HIV ja AIDS by Estonian Network of PLWH

HIV ja AIDS

Tàllinn 2011

Käesolev väljaanne on adapteeritud versioon projekti LaSKY (www.lasky.ru) raames 2009. aastal välja antud broðüürist „HIV ja AIDS“. Väljaande koostamisel on kasutatud veebilehti www.ehpv.ee ja www.hiv.ee. Suur tänu Dmitri Filippovile (menZDRAV Foundations) ja Andrei Beloglazovile (LaSKY) koostöö eest. Koostajad: Igor Sobolev, Latðin Alijev Foto: Viktoria Melnikova (Eesti HIV-positiivsete võrgustiku näitus „ME oleme inimesed!“) Eestikeelse teksti toimetaja: Mall Leman Väljaande on koostanud Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee), sihtasutuse AIDS Healthcare Foundation (www.aidshealth.org) rahalisel toel. EESTI HIV-POSITIIVSETE VÕRGUSTIK Juriidiline aadress: Õismäe tee 36-8, 13511, Tallinn, Estonia. Arveldusarve: 10220049892010 /SEB pank/ Koduleht: http://www.ehpv.ee/ Peakontor: Mardi 3, 10145, Tallinn Telefon: (+372) 6410133 Faks: (+372) 6410133 Trükiarv 1000 eksemplari. Levitatakse tasuta

HIV ja AIDS Tàllinn 2011

4 SISUKORD MIS ON HIV JA AIDS?

KUIDAS HIV EDASI KANDUB ?

KUIDAS HIVI AVASTADA ?

RAVI

OPORTUNISTLIK NAKKUS – MIS SEE ON?

SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED (STLH)

MÜÜDID KONDOOMIDE KOHTA

KÜSIMUS-VASTUS

VAJALIK INFO

KUS JA KELLEGA SAAKS ARUTADA SEKSUAALSUSE JA MEESTE TERVISEGA SEONDUVAID KÜSIMUSI?

Palju aastaid tagasi sain kätte testi tulemused ning selgus, et mul on HIV. Olin segaduses ja hirmunud, keeldusin uskumast, et minuga võib midagi sellist juhtuda. Arvasin, et minust saab heidik. Arvasin, et minust pöörduvad ära lähedased, sõbrad ja kolleegid, et mind enam ei armastata ja hakatakse hoopis kartma. Arvasin, et mu elul on kriips peal, ja et ma võin varsti surra. Ühel hetkel tekkis mul tohutult palju küsimusi, oli raske mõista, millest alustada. Nüüd ma tean, et sellistel nagu mina on aega leida vastused kõigile neile küsimustele, ja et on olemas inimesed, kes on valmis mind aitama. Ja need inimesed on arstid ning HIVi ja AIDSiga elavad inimesed. Olen HI-viirusega elanud juba 18 aastat. Jah, mu elu muutus, kuid elu ongi pidevas muutumises, HIV teeb korrektuure mu plaanides, kuid ei tee olematuks unistusi, armastust, õnnelikku perekonda, karjääri, lapsi ja sõprust. Maailmas on 35 miljonit inimest, kellel on HIV, Eestis on neid rohkem kui 7000 ja kõik nad on küsinud endalt samu küsimusi. Paljud neist, ka minu sõbrad ja võitluskaaslased on leidnud enda jaoks vastused. Igor, 36-aastane „Lood inimestest, kellel on HIV“ HIV ja AIDS

HIV ja AIDS Mõned arvavad, et HIV ja AIDS on üks ja seesama. Kuid see ei ole nii. HIV on inimese immuunpuudlikkuse viirus, mis on ohtlik ainult inimestele – see nõrgestab immuunsüsteemi, mis kaitseb meid erinevate nakkuste eest. Organismi sattudes ründab HIV teatud vererakke – T-lümfotsüüte, mille pinnal on CD4 molekulid – seepärast nimetatakse neid ka CD-4 rakkudeks. CD4 rakkude arvukuse põhjal saab teha kindlaks haiguse staadiumi. Viirus kasutab T-lümfotsüüte iseenda taastekitamiseks ning jätkab paljunemist, tekitades miljardeid uusi viirusi iga päev. Alguses võitleb immuunsüsteem aktiivselt infektsiooniga, püüdes seda kontrolli all hoida. Inimene, kelle organismis selline võitlus käib, ei pruugi seda isegi kahtlustada, sest pikka aega ei esine mitte mingeid sümptomeid. Haiguse käigus väheneb CD4 rakkude arv. Immuunsüsteemi nõrgenemine tähendab seda, et inimese organism ei suuda enam võidelda erinevate nakkustega, isegi sellistega, mis on tervele inimesel täiesti ohutud. Selliseid nakkusi nimetatakse oportunistlikeks, s.t et nad kasutavad ära olemasolevaid soodsaid tingimusi. HIV ja AIDS

