuugid on Eestis enamasti puhastamata. Fotol puhas.

Riigikontroll kritiseeris karmilt teehooldust Kas gaasiautole peab tegema uue registreerimistunnistuse?

?

Kui lasen oma auto gaasitoitele ümber ehitada, kas pean siis ka registripassi muudatusi tegema? Mis see maksab? Kas gaasiautode tehnoülevaatus erineb kuidagi bensiiniauto omast, kas heitgaase mõõdetakse neil gaasiga töötamisel või bensiiniga töötamisel? Timo Vijar, Maanteeamet Alates 1. jaanuarist 1999. aastal esma­ registreeritud mootorsõidukil peab gaasi toitesüsteem olema sertifitseeritud. Registreerimistunnistuse vahetus seoses sõiduki andmete muudatustega maksab 19 eurot ja 17 senti. Sõiduk tuleb eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroole. Tehnoülevaatusel mõõdetakse heitgaase ainult bensiiniga töötamisel. Ülevaatus ei erine tavapärasest millegi poolest, välja arvatud see, et toitesüsteemi ja gaasi paaki/ballooni kontrollitakse põhjalikumalt. k a su l ik v i d in

Täispuhutavad padjad

Et autos mugavam tukkuda või ka istuda oleks, müüakse täispuhutavaid patju: näiteks tavalise kujuga patju, ümber kaela pandavaid tugesid ning samuti selja alla asetatavaid tugesid, mis annavad nii külg- kui ka ristseljatuge. Odavama padja saab kätte mõne euroga, kallimad komplektid maksavad mitu korda enam.

36 Autoleht 7. märts 2012

Riigikontroll kritiseeris läinud nä­ dalal avaldatud auditis Eesti riigimaantee­ de hooldamist aastatel 2006–2010, leides, et hoolduse korralduses pole näha olulist muutust paremuse poole. „Teede hooldus ei vasta lepingutes ette nähtud tasemele,” nentis riigikontrolli tu­ lemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. „Hulgaliselt puudusi on nii suvises kui ka talvises hoolduses, tõsisemad problee­ mid esinevad seejuures talveperioodil.” Kui talvel jäid sageli paljud kõrvalmaan­ teed ettenähtud aja jooksul lumest puhas­ tamata, siis suvel esines enim probleeme sildade ja piirete hooldamise, asfalt- ja kruu­ sateede katte parandamise ning kraavide

puhastamisega. „Kõige murettekitavam on seejuures sildade olukord,” märgib rii­ gikontroll auditis, „kuigi igal aastal maks­ takse Eesti 938 silla ja viadukti hoolduseks ligi 900 000 eurot, ei olnud paljusid sildu nõuetekohaselt hooldatud, mis toob kaasa nende kiire lagunemise.” Igal aastal jagatakse riigimaanteede hooldamiseks maanteeameti kaudu ligi 50 miljonit eurot. Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnsteini sõnul on maan­ teeamet siiski suutnud tagada olemasoleva­ te vahendite piires rahuldava sõidetavuse Eesti riigimaanteedel ning riigimaanteede hooldus on tagatud vastavalt kehtivatele nõuetele.

Carlube TRIPLE R - kõrgeima kvaliteediga õlid kaasaegsetele mootoritele Carlube Triple R on Inglismaal valmistatud kõrgeima kvaliteediga sünteetiliste ja täissünteetiliste mootoriõlide perekond vastamaks kõige uuematele API ja ACEA kvaliteedistandardite nõuetele. Triple R mootoriõlide perekonda kuuluvad ka madala tuha (Low SAPS) sisaldusega mootoriõlid, mis täidavad heitgaasi järeltöötlusüsteemidega varustatud sõidukite nõudmised. Low SAPS (madala sulfaattuha, fosfori ja väävli sisaldusega) mootoriõlid on ohutud katalüsaatorite ja diislikütuse tahkete osakeste filtrile (DPF). Tavalised mootoriõlid moodustavad tuhasetteid, mis võivad viia diislikütuse tahkete osakeste filtri (DPF) ummistumiseni, mille tagajärjel suurenevad saasteainete heitmed. Seega on väga oluline, et diisel- ja bensiinimootoriga sõidukitel, mis on varustatud heitgaaside töötlemise süsteemiga kasutatakse kvaliteetseid Low SAPS mootoriõlisid.

REKLAAM

Energia,

mida su auto vajab

> >

Parimad akud sĂľiduautodele Valikus ka akud USA autodele

Autoremont ja varuosad

Maaletooja: Balti Autoosad AS Edasimßßja: Fixus kauplustekett

TASUTA asendusauto avariiremondi ajaks* * tingimusi vaata kodulehelt

www.fixus.ee

KeretÜÜd ja värvimine Käsipesula Autoremont RehvitÜÜd ja hoiustamine Shelli kvaliteetþlid Tulika 9, Tallinn Tel: 555 60 660 info@arsauto.ee www.arsauto.ee

Uskumatu hinnaga sooduskupong AutoLehe lugejatele!!

