kevad2010 by The Baltic Guide

mis The Baltic Guide teile kusmidatutvustab Soomes teha millal ja näha tasub EESTI KEELES

SOOME KEVAD 2010

Mor Karbasi ja teised kevade tippkontserdid Helsingi õllerestoranide eripärad Kainuus suusatatakse ka suvel Disain poes ja muuseumis Puhkus kloostris ja jahil

KEVADE KULTUURIKALENDER ja üritused: teatrid, kontserdid, tsirkus, näitused...

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

aini m . 1 ni 2 l (lk 14) u k t e side oosimis i s a g a ta a osale l n n A j

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

KAGU-SOOME PARIMAD PALAD! Kotka turismibüroo, Keskuskatu 6, 48100 Kotka tel. +358 5 234 4424 e-mail: tourism@kotka.fi www.visitkotka.fi Kõigest tunnise sõidu kaugusel Helsingist pakub merelinn Kotka vaatamis- ja kogemisväärset kogu aasta läbi. Kotkas ootab sind värskendav kombinatsioon meresaarestiku idüllist, looduse võlust ja parkide rohelusest, ainulaadsest arhitektuurist ning kultuurija muude sündmuste vahelduvast reipusest. Merekeskus Vellamos võid tundma õppida meresõidu ja Kymenlaakso ajaloo saladusi ning saada tugevaid nägemis- ja tegemiselamusi. Akvaariumimaja Maretarium esitleb meie vesistute põnevat maailma. Mõlemad populaarsed vaatamisväärsused pakuvad aasta läbi värvikaid elamusi kogu perele. Akvaariumimaja Maretarium www.maretarium.fi

Merekeskus Vellamo www.merikeskusvellamo.fi

Kui tuled Haminasse, peatu. Kuula, kuidas üle 350-aastase 0 aastase linna vana, tähekujuline kindlus sosistab sulle oma lugusid. Vaimustu V meeleolukatest puukvartalitest ja astu sisse kõrvuti asuvatesse eri stiiliga kirikutesse see ja muuseumidesse. Käi ära ka ajaloolisest kesklinnast väljaspool - mere merel, maal ja merel ainu- laadse saarestiku kalurikülades. Tunne vaimustust Haminas Haminast! ÜRITUSE 2010 ÜRITUSED 0

Kotka Merepäevad 29.7.–1.8.2010

Festivaliprogramm koosneb MeripäiväAreena suurkontserditest, tänavateatrist ja Laste Merepäevadest, merelaadast ning uhkest peomelust! www.meripaivat.com

12.-13.6. 2.-13.6. Sõbralaat Kalaa ja käsitöö käsit Tervasaa ervasaari rannas 1.-8.8.

HAMINA TA TATTOO Rahvusvaheline sõjaväemuusikaüritus T R Tattoonädal pakub unustamatuid muusikalisi elamusi vana kindluslinna tänavatel, parkides, turgudel ja mere rannal. www ww.haminatattoo.fi Piletid: Piletiteenused, www ww.lippupalvelu.fi

12.-14.8. Viljalõikuslaat Avapäeval Viljalõikuslaada rongkäik ja -programm A HAMINA REISITEENUSED REIS tel. + 358 5 749 2641 matkailu@hamina.fi na fi | www. visit ham ina.ff i |

www.visitkouvola.ﬁ

Kagu Soome – lähedal ja elamusi täis!

Avast a

KOUVOLA KYMI GRAND PRIX VÕISTLUSED 19.6.2010

RALLIKROSSI NAISTE KEHAKULTUURIEM-ETAPIVÕISTLUSED SÜNDMUS KYMPIN 9.–11.7.2010 NAINEN 15.5.2010

LASTE TEATRIFESTIVAL VERLA AJARÄNNAK MINEVIKKU 7.–8.8.2010 KUULAS 20.–23.5.2010

IITTI MUUSIKAPIDUSTUSED 9.–12.6.2010

MILJAZZ 27.8.2010

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

juhtkiri

Tallinn – Turu – Helsingi

T Selles numbris

allinn ja Turu on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad. Laiemale publikule alustati kultuuriaastal kavas olevate ürituste tutvustamist talvise turismimessi ajal. Sündmuste toimumisajad- ja kohad on paika pandud ning korraldatud on juba ka mõned sissejuhatavad üritused, sh mitmed võistlused. Ühendavaks teguriks on valitud Läänemeri, sest nii Turu kui Tallinn on igivanad Soome lahe kaldal asuvad kaubalinnad. Turut ja Tallinnat meri kõigest hoolimata rohkem lahutab kui ühendab — praamiühendust ei avata isegi 2011. aasta suveks. Lennuühendus siiski toimib tänu Läti lennukompaniile Air Baltic. Kui asjad nii jäävadki, siis saab Helsingist ainulaadne ühenduslüli kahe linna vahel. Kes soovib jõuda Tallinnast Turusse või vastupidi, selle reis kulgeb automaatselt läbi Helsingi. Ühendus on hea: Helsingist jõuab Turusse auto või rongiga kõigest paari tunniga ja Helsingist Tallinnasse sama kiiresti laevaga.

Helsingil on kavas oma kesksest asukohast kasu lõigata ning kultuuripealinnade ühisüritusi korraldatakse kindlasti ka Helsingis. Igatahes on tuleval suvel nii Tallinn kui Turu oodatud 11.—13.6 Helsingi-päevade raames toimuvale turundusüritusele oma projekte tutvustama. Samal ajal kui kultuuripealinnad teevad koostööd, võistlevad nad teineteisega helsinglastest külastajate ja Helsingi kaudu Soome saabuvate kaugreisijate pärast. Kui suudetakse leida ühine keel ja haarata kaasa ka Helsingi turismiettevõtted, võivad koostööst kõik kasu lõigata. Kui asjad liiguvad nääklemiste või lahingu suunas, võib juhtuda, et kaotatakse suurepärane võimalus eriti huvitava turismikolmnurga Tallinn – Helsingi – Turu rahvusvaheliseks läbimurdeks. Jukka Arponen peatoimetaja

aktuaalne

The Baltic Guide Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik

Kontakt Põhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti Toimetus tel +372 6 117 760, faks +372 6 117 761 editorial@balticguide.ee Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee faks +372 6 117 761 Turundusjuht Katja Järvelä-Romppainen tel +358 44 297 1354

Kevad on pidude ja džässi aeg.

Projektijuht Mari Tuovinen tel +372 6 117 773

restoranid

06–07

Väikeste õlletehaste õlled Helsingi pubides ja pruulirestoanides.

Reklaamihinnad 1/1-lk tagakaas 1/2-lk 1/4-lk 1/8-lk

kultuur

08–09

K E VA D 2 0 1 0

Hooaja huvitavaimad etendused, näitused

2770 € 3190 € 1465 € 790 € 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

ja kontserdid.

Reklaamimõõdud 1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm 1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm 1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm 1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm 1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm 1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm 1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm 1/8 lk (vertikaal) ................. 61 x 185 mm

majandus

12–13

Materjalid Valmis materjalid failidena: Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite) meedia: CD, DVD

Soome ehitusliit nõustab ka Tallinnas. Messi- ja

muud uudised.

Maailm tuleb külla

turism

15 16–17 20

Klooster on rahu pelgupaik. Jahiretk Soome. Kainuu – Soome mitmekülgseim turismipiirkond.

“Maailm tuleb külla” on alates 1995. aastast toimuv vaba sissepääsuga koguperefestival, mis tutvustab kultuurihõrgutisi ja -üllatusi kogu maailmast.

120aastane loomaaed ja teised perereiside sihtkohad.

M 21

Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse tasuta sissepääs.

ostud

26 27

Sello ja Soome suurimad kaubanduskeskused. Disain Helsingi kesklinna kauplustes.

aktuaalne

Soome päevad Hiiumaal.

ajalugu

Sõjajärgsed rasked aastad Soomes.

aikuu lõpus saavad Helsingis Kaisaniemi pargis ja Raudteejaama väljakul taas kokku ekstootilised kultuurid maailma eri nurkadest. Vaatajatel on võimalus nautida kodulinnast lahkumata kaugete maade muusikat, tantsu, teatrit ja kunsti ning saada etenduste kaudu osa esinejate maailmanägemusest. Põnevaid elamusi pakutakse igas vanuses publikule. Eelmisel aastal külastas seda Helsingi vaieldamatult kõige värvikamat üritust vihmasest ilmast hoolimata umbes 65 000 inimest. Festivalikava tehakse avalikuks alles pärast meie lehe trükkiminekut, seega saab kõige täpsemat teavet ürituse kodulehelt www.maailmakylassa.fi Festivali “Maailm tuleb külla” peakorraldaja on Arengukoostöö teeninduskeskus Kepa MTÜ. Viimasest on kujunenud arengumaade ja globaalprobleemidega tegeleva rahvaühenduse, kuhu kuulub umbes 280 soomlast, katusorganisatsioon. Kepa allüksusi ja koostööpartnereid lööb festivalil kaasa enam kui 300. Festivalil soovib end tutvustada enam

Trükk: AS Kroonpress

The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotellides, kaubamajades, reisibüroodes jms.

kui 200 organisatsiooni, õppeasutust, muuseumi, ametkonda ja ettevõtet. Muu hulgas saab näha mitmesuguseid teemakülasid, festivaliüritusi kuuel laval ning organisatsioonide infostende Võimaluste turu nimelises telgis. 29.–30.5 Festival “Maailm tuleb külla”, Helsingi. Fotod Rami Aapasuo ja Annika Miettinen.

Kaanefoto Mor Karbasi (Esineb Helsingis 27.4.) © Mintaka Management, Rob O’Connor/Stylorouge

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Peredele parim hind!

Päevakruiis

Reisijapilet

Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga

Alla 12 aastased lapsed reisivad tasuta!

Helsingisse koos hommikusöögiga

al. 662.-

al. 365.-

Päevakruiis

Autopakett kahele

Helsingisse

2 reisijat + sõiduauto üks suund

al. 350.K> @> C<

al. 860.-

8AJ7

VIKING XPRS Tallinn - Helsingi

08.00 > 10.30 14.00 < 11.30 18.00 > 20.30 (pühap. 16.30 > 19.00)

24.00 < 21.30 (pühap. 22.30 < 20.00)

K>@>C<

8AJ7

Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele. Registreeru TASUTA www.vikingline.ee

Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrge Lisainfo telefonil 666 3966 Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse! Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes ja katsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse ka eesti keeles. Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega - Keskkonnahoidlik tarbimine - Arukas liiklemine - Keeled ja kultuurid - Elu struktuur - Science On a Sphere - Maakerateadus - Heureka klassika Vahelduvad näitused: - Liigu ja mängi! - Mõrv Heurekas Vattenfall Planetariumis kolm filmi: Mustad augud - teekond tundmatusse Pääse universumisse Kaluoka´hina - nõiutud riff

Avatud iga päev (v.a 25.6.2010) Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa 15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

√Green Day

√Biennaal Tamperes

8.6 Green Day, Kyläsaari, Helsingi.

14.—18.4 Tampere Biennale, Tampere-talo, Teater Telakka, Klubi, Tampere Toomkirik, Tampere Kunstimuuseum, Planetaarium. www.tamperemusicfestivals/biennale

Käesoleva hetke tegijamaid rokkbände Green Day külastab Helsingi Kyläsaari piirkonda (Kalasadam). Green Day suurkontsert on järg bändi eelmisel aastal alanud populaarsele turneele “21st Century Breakdown”. Green Day on tuntud eriti kõva livebändina, mis annab auahnelt pikki kontserte ja müüb kõikjal maailmas lavad välja vaid mõne hetkega.

Kunstifestival Tampere Biennale pakub lisaks nüüdismuusikale veel kujutava kunsti ja tantsuelamusi, lisaks midagi elektroonilise muusika sõpradele, ning ei unusta ka pere pisemaid. Festivali põhiline toimumiskoht on Tampere-talo, kuid ka mujal linnas leuavad aset erinevad üritused. Planetaariumis saab näha etendust Kosmoseseiklus 2010 ja Klubi pakub kuulamiseks uuemat elektroonilise muusika loomingut. Tampere Biennale raames toimub sel aastal kuus põhietendust. Festivali kunstiliseks juhiks on helilooja Lotte Wennäkoski.

Sündmused

Kevad džässitaktis

Lihavõttemüsteerium m Helsingis

FOTO HELSINKI/PAUL WILLIAMS

Kultuur

Espoos toimub aprilli lõpus ja mai alguses pealinnapiirkonna suurim ja olulisim iga-aastane džässifestival. Festival toob kuulajateni nii Soome kui rahvusvahelist päritolu džässi, bluusi, latiino- ja etnomuusika ning muude muusikastiilide tipptegijaid. Festivali peremees on traditsiooniliselt Espoo Big Band. Festivalitelgi Aprill Jazz meeleolu eest vastutavad maailmakuulsad artistid. Hubane soojendusega festivalitelk, mis toimib ka restoranina, on suurepärane koht, kus lahedat festivalimeeleolu nautida. Džässitelgi muusikavaliku avab 28. aprillil mainekas soul-funk bänd The Brand New Heavies ja Jaapanist pärit Jazztronic. Järgmisel päeval saab laval näha hingelist afrodžässi viljelevat Zap Mamat. Volbriõhtul tõstab meeleolu lakke Louisiana bänd Dwayne Dopsie & Hellraisers. 1. mail lahutavad džässibrunchil meelt Soome tipptegijad, ka lastele on oma programm. Õhtul astub lavale Frank Zappa bändist tuttav George Duke oma ansambliga. Sel aastal annab April Jazz au džässilegendidele. Üks festivali oodatumaid külalisi on 85aastane tähttrummar Roy Haynes oma juubeliturnee käigus. Teine kuulsus on New Yorgist pärit kitarrivõlur Stanley Jordan. Tapiola saalis esitletakse Tapiola Sümfoonikute ja Espoo Big Bandi ühisprojekti. Louhi saalis on kavas Jukka Perko teos “Akseli Aafrikas”, mis on loodud koostöös videokunstnik Jenni Valorintaga ja põhineb Akseli Gallen-Kallela Aafrika-perioodi loomingul. Espoos Leppävaara linnaosas Sello saalis esineb Rootsi džässilauljannade esinimi Lina Nyberg. Festivali ametlik järelpeokoht on Sokos Hotel Tapiola Garden. Kesköised jämmimised on osa rahvusvahelise hotelli repertuaarist.

Festivali põhilavad Espoos

√Espoo Kultuurikeskus, Tapiola ja Louhi saalid, Kaupinkalliontie 10/ Kulttuuriaukio 2. √Festivalitelk April Jazz, Kulttuuriaukio. √Sello saal, Kaubanduskeskus Sello, Soittoniekanaukio 1A. 28.4—2.5 Espoo.

Soome kevade TOP

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD: SUOMEN LUMILAUTALIITTO/JUKKA SUVILEHTO, HELINKI LINN/PAUL WILLIAMS JA HANS PARK, YLE.

Soome pidutseb Kevad on pidude aeg. Kevadeti tähistatakse Soomes lihavõtteid ja maipühi; kooliaasta lõppemist märgivad tudengipeod ja muud üritused, mis toovad restoranid rahvast täis ja paistavad silma ka tänavapildis.

Susan Aho ja Johanna Virtanen on tuntud rahvamuusikaansamblist Värttinä. Nende hinnangul on Soome esinduslugu mustlasmuusikaga maitsestatud folkpopp.

Suusahooaeg jätkub Soome loodus vahetab värvi Harukordselt valgele talvele järgneb roheline kevad. Muutused hakkavad toimuma maakaardilt vaadates riigi alumisest otsast. Lumikate sulab lõuna pool umbes aprillis, samas kui Lapimaal nauditakse hangedes hullamist veel maikuu lõpus ja päris Põhja-Soomes isegi veel juuni alguses.

Olümpia pakkus vähe rõõmu Vancouveri taliolümpiamängud möödusid soomlaste jaoks tagasihoidlikult. Eesmärgiks oli seatud 12–14 medalit, kuid tulemuseks jäi vaid 5. Jäähokis jõudsid nii mehed kui naised pronksini. Aino-Kaisa Saarinen sai pronksmedali naiste 30 km suusatamises ning ka teatesõidus saavutasid naised kolmanda koha. Üllatuseks oli aga Soome parima tulemuse teinud lumelaudur Peetu Piiroineni teenitud hõbemedal.

Megakontsertidele aegsasti piletid AC/DC, Guns´N Roses, Whitney Houston, Green Day... Paljude kevadiste ja suvealguse tippsündmuste piletid müüakse läbi juba ammu enne ürituse toimumist. Seega tasuks endale varakult koht broneerida. Pea kõigile üritustele saab pileteid osta netist aadressil www. lippu.fi ja www.lippupalvelu.fi. Paljudele Soomes toimuvatele suurematele kontsertidele müüb pileteid ka Piletilevi.

Eurovisioonile folkpopiga Eurovisiooni lauluvõistlusel Oslos esindab tänavu Soomet Kuunkuiskaajat. Nende laul “Työlki ellää” korjas publikuhääletusel 42% antud häältest. Duo

Tänavu talvel on paljud endale uued suusad hankinud, sest üle mitme aasta leidub Eestis lund kõikjal. Kahjuks lumi juba sulab, kuid pole probleemi — suusahooaeg jätkub PõhjaSoomes veel kevadelgi. Aasta läbi saab aga lund nautida näuteks Helsingis Ylläs-hallis, Vesileppis Areenal Leppävirtas ja Vuokatti suusatunnelis.

Helsingile turismiauhind Auhind Finnish Travel Quality Award määrati turismimessil “Matka 2010” Helsingi linnale. Valiku tegemisel pöörati tähelepanu pealinna järjepidevale ja kõrgetasemelisele tegevusele turismivallas. Eriti kiitis žürii Helsingit suure panuse eest inimesekeskse linna kuvandi arendamisel. Eraldi tõsteti esile suurürituste edukat läbiviimist, lahedaid ideid, pimeduse ärakasutamist turismivaldkonnas, avalike teenuste paremaks muutmist ning hea väljaõppe saanud ja sõbralikke Helsinki Help turisminõustajaid.

Kirikudraama “Via Crucis” tugineb keskaegsele traditsioonile. Helsingis etenduva näidendi kaudu antakse lihavõttesõnum publikule edasi kõrgetasemelise kunstipärase etendusena. Eelmisel aastal vaatas kirikuetendust umbes 10 000 inimest. Lugu jutustab Jeesuse saatusest ja tema elu viimastest päevadest, samas võetakse lähema vaatluse alla inimese hingeseisundid. Muu hulgas tõstatab näidend ka aktuaalseid poliitilisi küsimusi. “Via Crucise” seitsmekümnest inimesest koosnev töörühm ühendab professionaale, teatrikooliõpilasi, asjaarmastajaid ning abipersonali. Eelmisel aastal lihavõttemüsteeriumi lavastanud Miira Sippola jätkab tegutsemist ka sel aastal. Jeesuse roolis astub üles Jaapani näitlejanna Yuko Takeda. Sündmuse korraldaja on oikumeeniline ühendus Via Crucis – Ristin Tien Tuki MTÜ koostöös Helsingi Toomkiriku kogudusega. Kokku antakse kaks etendust, mis toimuvad Suurel reedel, 2. aprillil kell 21 ja sellele järgneval laupäeval kell 21. Algus Kaisaniemi pargist. Retk kulgeb Säätytalo kaudu Toomkirikusse.

Meelelahutus kasiinos 1. aprillil tähistab oma sünnipäeva Soome ainus kasiino, Grand Casino Helsinki. Sünnipäeva puhul pakub kasiino nädala jooksul peale hasartmängivate külaliste teistelegi meelelahutusliku sisuga eriprogrammi. Kasiino sünnipäevakava on suurilmlikult stiilne. Alustuseks esineb 7. aprillil Soome kergemuusika elav legend Katri Helena, järgmisel õhtul astub publiku ette noorema põlvkonna esindaja PMMP ja 9. aprillil räpiartistid Fintelligens & CHEEK. Kontserdid toimuvad kasiino Fennia saalis ja sissepääs on kõigile tasuta. Pärast peonädalat jätkub kasiino elu tavalisel viisil. Suure populaarsuse saavutanud “Sinatra at The Casino” on ajarännak kasiinolõbustuste algallika juurde, elust pulbitsevasse Las Vegasesse. 14.–24. aprillil esinevad Sami Pitkämö & Lenni-Kalle Taipale. Seejärel on kavas 1950. aastate stiilis show “It’s a Man’s World” Maria Lundiga peaosas. Grand Casino Helsinki asub Helsingi südalinnas Raudteejaama vastas Mikonkatu 19.

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

√Aafrika rütmid

√Fado moodne kuninganna

Afrobiidi suursaadikuks nimetatud Femi Kuti saabub Soome kontserti andma aprillis. Stiili iseloomustavad tempo, suured tunded ja eredad värvid. Femi on legendaarse Fela Kuti poeg, kes on aastaid musitseerinud koos oma isaga. Ta on hinnatud trompetimängija, ent tunneb end kodus ka saksofoniga või klaveri taga. Femi Kuti on sündinud Londonis, kuid elab Nigeerias.

