12
KASULIK TEADA
Laupäev, 2. oktoober 2010
Toimetaja Aili Kokk, tel 45 30 206, aili.kokk@saartehaal.ee
Sinu lapse turvariskid Kuigi Saaremaa on läbi aegade tuntud kui üks turvalisemaid paiku Eestis, näitab ka siin turvajuhtumite statistika viimastel aastatel pigem tõusutrendi. Enamjaolt on varguste, sissemurdmiste jms juhtumite sagenemine põhjustatud üleüldise majandusliku olukorra keerukusest Eestis – paljudel inimestel on sissetulekud vähenenud, mõningad neist on töö kaotanud. Kui enne mindi vargile peamiselt väärisesemete või kallima elektroonika pärast, siis nüüd pole harvad ka juhtumid, kus varga eesmärgiks võib olla ka lihtne kommikott. Seega ei saa me rääkida kuritegevuse langusest, vaid pigem tõusust, mistõttu tuleb kasuks aeg-ajalt meelde tuletada, kuidas tagada oma perele ja ka lastele ohutu kesk kond. Securitas Eesti AS-i Kuressaare osakonna juhataja Kaido Tamburi sõnul puututakse turvaettevõttes kõiksuguste turvajuhtumitega ja kuritegudega kokku igapäevaselt, mistõttu tahab ettevõte järgnevalt jagada mõningaid teadmisi, aitamaks muuta meie igapäevaelu turvalisemaks. Kuna hiljuti algas paljudel lastel taas kool ja osa neist istus koolipinki esmakordselt, oleks hea siinkohal üle rääkida turvariskid, millele eelkõige lapsevanemad võiksid tähelepanu pöörata.
Laste turvalisus kodust väljudes Kel vähegi võimalik, saadab oma lapse ise kooli, kuid on ka palju lapsi, kes peavad üksi kodust lahkuma ja seejuures hoolitsema, et kõik uksed-aknad kinni ja lukku saaksid. Siinkohal lapsevanematele mõned soovitused, mida võiks lastele üle rääkida. - Enne kodust väljumist vaata üle, kas mõni elektriseade pole sisse jäänud. Eelkõige pliit, ahi, triikraud jms. Kellel on ahiküttega elamu, peaks kindlasti veenduma selles, et tuli on täielikult kustunud – ka hõõguvad söed on tihti tulekahju algusallikaks. - Kodust lahkudes kontrolli, et kõik uksed ja aknad oleksid suletud. Näiteks tuulutusasendisse jäetud aknaid on väga lihtne väljastpoolt mõne liigutuse ja abivahendiga avada. - Kui akendel on kardinad, siis tuleb need eest tõmmata. Kinnised kardinad annavad varastele liiga selge vihje, et siin pole kedagi kodus. - Kui elamul/korteril on turvafirma paigaldatud signalisatsioon, tuleb see kindlasti aktiveerida. Paraku jäetakse kiirustades just see tegemata. - Pärast ukse lukku keeramist proovi korraks ukselinki alla vajutada ja tõmmata, et veenduda ukse lukustatuses. Mõnikord joostakse näiteks nn snepperlukuga koduuksest nii kiiresti välja, et lukustatus jäetakse kontrollimata, mõeldes, et see uks läheb ju ise lukku. Paraku tuleb selliste uste lukustamisel siiski ise kaasa aidata ja seejärel lukus olekut kontrollida. - Pärast ukse lukustamist ripu-
ta võti kindla tugeva paelaga kaela ja hoia seda võimalusel üleriiete all, et võti kogemata ära ei kaoks. - Laps peab teadma oma kodust aadressi, nii oma kui ka emaisa nime ja seda, kus vanemad töötavad. Lapsevanematel soovitan ka koduukse lukud üle vaadata: esiteks, et need ei oleks lapse jaoks liiga keerulised sulgeda/avada, ja teiseks, et need oleksid ka töökorras. Laps peab saama mugavalt nii kodust välja kui ka hiljem koju sisse. Liiga palju lukke ei pruugi kodu turvalisust tõsta, pigem võib lapsel olla keeruline nende lukkudega hakkama saada. Tänapäeval on nüüdisaegsed lukusüsteemid juba nii head, et piisab ühest-kahest kvaliteetsest lukust ja turvalisest uksest.