Sinu ARS Autoteenindus

Ă•livahetus

31.9EUR

vaid

(499 EEK)

Hind sisaldab: poolsĂźnteetilist mootoriĂľli p Rymco 10W/40 max 5l, ĂľliďŹ ltrit, Ăľlivahetust

6HOOH UHNODDPSLQQD P¡¡W RQ [ PP 6LLQ Y¡LNV ROOD 6LQX UHNODDP WHO UDXQR VDOXPHWV#SUHVVKRXVH HH

Autoleht 7. märts 2012 37

Sp or t Sellised olid algaastate kardid. Sõidab Väino Allipere, Eesti üks läbi aegade edukamaid kardisõitjaid.

50 aastat Eesti kardisporti Mootorispordiajaloolane Aare Arula kirjutas kaheksa lühilugu, kuidas Eesti kardisport jõudis põlveotsas ehitatud autodest rahvusvaheliste võitudeni.

Millised oli esimesed kartautod? 50 aastat tagasi ilmunud VSÜ Kalevi vaba­ riiklike karikavõistluste kavas on kartautode ehitamisest kirjutatud järgnevalt (kirjapilt muutmata): „Väikeauto ehitamisel on peamiseks mureks mootorratta mootori ja sobivate kummide hankimine. Kõik muu on võistlejate eneste poolt konstrueeritav. Lubatud on kasutada kahetaktilisi seeriamootoreid vastava sum38 Autoleht 7. märts 2012

butiga ja kütteks müügilolevat bensiini. Kogu konstruktsioon peab mahtuma ratastevahelisse nelinurka. Kabariidi minimaalne pikkus on 101 sm, maksimaalne (samuti kõrgus) piiramata. Võimalikult madalale ehitatud põhi peab olema raamini kaetud, et jalad läbi ei libiseks, kuid ei tohi tühjakslastud kummide puhul, juhi peal istudes, puudutada maad. Auto peab

deformeerumata suutma kanda 200 kg raskust. Pidurdusseadeldis on nagu autol. Rataste normaalseks läbimõõduks (arvates kummide välisservast) on – minimaalselt 222 mm, maksimaalselt 520 mm.” Tänu kartauto lihtsale konstruktsioonile algas 1962. aastal Eestis tõeline kartingute ehitamise buum ja aasta hiljem oli Eestis ehitatud üle 70 kartauto.

Fotod: Ivo Pilve, Gunnar Vaidla, Aare Arula ja autori erakogu

Esimene võistlus: Eesti versus Läti

Lumisel rajal kihutab Eesti esimene kardivõistluse võitja Taivo Sapas.

Esimene kardispordivõistlus ­Eestis toimus 7. jaanuaril 1962. aastal Tallinnas Komsomoli nimelisel (nüüd Kalevi) staadionil umbes kolme tuhande pealt­ vaataja silme all. Läti kardisõitjad, kes hakkasid väikeautodel kihutama aasta varem, tõid Tallinnasse 21 karti. Eestil oli välja panna vaid üks kart, mille ehitas Ants Seileri näpunäidete järgi Kalevi Auto-Motoklubis tolleaegse Tallinna 2. keskkooli abiturient Taivo Sapas. Võisteldi kahes võistlusklassis

(125 cm3 ja 175 cm3) ja kui algul arvati, et meie selle spordiala pioneerid jäävad lätlaste peksupoisteks, siis nii ei juhtunud. Sapas võitis 125ste kartide ühisstardist sõidu, sama võistlusklassi individuaalstardi sõidus sai Sapaselt kartautot laenanud tema koolivend Peeter Kilemit aga kolmanda koha. Viimasemehe sõidu lõpetas Leo Kritt lätlastelt laenatud kardil kolmandana. Meeskonnavõistluses õnnestus Kalevil võita üllatuslikult Läti NSV koondist. Autoleht 7. märts 2012 39

Sp or t

Vanaisa jälgedes

Ott Vanaselja (kartautos) ja Indrek Vanaselja (seisab Oti taga) on mitmel aastal kuulunud NSV Liidu koondisse.

d poole tiivikaaslast Villu Karku vai ti NSV ). 245 ja Esimesed ametlikud Ees 5,5 punktiga (24 dati 1963. tautomeistrivõistlused korral Eesti meistrivõistlustel kar kus el, ärv a-J htl kem roh ge kõi on aasta 18. augustil Ko dus de ringrajasõi osalejaid Eesti kahes võistlusklassis oli meistritiitleid (8) võitnud ipere tütrekokku 54. esimese meistri Väino All ksple kom ti gita sel d ajavaheitja a ivõ sed Medal poeg Ranno Kallas ja ne käis da on kul tse Sei 6. võistlusel, eriti tihe rebimi 00 8–2 mikul 199 , kus ssis kla tide kar Kroon te du ulis Aa d bik 125kuu ringrajasõidus võitnu Allipere 85– (19 kk Ku s rgu meistrikulla võitnud Väino Ma 5), (1981–198 us end Üh ist ). aad 98 bin –19 kom 89 (19 dus teenin iti Elster ud kollek- 1992) ja He edestas hõbemedali pälvin

Eesti NSV meeskond 1966. aastal Tallinnas toimunud NSV Liidu meistrivõistluste avadefileel.