Mosambiigist pärit Mariza veetis oma lapse- ja nooruspõlve Portugalis ning sukeldus juba varakult fado maailma. Esimesed sammud laval tegi Mariza 5aastasena, lauldes oma vanemate restoranis Lissabonis. Fado-kuninganna on võitnud oma muusika eest palju rahvusvahelisi auhindu ja ta on valitud muu hulgas UNICEFi hea tahte saadikuks aastal 2005. Mariza värskeim ja kiidetuim album “Terra” ilmus eelmisel aastal.

27.4 Mariza, Finlandia-talo, Helsingi.

28.4 Femi Kuti, Kulttuuritalo, Helsingi.

restoranid

Pruulikojarestoranid Helsingis TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Õllerestoranide ja -baaride konkurents on tihe. Helsinglaste maitse-eelistustesse on viimasel ajal kinnistumas väikeste pruulikodade õlu.

estis on väikeste pruulikodade õlu suhteliselt marginaalne nähtus. Kindlasti on tegijaid üksjagu, kuid autoril tulevad meelde vaid Beerhouse Tallinnas, Vetsi Tall Hiiumaal ning Pihtla Saaremaal. Helsingis seevastu on väikeste pruulikodade õlut võimalik saada vähemalt kümmekonnast kõrtsist. Osad restoranid valmistavad seda ise, osad veavad kohale mujal paiknevatest pruulikodadest. Baltic Guide’i õllekogemusgrupp alustas degusteerimisretke Kamppi keskuses tegutsevast Bruuverist.

keskmiselt 6 korda aastas. Õlle valmistamise protsess võtab aega 5 nädalat. Suurima tähelepanu all on toorainete kvaliteet ja valmistamisprotsessi täpsus – selles osas kompromissidele ei minda. Erandkorras valmistatakse õlut ka kesklinna populaarsele restoranile Aino. Püsiklientide (saab registreeruda Internetis!) kiidusõnu on pälvinud sealsed õllekõrvased suupisted – toast’id.

√Olavinkatu 2

E—N 12—02, R—L 12—03, P 16—24

Laevaga Suomenlinna

Bruuveri Kamppi keskuses 15aastase tegevusajalooga Bruuveri alustas Kamppi keskuses 2006. aastal. Nüüdseks on Bruuveri leid-

Vauhtiveikko oli meeldejäävalt värske maitsega.

nud kindla ja rohkearvulise klientuuri. Paik on populaarne after work restoran, kuhu tullakse tunniks-poolteiseks pärast tööpäeva

Helsingi õllekelder pakub ka head viskivalikut.

lõppu, aga ka hiljem õhtut veetma. Õlut valmistatakse restorani tagaruumis. Läbi klaasist seina paistavad pruulimisanumad kenasti ka külastajatele kätte. Kohapealse pruulikoja võimsus ühe õlleteoga on 800 liitrit. Proovitud Sportteri (8,6%, 0,5 l – 7,2 eurot) ja Talveõlu (6,2%, 0,5 l − 7,8 eurot) olid meeldivalt vürtsikalt humalased ja värske järelmaitsega. Sportteri puhul oli üllatav, et Imperial Stout tüüpi õlle maitse ei andnud aimu selle kangusest. Lisaks Bruuveri oma toodangule pakutakse seal ka Marsalkka õllesid, mida valmistab Saimaan Olut ja mille vaadiõlut saabki proovida vaid Bruuveris ja ühes Mikkeli kõrtsis. Omatoodangu osakaal moodustab Bruuveri õllemüügist muljetavaldavad 80%. Populaarsed on ka Lentomestari ja Nisuõlu. Eksklusiivõllede hinnad on mõistetavalt kõrgemad kui laiatarbeõllel. Maitsmiseks võib õlut küsida ka 0,25 liit-

Õllekääritusnõud paistavad nii mõneski restoranis söögisaali ära.

ristes klaasides. Kevadeks valmib Lihavõtteõlu, suveks on plaanitud nisuõlu. Viimase populaarsus on kogu Soomes tõusuteel ja võimalik, et nisuõllest saab eeloleva suve tõeline lemmik. Kõik Bruuveri õlled eristuvad maitse poolest selgelt masstoodangust ning mitmed neist on pälvinud autasusid erinevatel õllekonkurssidel. Restoranis on 280 istekohta, suvel lisandub Fredrikinkatu poolsele küljele terrass. Päevasel ajal pakub restoran buffet-lõunat (8,9 eurot), õhtusel ajal vaid suupisteid.

√Fredrikinkatu 63ab

E—T 11—01, K—L 11—02, P 12—24

Teerenpelil oma viski Bruuverist mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel tegutsev Teerenpeli on samuti pruulirestoran, mis valmistab õlut restorani ruumides. Korraga valmib seal 200 liitrit. Külastuse ajal oli parajasti käimas eksperimentaalne kohvi-

porter. Lisaks Helsingile asuvad Teerenpeli restoranid ka Lahtis, Tamperes ja Turus. Teerenpelil on Lahtis suurem pruuli- ning destilleerimiskoda. Viimases valmivad restoraniketi omanimelised linnaseviskid (4-, 5- ja 6aastased). Viskitünnis laagerdunud Viskiporterit pakuti Teerenpelis aga veebruaris. Korraga on sortimendis 6 eksklusiivõlut ning 4 siidrit. Sealsetest õlledest on populaarseim Onnenpekka, mida juuakse himukalt aastaringselt. Talvel on soositud porter Hullujussi. Proovitud värske maitsega, kerge tsitruselise alatooniga Vauhtiveikko on nisuõlu, millele kohalik restoranipealik ennustab sarnaselt Bruuveris kuulduga väga edukat suvehooaega. Huviline saab 13 euro eest degusteerida Teerenpeli oma õllekomplekti: 4 x 0,25 liitrit. Tavamõõt on pint, mille hind mahub vahemikku 5,2−6,7 eurot. Oma õlut pruulitakse kohapeal

St Urho’s Pub on ümberkaudse rahva meelispaiku.

Kolmas külastatud pruulikojarestoran tegutseb UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud merekindluses Suomenlinnas, kuhu saab Kaubaturult 40minutiliste intervalliga väljuvate laevadega. Reis saarele kestab vähem kui mõnest Tallinna magalarajoonist kesklinna – vaid 15 minutit! Vanas kasarmuhoones asuva restoraniga ühe katuse all on ka Soome Kunstnike Liidu näituseruumid. Interjööri osas on restoran kõledavõitu ning tuntavalt räämas. Värske restoranipidaja Sami Hiltunen oli aga külastuse ajaks ametis olnud kõigest kaks nädalat, seljataga muljet avaldav erialane juhtimiskogemus: Alexander Nevski, Havis Amanda, Lasipalatsi, Atria Finland jne. Tõenäoliselt on olukord suveks muutunud. Kiviviske kaugusel tegutsev pruulikoda on eraldi ettevõte, mis varustab õllega veel mõnda Helsingi õllekõrtsi. Valmistatava-

Suomenlinna restorani söögisaal paikneb vanas kasarmuhoones.

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

√Veri, higi ja pisarad

√Metsatöll Espoos

USA bändi Blood, Sweat & Tears koosseisu nimekiri läbi aegade on just nagu maailma parimate džässi- ja rokkmuusikute “Kes on kes.” Alates 1968. aastast suurt populaarsust nautinud bänd on pärit New Yorgist Greewich Village’i linnaosast. Mitmekordselt Grammy’ga auhinnatud bändi vahelduvasse koosseisu on kuulunud pidevalt tippmuusikuid kõikjalt maailmast. Blood, Sweat & Tears tõestab väidet, et head muusikat teevad head muusikud.

Metsatöll osaleb Espoos Kivenlahti linnaosas toimuval Kivenlahti Rockil juba kuuendat korda. Teiste esinejate seas on Soomes väga populaarsed Eppu Normaali, Kolmas Nainen ja PMMP. Üritusest võtab osa ka Rootsi raske roki bänd Sparzanza. Kivenlahti Rock toimub 11.—13. juunil. Toimumiskohta saab Helsingist sõita bussidega 150, 147, 165 ja 504 või Espoost bussidega 3, 4, 12, 14, 42 või 43. Taksoga kohale minnes on aadress Marinsatamantie 1, Espoo. Isikliku autoga ei soovitata kohale tulla, sest lähikonnas ei jätku parkimiskohti.

18.4 Blood, Sweat & Tears, Tampere.

11.—13.6 Kivenlahti Rock, Espoo.

restoranid Lasipalatsi taga paiknev London Pub on Angleterre’iga meeleolu poolest üsna sarnane hubane kõrts. Vaadist niristati proovimiseks Rootsi päritolu Nelsonit. Millegi uudsega see üllatada ei suutnud – taas tugeva ja terava humalamaitsega rüübe. Suupistete osas on koht aga sellisel tasemel, et 2,5 euro eest antakse üle leti pakk krõpse. Miljöö osas aga etteheiteid pole: retrohõngulised nahkdiivanid, suured peeglid, nooleviskemäng ja piljardiruum. Väidtavalt populaarne after work paik.

√Angleterre, Fredrikinkatu 47

E—N 16—01, R,L 16—03, P suletud

√London Pub, Fredrikinkatu 46 E—P 15—03

St Urho paneb punkti

Bruuveri juhataja Anu Luoto ennustab nisuõllele suvist müügiedu.

sid õlle kõrvale igati hästi. Köögi osatähtsus restorani tegevuses on suur. Menüüle sekundeerib eeskujulik veinivalik, mis aga Soome restoranidele iseloomulikult pole just kõige odavam.

√Suomenlinna sadamas

T—L 12—22 NB! P ja E suletud!

Olutkellari Helsinki — õllekelder Suomenlinna õllerestoranis pakutakse kohapeal valmistatud lambalihavorste.

test õlledest on tuntumad Helsinki Portteri, Höpken Pils ja Coyet Ale. Maitstud Helsingi porter oli väga mahe, maitselt Tšehhi tüüpi porter. Ka siin saab 10 euro eest proovida eksklusiivõllede valikut. Eraldi väärib tähelepanu restorani menüü, milles on ajaloolise põhjendusega põimunud Rootsi, Vene ja Soome köögid. Tuntavalt koriandriga maitsestatud lambavorstid olid meeldejäävad ja sobi-

See vanasse söekeldrisse istutatud kvaliteetjookide kõrts püüab taaselustada Helsingi möödunud aegade romantikat. Asukohalt mitte just kõige käidavamas paigas, kuid ka mitte lootusetult kaugel kesklinnast – Senati väljaku serv on kiviga visata. Õllekangidelt vaatavad vastu nimed: Nokian Talvi, Stadin Panimon Export Stout ja Willamette lager ning Suomenlinna pruulikojas spetsiaalselt neile valmistatud Kellari IPA. Maitstud Export Stout ja Willamette olid hämmastavalt sarnaste agressiivsete maitsetega –

London Pub on mugav pesa.

erinevus vaid värvis. Kõrts üllatab aga viskivalikuga: 25aastase Macallani viski 4 cl maksab 60 eurot. Ega 10 eurost odavamat viskilonksu seal ei pakutagi. Kiire pilk tuvastab viskiriiulilt: Bowmore, Springbank, Speyburn, Glenmorangie, Scapa jne. Õllekedris on noolemänguvõimalus, piljardilaud ning mõneteistkümnele inimesele sobiv, multimeediaaparatuuri ja ekraaniga varustatud koosolekuruum. Kogu keldriruum on sopiline ja liigendatud, mis võimaldab veeta aega nii intiimsemas atmosfääris kui ka suurema seltskonnaga. Õlle kõrvale saab ka suupisteid.

√Hallituskatu 3

P—N 16—01, R, L 16—03

Angleterre ja London Pub Mõlema Fredrikinkatul asuva õllerestorani nimi viitab sisulisele seotusele Briti saartega. Soliidne 1976. aastast Kalevankadu ja Fredrikinkadu nurgal

tegutsev Angleterre on Helsingi vanim ja ehedaim Inglise pubi, mis ühendab sama katuse all nooleviskemängu, toast’e ja bitterit. Nii mõnelegi Helsingis elavale britile kehastab Angleterre killukest kodumaad. Angleterre’i britihõngulisse õllevalikusse kuulub mõniteist vaadiõlut, loomulikult pudeliõlled ning ka kohapealses keldris laagerduv Real Ale, mida serveeritakse vastavalt Inglise traditsioonile käsipumbaga. Väikeste pruulikodade õlled vahelduvad. Külastuse ajal pakuti Uusikaupunkis, Vakka-Suomen Panimos valmistatud Pryckmaster Wehnäbock’i (6,2 %). Taas vürtsikas nisuõlu, poole liitri hinnaks 6,9 eurot.

Teerenpelil on omanimelised viskid.

Eduskuntatalo eest mööda kõndides hakkab eemalt silma džässiklubi Storeyville punane tulikiri. Selle kõrval asubki tagasihoidliku fassaadi kuid soliidse ajalooga St Urho ehk kohalike kõnepruugis Urkki-nimeline kõrts. Alustuseks võetud Huvila X porter (7%, 0,5 l − 7,2 eurot) oli taas kord vürtsikas tume õlu, mis pärineb Malmgårdin Panimo’st. Olgu hoiatuseks

Piljardiruum London Pubis.

öeldud, et pahaaimatult kõrtsi rikkalikust menüüst pitsa tellides saate selle üsna lauaplaadi suuruse. Vaatamata tunde kestnud degusteerimispüüetele suutis autor sellest nahka pista alla poole.

√Museokatu 10

P—T 15—01, K—L 15—03

Angleterre pretendeerib mõnusaima Inglise pubi tiitlile.

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

kultuur

Nüüdiskunsti mitmest ajajärgust TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD KIASMA, FINNISH NATIONAL GALLERY / PETRI VIRTANEN

Kaasaegse kunsti muuseumi kevadhooaja näitustel saab vaadata uusimat kaasaegset kunsti ja seejärel kohe masulikku poliitpaatost 1970. aastatest.

raagi-Soome päritolu Adel Abidin on rahvusvahelise nüüdiskunsti tõusev täht. Tema esimene suurem isikunäitus Kiasmas esitleb kunstniku uusimat loomingut, põhiliselt videoinstallatsioone. Kunstniku rahvusvaheline taust peegeldub ka tema töödes, milles saavad sageli kokku koha-

likud ja rahvusteülesed teemad. Abidi tööde lahutamatu osa on huumor, mida saab ainult tervitada − kunsti tegemine ei pea olema surmtõsine.

Kekkose õuekunstnik Nõukogude liidust pärit Ilja Glazunov on teinud rahvusvahelist karjääri portreekunstnikuna.

Tema modellide hulka kuuluvad näiteks India peaminister Indira Gandhi, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Kuuba president Fidel Castro ja paavst Johannes Paulus II. Soomes sai Glazunovi nimi tuntuks, kui ta 1973. aastal maalis portree president Urho Kekkonenist. Glazunovi roll presidendi

õuekunstnikuna äratas 1970. aastatel Soomes laialdast vastukaja. Kiasma poolt kokku pandud autorinäitusel saab vaadata peamiselt Soome erakollektsioonidest laenatud Glazunovi maale, millest mõned on avalikkuse ees esmakordselt. Lisaks saab näha hulgaliselt ajastutruud dokumentaalmaterjali. Q

Ilja Glazunov 21.5—1.8 Adel Abidi 12.2—25.4 Kiasma.

Maailmakuulus videokunstnik Candice Breitz

õuna-Aafrikast pärit, praegu Berliinis elav foto- ja videokunstnik Candice Breitz (sünd 1972 Johannesburgis) on rahvusvaheliselt tunnustatud foto- ja videokunstnik. Soome publikule esitleb Breitzi loomingut esimest korda Kunstimuuseum EMMA. EMMAs saab näha

muusikateoseid “King” (Michael Jacksoni portree, 2005), “Queen” (Madonna portree, 2005) ning filmimaailmaga suhestuvaid videoteoseid “Him” (1968–2008) ja “Her” (1978–2008). Tegemist on omamoodi monumentaalsete teostega, tervikliku videoloominguga. Teostes “Queen” ja “King”

on filmitud artistide fänne. “Her” ja “Him” omakorda koosnevad aga Jack Nicholsoni ja Meryl Streepi erinevate filmikarakterite dialoogidest. Q Candice Breitz, 24.2—6.6 Kunstimuuseum EMMA, Espoo.

Teaduslik kunst

M Aafrika läbi kohalike ja eurooplase silmade

äitus “Aafrika jõud – kolm vaatenurka” tutvustab Euroopa kultuurivõlga Aafrikale kolmest erinevast vaatepunktist. Näitus esitleb märkimisväärset valikut traditsioonilist LääneAafrika kunsti kõrvuti Euroopa modernistliku kunstiga. Aafrika kunsti mõju 20. sajandi algusperioodi modernismile oli ülisuur. Tuntuim Aafrikast mõjutusi hankinud Soome kunstnik oli Akseli Gallen-Kallela. Näitusel saab lisaks tema töödele näha ka teiste modernistide töid, keda kõiki ühendab Aafrika-teema.

Nüüdiskunstnikke esindab fotograaf Stefan Bremer. Q “Aafrika jõud — kolm vaatenurka” 24.2—6.6 Kunstimuuseum EMMA, Espoo. Fotod: Akseli Gallen-Kallela Nandiheimoa, 1909, Teemu Mäki Voodoo Women 2009.

aurits Cornelis Escheri näitus annab läbilõike maailmakuulsa kunstniku loomingust. Muuseumi kolmandal korrusel on välja pandud 60 erineva trükitehnikaga valmistatud originaalteost: puujoonised ja -graveeringud, litograafia ning metsotintod. Teosed on laenatud M.C. Escheri fondi suurejoonelisest kollektsioonist. Ülevaatenäitus tutvustab ka Escheri vähem tuntud loomingut, nagu Itaalia maastikud ja linnavaated. Escheri kunstnikukarjääris toimus pööre 1935. aastal, kui ta hakkas innukalt uurima ja kujutama võimatut ja ääretut, mikroja makrokosmost. Escher hakkas juurdlema eksistentsiaalsete küsimuste, imeliste ja käsitlematute asjade üle, mida me mõistame, kuid mida on raske sõnades väljendada. Teosed “Üles ja alla” (1947), “Suhtelisus” (1953) ning “Trepist üles ja alla” (1960) on väljakutse tundmatule, kujuta-

Teine maailm (1947). © the M.C. Escher Company

des paradokse, mida me ei oska selgitada. M.C. Escheri teosed on visuaalselt teaduslikud. Tema tööd ühendavad teadusliku ja kunstilise mõtlemise ning annavad publikule võimaluse koge-

da värskendavaid avastamiselamusi. Q 3.3—31.5 Maurits Cornelis Escher, Amos Andersoni Kunstimuuseum, Yrjönkatu 27, Helsingi.

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

kultuur

Ukuleled Ühendkuningriigist

Teater

ee pole mingi nali, kuigi kavas on meelelahutus. The Ukulele Orchestra of Great Britain esitab uhkeid versioone tuntud paladest Tšaikovskist Nirvanani ja Otis Reddingist spagetivesternite soundtrack’ideni. Pööraseks teeb asja see, et orkester koosnebki vaid ukulelemängijatest, kes aga siiski oskavad laulda ning näiteks vilistades musitseerida. Seltskonna omavahelisest lõbutsemisest

alguse saanud ukuleleorkester on virtuoosselt andekas ja hullumeelselt naljakas ning võib auga seista nii roki- kui teiste klassikute kõrval. Q

Rekordiline Status Quo

tatus Quo on rasket rokki viljelev Briti bänd, mille rajasid bassimängija Alan Lancaster ja kitarrist Francis Rossi Londonis aastal 1962 ehk 47 aastat tagasi. Status Quo on olnud Suurbritan-

nia singlimüügi Top40 edetabelis enam kui 60 korral, seega rohkem kui ükski teine bänd. Status Quo on ka ainus punt, kes on pääsenud Suurbritannia Top20 singliedetabelisse viiel järjestikusel aas-

25.4 The Ukulele Orchestra of Great Britain, Tampere-talo, Tampere.

takümnel. Praegu esineb Status Quo järgmises koosseisus: Francis Rossi – solist ja kitarr, Rick Parfitt − kitarr, Andy Bown − klahvpillid, John “Rhino” Edwards − bass ja Matt Letley − trummid. Bänd on tegutsenud kokku peaaegu viiskümmend aastat ja andnud umbes 7000 kontserti. Publiku koguarvuks pakutakse 30 miljonit inimest, plaate on kogu maailmas müüdud umbes 120 miljonit. Status Quo “Pictures Exposed” maailmaturnee jõuab märtsi lõpul nelja Soome linna. Q 28.3 Finlandia-talo, Helsingi. 29.3 Pakkahuone, Tampere. 30.3 Caribia, Turu. 31.3 Club Teatria, Oulu.

Axl N’ Roses festivalil Helsinki Live

aailma tuntuimate hardrock bändide hulka kuuluv Guns N’ Roses on maailmatur-

neel, mis kannab sama nime kui nende albumgi – “Chinese Democracy.” Paljude meelest pole

bänd enam sama hea, kuna algsest koosseisust lööb kaasa ainult Axl Rose. Olgu kuidas on, näha saab siiski maailmaklassi bändi, mis täidab igal pool staadionid rahvaga. Soomes toimub kontsert suve alguses “Helsinki Live” festivali raames, toimumiskohaks Käpylä spordiparki ehitatav festivaliala. Publikut oodatakse 40 000 inimese ringis, esinemislavasid on kaks ning lisaks Guns N’ Rose’ile ja tegijatele Soome bändidele esineb ka näiteks Danko Jones.