8 SÜMPTOMID. See, et inimene nakatub viirusega, s.t on HIV-positiivne, ei tähenda, et tal on AIDS. AIDSi väljakujunemine võtab tavaliselt palju aega (keskmiselt 10–12 aastat). HIviirusega nakatumisel ei tunne inimesed tavaliselt mingeid erilisi aistinguid. Mõnikord võib juhtuda, et mõni nädal pärast nakatumist tekib gripilaadne seisund (kõrgenenud kehatemperatuur, naha punetus, lümfinäärmete paistetus, kõhulahtisus). Pärast nakatumist võib inimene paljude aastat vältel tunda ennast tervena. Seda perioodi nimetatakse haiguse peidetud (latentseks) etapiks. Kuid on vale arvata, et sel ajal organismis midagi ei juhtu. Kui mingi haigustekitaja, kaasa arvatud HIV, organismi siseneb, tekitab immuunsüsteem sellele immuunvastuse, püüdes seda haigusetekitajat maha suruda ja hävitada. Selle jaoks töötab immuunsüsteem välja antikehad, mis seovad haigustekitajad ja aitavad neid hävitada. Lisaks hakkavad spetsiaalsed valged vererakud (lümfotsüüdid) samuti haigustekitajatega võitlema. Kahjuks ei piisa sellest, et HI-viirusest jagu saada – immuunsüsteem püüab küll HIVi kahjutustada, kuid samaaegselt hävitab HI-viirus järk-järgult immuunsüsteemi. AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Omandatud – sest see on põhjustatud infektsioonist, mitte pärilik. Immuunsus – sest see kahjustab organismi immuunsüsteemi, mis võitleb haigustega. Puudulikkus – sest immuunsüsteem lakkab vajalikul määral töötamast, et kaitsta inimest haiguste vastu. Sündroom (erinevate haigussümptomite kogum) – sest selles staadiumis tekib inimesel palju erinevaid sümptomeid ja oportunistlikke haigusi.

Praegusel ajal on olemas ravimid, mis suudavad peatada HIV-nakkuse arengut. On ka selliseid preparaate, mis suudavad ennetada või ravida oportunistlikke nakkusi. Seega – mida varem saab inimene teada oma haigusest, seda rohkem on tal võimalusi muuta oma elu ja alustada raviga.

HIV ja AIDS

Kuidas HIV edasi kandub Viirus on olemas inimese kõigis kehavedelikes, kuid nakatuda on võimalik vaid vere ja spermaga (tupeeritised ja emapiim on samuti ohuallikaks, kuid käesoleva broðüüri kontekstis me neid võimalusi ei käsitle). HIV ei levi sülje, higi, pisarate, uriini ja väljaheidete ning teiste kehavedelike kaudu, loomulikult juhul, kui neis ei ole nähtavaid verejälgi. HI-viirusesse võib nakatuda mitmel erineval moel: kaitsmata vahekorras (ilma kondoomita); kui nakatunud veri satub terve inimese verre vigastatud nahapinna või limaskesta kaudu: nõelte, süstalde ja muude süstimisriistade ühisel või taaskasutamisel; kasutades mittesteriilseid vahendeid tätoveerimisel ja/või keha augustamisel; kasutades teise inimese habemeajamisriistu või hambaharja, millel on nähtavad verejäljed; vereülekandel (juhul kui rikutakse doonoriks olemise reegleid). HIV ei suuda läbida tervet, vigastamata nahka, samuti ei levi HI-viirus piisknakkusena nagu gripp ja tuberkuloos. HIV ei levi: kätlemisel, kallistades ja suudeldes, köhides ja aevastades; toidu söömisel ühistest nõudest, ühiseid lauanõusid, käterätte või voodipesu kasutades;

tualeti või duði kasutamisel; kollektiivselt sportides; viibides ühes kambris (üksuses, toas jm) HIV-positiivse inimesega; putukate ja loomade hammustuste kaudu. Pidage meeles, et HIV suudab elada ainult vedelas keskkonnas. HIV on äärmiselt nõrk viirus, kokkupuude õhu või päikesekiirtega hävitab viiruse, kuna selle elutegevuseks vajalik vedel keskkond kuivab ära. HIV hävib peaaegu momentselt keetes, desinfitseerivate vahendite, vesinikülihapendi, joodi ning isegi vee ja seebiga kokkupuutel.

Kuidas HIVi avastada Väliselt ei ole võimalik HIV-positiivset inimest kindlaks teha. Praegu on kõige levinum viis HIV-positiivsuse kontrollimiseks teha test HIV-antikehade määramiseks veres. Antikehad on spetsiaalsed valgud, mis tekivad inimese organismis vastusena seal levivale viirusele. Kuid HIV-antikehade testimisel on ka teatud piirangud. Antikehad tekivad tavaliselt alles kolme kuni kuue kuu jooksul alates nakatumisest. Ajavahemikku, mis kulub nakatumisest antikehade tekkimiseni sellises koguses, et neid oleks võimalik testimisel tuvastada, nimetatakse seronegatiivseks ehk nn akna-perioodiks. Sel ajal võib inimene juba olla nakatunud HIviirusega ning seetõttu võib sel perioodil tehtud vereproovi negatiivne tulemus olla vale. HIV ja AIDS

RAVI Tänapäeval ei ole olemas ravimeid, mis suudaksid täielikult HIVi välja ravida, kuid on välja töötatud spetsiaalsed antiretroviirusravimid (ARV ravimid), mis pärsivad HI-viiruse paljunemist ja vähendavad viiruse hulka veres, kaitsevad immuunsüsteemi, et haigestumine ei jõuaks AIDSi staadiumisse, või et leevendada AIDSi sümptomeid ja tervist tugevdada. Selline ravi tähendab, et üheaegselt võetakse kolme või nelja ravimit. Kõikidel HIV-positiivsetel tekib mingil hetkel vajadus ravi järele, kuid see hetk tekib erinevatel inimestel erineval ajal ning sõltub sellest, kui kiiresti HIV-nakkus organismis levib. Tõenäoliselt tekib enamikul inimestest vajadus ARV-ravi järele 5 kuni 10 aastat pärast nakatumist. Kui ARV-raviga alustatakse, peab HIV-positiivne inimene ravi jätkama kogu oma elu jooksul, tegema seda regulaarselt ja ilma vaheaegadeta. Vastasel juhul – kui inimene jätab ravimite võtmise vahele või katkestab ravi – tekib resistentsus, s.t et viirus kohaneb vastava ravimiga. Seaduse järgi on meie riigis tagatud tasuta HIV-ravi kõikidele seda vajavatele inimestele.