Võidusõit Tallinnas Esmakordselt selgitati Nõuko­ gude Liidu kardimeistrid 1963. aastal Lätis toimunud võistlustel. Eesti korraldas NSV Liidu meistrivõistlusi esmakordselt 1966. aastal. Et pealinnas spetsiaalne kardirada puudus, siis võisteldi Mustamäel Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee liiklussõlmes kulgenud 800 meetri pikkusel tänavarajal.

Ära maga maha selle talve lõbusaimat sõiduelamust! Naastrehvidega kardid ning valgustatud jäärada tagavad meeleoluka sõidukogemuse, mida tasub kindlasti enne talve lõppu proovida. Sõit talvekardiga maksab vaid 6 EUR/8min

Koduseinad meie kardisportlasi kahjuks ei aidanud, vaid Osvald Kukk, kes aasta algul krooniti esimese Eesti kardisõitjana NSV Liidu meistriks kartautode jäärajasõidus, võitis klassis D ehk 175 cm3 pronksmedali. Kokku võitsid Eesti kardisportlased ajavahemikul 1963–1991 Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt 21 meistritiitlit, 24 hõbemedalit ja 26 pronksi.

Sõpruse karikasari 1964. aastal osales NSV Liidu kardikoondis esmakordselt piiritagusel kardivõistlusel Varssavis, kus Väino Allipere saavutas seitsmenda koha. Sotsialismimaade Sõpruse karikasarjas, mis oli nõukogude

ajal meie tehnikasportlastele väheseks võimaluseks välismaal võistlemiseks, saavutas suurimat edu Ott Vanaselja, kes oli kolmel aastal individuaalses arvestuses kuues ja mitmel hooajal võiduka NSV Liidu koondise liige.

Viimane aeg nautida talvemõnusid LaitseRallyPargis! Aegu saab broneerida 671 6067 või info@laitserallypark.ee, vaata ka www.laitserallypark.ee

ÄRA RALLITA TÄNAVAL – TULE TEE SEDA MEIL!

Lihvi enda sõiduoskusi meie jäärajal!

Jäärada saab kasutada õpetlike sõiduvõtete omandamiseks libedasõidus isikliku või meie masinapargi sõiduvahendiga. Enda autoga on raja kasutus 10€/tund.

Esimene rada Mis saab edasi? ehitati Põltsamaale K

ogu maailm elab üle keerukaid aegu ja kardisport pole erand. Ikka ja jälle põrkuvad soovid seda ala arendada finantsprobleemidele, kuid tänu headele toetajatele oleme liikunud visalt ülesmäge. Aravete kardirajal on korraldatud ka rahvusvahelisi võistlusi. Eesti Kardiliidu juhatus sea­ dis mullu kolm põhimõttelist prioriteeti: 1. Rohkem rahvus­ saab lugeda Hiiumaal Käinas asuvahelistumist, 2. Viia kardi­ vat kardirada, mis lõplikult võeti sport rahva hulka, 3. Lisaks kasutusele 1998. aastal. Eelmisel Rotaxi sarjale juurutada järje­ aastal viidi Eesti meistrivõistlustel etapid läbi neljal kardirajal (Raplas, kindlalt rahvusvahelisi klasse. Aravetel, Käinas ja Põltsamaal). Viimasel hooajal olid meil igal võistlusel tavaliselt kuue kuni kaheksa riigi esindajaid, vähemalt sama taset loodame järgnevatel aastatel, kuid märgatavalt Estonia K-5 seeriatoot suurema osavõtjate ar­ ati ta aas hak 9. elt mist ja 196 Seeriaviisilis vuga. See, et korraldame talõpuks oli neid valmis Eestis karte tootma Linnaringe, teeb kardi­ a linn Tal tud 779. 1964. aastal spordile head reklaami Tallinna AutoremonAutoremonditehas nr 1. ja toob uusi huvilisi kar­ ti eta l nim 1 sea nr ditehas Esimesed dirooli. Juba 26. mail sõi­ a hiljem ümber Tallinn ehitatud kardid, mille dame Haapsalus, Ranna­ eset stKat i kon ond olid Autorem loojateks rootsi kaubanduskeskuse le haseks (TARK), mil ruktorid Kalle Keel ja juures ja 2. septembril e or nim Kav d e dsi lan kan ärg s, õigusj Vello Kit toimub võistlus Tartus, 3 t kal jätkas hiljem edu Estonia K-1 (125 cm Lõunakeskuse ringil. itehase ond em ist tor iisil Au K-2 a riav a linn oni see e Tal Est tod ja kartau mootor) Loodetavasti saame võis­ te. kar i tat 3 Aasta hiljem ehi kus tsehh, tootmist. (175 cm ). telda nii Tallinnas kui kto lel stru mil , kon g K-3 nin del ride mu valmis Sealsete insene ka Narvas. Kindlasti mootorratnoortele pruugiti Saksa DV kuulsa ühistööna ehitati mitu nii rite muutuvad Linnaringid rit. oto mo t ulis tele bik me kuu liik 125 se ndi MZ ja koo tatoot kui ka NSV Liidu V traditsioo­nilisteks, sest NS u kog s stle ul või alg el e te. 1990. aastat Nendel kartautod paljudel juhtudel ei leia el areenil mõeldud kar elis vah t­ vus kar il rah tiiv ka s sia ndi init i koo isk Liidu alustati Olev Nil inimesed teed spetsiaal­ o. Vir s ja seda edukalt. tmist ettevõtte setele kardiradadele, ti kartauto autode too sta alu tal aas 5. 196 al Sam kuid suurema huvi tekkimise korral kindlasti tullakse.