Laste turvalisus kooliteel Selleks et lapse koolitee oleks turvaline, peaksid lapse isiklikud asjad olema korrektselt ära pandud. - Näiteks on koolikotis mitmeid avatud külje-/otsasahtleid, kuhu lapsed panevad tihti rahakoti, koduvõtmed või telefoni. Lapsevanem peab selgitama, et sellised asjad tuleb panna lukustatud sahtlitesse ja nö silma eest peidus kohtadesse. Enamiku tänaval toimunud vargusjuhtumite puhul on varga jaoks ahvatluseks just varastatud eseme liigne eksponeerimine. - Samuti tuleb lapsel kujundada harjumus, et oma raha avalikus kohas laialt ei eksponeerita. Millegi eest maksmisel saab raha lugeda rahakoti sees ja selle välja võtta vaid üleandmiseks kauba/teenuse müüjale. Ei ole vaja, et kõik ümbruskaudsed inimesed teaksid täpselt, kui palju raha lapsel rahakotis on. - Lisaks ei ole soovitatav kirjutada lapse kodune aadress näiteks päevikusse või mujale, kuna koos koduvõtmetega annaks see vargale ideaalse võimaluse kohe pärast kotivargust teie koju sisse astuda. Kui kooli sõidetakse mõne transpordivahendiga, siis tuleks meeles pidada, et - koolikott koolitarvete ja isiklike asjadega on nt bussis lapse käes või süles, kui laps istub bussiistmel. Kui laps seisab rahvast täis bussis, koolikott seljas, saab potentsiaalne varas kotisahtlites rahulikult toimetada, ilma et keegi seda märkaks. - Kui koolis käiakse jalgrattaga, siis peab silmas pidama seda, et ilma rattakiivrita ja -lukuta kodust ei väljuta. Loomulikult peab laps olema kursis liiklusreeglitega, mis kehtivad jalgratturitele. Helkuritega turvavest ei ole kunagi liiast. Siinkohal ka tähelepanek, et alla 10-aastased lapsed ei tohiks linnatänavatel sõita täiskasvanud saatjata – paraku näeb Kuressaare linnapildis tihti teistsugust pilti. - Juba sügise algusest peaksid lapse riided ja koolikott olema varustatud võimalikult paljudest külgedest helkuritega. Ja mida heledamad on lapse riided, seda paremini on ta märgatav. Tänapäeval on lastel tihti mobiiltelefon. Lisaks sellele, et telefoni tuleb hoida kindlas kohas (selleks on olemas mugavad kaela riputatavad telefonikotid,
mis on samas jope sees põues varjul), peaks lapsel olema võimalik vajadusel vanematele kiiresti helistada. - Selleks võiks vanemate telefoninumbrid olla telefonis kiirvalimise all. - Lapsevanematele, kes soovivad paremat ülevaadet oma laste liikumistest, võib soovitada positsioneerimisteenust, mida suuremad mobiilsideoperaatorid Eestis pakuvad. - Mobiiltelefoni kasutamisel tuleb enne kodust lahkumist veenduda, et see on kindlasti laetud. Telefon võib olla elupäästja.
Kõrvalised isikud kooliteel Kuigi me kasvatame oma lastes sõnakuulelikkust ja ütleme, et nad vanema inimese sõna kuulaksid, tuleks lapsele siiski ka selgitada, et alati seda teha ei tohi. Ei ole liiast lapsele aegajalt üle rääkida mõningaid kulunud tõdesed. - Võõraste inimestega ei pea suhtlema. - Võõrastelt inimestelt ei tohi midagi vastu võtta. - Võõraste inimestega ei tohi kaasa minna. - Kui võõras inimene sind tülitab, tuleb sellest kohe oma vanematele teada anda, näiteks helistades. - Võõrastel ei tohi lasta sind puudutada. Lapsel on õigus ja kohustus puudutustest keelduda, kui need on lapsele vastumeelsed. Kui see on siiski juhtunud, peaks laps sellest vanematele rääkima. Samuti ei tohi last sundida kedagi kallistama. Võõraste inimeste alla klassifitseeruvad nii võõrad täiskasvanud kui ka näiteks vanemad koolilapsed. Tihtipeale ei tunneta laps temast vanemate koolilaste poolt ohtu, kuid pole harvad juhtumid, kus vanemad lapsed kasutavad nooremaid ära, nõudes näiteks raha mõne asja ostmiseks või käskides nooremal mõne rumalusega hakkama saada. Laps peab teadma, et kui küsimus on tema turvalisuses, on tal lubatud käituda tavatul viisil – ohtlikust olukorrast pääsemiseks võib ta ära joosta, kõva häälega karjuda, ka valetada või end kaitstes teist lüüa.
Laste turvalisus üksinda kodus olles Mida peaks laps teadma ja kuidas käituma, kui ta on üksi ja keegi koputab või helistab uksekella? Kui keegi on ukse taga, siis: – ei tohi ust kohe esimese koputuse peale avada, vaid tuleb kõigepealt küsida, kes ukse taga on. – Võõrale ei tohi öelda, kas ema-isa on kodus või kodust ära või millal nad täpselt koju tulevad. Vajadusel saab öelda, et vanemad on hõivatud ega saa hetkel uksele tulla. Võõrale tuleb öelda, et ta lahkuks kohe, muidu kutsutakse politsei. Selline konkreetne väljendumine ei ole kunagi liiast ja pigem ehmatab potensiaalse kurikaela ära. – Valvesüsteemi olemasolul tuleb lapsele selgeks teha valvesüsteemi kasutamine, kui võõras tungivalt ja järelejätmatult koputab/helistab. – Kasutage korteri- või majauksel uksesilma.