Oportunistlik nakkus – mis see on? Inimese immuunpuudulikkuse viirus nõrgestab järk-järgult immuunsüsteemi, selle tulemusena võivad tavaliselt suhteliselt kahjutud bakterid, mis ei ole terve inimese organismile ohtlikud, tekitada HIV-positiivse inimese organismis erinevad nakkushaigusi. Neid haigusi nimetataksegi oportunistlikeks nakkusteks (ladinakeelsest sõnast opportunus, mis tähendab „kasulik“, „lihtne“). Mõnikord nimetatakse neid ka teiseseks või sekundaarseks nakkuseks, kuna nad tekivad pärast HI-viirusega, s.o esmase nakkusega, nakatumist Oportunistlikke haigusi tekitavaid mikroorganisme on neli erinevat tüüpi: bakterid, seened, algloomad ja viirused. Tuberkuloos ja bakteriaalne kopsupõletik on bakteriaalsed nakkused, mille suhtes HIVpositiivsed on eriti vastuvõtlikud. Algloomad tekitavad näiteks toksoplasmoosi, mikrosporioosi, krüptosporidioosi ja isosporiaasi. Seeninfektsioonide hulka kuuluvad näiteks pneumotsüstiline kopsupõletik, kandidoos, krüptokokoos (mis omakorda võib tekitada meningiiti või kopsupõletikku) ja histoplasmoos. Viirusnakkusest on HIV-positiivsete jaoks eriti ohtlikud tsütomegaloviirusinfektsioonid ning huuleherpes ja vöötohatis. Igal inimesel avalduvad nõrgenenud immuunsüsteemi ilmingud erinevalt – sümptomid võivad erinevatel inimestel olla täiesti erinevad. Samas ei pruugi nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesel siinkirjeldatud haigusi tekkida, võib olla ka nii, et inimene ei haigestugi neisse nakkustesse, kui ta võtab õigeaegselt tarvitusele asjakohased profülaktilised meetmed. HIV ja AIDS

Sugulisel teel levivad haigused (STLH) Kõige sagedasemad sugulisel teel levivad haigused on süüfilis, gonorröa, trihhomonoos, klamüdioos, mükoplasmoos, ureaplasmoos, genitaalne kandidoos ja herpes. Et vähendada sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumise riski, tuleb järgida turvalise seksi peamisi reegleid. Turvaline seks on äärmiselt oluline tervise hoidmisel ja tugevdamisel. Erinevad ohutusmeetmed kaitsevad teid enamiku sugulisel teel levivate haiguste eest. Turvalise seksi põhireegel on see, et kehavedelikud, sealhulgas veri, seemnevedelik ja seemnepurske-eelne vedelik, ei imenduks partneri kehasse ja vastupidi.

HIV ja AIDS

Müüdid kondoomide kohta Viimasel ajal on kondoomi kasutamine eluliselt oluline. Kuigi on olemas ka hulk erinevaid turvalise seksi muid vahendeid – tabletid, küünlad, kreemid, salvid ja muud, on kõige usaldusväärsem siiski kondoom. Kuid isegi kondoom kaitseb vaid 90% juhtudest. Kuigi inimesed saavad aru kondoomi kasulikkusest, kipuvad paljud neist siiski kondoomi kasutamisest hoiduma. Põhjuseks on kondoomide kohta käibivad müüdid, mis on tegelikult tekkinud ebapiisavast infost, omaenda või kellegi teise negatiivsest kogemusest, eelarvamustest või ebaõigest reklaamist.

9784

Esimene müüt – kondoomiga seksimine on nagu saabastega ujumine või lille nuusutamine läbi gaasimaski. Tänapäevased latekskondoomid on tugevad, samas elastsed, vastupidavad ja hea tundlikkusega tooted. Nüüdseks on välja töötatud ka uus põlvkond kondoome – silikoonivabad, töödeldud spetsiaalse veepõhise libestiga ning absoluutselt

tervisele ohutud; tekstuuriga kondoomid, mille pinnal on kõrgemad ribad, suurendades nii aktiivse kui ka vastuvõtva partneri kogemust; on ka kondoome, mida soovitatakse inimestele, kellel on raskusi orgasmi saamisega.