Vaevalt poolt aastat pärast esimese kardivõistluse toimu­ mist Eestis valmis Põltsamaal Kuningamäel 380 meetri pikkune ja 8 meetri laiune asfaltkattega spetsiaalne kardirada. Kaks aastat hiljem oli oma kardirada ka Juurus ja mõni aasta hiljem ka Vändras. 1970. aastatel valmis Vasalemma kardirada. Järgmine aastakümnend kujunes kardiradade ehitamise ajaloos kõige tegusamaks: kardirajad ehitati Raplasse, Otepääle, Aravetele, Tabasallu ja Õismäele. Ainsaks iseseisvusajal valminud rajaks

Seeriatootmine

Asmer, Korjus ja teised 1999. aastal tuli Marko Asmer esimese Eesti kardisõitjana Põh­ jamaade ja Soome meistriks. Aasta hiljem sai Asmerist esimese Eesti kardisportlasest tehasesõitja, tööandjaks Tony Kart. 2001. aastal saavutas Asmer MMsarjas klassis Formula Super-A esikoha Belgia osavõistlusel Mariembourgis ja hooaja kokkuvõttes oli seitsmendal kohal. Järgmisel hooajal etapivõiduni ta ei jõudnud, kuid koos itaallase Davide Forega tõid Tony Kart Racing Team võistkonnale meeskondliku MM-tiitli. 2005. aastal krooniti Kenneth Hildebrand klassis Rotax Junior

Marko Asmer on ainsa Eesti kardisõitjana pälvinud MM-sarjas etapivõidu.

maailma karikavõitjaks. Teise sama võistluse võidukarika tõi Eestisse 2007. aastal Kevin Korjus ja kolmanda Martin Rump 2010. aastal. Korjus on ainsa Eesti kardisõitjana võidutsenud nii Rotaxi Euroopa kui ka maailma karikasarjas.

Radu napib Kahjuks oleme kitsikuses rada­ dega! Olemasolevad Põltsa­ maa, Rapla, Aravete ja Käina rajad on ajale jalgu jäänud ning vajavad renoveerimist. Kardiliidu juhtkond koos raja­ omanikega otsivad ühiselt või­ malusi, et olemasolevad rajad kaasajastada. Ootame pikisil­ mi uue Laitse kardiraja valmi­ mist, et siis juba tuua Eestimaa pinnale kaalukaid rahvusvahe­ lisi tiitlivõistlusi. Usume, et ka Audru ringraja plaanidesse mahub kardiraja ehitus, sest maailma tänapäe­ vaste ringradadega koos on samas kompleksis tavaliselt valminud kardirajad. Pärnu oli aastaid tagasi väga tugev kardi­ spordi edendaja, nüüd ollakse

aga statisti rollis. Uus kardi­ rada Audrus oleks nii Pärnule kui ka Lääne-Eestile suureks võimaluseks tõsta omakandi võidusõitjad taas Eesti tippu. Ehk õnnestub midagi ära teha ka Türi kandi ettevõtli­ kel kardifanaatikutel? Igal ju­ hul ettevalmistused kardiraja projekteerimiseks käivad ja soovin neile edu oma unistuse elluviimisel.