√Exposed and divided

Koreograaf ja kunstiprofessor Kenneth Kvarnström lavastab Helsinki Dance Company’s (HDC) uue tantsuteose. Teose XPSD esietendus toimub Helsingi linnateatris 20. märtsil ja etendused kestavad kuni 24. aprillini. Selles kaheosalises lavateoses ühinevad ajalugu ja tänapäev, nii kohtuvad Erika Turuneni kavandatud kostüümide kaudu visuaalselt 17. sajand ja punkesteetika. Helilooja on Jukka Rintamäki, keda tuntakse eelkõige Rootsi bändist Silverbullit. HDC on Linnateatri elukutseliste tantsijate poolt moodustatud iseseisev trupp.

“XPSD”, Helsingi Linnateater, 20.3—24.4. Foto © Jonas Lundqvist.

√Mehed ja mammid

Ülakorrusel on mammid riietatud pitsi, kuid kelder on täis kohutavaid saladusi – selline on Joseph Kesselringi klassikalise näidendi “Arseen ja vana pits” lühikokkuvõte. Helsingi Linnateatris mängivad kummalisi vanamutte mehed – Esko Roine ja Asko Sarkola. Lavastajaks on komöödiameister Neil Hardwick, seega võib hoolimata mõnest mõrvast oodata ka naljakat meelelahutust. Esietendus toimub 11. märtsil ja teistes rollides saab näha näiteks Santeri Kinnuneni, Mikko Kivineni ja Mika Räinät.

“Arseen ja vana pits”, Helsingi Linnateater, alates 11.3. Esko Roine ja Asko Sarkola. Foto © Tapio Vanhatalo.

Q 5.6 Festival “Helsinki Live”, Käpylä spordipark, Helsingi. Danko Jones

Maailmamuusika tõusev täht

or Karbasi on alles 22aastane, kuid tekitanud juba rahvusvahelist huvi. Karbasi laia repertuaari kuuluvad traditsioonilised juudi rahvalaulud, sh 15. sajandi Hispaaniast, ning tema enda looming. Jeruusalemmast Londonisse kolinud noort tähte on sageli võrreldud maailmamuusika diivade Mariza ja Yasmin Levyga. Q 27.4 Mor Karbasi, Savoy-teater, Helsingi.

√Klassiku uus tõlgendus

Aleksis Kivi “Seitse venda” on Soome teatri ja kirjanduse nurgakivi. Teosest on tehtud sadu teatriversioone, filme ja isegi ooper. Turu Linnateater lubab teemat käsitleda täiesti uuel moel. Uue käsikirja autor on Miko Koivusalo ja eelinfo põhjal on ta lisaks vanadele tuttavatele tegelastele lisanud käsikirja ka mõned uustulnukad. Žanriliselt on kindlasti tegemist komöödiaga ja näitlejaid osaleb vaid neli: Jukka Rasila, Miska Kaukonen, Santtu Karvonen ja Kalle Lamberg. Seega on oodata tempokat rollivahetust. Näidendit mängitakse Teatteri Emma laval Kailo saarel.

“Seitse venda” Teatteri Emma, 28.5—21.8 Naantali. Foto Muumimaailm

SOKOS HOTEL HELSINKI â&#x20AC;&#x201C; LĂ&#x2022;Ă&#x2022;GASTAV PUHKUS Naudi puhkust ja tunne elust rĂľĂľmu Helsingis! Hubane Sokos Hotel Helsinki pakub mĂľnusat majutust sĂźdalinnas. LĂ¤hikonnas leidub nii vaatamisvĂ¤Ă¤rsusi kui suurepĂ¤raseid ostuvĂľimalusi. Hotelli restoranid Fransmanni ja Memphis koos oma baaridega pakuvad suus sulavaid hĂľrgutisi igale maitsele ning lĂľbusat Ăľhtust ajaviidet heas seltskonnas. Tere tulemast tĂ¤isteenindusega Sokos Hotel Helsinkisse!

Kluuvikatu 8, 00100, Helsingi, Soome Tel +358 20 1234 601 e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi www.sokoshotels.fi

Linnapuhkus kĂ¤mpingustiilis r &SJOFWB UBTFNFHB Ă&#x2022;Ă&#x2022;CJNJT vĂľimalused ka kĂľige nĂľudlikumale maitsele. r )FMTJOHJ MĂ&#x2014;CVTUVTUFTU NFUSPPTĂ&#x2014;JEV kaugusel. r &SJOFWBE BBTUBSJOHTFE FMBNVTFE talisuplusest kuni saunaskĂ¤iguni. r 0PEBUVE PO LB UĂ&#x2022;Ă&#x2022;SFJTJM PMJKBE KB HSVQJE Rastila Camping & Suvehostel Karavaani

â&#x201A;Ź / (1 â&#x20AC;&#x201C;4

INIME SE L E )

Karavaanikatu 4, 00980 Helsingi tel +358 9 310 78517 rastilacamping@hel.fi www.rastilacamping.fi www.henkilohuoltamo.fi

Fotod: Johanna Vanamo ja Helsingin kaupungin kuvapankki/Paul Williams

,)07-2+- Â&#x2C6; .=:c7/=0c Â&#x2C6; 8%14)6) Â&#x2C6; 8969 Â&#x2C6; :%%7%

ome Kas plaanid tulla So õppima või tööle?

Vajad teavet vabaajaveetmise kohta?

Infot Helsingi piirkonna kohta! Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa ja Kauniaineni teenuste kohta. www.infopankki.fi/helsingiregioon

Sinu giid Soome ühiskonnas.

Kas murrad pead d, k kuidas leida elamispind, soom e keele kursus või töökoh t?

Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles. |

中文

Restoran Chico’s pakub Ameerika köögi parimaid palasid. Meie eestikeelne menüü muudab tellimise hõlpsaks. Chico’s on hästi tuntud oma õdusa miljöö kui ka maitsvate roogade poolest.

Maitseelamus ootabtule ja tunne söömisest mõnu. Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!

www.chicos.ﬁ

ESPOO: Iso Omena 0IISPANSILTA s Olari -AAPALLONKUJA s Sello ,EPPËVAARANKATU s Tapiola, Louhentie 2 HELSINKI: Arabia (ËMEENTIE s Bulevardi, Hietalahdenranta 5 C Forum -ANNERHEIMINTIE s Itäkeskus )TËKATU s Kallio 0ORTHANINKATU s Salomonkatu 3ALOMONKATU s Töölö -ANNERHEIMINTIE s Viikki 6IIKINTORI s Vuosaari, Vuotie 45 VANTAA: Jumbo 6ANTAANPORTINKATU s Myyrmäki -YYRMËENRAITTI s Tikkurila, Asematie 11 TUUSULA: Pysäkkikuja 1

Tee oma Helsingi-külastusest unustamatu elamus ja otsi lisateavet linna ametlikult turismileheküljelt www.visithelsinki.fi – siit saab kõige uuemat infot külastatavate kohtade, sündmuste ja teenuste kohta, aga ka reklaamvoldikuid, kaarte ja palju muud.

DaZiZ VajhiVbVh i iVb^hi HddbZh4 IZ^a dc ` h^bjh^ HddbZ hdih^VVa`^cYajhijhZ `d]iV4 KV_ViZ a^hViZVkZi bV`hjhiV" b^hZ dhVh4

Jkb][ ?d Je#ii[ GV]kVeZch^dc^VbZi^ @ZaV _V BV`hjkVa^ihjhZ KZgd]Vaa^cid iZZc^cYjhejc`i >c Id dhjiVW HddbZ eZVa^ccVgZ\^ddc^ ZaVbV _V i aZ VhjkViZaZ k~" a^hbVVaVhiZaZ hdih^VVa`^cY" ajhijhZ c^c\ bV`hj`VVgY^ _V bV`hjYZ\V hZdijY iZZcjhZ^Y#

Helsingi linn Turismi- ja kongressibüroo Pohjoisesplanadi 19, Pl 28 00099 Helsingi tel. +358 9 310 13300, faks +358 9 310 13301 tourist.info@hel.fi Turismiinfo avatud: 2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18 1.10.–1.5. E–R kl 9–18, L–P kl 10–16 www.visithelsinki.fi

>c Id VhjW @Vbe^h! bZigdd_VVbV kVhiVh#

?d Je HVadbdc`Vij &,! 6"igZe^`dYV! '# `gh EA -'! %%+%& =Zah^c`^ 6kVijY :"G `a .Ä&' _V &(Ä&+# lll#^cidÒcaVcY#Ò

business guide 12

The Baltic

majandusuudised

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

Reisimine meelitab

Masust hoolimata plaanivad nii eestlased kui soomlased reisida rohkem kui kunagi varem. Vähemalt võib sellise järelduse teha aasta alguses toiminud turismimessi põhjal.

J √Kauplused avatud

ka pühapäeviti

Soomes hakkas jaanuarist kehtima uus seadus, mis lubab ka nädalavahetusel poodide uksed avatuna hoida. Varem võisid pühapäeviti kaubelda ainult väikesed poed. Enam kui 400 m2 suuruse kaubanduspinnaga kauplused võivad nüüd lahti olla laupäeviti 7—18 ja pühapäeviti 12—18. Pea kõik suuremad kaubamajad, Prismad, Citymarketid, kaubanduskeskused jne on uue võimaluse ära kasutanud ja ootavad ostjaid kogu lubatud aja vältel. Väiksemad poed võivad endiselt olla avatud kauemgi.

√Suomenlinnas rekordarv külastajaid Kultuurituristide meelissihtkoht Suomenlinna saavutas eelmisel aastal kõigi aegade külastajarekordi — 713 000 külastajat. UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ajalooliste kindlussaarte populaarsus on aastatega järjest tõusnud, kusjuures külastajate huvi ei vaibu ka pakase saabudes. Talvel käivad lumist kindlust uudistamas eelkõige välismaised turistid. Suvel käib kindlusesaartel lisaks tavaturistidele ka palju helsinglasi, kes värskendavad end kaljuses laheso-

pis asuval rannal ja naudivad merevaatega piknikerõõme. Külastajate hulka arvestatakse kindluse vahel kurseerivate praamide ja vesibusside reisijatearvu põhjal, millest on maha arvatud Suomenlinnas elavad ja töötavad inimesed.

√2009. aastal majandus langes

aanuaris Helsingis aset leidnud turismimessil “Matka 2010” korraldatud külastajauuringu põhjal kavatseb 92% messikülastajatest reisida sel aastal sama palju või isegi rohkem kui varem. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 87%. Iga viies messikülastaja kavatseb sel aastal reisida oluliselt enam, kui viimase 1–3 aasta jooksul. Küsitluse põhjal plaanib rohkem reisida iga viies vastanu ja vara-

semaga võrreldes sama palju 52% külastajatest. Ainult 5% külastajatest teatas, et kavatseb reisida vähem. TNS Gallupi läbiviidud uuringu käigus võrreldi messikülastajate reisiplaane varasemate aastatega. Turismi- ja karavanimessil Helsingi Messikeskuses oli tänavu rekordiline hulk osalejaid: turismiaasta lennuka sissejuhatuse eest hoolitses enam kui 1200 eksponenti rohkem kui 70 riigist.

Soome bruto SKP vähenes eelmisel aastal 7,8%. Statistikaameti eelinformatsioonist selgub, et tegu oli suurima SKP langusega ühe aasta jooksul pärast 1917. ja 1918. aastat. Statistikaameti andmete järgi oli Soome SKP eelmisel aastal 171 miljardit eurot. Suurim nõudluse vähenemine registreeriti ekspordivallas, kus see ulatus kahe protsendini. Import omakorda vähenes 22%. Investeeringud vähenesid enam kui 13% ja üksikisiku tarbimine 2,1%. Avalikus sektoris suurenes tarbimine 0,7%. 2008. aastal kasvas bruto SKP 1,2% ja sellele eelneval aastal 4,9%. Töötuid oli jaanuaris registris arvel 250 000, mis on 60 000 inimese võrra suurem arv, kui eelmise aasta jaanuaris. Töötusprotsent kasvas 9,5 protsendini. See arvnäitaja on eelmise aasta samast perioodist 2,6% kõrgem.

Suomenlinna pakub turistidele huvi ka talvel. Foto Hki/Paul Williams.

Messikeskust külastas nelja päeva jooksul kokku 81 500 inimest, kellest umbes 18 000 olid turismiala asjatundjad. Aasta turismitegijaks valiti Soomes tegutsev Eesti turismi edendaja Toomas Tärk.

2011. aasta turismimessi pealkiri on “Future It” 2011. aastal turismimess pöörab pilgu võimalikele tulevikutrendidele. Teema “Kujutle tulevikku – Future It” raames analüüsitakse turismi edasise arengu mitmesuguseid stsenaariume, näiteks tehnoloogia edusammudest tingitud muutusi või slowtravel eeliseid. 2011. aasta partnermaaks on valitud Eesti.

Tourestil rekordarv külastajaid

Aasta turismitegija Toomas Tärk.

Veebruaris 19. korda toimunud turismimess kogus seekord rekordarvu külastajaid. Kolme päeva jooksul külastas Eesti Näituste keskust 23 734 pileti või kutsega huvilist (arvestatud ei ole osalejaid ega lapsi). Küsitluse kohaselt oldi kõige enam huvitatud kodumaistest reisidest ja soodsama hinnaklassi välismaareisidest. Soomlaste ühisboksis oli kohal ajaleht The Baltic Guide ja lisaks umbes kahekümne turismiobjekti esindused alates Ahvenamaa viinamarjaistandustest kuni Vuokatti suusakeskuse ja Muumimaani. Air Balticu otselennud Tallinnast Lappeenrantasse meelitasid kohale tavapärasest enam IdaSoome turismile spetsialiseerunud ettevõtteid. Teiste seas olid esindatud go Saimaa, mis tegeleb kogu Lappeenranta ja Imatra piirkonna turismiga, ning üksikettevõtjad kaaviaritootjatest kruiisilaeva kaptenini.

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

Rakennusliitto Soome Ehitajate ametiühing esindab ja kaitseb Ehitajad töötavad seal, kus tööd on. Praegusel ajal on suurem osa meie regiooni tasuvast ehitustööst Soomes. Soome on lähedal, reisimine suhteliselt odav ning kultuurikeskkond omane. Eesti ja Soome ehitusturud on praktiliselt ühinemas.

õni aeg tagasi liikusid Eesti ehitajad massiliselt Eestisse tagasi, sest siin hakkas tööd rohkem olema, kui teha jõuti. Sellest tulenevalt kerkis palk Soomega võrreldavale tasemele. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist muutus olukord taas vastupidiseks. Lisaks ehitajatele pressivad praegu Soome poole ka Eesti ehitusettevõtjad, kes sageli registreerivad Soomes uue firma. Sestap pole harvad juhused, kui Eesti ehitaja satub Soomes tööle ettevõttesse, mille omanik ja otsustaja on tegelikult eestlane. Sellest tulenevalt võivad ilmneda probleemid, mida Soome firmalt karta ei osata. Töölepingut sõlmides ja töötades on oluline teada, et Soomes kehtestavad töötingimused vastava ala tööandjate ja ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingud. Ehitusalal on kasutusel kokku 8 erinevat kollektiivlepingut, mille miinimumtingimused on kohustuslikus korras kohaldatavad kõi-

gile nende valdkonna töötajatele. Eestis teatavasti kollektiivlepinguid ei ole, kehtib vaid üleüldine miinimumpalk. Seega puuduvad töömeestel analoogiale tuginevad kogemused. Eestis puudub ka efektiivselt toimiv ja mõjukas ametiühing – ehitajad on Eestis otsapidi Metsatöötajate AÜ tiiva all. Soome Rakennusliitto on aga tugev ja oma liikmete õiguste eest seismisel tõhus organisatsioon.

Kollektiivleping Kollektiivlepingud sätestavad kõiki töösuhete aspekte: palka, töö- ja puhkeaega, minimaalset puhkusetasu, tööohutust, tervisekaitset, ületunnitöö tingimusi, haigusrahade maksmise tingimusi, tööga seotud lisakulutuste kompenseerimist jpm. Elamuehituses kehtib kuus palgataset. Näiteks, kui sa oled töölepingu järgi ametisse võetud kui 2. palgataseme „mõningate kogemustega tööline“ tunnipalgaga 10,2 eurot, siis pole sinult õigust nõuda kõrge-

Ehitusala 8 kollektiivlepingut

Ajatöö palgakategooriad ehitusalal

√Asfaldiga seotud tegevusalad √Toru- ja ventilatsioonitööd √Ehitustooted √Elamuehitus √Hüdroisolatsioon √Pinnase ja vee-ehitus √Põrandakatte tegevusala √Värvimisega seotud tegevusalad

√Algaja tööline — 8,95 eurot tunnis. √Mõningate kogemustega tööline — 10,2 eurot tunnis.

√Algaja oskustööline — 11,25 eurot tunnis.

√Oskustööline — 12,5 eurot tunnis. √Kogemustega oskustööline — 13,67 eurot tunnis.

√Väga kogenud oskustööline — 14,69 eurot tunnis.

ma palgataseme kvalifikatsioonile vastavate oskustööde tegemist. Praegu pole aga harvad juhused, kui töötaja laseb end teadmatusest pügada ja ei suuda oma õigusi kehtestada. Kollektiivlepingud sõlmitakse tavaliselt kaheks aastaks. Tavapäraselt alustatakse enne kollektiivlepingute tähtaja lõppemist läbirääkimisi, et saavutada kokkulepped uute lepingute tingimustes. Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, siis kaob töörahu nõue. See tähendab lubatud organisatsiooniliste survevahendite, nagu streigid ja praegu kehtiv ületunnitöö keeld, kasutamist. Nimelt on Rakennusliitto keelanud ehitajatel päevas töötada rohkem kui 8 tundi ja muul ajal kui 7−16. Uue kollektiivlepingu sõlmimise ja selle kehtimise ajal töötajad streikida ei või.

Ehitaja õigused Tööpuuduse ajal lepivad liiga paljud ükskõik milliste tingimustega ja seda on mitmed tööandjad varmad ära kasutama. Soomes on tavapärane, et töötaja on ametiühingu liige ja pöördub probleemide korral oma ametiühingu poole, kust ta saab ka abi. See ehitaja, kes pole Rakennusliitto liige, saab oma probleemiga pöörduda Soome Töökaitse poole. Samas ei esinda Tööinspektsioon töötajat kohtus ega nõua tööandjalt välja saamata jäänud tasusid. Töötaja saab teada, milliseid tingimusi

Infopunkti juhataja Kalev Liibert vastab küsimustele nii telefonis kui kohapeal.

on rikutud, kuid kohtusse peab ta oma õiguse saamiseks siiski ise minema ning see on võõral maal kallis ja keeruline ettevõtmine. Eesti ehitajatel on oluline mõista, et astudes Rakennusliitto liikmeks ja nõudes tööandjatelt kollektiivlepingu tingimuste täitmist, kaitsevad nad eelkõige endi huvisid.

Ehitajate ametiühing esindab ja kaitseb Kui aga Rakennusliitto liige leiab, et tööandja on temaga käitunud ebaõiglaselt ja probleemi omal käel lahendada ei õnnestu, siis saab ta Soomes pöörduda oma töökoha usaldusisiku poole või minna piirkondlikku kontorisse. Piirkondlikke Rakennusliitto kontoreid on Soomes kokku 17. Ehitajate ametiühingu liikmemaks on 1,7% palgast. Kokkuvõttes ei ole see suur raha, kui arvestada, et tööandjad ei kipu Ehitusliidu liikmetest nii julgelt üle rullima kui seljataguseta ja oma õigusi mittetundvatest „metsikutest“ ehitajatest. Pärast kuuekuulist Rakennusliitto liikmeks olemist aitab liit ka juriidilistes küsimustes ning kohtuvaidlustes. See on suur ja oluline abi. Enim erimeelsusi tekitavateks teemadeks on ettenähtust väiksemate palkade maksmine või maksmisega viivitamine, ületunnitöö eest ettenähtust vähem või üldse tasumata jätmine, muude lisatasude mittemaksmine. Esineb ka täiesti mustalt töötamist,

√Kontaktid

√www.eures.ee √www.rakennusliitto.fi/tallinn √www.koolitamine.ee √Soome Ehitusliidu Tallinna Esindus Liivalaia 11/4, Tallinn 10118 tel (+372) 566 49 049 E-post: tallinn@rakennusliitto.fi

kui kirjalik tööleping üldse puudub. Saadud tasult, kui seda üldse saadakse, pole makstud ühtegi maksu, mis tähendab, et töötajal ei kogune pensionit ja ei ole õigust töötuskindlustusele. Üldkehtiva kollektiivlepinguga sätestatud miiniumtingimuste täitmine on tööandjale kohustuslik, mitte soovituslik. Pole vahet, kas oled eestlane, soomlane või poolakas. Jultunud ja kasuahne ettevõtja apelleerib sageli töötaja teadmatusele ja oma õiguste mittetundmisele. Siinkohal pakub Soome tööle suunduvatele ehitajatele olulist abi Tallinnas Liivalaia tänaval juba viis kuud tegutsenud Rakennusliitto esindus. Nõustamine on Tallinna kontoris tasuta. Samas kontoris saab astuda ka Rakennusliitto liikmeks. Senine praktika annab tunnistust huvi pidevast kasvust. Tallinna esindus korraldab ka regulaarselt teabepäevi töötingimuste kohta Soomes. Infot ürituste kohta saab EURES Eesti ja Tondi koolituskeskuse kodulehelt. Tekst ja foto Mats Õun

Elamumess kesklinnas järverannal

2010. aasta elamumess toimub 16.7–15.8 Kuopio Saaristokaupunki linnaosas Lehtoniemis umbes 6 km kaugusel kesklinnast.

lamumess pakub külastajatele uudistamiseks 33 kortermaja, üht paarismaja ja kaht ridaelamut. Messialal ehitatakse majad kruntidele nii, et peaaegu kõigist avaneb vaade Saimaa vesikonda kuuluvale Kallavesi järvele. Messi peateema on heaolu ja elukvaliteet. Peale ehitusalaste uudiste on rõhku pandud ka keskkonnatemaatikale. Väljapane-

ku moodustabki kvaliteetehitiste ja kauni saaristumaastiku terviklik kooslus, erilise tähelepanu all on linlike mugavuste ja teenuste kättesaadavus. Lehtoniemi Helme messialale rajatud elamute pindalad on 100−377 m². Tehnoloogiline pool keskendub energiasäästlikkusele ning ehitusmaterjalidena on kasutusel kivi, puit, tellis, betoon ja kergplokid. Valmivate messima-

jade küttelahendustena on välja pakutud muu hulgas päikeseenergia, maaküte, kaugküte, elekter ja vesi-õhksoojuspumbad. Messialale rajatavad passiiv- ja madalenergiamajad kujutavad endast innustavat näidet tulevikutrendidest. Kuopio on Ida-Soome suurim linn, kus elab enam kui 90 000 inimest. Helsingist asub Kuopio 400 km kaugusel.