Teine müüt – kondoom on valus. Praktiliselt kõik müügilolevad kondoomid on töödeldud spetsiaalse libestiga – silikooni, polüetüleeni või veepõhise lubrikandiga, mistõttu ei tekita kondoomide kasutamine valu. Silikoonist libesti eeliseks on absoluutne neutraalsus, head libestamisomadused ja madal hind. Puuduseks on see, et silikoonlibestit ei saa veega maha pesta, s.t see ei ole vees lahustuv. Polüetüleenglükool on aine, mida kasutatakse laialdaselt kosmeetikatööstuses kreemide aluspõhjana, selles saab lahustada hästi paljud lisaained, ning see ei ole ka liialt kallis. Vee baasil valmistatud libestid on aga palju loomulikumad inimese limaskestadega kokkupuutes, neid saab hästi veega maha pesta ning need väljutakse kehast kergesti. Lisaks on veel olemas libestid, kuhu on lisatud aktiivseid lisandeid – spermatsiide (ained, mis neutraliseerivad seemnevedeliku ja ka enamiku kahjulikest bakteritest ja viirustest, pakkudes seega lisakaitset) ning anesteetikume (millel on suguakti pikendav toime, kuna tekib kohaliku tuimestuse efekt, mis vähendab mehe retseptorite tundlikkust) või sünteetilisi aromaatseid aineid ja toidulisandeid.

HIV ja AIDS

Kolmas müüt –

ilma kondoomita seks on partnerite tervisele kasulikum, näiteks hormoonivahetuse tõttu. Vaevalt küll, et edasiantud nakkust võiks nimetada tervisele kasulikuks.

Neljas müüt – me elame paarina koos, et peta teineteist, seetõttu ei vaja me kondoomi. Isegi kui te olete elukaaslased või paar, soovitatakse siiski, et kasutaksite kondoomi. Nakatuda võidakse ka juhusliku kõrvalpartneri kaudu.

Viies müüt – kondoomi kasutamine on piinlik ja ebamugav. Lisaks võib see ka partnerit solvata. See väide, mille aluseks on puudulik seksuaalkasvatus, on hakanud oma populaarsust kaotama. Kondoomi kasutamine näitab, et inimene arvestab partneri tervise ja ohutusega. Vaevalt, et normaalset inimest solvab see, kui temast hoolitakse. Ja kondoomi pealepanemise saab muuta armumängu huvitavaks osaks, näidates üles armastust ja hoolivust oma partneri suhtes.

Kuues müüt – kondoomi on parem kasutada koos kreemide ja võietega. See on täiesti lubamatu! Lisaks sellele, et igasugused kreemid, võided, õlid jm võivad tundlike kehaosadega kokkupuutes põhjustada sügelust, kipitust või allergilisi reaktsioone, võivad need kahjustada ka lateksit või libestit. Välja arvatud spetsiaalsed libestid,

mida müüakse seksipoodides! Kondoomid kaitsevad sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV-nakkuse vastu ainult siis, kui neid õigesti kasutatakse!

Seetõttu pidage meeles: vahekorras (penetratsiooniga seksuaalaktis) olles kasutage tingimata lateks-kondoome; kasutage ainult veepõhist libestit. Õli baasil valmistatud libestid (vaseliin, mineraalõli, massaaþi- ja toiduõlid, hügieenilised kreemid) muudavad lateks-kondoomi kiiresti hapraks ning kondoom võib seetõttu puruneda; jälgige hoolikalt, et te ei paneks kondoomi peale valesti: kondoomi otsa peab jääma ruumi sperma jaoks (väike kotitaoline osa kondoomi otsas). Suruge õhk spermakotikeset välja ning tõmmake kondoom suguti peale kuni peenisejuureni; kui kavatsete tegeleda anaalseksiga, libestage kondoom eelnevalt veepõhise libestiga. Et end veelgi tõhusamalt kaitsta, kasutage spetsiaalseid „tugevdatud“ kondoome, mis on valmistatud vastupidavast lateksist; pärast suguakti eemaldage kondoom peeniselt enne, kui erektsioon kaob. Kondoomi eemaldamisel hoidke seda peenisejuurel sõrmedega kinni, et vältida sperma lekkimist, ja seejärel visake kasutatud kondoom ära. Ärge mitte kunagi kasutage kondoome mitu korda! mitte mingil juhul ärge kasutage aegunud kondoome! Kõikidel kondoomipakkidel peab olema kasutamistähtaeg, mis ajani võib kondoome kasutada. hoidke kondoome kohas, kus ei ole otsest päikesevalgust ning kus temperatuur ei ole liiga kõrge või madal. HIV ja AIDS

Oraalseks Viimasel ajal on teadlased väidelnud teemal, kui ohtlik on oraalseks HIVi levikul. Arvatakse, et oraalseksi puhul on nakkuseoht, kuid see ei ole väga suur. Seetõttu soovitatakse ka oraalseksi puhul panna peale kondoom. Kui te aga siiski riskite ja kondoomi ei kasuta, siis ärge peske hambaid enne oraalseksi, sest hammaste harjamine võib tekitada suus mikroskoopilisi haavakesi ja vigastusi.