Tähelepanu noortele Eesti Kardiliidu juhatus on koos äsjavalitud uue Eesti ­Auto­spordi Liidu juhatusega ühisel seisukohal, et noorte­ spordile kui võidusõidu alus­ talale tuleb erilist tähelepanu pöörata ja toetada nii üldfüüsi­ list, psühholoogilist kui ka teh­ nilist ettevalmistust. Parimad kardisõitjad on alati olnud nii vormeli- kui ka rallimeeskon­ dade teravdatud huviorbiidis ja vaadates meie praeguseid tipp-vormelisõitjaid, siis kõik on varem olnud edukad kardi­ roolis. Võrreldes suurriikidega on meil sõitjaid sadu kordi vä­ hem, kuid kvaliteet hea. Kui suudame korrastada võistlus­ rajad, viia jätkuvalt läbi kor­ ralikul tasemel võistlusi, olla pildis ja sõnas, toob see meile rohkem ja rohkem välisvõistle­ jaid, mis omakorda kasvatab konkurentsi ja tõstab veelgi meie sõitjate taset.

Toivo Asmer Eesti Kardiliidu president Eesti Autospordi Liidu juhatuse liige

Autoleht 7. märts 2012 41

gara a ž

Fotod: Rein Luik ja Marko Mäkinen / RalliSM

Soome ralliäss Juha Sa teen tööd, mis mulle m Soomest on aastakümneid sirgunud aina uusi rallistaare, kuid mitte kõik neist pole jõudnud MM-sarja. Üks sellistest on kuuekordne Soome N-rühma meister, 35aastane Juha Salo, kes üksikutel kordadel, mil MM-etappidel osalenud, on alati näidanud, et kuulub maailma paremate N-rühma sõitjate hulka.

Juha Salo on tulnud Soome meistriks seitsmel korral. 42 Autoleht 7. märts 2012

Liites sinu N-rühma meistritiitlitele ka ühe juunioride sarja oma, siis on sul Soome tiitleid kokku seitse. Kuidas leidis seitsmekordne meister Juha Salo tee rallispordi juurde? Juha Salo: „Huvi autode vastu tekkis 1213aastaselt ja hankisin endale romulast ühe vana Lada, millega sai siis kodutalu metsatee­ del sõitmist harjutatud. Ma ei tea isegi, mil­ lest see huvi tekkis, sest ei isa ega ükski teine sugulane polnud kunagi olnud rallispordiga seotud. Innustus aina kasvas ja peagi kulus kõik suvel teenitud raha rallile.” Kas need õiged sõiduvõtted said kiiresti selgeks ja kui kiire su areng tol ajal oli? JS: „Üsna kiirelt. Alustasin võistlemist taga­ veolisega 1994. aastal ja kaks aastat hiljem võitsin Soome meistritiitli noorte arvestuses. Autoks oli siis Toyota Starlet. Seejärel siirdu­ sin esiveolisele Opel Astrale. 1998. aastal võitsin Soome meistrivõistlustel selles klassis hõbemedali ja juba järgmisel aastal hakkasin võistlema neliveolise Mitsubishiga. Eks iga uus auto vajas veidi aega, et sellega harjuda, kuid sellegipoolest sõitsin need üsna kiiresti n-ö „lõpuni”.” Oled kindlalt üks maailma parimaid N-rühma sõitjaid, mida on näidanud ka sinu üksikud stardid MM-etappidel, kuid sa pole kunagi osalenud MM-sarjas täit hooaega. Miks? JS: „Eks ikka ra­ halistel põhjustel – pole lihtsalt olnud sponsoreid, kes oleks rahastanud MM-sarjas osale­ mist. Mul on küll olnud häid koos­ tööpartnereid, kelle toel Soome meistrivõistlustel sõita, kuid nemad on huvitatud ainult Soome turust. Olen ka ise alati püüdnud jalad tugevalt maas hoida ega ole iga hin­ na eest püüdnud kuhugi kõrgustesse pürgida. Olen alati tegutsenud vastavalt

