Väitekirjade ja teenimistöö projektide käsiraamat by rein laaneser

TCM International Institute

Rahvusvaheline Instituut TCM Heiligenkreuz, Austria

VÄITEKIRJADE / TEENIMISTÖÖ PROJEKTIDE KIRJUTAMISE KÄSIRAAMAT jaanuar 2006

Käsiraamat väitekirjade / teenimistöö projektide kirjutamiseks TCMI Instituut 2006 Sisukord Instituudi hariduslikud eesmärgid 3 Kraadiõppe oodatavad tulemused 3 Praktilise teoloogia MA kraadiõppe tulemused 3 Praktilise teoloogia MD kraadiõppe tulemused 3 Kas väitekirja nõue on mulle kohustuslik? 4 Traditsioonilise väitekirja ja teenimistöö projekti-väitekirja erinevused 4 Üldised küsimused 5 Vormi- ja stiilijuhised 5 Tiitellehe näidis 9 Sisukorra näidis 10 Väitekirja kvaliteetse kirjutamise näidis 11 (raamatust Nancy Jean Vyhmeister. Quality Research Papers for Students of Religion and Theology. Grand Rapids: Zondervan, 2001, pp. 111-115) Meediagraafia näidis 18 Religiooni ja teoloogia alased lühendid 20 Uurimistöö ootused 25 Teenimistöö projekt – väitekiri 25 Protsess 25 Uurimismeetodite kursusekomponent 26 Projekti valimine 26 Projekti fokuseerimine 27 Eesmärkide seadmine 27 Ettepanekuvormi täitmine 28 Juhendaja roll teenimistöö projektis 28 Rahvusliku koordinaatori roll teenimistöö projektis 29 Välise lugeja roll teenimistöö projektis 29 Hindamisvahendite väljatöötamine 30 Vastutuse piiramise vormid 30 Projekti elluviimine 30 Projekti olulised elemendid 30 Inglisekeelne kokkuvõte 31 Traditsiooniline väitekiri 31 Magistriväitekirja eesmärk 31 Protsess 31 Teema valimine 32 Ettepaneku ettevalmistamine 32 Teema ahendamine 32 1

Teema uurimine Väitekirja kirjutamine Väitekirja dokumenteermine Väitekirja ülevaatamine Juhendaja roll traditsioonilise väitekirja kirjutamisel

33 33 33 34 34

Lisa nr 1 - Teenimistöö projekti ettepanek-vorm Lisa nr 2 – Väitekirja ettepanek-vorm Lisa nr 3 – Raamatukogust kirjanduse laenutamise reeglid väitekirja kirjutajatele Lisa nr 4 – Üliõpilaste enesehindamise vorm instituudi hariduslike eesmärkide täitmiseks

36 39

Lisad

41 42

Instituudi hariduslikud eesmärgid TCMI Instituudi missioon: TCM Rahvusvaheline Instituut valmistab ette kristlikke juhte ja annab abi Ida-Euroopa kogudustele.

TCMI Instituudi hariduslikud eesmärgid (detailsemalt vt 2005. a. kataloogist): Näidata kristliku kujunemise käiku. Tunda teenimistööks vajalikke Piibli- ja teoloogiaressursse. Edastada ristiusu sõnumit teistele Töötada välja teenimise teoloogia Kristuse teenimise väljendusena Demonstreerida omandatud oskusi erinevates teenimistöö praktilistes väljundites.

Kraadiõppe oodatavad tulemused Praktilise teoloogia MA kraadiõppe tulemused Selle kraadi eesmärk on parandada pastorite ja teiste kristlike juhtide juhioskusi, andes üldisele kristlikule juhtimisele laia interdistsiplinaarse põhja. See kraad on mõeldud neile, kellel on ülikoolidiplom ükskõik milliselt erialalt. Tulemused Pärast kraadiõppe läbimist suudab üliõpilane: 1. Kasutada hermeneutika tööriistu Pühakirja täpseks tõlgendamiseks jutlustamisel ja õpetamisel. 2. Mõista Piibli peamiste raamatute tausta, ajalugu ja peamisi õpetusi. 3. Mõista ristiusu tuumikõpetusi. 4. Edastada efektiivselt ristiusu sõnumit selliste vahendite nagu ülistuse, jutlustamise, õpetamise, nõustamise, juhtimise ja evangelismi kaudu. 5. Mõista halduse, korraldamise ja juhtimise põhimõtteid. 6. Mõista vaimuliku kujunemise protsessi. 7. Töötada välja elukestva õppimise plaan ja kohustuda sellest kinni pidama. Praktilise teoloogia MD kraadiõppe tulemused Selle kraadiõppe programmi eesmärk on veelgi parandada pastorite ja teiste kristlike juhtide teenimisoskusi. M.D. kraadiõpe toetub M.A. kraadile. Tulemused Pärast selle programmi läbimist suudab üliõpilane: 1. Kasutada piiblikeeli Pühakirja eksegeesiks jutlustamisel ja õpetamisel. 2. Kasutada hermeneutika tööriistu Pühakirja täpseks tõlgendamiseks jutlustamisel ja õpetamisel. 3. Mõista Piibli peamiste raamatute tausta, ajalugu ja peamisi õpetusi. 4. Mõista ristiusu tuumikõpetusi.

5. Mõista kiriku ajalugu kujundanud olulisi sündmusi, ideid ja jõude. 6. Edastada efektiivselt ristiusu sõnumit selliste vahendite nagu ülistuse, jutlustamise, õpetamise, nõustamise, juhtimise ja evangelismi kaudu. 7. Mõista kristliku halduse, juhtimise ja korraldamise põhimõtteid. 8. Mõista vaimuliku kujunemise protsessi. 9. Töötada välja elukestva õppimise plaan ja kohustuda sellest kinni pidama.

Kas väitekirja nõue on mulle kohustuslik? Kõik üliõpilased, kes on vastu võetud kraadiõppe programmidesse (MA või MD) alates 1. jaanuarist 2003, peavad kraadi saamiseks valmis tegema kas traditsioonilise väitekirja või teenimisprojekt-väitekirja. M.A. üliõpilased peavad koostama teenimistöö projekti, aga M.Div. üliõpilased võivad valida veel ühe teenimistöö projekti ja traditsioonilise väitekirja vahel. Traditsiooniline väitekiri tuleb koostada ja esitada inglise keeles.

Traditsioonilise väitekirja ja teenimisprojekt-väitekirja erinevused Kirjutamise keel Kellele mõeldud? Uurimistöö? Pikkus

Metodoloogia Eesmärk

Erandid?

Teenimisprojekt Üliõpilase emakeel + inglisekeelne kokkuvõte M.A. või M.Div. Projekti väljatöötamisel tuleks juhinduda kirjandusest ja teistest uurimistöödest. Sõltub projektist; kuna suur osa tööst seisneb millegi tegemises, ei peaks aruanne olema pikem kui 40–60 lk; ingliskeelne kokkuvõte 15 lk Teha teenimistöös midagi praktilist ja hinnata selle efektiivsust. Õppida praktilist projekti ellu viima ja mõõtma selle efektiivsust, et edaspidiseid projekte oleks võimalik teostada paremini. Pöördu teadusdirektori poole

Traditsiooniline väitekiri Inglise Ainult M.Div. Uurimistöö algusest lõpuni. 50 kuni 80 lehekülge

Uurida mingit teemat põhjalikult. Õppida täpse ja hoolika uurimistöö oskusi ning õppida intensiivselt tundma mingit kitsast huviala. Pöördu teadusdirektori poole

Üldised küsimused Vormi- ja stiilijuhised: Väitekirja osad - Väitekirja osad peavad olema esitatud allpool näidatud järjekorras. Sissejuhatav osa: Tühi lehekülg Tiitelleht (vt lisatud näidist) Tühi lehekülg Pühendus* Eluloolised andmed (vt lisatud näidist) Sisukord (vt lisatud näidist) Illustratsioonide loend * Eessõna* Tänuavaldused* Sõnaseletused* Väitekirja tekst ehk põhiosa Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Viidete osa ehk lõpuosa Lisa(d)* (Kasutage pooltiitellehte pealkirjaga Lisa või Lisad) Üliõpilase enesehindamise vorm instituudi hariduslike eesmärkide täitmiseks Meediagraafia (Kasutage pooltiitellehte, kuhu on kirjutatud meediagraafia) Tsiteeritud allikas Artiklid Raamatud Muud* Allikad, mida on kasutatud, aga mitte tsiteeritud Artiklid Raamatud Muud* Tühi lehekülg *Valikuline, võib kasutada sõltuvalt väitekirja loomusest ja juhendaja nõuandest. Projekti osad Projekti osad on samasugused ja tuleb järjestada siin näidatud järjekorras. Sissejuhatav osa: Tühi lehekülg Tiitelleht (vt lisatud näidist) Tühi lehekülg Pühendus* Eluloolised andmed (vt lisatud näidist)

Sisukord (vt lisatud näidist) Illustratsioonide loend * Eessõna* Tänuavaldused* Sõnaseletused* Väitekirja tekst ehk põhiosa Sissejuhatus Peatükk projekti ja sellega seotud uurimistöö piibellikest, teoloogilistest ja teoreetilistest alustest Peatükk projekti läbiviimise üksikasjadest – mida tehti ja milliste tulemustega Kokkuvõte—projektist saadud õppetunnid Viidete osa ehk lõpuosa Lisa(d)* (Kasutage pooltiiellehte pealkirjaga Lisa või Lisad) Üliõpilase enesehindamise vorm instituudi hariduslike eesmärkide täitmiseks Meediagraafia (Kasutage pooltiitellehte, kuhu on kirjutatud meediagraafia) Tsiteeritud allikas Artiklid Raamatud Muud* Allikad, mida on kasutatud, aga mitte tsiteeritud Artiklid Raamatud Muud* Tühi lehekülg *Valikuline, võib kasutada sõltuvalt väitekirja loomusest ja juhendaja nõuandest. Leheküljenumbrid Sissejuhatava osa leheküljed nummerdatakse väikeste rooma numbritega, i, ii, iii, etc. Tiitellehe number on I, aga seda leheküljele ei kirjutata. Tühjal leheküljel numbrit ei ole. Ülejäänud sissejuhatava osa leheküljed algavad ii-st. Väitekirja põhiosa algab leheküljega 1 ja numeratsioon jätkub sealt kuni lõpuosa lõpuni. Kui kasutate pooltiitellehte enne lisa, siis pannakse sellele number, mida leheküljel ei märgita. Leheküljenumber paikneb iga osa esimese lehekülje allservas ja järgnevate lehekülgede ülaservas. Seal võib nad paigutada keskele või paremale äärele. Formaat Põhilise juhisena võiks kasutada Ameerika Psühholoogiaseltsi (APA) stiili. Konkreetsed juhendajad (eriti Piibli ja teoloogia alal) võivad eelistada Turabiani stiili. Leppige selles juba enne kirjutama asumist juhendajaga kokku. Haus Edelweissil on tarkvaraprogramm nimega “Citation”, mis võimaldab teil märkida soovitava stiili (see markeeritakse APA-na), nii et seda saab kasutada tekstitöötlusprogrammis Word (Tools). See stiil ei nõua allmärkusi, vaid võimaldab paigutada viite sulgudes teksti sisse. Vaata alltoodud näiteid.