KUI KEEGI ON UKSE TAGA: Jan Erik teab, et ta tohi ust kohe esimese koputuse peale lukust lahti keerata, enne tuleb ikka küsida: “Kes on?” Egon Ligi Vanem peab ka kontrollima, kes lapsel kodus külas käivad. - Selgitage lapsele, kes sõpradest võib külas käia ja kes ei või ning millal on külaskäimine lubatud ja kui kauaks korraga. Lisaks tuleks kodus ahvatlevana näivad asjad silma alt ära panna. - Lapsevanem peab ka uurima, mida sõprade külaskäigu ajal tehakse – milliste tegevustega aega sisustatakse, milliseid mänge mängitakse. - Läänemaailmas on juba tavaline, et lapsevanematel soovitatakse kontrollida laste taskuid ja sahtleid. Loodetavasti meil asi nii põhjalikuks ei pea minema, kuid liigne kontroll ei tee samas kunagi halba. Ja eks selline soovitus on ikkagi kantud hoolivusest ja armastusest laste vastu. Söögitegemine – pärast kooli on lastel tihti kõht tühi ja paljud neist teevad endale ise süüa või soojendavad toitu. - Sellisel juhul on kohustuslik suitsuanduri olemasolu, samuti peab laps teadma, kus asub tulekustuti või tuletekk ning kuidas seda kasutada. Kõige parem on lasta lapsel proovida improviseeritud tulekollet kustutada, loomulikult tuleb seda teha ohutus ümbruskonnas ning vajadusel paluda koolitusel abi ja nõu turvafirmalt. - Gaasipliidi olemasolul tuleb lapsele selgeks teha selle kasutamise eripära – süütamisest sulgemiseni. - Hea oleks, kui kodus on olemas esmaabivahendid (põletusvastane geel vms) juhuks, kui nt pannilt pritsiv rasv tekitab põletushaavu. Esmaabiva-
hendite kasutus peaks olema selge ka muude võimalike väiketraumade korral. Selgitage lapsele, et kuigi ta viibib interneti kasutamise ajal üksi, võivad teised inimesed arvutisse sisse pääseda ning lapse isiku ja asukoha välja uurida, seepärast on vajalik rakendada ettevaatusabinõusid. - Arvutis peavad olema internetipiirangud, mis ei luba lapsel siseneda sobimatutesse suhtlusportaalidesse ega kasutada kodus üksi olles internetisiseseid kommunikatsioonivahendeid, kust võõrad võivad lapsega ühendust saada (msn, Skype, ebasoovitavad foorumid jne). - Eriti konkreetselt tuleks lapsele selgeks teha, et internetis ei avalikustata kunagi oma asukohta (kodus, kodust väljas, sõbra juures) ega olekut (üksi, vanematega, sõpradega). Sama kehtib oma ees- ja perekonnanime, elukoha ja vanuse avalikustamise kohta. Vargad on vargusobjektide kohta viimasel ajal järjest enam infot saanud just internetist. - Samuti ei ole mõistlik netiavarustest alla laadida, kui vanem juures ei viibi, tundmatuid programme. Ka sellele saab arvutis lihtsalt piirangud peale panna. - Arvutis oleku aja turvaliseks muutmiseks küsige vajadusel abi IT-teenuste pakkujatelt või ostke spetsiaalne arvutitarkvara, mis võimaldab luua spetsiaalseid kaitsemeetmed saitide blokeerimiseks ega luba lapsel internetis edastada tundlikku teavet. Kui laps on üksi kodus, siis
peab ta teadlik olema järgmistest reeglitest: - Teab ema-isa telefoninumbrit. Soovitatav oleks pakkuda lisaks veel mõni muu number, kuhu helistada, kui vanemaid kätte ei saa. - Mõistab, miks ta peab üksi kodus olema. See eeldab, et vanem on lapsele üksioleku vajaduse selgelt ära põhjendanud. - Julgeb vajadusel pöörduda naabrite poole. Naabrid võiksid olla lapse üksi koju jäämisest teadlikud. - Hoiab korrusmajas elades aknad suletuna. Aknal olev laps ei tunneta ohtu ja võib end midagi uudistades kogemata aknast välja kukutada.
Ennetustöö kodus Kõik eelpool mainitud turvanõuanded toimivad juhul, kui lapsevanem omandab need eelkõige ise ja seejärel teeb need arusaadavaks oma lapsele. Mida lihtsamas keeles lapsele selgitada, seda parem on. Igal juhul on alati hea üle küsida, kas laps sai aru, ning kui sai, siis paluda tal selgitada, millest ta täpselt aru sai, ehk siis laps peab oma sõnadega tegema kokkuvõtte kuuldust/õpitust. Nii kinnistub ohutu käitumine kõige paremini. Samuti tuleks lapsele selgitada, mis juhtub siis, kui laps ise mingil põhjusel saab hakkama teoga, mis on taunitav (vargus, vägivald jms). Lapsed peavad juba varakult teadlikud olema selliste tegude tagajärgedest ja oma väärtushinnangud paika panema.