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

kultuur

√Whitney tagasitulek

Paljude probleemide küüsis olnud Whitney Houston tuli kontserdilavadele tagasi. Mõne aasta eest tundus, et ühe läbi aegade populaarseima artisti karjäär on lõplikult läbi. Whitney suutis siiski oma probleemid lahendada, tegi valmis uue albumi “I Look To You” (ilmus augustis 2009) ja läks maailmaturneele. Soome jõuab Whitney turnee suve alguses.

10.6 Whitney Houston — “Nothing But Love” World Tour, Hartwall Areena, Helsingi.

√Mitmekülgne afrofunk

1960. aastal Beninis sündinud, kuid juba pikemat aega Prantsusmaal elav Angelique Kidjo on teinud muusikamaailmas edukat karjääri. 1990. aastate alguses karjääri alustanud Aafrika päritolu Kidjo on afrofungi supertäht, kelle muusikas ühinevad mitmed maailmamuusika mõjud. Kidjo räägib soravalt inglise, foni, prantsuse ja joruba keelt ning kasutab neid kõiki ka oma lauludes. Kidjo on töötanud UNICEFi hea tahte saadikuna.

21.4 Angelique Kidjo, Savoy-teater, Helsingi.

√AC/DC pakub musta jääd

√Alternatiivrokk USAst

Ameerika Ühendriikidest pärit alternatiivroki ansambel Wilco esineb 20. mail Helsingis Kulttuuritalos ja järgmisel õhtul Tamperel Pakkahuones. Folki, americana’t ja alternatiivkantrit ühendav Wilco on üks kaasaja märkimisväärsemaid USA ansambleid. Aastal 1994 kultusobjekti staatust nautinud alternatiivkantribänd Uncle Tupelo varemetele rajatud koosseis kinnitas sajandivahetusel kanda nii indie- kui rootsmuusikat kuulava publiku hulgas. Wilco on avaldanud seitse stuudioalbumit, millest viimane “Wilco — The Album” ilmus eelmisel aastal.

20.5 Wilco, Kulttuuritalo, Helsingi. 21.5 Wilco, Pakkahuone, Tampere.

Austraalia megabänd AC/DC on maailmaturneel nimega “Black Ice Tour.” Soome saabuvad kauged külalised kohe suve alguses. AC/ DC on loonud menulugusid juba 1970ndatest alates, mil solistiks oli 1980. aastal surnud Bon Scott. Juba samal aastal andis AC/ DC välja Scottile pühendatud albumi “Back in Black”, mille solist oli Brian Johnson. Bändi ülejäänud liikmed, kitarristidest vennad Angus ja Malcolm Young, trummar Phil Rudd ja bassimängija Cliff Williams on kaasa löönud juba 1970. aastatest saati.

√Bluusi- ja kitarrivirtuoos

Nooremana mitmete tippartistide bändides musitseerinud kitarrivirtuoos Joe Bonamassa alustas soolokarjääri aastal 2000. Kahetsemiseks pole põhjust olnud, sest Bonamassat võrreldakse praegu Eric Claptoni ja Jimi Hendrixiga. Viimasel albumil on Bonamassa muutnud oma muusikat akustilisemaks, andes veidi enam ruumi mehelikule lauluhäälele. Kontsertide peaosas on siiski mees ja kitarr. Bonamassa valiti aastal 2007 Guitar Player Magazine aastahääletusel parimaks bluusikitarristiks.

1.6 AC/DC — “Black Ice Tour”, Ratina Stadion, Tampere.

√Ian Hunter and The Band

Legendaarse ansambli Mott the Hoople juhtfiguur Ian Hunter tuleb Soome kontserti andma maikuus. Varem muu hulgas Hanoi Rocksi loomingus kaasa löönud Ian Hunteri kontsert toimub Helsingi Kulttuuritalos. Hunter toob kaasa ka oma ansambli, kuhu kuuluvad James Mastro (kitarr, mandoliin), Mark Bosch (kitarr), Andy Burton (klahvpillid), Paul Page (bass) ja Steve Holley (trummid).

22.5 Joe Bonamassa, Tavastia, Helsingi.

8.5 Ian Hunter, Kulttuuritalo, Helsingi.

Ava

uhamaal! u P v e ä p m i a s u b õ l e v u s ld a a a d i õ v r v a m u s t ja

Milline on sinu meelest lehe parim lugu? Just sinu arvamus on oluline. Anna meile teada, milline selle lehe artiklites pakkus kõige rohkem huvi ja milline kõige vähem? Lugejamängus osalejate vahel loositakse välja pääsmed Puuhamaale, mis pakub kõikvõimalikku ajaviidet batuutidest vormeliradadeni. Sinu kasutuses on ka erinevad veesõidukid ning veepark paljude basseinide ja liumägedega. Puuhamaa asub Tervakoskel, vähem kui tunni kaugusel Helsingist.

Osale kohe – auhindadeks neli piletikomplekti (sis. pääsmeid 4 inimesele) Puuhamaale! Lehe parim artikkel on leheküljel ___ pealkirjaga: ______________________________________________________________ Artikkel leheküljel ____ pealkirjaga: _____________________________________________________________ ei paku huvi. Vihje The Baltic Guide eestikeelse lehe artikliks ja/või muu tagasiside:____________________________________________________ ______________________________________________________________ Lisa vastustele ka oma kontaktandmed ning osaledki loosimises: Ees- ja perekonnanimi: __________________________________________ Aadress: ______________________________________________________ Telefon: _______________________________________________________ e-mail: ________________________________________________________

Faksi (+372 6 117 761) või saada e-mailiga (maarja@balticguide.ee) meile oma vastused hiljemalt 21.5.2010: Loosimine toimub 24.5.2010. Võitjatega võetakse ühendust.

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

turism

Kloostrielu Valamos TEKST MARI TUOVINEN, FOTOD VALAMO KLOOSTER

Heinävesi mungaklooster pakub külastajatele unustamatuid kogemusi ja võimalust aeg maha võtta.

iimastel aastakümnetel on kloostrist saanud Soome ja kogu Põhjamaade märkimisväärseim ortodoksi kultuuri keskus. Kümmekonnast inimesest koosnev vennaskond elab kloostrielu vanade traditsioonide kohaselt. Kloostri peamine sisse-

tulekuallikas on turism, igal aastal külastab seda enam kui 100 000 huvilist. Kloostrikompleks sisaldab palju huvipakkuvat, seda ümbritseb rahu ning kaunis loodus. Harmoonia ja tasakaalu õhkkond võtab külastajat vastu juba õue sisenedes: kirikud, kabelid, kloost-

Jumalateenistused on kloostrielu tähtsaim osa.

rihotell ja muud hooned moodustavad loodusega hingestatud terviku. Kloostrihotelli suures saalis muutub jutuvada tahtmatult sosinaks – erilise vaimsuse atmosfäär ei jäta kedagi puutumata. Hotellis on 40 hubast ja valgusküllast numbrituba, ühes toas

Peatu hetkeks ja puhka kloostris.

Valamo on ilus igal aastaajal.

jätkub ruumi neljale inimesele. Teine meelitav ööbimisvõimalus on munkade endisaegsetes eluruumides, mis on renoveeritud külalistemajaks. Kloostrielu igapäevane elu kulgeb jumalateenistuste rütmis, millel võivad osaleda kõik külalised. Talvisel ajal saab kloostrile kuuluval maal nautida loodusrahu, sõita tõukekelguga või suusa-

tada. Maistest hüvedest rääkides ei saa mööda minna kloostriköögist. Kodune buffet-laud on restoranis kaetud iga päev 11–19. Gruppidele korraldatakse ettetellimisel slaavipäraseid õhtuid. Vein ja kloostrielu on teadupärast alati kokku sobinud. Nii valmistatakse ka Valamos alates 1995. aastast kloostriveini ja -likööri. Huviline saab osaleda veinidegusteerimistel ja osta veinikauplusest kaasa reisimeeneid. Uusim toode on Kultahippu vahuvein. Suvel ärkab klooster tõeliselt ellu ja eelnevale loetelule lisandub palju muidki üritusi. Algavad laevakruiisid ja ringkäigud giidiga kloostri maadel, korraldatakse teejoomisi Valamo moodi. Mai alguses avatakse kultuurikeskuses näitus “Grigor Auer Valamos.” Kultuurikeskuses aasta läbi avatud püsinäitusel saab tutvuda Valamo eluga 18. sajandist tänapäevani.

Valamo rahvaülikoolis korraldatakse arvukalt erinevaid kursusi, teemadeks käsitöö, kunst ja inimsuhted. Ikoonimaali, emailimist või raamatuköitmist saab õppida lühikursustel, mis kestavad ühest kuni mitme päevani. Viiepäevasel vaikusekogunemisel süüvitakse täielikku vaikusse. Kloostri territooriumil on raamatukogu, kus leidub 30 000 köidet valitud kirjandust, mis käsitleb peamiselt ortodoksiat ja kloostritraditsioone. Valamos tegutseb ka restaureerimiskeskus. Q

√Kust leiab?

√Valamo klooster, Valamontie 42, Uusi-Valamo. a Valamosse saab Helsingist sõit bussiga, iga päev müüakse se pileteid erireisidele. Valamos võib ka lennata, lähim lennuet jaam asub Joensuus. Lisateav b paljudes erinevates keeltes saa fi mo. .vala aadressilt www

Soome jahile TEKST MARI TUOVINEN, FOTO ERÄ-KORPINEN

Soome metsad ja kõnnumaad pakuvad suurepäraseid võimalusi jahiretkedeks.

eisi võib korraldada igaüks ise, broneerides soovitud piirkonnas jahi- või rendimaja, kontrollides jahihooaegade graafikuid ning hankides vajalikud load. Kõige mugavam on siiski tellida jahireis valmispaketina. Näiteks pakuvad Kesk- ja Põhja-Pohjanmaa jahiturismiettevõtted väga häid tingimusi aktiivseks puhkuseks piirkonna kõnnumaades ja metsades. Valida on võimalik erinevate metsakanaliste ning tuvi-, pardi-, hane-, jänese-, põdra- ja metskitsejahi vahel. Üks selle paikkonna teenusepakkujatest on Erä-Korpinen, kelle territoorium asub looduskauni järve kaldal. Rendimajade ümber laiuvad riigi kõnnumaad pakuvad jahipidamiseks esmaklassilisi tingimusi. Erä-Korpise jahihooaeg avatakse tuvijahiga ulukite tarbeks ülesharitud põllumaal.

Veelinnujahiks on ette nähtud palju sobivaid kohti hoolitsetud veelinnualadest kuni kõrvemaade hanesoodeni. Ulukirohkeid alasid on pakkuda metsakanaliste ja jäneste, valgesaba hirve ja metskitsejahiks. Põdrajahile saab minna jahiseltsi külalisena või hankides oma jahiseltskonnale põdrajahiloa Villi Pohjola jahimaadele. Erä-Korpinen pakub terviklikke jahipakette koos majutusega, jagab juhtnööre piirkonnas tegutsemiseks ja hangib load väikeulukite jahiks. Kliendi kasutuses on soovi korral ka koerad: retriiverid, põdrakoerad ja ajukoerad. Lisateavet Soome jahiseadusest ja -lubadest leiab aadressilt www.riista.fi või Soome Jahimeeste seltsist. Kesk- ja Põhja-Pohjanmaal jahiretkede pakkujate ühise veebilehe aadress on www.metsästysretket.fi Q

BA A LT I TTHHEE B

turis

Lumi ja soojus kogu aa TEKST JUKKA ARPONEN

Vuokattis saab suusatada, ujuda, kala püüda, koerarakendiga sõita ning palju muudki teha, ja seda kõike nii suvel kui talvel. Vuokatti kasuks räägivad ka kultuuriprogramm ja majutusteenused, mille seast igaüks võib leida endale parima.

Kanuuretk Vuokatti järvel. Foto Tuomas Kaakinen, Mediakylpy.

alvel on Vuokatti populaarseimad spordialad murdmaa- ja mäesuusatamine. Sobivaid tipptasemel nõlvu leidub nii mäesuusatajatele kui lumelauduritele. Vaheldusrikkad murdmaarajad tagavad lausa füüsilise naudingu. Meelelahutust ja maalähedasi rõõme pakuvad ka koerarakendi- ja mootorsaanisafarid, uisuretked ja talvine kalapüük.

Lumised tunnelid

Ka suvel saab harrastada murdmaa- ja mäesuusatamist, ainult et siseruumides. Vuokatti suusatunnelit peeti omal ajal päris hulluks ideeks, kuid nüüdseks on mitmeid taolisi suusahalle projekteeritud ja ehitatud kogu Soomes. Suvel kasutatakse tunneliradu palju ja seal treenivad lisaks harrastajatele ka mitmed Soome ja teiste riikide suusasportlased. Mäesuusahalli võib pidada sama põrunud ideeks, kuid Vuokattis on seegi olemas… Vuokatti nõlvade vahetus läheduses asuvas suusahallis võib harjutada näiteks lumelauasõitu või suusatada enda lõbuks Snowtube’is. Suvel sõidetakse suusanõlvalt alla autoga. Suvekuumuses mõjuvad hallis valitsev pakane ja Suvel tuuakse välja jalgrattad, lumhelbed plätu sees omamoodi skuutrid ja kanuud. Koerarakendi kelk vahetatakse “husky-mersu” või “koeraskuutri” vastu, millel on rattad all. Kainuun Kalamatkat Oy korraldab Oulu järvel kalaretki, millel on ka saagigarantii: kui kala kätte ei saa, siis retke eest maksma ei pea. Tänini pole veel kordagi ette tulnud raha tagastamist, väidavad korraldajad. Eelmisel suvel toimunud neljatunnine püügitest tõi saagiks rohkem kui kümme haugi ja ühe koha, seega korraldajaid tasub uskuda.

sürrealistlikult. Möödunud suvel maksis suur eine kõrvalasuvas Hesburgeris ja tund snowtubing’ut kokku 12 eurot. Vähemalt sama suure hoo saab Vuokatti nõlvadel sisse mäeautoga – see on mootorita masin, mis sõidab mööda lumesse rajatud kanalit.

Hotellid, rendimajakesed, pop ja hiphop Katinkulta spaas on olemas veeliumäed, mullivannid ja saunad, pakutakse mitmesuguseid hoolitsusi ja protseduure. Katinkulta majutusvõimalused ulatuvad hotellitubadest luksuslike rendimajadeni. Avatud on hea restoran ning ööklubis. Hiiglaslikus hallis korraldatakse suuri kontserte ja muid üritusi. Aprillis on muu hulgas kavas PopKatti ja HellKatti (9.–10.4), mille raames astuvad lavale Soome pop- ja hevimuusika-

Pesapall täidab Sotkamos tribüünid.

tähed alates Lauri Tähkäst kuni Stratovariuseni. Paikkonna suurim meelelahutussündmus, hiphopifestival Pipefest toimub Vuokatti suusanõlvadel juuli lõpus (30.–31.7). Ümbruskonna teine suurem hotell on Sokos Hotel Vuokatti, kus asub kaks restorani: Viru hotellist tuttav Amarillo ja Kippo, mis serveerib külastajatele kohalikust toorainest valmistatud hõrgutisi. Turistide majutuse eest hoolitseb broneerimiskeskus Redy To Go, mis pakub erinevaid ööbimisvõimalusi nii luksuslikes rendimajades, hubastes väikehotellides kui ka näiteks spordikooli ruumides. Vahendatakse enam kui 200 puhkepinda alates privaatsetest rendimajadest kuni soodsama hinnaklassi majutuspaikadeni.

Norra

IVALO

Venemaa

Rootsi

OULU

Kainuu maakond Vuokatti

KAJAANI VUOKATTI

HELSINGI Eestimaa

Kultuur, sport ja lummav loodus Maakonna iga-aastastest kultuurija meelelahutusüritustest tuntuim on Kuhmo Kammermuusika. 1970. a alguse saanud festival on Soome suurim kammermuusikapidu, mida külastab igal aastal enam kui 30 000 inimest. Programm on tipptasemel ja esinejad rahvusvaheliselt tunnustatud. Põhilavaks on suurepärane Kuhmomaa. Sotkamo populaarseim spordiala on rahvusmängu tasemele tõusnud pesapall. Kui sattuda sinnakanti õigel ajal, tasuks kindlasti minna vaatama kohaliku meeskonna Jymy matši, mis tagab alati suurepärase meeleolu. Sotkamo on 21. sajandil olnud meistrisarja edukaim võistkond. Eelmine hooaeg lõpetati traditsioonilise meistrivõistluspeoga kodustaadioni lillal väljakul. Kainuu piirkonna loodus on jõuline ja mägine metsamaastik, mida ilmestavad arvukad jõed ja järved. Kalamehed leiavad hõlpsalt uhkeid koski ja kalarikkaid järvi. Loodusfotograafile avanevad ainulaadsed vaated aasta läbi. Ka siinkandis elavaid karusid saab

Kaks korda golf √Paltamo on väike vald Oulu järve põhjarannikul. Paltamo on turismikaardile jõudnud tänu golfiväljakule, mis on projekteerija poolt imetlusväärselt kohalikku vaheldusrikkasse maastikusse sulandatud. Kitsad rajad metsade ja järvede vahel muudavad mängimise äärmiselt huvitavaks. Draiveriga ei tasu siiski igal tiil vehkida, sest löögipikkusest enam on väljakul vaja täpsust. Kaasa tasuks võtta ohtralt palle, sest rajalt välja läinud löök tähendab reeglina ka kadunud palli. Ja kui veel tuul Oulu järvelt puhub, võib rannaäärsetel radadel juhtuda igasuguseid ootamatusi. Paltamo klubihoones tegutseb hea restoran, kuhu võib sööma minna ka siis, kui golf huvi ei paku. Hoone kõrval avaneb tore liivane rannariba, mis lausa kutsub rannavollet mängima. Ka Katinkulta juures asub täismõõtmeis golfiväljak, mis on küll veidi lihtsama planeeringuga, kuid pakub siiski piisavalt väljakutseid ka kogenud mängijale. Väga hästi hooldatud väljak on eriti hooaja lõpul suurepärases korras.

uurida ja pildistada erilistel organiseeritud retkedel, mille käigus veedetakse öid just selle tarbeks ehitatud varjualustes. Karud käivad regulaarselt söötmiskohtades, siis saabki neid väga lähedalt ja turvaliselt jälgida nende loomulikus keskkonnas looduses. Q

C G GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

asta läbi

Kainuu maakond

Suomussalmi Puolanka

? Hyrynsalmi

Vaala

Paltamo

Ristijärvi Kuhmo

Kajaani

Sotkamo

Auhinnapuhkus Vuokattis TEKST JA FOTOD VUOKATTI TRAVEL

Kaja Adams võitis eelmise aasta veebruaris “Touresti” turismimessil Vuokatti-Kainuu boksis korraldatud loosimisel puhkusereisi Soome Kainuusse, täpsemalt Vuokattisse.