Toomas Huik / Postimees

alo: meeldib

9 k üsimust

võimalustele. Me oleme ju näinud piisavalt neid noori mehi, kes on iga hinna eest maa­ ilmatasemele üritanud, kes aga on kukkunud kõrgelt ja kellest pole enam midagi kuulda. Mina aga saan teha praegu tööd, mis mulle meeldib ehk siis sõita rallit, mis ongi mu unis­ tuste täitumine.” Nii et sul pole okast hinges, et paljud su kaasmaalased teevad MM-sarjas ilma? JS: „Ei ole. Loomulikult oleks tore mõnel MM-etapil, kas või näiteks Jyväskylä rallil, ka tippauto roolis oma võimed proovile panna, kuid see pole minu jaoks mingi elu või sur­ ma küsimus. Üks hooaeg N-rühma MM-sarjas maksab sama palju kui kolm hooaega Soo­ mes, ja samas ei tooks ju N-rühma MM-tiitel veel automaatselt kaasa kohta WRC-autol. Aga minna osalema riski peale, et kas käsi kullas või p...e mullas, pole kah mõtet.” Soomes on alati olnud väga kõval tasemel N-rühma sõitjaid. Kuidas sa võrdleks N-rühma sõitjate taset MM-sarjas ja Soome sarjas? JS: „MM-etapid on kolm korda pikemad kui Soome rallid ja see mõjutab oluliselt kiirust. Ma arvan, et selle kiirusega, mida parimad näitavad Soome rallidel, võiks MM-etappidel olla kilomeetri kohta vähemalt sekundi jagu kiiremad kui MM-sarja sõitjad. Kuid pikkadel MM-etappidel ei pea autod sellisel kiirusel lõpuni vastu. Samas jälle MM-sarja N-rühma sõitjad ei võidaks selle kiirusega, millega nad MM-etappidel harjunud on, kunagi Soome rallidel. Seetõttu on neid raske võrrelda.” Sul on oma meeskond, kus valmistad ette autosid ka teistele. Kas see ongi sinu igapäevatöö? JS: „Nüüd läheb tõepoolest juba viies aasta, kui ma töötan oma meeskonnas Salo Racing. Nii mõnigi vahel küsib, et mis tunne on olla elukutseline rallisõitja. Aga tegelikult teen oma firmas kõiki töid, mida parajasti vaja ja seetõttu ei saa ennast lugeda ainult elukutse­ liseks võidusõitjaks.” Rein Luik

«Mina saan teha tööd, mis mulle meeldib ehk siis sõita rallit, mis ongi mu unistuste täitumine.»

Eesti parim sulgpallur Raul Must sõitis äsja kolmeks nädalaks Malaisiasse treeninglaagrisse, et harjutada aprillis algavaiks Euroopa meistrivõistlusteks. Tol jõukatsumisel tahab Must võidelda välja koha esimese kaheksa hulgas. Londoni olümpiamängudele on tal aga koht sisuliselt juba kindlustatud.

Raul Must Millise autoga sõidad? Sõidan aasta vanuse väikeautoga 1 Hyundai i20. Kui palju kuus autole kulutad? Kuus kulub autoliisingu ja kindlustus­ te peale umbes 200 eurot. Lisaks paras hulk bensiiniraha, sest sõidan kuus keskmiselt 1500–2000 km.

2

Sinu unistuste auto? Porsche 911 vanemad mudelid meeldi­ vad mulle väga. Nimelt on minu jaoks tähtis, et auto näeks välja võimalikult lihtne. Kah­ juks pole ma siiani ühegi sellise Porschega veel ise sõitnud.

3

Kõige halvem auto, millega oled sõitnud? Kunagi sõitsin Itaalias Palermos vana Fiat Puntoga. See auto oli nii väike, et kui vajutasin sidurit, siis iga kord riivasin jalaga natuke

4

ka piduripedaali ning see tegi sõidu väga tü­ likaks ja ebameeldivaks. hääletajaid võtad peale? 5 Kas Ei võta. Suurim trahv? Olen Prantsusmaal kiirteel sõites saa­ 6 nud trahvi kiiruse ületamise eest. Trahv oli umbes 200 eurot.

Mis ärritab meie 7 liikluses kõige rohkem? Alla lubatud kiiruse sõitmine ja liiga aeglane reageerimine valgusfooride taga.

190

Kui tihti kasutad 8 ühistransporti? Harva. Suvel sooja ilmaga rohkem. Rekordkiirus? Saksamaal olen Volkswagen 9 Golfiga sõitnud 190 km/h. Autoleht 7. märts 2012 43

gara a ž

Ekstreemsus enne Neil päevil alanud Genfi autonäitusel veeretab Ferrari publiku ette oma uue 12silindrilise superauto. F12berlinettal on 740hobujõuline mootor, mis tagab 0–100 km/h kiirendusaja 3,1 sekundiga. Tegu on kõigi aegade võimsaima ja kiirei­ ma tänava-Ferrariga, mille loomisel on min­ dud äärmusteni nii aerodünaamika, jõuallika kui ka veermiku osas. Endiselt on tegu eeskeskmootoriga autoga nagu eelkäijad 599 GTB Fiorano ja 550 Maranello. Vastupidiselt levinud suundumusele on F12 oma eelkäijast natuke väiksem ja lühema telgede vahega. Mootor, armatuurlaud ja istmed on montee­ ritud madalamale, tagavedrustus ja selle juu­ res asuv käigukast surutud kompaktsemaks. Tänu sellele on uudismudel senisest ma­ dalama raskuskeskmega ning kaal jaotub rohkem tagasillale, nagu traditsioonilistel keskmootoriga autodel. Ferrari teatel õnnes­ tus uudsete kergsulamite kasutamisega ka kaalu säästa (–70 kg). Tõnu Korrol

Ferrari F12berlinetta on eelkäijast väiksem, kergem, võimsam ja kiirem.