Joonealused märkused APA stiilis ei ole joonealuseid märkusi väga tihti vaja kasutada. Neid kasutatakse vaid vahel sisulisteks märkusteks, s.t terminite selgitamiseks või jutu käigust kõrvale jääva olulise materjali esitamiseks. Kirjakujud Kasutada tuleks kirjakujusid Arial, Courier New või Times New Roman. Kasutage sama kirjasuurust kogu käsikirjas. Kirjasuurus peaks olema 12 punkti. Joonealused märkused ja tabeli sissekanded peaksid olema vähemalt 8-punktilises kirjas. Pealkirjades ja alapealkirjades tuleks kasutada sama kirjakuju ja -suurust nagu tekstiski. Allajoonimise asemel tuleks kasutada kaldkirja. Rasvast kirja (bold) kasutage ainult pealkirjades. Illustratsioonid ja lisamaterjalid Vajaduse korral võib kasutada jooniseid, fotosid, diagramme, kaarte, graafikuid ja pilte. Diagrammid, joonised, kaardid ja graafikud tuleks elektrooniliselt paljundada ja lisada väitekirja sobivasse kohta. Fotod tuleks kinnitada alusele. Materjalid nagu arvutidisketid, slaidid, audio- ja videolindid, lüümikud jne tuleks esitada kahes komplektis, aga neid ei ole vaja kinnitada väitekirja külge. Pikkus M.A. väitekirja pikkus peaks olema 50-80 kahekordse reavahega 12-punktises kirjas lehekülge. Teenimisprojekti aruanne võib olla 40–60 lk pikk, sealhulgas bibliograafia ja lisad. See on üleüldine juhis; väitekirja konkreetne pikkus sõltub teemast ja selle arendamise meetodist. Ääred Vasaku ääre laius peaks olema 3,8 cm ning parema, ülemise ja alumise ääre laius 2,54 cm. Ülemise ääre laius peaks olema peatüki, sisukorra, bibliograafia ja teiste alajaotuste esimesel leheküljel 5 cm. Väljatrükkimine Soovitatav on kasutada laserprinterit. Kuid aktsepteeritav on ka kirjakvaliteediga 24-nõelase punktmaatrikstüüpi (300 punkti tolli kohta) printeri kasutamine. Printige ainult paberi ühele poolele. Parandused Parandatud leheküljed trükkige uuesti välja. Paber Väitekirja kaks lõplikku puhtandit trükkige vähemalt 25% kaltsusisaldusega A4 paberile. Puhtand võib olla trükitud või koopiamasinaga paljundatud. Kui te oma kodumaalt sobivat paberit ei leia, võtke ühendust õppeteenuste koordinaatoriga, kes aitab teil leida võimaluse puhtandite valmistamiseks.

Isiklikud koopiad Võibolla soovite teha oma väitekirjast köidetud isiklikku koopiat. Kui nii, siis tehke koostööd õppeteenuste koordinaatoriga. Väitekirja/projekti omandiõigus Teie väitekiri või projekt on teie enda ja TCMI instituudi ühisomand. See tähendab, et kui soovite väitekirja osaliselt või tervikuna avaldada, on selleks vaja Instituudi kirjalikku nõusolekut. Kui Instituut soovib väitekirja tervikuna või osaliselt avaldada, on tal selleks vaja teie kirjalikku nõusolekut.

Tiitellehe näidis

(begin this 2 inches from the top)

DETROITI KRISTLIKU KOGUDUSE AJALUGU DETROIT, IL

(4.2 inches from the top) (4.6 inches from the top)

Eleanor A. Daniel

(Begin this 6.7 inches from (kirjutage kraadi nimi: praktilise teenimise MA või MD) the top) kraadi nõuete osaliseks täitmiseks esitatav väitekiri (või projekt)

(Begin this 9.2 inches from the top, then double space for year)

TCMI Instituut Heiligenkreuz, Austria (Aasta)

Sisukorra näidis Sisukord (Kirjutage see 5 cm lk ülemisest servast ja siis kahekordse reavahega) PÜHENDUS……………………………………………………………………………ii TÄNU…………………...…..………………………………………………………….iv Peatükk SISSEJUHATUS……………….………………………………………………………. 1 I.

KOGUDUSE RAJAMINE JA ALGUSAASTAD (1875-1938)…………………………………………….………………………..15

II.

KESKMINE PERIOOD: JOE T. MAYNARDI (1938-1966) PÄRAND………………….…………………………………………………….45

III.

VIIMASED KOLMKÜMMEND VIIS AASTAT: USTAV MAAKOGUDUS…..75

KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….…110 BIBLIOGRAAFIA……………………………………………………………………...120

Väitekirja tekstinäidis Näide Nancy Jean Vyhmeisteri raamatust Quality Research Papers for Students of Religion and Theology. Grand Rapids: Zondervan, 2001.)

SISSEJUHATUS

Termini Heilsgeschichte lõi Johann Albrecht Bengel (1687-1752). Seda hakati kasutama “Piibli kui jumaliku pääste inimajaloos teostumise kirjelduse loomuse” tähenduses. Heilsgeschichte ehk õndsusloo pooldajad “eitasid mõtet, nagu oleks Piibel jumalike ‘tõestustekstide’ kogu õpetuse konstrueerimiseks, nähes selles pigem Jumala lunastusplaani ajalugu.”1 Selle mõiste formaalne kujunemine üheksateistkümnendal sajandil, nagu on väitnud A. Josef Greig, oli vastus skeptitsismile, mis tekkis kristluses reaktsioonina “ratsionalismi ja pietismi taotlustele ning ajaloolis-kriitilise meetodi tagajärgedele.”2 Hans W. Frei osutab, et Heilsgeschichte seisukohalt on Piibli “päästvad faktid” “reaalsed ja ajaloolised, kuid mitte tavalises mõttes, nii et neid oleks võimalik usuliselt neutraalselt järgi kontrollida.”3 Heilsgeschichte mõiste võimaldab minna üle sündmuse ajalis-ajalooliselt tõlgenduselt mitteajaloolisele ja kogemuslikule tõlgendusele. See hermeneutiline mõiste tõstatab küsimuse: Kuidas mõjutab see teooria piibellikku õpetust, eriti loomisõpetust?

Stanley J. Grenz, David Guretzki, and Cherith Fee Nordling, Pocket Dictionary of Theological Terms (Downers Grove, IL: InterVaristy, 1999), s.v. “Heilsgeschichte.” 2

A. Josef Greig, “Some Formative Aspects in the Development of Gerhard von Rad’s Idea of History,” AUSS 16 (1978): 314. 3

Hans W. Frei, The Eclipse of Biblical Narrative: A Study in Eighteenth and Nineteenth Century Hermeneutics (New Haven: Yale University Press, 1974), 180.

Sellele küsimusele vastamiseks uuritakse käesolevas töös Heilsgeschichte ajaloolist kujunemist ning analüüsitakse selle eeldusi ja hermeneutilisi lähenemisi.

I PEATÜKK HEILSGESCHICHTE AJALOOLINE KUJUNEMINE Heilsgeschichte mõiste kujunemisel mängisid olulist rolli mitmed tegurid: (1) ratsionalism, (2) kristluses olevad kogemuslikud ja seespidised elemendid, ja (3) ajalooliskriitilise meetodi rakendamine. Hiljem moodustasid need tegurid üheskoos liberaalse protestantluse aluse. Ratsionalism Immanuel Kant kerkis esile tundmatusest ning rajas “teoloogilise veelahkme klassikalise ja modernse (liberaalse) süsteemi vahele”, mis, kui see omaks võtta, muudab “klassikalise vaate võimatuks.”4 Selle ülesande saavutas Kant mõistuse ümbertõlgendamise kaudu. Tema filosoofia sisaldas kaht aspekti: Jumala ja tõe ajatut loomust ning inimmõistuse piiratust aegruumiga. Fernando Canale märgib, et sellised lahknevused Jumala ja inimese vahel ei võimalda kognitiivset kontakti Jumala kui “ajatu ehk üleloomuliku objekti” ning inimmõistuse vahel.5 Seetõttu tekib vajadus mingi teise kommunikatsioonivahendi järele. Kuna Kanti arusaam kaldus tugevasti intuitiivse suunas, tõi ratsionalism ebakindlust suhtumises ajaloosse. Kuna kindlust võis saavutada vaid mõistuse abil, “õhutas ratsionalism vahetuse ja seespoolsuse teoloogia otsingut.”6

Fernando Canale, Principles and Methods of Theology: Student Notes (Berrien Springs, MI: Andrews University, 1997), 90. 5

Fernando Canale, “Revelation and Inspiration: The Liberal Model,” AUSS 32 (1994): 170-171.

Greig, 314.

Rääkides Kanti-järgsest usulisest teooriast, ütles Frei: Pärast Kanti keskendus usuline teooria üha enam ja enam usule kui eristuvale ja eneseteadlikule inimlikule seisukohale, mida ei saa taandada millelegi muule. Ning usk selles tähenduses piiritleb ükskõik millist “reaalsust”, millega ta on tegelikult ühenduses, analoogselt selle viisiga, kuidas Kanti jaoks mõistuse struktuur piiritleb transtsendentaalse ego kokkupuudet tajutava maailma objektidega, muutes nad asjadest iseeneses inimteadvuse fenomenideks.7 Kristluses leiduvad kogemuslikud ja sissepoole suunduvad elemendid Thomas Aquinas soovis tuua kristlusse Aristotelese õpetuse, vähendamaks pinget usu ja mõistuse vahel. Selle saavutamiseks püüdis ta eristada teoloogiat filosoofiast.8 Aquinase vaated olid aluseks klassikalisele skolastikale. Luterlik protestantlus, mis väitis küll järgivat sola Scriptura põhimõtet, aktsepteeris klassikalise skolastika hermeneutilisi eeldusi. Pärast Lutheri surma alustasid protestantlikud teoloogid õpetuse ratsionaalse süstematiseerimise protsessi, “mis sageli hõlmas loodusteoloogiat, Aristotelese loogikat ning õpetuslike formuleeringute äärmuslikku täppishäälestamist ja juuksekarva lõhkiajamist.”9 Kui skolastitsismi tagajärjeks oli üha kuivem ja jäigem religioon, siis nominalism tekitas uut huvi inimese vastu ning hakkas nägema inimolendit reaalsemana kui institutsiooni. Teisalt ei tunnistanud nominalism reaalseks universaalseid põhimõtteid, pidades neid “tühipaljasteks mõisteteks, millel puudub igasugune reaalsus, kui mitte arvestada nende olemasolu indiviidi mõtlemises.”10 Lähtuvalt tõe kahe realismi (teadusliku ja teoloogilise) väitest, asusid mõned nominalistid ülistama eksperimentaalset meetodit kui teed tõe juurde, teised aga lähenesid

Frei, 32 (emphasis supplied).