Katinkultas saab ujuda suvel ja talvel. Foto Akke Virtanen, CIS Oy Ltd.

ainuut teatakse tasaste orgude ja suurte metsade järgi. Kainuu inimesed ei räägi palju, kuid on väga külalislahked. Kaja valis oma auhinnareisi toimumisajaks juunikuu ning reisiseltsiliseks abikaasa Oskari. Auhinnamajake asus Vuokatti puhkekeskuse vahetus läheduses väikese järve kaldal. Lugu tegema minnes märkasin kõigepealt statiivil seisvat kaamerat, mis oli suunatud linnuparvele. “Oleme loodusehuvilised ja tõeliselt õnnelikud, et siin nii kaunis loodus on. Ja õuel on külas käinud muu hulgas sini- ja talitihane, pardid ja luiged. Jänes ja oravad on just nagu lemmikloomad, ainult karu on siit veel puudu,” naeravad Kaja ja Oskar. Et maja asukoht jääb järverannale, on ka kalastamist proovitud, ehkki siiani veel näkanud pole. “Mul on kaasas oma kalapüügivarustus ja esmakordselt katsetasime ka lanti. Kuigi kala pole veel kätte saanud, pakuvad järved ja kaunis loodus võimsaid elamusi,” on Oskar rahul. Vuokatti vaatamisväärsustest on esimesel kohal Vuokatinvaara mäetipp. Avar vaateväli, lõputute-

Loodusfotograafia majakese terrassil.

na näivad orgudejadad ja metsad meeldisid paarile väga. Meelde jäävad ka lumelaua- ja suusatunnelid, millest oldi kuulnud juba enne reisi, kuid alles koha peal sai selgeks nende tõeline väärtus. “Vuokatti viinamarjaistandus ja Katinkulta spaa olid samuti huvitavad kohad, kuigi me pole eriti spaainimesed,” jagab majakese terrassil muljeid Kaja, kes ise samuti turismialal tegutseb. Oma autoga reisile tulnud paar tutvus ka Vuokatti lähiümbrusega. Kajaanis Paltaniemis, veidi üle 40 km kaugusel Vuokattist, asub

18. sajandil rajatud Kuvakirkko, mille ainulaadsed maalid ja arhitektuur jätsid Kajale ja Oskarile sügava mulje. Majake, saun ja järv moodustavad soomlase suvepuhkuse aluspõhja. Kõiki kohalikke elamusi siiski kogeda ei jõutud. “Naaber-oru kuulsal tantsupeol jäi käimata, seega midagi jääb ka järgmiseks reisiks,” ütleb Kaja naerdes. Oskar kinnitab naeratades ja noogutades naise sõnu. Põhjamaine Soome suvi jääb ootama puhkajaid. Q

“Kalevala” maadel

PopMaraton — jooks, rattasõit ja musa

√Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot töötas 1830.-40. aastatel Kajaanis piirkonnaarstina. Põhitöö kõrvalt pühendus ta rahvaluule kogumisele ümberkaudsetes külades. Kuhmo lähistel asuv teemapark Kalevala Spirit ühendabki “Kalevala” loo Lönnroti-aegsete rahvatraditsioonidega. Parki on rajatud paarkümmend ehitist 19. sajandi rustikaalses stiilis: suitsusaun, suur talutare, sepikoda, viljaait jne. Külastajad saavad proovida mitmesuguseid temaatikaga haakuvaid tegevusi: näiteks saab sepikojas rauda taguda ja tares käsitööd teha. Suitsusaunapäev algab puude lõhkumisega ning kütmise kõrval jääb aega ka muude tegemiste jaoks. “Kalevala” põhjal on uuritud ka soomluse alustalasid ning uuringu põhjal on valminud test, millega saab mõõta soomluse taset. Kalevala restoranis pakutakse paikkonnale omaseid traditsioonilisi kohalikke roogi. Ööseks leiab ulualuse rendimajakestes või kõrvalasuvas Kalevala hotellis.

√Vuokatti traditsiooniline suvehooaja avaüritus ühendab kerge liikumise kergemuusikaga. PopMaratoni (12.6) põhiala on jooks, kuid sel suvel on korraldajad võtnud uuendusena lisaalaks maastikurattasõidu. Jooksudistantsideks on poolmaraton ehk 21 km, 10 km ja juunioridele 5 km. Toimub ka traditsiooniline Happy Hour, mille raames võisteldakse tunni aja jooksul läbitud pikima distantsi nimel. Happy Hour’ võitjaks kroonitakse meeskond, kes suudab kõige loovamalt ühendada sporti ja lõbu. Riietuse ja muude manuste suhtes ettekirjutusi ei tehta, kuid meeskonnas peab olema vähemalt viis liiget. Maratoniga samal päeval toimub maastikurattasõit Vuokatti MTB, kus vahelduval maastikul tuleb läbida kas 22, 28 või 51 km. Järgmisel päeval (13.6) on kavas kergem rattaretk Tour de Sapso, kus võib valida 14 ja 32 km pikkuste distantside vahel. Neist lühema võib läbida ka sörkides. PopMaratoni õhtune programm toimub Katinkulta Areenal, kus publikule pakuvad meelelahutust Ismo Alanko & Teho-osasto, Happoradio ning Anna Puu.

Anna Puu

Puhkusele Vuokattisse! Tuba 75€ / ööpäev (toad ka neljale inimesele, alates 5.4. kuni 13.6.)

t www.vlhotel.fi

SUOMENLINNA ON HELSINGI PARIM KOHT! Suomenlinna merekindlus asub vaid 15-minutilise praamisõidu kaugusel Helsingi kesklinnast ja on ... t t t t t t t

Soome üks populaarseim vaatamisväärsus üks maailma suurim merekindlus 18. sajandil ehitatud garnisonilinn linnaosa, kus elab 850 helsinglast kantud UNESCO maailmapärandinimistusse koduks 6 huvitavale muuseumile ning 9 meeleolukale kohvikule ja restoranile

SUVEPROGRAMM 2010 1.6.–31.8. GIIDIGA RINGKÄIGUD Iga päev kell 13 soomekeelne põhiringkäik, kell 15 soomekeelne teemaringkäik Viapori suurtükkide ja tunnelite juurde, kell 11 ja 14 inglise keeles. www.suomenlinnatours.com 3.-6.6. KAARDIVÄE ORKESTRI FESTIVAL Festival, mis pakub kirikus kuulamiseks sõdurimuusika vaskseid versioone, sõdurite trummid ja fanfaarid kõlavad tornides, suur piknikukontsert heliseb päikese käes ning solistid hurmavad klubiõhtul. www.kaartinsoittokunta.fi 18.–20.6. LES LUMIÈRES – VALGUSTUSAJA KULTUURIFESTIVAL Les Lumières pakub kõigile 18. sajandi elu helgeimaid hetki ning muusikat ja kombekultuuri. www.lumieres.fi 25.–28.8. VIAPORI JAZZ Soome kirkaimad jazzitähed kogunevad augustikuistel hämaratel õhtutel kindluse müüride vahele. www.viapori.fi/jazz Lisa informatsiooni leiad: www.suomenlinna.fi SUOMENLINNA KESKUS C 74, FI-00190 Helsingi Turismiinfo, Suomenlinna muuseum, ekskursioonid giidiga tel. +358 (0)9 684 1880 t www.suomenlinna.fi

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

turism

Lahe loomaaed TEKST JUKKA ARPONEN

Korkeasaaris on loomaaed asunud juba 120 aastat, Helsingi ümbruse puhkekohana on saar tegutsenud aga kauemgi.

orkeasaari on Helsingi rannikupiirkonna kauneim saar. See asub mandrile nii lähedal, et sinna pääseb ka üle silla, kuid auto tuleb jätta vastasranna parklasse. Parim viis loomaaeda minna on siiski Kauppatorilt või Hakaniemist väljuva praamiga. Praamid alustavad liiklemist maikuu alguses. Ka Zoobussiga

√Kuidas minna

ri √Zoobuss sõidab Rautatiento Korkeasaari värava vahelisel marsruudil iga päev. √Korkeasaarile lähim metroo2 peatus on Kulosaari (umbes . äik) km jalutusk us √Kauppatori veebuss on sõid i. brin tem sep st mai v päe iga Hakaniemi veebussiühendus toimub mais nädalalõppudel, juunist augustini iga päev. e √Parkida saab Mustikkamaanti el. anti salk 10 või Mar

saab kesklinnast hõlpsalt loomaaia väravasse ning metroopeatuski pole kaugel. Kaunis saar kesklinna läheduses on tänu oma vaheldusrikkale maastikule just nagu loodud puhkuseks ja lõõgastumiseks. Saarel asub palju tiike, avaraid lagendikke ja iseloomulikke graniidist kaljujärsakuid. Need pakuvad mõnusat ja looduslikku elukeskkonda lloomadele ning kutsuvaid piknikkupaiku külastajatele. Loomaaiassaart naudivad tänapäeval nii inimesed kui loomad. m

Flamingod lumes. Korkeasaari arhiiv, Kirsi Pynnönen-Oudman.

Suured kassid

Liigikaitse L L Loomaaia algusaastatel ei pöörattud loomade elukeskkonnale kuigi palju tähelepanu, kaugeid aegu p meenutab veel praegugi vanaaegm ne karupuur keset saart. Tollal oli n ttähtis, et külastajad saaksid metslloomi näha võimalikult lähedalt. Restoran Pukki 1911. Postkaart.

Lumeleopard. Korkeasaari arhiiv, Markku Bussman.

Haruldaste ja eksootiliste loomade esitlemine on loomaaiale endiselt tähtis, kuid järjest aktuaalsemaks on muutunud looduskaitseprobleemid. Käsikäes loomade elutingimuste arendamise ja kaasajastamisega on Korkeasaaris prioriteediks tõusnud teadusuuringud ja rahvusvaheline loomaaedadevaheline koostöö. Korkeasaaris elutseb kokku 21 Euroopa loomaaedade kaitseprogrammi kuuluvat liiki. Mainida tasuks, et Soomes sündinud Amuuri tiigrid on reisinud mitmesse Euroopa riiki oma uute kaasade juurde. Nii säilib haruldaste liikide genofond ka loomaaedades mitmekülgsena ning väljasuremisoht väheneb.

√Korkeasaari

ta √Korkeasaari on avatud aas läbi iga päev. ll Oktoober—märts 10—16, apri 20, 10— t gus 10—18, mai—au september 10—18.

Amuuri leopardid. Korkeasaari arhiiv, Iiska Siirilä.

Loomalikult lõbus

peategelane on elektriangerjas, kes võib anda isegi kuni 650voldise elektrilöögi. Sea Life Helsinki asub Linnanmäki lõbustuspargi territooriumil. Kesklinnast pääseb sinna kõige paremini trammiga 3T/3B ja bussiga 23. Meremaailma sissepääs asub lõbustuspargi Põhjavärava kõrval.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HEUREKA JA JUKKA ARPONEN

Vahvaid loomadega seotud koguperereiside sihtkohti leidub Soomes mitmeid. Kõik need on avatud terve aasta läbi. Q Ähtäri loomapark Jyväskyläst 120 km lääne poole asub Ähtäri loomapark, mis on spetsialiseerunud kohalikele loomaliikidele.

Karud, hundikarjad, põdrad jmt saavad oma suurtes, võimalikult looduslähedastes aedikutes vabalt ringi jalutada. Loomad on inimestega harjunud ning lausa naudivad tähelepanu. Eriti karud on need, kes on publikust samavõrra huvitatud kui publik neist. Ähtäris elutseb kokku 50 loomaliiki, kellest pea kõik on ka talvel külastajatele nähtaval.

Q Ranua loomapark Rovaniemist 80 km edelas asub Ranua loomapark, kus elavad peale muude arktiliste loomade ka Soome ainsad jääkarud. Teisedki loomapargi elanikud naudivad pakaselisi elutingimusi. Mõne kilomeetri pikkuse pargiraja ääres saab näha 40 erinevat loomaliiki.

Amuuri tiigrid ja lumeleopardid elutsevad kaslasteorus, kust ongi hea loomaaiaga tutvumist alustada. Suured kaslased on paljude külastajate vaieldamatud lemmikud, kes on kõige aktiivsemad kevadtalvel. Lisaks metsikutele kaslastele saab Korkeasaaris näha karusid, kaameleid, pühvleid, paaviane ja hülgeid. Korkeasaaris elutseb kokku umbes 200 loomaliiki. Aafrika ja Lõuna-Ameerika soojast kliimast pärit loomadele on ehitatud eraldi majad. Suurem osa liikidest on siiski sellised, kellele meeldib õues olla ka talvel. Elevante, kaelkirjakuid ja suuri primaate Korkeasaaris pole. Q

Q Tropicario

Q Rotikorvpall Teaduskeskus Heureka Vantaas pole just otseselt loomade eksponeerimisele pühendunud, kuid sel on oma tõmbenumber, mida mujal maailmas praegu teatavasti näha ei saa — nimelt korvpalli mängivad rotid. Rotid mängivad kossu iga päev mõned korrad. Heureka rotikorvpall sai alguse 1995. aastal. Eeskuju andis COSI teaduskeskus USAs, kus tänaseks on rotisport lõppenud. Heurekasse saab

Helsingi kesklinnast sõita lähirongiga — Tikkurila jaama kestab sõit umbes 20 minutit.

Q Sea Life Helsingi Sea Life meremuuseumi tõmbenumbriks on veealune tunnel, milles haid ujuvad ringi otse külastajate peade kohal. 2010. aasta uudisnäitusel saab tutvuda mereelukate meeltega — kuidas nad kuulevad, näevad, haistavad, tunnevad maitset. Näituse

Helsingi uusim loomadega seotud vaatamisväärsus on roomajatele spetsialiseerunud Tropicario. Seal elavad maailma kõige ohtlikumad, mürgisemad ja suuremad maod ning mitmesugused kahepaiksed, kellega looduses kohtuda ei sooviks. Uusim Tropicario elanik on Niiluse krokodill. Tropicario asub Helsingis Vallila linnaosas (Sturenkatu 27, trammid 1 ja 7A/B).

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

turism

Midagi huvitavat

Esplanaadilt Linnamuuseumi TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Kekkonen ja Allikas

Helsingi Linnamuuseum asub algusest lõpuni restaureeritud Sofiankatul — nn tänavamuuseumis. Sofiankatu asub Kaubaturu juures ning ühendab Senati väljakut Esplanadiga.

Eksponaadid on seotud Helsingi sadamalinna staatusega.

innamuuseum tegutseb umbes sada aastat tagasi rajatud kunagises Stockmanni kaubamaja hoones. Algselt kolmekorruselisena valminud ehitis laiendati eelmise sajandi teise kümnendi alguses viiekordseks. Kui 1930ndatel valmis kesklinnas praegune Stockmanni kaubamaja,

jäi senine maja politseijaoskonna käsutusse. 1980. aastatel renoveeriti hoone täielikult ning kasutaja vahetus taas – seal hakkas tegutsema linnaplaneerimisamet. Linnamuuseum kolis majja 1995. aastal. Ühe katuse alla mahuvad nii teadustöötajad kui ekspositsioon. Lisaks ka kino Engel 2, kus iga päev näidatakse Helsingi ajalugu käsitlevaid filme. Kui muuseumi külastamine on tasuta, siis kino jaoks tuleb osta pilet. Esimesel korrusel tegutseb ka muuseumipood, kus väheste suveniiride kõrval müüakse peamiselt trükiseid. Päris mitmeid raamatuid saab osta vaid 3 euro eest. Linnamuuseumis avatud püsinäitus „Helsingi horisondil” annab pildi Helsingi arengust viimase 450 aasta vältel. See periood jaguneb kolme võimu vahel: Rootsi, Vene ja lõpuks iseseisev Soome. Ekspositsioon keskendub Soome jaoks olulistele teemadele: meri, tööstus, sadamalinna staatus ning suurlinna elu-olu. Väljapanekust ei

puudu ka Linnamuuseumi enda läbiviidud arheoloogiliste kaevamiste leiud. Ei saa öelda, et muuseum rabaks millegi seninägematult erilisega, kuid mingi huv it av a

detaili leiab sealt kindlasti igaüks, kes vähegi ajaloost huvitub. Lisaks püsiekspositsioonile on Linnamuuseumi Sofiankatu hoones näitus „Ystävyydellä”, mis koosneb muuseumile tehtud kingitustest – peamiselt maalidest. Nii muuseumi töötajad kui sõbrad/ toetajad hoiavad pidevalt pilgu peal oksjonitel, kus võivad müügi-

Helsingi Linnamuuseumi hoones alustas sajand tagasi tegevust Stockmanni kaubamaja.

le tulla pealinna ajalugu puudutavad kunstiteosed või esemed.

Linnamuuseum on jõudsalt laienenud Helsingi Linnamuuseum alustas tegevust juba 1911. aastal Hakasalme paviljoni alumisel korrusel. Kogudele pani aluse muuseumi kolleegiumi otsus talletada fotodel hoogsa ehitustegevuse käigus kaduva ajaloolise Helsingi vaateid. Fotograaf Signe Branderi 917 fotot moodustavadki muuseumikogude algse tuuma. Nende piltide ulatuslikku väljapanekut saab ka praegu Hakasalme paviljonis vaadata. Fotod on suurepärased ja eraldi tähelepanu väärib, et tegu tolle aja kohta haruldase nähtusega − naisfotograafiga. Signe Branderi fotodest on välja antud mitmeid põhjalike kommentaaridega raamatuid. Aastate vältel täienesid kogud loomulikult üha uute dokumenti-

de, esemete, kunstiteoste ja pildimaterjaliga. Uuele tasemele viis Helsingi Linnamuuseumi 1946. aastal tööle asunud Helmi Helminen, kes oli esimene eriharidusega muuseumitöötaja. Tema eestvedamisel algas korralik kogude kataloogimine tänapäevasel tasemel. Muuseum sai ekspositsioonipindadeks Tuomarinküla mõisahoone ja Tuletõrjepealiku maja. Internetti kolis muuseum 1996. aastal. Lisaks sellele laiendati taas ekspositsioonipindu: lisandusid Töölismuuseum, Lastemuuseum, Trammimuuseum ning 1995. aastal linna vanimas kivimajas avatud Sederholmi majamuuseum (kus praegu on üleval näitus Signe Branderi fotodest). Kaks korda aastas ilmub Linnamuuseumi oma ajaleht Sofia. Sofia tähendab kreeka keeles tarkust ning viitab samas ka muuseumi peahoone asukohale Sofiankatul, kus tegutseb ka mitu erinäolist restorani. Q

√Kust leiab?

√Helsingi Linnamuuseum, R Sofiankatu 4. Avatud E—K ja 7. 11—1 L,P 9—17, N 9—19, Sissepääs tasuta.

Muuseumis korraldatakse ekskursioone koolilastele.

Urho Kaleva Kekkonen (1900—1986) valiti Soome Vabariigi presidendiks 1956. aastal, riiki valitses ta 1980. aastate alguseni. Kekkonen suri 1986. aastal. Skulptor Pekka Jylhä võitis Kekkoneni mälestuse jäädvustamiseks korraldatud monumendivõistluse 1997. aastal. Finlandia-talo ja kunstimuuseum Kiasma vahel Hakasalmi pargis koha leidnud keskkonnakunsti objekt koosneb tilgakujulisest allikast, helklevast veest ja pronkskätest, mis asuvad kaheksameetriste sammaste otsas. Taamal asub kalju, millele on reljeefsete tähtedega kirjutatud presidendi nimi. Sünni- ja surmadaatumid on graveeritud maas lebavale kivile. Nimekivi kõrvale on kunstnik istutanud roosipõõsa, mis on pärit president Kekkoneni sünnikodu aiast Kainuus. Põhjavalgustusega veesilm on valmistatud happekindlast terasest. Selle pindala on üle 60 m2 ja sügavus umbes meeter. Ringleva vee ja soojenduse tõttu ei jäätu Allikas kinni ka talvel pakasega, mis omakorda valmistab suurt heameelt kohalikele partidele. Teos avati president Kekkose sajandal sünniaastapäeval 3. septembril 2000.

Tegevust terveks nädalaks RTG Active on Vuokatti piirkonna juhtiv safarikorraldaja ja vabaajaveetmisvõimaluste pakkuja. RTG vastutab ka Katinkulta puhkekeskuse nädalakavade eest. Talvehooajal on kavas näiteks järgnevad üritused. Esmaspäev. Mootorkelgusafari husky-farmi, kus saab sõita koerarakendiga. Kestab umbes 3 tundi, hind täiskasvanule 115 eurot, lastele 55 eurot. Teisipäev. Jääkalapüük kohalikul järvel koos giidiga. Kestab 2 tundi, hind 45 eurot täiskasvanu, lapsed 30 eurot. Kolmapäev. Erivarustuses jäises vees hõljumine. Kestab umbes 1 tund, hind 50 eurot. Neljapäev. Külastuskäik rakendikoertekasvandusse ja sõit rakendiga. Kestab 3 tundi, hind täiskasvanule 70 eurot, lastele 48 eurot. Reede. Uisuretkekoolitus järvejääl. Kestab 2 tundi, hinnad 50/30 eurot. Laupäev ja pühapäev. Uisuretk koos giidiga, hind 20/10 eurot. Suvised meelelahutused on mitmesugused veespordialad, golfikursused, kepikõnni- ja suusakool, skuutrisõit, paadija kanuuretked, kalapüük, farmide ja rakendikoertekasvanduste külastamine jms. Lisainfo: www.readytogo.fi/active

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

mkm

K E VA D 2 0 1 0

HELSINGI

m is ku s m il la l

majutus

kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

hostelid

kohvikud

Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi Avatud E—R 7.30—20, L 9—18. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, avatud E—R 7.30—22, L 9—22, www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikusööki või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 6958 5232, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.—1.9. Hosteli vana osa on 2010 aasta suvel remondis ning võib tekitada ebamugavusi. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Hostel Satakuntatalo Lapinrinne 1A, Helsingi, tel +358 9 6958 5233, faks +358 9 6854 245, tel Sodexo Service Center +358 0 10 5407 500 e-post: hostelsatakunta@sodexo.fi, www.sodexo.fi/hostelsatakuntatalo. Vaba rahvusvahelise õhkkonnaga võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu. Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 3B, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: stadion@hostel.inet.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aasta läbi.

hotellid Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell Katajanokka Vyökatu 1, Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vanglamiljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)

kõrval. Soodsad hinnad ja sõbralik teenindus. Pakume nii ühekohalisi kui peretube.

tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Hotell GLO

Bank Bar and Bistro

Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 95840 9540, e-post: glo@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/hotellit/hotel_glo. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Unioninkatu 20, Helsingi, tel +358 9 1345 6271, faks +358 9 1345 6269, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11—14. Kütkestav väike restoran, tuntud mugavuse ja laheda õhkkonna, hea ja meeldiva teeninduse ning korralike bistrootoitude poolest.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13 ja Eerikinkatu 24, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 643, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegne hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

Hotell Vuoranta Vilsandinkuja 4, Helsingi, tel +358 0 9 341 940 või tel Sodexo Service Center +358 0 10 5407 500, faks +358 0 9 34194 360, e-post: hotelvuoranta@sodexo.fi, www.sodexo.fi/vuoranta. Mere kaldal looduskaunis kohas asuv hotell pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastavaks puhkuseks Helsingi lähedal. Läheduses asub ka Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Itäkeskus.

kämpingud

Rastila Camping Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranid

Hotell Finn

Aino

Kalevankatu 3B, Helsingi, tel +358 9 684 4360, faks +358 9 684 43610, e-post: hotelli.finn@kolumbus.fi, www.hotellifinn.fi. Väike ja kodune perehotell Helsingi südames, Forumi ostukeskuse

Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.marcante.fi/aino, avatud E—N 11.30—22, R 11.30—22.30, L 14—22.30. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppa-

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.marcante.fi/tapasta, avatud E—N 16.30— 24, R—L 16.30—01. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590 Avatud E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico's pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@palacekamp.fi. Avatud E—T 17.30—23, K—R 17.30—24, L 17.00—24, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket, Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.royalravintolat.com/havis, avatud E—R11.30—23, L 17—23 Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande. Pakutakse ka Helsingi-menüüd.

Kappeli Eteläesplanadi 1, Helsingi, tel +358 10 766 3880, e-post: kappeli@sok.fi, www.kappeli.fi, avatud iga päev 10—24. Esplanadi pargi ääres asuv à la carte restoran Kappeli on kultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani terrass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.

Kellarikrouvi

Restoran Carlito´s

Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.royalravintolat.com/kellarikrouvi, avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadel avatud Fabiani kohvik tänaval E—R 11—24, L 12—24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_ carlito_s_helsinki. Avatud E—N 11.30—22, R 11.30—22.30, L 13—22.30. Carlito'se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toorainetest ja ürtidest.

Kämp Café Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 5840 9530, faks +358 9 5761 1925, e-post: kamp_cafe@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud, E—K 11.30—24, N—R 11.30—01, L 12—01, P 12—24. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: michelle@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E—T 11—23, K—N 11—24, R 11—02, L 12—02. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com, avatud E—R 12—22.30, L—P 13—22.30. Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. www.merimakasiini.fi Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Omenapuu Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 856 856 40, e-post: omenapuu@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud E 11—22, T—N 11—23, R 11—24, L 12—24, P 12.30—17. Hubane ja rahulik kogupererestoran.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950 e-post: forum.rax@restel.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E—R 7.30—21, L 10—21, P 11—19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi, avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21. Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

Restoran Kipinä Vuorikatu 16, Helsingi, tel +358 9670 089, e-post: kipina@marcante.fi, www.marcante.fi/kipina. Avatud E—N 11—24, R 11—02, L 15—02

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal: E—K 11.30—16 ja à la Carte E—K 16—23, N—R 16—24, L 17—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 9 603 455, e-post: ravintola.salve.Helsingi@sok.fi, www.hok-elannonravintolat.fi/ravintolat/ ruokaravintolat/salve, avatud E—L 10—24, P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, www.royalravintolat.com/teatteri/grilli, avatud E—N 11—24, R 11—01, la 11—01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

klubid Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, www.gch.fi, avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Hevimesta Hallituskatu 3, Helsingi, tel +358 9 174 395, e-post: hevimesta@hevimesta.com, www.hevimesta.com, avatud K ja R 21—04, N ja L 22—04. Hevimesta on hevimeeste nightclub Helsingi kesklinnas Kruununhaka südames, kus asub ka pealinna ainus Hevikaraoke. DJ keerutab plaate iga päev, karaokesõpru oodatakse kolmapäeviti ja reedeti.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

Vltava

Liberté

Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 11—23, T—N 11—03, R—L 11—04, P 12—23. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud E—P 18—02. Club Liberté pakub elavmuusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3—5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net, avatud P—E 15—01, T 15—03, K—R 15—04, L 11—04. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume avatud E—R 12—24, L 17—24. Yume tähendab

Mecca Korkeavuorenkatu 34, Helsingi, tel +358 9 1345 6200, e-post: mecca@palacekamp.fi, www.mecca.fi, lahtiolekuajad T—L 18—24. Mecca Bar avatud T—N 18—24, R—L 18—04. Mecca Lounge avatud R—L 22—04, vanusepiirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesklinnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.

Nosturi Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

Foto Royal Ravintolat

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

mkm

HELSINGI

m is ku s m il la l

ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

Redrum Vuorikatu 2, Helsingi, www.redrum.fi. Redrum on Soome esimene FunktionOne helivõimendust pakkuv ööklubi, kus kõlab DJde maitse järgi valitud musa. Muusikastiilide hulka kuuluvad muu hulgas indierock, reggae ja afrorütmid. Aeg-ajalt ka klubimuusikaõhtud.

lastesõbralikud muuseumid

Sportsacademy

Loodusteaduste muuseum

Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 10—03, 2. korrus E 11—22, T—N 11—01, R 11—03, L 12—03, P 12—22, köök E 11—21, T—R 11—23, L 12—23, P 12—21. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka JaapaniUkraina kohtumine vaatemänguna.

Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi. Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16. E suletud. www.fmnh.helsinki.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2—4, Helsingi. Avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud T 19—03, K—L 19—04, Tin Roof Bar (Street Bar) T 19—03, K—L 19—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi Avatud P—N 20—01, R 21—03, L 20—04. Soome üks mainekamaid rokiklubisid. Vaata esinemiskava kodulehelt.

Vinyl Lounge Yliopistonkatu 8, Helsingi, tel +358 9 433 265 51, e-post: info@vinyl.fi, www.vinyl.fi, Avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—02, vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antakse suurepäraseid kokteile ja igal õhtul mängivad plaate parimad DJd.

Virgin Oil Co.

Lastemuuseum Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E 10—02, T 10—03, K—L 10—04, P 12—02. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist livemuusikat igal nädalapäeval.

pubid / õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90, avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03. Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 857 60, e-post: gaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud T—N 16—02, R 16—03, L 18—03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E—N 12—24, R—L 12—02. Brittide pubihõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 50 577 2189, e-post: eino@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubanduskeskused Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E—R 9—21, L 9—18, nüüd ka P 12—18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval), Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, show restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 7450, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Iso Omena Piispansilta 9, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Itäkeskus Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, pea-

mkm m is ku s m il la l

Tallink

Eestis +372 6 646 000 Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus)

Eestis +372 6 409 808.

Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Länsiterminal www.eckeroline.ee

LindaLine Eestis +372 6 999 333 Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadam Helsingis Makasiiniterminal www.lindaliini.ee

Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus. Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3—9, Espoo, tel +358 9 599 889, www.sello.fi. Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi http://nuoriso.hel.fi/fallkulla tel +358 9 3108 9094, Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 4050, www.gardenia-helsinki.fi. Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aastaringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi. Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 9 7555 227, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 169 5969, www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 9 773 99 400, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Sulkapolku 2 (Pitäjänmäki), Helsingi, tel +358 10 548 9201, e-post: info@megazone. www.megazone.fi. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib

laevad/lennud

Eckerö Line

Laev: Nordlandia

Jumbo

Kamppi

Sir Eino

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, Avatud E 11—23, T—N 11—24, R 11—04, L 12—04, P 13—23. Restoran, baar ja ööklubi. Liveesinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

tuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Soomes +358 6 001 5700 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar Tallinnas Reisisadam D-terminal Helsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking Line Eestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus) Laevad: Viking XPRS Tallinnas Reisisadam A-terminal

Helsingis Katajanokka terminal www.vikingline.ee

Finnair Eestis +372 6 266 310, +372 6 266 309 Soomes +358 600 140 140 www.finnair.ee

Air Baltic Tel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660 www.airbaltic.com

kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 88705 555, e-post: info@serena.fi, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Suomenlinna Kauppatorilt veebussi või praamiga Mustasaarele, tel +358 9 684 1880, e-post: matkailu@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid

Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi. Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Mängukarumuuseum Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud P 12—16, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi. Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna — Soome Mänguasjamuuseum Näitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. Avatud T 11—18, K—N 11—20, R—P 11—18, www.leikkilinna.fi. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

ehitamine Mekanoväri Riihimiehentie 4, Vantaa (Varisto), tel +358 9 788 058, e-post: myynti@mekanovari.fi, www.mekanovari.fi. Avatud E—R 7—18, L 10—14. Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.

Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt. Helsingi, www.visithelsinki.fi Espoo, www.visitespoo.fi Tampere, www.tampere.fi/matkailu Vantaa, www.vantaa.fi Turku, www.turkutouring.fi

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

mkm m is ku s m il la l

kultuur © The Baltic Guide

Klubi

Kontsert

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

24.3 20 Metsatöll, Tavastia klubi, Helsingi. 28.3 19 Status Quo, Finlandia-talo, Helsingi. 18.4 Blood, Sweat & Tears, Tampere. 21.4 Angelique Kidjo, Savoy-teater, Helsingi. 22.5 Joe Bonamassa, Tavastia, Helsingi. 26.4 Mariza, Helsingi Finlandia-talo. 27.4 Mor Karbasi, Savoy-teater, Helsingi. 28.4. Femi Kuti, Kulttuuritalo, Helsingi. 2.5 Concha Buika, Savoy-teater, Helsingi. 8.5 Ian Hunter and The Band, Kulttuuritalo, Helsingi. 20.5 Wilco, Kulttuuritalo, Helsingi. 23.5 19 George Dalaras, Finlandia-talo, Helsingi. 26.5 Bryan Adams, Ratina Stadion, Tampere. 30.5 Chris Isaak, Finlandia-talo, Helsingi. 8.6 Green Day, Kyläsaari, Helsingi. 10.6 Whitney Houston, Helsingi Hartwall Areena. 20.—21.8 U2, Helsingi Olümpiastaadion.

Kuudes Linja

Liberté

Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Nosturi

Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju liveesinemisi, täpsem info kodulehel!

Storyville

Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville. fi, avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia

Urho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul kui teisiti ei mainita. Vaata esinemiskava kodulehelt. Soome üks mainekamaid rokiklubisid. 20 Automatic Eye, Collarbone. 20 Kauko Röyhkä & Severi Pyysalo Trio. 19.3 21 Islands. 20.3 20 Reckless Love. 22.3 18.30 The Baseballs (Saksamaa). 23.3 20 The Baseballs (Saksamaa). 24.3 20 Metsatöll. 25.3 20 First Aid Kit (Rootsi). 26.3 21 The Baseballs (Saksamaa). 27.3 20 Lapko, Murmansk. 31.3 20 Kluas, Iconofear, The Nibiruan. 1.4 20 Michael Monroe. 2.4 17 Michael Monroe. 3.4 20 Poets Of The Fall. 5.4 18 LM. C (Jaapan). 7.4 20 Tarot. 8.4 20 The Trashmen (USA). 11.4 14 Lastepühapäev, esineb Tohtori Orff. 14.4 20 Entwine, Oliver Dawson Saxon (Ühendkuningriik). 15.4 20 Dark Funeral (Rootsi), Zonaria (Rootsi), Carach Angren (Holland). 16.—17.4 16th Funky Elephant Festival 21.4 20 Poisonblack 23.4 20 Suburban Tribe 24.4 23.30 Tavastia laupäevadisko 27.4 20 Kylesa (USA), Dark Castle (USA) 28.4 18 Exist Trace (Jaapan) 29.4 20 J. Karjalainen 30.4 20 Mokoma 7.5 20 Editors (Ühendkuningriik). 8.5 20 Parkway Drive (Austraalia), Despised Icon (Kanada), Winds of Plague (USA), The Warriors (USA), 50 Lions (Austraalia). 11.5 20 Jason & The Scorchers (USA). 21.5 20 Joe Bonamassa (USA). 22.5 14 Joe Bonamassa (USA). 24.5 18 Hangry & Angry (Jaapan). 25.5 20 Kashmir (Taani). 30.5 20 Dinosaur Jr. (USA). 31.5 20 Wovenhead (USA). 2.6 20 Owen Pallett (Kanada). 17.3 18.3

Virgin Oil Co.

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem info kodulehel.

K E VA D 2 0 1 0

Lisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi

Festival 12.—20.3 14.—18.4 20.—25.4

28.4.—2.5 12.—16.5 12.—15.5 20.—23.5 10.—20.6 3.6—7.9 3.—9.6 5.6.—14.8 8.—20.6 9.—12.6 10.—13.6 10.—13.6 12.—22.6 13.6—22.8 14.—20.6 16.—20.6 17.—23.6 18.—20.6 18.—20.6 25.—26.6 30.6—4.7

Oulu Muusikafestival. Tampere Biennale. Tampere kaasaegse tantsu festival. April Jazz Espoo. Vaasa koorifestival. Stand-up komöödiafestival, Hämeenlinna. KUULAS — rahvusvaheline laste teatriüritus, Kouvola. Ilmajoki muusikafestival. “Oreliöö ja Aaria”, Espoo. Riihimäki suvekontserdid. “Orivesi suvi”. Naantali muusikafestival. Iitti muusikafestival. Loviisa Sibeliuse päevad. “Laste laululinn”, Salo. Kangasniemi muusikanädalad. Mänttä kujutava kunsti nädalad. Laste suveüritus, Varkaus. Sodankylä filmifestival. Festival “Kuopio Tanssii ja Soi”. “Meri ja muusika”, Inkoo. Provinssirock, Seinäjoki. Seurasaari jaanipäevapidu, Helsingi. Juudi folkloorifestival.

Mess

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi 18.—20.3 25.—28.3 25.—28.3 25.—28.3 25.—28.3 2.—5.4 23.—25.4 24.—25.4 22.—23.5

“ViiniExpo 2010”, Soome suurim alkoholiteemaline mess. “Kevadmess 10.” “Oma Kodu 10”, koduehitamise ja remondimess. “Sisusta! 10” “OmaMökki 10.” “American Car Show”. “Laps 2010.” “PetExpo 10”, lemmikloomasõprade mess. “Petrol Circus”, kevade vingeim motikanäitus.

Muuseum ja näitus

NB! Helsingi linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni Kunstimuuseum

Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi Avatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17. 29.5.09—20.9.10 “Modernismi kaks nägu”. 3.3—31.5 Maurits Cornelis Escher.

√Hispaanialik džäss

Eelmisel suvel Helsingin Juhlaviikot festivalil menuka kontserdi andnud ja publikut hullutanud hispaanlane Concha Buika miksib oma muusikas flamenco ja coplas’ traditsioone džässi ja souliga. Buikat on peetud üheks praeguse aja huvitavaimaks Hispaania artistiks. Tema neljas ja viimane album ilmus aastal 2009 ja kannab nime El Ultimo Trago.

Ateneumi kunstimuuseum

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi Avatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17.

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi Avatud suvel 1.6—31.8 E—P 11—18 (T 11—20, K—P 11—18). 12.2—9.5 12.2—9.5

“Modern(ism)”. “Alumiinium rahvakunstis.” Giorgio Vigna kollektsioon. 30.5—19.9 Oiva Toikka, Iittala disainer.

2.5 Concha Buika, Savoy-teater, Helsingi.

Hakasalmi villa

Helsingi Linnamuuseum, Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444 Avatud K—P 11—17. Põhinäitused: “Helsingi areng”, “Hea kodanik”.

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum Avatud T, R—P 11—18, K—N 11—20. Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest. 24.2—6.6 “Aafrika jõud — kolm vaatenurka.” 24.2—6.6 Candice Breitz.

Helsingi Linna Kunstimuuseum, Tennispalatsi

Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi Avatud T—P 11—20.30. Kuni 14.3 “Enchanting Beauty”, meistriteosed Tretjakovi Galerii kollektsioonidest.

Soome Spordimuuseum

Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi Avatud E—R 11—17, L—P 12—16. Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi Avatud T 10—17, K—P 10—20.30. 12.2—25.4 Adel Abidi. 21.5—1.8 Ilja Glazunov.

NB! 15.3—1.4 muuseumisse tasuta sissepääs!

Helsingi Linnateater

Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome Klaasimuuseum

Soome Rahvusteater

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel. +358 19 758 4108 Avatud veebruar—detsember T—P 10—18. “Soome klaas elab 6 — Soome klaasi aastatest 2005—2009.” 26.3—12.9 “Marja Suna — Minu elu materjalid ja vormid.”

Alvar Aalto Muuseum

Alates 4.4 Heureka klassikalised näitused. Alates 4.4 “Kummalised olendid — Bestiarium Construendum”.

Püsiekspositsioon “Alvar Aalto. Arhitekt.” Näha saab interjööre, makette, multimeediateoseid ja filme. 27.3—23.5 Jyväskylä Kunstikooli arhitektuuriüliõpilaste näitus.

Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari Avatud E—P 11—17 (1.6—31.8). E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum

Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi Avatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.

Soome Rahvusmuusem

Teater/muusika Finlandia-talo

Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest. 19.3 19 24.3 19 28.3 19 31.3 19

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm Keldrikorrusel püsinäitus “Aardekambrid.” 1. korrusel püsinäitus “Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.” 2. korrusel “Riik ja rahvas — Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.” 3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T—P 12—16. 20.11.09—22.11.10 “Tagaotsitav” G. M. Armfelt (1757—1814) kuninga ja keisri ohvitser.

23.5 19

30.5 21

Heureka teaduskeskus

Seurasaari Vabaõhumuuseum

20.5 19

Maipühamatinee, dirigent Leif Segerstam, solistid Simon Cox/trompet, Huw Morgan/ trompet. Helsingi Linnaorkester, dirigent Pietari Inkinen, solist Elisabeth Leonskaja/klaver. George Dalaras — “The Encore Tour 2010.” Helsingi Linnaorkester, dirigent Miguel Harth-Bedoya, solist Augustin Hadelich/viiul. Chris Isaak.

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo Avatud E—R 10—18, L—P 12—17.

Alvar Aallon katu 7, 40101 Jyväskylä, tel. +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi Avatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E.

Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi

26.5 19

Soome Postimuuseum

5.3—1.8

Kiasma nüüdiskunstimuuseum

1.5

8.4

Vene armee koor, ballett ja orkester. Sümfooniakontsert, kavas Widmann, Schönberg, Debussy, Ravel. Status Quo. Helsingi Linnaorkester, dirigent Leif Segerstam, solistid Sandra Janusaite/sopran, Audrius Rubezius/tenor, Vytautas Juozapaitis/bariton, ladimiras Prudnikovas/bass. Koorid: Akademiska Damkören Lyran, Akademiska Sångföreningen, Svenska Oratorieföreningen i Helsingfors. Helsingi Linnaorkester, dirigent Leif Segerstam, viiulil solist Sarah Chang.

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Savoy-teater

Kasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome Rahvusooper

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi

Tampere Ooperiteater

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.

Muu sündmus www.tapahtuma.tv

Kogu pere lihavõtteüritus “Iittala Klaasimäel” (vaba sissepääs). Seurasaari lihavõttetuli (vaba sissepääs). 10.4 Senegali 50. iseseisvuspäev kultuurikeskuses Caisa, Helsingi (vaba sissepääs). 17.4 Zimbabwe iseseisvuspäevapidu kultuurikeskuses Caisa, Helsingi (vaba sissepääas). 23.—25.4 Tampere kalalaat. 7.—8.5 Pietari Brahe laat Kajaani turul. 8.5 Laste käsitöökarneval Joensuus. 15.—16.5 Porvoo laat. 15.—16.5 Kokkola kalalaat. 15.—16.5 Kokkola paadimess. 20.—21.5 Porvoo kevadlaat. 20.—30.5 Aga-Boom tsirkus, Savoyteater, Helsingi. 22.—23.5 Kotka kalalaat. 23.5 Suur kirbuturg Kuopio turuplatsil. 29.5 Lemi suvelaat. 2.6—28.7 Kokkola kolmapäevased õhtuturud. 11.—13.6 Kivenlahti Rock, Espoo. 10.—13.6 Kouvola muusikanädal (vaba sissepääs). 13.6 Tampere Kitarrifestival (vaba sissepääs). 19.—20.6 Laitila munalaat. 3.—4.4

3.4

KEVAD 2010

T H E B A LT I C G U I D E

Olulisemad telefoninumbrid

Helsingi kesklinn

Hädaabi 112 (tasuta) Eesti Suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki Tel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610 E-post: embassy.helsinki@mfa.ee www.estemb.fi

Politsei 112 (tasuta) Meditsiiniinfo +358 910 023

turistiinfo

Mekanoväri Herttaniemi

1 1 1 1 2

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19 Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19 Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19 Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19 Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

Valvehambaarst 9–21 +358 9 736 166

Olulisemad marsruudid

vaatamisväärsused 3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15

10 18

7 2

Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam) Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Taksod

16 17 18 19 20 21 22 23

1 16 4

Erottajan k

Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed. Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu on (E-R 6.00-20.00 ja L-P 6.00-16.00) 5.10 eurot, muul ajal 8 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud, näiteks 1-2 reisija puhul on see 1.33 eurot/km üle 6 reisija 1.87 eurot/km. Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on www.taksiliitto.fi

muuseumid

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4 Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34 Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27 Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23 Design Forum Finland, Erottajankatu 7 Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

teatrid 21

24 Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1 25 Helsingi linnateater, Ensi linja 2 26 Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

Viking Line 30 27

27 28 30 31

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja) Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line) Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line) Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

Nordsjö

Keskuse rongi- ja bussiliinid

3B Sörnäinen

Kalasatama

Hansaterminaali

Hakaniemi

15A Kaisaniemi 24 15A

Kamppi

15V 8 15

24 9

Ruoholahti

15 15A, 15V

Länsiterminaali

6 1A

1 3T 3B 3B

4T 3T

Katajanokan terminaali

Metroo

Rautatientori

Itäkeskus

Olympiaterminaali

Gräsviken

24 Seurasaari

Ruholahti

Pasila

Järnvägstorget Central Railway Kaisaniemi Hakaniemi Sörnäinen Kalasatama Kulosaari Herttoniemi Siilitie Kajsaniemi Station Hagnäs Sörnäs Fiskhamnen Brändö Hertonäs Igelkottsvägen

Munkkiniemi

Kampen

4, 4T

Käpylä

15, 15A 15V, 24

Kamppi

Pikku-Huopalahti

1, 1A

Bussiliinid

1, 1A 3B 3T 4, 4T 6 7A, 7B 8 9 10

Helsingi keskus

Rautatientori

Rongiliinid

Östra cetrum

Myllypuro

Kvarnbäcken

Rastila

Rastböle

Kontula

Gårdsbacka

Vuosaari

Mellunmäki

Mellungsbacka

Tallink Silja

terminalid

Botby gård

Katajanokka - kesklinn Tramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga

Puotila

Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats) Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga

Toomkirik, Senatiturg Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13 Presidendiloss, Mariankatu 2 Kauppatori turg, Eteläsatama Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H Autobussijaam, Kamppi keskus Parlamendihoone, Mannerheimintie 30 Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3 Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13 Uspenski katedraal, Liisankatu 29A Rahvusooper, Helsinginkatu 58 Olümpiastaadion Sibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

√Tembutavad klounid

√Hitimeistri staadionikontsert

Füüsilise komöödia teater Aga-Boom ühendab meelelahutusliku kompotina kloune, teatrit ja tsirkusetempe. Etendus on mõeldud kogu perele. Show on loonud Cirque du Soleil’ veteran Dimitri Bogatirev ja seega pole ime, et laval saab näha uskumatuid trikke. Etendus on Euroopa teatristiilide ja rahvaid ühendava klounaadi mõjutuste segu, mis ületab kultuuripiire ja keelemüüre. Aga-Boom annab mai lõpus Helsingis 14 etendust.

Sümpaatne Bryan Adams on 1959. aastal Kanadas sündinud rokkar, kelle albumeid on kõikjal maailmas müüdud enam kui 60 miljonit eksemplari. Adamsi hittide hulgas on ”Everything I Do (I Do It For You)”, ”Summer of ’69”, ”Heaven”, “Cuts Like a Knife”, “The Only Thing That Looks Good On Me Is You” ja “When You Love Someone”. Adamsi kauaoodatud kontsert Soomes toimub Tamperes Ratina Stadionil.

20.—30.5 Aga-Boom, Savoy-teater, Helsingi.

26.5 Bryan Adams, Ratina Stadion, Tampere.

ostlemine

Soome suurimad kaubanduskeskused

M üü (m k/a ilj as eu ta ro s t)

Kü l (m ast ilj) aja id /a as ta s

Ka u (m ban 2 ) dus pi nd al a

Ka ub an du sk es ku s As uk oh t

(2009. a alguses)

Itäkeskus

Helsingi

112498

454

Sello

Espoo

97400

18,2

334

Ideapark

Lempäälä

91712

7,5

270

Jumbo

Vantaa

85000

8,6

401

Iso Omena

Espoo

48800

8,4

222,9

Mylly

Raisio

45321

4,6

167

Trio

Lahti

37000

5,8

62,2

Hansa

Turku

36688

13,5

217

Kamppi

Helsingi

35000

32,5

210

Myyrmanni

Vantaa

33000

159,3

Q Helsingis ja pealinna ümbruses Espoos ja Vantaal asub valdav enamik Soome suurimatest kaubanduskeskustest. Helsingi Itäkeskus on kaubanduskeskustest suurim igas mõttes. Muidugi on klass omaette Kamppi külastajate suur arv, kuid et seda läbivad ka iga päev bussiterminali kasutavad inimesed, pole külastajate koguarv päris täpne. Sello, Vantaal asuv Jumbo ja Tampere lähistel Lempääläs asuv Ideapark võistlevad teise koha eest olenevalt sellest, mida võrreldakse. Turu piirkonnas asub kaks Top10 keskust — Hansa ja Mylly Raisio külje all.

“Turuplats” on kaubanduskeskuse süda.

Hennes & Mauritz on Sello suurimaid rõivakauplusi.

Kaubanduskeskus kui tragöödialava TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Vana-aasta õhtul tulistati Sello kaubanduskeskuses nelja töötajat. Traagiline uudis tõstis Espoo hetkeks maailmas uudiste etteotsa.

spoos, Leppävaara linnaosas asuvas Sello kaubanduskeskuses aset leidnud tulistamisjuhtum muutus aastavahetuse suurimaks uudiseks nii mõneski riigis. Kosovost 20 aastat tagasi Soome elama asunud Ibrahim Shkupolli tulistas vana-aasta õhtul Sello Prismas nelja töötajat. Juba varem oli ta tapnud Prisma personali hulka kuulunud endise naissõbra viimase kodus. Prismast läks Shkupolli koju, kus lasi ka enda maha. Teo motiiv jääb ebaselgeks, kuid arvatakse, et see oli seotud armukadeduse ja kättemaksuga. Põhiuudisena kajastasid sündmust USA uudistekanal CNN ja Ühendkuningriigi ringhääling BBC, mõlema meediahiiglase kodulehel oli see loetuim uudis.

Ka Hispaania ajalehe El Pais koduleht tõstis tulistamisjuhtumi põhiuudiseks. Mitmest välismaisest meediaväljaandest saadeti kohapeale sündmust valgustama erikorrespondendid. Järgmisel päeval pärast tragöödiat jätkus Sellos tavapärane elu, Prisma tegi uksed lahti aga alles 4. jaanuaril.

Soome suurimaid

Sellest uksest lahkus Shkupolli pärast nelja Prisma töötaja tulistamist.

Sello on üks Soome suurimaid kaubanduskeskusi. Kompleksi kuulub umbes 170 erinevat kauplust, mille seas on nii suuri kaubamaju kui väiksemaid butiike. Palju keskusepinda on pühendatud moele ja vaba aja veetmise võimalustele. Üks põnevamaid kauplusi on Waldo kaubamärgi all tuntuks saanud tooteid müüv pood. Sellos

on teisigi väikseid butiike, millele on omane hea teenindus ja hoolikalt valitud kollektsioonid. Sello suurimad kauplused on Prisma ja selle vastas asuv samas mõõdus Citymarket. Mõlemast leiab kodutehnikat, rõivaid, spordivahendeid, mänguasju, meelelahutuselektroonikat, suures valikus toidukaupu ja palju muud. Meelelahutuskeskuses Sello Rex asub kobarkino ja keeglihall. Sealses saalis korraldatakse kontserte ja muid kultuuriüritusi. Lisaks asub Sellos ka raamatukogu ning stiilne lifestyle-hotell. Restorane ja kohvikuid leidub mitmele maitsele. Helsingi kesklinnast jõuab rongiga Sellosse kümne minutiga (Leppävaara peatus). Tasuta parkimiskohti on parkimismajas tuhandeid. Q

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

√Svingiaadel

√Tundeline Chris Isaak

19.4 Duke Ellington Orchestra, Finlandia-talo, Helsingi.

30.5 Chris Isaak, Finlandia-talo, Helsingi.

Aastal 1974 surnud legendaarse džässimuusiku Duke Ellingtoni orkester jätkab oma maestrojälgedes käimist. Orkestrit juhendab praegu Duke’i pojapoeg Paul Ellington. Maailma mainekaima bigbändi programm koosneb põhiliselt vanadest klassikasse kuuluvatest lugudest, nagu “Take The A Train” ja “Caravan.” Plaanis on seega stiilipuhas ja nostalgiline džässiõhtu.

Oma karjääri jooksul paarkümmend albumit avaldanud Chris Isaak andis eelmise aasta alguses välja albumi “Mr Lucky.” 1989. aastal hitiga Wicked Game megapopulaarsuse saavutanud Isaak usub, et ka tema uusima albumi meloodilistel armastusballaadidel on mõjuvõimu. Lisaks pikale muusikukarjäärile on Isaak üles astunud ka näitlejana. Teda võib näha filmides “Voonakeste vaikimine,” “Twin Peaks: Fire Walk with Me” ja “Väike Buddha.”

ostlemine

Fredrikinkatu pärlid TEKST JA FOTOD MARI TUOVINEN

Helsingi vanalt kaupmeestetänavalt leiab tänapäeval palju lahedaid sisustuspoode.

aani on soomlase Esa Niinikorvi asutatud ettevõte, kus omanik on ühtlasi kollektsiooni peadisainer. Soomes Piikkiös valmiv Kaani mööbel ja vaibad on garanteeritult kõrge kvaliteediga. Paindlik tootepoliitika võimaldab tellida sisustuslahendusi vastavalt kliendi värvi-, suuruse- ja materjalieelistustele. Kaani kaupluses on müügil ka teiste Soome ja välismaiste disainerite valitud tooted, sh omanäolised valgustid ja lauanõud. Kaani kunstinäituse ekspositsiooni uuendatakse iga kuu, välja pandud teosed on müügiks. Primavera sisustusmaailma haare ulatub maakera mitmesse nurka: leiud on pärit Kesk-Euroopast, Inglismaalt, Aasiast ja Aafrikast. Kaubavalik vaheldub omaniku maailma avastamise rütmis, kitš ja etno käivad sõbralikult

Louis Poulseni valgusti.

käsikäes. Oma koha on kaupluses leidnud Indoneesia sekundaartoormest puitmööbel. Kui koju on vaja pilgupüüdjat, võiks kaaluda suure Anglepoise’i lambi ostmist.

Poest leiab ka väiksemaid reisimeeneid, valik on lai. Casuarina on asunud Fredal (Fredrikinkatu slängis) juba enam kui kümme aastat. Poe eesmärk on uue ja vana ühendamine. Modernsed Euroopa disaintooteid on kenasti kokku sobitatud Hiina ja Prantsuse päritolu vanade kasutatud esemetega. Viimaseid tuuakse Hiinast või on omanikule silma jäänud Pariisi antiigimessidel. Casuarinast saab osta Soome tippdisaineri Kristina Lassuse poolt kujundatud vaipu, mida valmistatakse käsitsi Nepalis. Kauplus on atraktiivselt sisustatud ja kaup ligitõmbav. Tervikut viimistlevad valgustid, kunstiesemed ning vastupandamatud sisustustooted. Interiors toob maale disainvalgusteid Skandinaaviast ja mujalt Euroopast. Muu hulgas müüakse poes taanlase Louis Poulseni meeleolukaid valgusteid ning noore itaallase Karboxxi kujundatud lampe.

√Kust leiab? Casuarina ühendab uut ja vana.

külluslik valik nii kodu- kui profikasutusse sobivaid köögitarvikuid. Riiulitelt leiab arvukalt erinevaid klaase, kohviveskeid ja teekanne. Küpsetushuviliste tarbeks on müügil palju kvaliteetTippklassi seid küpsetusköögitarvikud vahendeid ning Üldise arvamuse šokolaadisõbkohaselt pakub linna rale ohtralt tooparimat nugadevalikut teid šokolaadi Chez Marius. Jaapanist Itaalia tippdisain Alessist. valmistamiseks. ja Euroopast pärit noad Professionaalne vastavad nii profi- kui koduko- personal proovib müügiletuleka nõudmistele. Lisaks on poes vaid tooteid eelnevalt testida ja

Kaani — Fredrikinkatu 43. Primavera — Fredrikinkatu 41. 39. Alessi Store — Fredrikinkatu Zarro — Fredrikinkatu 37. Casuarina — Fredrikinkatu 30. Interiors — Fredrikinkatu 26. 26. Chez Marius — Fredrikinkatu

jagab kõhklejale valiku tegemisel lahkelt näpunäiteid. Elektrilisi kodumasinaid siit poest ei leia, neid saab osta samalt tänavalt, üle tee asuvast Zarrost. Soome lipulaev Alessi asub samuti Fredal. Kauplusest leiab laias valikus kodutarbeid. Müügil on kõik hetkel tootmises olevad mudelid ja lisaks vanemaid tooteid. Alessi ideoloogia on rahulolutunne, mis algab vannitoast ja jätkub köögis. Tooted on ajatu disainiga ja vastupidavad. Q

Modernism Disainimuuseumis Disainimuusemi tänavukevadine suurnäitus “Modern(ism)” esitleb selle põneva kunstivoolu erinevaid suundi ja stiile. Näitusel tutvustatakse modernismi mõjusid disainile, arhitektuurile, kujutavale kunstile ja fotograafiale. Modernismi käsitletakse laiemalt ka ajaloolises mõõtmes, kuigi põhirõhk on sõdadevahelisel perioodil. Soomes juurdus modernism 1920.–30. aastatel. Eraldi saalid on pühendatud Alvar Aalto ja Arteki loomingule. Näitus on avatud 9. maini, samal ajal saab muuseumis tutvuda ka alumiiniumi ja kunsti suhetega. Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23, Helsingi.

Ajatu Soome disain Kaanist.

SOOME TĂ&#x2013;Ă&#x2013;- JA OHUTUSALASED KOOLITUSED KOOLITUSLUBA NR 5344HTM

EST

FIN

RUS

Soomes teenuse osutamise reeglid

POL

Courses of study are taking place in ESTONIA, LATVIA and FINLAND

koolitus Soomes tegutsevatele ettevĂľtjatele, konsultantidele ja raamatupidajatele.

Soome tĂśĂśle! Soomes tĂśĂś leidmine, tĂśĂśle minek, tĂśĂślepingu sĂľlmimine, registreerimised, maksud, tĂśĂśtuskindlustus baaskoolitus vĂ¤lismaalasest tĂśĂśotsijale

www.soome.ee info@soome.ee

Tallinna Esindus

ÇşČ&#x2C6;Č&#x201C;Č&#x201C;Č?Č&#x2022;Č&#x2022;Č&#x2122;Č&#x2019;Č&#x2013;Č? Č&#x2030;ČŚČ&#x2DC;Č&#x2013; Ç¸Č&#x2C6;Č&#x2030;Č&#x2013;Č&#x161;Č&#x2C6;Č?Č Č¤ Č&#x2022;Č&#x2C6; Č&#x2122;Č&#x161;Č&#x2DC;Č&#x2013;Č?Č&#x161;Č?Č&#x201C;Č¤Č&#x2122;Č&#x161;Č&#x160;Č? Č&#x160; ÇźČ?Č&#x2022;Č&#x201C;Č§Č&#x2022;Č&#x152;Č?Č? - Č?Č&#x2022;Č&#x2C6;Č&#x2018; Č&#x2122;Č&#x160;Č&#x2013;Č? Č&#x2014;Č&#x2DC;Č&#x2C6;Č&#x160;Č&#x2C6;, Č&#x203A;Č&#x2122;Č&#x201C;Č&#x2013;Č&#x160;Č?Č§ Č&#x161;Č&#x2DC;Č&#x203A;Č&#x152;Č&#x2C6; Č? Č?Č&#x2C6;Č&#x2DC;Č&#x2C6;Č&#x2030;Č&#x2013;Č&#x161;Č&#x2022;Č&#x2013;Č&#x2018; Č&#x2014;Č&#x201C;Č&#x2C6;Č&#x161;ČŁ. OČ&#x161;Č&#x160;Č?Č&#x161;Č?Č&#x201D; Č&#x2022;Č&#x2C6; Č&#x161;Č&#x160;Č&#x2013;Č? Č&#x160;Č&#x2013;Č&#x2014;Č&#x2DC;Č&#x2013;Č&#x2122;ČŁ, Č&#x152;Č&#x2C6;Č&#x152;Č?Č&#x201D; Č&#x2122;Č&#x2013;Č&#x160;Č?Č&#x161;, Č&#x2014;Č&#x2013;Č&#x201D;Č&#x2013;Č&#x17D;Č?Č&#x201D;. BČ&#x2122;Č&#x161;Č&#x203A;Č&#x2014;Č? Č&#x160; Č&#x2014;Č&#x2DC;Č&#x2013;Č&#x153;Č&#x2122;Č&#x2013;ČŚČ? - Č?Č&#x2C6;ČĄČ?Č&#x161;Č?Č&#x201D; Č&#x161;Č&#x160;Č&#x2013;Č? Č?Č&#x2022;Č&#x161;Č?Č&#x2DC;Č?Č&#x2122;ČŁ.

TĂśĂśtad Soomes ehitusalal - tunne oma Ăľigusi ning tĂśĂś- ja palgatingimusi. Vastame sinu kĂźsimustele, anname nĂľu, aitame. Astu Rakennusliitto liikmeks ametiĂźhingu liikmele tasuta nĂľustamine, Ăľiguste kaitse ja muud laialdased soodustused.

VĂľta Ăźhendust vĂľi tule lĂ¤bi!

Tel (+372) 566 49049

Liivalaia 11/4, Tallinn www.rakennusliitto.fi/tallinn tallinn@rakennusliitto.fi

Soodne majutus Helsingi kesklinnas

LATES

HINNAD A

1750

&VSRIIVMRKYH XIP MRJS$WXEHMSRLSWXIP Â˝ [[[ WXEHMSRLSWXIP Â˝ 3PÂ&#x201A;QTMEWXEEHMSR 4SLNSMRIR 7XEHMSRXMI Suur parkla! ,IPWMRKM 7SSQI

â&#x201A;Ź/in

TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGA

HELSINGI KESKLINNAS Parim perereisisihtkoht 2008

Kalevankatu 3B, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4360, faks +358 9 6844 3610

Tere tulemast meie juurde! Oleme vĂ¤ike kodune kesklinnahotell Helsingi sĂźdames. KĂľik Helsingi poolt pakutav vaid jalutuskĂ¤igu kaugusel.

9ÂŽ5.3hh721 0DDLOPD SLNLP

.$/-83hh721 83hh721 $DIULND VXXULP D VXXULP

Soodsad hinnad, rahulik asukoht ja vĂ¤iksele perekesksele hotellile omane teenindus. Lisainfot meie teenuste ja hindade kohta:

www.hotellifinn.fi e-post: hotelli.finn@kolumbus.fi

$0(7h673hh721 $XVWUDDOLD VXXULP

52+(/,1( $1$.21'$ 0DDLOPD UDVNHLP Sturenkatu 27

<:781+):17 <:77813)5)2)

WHO ZZZ WURSLFDULR FRP

$YDWXG LJD SlHY Ä&#x192; 3LOHWLG HXURW

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

turism

Soome pĂ¤evad Hiiumaal TEKST JA FOTOD MONA-LIISA LOUHISOLA

Soome pĂ¤evi on aastakĂźmnete jooksul korraldatud kĂľikjal Eestis. Sel aastal ollakse Hiiumaal, kuhu Soome suundub kĂźlla mai viimasel nĂ¤dalavahetusel.

aakondlikud Soome pĂ¤evad on Eesti suurim Soome-teemaline sĂźndmus. Peakorraldajaks on Soome suursaatkond ja oma panuse pĂ¤evade Ăľnnestumisse annavad Hiiu maakond ja vallad. Soome

Noortele on kavas breiktantsuballett. Fotol Eesti tantsija.

pĂ¤evad tĂ¤hendavad traditsiooniliselt mitmekĂźlgset kultuuriprogrammi ning seminare ajakohastel teemadel. Hiiumaal on eriteemadeks loovmajandus, LĂ¤Ă¤nemeri, laste ja noorte kultuur. â&#x20AC;&#x153;Ă&#x153;rituse mĂľte on suurendada muu hulgas laste ja noorte teadmisi Soomest ja huvi Soome kultuuri ning Ăźhiskonna vastu,â&#x20AC;? rĂ¤Ă¤gib suursaatkonna pressi- ja kultuurinĂľunik Arja Korhonen.

KultuurisĂźndmuste kaudu tahetakse Soomet tutvustada ja teha vĂľimalikult nĂ¤htavaks. Piirkondlike suhete tugevdamiseks ja aktiivsemaks muutmiseks on kutsutud osalema sĂľprusvallad. â&#x20AC;&#x153;Varasematel Soome pĂ¤evadel oleme mĂ¤rganud, kui vĂ¤rskendav mĂľju on sellisel kutsel sĂľprusvaldade suhetele. Paljud pĂ¤rast Eesti taasiseseisvumist sĂľlmitud suhted on aja jooksul kippunud jahenema,â&#x20AC;? pĂľhjendab Korhonen. SĂľprusvallad on lubanud saata Hiiumaale ka mitteametlikke esindajaid. KemiĂśst tuleb kohale laste kunstinĂ¤itus ja tĂśĂśtuba, Virolahtist laulukoor, laste muusikatrupp ja nukuteater, Ranualt vĂľimaluse korral rahvatantsurĂźhm. Omapoolset huvi on nĂ¤idanud ka LĂ¤Ă¤ne-Turumaa, Merikarvia ja Ahvenamaa.

PĂľhiĂźritus KĂ¤rdlas Suurele publikule mĂľeldud pĂľhiĂźritus toimub Hiiumaa pealinnas KĂ¤rdlas laupĂ¤eval 29. mail. Kavas on bĂ¤ndide esinemised, tsirkus ja palju muud pĂľnevat. Kohale tahetakse meelitada just lastega peresid. Mitmel aastal Soome pĂ¤evadel osa-

Lastel on kĂźlas muumid.

Raekoja platsi Ăźritusel esinesid Turu tuleakrobaadid.

lenud Muumitroll tĂ¤histab sel aastal oma 65. sĂźnnipĂ¤eva ning kahjuks seekord kaasa lĂźĂźa ei saa. Uut tĂľmbenumbrit veel otsitakse. Anna Wildrose tĂśĂśtoas saavad kunstnikuks hakata kĂľik alates vĂ¤ikelastest kuni vanaisadeni. Materjalideks on taaskasutatavad toorained, kuid kĂľik huvilised vĂľivad kaasa tuua nĂśĂśpe, vanu ehteid, katkiseid kelli jmt. KeskvĂ¤ljakule pannakse pĂźsti telk, kust saab hĂ¤id reisinippe ja teavet nĂ¤iteks ĂľppimisvĂľimaluste kohta Soomes. Turu esitleb oma kultuuripealinnaprogrammi. Tra-

The Baltic Guide nĂźĂźd Facebookis!

Hakka fĂ¤nniks juba tĂ¤na! saad vĂ¤rskeimat infot Soome kohta

Mis meelitaks soomlased Hiiumaale Soome-pĂ¤evade seminaril peetakse asjatundlikke vestlusi, vahetatakse kogemusi soomlaste ja

Aastatellimus (4 numbrit) tutvumishinnaga: 99 EEK (Eesti) 10 EUR (Soome)

Tellimus

kuuled uudiseid ja nippe esimesena

nimi

vĂľid mĂľjutada lehe sisu

ettevĂľte

osaled loosimistel

ditsioonilistest hĂľrgutistest saab proovida kindlasti sissemĂźĂźritud paja pĂľhjas kĂźpsetatud suuri pannkooke, mille soomekeelne nimetus on muurinpohjalettu. Samal nĂ¤dalavahetusel toimub Orjaku sadamas Tuulekalafestival, mida kĂźlastavad kindlasti ka Soome pĂ¤evade esinejad.

aadress

tel.

7HOOLQ 7KH %DOWLF *XLGH OHKH DDVWDNV SDOXQ

eestlaste vahel ning sĂľlmitakse mitteametlikke sidemeid. Hiiumaa turismiettevĂľtjad on kaua otsinud n-Ăś tarkade kivi, mille abil vĂľistelda soomlaste lemmiku Saaremaaga. Turismiala seminaril on teemaks ka kohalik toit kui turismitrump. Maikuu lĂľpus koguneb Hiiumaal seitsme LĂ¤Ă¤nemere saare koostĂśĂśorgan B7. KolmepĂ¤evase konverentsi teemaks on elukvaliteet vĂ¤ikestes piirkondades ja esinejateks mitmed soomlastest asjatundjad. Q

VĂ¤rsket infot Soomest 4x aastas! Saada tellimuskupong faksiga +372 6 117 761 vĂľi posti teel aadressile The Baltic Guide PĂľhja pst. 25, 10415 Tallinn e-mail: editorial@balticguide.ee

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

K E VA D 2 0 1 0

√Funkylik soul

√Kreeka nr 1

Räppmuusika pioneer ja avangardistlik punkdžässbänd Defunkt sündis aastal 1978 New Yorgis. Bänd on välja andnud mitmeid albumeid ja võtnud ette maailmaturneesid, jagades lava selliste megaartistidega nagu James Brown, Talking Heads, The Clash ja Prince. 1990. aastatel moodustas Joe Bowiekoos andeka laulja Kelli Sae’ga Defunktist R&B dreamteam’i Defunkt Souli. Nende hittideks olid näiteks “Cum Funky” ja “One World.” Bänd tegi suurtele lavadele uue koosseisuga dünaamilise comeback’i eelmisel aastal.

Kreeka populaarseim laulja George Dalaras annab Soomes kontserdi maailmaturnee “The Encore 2010” raames. Hiljuti oma 60. sünnipäeva tähistanud artisti teatakse Kreeka kultuuri kirgliku saadikuna. Tema kohta on öeldud, et Dalaras tõi traditsioonilise rahvamuusika tänapäeva.

23.5 George Dalaras, Finlandia-talo, Helsingi.

28.4 Savoy-teater, Helsingi.

kultuur Turu 2011 faktid, soovid ja ootused arvudes 200 000 000 50 000 000

eurot lisatulu Turu ja Varsinais-Soome teenustele. eurot Turu 2011 fondi ja Turu 2011 programmi tarbeks.

4 300 000

soomlast peab kultuuripealinna tiitlit Turu jaoks oluliseks.

4 000 000

külastust digitaalses kultuuripealinnas Live2011.com.

3 400 000

kultuuripealinnateenuste külastust aastal 2011.

1 500 000

soomlast kavatseb tulla nautima kultuuripealinnaprogrammi aastal 2011.

1 400 000

soomlast peab Turu linna ajalooliseks ja kauniks.

120 000

lisaööbimist Turu hotellides aastal 2011.

Kultuur tasub ära

√2011. aasta kultuuripealinna Turusse oodatakse peale soomlaste ka arvukalt turiste eelkõige Läänemere-äärsetest riikidest. Peamiselt neisse maadesse ongi suunatud kultuuripealinna massiivne turunduskampaania. Turismile lükatakse hoog sisse koostöös Tallinna ja teiste merelinnadega. Euroopa eelmiste kultuuripealinnade kogemus on näidanud turistide arvu märgatavat kasvu. Ka Turus on hotellid valmistunud suurema hulga külastajate vastuvõtuks, lisaks loodab linn päevaturismi populaarsuse tõusule. Prognooside kohaselt peaksid kultuuripealinna investeeritavad 50 miljonit eurot tagama piirkonnale 250 miljoni suuruse kasumi. Foto Vesa Aaltonen

Turu saab uue kultuurilava TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TURKU 2011 / ARKKITEHTITOIMISTO VAPAAVUORI OY

Raudteedepoost saab Turu kultuuripealinna aasta keskus. Depoo võetakse esmakordselt kasutusele juba tänavu kevadel, nimelt alustab seal oma turneed Kimmo Pohjoneni ansambel Haitaripaini. Turnee kestab 22.–25. aprillini ning peale Turu jõutakse ka Tampere, Helsingi ja Stockholmi publiku ette. Kultuuripealinna projekti raames avab 2011. aasta jaanuaris oma üritustesarja hevibänd 1827 Infernal Musical. Seninägematu hevimuusikali toovad professionaalide abiga lavale kohalikud noored.

Kimmo Pohjonen. Foto P. Mäkinen.

Linnarahvale korraldatakse depoos avatud uste päev 11. aprillil. Kultuuriaastal 2011 on depoo ja näitused avatud külastajatele 15. jaanuarist kuni 15. detsembrini iga päev. Eeldatav publikuhuvi peaks aasta jooksul kohale tooma hinnanguliselt 150 000 inimest. Q

Kultuuripealinn publikule juba avatud √2011 Kulma on kohvik, disainipood, meediakeskus ja infopunkt. Aasta algul avatud Kulma jagab teavet kultuuripealinna ettevalmistuste ja programmi kohta, hiljem tulevad sealsamas müüki ka piletid mitmesugustele üritustele. Kulma Design Shop müüb hooajalise iseloomuga disaini- ja käsitöötooteid ning kultuuripealinna ametlikke meeneid. Kulma tegutseb projektipõhise kauplusena, mille tootevalik vahetatakse täielikult välja iga kolme kuu tagant. Kauplust peavad disainerid, disainerite rühmitused, disainiettevõtted ja disainiliidud, kes koos vastutavad kaupluse kaubavaliku ja müügi eest. Kolme esimese kuu teemaks olid käsitööesemed. Aprilli alguses võtavad poe üle uued tegijad, kelle juhtimise all jõuab huviliseni eetiline disain ja taaskasutuse põhimõttel loodud disianiobjektid. Kulma kohvik meelitab külastajaid maitsvate lõunate ja šokolaadihõrgutistega. Kohvikut peab kultuuriaasta tarbeks rajatud ühisettevõte, mille taga on restoranis Herman tegutsev Per Erik Silver ja Konvehteria tegevjuht Mika Suurkaulio. Interjööri on loonud kaheosalise kunstiprojektina Artek: praegu on ruumides kasutusel Alvar Aalto disainiklassika, 2010. aasta sügisel saab Kulma esindusliku ilme suure installatsiooniga. Foto Roni Lehti

ühjaks jäänud manööverdushallis renoveeritakse kultuuri jaoks peaaegu 9000 m² pinda. Depoo on kultuuripealinna käsutuses kogu 2011. aasta, kuid üksikud üritused hakkavad seal toimuma juba 2010. aastal. Depoos plaanitakse avada kultuuriaasta püsinäitusi ja tuua publiku ette mõned suuretendused. Sadamapoolses läänetiivas eksponeeritakse viit näitust, mis jäävad lahti kogu aastaks. Idatiiba ehitatakse lava ja saal 1200 inimesele.

√Kus asub? Depoost saab suurejooneline kultuurikeskus.

Kulma asub Aura jõe rannal kesksel kohal — Kauppatorilt on sinna umbes 200 meetrit. Kesklinna kaubanduskeskus . Hansakvartal on veelgi lähemal 1. tu nka tiina Aadress on Kris

T H E B A LT I C G U I D E

K E VA D 2 0 1 0

ajalugu

Ohuaastad TEKST ANTTI SARASMO

Sarasmo

JUTUSTAB

Oh Ohuaastateks nimetatakse Soomes II Maailmasõja järgseid aastaid, mil kogu Soome ühiskonsõj nakorralduse püsimine sattus küsimärgi alla. na

astal 1948, 27. aprilli öösel, kogunes Helsingis presidendilossi seltskond murelikke mehi. President Paasikivi oli kutsunud kokku valitsuse privaatistungi. Kavas oli vaid üks teema: kommunistliku riigipöörde oht. Kogu kevade jooksul oli toimunud arvukalt ebaseaduslikke streike ja suurematel väljakutel avalikke miitinguid. Kommunistid üritasid masse koondada. Sellele järgnesid hirmutavad kuuldused võimalikust riigipöördest. Varasteks õhtutundideks oli Helsingi politseiülem teavitanud politseijõudusid võimalikust häireolukorrast, konfiskeerinud kommunistidelt operatiivpolitsei ametirelvad ja viinud need turvalisse kohta Helsingi Toomkiriku keldrisse. Sõjavägi oli kõrgendatud valmisolekus ning mitmeid ühiskonna võtmetegelasi oli hoiatatud kodus ööbimise eest. Soome riik oli valmis kommunistide väljakutset vastu võtma. Öö möödus siiski rahulikult, must stsenaarium jäi seekord olemata. See öö oli Soome sõjajärgsete nn ohuaastate kulminatsiooniks, mille järel pinged ühiskonnas hakkasid leevenema.

Sõjajärgne lammutustöö II Maailmasõjas jäi Soome heitluses Nõukogude Liiduga kaotajaks pooleks, kuid suutis säilitada omariikluse. Vahetult pärast sõja lõppu oli Soome võidetud, kuid mitte okupeeritud riik. Soomes tegutses Nõukogude Liidu poolt juhitav Järelvalvekomisjon, mis hoolitses aktiivselt vaherahulepingu tingimuste täitmise eest. Soomlaste ülesandeks jäi tagada Järelvalvekomisjoni rahulolu. Lisaks oli Nõukogude Liit nõudnud sõjaväe baaslaeva viimist Porkkalasse, Helsingist veidi läände, ähvardades Soome turvalisust püsiva sõjalise ohuga. Vaherahulepingu üks tingimusi oli Saksa vägede väljaviimine Soomest. Toona oli Lapimaal vaid üksikuid sõidukõlbulikke teid ning sõda koonduski nende lähedusse. Sakslased taganesid ja soomlased liikusid võideldes edasi. 1945. aasta kevadtalvel lahkusid viimased sakslased riigist ja sõda Lapimaal lõppes. Sõjalised probleemid olid siiski suhteliselt lihtsalt lahendatavad. Kõige suuremaks probleemiks jäid poliitilised muutused. Sõjaaegne president Risto Ryti astus tagasi ja parlament valis uueks presidendiks armee ülemjuhataja Mannerheimi. See oli vastuvõetav ka Nõukogu-

de Liidule. Elukutselise sõjaväelasena oli Mannerheim poliitikast alati kaugemal seisnud ja teisalt oli Mannerheimi autoriteet Soomes ületamatu. Peaministriks sai kogenud ekspert Venemaa-küsimustes Juho Kusti Paasikivi. Poliitiliselt oli Paasikivi konservatiivse Koonderakonna mees, kuid tal oli selgepilgulise realisti maine. Nõukogude Liidule sellest piisas. Paasikivi rõhus mitme sõjaaegse poliitilise eliidi liikme isamaalisusele, kes taipasid loobuda avalikust elust ja siirduda erru. 1944. a sügisel vahetati Soome poliiteliit erilise dramaatikata “puhaste meeste” vastu. Dramaatiliseks osutus aga kohtuprotsess “sõjakurjategijate” üle. Soomlased punnisid vastu kuis jaksasid, kuid Nõukogude Liit saavutas oma tahtmise. Soome kohtuajaloos ennekuulmatu ja tagasiulatuvalt jõustunud seadus oli osa idanaabri jõudemonstratsioonist. Sõjaaegne president Risto Ryti sai kümme aastat vangistust, peaminister Rangel kuus, Linkomies ja välisminister Tanner kumbki viis

ja pool, Soome suursaadik Berliinis Kiviniemi viis, minister Ramsay kaks ja pool, ministrid Kukkonen ja Reinikka mõlemad kaks aastat vangistust. Otsused langetati 21. veebruaril 1946, kuid Ramsay, Kukkonen ja Reinikka vabanesid ennetähtaegselt vahi alt juba 1947. aastal, ülejäänud riigitegelased pärast poole karistuse kandmist. Endisele presidendile Risto Rytile anti tervislikel põhjustel armu 1949. aastal. Kohe pärast sõja lõppu suur hulk ühiskondlikke organisatsioone keelustati, sh Kaitseliit, Lotta-Svärd, Akadeemiline Karjala Liit, mis oli esindanud Suur-Soome aateid, ja paljud teised. Poliitilistest erakondadest keelustati Isamaaline Rahvaliikumine. Olukorda hinnati realistlikult ja kõik ühendused lõpetasid oma tegevuse ilma virinata.

Kommunistide uus tulemine Sõja ajal oli kommunistlike rakukeste tegevus keelatud. Soome Kommunistlikule Parteile pandi uuesti alus 5. oktoobril 1945. a.

Paasikivi rõhus mitme sõjaaegse poliitilise eliidi liikme isamaalisusele, kes taipasid loobuda avalikust elust ja siirduda erru.

Paasikivi juhtis Soome poliitikat peaministriametis 1944—46 ja presidendina 1946—56.

Mannerheim oli president sõjajärgsel 1946. aastal.

Parteikonverents oli kinnine üritus, kus osalesid ainult teatud kutsutud tegelased. Parteiesindajate ametlik istung peeti alles 20 aastat hiljem, seni valitsesid Soome Kommunistlikus Parteis end ise ametisse nimetanud juhid. Kommunistide maine Soomes oli madal ja poliitiliseks variorganisatsioonina asutati Soome Riiklik Demokraatlik Liit (SRDL). Kommunistide uus tulemine jäi tagasihoidlikuks. Teised parteid ei olnud kuigi koostööaltid ja eriti sotsiaaldemokraadid hoolitsesid selle eest, et kommunistid ei saaks ametiühinguid oma käpa alla. Sõjajärgne Soome vaevles ränga majanduskriisi küüsis ning ühiskonna sotsiaalsed probleemid võimendusid mitmekordselt. Vasakparteidele kuulus tugev poolehoid, kuid häälteenamust nad parlamendis ei saanud. 1945. aasta valimistel said sotsdemokraadid 50, SRDL 49, Maaliit (praegune Soome Keskerakond) 49, Koonderakond 28, rootsikeelsed 14 ja liberaalid 9 kohta. 1945–1948 kuulus kommunistidele siiski siseministri portfell ja siseminister Yrjö Leivo korraldas eestlaste väljaandmist Nõukogude Liidule. Igatsetud poliitilisi võimalusi Soome kommunistidele ei avanenudki, selleks ei jätkunud piisavalt poolehoidu; ka ametiühingud püsisid kindlalt sotsdemokraatide käes. Poliitilisest tupikust üritasid kommunistid pääseda väljakumiitingute abil, kus “laiad töölismassid” esitasid poliitilisi nõudmisi. Samal ajal korraldati mitmeid poliitilise iseloomuga streike, mis lõppes aga sellega, et ametlik ametiühinguliit SAK kuulutas need ebaseaduslikuks ja kehtiva-

te töölepingutega vastuolus olevaks. Kommuniste siiski kardeti ja kuulujuttudesse võimalikust riigipöördest suhtuti täie tõsidusega. Ohuaastad kestsid Soomes 1944–1948. Kevade ärev meeleolu peegeldus ka juulikuistel parlamendivalimistel, kus SDP sai 54, SRDL 38, ML 56, Koonderakond 33, rootsikeelsed 14 ja liberaalid 5 kohta. Kommunistidele sai osaks tuntav langus ja opositsiooni sattumine – tee võimule oli blokeeritud.

Lepingute ajajärk Halvimad ohuaastad lõppesid Pariisi rahulepinguga, mis sõlmiti 10. veebruaril 1947 ja mis peatas Järelvalvekomisjoni õigused Soomes. Soome oli jälle oma riigi peremees. Soome ja Nõukogude Liidu suhted jõudsid mõlemaid osapooli rahuldavale tasemele 6. aprillil 1948, kui Soome ja NL sõlmisid Koostöö-, sõpruse- ja abistamislepingu (YYA). Leping pani aluse hilisematele heanaaberlikele suhetele. Üks Soome eeliseid neil rasketel aegadel oli presidendi tugev rahvusvaheline positsioon ja tõik, et toona maailmas võtmespositsioonidel asunud riigipead olid kõik ettenägelikud ja välispoliitiliselt andekad riigimehed. President Mannerheim oli algusest peale näinud oma rolli vaid üleminekuperioodi riigijuhina ning jättis poliitikategemise peaminister Paasikivile. Mannerheimi tervis halvenes ja 4. märtsil 1946. a astus ta presidendi ametikohalt tagasi. Parlament valis uueks presidendiks Paasikivi. Paasikivi juhtis Soomet läbi keerukate aegade kuni 1956. aastani, mil võimule tuli kauaaegne president Urho Kaleva Kekkonen. Q

Saabuva kevade ja suve sündmused: * Via Crucis - Ristin tie 3.4.2010 * April Jazz Espoo 28.4.2010 – 2.5.2010 * Soome suurim naiste jooksusündmus Naisten Kymppi 23.5.2010 * Helsinki Day 12.6.2010 Linn asutatud 1550, sünnipäeva tähistatakse 12. juunil. * Helsinki Samba Carneval 11.6.2010 – 12.6.2010

5RKkem sündmusL OeLad ZZZ vLsLWKeOsLnkL ½

Ostle Helsingis Helsingist leiab nii tippmoodi, suuri kaubamaju, väikseid butiike, soodsaid kirbuturgusid, ökotooteid ja palju muud. Kesklinna ostukohad asuvad teineteisest vaid jalutuskäigu kaugusel. Punavuori Desing District -disainipiirkond on rõiva- ja sisustusfännidele kohustuslik sihtkoht. Kauplusi leiab sealt enam kui 170. Vihje! Rohkem vihjeid Helsingi kaupluste kohta leiab näiteks Helsinki This Week-sündmustekalendrist, Turisti infobrošüürist ja Sisustusgiidist ning Design District -kaardilt. Neid brošüüre saab näiteks turismiinfopunktist (Pohjoisesplanadi 19).

Turismi- ja kongressibüroo Pohjoisesplanadi 19, PL 28 FI-00099 Helsingi tel +358 9 310 13300, faks +358 9 310 13301 WRXULVW LQIR#KHO ½ Turismiinfo avatud: 2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18 1.10.–1.5. E–R kl 9–18, L–P kl 10–16 ZZZ YLVLWKHOVLQNL ½