44 Autoleht 7. märts 2012

Dünaamika Uus 12silindriline Ferrari teeb 0–100 km/h 3,1 sekundiga ja jõuab järgmise 5,4 sekundi jooksul juba kiiruseni 200 km/h. Tipp­ kiiruseks ütleb Ferrari „üle 340 km/h”. Tegu on kõige kiirema Ferrari tänavaautoga margi testirajal Fioranos, uue rekordina läks kirja üks minut 23 sekundit.

Mootor Uue tipp-Ferrari mootor on 6,3liitrine ja arendab 740 hobujõudu. Kaks asja on selle juures traditsioonilised: silindrite arv 12 ja turbote puudumine. Pööretepiirik on seatud 8700 pöördele, kuid juba 2500 pöördel on saadaval 80 protsenti maksimaalsest pöördemomendist (690 Nm). Käigukast on kahe siduriga. Kütusekulu õnnestus Ferrari teatel võrreldes eelkäijaga vähendada ligemale kolmandiku võrra.

Fotod: Ferrari

ekõike: Ferrari F12 Aerodünaamika Kurnav töö arvutite taga ja tuulekanalis võimaldas vähendada õhutakistust ja samaaegselt suurendada aerodünaamilist survejõudu. Suuri tiibu-spoilereid autol ei pruugita, lahendused on peenemad. Uuendus, mida Ferrari nimetab aerosillaks, tähendab õhuvoolude juhtimist mööda mootorikatet auto keskosalt külgedele mööda vastavaid

voolundeid, mis läbistavad auto rattakoopaid. Nende abil juhitakse õhk mootorikatte kohalt auto külgedele. Teine uuendus puudutab pidurite jahutust. Nimelt avanevad jahutusavad auto ninas vaid siis, kui keraamilised pidurid tõesti jahutust vajavad, muutes ülejäänud ajal autot voolujoonelisemaks. F e r r a r i F 1 2 b e r l in e tt a

Mootor: V-12, otto, 6262 cm3 Võimsus: 544 kW (740 hj) 8500 p/min Pöördemoment: 690 Nm 6000 p/min Pikkus/laius/kõrgus: 4618/1942/1273 mm Kuivmass: 1525 kg Kaalujaotus: 46/54% Tippkiirus: 340+ km/h Aeg 0–100 km/h: 3,1 s

Sisemus F12 sisemuses on tähtsaim koondatud roolirattale – sellelt käib nii mootori käivitamine kui ka vedrustuse ja diferentsiaali töö reguleerimine. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse nahka, süsinikplasti ja alumiiniumit, öeldavalt on sõitjatele ja nende pagasile ruumi isegi rohkem. Edeva lisandusena on kiiruse-, pöörete- ja käigunäidik dubleeritud ka kõrvalistuja jaoks digitaalse ribana kindalaeka kohal. Autoleht 7. märts 2012 45

ol ul ise m a d sp or ta ut od

Aston Martin DB4 (1958)

Huvitav fakt: 1972. aastaks oli Aston Martini kahjum 450 000 naela ja sir David Brown müüs selle sümboolse 100 naelsterlingi eest.

Kuigi sportautodega tuntud juba enne sõda, õnnestus briti Aston Martinil tõusta Ferrari ja Maserati rivaaliks alles 1950ndate lõpus mudeliga DB4, mis pealegi ilmutas ka võidusõidutalenti.

46 Autoleht 7. märts 2012

Jä rg Ja mis gu es a (1 r E num 96 -T b 1) yp ris e :