John W. Baldwin, The Scholastic Culture of the Middle Ages: 1000-1300 (Lexington, MA: D.C.Heath,

1971), 93. 9 Roger E. Olson, The Story of Christian Theology: Twenty Centuries of Trandition and Reform (Downers Grove, IL: InterVarsity, 1999), 475. 10

Grenz, Guretzki, and Nordling, s.v. “nominalism.”

müstitsismile “kui teele, mille kaudu indiviid võib jõuda otse Jumala ligiolusse.”11 Nagu on öelnud Greig: “Ratsionalismi suutmatus saavutada oma teoloogilisi eesmärke tõi kaasa teoloogi suhtumise pöördumise sissepoole, usulise kogemuse suunas.” Selle tulemuseks oli pietistliku liikumise kujunemine saksa luterluses.12 Saksa pietism Pietism paiknes “ortodoksia vaidluste ja teoloogia uuenduslikumate suundumuste vahel.”13 Olson defineeris pietismi “uuendusliikumisena, mille eesmärk oli Martin Lutheri alustatud protestantliku reformatsiooni lõpuleviimine.”14 Pietismist sai luterlus värskendust ja uut elu, sest selles rõhutati kolme elementi uskliku elus: piibliõpet ja selle rakendamist igapäevases elus ning vaga elu arendamist. Lisaks sellele rõhutati ka misjoniaktiivsust, mistõttu aga mõnedel kujunes välja ükskõiksus piibliõpetuse suhtes, kaldudes idealismi.15 Idealism leidis reaalsuse loomust “pigem vaimulikes või vaimsetes asjades kui mateerias või aines”.16 Ta üritas “säilitada romantismi ja transtsendentalismi nägemise kõikehaaravust, vältides nende subjektiivsust …..Samas säilitas ta filosoofia ahvatlevuse, püüdes toetuda mitte intuitsioonile, vaid ratsionaalsusele.”17

Earle E. Cairns, Christianity through the Centuries: A History of the Christian Church, rev. and enl. Ed. (Grand Rapids: Zondervan, Academie Books, 1981), 239-240. 12

Greig, 315.

Ibid., 314.

Olson, 473.

Cairns, 381.

Grenz, Guretzk, and Nordling, s.v. “idealism.”

Steve Wilkens and Alan Padgett, Faith and Reason in the 19th Century, Christianity and Western Thought, vol. 2 (Downers Grove, IL: InterVarsity, 2000), 63.

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Selles töös on Heilsgeschichte’t defineeritud hermeneutilise printsiibina ajalooliskriitilise meetodi raames. Heilsgeschichte areng toimus samaaegselt liberaalse protestantliku liikumise kasvuga ja tulenes vajadusest ületada lõhet Piibli ajaloolise tõepära ning uue teoloogilise suunitlusega tõlgendusmeetodi vahel. Heilsgeschichte mõiste tekkimisel mängisid rolli mitmed tegurid: (1) ratsionalism, mille töötas välja Immanuel Kant; (2) kristluses olemasolevad kogemuslikud ja sissepoole suunatud elemendid, nagu saksa pietism, Schleiermacheri Gefühl’i mõiste ning Hegeli dialektiline filosoofia; ja ajaloolis-kriitiline meetod. Käesolev töö algas hüpoteesiga, et liberaal-protestantlik Heilsgeschichte mõiste avaldab mõju loomisõpetusele, võimaldades tõlgendada seda sündmust ümber, loobudes ajalisajaloolisest käsitusest mitteajaloolise ja kogemusliku tõlgenduse kasuks. See võimaldab Genesise esimesed üksteist peatükki ajalooliste dokumentidena kõrvale heita, säilitades nende tekstide teoloogilise terviklikkuse. Heilsgeschichte mõiste aluseks olevate eelduste uurimine näitab, et nimetatud hüpotees vastab tõele. Lisaks sellele on mitteajalooline ja kogemuslik tõlgendus problemaatiline viiel põhjusel: (1) Ta kasutab subjektiivseid tõlgendusmeetodeid, (2) ta tükeldab suvaliselt Pühakirja, (3) ta halvustab propositsioonilise tõe mõistet, (4) ta seab kahtluse alla usu, ning (5) ta ei kasuta järjekindlalt omaenda hermeneutilist meetodit – teaduslikku meetodit.

BIBLIOGRAAFIA Baldwin, John W. The Scholastic Culture of the Middle Ages: 1000-1300. Lexington, MA: D.C. Heath 1971. Cairns, Earle E. Christianity through the Centuries: A History of the Christian Church. Revised and enlarged edition. Grand Rapids: Zondervan, Academie Books, 1981. Canale, Fernando. Principles and Methods of Theology: Student Notes. Berrien Springs, MI: Andrews University, 1997. __________. “Revelation and Inspiration: The Liberal Model.” Andrews University Seminary Studies 32 (1994): 169-195. Frei, Hans W. The Eclipse of Bibical Narrative: A Study in Eighteenth and Nineteenth Century Hermeneutics. New Haven: Yale University Press, 1974. Fretheim, Terence E. Creation, Fall, and Flood: Studies in Genesis 1-11. Minneapolis: Augsburg, 1969. Greig, A. Josef. “A Critical Note on the Origin of the Term Heilsgeschichte.” The Expository Times 87 (1975-1976): 118-119. ________. “Some Formative Aspects in the Development of Gerhard von Rad’s Idea of History.” Andrews University Seminary Studies 16 (1978): 313-331. Grenz, Stanley J., David Guretzki, and Cherith Fee Nordling. Pocket Dictionary of Theological Terms. Downers Grove, IL: InterVarsity, 1999. Grenz, Stanley J., and Roger E. Olson. Twentieth Century Theology: God and the World in a Transitional Age. Downers Gove, IL: InterVarsity, 1992. Hasel, Gerhard. Old Testament Theology: Basic Issues in the Current Debate. Revised edition. Grand Rapids: Eerdmans, 1972. Hegel, G.W.F. The Phenomenalogy of Mind. 2 vols. Translated by J.B. Baillie. New York: Macmillan, 1910. Lichtenberger, F. History of German Theology in the Nineteenth Century. Translated and edited by W. Hastie. Edinburgh: T. & T. Clark, 1889. Lundin, Roger, Clarence Walhout, and Anthony C. Thiselton. The Promise of Hermeneutics. Grand Rapids: Eerdmans, 1999.

Meediagraafia n채idis

MEDIAGRAPHY Raamatud: Anderson, Bernard W. Understanding the Old Testament. Abridged Fourth Edition. Saddle River, NJ: Prentice Hall, 1998.

Upper

Archer, Gleason. A Survey of Old Testament Introduction. Revised Edition. Chicago: Moody Press, 1974. Updated 1996. Childs, Brevard S. Introduction to the Old Testament as Scripture. Philadelphia: Fortress, 1979. Clements. Ronald E. One Hundred Years of Old Testament Interpretation. Philadelphia: Westminster, 1976. Dillard, Raymond B. and Tremper Longman III. An Introduction to the Old Testament. Grand Rapids: Zondervan, 1994. Driver, S. R. An Introduction to the Literature of the Old Testament. New York: Scribners, 1891. Eissfeldt, Otto. The Old Testament. An Introduction. Translated by Peter R. Ackroyd. Oxford: Basil Blackwell, 1965. The Face of Old Testament Studies: A Survey of Contemporary Approaches. Edited by David W. Baker and Bill T. Arnold. Grand Rapids: Baker, 1999. Gottwald, Norman K. The Hebrew Bible: A Socio-Literary Introduction. Philadelphia: Fortress, 1985. Habel, Norman. Literary Criticism of the Old Testament. Guides to Biblical Scholarship. Old Testament Series. Philadelphia: Fortress Press, 1971. Harrison, R. K. Introduction to the Old Testament. Grand Rapids: Wm. B. Eerdmans, 1969, 1981. Hostetter, Edwin C. Old Testament Introduction. IBR Bibliographies no. 11. Grand Rapids: Baker, 1995. Lasor, William Sanford, David Allan Hubbard and Frederic William Bush. Old Testament Survey. The Message, Form, and Background of the Old Testament. Grand Rapids: Eerdmans, 1982.

Rendtorff, Rolf. The Old Testament. An Introduction. Translated by John Bowden. London: SCM, 1985. Sellin Ernst and Georg Fohrer. Introduction to the Old Testament. Translated by David E. Green. Nahsville: Abingdon, 1968. Wegner, Paul D. The Journey from Texts to Translations. The Origin and Development of the Bible. Grand Rapids: Baker, 2000. Wellhausen, Julius. Prolegomena to the History of Ancient Israel. Translated by Menzies and Black. New York: Word Publishing, 1957. Whybray, R. N. The Making of the Pentateuch. A Methodological Study. JSOTS 53. Sheffield: JSOT Press, 1987. Veebilehed: (saksa keeles):

www.uni-mainz.de/~lehmann/link.html

University of Mainz run by Lehman. (in English): www.bib-arch.org/ Biblical Archeology Society website.

www.discoveringarcheology.com/

The magazine Scientific American sometimes has archeology articles on the Bible. www.lpl.arizona.edu/~kmeyers/archaeol/bib_arch.html www.dabar.org Dan Dyke assembles a variety of resources and pictures here. www.iTanakh.org Chris Heard of Pepperdine University has assembled here one of the most helpful websites in Old Testament studies available. You might also try the websites of Yale University, University of Chicago, Princeton University.