Küsimused – vastused Kas on tõsi, et kui kondoomi ei kasutata, siis on anaalseksi vastuvõtval geipartneril suurem tõenäosus nakatuda HI-viirusesse? Ilma kondoomita seks on ohtlik mõlemale partnerile – nii vastuvõtvale kui ka aktiivsele poolele. Ja kuigi arvatakse, et kaitseta anaalseks on aktiivsele partnerile vähem riskantne kui kaitseta seks passiivsele partnerile, ei tähenda see, et risk üldse puuduks. Pärasoole limaskest on väga õrn – seal ei ole kaitsvat nahakihti, vaid ainult lima (nagu näiteks kurgu limaskestadel), ning seda limaskesta on võimalik väga kergesti vigastada. Väikesed marrastused ja haavandid pärasoole limaskestadel suurendavad võimalust, et HIV-positiivse aktiivse partneri spermast või seemnepurske-eelsest vedelikust kandub viirus edasi vastuvõtvasse partnerisse. Lisaks on pärasool, kui nii võib öelda, HIVi „teine kodu“, kuna seal on suures koguses valgeid vereliblesid, mis on HI-viiruse sihtmärgiks. HIV ja AIDS

22 Kas on võimalik nakatuda HIVi, kui kondoomi mitte kasutada, kuid selle asemel kasutada palju libestit? On küll võimalik nakatuda. Ja sellepärast ongi vaja ilmtingimata kasutada kondoomi. Kondoomide puhul kasutatavad libestid vähendavad peenise ja pärasoole limaskestade traumeerimise võimalust seksimise ajal. Mida rohkem libestit kasutada, seda hõlpsam on vahekord ning vigastuste risk on väiksem. Kuid isegi juhul, kui peenis ja pärasoole limaskestad ei ole vigastatud, võib HIV ikkagi sattuda vereringesse, kui te ei kasuta anaalseksi ajal kondoomi. Kas on vaja kasutada kondoomi, kui ma ise ja minu partner on HIV-positiivsed? Kui te kondoomi ei kasuta, on risk, et te võite nakatuda sellise HIV-tüvega, mida teil ei ole. HIV muteerub, tekivad uued variandid (tüved), mis võivad olla resistentsed nende ravimite suhtes, mida te tarvitate. Lisaks tuleb meeles pidada, et kui te olete HIV-positiivne ning seksite inimesega, kes on samuti HIV-positiivne, ning te ei kasuta seksimisel kondoomi, siis on suurem oht nakatuda teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse. HIV-positiivsetel on palju raskem tulla toime sugulisel teel levivate haigustega kui HIV-negatiivsetel. Kas on võimalik nakatuda HI-viirusesse, olles oraalseksi vastuvõtvaks pooleks? Teoreetiliselt on see võimalik juhul, kui teil on suus väikesed haavandid või vigastused, igemed veritsevad või põete kurgupõletikku. Kuid nakatumise risk on väiksem, kui partner ei ejakuleeri teile suhu.

Aga kui teil on äsja hammas välja tõmmatud või tehtud mingi muu stomatoloogiline operatsioon, siis ärge isegi mõelge mineti peale enne, kui olete täielikult paranenud. Klubinarkootikumid võivad samuti probleeme tekitada. Kokaiini hõõrumine igemetele võib neid vigastada ning muuta teid nakkusele vastuvõtlikumaks. Teised uimastid, näiteks ecstasy, võivad panna teid oma huuli närima, ja see ei ole kõige parem ettevalmistus suuseksiks. Kuid isegi siis, kui teie suu on täiesti korras ja terve, võtke tarvitusele vähemalt minimaalsedki ettevaatusabinõud – enne oraalseksi ärge peske hambaid ega kasutage hambaniiti, sest nii võite kergesti igemeid vigastada. Samuti peaks hoiduma suuvee kasutamisest, sest see eemaldab suuõõnest need ained, mis võiksid teid HIVi eest kaitsta. Kui te soovite oma hingeõhku värskendada, lutsutage piparmündikommi. Siiski eelistavad mõned inimesed kasutada oraalseksi ajal kondoomi. Valik on teie. Aga kuidas on teiste seksuaaltegevustega geide puhul? Mõlema partneri masturbeerimine ja frotaaþ (kehade üksteise vastu hõõrumine orgasmi saamiseni) ei kujuta endast ohtu ning on ühtlasi heaks võimaluseks seksi nautida. Rimming (suu-pärakuseks) ei ole samuti HIVi seisukohalt ohtlik, kuid võib siiski kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi – nii võivad levida sooleparasiidid ja A-hepatiit. Kui te kasutate partneriga ühiseid seksmänguasju, siis kasutage ka kondoomi. Näiteks kui teie partner soovib kasutada mingit mänguasja pärast teid, ärge unustage kondoomi vahetada.

HIV ja AIDS

24 Kas on võimalik nakatuda süstitavate uimastite kasutamisel? Jah, kui te mõlemad kasutate sama nõela – on risk, et teie organismi satub võõras veri. Muide, HIVi epideemia kõrgpunkt Eestis 2001. aastal oligi seotud süstitavate narkootikumidega. Kas on võimalik HIVi suhtes end anonüümselt testida lasta? Jah, on olemas anonüümsed kabinetid, kus teilt ei küsita passi, tervisekindlustust ega meditsiinikaarti. Konfidentsiaalsus on selliste testimiskabinettide oluline tööpõhimõte. Kabinetis töötavad spetsialistid ei avalikusta testi tulemusi ega ka testimise fakti ennast. Positiivse vastuse saanud patsiendi ees- ja perekonnanime saab teada ainult see arst, kes on otseselt seotud raviprotsessiga. Lisaks pakutakse neis kabinettides professionaalset nõustamist enne ja pärast testimist, ja vajadusel ka psühholoogilist tuge. Olen kuulnud, et pole mõtet lasta end testida kohe pärast kaitsmata seksi. Jah, see on tõesti nii. Nagu eespool mainitud, (vt Kuidas HIVi avastada), on organismil vaja aega, et hakata tootma antikehi HIVi vastu. Nakatumise hetkest võib kuluda kuni kolm kuud enne, kui organism toodab määrataval hulgal antikehi. Seda perioodi nimetatakse „aknaks“ – see on aeg, mil viirus juba on veres, kuid analüüs ei anna positiivset tulemust. Seetõttu pole mõtet teha vereanalüüsi päev pärast kokkupuudet viirusega. Kuid sellegipoolest, kui te midagi kahtlustate, soovitame teil siiski külastada testimiskabinetti, kus teile pakutakse psühholoogilist tuge ja teavet, saate arutada, kuidas