Püsivas rahahädas sportautoehitaja ostis 1947. aastal traktori- ja käigukastimagnaat Da­ vid Brown, misjärel kasutati alates 1948. aas­ tast kõigi mudelite indeksites tähti DB. Brown oli autoroolis üsna hea, samuti oli tal silma kujustusel. Tehniliste probleemide lahenda­ Kahe nukkvõlli ja kolme karburaatoriga mootor arendas 240–314 hobujõudu (Zagato versioonil). mise usaldas ta aga jäägitult asjatundjatele: peainsenerina tegutsesid tal Insener Wyer, alati või­ reguleeritava asendiga puitrooli taga istuval Auto Unionide looja dr Ro­ Turuväärtus: 300 000 € dusõiduga lähedalt seotud täismehel jätkus näiteks lahedalt pearuumi. bert Eberan von Eberhorst Tootmisarv: 1119 (1958–1963) mees, soovis uuele auto­ 2,49meetrise telgede vahega auto oli loomu­ ja hiljem John L. Wyer. 90– Mootor: R-6, 3670 cm3, 240 hj le ruumilist toruraami. Et likult 2 + 2, mitte neljaistmeline ja taga oli või­ 180 hj mudeleid DB1, DB2, Pikkus/laius/kõrgus: stiilitundlik Brown oli aga malik sõita vaid lühemat maad. DB2/4, DB3 ja DB3/S loetak­ Itaalia kerefirmaga Touring 4490/1675/1320 mm se margi taassünni esimesse Tühimass: 1390 kg juba käed löönud, tuli see Haruldased eriversioonid mõte jätta. Itaallased soovi­ Tehniliselt vastas DB4 tollasele tipptasemele. faasi kuuluvaiks. Tippkiirus: 230 km/h sid oma töö hõlbustamiseks See tähendas neljakäigulist käigukasti, kiiret 240 hobujõudu hoopis kandvat põhja, millele saaks ülejää­ rooliajamit (2,75 pööret) ja nelja ketaspidurit, Kõrgtasemele jõuti DB4-ga 1950ndate teisel nud kereosa kergesti peale ehitada ja vajadu­ millel ei puudunud võimendi. Sõltumatus poolel, kui poolakast inseneri Tadek Mareki sel muuta. Nende tahe jäi peale ja lahendusel esivedrustuses pruugiti teleskoopamortisaa­ joonestuslaual sündis eeskujulik reaskuuene, olid kahtlemata oma eelised. Kõrgel istmel, toreid, aga üsna keerukas, sillatala piki- ja kahe ülanukkvõlliga mootor, mille silindri põiksuunas kontrollivate hoobadega taga­ läbimõõt ja kolvikäik olid võrdselt 92 mm. vedrustuses hoobamortisaatoreid. Töömaht ulatus seega 3,67 liitrini ja võimsus Tegu oli, kui soovite, Briti Fer­ kahe karburaatori SU abiga 240 hobujõuni. rariga. Eakaaslase, Maserati 3500 GT võimsus jäi Eeskujuliku alusmater­ sellest kriipsu võrra allapoole. Ega Fer­ jali baasilt oli rari kolmeliitrine V-12-mootor võimalik veel kõr­gemale tõus­ üldjuhul enam välja ta. Seda tehti andnud. lühendatud telgede vahe­ ga, kaheistme­ lise DB4 GT ning DB4 GT Zagato näol. Kõrgem surveaste ja kolm Weberi horison­ taalvoolukarburaatorit kindlus­tasid neile 302– 314 hj, pea­legi olid nad DB4-st hulga kergemad. Tippkiirus küündis kogu­ nisti 240–250 km/h vahemikku. Erimude­ leid valmistati vastavalt 75 ja 19. 1963. aastal järgnes DB4-le juba Lühikese telgede DB5, mis sai hoobilt maailmakuul­ vahega mudelil DB4 saks tänu James Bondile. GT olid esilaternad keresse uputatud. Margus-Hans Kuuse

] i g i d [ d u n e n e u u Telli a d i õ v a j a ag n n i h s i m u v t tu ! t l i n o n e D o n i k u d o k vinge 0 paari kvaliteetseid Veel läheb loosi 10

! e p p a l k a v r Denoni kõ aks.

rem a p l e e v s u t u u m i ir ajak stid. te a ik n h Eesti parim tehnika te li e h ja o kodukin d u k li ja h õ p a k t s i] Nüüd leiad [dig rraldusega,

2=1

seko Tellides [digi] ot kahel kuul el es im es maksad st! vaid ühe kuu ee

a rahule ja Kui jääd ajakirjag ingut ei lõpeta, otsekorralduslep kolmandast jätkub tellimus tselt. kuust automaa

e s. Võitjad kuulutam kehtiv [digi] tellimu on 31. mai seisuga nia tingimused lel paa kel kam k, ja kõi fo ad ain lev Lis . s osa tusest Auhindade loosimise b kätte [digi] toime umbris. Auhinnad saa w.telli.ee välja ajakirja juunin leiad aadressilt ww

[digi] tellimiseks: Mine aadressile www.telli.ee Saada e-kiri levi@presshouse.ee Helista 660 9797

volvo s60

Sinu

Turvaline valik

k kingitusena kaasa boonuskaart 33000-eurone volvo boonusk Ostes Info Info-Autost nüüd uue Volvo S60 saad kingituseks kaasa 3000-eurose Volvo boonuskaardi. 3000-euro Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Kaardisum lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale Volvo lisav auto soodsamalt kätte, ise otsustad. või uue au

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Pärnu mnt mnt. 232 tel tel. 671 0020 infoauto@infoauto infoauto@infoauto.ee ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Pildid on illustratiivse illustratiivsed. Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Kampaania kehtib kuni 31. märts 2012. CO2 heide: 114 – 231 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,3 – 9,9 l/100 km

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.