Levinud lühendid (raamatust Vyhmeister, Nancy Jean. Your Indispensable Guide to Writing Quality Research Papers for Students of Religion and Theology. Grand Rapids: Zondervan Publishing, 2001. Lisa C) AHR AJT ASOR AB ABD ANEP ANET AUSS AThR ANF ANRW ACNT AusBR

American Historical Review American Journal of Theology American Schools of Oriental Research Anchor Bible Anchor Bible Dictionary. Edited by D. N. Freedman. 6 vols.New York, 1992 The Ancient Near East in Pictures Relating to the Old Testament.Edited by J. B. Pritchard. Princeton, 1954 Ancient Near Eastern Texts Relating to the Old Testament. Edited by J. B. Pritchard. 3d ed. Princeton, 1969 Andrews University Seminary Studies Anglican Theological Review Ante-Nicene Fathers Aufstieg und Niedergang der römischen Welt: Geschichte und Kultur Roms im Spiegel der neueren Forschung. Edited by H. Temporini and W. Haase. Berlin, 1972– Augsburg Commentaries on the New Testament Australasian Biblical Review

Bauer, W., W. F. Arndt, F. W. Gingrich, and F. W. Danker. Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature. 2d ed. Chicago, 1979 BZAW Beihefte zur Zeitschrift für die alttestamentliche Wissenschaft BZNW Beihefte zur Zeitschrift für die neutestamentliche Wissenschaft BK Bibel und Kirche BRev Bible Review BT The Bible Translator BHS Biblia Hebraica Stuttgartensia. Edited by K. Elliger and W.Rudolph. Stuttgart, 1983 BiPa Biblia Patristica: Indexdes citations et allusions bibliques dans la littérature. Paris, 1975– Bib Biblica BA Biblical Archaeologist BAR Biblical Archaeology Review BR Biblical Research BTB Biblical Theology Bulletin BO Bibliotheca orientalis BSac Bibliotheca sacra BZ Biblische Zeitschrift BKAT Biblischer Kommentar, Altes Testament. Edited by M. Noth and H. W. Wolff BDF Blass, F., A. Debrunner, and R. W. Funk. A Greek Grammar of the New Testament and Other Early Christian Literature. Chicago, 1961 BDB Brown, F., S. R. Driver, and C. A. Briggs. A Hebrew and English Lexicon of the Old Testament. Oxford, 1907 BASOR Bulletin of the American Schools of Oriental Research BCSR Bulletin of the Council on the Study of Religion BJRL Bulletin of the John Rylands University Library of Manchester BAGD

Chicago Assyrian Dictrionary CAD CTJ Calvin Theological Journal CJT Canadian Journal of Theology CBQ Catholic Biblical Quarterly CHR Catholic Historical Review ChrCent Christian Century CT Christianity Today CH Church History CQ Church Quarterly CQR Church Quarterly Review CTM Concordia Theological Monthly CTQ Concordia Theological Quarterly CIG Corpus inscriptionum graecarum. Edited by A. Boeckh. 4 vols. Berlin, 1828–1877 CIJ Corpus inscriptionum judaicarum

CIL CIS CurTM

Corpus inscriptionum latinarum Corpus inscriptionum semiticarum Currents in Theology and Mission

DJG

Dictionary of Jesus and the Gospels. Edited by J. B. Green and S. McKnight. Downers Grove, 1992

EEC EncIs EncJud ER EvQ EvT EKL ExpTim

Encyclopedia of Early Christianity. Edited by E. Ferguson. 2d ed. New York, 1990 Encyclopedia of Islam Enyclopedia Judaica The Encyclopedia of Religion. Edited by M. Eliade. 16 vols. New York, 1987 Evangelical Quarterly Evangelische Theologie Evangelisches Kirchenlexikon. Edited by Erwin Fahlbusch et al. 4 vols. 3d ed. Göttingen, 1985–1996 Expository Times

GTJ

Grace Theological Journal

HTR HUCA HeyJ HR

Harvard Theological Review Hebrew Union College Annual Heythrop Journal History of Religions

ISBE ISBE ICC Int IBC IB IDB IEJ

International Standard Bible Dictionary International Standard Bible Encyclopedia. Edited by G. W. Bromiley. 4 vols. Grand Rapids, 1979–1988 International Critical Commentary Interpretation Interpretation: A Bible Commentary for Teaching and Preaching. Interpreter’s Bible. Edited by G. A. Buttrick et al. 12 vols. New York, 1951–1957 The Interpreter’s Dictionary of the Bible. Edited by G. A. Buttrick. 4 vols. Nashville, 1962 Israel Exploration Journal

JQR Jewish Quarterly Review JSSR Journal for the Scientific Study of Religion JSJ Journal for the Study of Judaism in the Persian, Hellenistic, and Roman Periods JSNT Journal for the Study of the New Testament JSOT Journal for the Study of the Old Testament JAAR Journal of the American Academy of Religion JTC Journal for Theology and the Church JAS Journal of Asian Studies JBR Journal of Bible and Religion JBL Journal of Biblical Literature JCS Journal of Cuneiform Studies JEH Journal of Ecclesiastical History JES Journal of Ecumenical Studies JEA Journal of Egyptian Archaeology JJS Journal of Jewish Studies JMedHist Journal of Medieval History JMH Journal of Modern History JMES Journal of Middle Eastern Studies JNES Journal of Near Eastern Studies JR Journal of Religion JRE Journal of Religious Ethics JRH Journal of Religious History JRelS Journal of Religious Studies JRT Journal of Religious Thought JSS Journal of Semitic Studies JAOS Journal of the American Oriental Society JETS Journal of the Evangelical Theological Society JPOS Journal of the Palestine Oriental Society JRAS Journal of the Royal Asiatic Society JTS Journal of Theological Studies

K&D Keil, C. F., and F. Delitzsch, Biblical Commentary on the Old Testament. Translated by J. Martin et al. 25 vols. Edinburgh, 1857–1878. Reprint, 10 vols., Peabody, Mass., 1996 KBL Koehler, L., and W. Baumgartner, Lexicon in Veteris Testamenti libros. 2d ed. Leiden, 1958 LCC LCL L&N LQ LW

Library of Christian Classics. Philadelphia, 1953– Loeb Classical Library Louw and Nida, Lexicon on Semantic Domains Lutheran Quarterly Luther’s Work, American Ed.

MQR

Mennonite Quarterly Review

NHS Nag Hammadi Studies Neot Neotestamentica NKZ Neue kirchliche Zeitschrift NICNT New International Commentary on the New Testament NICOT New International Commentary on the Old Testament NIDNTT New International Dictionary of New Testament Theology. Edited by C. Brown. 4 vols. Grand Rapids, 1975–1985 NIDOTTE New International Dictionary of Old Testament Theology and Exegesis. Edited by W. A. VanGemeren. 5 vols. Grand Rapids, 1997 NIGTC New International Greek Testament Commentary NTS New Testament Studies NPNF1 Nicene and Post-Nicene Fathers, Series 1 NPNF2 Nicene and Post-Nicene Fathers, Series 2 NovT Novum Testamentum OTP OTS OrChr Or OLZ ODCC

Old Testament Pseudepigrapha. Edited by J. H. Charlesworth. 2 vols. New York, 1983 Old Testament Studies Oriens christianus Orientalia (NS - Rome) Orientalistische Literaturzeitung The Oxford Dictionary of the Christian Church. Edited by F. L.

PEQ PG PL

Palestine Exploration Quarterly Patrologia graeca [= Patrologiae cursus completus: Series graeca]. Edited by J.-P. Migne. 162 vols. Paris, 1857–1886 Patrologia latina [= Patrologiae cursus completus: Series latina]. Edited by J.-P. Migne. 217 vols. Paris, 1844–1864 Pauly, A. F. Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft. New edition G. Wissowa. 49 vols. Munich, 1980

RAC Reallexikon für Antike und Christentum. Edited by T. Kluser et al. Stuttgart, 1950– RSR Recherches de science religieuse RelSoc Religion and Society RL Religion in Life RelS Religious Studies RelSRev Religious Studies Review RevExp Review and Expositor RR Review of Religion RRelRes Review of Religious Research RB Revue biblique RA Revue d’assyriologie et d’archéologie orientale RHE Revue d’histoire ecclésiastique RHPR Revue d’histoire et de philosophie religieuses RHR Revue de l’histoire des religions RevQ Revue de Qumran RSém Revue de sémitique RTP Revue de théologie et de philosophie RSPT Revue des sciences philosophiques et théologiques

RevScRel Revue des sciences religieuses SJT Scottish Journal of Theology SSS Semitic Study Series Sem Semitica SA Sociological Analysis SBLDS Society of Biblical Literature Dissertation Series SBLMS Society of Biblical Literature Monograph Series SBLSBS Society of Biblical Literature Sources for Biblical Study SBLTT Society of Biblical Literature Texts and Translations SB Sources bibliques SC Sources chrétiennes. Paris: Cerf, 1943– SCJ Stone Campbell Journal ST Studia theologica SBT Studies in Biblical Theology SCR Studies in Comparative Religion SMRT Studies in Medieval and Reformation Thought TU TDNT

Texte und Untersuchungen Theological Dictionary of the New Testament. Edited by G. Kittel and G. Friedrich. Translated by G. W. Bromiley. 10 vols. Grand Rapids, 1964–1976 TDOT Theological Dictionary of the Old Testament. Edited by G. J. Botterweck and H. Ringgren. Translated by J. T. Willis, G. W. Bromiley, and D. E. Green. 14 vols. Grand Rapids, 1974– TD Theology Digest TS Theological Studies TWOT Theological Wordbook of the Old Testament. Edited by R. L. Harris, G. L. Archer Jr. 2 vols. Chicago, 1980 TGl Theologie und Glaube TP Theologie und Philosophie TLZ Theologische Literaturzeitung TQ Theologische Quartalschrift TRev Theologische Revue TRu Theologische Rundschau TZ Theologische Zeitschrift ThWAT Theologisches Wörterbuch zum Alten Testament. Edited by G. J. Botterweck and H. Ringgren. Stuttgart, 1970– ThTo Theology Today TJ Trinity Journal UF USQR

Ugarit-Forschungen Union Seminary Quarterly Review

VT VTSup Vid VC

Vetus Testamentum Vetus Testamentum Supplements Vidyajyoti Vigiliae christianae

WA WTJ WBC

Luther’s Works, Weimarer Ausgabe Westminster Theological Journal Word Biblical Commentary