tulevikus käituda, võttes arvesse oma elu puudutavaid asjaolusid ning tutvuda võimalustega, mis aitavad vähendada nakatumisriski. Kindlasti tehke test pärast vajaliku ajavahemiku möödumist. Kui aja möödudes tekib teil kahtlusi, siis mõelge sellele, et teadmatus on sellises olukorras kõige hullem. Kogu aeg piinate end mõttega „aga äkki mul ikkagi on?“ ja te ei leia asu. Samal ajal võib haigus edasi areneda ning lõpuks jõuab ikkagi kätte hetk, kus teie immuunsüsteem on niivõrd nõrgenenud, et on juba liiga hilja midagi ette võtta. Seepärast on kõige parem asjas kohe selgusele jõuda. Ja kui selgub, et teil on HIV, ärge sattuge paanikasse. See ei ole maailma lõpp. Tänapäevase antiretroviirusravi tulemusena elavad HIV-positiivsed inimesed väga kaua (muidugi juhul, kui järgitakse raviarsti ettekirjutusi), nad töötavad, tunnevad rõõmu ja elavad täiesti tavapärast elu Kuidas HIV-testi tehakse? Inimese immuunpuudulikkuse viirust saab organismis kindlaks teha ainult vereanalüüsi abil ehk teisisõnu HIV-testi abil. Tavaliselt võetakse selleks verd veenist ning proov saadetakse spetsiaalsesse laboratooriumi, kus seda vastavate meetoditega uuritakse. Kuna üksikutel juhtudel võib esmane positiivne tulemus osutuda siiski valepositiivseks (näiteks siis, kui inimene on põdenud mingit tõsist viirushaigust või teatud muid haigusi, või lihtsalt seetõttu, et mitte ükski testimissüsteem ei ole sajaprotsendiliselt täpne), siis kontrollitakse kõiki esmaseid positiivseid tulemusi HIVi suhtes uuesti referentslaboris, kasutades veelgi täpsemaid meetodeid.

HIV ja AIDS

Analüüsi võtmise protseduur on inimese jaoks suhteliselt lihtne – AIDSi nõustamiskabinettides saab anda vereproovi ja saada konsultatsiooni umbes 20 minutiga. Proovi vastus saadakse tavaliselt teada kolme päeva pärast.

Kiirtestimine HIV-nakkust saab tuvastada veeniverest võetud prooviga laboratooriumis, kuid kiirmeetodil saab seda teha ka näpuotsast võetud vereprooviga, kus analüüsi tulemus saadakse teada vaid mõne minutiga. Kuigi kiirtesti puhul saab vastuse peaaegu kohe teada, ei tähenda see, et saaks kindlalt väita, et positiivse tulemuse puhul on tegu nakatumisega. Kiirtesti tulemused on sama täpsed kui veeniverest võetud analüüside tulemused. Peamine erinevus on nn „aknaperioodi“ pikkuses. Kuna kiirtesti abil on võimalik tuvastada veres olevaid antikehi HI-viirusele, ja mitte viirust ennast, on testi usaldusväärsuse jaoks vaja, et kiirtest tehtaks siis, kui nakatumisest on möödunud vähemalt 10-12 nädalat. Teistes riikides kasutakse HIV-testide tegemisel ka süljeproove, kuid Eestis ei ole see meetod veel kasutusele võetud. Võrreldes vereprooviga ei ole süljeanalüüsi tulemused piisavalt usaldusväärsed.

Tähtis on teada, et: HIVi olemasolu inimese organismis tehakse kindlaks verd analüüsides; iga esmane positiivne tulemus kontrollitakse alati üle laboris, kasutades äärmiselt täpseid meetodeid.

HIV ja AIDS

Räägitakse, et HIV-positiivsetesse inimestesse suhtutakse eelarvamusega ja neid diskrimineeritakse, kas see on nii? Kahjuks seda tõesti juhtub. Oma diagnoosist rääkimine – kas emale, lähedasele sõbrale, töökaaslasele – on väga raske. Mõned HIV-positiivsed on öelnud, et nad ei taha oma lähedastele ebameeldivusi põhjustada ning eelistavad seetõttu vaikida. Elus juhtub kõike ja ei ole ühest nõuannet kõigi jaoks. Kuid mõnikord on nii üksildane olla, kui isegi kõige lähedasemad inimesed ei saa jagada su muresid ja rõõme… Igal juhul olete see teie ise, kes otsustab, kuidas ja kellele sellest rääkida. Ainult need inimesed saavad teada, et te olete HIV-positiivne, kellele te ise olete sellest rääkinud.

Lõpetuseks Tänaseks on HIV-nakkus reaalsus, milles me elame. Ja meie jaoks ei ole oluline, kuidas keegi nakatus, vaid see, kuidas reaalselt inimesi aidata, et nad suudaksid üle elada selle traagilise perioodi oma elus, tahame toetada inimesi nende raskes võitluses elu ja tervise eest ning õpetada neid elama HIViga, mitte surema AIDSi. HIV-nakkusega inimesed võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. Kui teie sõbral diagnoositakse HIV, vajab ta teie abi, kuid teda abistades ärge võtke enda kanda seda, mida sõber ise suudab teha. Ärge unustage, et teie kaastunne võib mõnikord olla sõbra jaoks solvav, kuid ta vajab mõistmist ja toetust. Kõige olulisem abi on lihtsalt olla tema kõrval, kuigi see ei olegi nii kerge. Peamine ülesanne ei ole mitte sõbra ümber askeldamises, vaid selles, et anda talle mõista, et te hoolite ja et te elate seda läbi koos temaga. Seepärast ärge kartke jagada oma sõbraga muret ja rõõmu – need rikastavad teid mõlemaid. HIV ja AIDS

Vajalik info Kus saab teha HIV-testi? HIV-testi on võimalik teha kõikides Eesti meditsiiniasutustes, anonüümsetes AIDSi nõustamiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes. 1. Anonüümsed AIDSi nõustamiskabinetid. Kabinetid on avatud kõikidele soovijatele alates 16ndast eluaastast, sõltumata sellest, kas inimesel on tervisekindlustus või ei. Kokku töötab Eestis 8 sellist kabinetti. Testimine on anonüümne ja tasuta. Koos HIV-testiga tehakse ka B- ja C-hepatiidi analüüs. 2. Noorte nõustamiskeskused. Eestis on sellised keskusi kokku 19 (www.amor.ee). Noorte nõustamiskeskustes võetakse vastu kuni 19-aastasi ning ka 19-24-aastasi noori, sealhulgas ka neid, kel pole haigekassa tervisekindlustust. Testimine noorte nõustamiskeskustes ei ole anonüümne. 3. Perearstid ja arst-spetsialistid. Näiteks günekoloog ja naha-suguhaiguste arst võivad samuti suunata inimest vereanalüüsi tegema.

Anonüümsete AIDSi nõustamiskeskuste asukohad: TALLINN AIDSi nõustamiskeskus Tallinnas Merimetsa Nakkuskeskus SA Lääne-Tallinna Keskhaigla Paldiski mnt 62, 10617 Tallinn Tel. 645 55 55, 645 55 55

www.ltkh.ee Tööaeg: E, T, K, N 10.00-18.00 ja T, R 08.00-12.00 AIDSi Ennetuskeskuse anonüümne nõustamis- ja testimiskabinet OÜ Elulootus Mardi 3, 10145 Tallinn Òel. 660 78 71, 660 78 71, faks 660 7471 Tööaeg: T 13.00-19.00, R 12.00-18.00, L 12.00-15.00 Infotelefon 660 78 71, 660 78 71 Kolmapäeviti ja neljapäeviti kella 10.00 kuni 14.00 saab helistada anonüümsesse nõustamiskabinetti ja küsida nõu kõige kohta, mis puudutab turvalist seksi, sugulisel teel levivaid nakkusi, HIVi/AIDSi ja narkomaaniat. NARVA AIDSi nõustamiskabinet Narvas SA Narva Haigla Karja 6, 20306 Narva Tel. 356 03 04 Tööaeg: E 12.00- 18.00, T 10.00-16.00, K 12.00-16.00, N 12.00-18.00, R 10.00-14.00 KOHTLA-JÄRVE AIDSi anonüümne nõustamiskabinet Kohtla-Järvel SA Ida-Viru Keskhaigla Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve Tel. 337 88 25 Tööaeg: E ja R 08.00-11.00, K ja N 15.00-18.00 HIV ja AIDS

32 PÄRNU AIDSi nõustamiskabinet Pärnus SA Pärnu Haigla kabinet C110, Ristiku 1, 80044 Pärnu Tel. 447 33 88 Tööaeg: E 15.00- 18.00, T 14.00-17.00, N 08.00- 11.00 TARTU AIDSi nõustamiskabinet Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Riia 167, 51014 Tartu Tel. 742 76 11, 742 76 11 Tööaeg: E 10.00-13.00, T 14.00-17.00, K 8.00-11.00, N 15.00-18.00, R 10.00-13.00 PAIDE AIDSi nõustamiskabinet Paides AS Järvamaa Haigla Tiigi 8, 72714 Paide Tel. 384 81 78, 384 81 78 Tööaeg: E ja K 14.00- 16.00 TAPA MTÜ Tapa AIDSi Ennetuskeskus-Narkonõustamiskeskus koostöös Rakvere haiglaga Valve 30, 45109 Tapa Tel. 324 08 91, 324 08 91, 53 341 185, 53 341 185 tapa.ennetuskeskus@mail.ee www.tapaaidsiennetuskeskus.wordpress.com Tööaeg: E, K, N 12.00-17.00

Anonüümne HIV-testimine ka RAKVERES, KUNDAS ja TAMSALUS. HIV ja AIDS

Veebilehed Mitmekülgset ja ülevaatlikku teavet HIVi ja AIDSi kohta saab ka paljudelt veebilehtedelt, alustada võiks neist kahest – www.ehpv.ee ja www.hiv.ee, kus on rohkelt kasulikku infot HIVi, AIDSi, sugulisel teel levivate haiguste ja turvalise seksi kohta. Ka on võimalik neil saitidel küsida ja saada nõu otse interneti teel, lugeda uudiseid ja palju muud.

Nõustamine ja tugi Kui teil tekib küsimusi HIVi, turvalise seksi, testimise ja muu kohta, millele vajate kiiresti vastuseid, või olete stressis oma võimaliku või reaalse HIV-nakkuse tõttu, siis võtke ühendust Eesti HIV-positiivsete võrgustiku töötajatega oma piirkonnas. Täpsemat teavet Eesti HIV-positiivsete võrgustiku tegevusest oma piirkonnas saate lugeda veebilehelt www.ehpv.ee. Või olete sellega juba mõnda aega elanud? Tahate rohkem teada elust HI-viirusega ning jagada oma teadmisi? Teil on tekkinud raskusi ja probleeme HIVi tõttu ja te ei tea, kes saaks aidata, või soovite hoopis ise aidata inimesi, kellel on HIV, kaitsta oma õigusi? Aga võib-olla tahate lihtsalt suhelda nende inimestega, kes on samuti HIV-probleemiga kokku puutunud? Just sel eesmärgil on loodud tugirühmad Tallinnas, Narvas, Tartus ja Kohtla-Järvel – et tõsta HIV-positiivsete inimeste elukvaliteeti, pakkudes neile vajalikke teenuseid ja muutes

ühiskonda tolerantsemaks. Võite tulla meie juurde, et saada uusi sõpru ja tuttavaid, jagada oma muresid ja rõõme või lihtsalt nõu saamiseks. Meie kokkusaamised toimuvad mõnusates paikades, kus saab teed juua, sundimatult suhelda ning arutada pakilisi küsimusi. Konfidentsiaalsus on kõige olulisem tingimus, et saaksime olla vabad ja avatud. Selleks on meil igal kokkusaamisel oma reeglid, mille järgimine annab meile võimaluse luua usalduslik õhkkond, olla siiras ja aktiivne.

Me pakume: ülevaatlikku teavet elust HIV-positiivsena (raamatukogu, internet); sotsiaalset, psühholoogilist, psühhoteraapilist ja õigusalast nõustamist; osalemist temaatilistel teabeseminaridel ja koolitustel; osalemist korraldatavatel üritustel ja infokampaaniates; osalemist HIV-teemalises ennetustöös regulaarseid kohtumisi ja uusi tuttavaid; suhtlemist vabas õhkkonnas ning huvitavaid vaba-aja tegevusi.

HIV ja AIDS

Rühmaga ühinemiseks helistage telefonil: Tallinn Tartu Kohtla-Järve Narva

(+372) (+372) (+372) (+372)

58142010 53401706 55561080 56765609

Nõustamiskabinetid põhimõttel „VÕRDNE VÕRDSELE“ „Võrdne-võrdsele“ nõustamise eesmärk on aidata inimestel toime tulla stressiga ja teha isiklikke, teadlikke otsuseid, mis on seotud HIV-ga, hepatiidiga, tuberkuloosiga ja narkosõltuvusega. Pakume HIV-positiivsetele inimestele vajalikku teavet arusaadavas vormis ja emotsionaalset tuge. Aitame kliente, pakkudes erinevaid HIVi ja AIDSiga seonduvaid teenuseid. Pakume abi ja tuge HIV-positiivsetele klientidele raskest olukorrast väljatulemisel. Motiveerime kliente osalema ARV-ravis ja muutma oma käitumist. Korraldame grupipõhist kogemusnõustamist ning osutame nõustamist nii telefoni, kui e-posti teel.

Kus ja kellega saaks arutada seksuaalsuse ja meeste tervisega seonduvaid küsimusi? Soovite lahendada probleeme, mitte varjata oma seksuaalvalikuid, saada uut teavet, kohata uusi inimesi ja kuulda värskeid arvamusi? HIV ja AIDS

38 Alates 2009. aastast viib Eesti HIV-positiivsete võrgustik ellu programmi „Mehed, kes seksivad meestega – HIVi ja AIDSi ennetus ja tugi“.

Tugirühm meestele, kes seksivad meestega Meie eesmärk – kaitsta ühisel jõul meie kõigi tervist. Tugirühma kokkusaamiskoha ja -aja kohta saate infotelefonil

Kvalifitseeritud psühholoogiline abi Tallinnas Eelistate luua suhteid meestega ning teil on probleeme, mida sooviksite arutada psühholoogiga? Pöörduge, palun, meie poole! Helistage ja leppige aeg kokku. Vastu võtavad nii psühholoog kui ka rühmaterapeut, telefon

Ärge jätke ühtki oma terviseprobleemi tähelepanuta! Üha rohkem inimesi saab aru, et terve olla on äärmiselt tähtis – mitte ainult neile endile, vaid ka nende lähedastele. Saate esitada küsimusi meie virtuaalpsühholoogile ja meditsiinikonsultandile ning ka „võrdne võrdsele“ programmi nõustajatele, kui saadate kirja e-posti aadressil ehpv@ehpv.ee

Konfidentsiaalsus – kõige olulisem põhimõte meie töös Ole teadlik! Protesteeri! Kasuta kondoomi! Jää negatiivseks! Kontaktinfo: Eesti HIV-positiivsete võrgustik Mardi 3, 10145, Tallinn Telefon: (+372) 66615130 Faks: (+372) 66615130 www.ehpv.ee HIV ja AIDS

HIV ja AIDS