ZDMG ZDPV ZA ZAW ZMR ZNW ZEE ZHT ZKT ZKG ZRGG ZST ZTK

Zeitschrift der deutschen morgenländischen Gesellschaft Zeitschrift des deutschen Palästina-Vereins Zeitschrift für Assyriologie Zeitschrift für die alttestamentliche Wissenschaft Zeitschrift für Missionskunde und Religionswissenshaft Zeitschrift für die neutestamentliche Wissenschaft und die Kunde der älteren Kirche Zeitschrift für evangelische Ethik Zeitschrift für historische Theologie Zeitschrift für katholische Theologie Zeitschrift für Kirchengeschichte Zeitschrift für Religions- und Geistesgeschichte Zeitschrift für systematische Theologie Zeitschrift für Theologie und Kirche

ZWT

Zeitschrift für wissenschaftliche Theologie

Uurimistöö ootused Sõltumata sellest, kas kirjutate traditsioonilist väitekirja või teenimistöö projekti aruannet, on teil vaja teha uurimistööd väitekirja või teenimistöö projektiga seonduva oma õppekeel(t)es saada oleva parima kirjanduse leidmiseks, mõistmiseks ja omastamiseks. Kraadiõppe uurimistöö eeldab võimet avastada antud valdkonna olulisemaid teooriaid, kritiseerida neid õiglaselt lähtuvalt piibellikult ja teoloogiliselt asjatundlikust maailmavaatest ning argumenteerida konkreetse vaate või vaadete omaksvõtmise poolt. Lisaks sellele eeldab kraadiõppe uurimistöö võimet olla enesekriitiline ja teadlik omaenda hinnangute aluseks olevatest eeldustest. Teadusdirektor ja juhendaja eeldavad, et igal projektil, olgu traditsioonilisel väitekirjal või teenimistöö projektil, oleks kindel piibellik, teoloogiline ja teoreetiline alus. Teenimistöö projekti aruanne peab sisaldama enne projekti läbiviimist kavandatud olulist alajaotust, kus need alused välja tuuakse. Traditsioonilise väitekirja puhul võivad need alused mõnikord muutuda kuni uurimistöö ja kirjutamisprotsessi lõpuni välja. Sõltuvalt teemast oodatakse üliõpilaselt, et ta argumenteeriks alternatiivsete teooriate omaksvõtmise vastu. Instituudi eesmärk on kasutada väitekirja (olgu traditsioonilise väitekirja või teenimistöö projekti) protsessi üliõpilase analüütiliste ja kirjutamisoskuste lihvimiseks magistrile sobivale tasemele.

Teenimistöö projekt – väitekiri Protsess 1. Üliõpilane arutab võimalikke teemasid teadusdirektoriga. 2. Üliõpilane ahendab teemat ja paneb üldjoontes paika hindamismeetodid koostöös teadusdirektoriga. 3. Üliõpilane esitab kirjaliku ettepaneku (vaata vormi). 4. Teadusdirektor määrab juhendaja (ja vajadusel rahvusliku väitekirjakoordinaatori). 5. Kogu kirjalikust suhtlusest üliõpilase ja juhendaja vahel saadetakse koopiad teadusdirektorile. 6. Üliõpilane visandab projekti ja aruande ning esitab kirjaliku plaani juhendajale. 7. Juhendaja kiidab kirjaliku plaani heaks. 8. Üliõpilane kirjutab aruande teooriaosa mustandi ja saab juhendajalt loa jätkata rakendamisega. 9. Üliõpilane viib projekti ellu, dokumenteerides hoolikalt ja aegsasti iga selle sammu juhendajale. 10. Üliõpilane hindab projekti, vesteldes juhendajaga. 11. Üliõpilane kirjutab aruande mustandi ja esitab selle juhendajale. 12. Üliõpilane lihvib mustandi juhendajaga vesteldes puhtandiks. 13. Juhendaja kiidab puhtandi heaks ja hindab seda.

14. Üliõpilane teeb aruandest kokkuvõtte ja laseb tõlkida selle inglise keelde. (Üliõpilane võib kokkuvõtte ka kohe inglise keeles kirjutada.) 15. Üliõpilane esitab nii aruande kui ka kokkuvõtte kahes eksemplaris teadusdirektorile. 16. Teadusdirektor saadab kokkuvõtte välisele lugejale. 17. Väline lugeja hindab kokkuvõtet. Koostöös juhendajaga otsustavad nad väitekirja läbi lasta, kiitusega läbi lasta või nõuda parandamist / uuesti läbivaatamist. Äärmisel juhul võidakse projekt ka läbi kukutada ning üliõpilane peab uut projekti otsast peale alustama. 18. Üliõpilane lõpetab aruande ja kokkuvõtte redigeerimise ning esitab need uuesti teadusdirektorile, juhendajale ja välisele lugejale. 19. Üliõpilane esitab lõpliku aruande ja kokkuvõtte kahes eksemplaris teadusdirektorile. Uurimismeetodite kursusekomponent Kõik üliõpilased läbivad selle ühe kursuse Haus Edelweissis, tegeldes intensiivse uurimistööga teadusdirektori ja raamatukoguhoidjate juhendamisel. Selle kursuse läbimine oleks eelduseks väitekirja kirjutamisele. Kursus tuleks valida MA programmis nii varakult kui võimalik. MD üliõpilased, kes on kursuse juba läbinud, ei pea seda uuesti tegema. See kursus tagaks, et kõik üliõpilased omandavad uurimistööks vajalikud oskused, ning muudaks nad võimeliseks koguma ressursse, tegema märkmeid, arutama uurimistöö probleeme, jne. See nõuaks muudatust programmi ja väitekirjanõudmiste kataloogikirjelduses. Praegusel perioodil on vaid väga väike protsent neid üliõpilasi (viimase kolme aasta jooksul kolm), kes ei käi üldse Haus Edelweissis. See nõuaks, et kõik üliõpilased tulevad Haus Edelweissi vähemalt selle kursuse ajaks. Üliõpilased, kelle inglise keeles oskus ei luba läbida kursust inglise keeles, peavad tulema gruppidena koos tõlgiga. Üliõpilased õpivad raamatukogus, samal ajal kui ülejäänud üliõpilased on tavapärasemates klassides. Enamik ajast kulub individuaalsele uurimistööle, kuid raamatukoguhoidja, raamatukoguhoidja abi ja teadusdirektor jagavad juhiseid uurimismeetodite, projektikujunduse, meediagraafia jne alal. Edaspidi on võimalik läbida seda kursust ka üliõpilase kodumaal, eeldusel, et seda saaks teha raamatukogus, kus on korralik elektrooniline juurdepääs ressurssidele ja trükiste kogu. Pärast selle kursuse lõpetamist jäävad üliõpilased programmi, võttes vähemalt ühe ainepunktikursuse aastas või makstes nominaalset väitekirja jätkamistasu. See näitab instituudile, et üliõpilane võtab programmist endiselt aktiivselt osa, ehkki isiklikud asjaolud on võibolla muutnud võimatuks ühe kursuse läbimise kalendriaastas. Projekti valimine Üliõpilased ei tohiks pidada teenimistöö projekti nõuet millekski radikaalselt erinevaks oma tavalise teenimistöö tegemisest. Pigem valige vajadus, millele on vaja hetkel reageerida, või teenimistöö algatus, mis vähemalt potentsiaalselt tooks inimesi uutel viisidel kohale. Kuid eelkõige, valige midagi, mis oleks intrigeeriv, kuid realistlik, kooskõlas piibellike ja teoloogiliste printsiipidega ja loominguline.

Esitage endale järgmised küsimused projekti läbiviidavuse kohta:  Kas mul on selle projekti jaoks vajalikud ressursid?  Kas ma olen pädev seda projekti läbi viima?  Kas mul on aega uurimistöö tegemiseks ja projekti läbiviimiseks minu kraadiõppe programmi ajalistes raamides?  Kas mul on olemas selle projekti jaoks vajalikud finantsid? Arutage oma olukorda teadusdirektori ja professoritega. Projekti fokuseerimine Pärast teenimistöö projekti valdkonna valikut tekib peaaegu alati vajadus projekti veel konkretiseerida ja fokuseerida. Pidage meeles, et teil on ajalised piirangud ning et te peate olema realistlikud oma võimete suhtes projekti kavanada, teostada ja hinnata. Kui projekt sisaldab inimeste teenimist, püüdke ahendada fookust selliste kriteeriumide abil nagu vanusegrupp, abielulisus, ühiskondlik seisund, etniline kuuluvus, elusituatsioon. Fokuseerimine ja ahendamine on eesmärkide seisukohalt enamasti vajalikud.  Millised eesmärgid on realistlikud läbiviimise ajalistes piirides?  Millised eesmärgid on mõõdetavad? Tehke eellugemist antud valdkonnas teadusdirektori või juhendaja juhatusel. Sageli muudab see projekti ahendamise vajaduse selgemaks. Sageli on üliõpilased hämmastunud, avastades, mida kõike nende projekti valdkonnas juba on kirjutatud. Eesmärkide seadmine Heade eesmärkide tunnused: 1. Õpilase-, mitte õpetaja-keskne 2. Arvuliselt piiratud (3 kuni 10) 3. Holistiline, kogu elutervikut kaasav, mitte ainult intellektuaalne. Kui inimesed projektis otseselt kaasa löövad, peaks olema vähemalt üks eesmärk kõigis kolmes põhialas: kognitiivses (teadmine), afektiivses (suhtumine) ja konatiivses (tegutsemine). 4. Otseselt seotud projekti üldeesmärgiga. Kui üksikeesmärgid kokku liita, peaks saama ettekujutuse, kas projekti üldeesmärk on täidetud. 5. Realistlik läbiviimise ajalistes raamides, kuid tegutsema innustav. 6. Mõõdetav 7. Kooskõlas instituudi hariduslike eesmärkidega ja kraadiõppe taotluslike tulemustega (vaata kataloogi). Näiteid hästi ja halvasti sõnastatud eesmärkidest: “Õpetada Jeesuse palve-elu teemal.” – liiga üldine ja liiga õpetaja-/juhikeskne “Kavandada ja läbi viia kristliku eetika kursus Ukraina kontekstis.” – Kellele ja milliseid eesmärke silmas pidades? “Juhatada grupp noori kristlasi vaimulikule küpsusele.” – Ajalisi raames arvestades ebarealistlik.

“Ette valmistada abielueelse nõustamise programm Moldaavia noorpaaridele ja testida seda rakenduslikult.” – Milliseid eesmärke silmas pidades? “Suunata Rumeenia mustlasi oma naabreid efektiivsemalt evangeliseerima.” – Kui palju efektiivsemalt ja kuidas seda mõõta? “Rajada vähemalt 50 liikmega isetoimiv kogudus NEWTONi linnas Valgevenes kaheksateistkümne kuu jooksul.” – See on konkreetne ja mõõdetav. Eettepanekuvormi täitmine Teenimistöö projekti ettepanekuvormi leiate käsiraamatu lisast. See tuleb täielikult täita ja esitada (tavaliselt elektroonilisel teel) teadusdirektorile. Harilikult toimub see pärast ühte või enamat vestlust teadusdirektoriga, mis aitavad üliõpilasel kavandatavat projekti fokuseerida, panna kirja mõõdetavad eesmärgid ja kavandada mõõtmisvahendid. Enne kui teadusdirektor ei ole täidetud teenimistöö projekti ettepanekuvormi heaks kiitnud, ei või üliõpilane projekti alustada. Sageli on üliõpilastel erilisi raskusi aktsepteerivate projekti eesmärkide sõnastamise ja nende eemärkide mõõtmisvahendite väljatöötamisega. Palved ressursside saamiseks Tihti juhtub, et õppejõude ja personali liikmeid palutakse tuua või aidata hankida raamatuid või muid ressursse läänest konkreetsete üliõpilaste jaoks. Kuna instituut ei suuda pakkuda seda teenust kõigile üliõpilastele, siis on õppejõududel intsituudi reeglitega keelatud selliste teenuste osutamine üksiküliõpilastele. Palun ärge asetage õppejõude ega personali liikmeid selliste palvete esitamisega ebamugavasse olukorda. Teenimistöö projekti või väitekirja koostamiseks vajalikud põhiressursid on saadaval hariliku raamatukogu tellimissüsteemi kaudu, mida selles dokumendis ka kirjeldatakse. Juhendaja roll teenimistöö projektis  



Kuna enamik teenimistöö projekte kirjutatakse juhendajale võõras keeles, sõltub juhendaja tavaliselt üliõpilasega suhtlemisel rahvusliku väitekirja koordinaatori vahendusest elektrooniliste kanalite kaudu. Juhendaja roll on eriti otsustav teenimistöö projekti alguses, aidates üliõpilasel seda fokuseerida ja rafineerida. Samuti on väga oluline, et holistilised, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid püstitataks enne projekti elluviimist. Ehkki teadusdirektor tagab teenimistöö projekti ettepanekuvormi täitmise protsessi kaudu, et üliõpilane on protsessi alustanud, tuleb teenimistöö projekte enamasti veel koostöös juhendajaga lihvida. Sageli tähendab see eesmärkide ümberkirjutamist ning hindamisvahendite ümberkujundamist. Juhendaja ülesanne on juhatada üliõpilane parimate saadaolevate ressursside juurde, millele üliõpilasel oma õppekeeles on ligipääs. Juhendaja ülesanne ei ole tõlkida tekste, teha internetiotsinguid vms. Üliõpilane on saanud uurimistöö metodoloogia alase koolituse väitekirjanõude kursusekomponendi käigus. Juhendaja roll on eriti oluline projektile piibelliku, teoloogilise ja teoreetilise aluse rajamisel.



   

Juhendaja ülesanne on anda üliõpilasele luba jätkata projekti läbiviimist, kui ta on veendunud, et selle piibellikud, teoloogilised ja teoreetilised alused on arusaadavad ja omal kohal ning kui ta on veendunud, et projekti eesmärgid ja hindamismeetodid on magistritasemele vastavad. Samuti on juhendaja ülesanne pidada regulaarset elektroonilist sidet üliõpilasega (rahvusliku väitekirjakoordinaatori kaudu) teenimistöö projekti rakendusfaasi ajal. Enamasti tähendab see iganädalast suhtlust, kuigi ilmselt on projekte, mis ei nõua nii sagedast ühenduses olemist. Üliõpilane peaks raporteerima oma edasiminekust, probleemidest, küsimustest jne. Juhendaja ülesanne on jälgida teenimistöö projekti aruande kirjutamist ja kinnitada dokumentaalselt, et kõik nõutavad elemendid on selles olemas. Juhendaja ülesanne on lävida üliõpilasega aruande modifitseerimise osas, kuni ta on veendunud, et aruanne on magistritasemele vastav. Juhendaja ülesanne on hinnata teenimistöö projekti aruannet, kasutades selleks teenimistöö projekti hindamisvormi (vt Lisa 1) ja esitama selle teadusdirektorile. Juhendaja ülesanne on suhelda elektrooniliselt välise lugejaga ja võimalusel jõuda kokkuleppele välise lugejaga, kas lasta projekti aruanne läbi, nõuda muudatusi või äärmuslikul juhul ka aruanne läbi kukutada.

Rahvusliku koordinaatori roll teenimistöö projektides  Aegsasti hõlbustada suhtlemist üliõpilase ja juhendaja vahel. Kahtlemata sisaldab see ekirjade ja kirjade tõlkimist.  Hoolikalt toimetada teenimistöö projektide aruandeid grammatika, stiili, kirjavahemärkide jne osas.  Hoolikalt võrrelda teenimistöö projekti aruannet ja selle ingliskeelset kokkuvõtet, tagamaks, et kokkuvõte annaks täpselt edasi teenimistöö projekti aruannet.  Faksiga saata allkirjastatud kinnitus, et inglisekeelne kokkuvõte peegeldab täpselt teenimistöö aruannet.  Tagada teenimistöö projekti aruande tõelevastavus. Seehulgas tuleb tagada, et projekt ka tegelikult teostati ning et projekti aruandes dokumenteeritud tulemused kajastavad täpselt projekti läbiviimist. Selleks võib minna vaja elektronposti või muud kirjavahetust olukorrale piisavalt lähedal asuvate isikutega, kes kinnitaksid projekti tõelevastavust.  Faksida või meilida teenimistöö projekti tõelevastavuse vorm koos oma allkirjaga instituudi teadusdirektorile. See vorm kinnitab, et rahvuslik väitekirjade / teenimistöö projektide koordinaator on astunud kõik mõeldavad sammud teenimisöö projekti tõelevastavuse tagamiseks.  Aidata õpilasel mõista instituudi ja juhendaja nõudmisi.  Pidada regulaarset (võimaluse korral iganädalast) sidet üliõpilasega, eriti projekti rakendusfaasis.  Vajaduse korral hõlbustada suhtlemist juhendaja ja välise lugeja (eksaminaatori) vahel väitekirja / teenimistöö projekti hindamisfaasis. Välise lugeja roll teenimistöö projektis: 28

          

Loeb hoolikalt projekti aruande inglisekeelset kokkuvõtet. Parandab kokkuvõtte grammatikat ja stiili. Hindab kokkuvõtet lähtuvalt instituudi hariduslikest eesmärkidest. Hindab kokkuvõtet lähtuvalt kraadiõppe ettenähtud tulemustest. Hindab kokkuvõtet uurimistöö tõelevastavuse seisukohast. Hindab kokkuvõtet nõutavate elementide seisukohast. Hindab kokkuvõtet piibellike, teoloogiliste ja teoreetiliste aluste seisukohast. Hindab kokkuvõtet hindamismeetodite õigustatuse seisukohast. Hindab kokkuvõtet tehtud järelduste veenvuse seisukohast. Hindab kokkuvõtet omandatud õppetundide seisukohast. Esitab aegsasti teenimistöö projekti hindamisvormi juhendajale ja teadusdirektorile. Seda võib teha elektroonilisel teel.

Hindamisvahendite kavandamine  Eel- ja järelelemendid tagavad, et inimestel ei olnud oodatavaid iseloomujooni juba enne ja et muutus on teie projekti läbiviimise tulemus.  Intervjuude kasutamine  Inimeste oma kirjalike tunnistuste kasutamine  Juhtumiuuringud ja inimeste kirjalikud vastused neile  Lasta õppijail kirjutada sõnasõnalisi kirjeldusi.  Samade mõistete testimine eri liiki küsimustega enne ja pärast projekti läbiviimist.  Tagasiside vormide kasutamine.  Kirjaliku tagasiside saamine “ekspertidest” vaatlejatelt. Vastutuse piiramise vormid Kui inimesed teevad kaasa “uurimistöös”, ei tohiks see mitte kunagi toimuda ilma nende teadmise ja nõusolekuta. Eriti nõustamisalaste projektide puhul peab see nõusolek olema kirjalik, varustatud allkirjadega, mis kinnitavad, et osavõtvad isikud ei pea TCMI instituuti, selle töötajaid ega üliõpilast vastutavaks uurimistöö võimalike kahjulike psühholoogiliste mõjude eest. See ei vabasta üliõpilast vastutustundliku käitumise kohustusest, kuid see kaitseb üliõpilast ja instituuti võimalike juriidiliste probleemide eest. Vastutuse piiramise vorme tuleb hankida instituudi nõustamisosakonnast. Projekte ei tohi käiku lasta enne, kui instituudi osakonna juhendaja ja teadusdirektor on veendunud, et kõik osavõtjad on andnud teadliku nõusoleku. Kui osalejate seas on alaealisi, on vaja ka nende vanemate nõusolekut. Projekti läbiviimine

Projekti läbiviimine ei saa alata enne, kui juhendaja on andnud selge kirjaliku loa üliõpilasele, (vajaduse korral) rahvuslikule väitekirjade koordinaatorile ja teadusdirektorile. Ilma sellise selgesõnalise kirjaliku loata käivitatud projekte ei tunnistata kraadiõppe nõuetele vastavaiks. Enne teostamist tuleb juhendajaga kokku leppida hoolikalt läbimõeldud ajakava (koos ettenägemata asjaolude puhuks sisseehitatud paindlikkusega). Projektiaruande olulised elemendid    

     

Tiitelleht Sisukord Selle projekti kasuks otsustamise põhjused ja motiivid – tuvastatud vajadus Projekti aluseks olev teooria o Kirjanduse/meedia ülevaade o Piibellikud ja teoloogilised alused o Hindamismeetodite arutelu Projekti läbiviimise narratiiv Projekti hindamine Kokkuvõte – mida ma õppisin? Enesehindamine kraadiõppe oodatavate tulemuste seisukohast Annoteeritud meediagraafia (sealhulgas bibliograafia, internetileheküljed ja muud asjakohased ressursid Lisad o Hindamisvahendid ja tabelandmed o Projekti reaalsuse dokumentatsioon o Allkirjastatud avaldus projekti tõelevastavuse kinnituseks

Ingliskeelne kokkuvõte Üliõpilased, kes ei kirjuta oma teenimistöö projekti aruannet inglise keeles, peavad ise leidma inimese, kes tõlgiks nende töö 15-leheküljelise kokkuvõtte inglise keelde. Palun ärge paluge seda teha instituudi personali liikmetel. See oleks vastava keeleoskusega inimestele ebarealistlik koorem ja seaks nad ebamugavasse olukorda. Kokkuvõte peab sisaldama järgnevat: 1) lühikest kokkuvõtet projekti aluseks olevast teooriast; 2) lühikest narratiivi projekti läbiviimisest; 3) tihendatud kokkuvõtet projekti hindamisest; 4) lühidat kokkuvõtet sellest, mida te õppisite; ja 5) terviklikku enesehinnangut kraadiõppe oodatavate tulemuste saavutamise seisukohast.

Traditsiooniline väitekiri Magistriväitekirja eesmärk Magistriväitekirja eesmärk on omandada täpse ja hoolika uurimistöö oskused ning omandada intensiivselt teadmisi mingist huvivaldkonnast. Magistriväitekiri (erinevalt PhD väitekirjast) harilikult ei anna uut panust teadusesse ega nõua mitmes keeles tehtavat uurimistööd. Siiski see nõuab, et üliõpilane rakendaks ja vajadusel ka omandaks nõudlikuks uurimistööks vajalikke oskusi. See hõlmab uurimistöö laiust ja sügavust, intellektuaalset ausust teiste arvamuste

esitamisel, enesekriitilisust omaenda eelduste (ja isegi eelarvamuste) suhtes ning dokumenteerimise täpsust ja kõikehõlmavust. Mis ehk kõige olulisem – magistriväitekiri peaks andma üliõpilasele oskuse teemat ahendada ja fokuseerida ning töötada välja uurimisküsimusi, mis on küpseks uurimistööks piisavalt konkreetsed. Kirjutamise protsess Kõik instituudi magistriväitekirjad tuleb kirjutada ja vajalik uurimistöö teostada inglise keeles. Protsess saab alguse teema valimisest, konsulteerides teadusdirektoriga. Kui teemat on piisavalt selitatud ja fokuseeritud, täidab üliõpilane ettepaneku vormi. Seejärel kiidab teadusdirektor ettepaneku heaks ja määrab osakonna ühe alalise õppejõu juhendajaks. Erandkorras võib juhendajaks olla osakonna mittekoosseisuline töötaja. Seejärel teeb üliõpilane koostööd juhendajaga teema edasiseks täpsustamiseks. Sageli toob see sisuliselt kaasa teema muutuse. Juhendaja suunab üliõpilast parimate saadaolevate ressursside juurde. Kui mõnda otsustava tähtsusega ressurssi ei ole hetkel instituudi raamatukogus, palub juhendaja instituudil need vahendid tellida ja laenutada neid üliõpilasele pikemaks ajaks. Ressursside maksumuse ülemmäär üliõpilase kohta on 50 USA dollarit. Üliõpilane töötab välja väitekirja põhijooned, hoolikalt konsulteerides juhendajaga e-posti teel või muud moodi. Peatükkide visandid tuleks saata juhendajale kommenteerimiseks ja parandusettepanekute tegemiseks. See tagab, et protsessi lõpul ei tule vajalike paranduste hulk üliõpilasele ebameeldiva üllatusena. Tehke parandusi kirjutamise käigus oma juhendaja abiga. Kui esialgne mustand on valmis, saadab üliõpilane kogu dokumendi elektroonilisel kujul juhendajale, kes siis soovitab parandusi, lisandusi, väljajätteid jne. Kui juhendaja on parandustega rahul, võib üliõpilane esitada väitekirja läbivaatamiseks juhendajale ja välisele lugejale. Teema valimine Alustage sellest, mis teid huvitab. Seejärel tehke eellugemist, kasutades sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid (või teisi valdkonnas olemasolevaid teatmeteoseid) üldise suunitluse saamiseks. Uurige mitmeid teoseid, kuna igal sõnaraamatul või entsüklopeedial on oma tendentsid ja kallakud. Võtmetähtsusega ressursside leidmiseks vaadake bibliograafiaid olulisemate artiklite lõpus. Arvestades seda üldorientatsiooni, pidage nõu teadusdirektori ja oma õppejõududega võimalike teemade osas. Nemad oskavad teid juhendada teile huvitavate teemade teostatavuse ja selguse osas. Tavaliselt on instituudi magistriväitekirjade juhendajad osakonna alalised töötajad. Leppige ühe oma õppejõuga kokku, et kirjutate midagi oma kaalutaval teemal ja tutvute saadava kirjandusega. Lõpuks arutage oma potentsiaalset teemat teadusdirektoriga (Haus Edelweissis või e-posti teel). Tema töö on aidata teil teemat piisavalt selitada ja fokuseerida, et oleks võimalik määrata osakonna töötajate seast sobiv juhendaja. Harilikult kulub selleks rohkem kui üks vestlus, niisiis

varuge piisavalt aega ja hakake oma kraadiõppe programmi kestel juba varakult võimalikele teemadele mõtlema. Ettepaneku koostamine Väitekirja ettepanekuvorm (vt Lisa 2) tuleb täita tervikuna ja esitada teadusdirektorile. Erilist tähtsust omab teema ahtus (fokuseeritus) ja esialgne kondikava. See osutab, mil määral on teema piisavalt realistlik ja selge, et anda intellektuaalset sidusust. Teema ahendamine Kui väitekirja ettepanek on heaks kiidetud, siis üks esimesi ülesandeid, milles juhendaja teid aitab, on teema edasine ahendamine. Piibli, teoloogia ja praktilise teenimise alase kirjanduse hulk on tohutult suur. Teemat ahendamata on praktiliselt võimatu läbi töötada kas või standardset kirjandust. Sõltuvalt väitekirja teemast võib seda ahendada konkreetsele ajaloolisele perioodile (kuningas Joosija kronoloogia), konkreetsele osale kirjaniku teostest (karakterilooming Dostojevski “Vendades Karamazovites” kui viide tema kristlikele veendumustele) või mingi teema konkreetsetele aspektidele (pigem “heebrea keele tegusõnad ülistamise kohta” kui liiga lai teema ‘Ülistus Vanas Testamendis’). Teema uurimine Ettepaneku heakskiitmine annab teile põhijooned, mida järgida. Teie juhendaja aitab teil kondikava täpsustada ja väitekirjaks arendada. Kondikava annab teile lähtepunkti, millest alustada oma uurimistööd. Sageli jäetakse terved lõigud liiga laiadena kõrvale. Teisi lõike täiendatakse detailide ja konkreetsusega. Ärge unustage dokumenteerida oma uurimistööd juba algusest peale. Märkused peaksid kohe sisaldama kogu bibliograafilist informatsiooni. See säästab palju aega protsessi lõpul, mil mujal asuvatesse raamatukogudesse tagastatud raamatuid on ebamugav ainult dokumenteerimiseks jälle välja otsida. Uurimistöö on teekond, millel on oma tõusud ja mõõnad. Sageli elavad uurijad läbi kriisi ja julgusekaotuse aegu. Mõnikord tüdinetakse valitud teemast. Need tunded ja elamused on normaalsed ega tohiks sundida teid viimase takistuse juures alla andma. Mõnikord on vajalik keskenduda oma teenimistöös mõneks nädalaks millelegi muule. Teemast eemal viibitud aeg täidab uurija sageli uue energiaga. Samuti on tähtis meeles pidada, et te kirjutate magistriväitekirja, mitte raamatut ega doktoritööd. Teatud punktis tuleb uurimistööle piir panna ja kirjutamine lõpetada. Selles osas on abiks lehekülgede arvu piirang (mitte rohkem kui 80 kahekordse reavahega 12-punktilise kirjaga lehekülge. Ehkki teil on kindlasti märkmeid rohkem kui 80 lehekülge, ärge unustage, mida kujutab endast magistritöö. Tavaliselt ei ole see originaalne panus teadmiste valdkonda. Kui olete oma teemast ikka veel kirglikult huvitatud, võib see viidata kohale, kust alustada doktoritööd. Väitekirja kirjutamine

Enamik üliõpilasi leiab, et kondikavast lähtuv kirjutamine aitab neil oma kirjatööd organiseerida ja püsida ülesande juures. Kondikava muidugi tuleb uurimistöö ja kirjutamise käigus tõenäoliselt ka muuta. Kindlasti suhelge oma juhendajaga, kui teete tõsisemaid muudatusi oma töö kondikavasse. Märkmekaartide või kogu bibliograafilist infot sisaldvate digitaalsete märkmete kasutamine aitab teid hiljem dokumenteerimisel. Väitekirja dokumenteerimine Üliõpilased peavad hoolega ja alati vahet tegema omaenda originaalsetel ideedel ja neil, mis on inspireeritud teiste kirjutistest või neist üle võetud. Selle tegemata jätmist tuntakse plagiaadina ning see on väitekirja või ükskõik millise muu kirjatöö puhul vastuvõetamatu. Magistriväitekirja puhul toob plagiaat kaasa läbikukkumise ning lisaks sellele, et Ameerikas Ühendriikides on plagieerimine seadusega keelatud, peab insituut seda ka tõsiseks kristliku eetika rikkumiseks. Juhuslik plagiaat võib tuleneda allikate dokumenteerimata jätmisest uurimistöö varajases staadiumis, mida hiljem enam ei mäletata. Selle vastu aitab kõigi tsitaatide ja ideede hoolikas dokumenteerimine uurimistöö varaseimatest staadiumidest peale ning kogu protsessi kestel. Autori täpse sõnastuse kasutamise korral tuleb tsitaat panna jutumärkidesse. Ideid võib dokumenteerida tekstisiseste sulgude ja leheküljenumbritega (e.g. Marshall, 2004, p. 74) või allmärkustes. Juhiseid allmärkuste ja tekstisisese dokumenteerimise kohta leiab mujalt sellest käsiraamatust ning standardsetest APA ja Turabiani käsiraamatutest. Väitekirja läbivaatamine Kui üliõpilane on väitekirja puhtandi valmis saanud, tuleb elektroonilised koopiad sellest saata juhendajale ja teadusdirektorile. Teadusdirektor saadab koopia välisele lugejale. Kõik kolm loevad väitekirja hoolikalt ning hindavad seda väitekirja hindamisvormis toodud kriteeriumide alusel. Juhendaja ja väline lugeja on omavahel elektroonilisel teel või muud moodi kirjavahetuses ja püüavad jõuda väitekirja osas konsensusele. Nad võivad lasta väitekirja läbi sellisena, nagu ta on, leppida kokku vajalike paranduste osas või äärmuslikel juhtudel ka väitekirja läbi kukutada. Kui juhendaja ja väline lugeja ei peaks konsensusele jõudma, läheb väitekiri teadusdirektori kätte. Too loeb selle läbi, täidab hindamisvormi, loeb nii juhendaja kui ka välise lugeja hindamisvorme ning otsustab, kas lasta väitekiri läbi sellisena, nagu ta on, nõuda ümbertegemist või äärmisel juhul väitekirja läbi kukutada. Kui väitekiri läbi kukub, peab õpilane protsessi uuesti alustama. Juhendaja roll traditsioonilise väitekirja kirjutamisel 

Abistada üliõpilast uurimisküsimuste täpsustamisel ja fokuseerimisel. Esialgsel kujul tehakse seda koos teadusdirektoriga, kuid edasine täpsustamine ja fokuseerimine on peaaegu alati vajalikud. Mõnel juhul võib vajalikuks osutuda isegi teema vahetus. Sellisel juhul kandke hoolt, et aset leiaks sellealane vestlus teadusdirektoriga.



Kiita heaks uurimisprojekti esialgne kondikava.



Tagada uurimistöö rangus ja kvaliteet.



Tagada, et väitekiri oleks hästi dokumenteeritud ja standardses formaadis. Käesolev käsiraamat soovitab APA stiili, kuna instituudil on litsenseeritud tsiteerimistarkvara. Mõni õppejõud võib eelistada Turabiani või mõnda muud standardset stiili. Olulisem küsimus on see, et joonealustes märkustes ja meediagraafias sisalduksid kõik dokumenteerimisandmed ning et valitud stiili, olgu see siis milline tahes, järgitaks järjekindlalt.



Kuna uurimistööd väitekirja kaoks ja väitekirja kirjutamist tuleb teha inglise keeles (ja kahtlemata ka teistes keeltes), on juhendaja ülesanne tagada, et kasutataks parimaid antud teemal saada olevaid ressursse. See võib tähendada raamatukogudevahelist laenutamist, elektrooniliste andmebaaside ulatuslikku kasutamist jne. Juhendaja ülesanne ei ole üliõpilase eest uurimistööd teha, vaid olla kursis alaga ja kõige värskemate diskussioonidega ning suuta seetõttu suunata üliõpilaste parimate saadaolevate ressursside juurde inglise keeles ja võimalusel ka teistes üliõpilase õppekeeltes.



Tagada, et kirjatöö kvaliteet vastaks magistrikraadi tasemele.Juhendaja peab meeles pidama, et inglise keel on praktiliselt kõigile instituudi üliõpilastele võõrkeel ning et mustandite hoolikas toimetamine on harilikult vajalik mitte ainult sisu ja argumentide veenvuse, vaid ka grammatika ja stiili seisukohalt.



Saata üliõpilasega vahetatud elektronkirjade koopiad (CC-väli) teadusdirektorile. See tagab, et kui juhendamist peaksid takistama ettenägematud asjaolud, suudab üliõpilane instituudi abiga teha vajalikke ümberkorraldusi.



Julgustada üliõpilast kindlaks jääma, tähtaegadest kinni pidama ja süvenema teemasse nii põhjalikult, et uurimistöö muutuks tõeliselt praktiliseks, arvestades üliõpilase teenimisülesandeid koguduses.

Lisa 1

Väitekirja – teenimistöö projekti ettepanekuvorm Nimi: ___________________________ Kuupäev: ______________________ Riik: _________________________ Uurimistöö keel(ed): _________________ Teema ettepanek: __________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ INTERNAL USE ONLY: Proposal Approved By: ________________________ Date: Supervisor Assigned: __________________________ National Coordinator: _________________________ Õppekava valdkonnad: Kristlik juhtimine Vaimulik kujunemine Kiristlik homileetika Evangelism ja koguduse tervis Kristlik kujunemine Kristlik hoolekanne ja nõustamine Piibliteadused Ajalooline teoloogia Süstemaatiline teoloogia Muu (täpsustage): _____________________________________ Kus ja millal ettepandud projekt käiku lastakse? _______________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ Miks olete huvitatud just sellest teemast? ________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ Kas selles osaleb teisi inimesi?

Jah

Kas nad on uurimistöö “objektid?

Jah

Kui jah, tuleb koos ettepanekuga esitada vajalikud vastutuse piiramise vormid. Mis on selle teenimistöö projekti eesmärgid? 35

Kognitiivse (teadmise) valdkonna eesmärgid 1. 2. 3.

Afektiivse (suhtumiste) valdkonna eesmärgid 1. 2. 3. Psühhomotoorse (tegutsemise) valdkonna eesmärgid 1. 2. 3. Kuidas kõigi nende eesmärkide täitmist mõõdetakse? Eesmärgid

Mõõtmisvahendid

Projekti ajakava

Projekti aruande visand

Lisa 2

Väitekirja ettepanekuvorm Nimi: ___________________________ Kuupäev: ______________________ Riik: _________________________ Uurimistöö keel(ed): _________________ Teema ettepanek: __________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ INTERNAL USE ONLY: Proposal Approved By: ________________________ Date: Supervisor Assigned: __________________________

Millal kavatsete õppeprogrammi lõpetada? _______________________________________ Õppekava valdkonnad: Kristlik juhtimine Vaimulik kujunemine Kristlik homileetika Evangelism ja koguduse tervis Kristlik kujunemine Kristlik hoolekanne ja nõustamine Piibliteadused Ajalooline teoloogia Süstemaatiline teoloogia Muu (täpsustage): _____________________________________ Kus ja millal tehakse uurimistöö selle väitekirja jaoks? _______________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ Miks olete huvitatud just sellest teemast? ________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ Milline juurdepääs on teil oma elukohas teoloogilise, piiblialase ja praktilise teenimise alase raamatukogu ressurssidele? (Kirjeldage üksikasjalikult). ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________

Kas teil on kiire ja mugav internetiühendus? _________________ Milliseid ressursse lisaks eelnimetatutele on teil praegu või edaspidi võimalik kasutada uurimistöö ajal? ______________________________________ ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ Milliseid teoseid olete lugenud oma uurimistöö ettevalmistusena (taustateadmiste omandamiseks)? _______ _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ Kirjutage alljärgnevatele ridadele väitekirja esialgne kondikava.

Lisa 3 - Raamatukogu registreerimis- ja laenutuspoliitika väitekirja kirjutavatale üliõpilastele Kvalifikatsiooninõuded:  Käesolevad reeglid puudutavad inglise keelt valdavaid MA või MDiv üliõpilasi, kes on registreerunud väitekirja või teenimistöö projekti kirjutamiseks. Teadusdirektor ja raamatukogu:  Teadusdirektor teatab raamatukogule, kui üliõpilane vastab kvalifikatsiooninõuetele.  Kui väitekirja või teenimistöö projekti kirjutamiseks vajalikke inforessursse ei ole võimalik saada instituudi raamatukogust või rahvuslikest raamatukogudest, võib teadusdirektor paluda, et raamatukogu jaoks ostetaks valitud arv ressursse (s.t raamatuid, ajakirju jne) ja tehtaks kättesaadavaks üliõpilasele niipea kui võimalik. Ostusumma ei tohi ületada $50 üliõpilase / teema kohta. Nende ressursside ostja ja omanik on instituudi raamatukogu ja need katalogiseeritakse enne üliõpilasele kättesaadavaks tegemist (vt selle protseduuri osas raamatukogu Kollektsioonihalduspoliitikat). Laenutustingimused:  Raamatukogu resursse on võimalik laenutada neljaks (4) kuuks. Laenutusaega võib pikendada ühe korra veel neli (4) kuud, tehes laenutusaja kogupikkuseks kaheksa (8) kuud algsest laenutuskuupäevast kuni raamatu tagastamiseni raamatukogule.  Võimaluse korral seatakse üles Athena, nii et registreeritud väitekirja või teenimistöö aruannet kirjutavad üliõpilased saavad pikendada laenutusaega ühe korra elektrooniliselt.  E-posti teel pikendamisel tuleks loetleda raamatud, mille laenutusaega tahetakse pikendada, ja need, mis tagastatakse. Kõik palved peavad saama kinnitava vastuse.  Üliõpilased peavad hüvitama raamatukogule raamatu hinna käesoleva kursi järgi, kui raamatut ei tagastata raamatukogule kaheksa kuud pärast laenutamise kuupäeva või kui see läheb kaduma. Rakendada võidakse ka muid distsiplinaarmeetmeid.  Vastava kvalifikatsiooniga üliõpilasel võib olla igal ajal kuni viis (5) laenutatud raamatut.  Raamatud tuleb laenutada raamatukogust isiklikult või selleks volitatud kolmanda isiku vahendusel (n.t samast riigist pärit TCM-i ainepunkti-õpilane). Käesoleval ajal raamatukogu ei saada üliõpilastele raamatuid posti teel.  Ressursid tuleb tagastada raamatukogusse isiklikult või selleks volitatud kolmanda isiku poolt või registreeritud postiteenuse vahendusel.  Hoidikud tuleb tagastada algses seisundis. Üliõpilased vastutavad kõigi kahjustuste eest, mis tekivad nende hoole all olevatele raamatutele.  Üliõpilased ei saa väitekirja lõpuhinnet enne, kui kõik ressursid on raamatukogule tagastatud ja kõik õppemaksud on tasutud. Kontaktinfo:  Raamatute laenutamiseks libraryrequests@tcmi.org.

Lisa 4 - üliõpilase enesehindamise vorm lähtuvalt instituudi hariduslike eesmärkide täitmisest Nimi: ____________________________________________________ Hinnake ennast kõigi instituudi viie haridusliku eesmärgi osas skaalal ühest kümneni. Palun lisage kommentaare ja konkreetseid näiteid. 1. Näidata kristliku kujunemise käiku. 1……...2……..3……..4……..5……..6…….7…….8……..9……..10 Kommentaarid ja näited:

2. Tunda teenimistööks vajalikke olulisi Piibli- ja teoloogiaresursse. 1……...2……..3……..4……..5……..6…….7…….8……..9……..10 Kommentaarid ja näited:

3. Edastada ristiusu sõnumit teistele. 1……...2……..3……..4……..5……..6…….7…….8……..9……..10 Kommentaarid ja näited:

4. Töötada välja teenimise teoloogia Kristuse teenimise väljendusena. 1……...2……..3……..4……..5……..6…….7…….8……..9……..10 Kommentaarid ja näited:

5. Demonstreerida oskusi teenimistöö erinevates väljundites. 1……...2……..3……..4……..5……..6…….7…….8……..9……..10 Kommentaarid ja näited: