Autoleht

ilmub igal kolmapäeval koostöös Euroopa suurima autoajakirjaga

uuenenud autoleht tutvumishinnaga 10 nippi, kuidas kaasliiklejaid mitte ärritada

14.90

Sõiduproovis Subaru STI Racing: kõige kiirem tänava-Subaru

29% rohkem

25% rohkem

suur test

Kütusekulu: lubadused ja tegelikkus

46% rohkem

33% rohkem 26% rohkem

test n Kui palju erineb tootjate lubatud kütusekulu tegelikust? n 100 suurimat valet n Vt lk 24

uus!

Uus Aveo: väike Chevrolet sai köitvama välimuse

Eksootika Pariisi näitusel: põnevamad tulevikuautod

ISSN: 9771406500005 Hind 14.90 (0,95€) 13. oktoober 2010 | Nr 39 (425)

Kasutatud Escort: odav osta, aga laguneb hirmsasti

www.harteron.ee Auto LCD displayde, infotabloode remont ja vahetus.

Auto näidikute remont, kadunud taustvalgus, seierite probleemid.

Audi, BMW, Mercedes, Saab jne.

Mercedes, Volvo, Audi jne.

1

5

2

6

3

4

1. Audi LCD display 2. BMW LCD display 3. Saab LCD display 4. MB E-klass LCD display

5. MB S-klass valgustus 6. Volvo armatuur

Täpsem teenuste nimekiri, hinnad ja lisainfo: www.harteron.ee

a g i g n o p u k e l l Se s u t s u sood

Harteron OÜ Harjumaa, Lagedi Tel: 51 50 555 virgo@harteron.ee www.harteron.ee Soodustus kehtib aasta lõpuni.

a utoleht S ta r ter

Numbri auto. Chevrolet Aveo meelitab välimusega.

6 Uudised.

10 Piltuudised.

4

t oime ta j a n ä d a l

Telli Autoleht koju!

Tellimiseks: l helista 660 9797 l saada e-kiri levi@presshouse.ee l mine kodulehele www.telli.ee Tellimishind 659 kr aastas, otsekorraldusega 59 kr kuus

Turg 13

Uudismudelid ja automüük septembris.

Testid ja sõiduproovid

16

Sõiduproov. Subaru WRX STI Racing kihutab juhisõbralikult.

19 Sõiduproov. Ford Mondeo põgusalt uuendatud.

Põhilood 20 Pariisi autonäituse olulisemad

­ideeautod ja huvitavamad haruldused.

24 Test: kui palju kütust neelavad uued autod tegelikult?

K a su tat ud a u t o 30 Ford Escort roostetab ja laguneb.

Nõunik 34 Kuidas liikluses kaasliiklejaid

mitte närvi ajada?

Sport 39 Vormel 1. Ülevaade Jaapani GPlt. 40 Ralli. Saaremaa ralli reportaaž.

Garaaž 44 Persoon. Muhuklubi looja Imre Nõm-

mik ei saa autosid putitamata elada.

46 Olulisemad võidusõiduautod: Lancia

Stratos HF (1974).

Toimetus

Tõnu Korrol: Autolehel sellest nädalast uus nägu Hoiate käes esimest uue kujundusega Autolehte. Alates sellest nädalast on Autolehel täiesti uus nägu, mille väljatöötamisele kulus kuid.

Viimati uuenes Autoleht võrreldaval määral 2007. aasta aprillis. Nüüdne uuenduskuur on toonasest põhjalikumgi, sest saatsime pensionile ka oma vana logo ja töötasime välja uue.

Lisaks välimusele on uuenenud ka Autolehe sisu. Kaante vahelt leiab lugeja uusi rubriike, rohkelt artikleid, fotosid, tabeleid, persoone,

graafikuid ning sel korral erandina isegi ühe luuletuse (vt lk 14)!

Loodetavasti leiab lugeja, et me pole ka põhjalikkuses midagi kaotanud. Eriti tõstaks sellest numbrist esile kütusekulutesti, milles tuuakse välja uute autode reaalne kütusekulu võrdluses tehaseandmetega. Tulemused on autoomanike jaoks kõike muud kui rõõmustavad, sest uued autod rüüpavad tootja poolt lubatust selgelt rohkem kütust (vt lk 24). Head lugemist!

n ä d a l a p l u ss j a m i i n u s

Aadress Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post autoleht@presshouse.ee Internetis www.autoleht.ee Peatoimetaja Kristjan Sooper Tegevtoimetaja Tõnu Korrol Toimetajad Margus Pipar, Andero Kaha Kujundaja Alo Soolo Keeletoimetaja Kairi Vihman Kaasautorid Margus-Hans Kuuse, Ülo Anijalg, Pille Russi, Indrek Allik, Peep Päädam Autolehe tellimiseks helista 660 9797, saada e-kiri levi@presshouse.ee või mine kodulehele www.telli.ee Tellimishind 659 kr aastas, otsekorraldusega 59 kr kuus Reklaam Marko Tiidelepp, tel 5669 5626 Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Autoleht avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud. © 2010 AUTO BILD Axel Springer AG, Saksamaa. Kõik õigused kaitstud. Avaldatud Axel Springer AG loal. Kopeerimine ükskõik millisel viisil ja keeles on eelneva kirjaliku loata keelatud.

Tasemel Saaremaa ralli

Koduse rallihooaja lõpetanud Saaremaa ralli meelitas kohale rohkearvulise publiku, kes käitus (üksikuid erandeid arvestamata) ka väga ontlikult. Korraldus oli ladus ning eriti head tööd tegi Margus Kiivri ja Erki Berendsi juhitud ralliraadio – kes võttis raadio raja äärde kaasa, teadis täpselt, mis võistlusel sünnib.

Helkurita jalakäijad

Ehkki sel teemal on kirjutatud ja räägitud aastaid, ei jõua mõnele ikka kuidagi kohale, et pimedal ajal peab jalakäija end autojuhtidele nähtavaks tegema. Helkurinõue pole ju miski jonn ega kius, vaid jalakäija enda elu ja tervise huvides. Nagu ka see, et pimedal maanteel käiakse võimalikult teepervel, mitte keset sõidurada.

Autoleht 13. oktoober 2010

S ta r t er

Chevrolet Aveo muutus ahvatlev Chevrolet’ esines Pariisi autonäitusel võimsamalt kui eales varem Euroopas.

Nelja maailmadebüüdi seas oli tal olulisimaid uus väikeauto Aveo.

Uue põlvkonna Aveost andis hästi aimu kevadine idee­ auto Aveo RS, mis oli seeriamudelile õige lähedane, eristudes vaid vähestelt detailidelt.

Edasiminek kujustuses oli ilmselge, laiem rööbe ja tugevasti kallutatud vööliin andsid sõidukile hulga tegusama väljanägemise, aga teise uksepaari peidetud käepidemed koos uste üsnagi täpse sulgumisjoonega tegid autost esmapilgul viieukselisest alati sportlikumaks peetava kolmeukselise.

Autoleht 13. oktoober 2010

Uutele Chevrolet’dele omaselt on Aveolgi selgepiiriline kaheosaline iluvõre.

Rohkem ruumi

Analoogtahhomeeter ja digitaalne spidomeeter on tsiklitest inspireeritud.

Uuelaadne kerelahendus langeb kokku mudelil Spark kasutatavaga, tugevdatud kere öeldakse kuuluvat klassis tugevaimate sekka. Senisest Aveost pikemas ja laiemas, suurema telgede vahega autos on perel ka rohkem ruumi. Ehkki konkreetseid arve pole veel nimetatud, loetakse sõitjate- ja pakiruumi mahuta-

Fotod: Chevrolet

vaks «Aveo veermik häälestati välja Euroopa sportlikumale sõidumaneerile kohaseks.» vust klassis eeskujulikuks.

Nagu esilaternate, nii domineerib ka Aveo armatuurlaua kujustuses nii-öelda mootorrattatemaatika. Tahhomeeter on tehtud analoogmõõteriistana, spidomeeter aga digitaalsena, keskkonsoolis pruugitakse sinist tagantvalgustust, mis lisab klassi.

Väikesi panipaiku on piisavalt, audio- ja sidevahendite komplekt aga üsnagi mitmekesine (USB, Bluetooth jm).

Palju mootoreid Bensiinimootorite valikusse kuulub kaks 1,2liitrist jõuallikat (70 ja 86 hj), 1,4liitrine (100 hj) ja 1,6liitrine (115 hj) mootor. 1,3liitristel, start-stopp-süsteemiga diislitel

on võimsust 75 ja 95 hobujõudu.

Esmakordselt pakutav kuuekäiguline automaatkäigukast on saadaval Aveo 1,4- ja 1,6liitrise bensiinimootoriga mudelitel lisavarustusena; manuaalkäigukastid on olenevalt mootorist viie- või kuuekäigulised.

Veermik häälestati välja Euroopa sportlikumale sõidumaneerile kohaseks, p õ h iva r u s t u s s e kuuluvad nii ABS kui ka stabiilsuskontroll.

Lisaks luukpärale hakkab valikusse kuuluma ka sedaanmudel.

Mõlemad jõuavad Euroopas müügile tuleva aasta suvel.

MargusHans Kuuse

Uus Chevrolet Aveo paistab silma õnnestunud välisdisainiga.

Aveo esituled olevat inspireeritud mootorratastel nähtust.

Autoleht 13. oktoober 2010

S ta r t er Top Gear

L ü hid a lt

Top Gear läheb maailmatuurile

Saab

Top Geari autonäitus Top Gear Live peetakse ­tänavu lisaks Suurbritanniale teis­ tes­ki riikides, muu hulgas ka Norras Oslos. Top Geari maailma­tuur lõpeb 27. märtsil ja selleks ajaks on pileti ostnud hinnanguliselt üle 300 000 inimese.

Mis on uue Saab 9-3 Aero erimudeli nimi? a) Carlsson b) Blomqvist c) Lindgren

S-klass sai tillukese diiselmootori

Õige vastus: a) Carlsson (Rootsi endise rallisõitja Erik Carlssoni auks)

VW

Mercedese lipulaev S-klass sai 60 aasta vältel esmakordselt neljasilindrilise mootori – sellisega varustatakse nüüdsest diiselmudel S 250 CDI Bluefficiency.

S-klassi uut baasmudelit käitab 2,1liitrine jõuallikas, millel kasutatakse kaheastmelist ülelaadimist. Daimleri boss Dieter Zetsche ütles Pariisi autonäitusel: „Mõni nimetab seda ehk pühaduseteotuseks, meie aga nimetame seda progressiks.”

205 hobujõudu kombinatsioonis vägeva 500 Nm pöördemomendiga tagavad kiirendusajaks 8,2 sekundit. Samas on tagatud keskmine kütusekulu 5,7 liitrit, mis kujutab luksusklassi uut ökonoomsusrekordit.

Mercedes S-klassi lai mootorivalik (sh hübriid) katab nüüdsest vahemiku 204–630 hobujõudu.

Volkswagen kohendas kupeekabrioletti Eos

MTM

Volkswagen uuendas kupeekabrioletti Eos, mille välimus sobitub nüüdsest kenasti kokku firma teiste uudismudelitega. Jaanuaris müügile jõudev Eos sai uue kujuga esilaternad, iluvõre ja kaitserauad. Sõitjateruumis on uus rooliratas ja näidikuplokk. Sarnaselt teiste Golfi sõsaratega pakutakse ka Eosele parkimisassistenti ja intelligentseid esitulesid. Metallist katuse saab avada-langetada ka kaugjuhtimispuldilt. Täiendavalt optimeeriti kütusekulu, mudel Eos 2,0 TDI vajab nüüdsest keskmiselt vaid 4,8 l / 100 km.

A u t oleht 10 a a s tat ta g a si

2. november 2000, Autoleht nr 39 MTMi juubelimudel tegi 312 km/h

Tuuningufirma MTM ehitas oma 20. aastapäevaks 472 hj arendava mootoriga Audi TT RS-i ning saavutas sellega Nardo autodroomil kiiruseks 312 km/h. Mainitud võimsuse saavutamiseks tuli turbo ja väljalaskesüsteem ümber ehitada ning juhtplokk reprogrammeerida.

Autoleht 13. oktoober 2010

Saaremaa ralli ...

võitsid Aleksander Käo / Aare Ojamäe, N-rühmas olid kiiremad Andrus Laur / Riho Luik. Varem selles klassis meistritiitli taganud Margus Murakas / Peep Kallaste hooaja viimasel rallil ei startinud. Õhus oli oht, et Saaremaa rallide traditsioon võib katkeda, sest toonane korraldaja Tarmo Tass teatas loobumisest. Õnneks aga võistlused jätkusid.

e

Lotus

Mercedes-Benz

L ü hid a lt

Mudelil S 250 CDI töötab 2,1liitrine neljasilindriline mootor. Selle põhinäitajad 204 hj ja 500 Nm on muljetavaldavad.

Lotus ehitas tillukese hübriidsõiduki

Anderson

Lotus ehitas linnaauto City Car Concept, mis on pikkuse kohta üllatavalt ruumikas.

Kolmeukseline sõiduk mahutab kuni neli inimest. Tal on 54 kW elektrimootor ja kolmesilindrilise ottomootori käitatav generaator, mis laeb akukomplekti ning kergitab sõiduulatuse 500 kilomeetrini. Kiirendusvõime 100 kilomeetrini tunnis on 9,0 s.

Anderson ehitas ligi 700 hj Bentley

Smart

Saksa tuuningufirmal Anderson valmis 695hobujõuline Bentley GT Supersports.

Auto kere kujustust on tublisti muudetud esimikust alates ning spoileri ja difuusoriga lõpetades. Kolmeosalised monteeritavad valuveljed on 22tollised.

Nissan Micra muutub viieukseliseks Smartiks

n ä d a l e t t e . va ata v e e l s ü n d m u s i w w w. a u t o l e h t. e e

Nissan

Tulenevalt eelkõige USA turu nõudlusest ehitatakse kahekohalise asemel ka viieukseline Smart, mis põhineb uuel Nissan Micral. „Pikk Smart” peaks USAs müügile jõudma 15 kuu möödudes. Nõudmine enam kui kahe istme järele kompaktses autos on osutunud vägagi suureks. Üksnes mudeliga Fortwo Smart ookeani taga kindlasti välja ei vea, sest läbimüük on tänavu üheksa kuuga langenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tervelt 62 protsenti.

Nissan Micrad tulevad Euroopasse Indiast

1 Saaremaa noortesprint

16. oktoobril kell 12 sõidetakse Saaremaal Kärla vallas TexacoHavoline’i noortesprindi karikasarja osavõistlus.

Info: www.saaremaarally.eu

võistlus 2 Mudelite Laitses

16. oktoobril kell 10.30 algab LaitseRallyPark’i automudelirajal off-road-mudelite kestvussõit „Laitse Endurance 2010”.

Info: www.hobi.ee

3 Pariisi autonäitus

Kes tahab sügise olulisemat autonäitust Pariisis oma silmaga näha, siis selleks on võimalus kuni 17. oktoobrini.

Info: mondialautomobile.com

Nissani Indias tegutsevas monteerimistehases valmis esimene suurem partii Euroopas müügile tulevaid Micrasid. Autoveolaevale laaditi 3866 autot. Üldse tahetakse käimasoleval rahandusaastal Indiast umbes sajasse riiki välja vedada enam kui 110 000 Micrat.

Autoleht 13. oktoober 2010

S ta r t er Dodge

BMW

l ü hid a lt

Dodge avalikustas uue Chargeri

13

BMW narritab uue M-kupeega BMW ei esitlenud 1. seeria Mkupeed Pariisi autonäituse stendil, vaid laskis seda riidega kaetult pildistada näitusekompleksi lähedal.

Fotode alusel võiks arvata, et tegu on praktiliselt seeriakõl-

Hennessey

Volkswagen

päevaga või kiiremini kavatsevad briti seiklejad läbida 16 000 km pika vahemaa Londonist Kaplinna Lõuna­Aafrikas. Mehed stardivad 17. oktoobril, autoks on Land Rover Discovery.

Katte all poolpeidus on 1. seeria M-kupee, mis saab eeldatavalt 350hobujõulise turbomootori.

Hennessey Camaro sai 755 hobujõudu

USA tuuningufirma Hennessey paigaldas Camarole V-8mootori, millest pigistati välja koguni 755 hj ja 1035 Nm. Sellisega teeb Camaro 0–97 km/h 3,3 sekundiga ja läbib neljandikmiili 10,9ga.

Kiirenduse ajad on sõidetud Nitto erirehvidega. Ehitatakse kõigest 24 super-Camarot.

Autoleht 13. oktoober 2010

vuliseks viimistletud sõidukiga.

M-kupee on tavalisest madalam ja laiema rööpmega. Väljalasketorusid on neli ning nende vahele mahub uus difuusor.

Arvatavalt käitab autot kahe

turboga kolmeliitrine reaskuuene mudelilt Z4 sDrive35iS. Võimsust prognoositakse 350 hj lähikonnas.

Käigukastivalikusse tulevad tõenäoliselt kuuekäiguline manuaal ja seitsmekäiguline kahesiduriline.

Volkswagen Passat saavutas 3,14 l / 100 km

Sunday Timesi ajakirjanikud püstitasid maailmarekordi standardpaagiga varustatud seeriaautode seas, läbides Volkswagen Passat 1,6 TDI BlueMotionil 2463 km. Enne rekordkatset tehti paak tühjaks ja sellesse mõõdeti 77,25 liitrit standardset diislikütust, seega kujunes keskmiseks kuluks 3,14 l / 100 km. Sõit toimus Suurbritannia ja Prantsusmaa teedel keskmise kiirusega 72 km/h.

Autole järgnesid vaatlejad, kelle ettekanne saab olema aluseks rekordi registreerimisel Guinnessi rekordite raamatusse.

Maybachi kupee maksab üle 10 miljoni krooni Saksa tuuningufirmal Xenatec valmis Maybach 57S-i baasil ehitatud kupee, mis on sedaanist veelgi laiem ja madalam.

Tohutu pika (5,7 m) kaheukselise kujustuses olevat mängus Mercedes-Benzi disainidirektori Gorden Wageneri enda käsi.

Tuule- ja tagaklaasile anti suurem kalle. Uksed tehti eriti laiad (+ 200 mm), et lihtsustada pääsu tagaistmetele. Tellida saab klaaskatuse. Tagarataste rööbet laiendati, 20tollised rattad on põhi-, aga 21tollised lisavarustuses.

Mootorile hobujõude lisada

Fotod: Maybach

Dodge avalikustas uuendatud lipulaeva Charger, mille esiosa on tublisti muudetud, kaasa arvatud laternad ja alumiiniumist kapott. Tagaosa katvais laternais pruugitakse tervelt 164 valgusdioodi.

Mootoreid on esialgu kaks, 3,6liitrine V-6 ja 5,7liitrine Hemi V-8. Nelikveolistel mudelitel lülitub esivedu automaatselt, üksnes vajaduse tekkides.

polnud mõtet, sest uuendatud Maybach 57S sai neid niigi 18 võrra juurde (630 hobujõudu).

Ehitada kavatsetakse üksnes 100 kupeed tükihinnaga üle 10 miljoni krooni.

Telli uuenenud Autoleht erihinnaga 4,92 kr/number ja

võida unistuste mängukomplekt Selle aasta kuumim automäng Gran Turismo 5

42tolline teler Panasonicult

Mängukonsool Sony Playstation 3

Erakordne pakkumine: otsekorraldusega tellides maksad esimesel kolmel kuul Autolehe numbri eest vaid

Auhinna loosimises osalevad kõik, kellel on käesoleva aasta 19. novembri seisuga kehtiv Autolehe tellimus. Võitja kuulutame välja 24. novembri Autolehes.

4,92 krooni (kolme kuu eest 59 krooni).

Autolehe tellimiseks on kolm võimalust: ␣ mine kodulehele www.telli.ee ␣ saada e-kiri levi@presshouse.ee ␣ helista 660 9797

Lisaks kingime

500 kiiremale tellijale Top Geari DVD

S ta r t er

Nädal piltides

saada pilt!

Margus Pipar

autoleht@autoleht.ee või Autoleht, Liimi 1, 10621 Tallinn

Pille Russi

Autoajakirjanikud käisid läinud nädalal Audru ringrajal tutvumas kuue finalistiga, mille seast selgub novembris Eesti aasta auto 2011.

Finalistid on Opel Astra, Opel Meriva, Citroën C3/DS3, Volvo S60, BMW 5. seeria ja Dacia Duster.

Volvo

USAs pandi oksjonile 1909. aasta auto Thomas Flyer, mille analoog võitis 1908. aastal nn Suure võidusõidu New Yorgist Pariisi. Reisi ainetel tehti 1965. aastal komöödia „Suur võidusõit” Jack Lemmoni ja Tony Curtisega peaosades.

Muutmaks tulevikutransporti efektiivsemaks, soovitab Volvo suurendada raskeveokite pikkust. Põhja-Rootsis testib firma 90tonniseid 30 meetrit pikkasid puiduveokeid.

10 Autoleht 13. oktoober 2010

Saaremaa ralli ajal oli Kuressaare kultuurikeskuses üleval näitus Eesti auto- ja motospordi ajaloost.

S ta r t er järelehüüe

Uwe Gemballa 1958-2010 Vähem kui 20 km kaugusel Porsche sünnikodust StuttgartZuffenhausenis asub selle Saksa margi autode tuunimisele spetsialiseerunud firma Gemballa, mis on korra juba tunnistatud parimaks omasuguste seas.

Võtke lahti ta kodulehekülg ja te loete, et keegi Andreas Schwartz muudab Leonbergis teie unistused teoks. Mitte Uwe Gemballa, kes omanimelise margi ligi kolme aastakümne

eest asutas ja legendaarseks muutis? Paraku on see nõnda.

Uwe Gemballa jäi LAVs ärireisil olles kadunuks tänavu veebruaris. Kaheksa kuud hiljem leiti ta Pretoria lähistelt, kuuliauk kolbas ja käed selja taha seotud.

Niisiis ta hukati. Kes seda tegid?

See huvitab Gemballa perekonda, kahe riigi politseid ja Interpoli, samuti ka meistertuunija tuhandeid poolehoidjaid.

Versioone on terve hulk, aga

üks uskumatum teisest. Räägitakse Gemballa tõsistest rahalistest raskustest, aga samuti avalikuks tulnud salaarvetest Šveitsi pankades. Ühtede arvates oli ta pennitu, aga 9. veebruaril nõudnud ta naiselt tungivalt miljoni euro ülekandmist LAVsse. Mõnel väitel värvanud hämara taustaga Tšehhi miljardär Radovan Krejcir Gemballa oma rahapesuskeemi. Muide, midagi naiivsemat kui sularaha

toimetamine Euroopast LAVsse pilkupüüdvate Gemballade ukseõõntes, on üldse raske välja mõelda. Krejciri äripartner Lolly Jackson lasti maha viis kuud tagasi, nüüd kardab oma elu pärast ärimees Juan Meyer.

Gemballa suurim viga oli siduda end allilmaga. Ta tegi oma kutsealal head tööd ja jääb sellisena autoinimeste mälestustesse. Firma uuel bossil Andreas Schwartzil annab pingutada.

J ä r gmise s a u t ol e he s ...

Test: Škoda Yeti, Nissan Qashqai, Hyundai ix35 ja Reanult Koleos

Proovisõit: Taskurakett Seat Ibiza Cupra

Nõunik: Mida teha, kui tankisid vale kütust?

Autoleht 13. oktoober 2010 11

Ilmunud on selle aasta parim autoraamat.

Ideeautode loojad vaatavad alati hulk aastaid ette.

Mis praegu paistab ulmeline, võib aastate pärast seista tavakodaniku garaažiteel.

MARGUS-HANS KUUSE

50 ideeautot

Telli nüüd Eesti nimekaima autoajakirjaniku Margus-Hans Kuuse koostatud ülevaatlik teos autoajaloo silmapaistvamatest ideeautodest.

Raamatu hind tellijale

vaid

199.– 12,72 �

(poes 249.–) 15, 91 �

Raamatu tellimiseks on kolm lihtsat viisi: helista numbrile 660 9797, saada e-kiri tellimissooviga aadressile levi@presshouse.ee, mine aadressile www.telli.ee/telli/50ideeautot ja vormista tellimus.

t ur g

Uued Eestis Lexus IS

Veidi iluravi saanud Lexuse sedaani valikus on uusim versioon 2,2liitrise 150 hj diisliga IS200d.

Hinnad alates 499 900 kroonist.

Uus Volkswagen Sharan maksab üle 400 000 krooni Volkswageni suure mahtuniversaali Sharan uus mudel alustab hinnaga 411 100 krooni. Pakutakse kolme mootorit ja kolme varustustaset. 150 hj ottomootoriga baasmudel 1,4 TSI BlueMotion Technology Trendline on viieistmeline, auto põhivarustusse kuuluvad muu hulgas kaks tagumist liugust, stabiilsuskontroll, üheksa turvapatja, neli elektriakent, elektrilised soojendusega välispeeglid, kolmetsooniline kliimaseade, CD/MP3raadio, esiistmete soojendus ja elektromehaaniline seisupidur. Diislihuviliste tarvis on kaheliitrised 140 ja 170 hj jõuallikad (alates 453 700 kroonist). uute autode müük

Autoturg kosus septembris Uute sõiduautode registreerimine septembris, markide esikümme Mark

Toyota tegi septembris vägeva müügi, müües peaaegu sama palju autosid kui Škoda ja Ford kokku.

September oli parim uute sõiduautode müügikuu sel aastal, kuid ümmargusest tuhandest jäi registreerimisandmetes veel pisut puudu.

Pärast kolme järjestikust plusspoolel kuud on mahajäämus eelmisest aastast kahanenud 339 autoni (–4,3%), samas kui näiteks juunis oli see arv veel –868.

Toyota ülekaalukas tulemus septembris viis ta hoobilt tabeli etteotsa ka aasta kokkuvõttes, senine liider Renault maabus 32 autoga seekord alles 12. kohal (kokku 924 autot). Mudelite osas on sep-

1. Toyota 2. Škoda 3. Ford 4. Peugeot 5. Honda 6. Hyundai 7. VW 8. Nissan 9. Subaru 10. Citroën Muud Kokku

Sept. Sept. Muutus, Kokku 2010 2009 % 2010 159 94 69,1 986 99 67 47,8 740 78 29 169 423 65 26 150 417 59 62 –4,8 496 58 102 –43,1 273 54 34 58,8 437 52 13 300 267 50 17 194,1 331 39 25 56 347 256 343 –25,4 2795 969 812 19,3 7512

Allikas: ARK

tembri parimal Škoda Octavial Renault Megane’i juba veidi raskem troonilt tõugata. Üheksa kuu kokkuvõttes on esikolmik Megane (494), Octavia (363) ja Toyota Avensis (319).

Mercedes-Benz G-klass

Igihalja maastikuauto uuendatud mootorivalikus on 211–224 hj diislid ning 388–507 hj bensiinimootorid. Odavaim (kolmeukseline) mudel G 350 CDI maksab 1 143 600 krooni.

Uute sõiduautode registreerimine septembris, esi-21 Mark ja mudel 1. Škoda Octavia 2. Toyota Corolla 3. Toyota Avensis 4. Nissan Qashqai/+2 5. Ford Focus 6. Subaru Legacy 7. Hyundai i20 8. Peugeot 3008 9.-10. Honda CR-V 9.-10. Volkswagen Golf 11.-12. Škoda Superb 11.-12. Toyota Auris 13.–15. Citroën Berlingo 13.–15. Renault Kangoo 13.–15. Škoda Fabia 16. Kia Sportage 17. Hyundai i30 18. Honda Accord 19.–21. Kia cee’d 19.–21. Subaru Forester 19.–21. Toyota Land Cruiser 150

Tk 44 41 39 36 35 34 32 30 26 26 22 22 20 20 20 19 18 16 15 15 15

Allikas: ARK

Autoleht 13. oktoober 2010 13

f oor um

Ford ja Peugeot «Äkki, teispool käänakut lõppenud Peugeot’l on rutt ...»

Räägin loo, mis juhtus kord.

Sõitis maanteel vana Ford.

Aga äkki üks Peugeot võttis sabas sisse hoo!

Autojuht ei olnud kehv.

Nobedalt käis ringi rehv.

Auto läikis, uhiuus.

Juht ta roolis nagu tuus.

Käigukang ja pidur, gaas.

Akna taga avar aas.

Mööda tuhises kui nool.

Ah, kus rutt on sel Peugeot’l!

Loojuv päike pildus tuld.

Raadios mängis rokikuld.

Kiire Prantsuse kupee.

Ja siis silmist kadus see.

Tuju hea ja kerge meel.

Halb kõik maha jääb sel teel.

Häirimatult raius Zep. Kaugele viis taevatrepp.

pirn

Käigukang ja pidur, gaas.

Akna taga laius laas.

Kurv ja sirge, märk ja viit.

Kuhu tahes keera siit.

Wimberg kirjanik

Äkki, teispool käänakut lõppenud Peugeot’l on rutt ...

Nukralt teda näha võis –

enne uhkust täis kui põis.

Lagunes vist ära koost?

Ja nii möödus Ford Peugeot’st. *** Jah, kui kõnnid uljaspäi, ei su käsi hästi käi.

Taani, Horsens, 18.–19. 9. 2010

«Kirsiks tordil on paremale poolele integreeritud pukseerimiseks mõeldud metallsilmus.»

Kultusajakirjanik Peteris Tars rokib taas auto24.ee-s. Seekord on Tarsi käima tõmmanud Dacia Dusteri pukseerimisaas.

Luge ja a r va b

Liiklus on osa kultuurist

Olen mõtteid mõlgutanud piirkiiruse märkide muutmise teemadel – ühel hommikul on teatud teelõik järsku ohtlik/ohutu, sest üks ametnik on selle niimoodi paika pannud. Talvel, ilusa päikeselise ilmaga, kuiva asfaldiga on see teelõik järsku ohtlikum kui suvel vihmase ja hämara ilmaga.

Ju siis eeldatakse, et autojuht valib kiiruse vastavalt ilma- ja teeoludele jne nagu eeskirjades kirjas. Aga samamoodi võib ta seda ka talvel teha. Aga eks probleem olegi selles, et mõistusega autojuhte on vist vähem kui suvalisi kah-autojuhte.

Aga nendest 60ga sõitjatest ilmselt lahti ei saagi. See on juba nende ajus kinni. Kes lihtsalt kardab sõita, kes on põhimõtteliselt ülbe ja hoolimatu ning püüab 14 Autoleht 13. oktoober 2010

A u t o l e h t. e e k ü s i b

oma alaväärsuskomplekse teiste peal välja elada või mis iganes muud põhjused – psühholoogidel siin uurimistööd palju.

Liiklus on osa üldisest kultuurist ja kui selle tase on võrdne Võsa-Petsi saadetes näidatavate inimeste kultuuritasemega, siis pole midagi parata.

Arwo

Politseinike käitumine häirib

Kui meeldib aeglaselt sõita, siis lase ikka teised mööda: Eestis eriti seda kommet pole, mujal maailmas küll, isegi Läti juhid mõtlevad sellele, et teistele tagant tulijatele head teha ja ilusasti mööda lasta.

Kõige rohkem ärritab see, kui liikluspolitsei passib eraautoga metsas ja kui kiiruseületajat

näeb, siis sõidab metsiku kiirusega maanteele, rikkudes liikluseeskirju, sõidab möödasõidu keelualal mööda ning tekitab ohtlikke olukordi rahulikult sõitjate vahel süstides. Ning paneb alles siis vilkurid tööle, kui inimesed pole aru saanud, et tegu on politsei, mitte liiklushuligaaniga! Eriti hullud politseinikud on Tallinna–Haapsalu maanteel.

Mel

Kirjuta!

Ootame su kirja aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või autoleht@autoleht.ee Räägi kaasa ka meie foorumis www.autoleht.ee

Kas sinu autol on lihtne esilaterna pirni vahetada?

Jah, mõne minuti töö

46%

Võiks olla lihtsam

32%

Pole kunagi proovinudki vahetada 14% Väga keeruline

Uus küsimus: Kas oled tankinud vale kütust?

8%

Eestisse on ehitatud palju rattateid, kuid on veel piisavalt kohti, kus ühele teele peab mahtuma nii auto, kui ka jalgrattur.

Vältige siis ohte ja sõitke mõlemad hästi viisakalt ning teineteisega arvestades.

+

=

Fotod: Subaru

t e s t id j a sõidup r oo v id

Kiirust juurde!

Subaru mudelivaliku kõige kiirem esindaja WRX STI muutus põgusana tunduva uuenduskuuri käigus luukpärast sedaaniks, kiiremast kiiremaks ning tagatipuks ka odavamaks. Õigupoolest jäi 300hobujõuline mürsk ilma ka oma endisest nimest Impreza WRX STI, mille asemel pruugitakse edaspidi lihtsalt WRX STI Racingut. See peaks kiiruslikku mudelit lihtsurelikest Imprezadest paremini eristama.

579 900kroonisena eristub uus STI oma nõrgematest sõsaratest muidugi ka hinna poolest, kuigi on varasemast luukpära-STIst odavam, mis maksis debüteerides 50 000 krooni rohkem.

Kiirem kurvisõit Hinnakärpest hoolimata on super-Subaru kiiruses võitnud, kuid seda mitte tänu mootorituuningule. 2,5liitrine boksermootor arendab endiselt 300 hobujõudu ja tubli 407 Nm 16 Autoleht 13. oktoober 2010

pöördemomenti. 0–100 km/h kiirendusaegki on 5,2 sekundiga endine, aga vanast kiirem on uus STI ikkagi: kurvides!

Ilmselt piisab teadjatele kahest faktist: STI Racingu testimisel lõi kaasa Tommi Mäkinen ja arendustöö toimus Nürburgringil. Esimene on teadupärast neljakordne soomlasest ralli­ tšempion ja teine autode jaoks uskumatult

«Kui liigitada Subaru STI sportautoks, siis on kindlasti tegu praktilise sportautoga.»

piinarikas ringrada, mida kutsutakse roheliseks põrguks.

Ringrajal sõbralik Tulemuseks on sedaanide rekord Nürburgringil tulemusega 7 minutit 55 sekundit, millega STI lööb ka selliseid hiide nagu Porsche Panamera Turbo (500 hj) ja Cadillac CTS-V (564 hj). Proovisõit STI-ga ei toimunud siiski Nürburgringil, vaid toredal Ahvenisto ringrajal Soomes.

STI paistis eelkõige silma sellega, et ka keskpärane juht võib minna ja sellega päris kiiresti sõita, sest auto sisendab juhile kindlust. Hirmutav oli ringrada oma järskude tõusude-languste ja pimedate kurvidega, kuid Subaru tuhises nagu lingukivi mööda asfaldi-

S u b a r u WR X S TI R a c i n g

Hind:

579 900 krooni

Hind alates: 579 900 kroonist Eestis müügil: nüüd Mootor: B-4, otto, 2457 cm3, turbo Võimsus: 221 kW (300 hj) 6000 p/min Pöördemoment: 407 Nm 4000 p/min Käigukast: kuuekäiguline manuaalkäigukast Telgede vahe: 2625 mm Pikkus/laius/kõrgus: 4580/1795/1475 mm Tippkiirus: 255 km/h Aeg 0–100 km/h: 5,2 s Kütusekulu (l/m/k): 14,1/8,4/10,5 l / 100 km Garantii: kolm aastat Hooldevälp: 15 000 km b a as va rus t us

8 Turvapadjad

Mitteblokeeruvad pidurid

Kesklukustus

Vihmasensor

Uue mudeli sedaankere andvat vana luukpäraga võrreldes eeliseid eelkõige aerodünaamikas.

Stabiilsuskontroll

Esitulede pesurid

Eesmised udulaternad

Elektrilised aknatõstukid

Konditsioneer

Juhiistme kõrguse reguleerimine

Kiirushoidik

CD-mängija

Esiistmetesoojendus

Valuveljed

AUX sisend

4

linti edasi. Jõudu jätkub piisavalt, et ei peaks pidevalt käike vahetama, nii ala- kui ka ülejuhitavus on kenasti kontrolli alla saadud.

Aga disain?

Ka ringrajalt maanteele minnes jättis STI sportauto tunde, mida tuleb mõista kiitusena.

Vedrustus on päris jäik, aga mitte ebamugav, rehvimüra kostub sõitjateni palju, aga mitte segavalt palju. Tehnohulludele on jäetud võimalus autot vastavalt oma soovidele ka natuke seadistada. Reguleeritav keskdiferentsiaal DCCD võimaldab autot seada vastavalt teeoludele (libe tee või kuiv ringrada), ühtlasi saab stabiilsuskontrolli VDC välja lülitada või vähem aktiivseks muuta. Varasemastki on tuntud nupp SI-Drive, mis muudab auto reageerimiskiirust gaasivajutusele.

STI sõitjateruum on lihtsapoolne. Selles hinnaklassis ootaks ilmselt enamat. Ruumi on neljale ning mingile kogusele pagasile, kuigi suuruse ega praktilisusega pakiruum ei

Hinded

Ralliäss Tommi Mäkinen arendas STI maailma kiireimaks sedaaniks Nürburgringil. hiilga. Kui aga liigitada STI sportautoks, siis on kindlasti tegu praktilise sportautoga.

Paraku ostetakse sportautosid sageli välimuse pärast ning siin on sunnitud STI Racing kõrvad lonti laskma. Välist hiilgust tal pakkuda ei ole. Sisu see-eest aga küll.

Tõnu Korrol Ahvenisto–Tallinn

Hind ja varustus Disain Sõitjateruum Mootor ja jõuülekanne Sõiduomadused Autolehe hinnang: Plussid: dünaamika, juhitavus Miinused: disain, sõitjateruum Kokkuvõte: võimekas auto teel ja ring­ rajal, mis pakub sõidunaudingut, aga mitte visuaalselt naudingut.

Boksermootor arendab endiselt 300 hobujõudu.

Auto muutus kiiremaks eelkõige kurvides.

Kiireim Subaru on nüüdsest lihtsalt WRX STI Racing, Impreza nime enam ei kasutata.

Sõitjateruumi koostekvaliteet on korralik, kuid kõik materjalid pole 600 000kroonist hinda väärt.

Autoleht 13. oktoober 2010 17

VÄIKEREKLAAM Soodsa hinnaga kärukonksud veelgi soodsamalt!

Oktoobris konks koos paigaldusega 500 krooni odavamalt.

Energia,

mida su auto vajab

> >

Parimad akud sõiduautodele Valikus ka akud USA autodele

Hinnad ja päring:

www.tespera.ee tel: 672 0202 503 9679

Kontakt: Tespera OÜ Kalda 9a Tallinn tel: 672 0202, 503 9679 Avatud: E¬R 9¬18

Meilt ud ka mu dimon autore d töö

Maaletooja: Balti Autoosad AS Edasimüüja: Fixus kauplustekett

www.fixus.ee

Sa ei ostnud ju Hiina autot?

Aga Hiina rehvid?

35%

Pakume Sulle alati vähemalt allahindlust mõistlike Euroopa rehvide ja samuti tippkvaliteediga rehvide pealt.

Hooaja 10/11 rehvikomplekti paigaldus

250.www.aabe.ee alates

KUMM.EE

UUS!

Arvutustehnika ja koduelektroonika parima hinna otsing nüüd ka mobiilidele!

REHVIDE TEENINDUSPUNKT

18 Autoleht 13. oktoober 2010

Kummikunstnikute OÜ Rästa 2A, Tallinn 13425 tel.

655 3556 mob.

56 959 697 e-mail: info@kumm.ee

REHVIDE MÜÜK, PAIGALDUS, PARANDUS, REHVIHOTELL 195/65R15 Continental PremiumContact2 895,Continental EcoContact3 875,GoodYear EfficientGrip 875,GoodYear Excellence 850,GoodYear DuraGrip 800,GoodYear DT3 750,Dunlop FastResponse 850,Milestone Revolution 625,Wanli S1023 550,Ostes rehvid meilt, paigaldus poole hinnaga!

t e s t id j a sõidup r oo v id

Mondeo uuendused on kõige enam märgatavad auto esiosas: uus on näiteks kaitseraud, radiaatorivõre, kapott ja päevasõidutuled.

Fotod: Ford

Põgusalt uuendatud Ford Mondeo Lisaks värskemale ilmele sai Ford Mondeo ­uuenduskuuri tulemusena juurde kaks mootorivõimalust ning pardale ­täiendavat sõitjate mugavust ja ohutust suurendavat tehnikat.

Välised muudatused puudutavad enim auto esiosa, kaheosalise radiaatorivõre ülemist poolt kahandati, alumist kasvatati ning lisati valgusdioodidel töötavad päevasõidutuled. Sama tehnoloogiat pruugitakse ka tagalaternates.

Varustusse lisandusid sõidurajal püsimist abistav süsteem, mis kõrvalekalletest annab teada roolivärinaga, automaatne kaug- ja lähitulede ümberlülitus ning juhi ärksust jälgiv seade. Viimane jälgib auto sõidujoont, võimalikku jeerimist ning kui see ületab kriitilise piiri, annab märku helisignaaliga.

Kuigi sõitjateruumi materjalidele ja kvaliteedile polnud juba värskenduskuurieelsel mudelil midagi ette heita, anti uuele mõningast peenlihvi, mis muidugi asjale kahjuks ei tule. Olulisemad on aga uued mootorid, 240hobujõuline otto- ja sellest 40 hobujõu võrra tagasihoidlikum diisel.

Võimekad mootorid Otsepritsega 240hobujõuline turbomootor toimetab koostöös kahe siduriga PowerShift automaatkäigukastiga tsiviliseeritud moel, sujuvalt ja käratsemata, kuid suudab anda vajadusel Mondeole ka esmaklassilise dünaa-

mika. Auto saavutab paigalt stardist sajakilomeetrise tunnikiiruse 7,5 sekundiga.

Et 90 protsenti 340njuutonmeetrisest pöördemomendist on saadaval juba 1400 pöördel minutis ja tipp vahemikus 1900– 3500, siis, nagu arvata võite, sitkusest peaaegu igal töökiirusel puudu ei tule. Keskmiseks kütusekuluks teatab Ford aga vaid 7,7 liitrit sajale kilomeetrile.

Mõistagi on uus 200hobujõuline diisel veel ökonoomsem, keskmine näitaja kuus liitrit, kuid mitte oluliselt aeglasem, sajakilomeetrine tunnikiirus tuleb kätte 8,1 sekundiga (manuaalkäigukast).

Juhitavuselt kuulub uuendatud Mondeo klassi paremikku, kuid on samas üpris raske, käitudes oma 1569 tühimassikilogrammiga veidi laisalt.

Uuendatud Mondeo hinnad algavad 300 000 kroonist, varustus on baastasemelgi rikkalik, sisaldades lisaks tavapärasele ka näiteks kiirushoidikut ja esiklaasisoojendust.

240hobujõulist mootorit saab vaid rikkalikuima Titanium-paketiga.

Kristjan Sooper München–Tallinn

Sõitjateruumi materjalid on soliidsed ning koostetöö kõrgel tasemel.

Ford Mondeo Tita nium

Hind:

448 900 krooni

Hind alates: 299 900 kroonist (2,0, Trend) Eestis müügil: nüüd Mootor: R-4, otto, 1999 cm3 Võimsus: 177 kW (240 hj) 6000 p/min Käigukast: kuuekäiguline automaatkäigukast Pikkus/laius/kõrgus: 4850/1886/1500 mm Tippkiirus: 246 km/h Aeg 0–100 km/h: 7,7 s Kütusekulu (l/m/k): 10,9/6,0/7,7 l / 100 km Garantii: kaks aastat Autolehe hinnang: Plussid: varustus, sõiduomadused, ruumikus Miinused: suur tühimass Kokkuvõte: ruumikas, hästi varustatud ja suurepäraselt juhitav pereauto, millele on raske midagi olulist ette heita.

Autoleht 13. oktoober 2010 19

f ook us

Pariisi ideeautod Et suur osa Pariisi autonäitusel esitletud ideeautodest ja haruldustest oli suuremal või vähemal määral seotud elektritemaatikaga, on järgnevate lehekülge autovalik veidi nihkes, sisepõlemismootoriga ideeautode osakaal ei olnud nii suur kui neil lehekülgedel.

Aga oleks ju igav laduda ritta üha uusi ja uusi seeriamudeli välimusega sõidukeid, millel sisepõlemismootor asendatud elektrimootoriga või siis sõgedalt kalleid (elektri)mootorkärusid, üks äbarikum kui teine.

Mitmest põnevast autost on plaanis pikemad lood, üks neist, Jaguar C-X75-st ilmub juba järgmises numbris ja seepärast ei ole neid lühiülevaates käsitletud või on seda tehtud põgusamalt kui vääriksid.

Kristjan Sooper Pariis–Tallinn

Nissani universaalne linnaauto

Nissani ideeauto Townpod annab aimu autotootja kavatsustest saastevabade sõidukite vallas.

Omapärane, et mitte öelda veider disain peidab praktilist ja paindlike kasutusvõimalustega sõidukit, näiteks saab tagaistme voltida esiistme sisse ja muuta selle kaubikuks. Autol puudub hõlpsamaks sisenemiseks-väljumiseks B-piilar (ehk nn uksepost), tagumised lünkanduksed lukustuvad esimeste, tavalistel pöördhingedel uste külge. Mõistagi leidub autos ammendav meelelahtus-infosüsteem, millega saab teadagi ühendada kõiksugu elektroonikavidinaid.

Tehnika on Townpodil sama, mis elektriautol Leaf. See tähendab sõiduulatust 160 kilomeetrit.

20 Autoleht 13. oktoober 2010

d ja haruldused Ideeauto quattro sünnipäevaks Audi tähistab quattro 30ndat sünnipäeva ideeautoga quattro concept. Siiski toob juba esimene pilk autole, eriti kui see juhtub langema tagant nurgast, silme ette Sport quattro, mis nägi ilmavalgust 1984. aastal. Sellest autost ütleb Audi olevatki quattro concept inspireeritud.

Ideeauto mahutab kaks sõitjat, see on 150 millimeetrit lühema telgede vahega ning 40 mm madalama katusejoonega kui RS 5, millel ta baseerub. Kere on valmistatud põhiliselt alumiiniumist, kapott ja tagaluuk aga näiteks süsinikplastist. Sõiduk kaalub 1300 kilogrammi, mida on enamvähem sama palju kui kaalus ka Sport quattro.

RS 5 V-8-mootorit arendab turbolaaduriga reasviiene, mis on autosse asetatud piki ja see arendab 408 hobujõudu.

Kiirendusaeg 0–100 km/h on 3,9 sekundit.

Audi ametlikus pressiinfos ei ole mainitud autoga seoses mingeid plaane, kuid ajakirjandusest leiab viiteid, et quattro concepti esiosas kasutatud disainielemente võib kohata tulevikus seeriamudelitel.

Muide, ideeauto värv kannab nimetust Col de Turni White, Col de Turini on mägi Prantsusmaa Alpides, millest lookleb üle maailma üks kuulsamaid ralli kiiruskatseid.

Renault’ elektrisportauto

Renault’ ideeauto DeZiri disainist leiab viiteid Renault’ tuleviku disainikeelele, mis, nagu näha, peaks olema vägagi hoogne. Sisemus on omapärane, kui juhiuksel on erkpunane lakitud viimistlus, siis kaassõitja uks on kaetud valge nahaga. Armatuurlaua ekraanil paikneb spidomeeter, keskse puutetundliku ekraani vahendusel juhitakse navigatsioonisüsteemi.

Mõistagi saab juht teavet energiakasutusest.

150hobujõuline elektrimootor võimaldab paigaltstardist sajakilomeetrise tunnikiiruse saavutamist viie sekundiga. Akud lubavad ühe laadimisega sõita 160 kilomeetrit. Kevlarkatmiku ja terastorudest kandmikuga auto kaalub 830 kilogrammi.

DeZir’l leidub vormel 1-st tuttav KERStehnoloogia: kui auto pidurdab, siis salvestatakse kineetiline energia akusse ning juht saab salvestatud energiat kasutada ajutise lisavõimsuse tekitamiseks roolil oleva nupu abil.

Kia Pop vaatab kaugele

Kia Pop on kolm meetrit pikk kolmekohaline elektriauto. Kia ütleb, et sõiduki disaini mõjutas palju autonduse välist, näiteks purilennukid ning ka jalgrattad. 50kilovatise mootoriga varustatuna suudab Pop sõita ühe laadimisega 160 kilomeetrit. Kia teatab, et Pop ei vihja ühelegi järgmise põlvkonna sõidukile, vaid vaatab veel kaugemale ette.

Peugeot linnaauto

Peugeot teatab, et HR1 eesmärgiks on muuta linnas liiklemine lihtsamaks. Auto on 3,69 meetrit pikk ja varustatud omapärase ustesüsteemiga: elektriajam tõstab need üles. Ees asuva sisepõlemismootoriga ja tagaosas asuva elektrimootoriga HR1 sõiduk võib liikuda vaid elektri toel. Kui lülituvad sisse mõlemad mootorid, on auto ka nelikveoline. Esiosas paiknev 1,2liitrine 110 hj bensiinimootor on üks kolmest tulevikus Peugeot’ mudelivalikus kasutusele tulevast kolmesilindrilisest mootorist.

BMW viitab uuele „kuuendale”

BMW 6. seeria kupee ei saa olla kaugel toodanguautost, seda enam, et praegune 6. seeria läheb peagi välja vahetamisele. Pariisis näidatud elegantse idee-kupee sisemuses leidub 2 + 2 istmeskeem, selles on uuendatud iDrive’i-nimeline keskne juhtimissüsteem ning esilaternates pruugitakse valgusdioode. Mootorite kohta pole BMW veel infot andnud.

Autoleht 13. oktoober 2010 21

f ook us Lotuse uus superauto Pariisi näituse suurima üllataja Lotuse võimalikest arengutest ning publiku ette paisatud kuuest uuest mudelist tuleb Autolehes kindlasti edaspidi pikemalt juttu. Siinkohal keskendume ühele neist, fotol olevale superautole Lotus Espritile.

Tagaveolist keskmootoriga autot viib edasi viieliitrine V-8, mis annab juhi käsutusse 620 hobujõudu ja 720njuutonmeetrit.

Tippkiiruseks teatab Lotus 330 km/h, 0–100 km/h ajaks 3,4 sekundit, kahekohalise auto tühimass on 1450 kg. Autole saab paigaldada ka hübriidajami.

Espriti tootmine peaks algama 2012. aasta lõpus ja müük 2013. aastal. Teada on ka orienteeriv hind: 110 000 naela, ehk umbes kaks miljonit krooni.

Superauto tulevikust

Lamborghini ideeauto Sesto Elemento nimi viitab süsiniku numbrile Mendelejevi tabelis (kuues element). See superauto kaalub, pole vist raske ära arvata tänu millise materjali laialdasele kasutamisele, aga olgu siiski ka öeldud – süsinikplasti – vaid 999 kilogrammi. Laialdaselt kasutatakse ka alumiiniumi. 570 hj V-10mootor paiskab selle nelikveolise auto paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni 2,5 sekundiga.

Automobili Lamborghini president Stephan Winkelmanni sõnul näitab Sesto Elemento, millised võivad olla tuleviku superautod: kerged, ülivõimekad ja palju sõidurõõmu pakkuvad.

Kolm uut ralliautot

Ford, Citroën ja Mini esitlesid uusi ralliautosid, vastavalt Fiesta, DS3 ja Countryman. Mõistagi oli põnevaim viimane, sest mark naaseb rallile pärast pikka äraolekut.

Prodrive’is ehitatud ralliauto südameks on 1,6liitrine kuiva karteriga ja kuni 2,5baarist rõhku arendava turbolaaduriga mootor.

Käigukasti on kuuekäiguline järjestiklülitustega. Auto pikkus on 4110 millimeetrit ning mass 1200 kilogrammi (FIA määratud miinimumkaal).

22 Autoleht 13. oktoober 2010

Kehv, aga see-eest kallis

See 34hobujõulise Chery mootoriga Buggy Norster 600R maksab metsikud 190 000 krooni. Tema tippkiirus on 90 km/h, kuid ka see võib olla hirmus, sest juba seisvasse autosse sisse istumisel tuli ettevaatlik olla, et lipp-lipi peal ja lapp-lapi peal konstruktsioon kokku ei kukuks. Pedaalid on paigutatud põrandast nii kõrgele, et kui kand toetab põrandale, saab neid vaid varbaotsaga vajutada.

Õudne, kuid odav

Tuneesiast pärit kolmerattaline ja kahekohaline Queen Star paneb ka kõige hullema Hiina käkkauto särama kui kvaliteettoote. Ülirohmakat koostetööd püüab tasandada hind, mis on 2500 euro ehk 39 000 krooni ringis. Mootoriks on 49kuupsentimeetrine bensiinimootor, kaadervärgi akut saab laadida päikesepatarei vahendusel.

LAMELLREHVID BRIDGESTONE Noranza 2

MICHELIN X-Ice North2

195/65R15

1841.- 1195.- 1981.- 1445.-

205/55R16

2611.- 1650.-

225/45R17

3606.- 2350.-

RS STYLE* 14” 1175.- 895.15” 1330.- 995.16” 1570.- 1195.17” 1890.- 1395.-

KLEBER Kapnor5

TIGAR Sigura 1033.- 895.-

2314.- 1495.- 1402.- 1195.-

BRIDGESTONE Blizzak Nordic 1804.- 995.-

MICHELIN Alpin A4

GOODYEAR Ultra Grip ICE+

1363.- 1050.- 1916.- 1250.-

TIGAR Winter1 834.- 750.-

2611.- 1695.- 2265.- 1750.- 2456.- 1750.- 1239.- 1150.3620.- 2590.-

RS 10* 15” 1290.- 1030.16” 1590.- 1270.-

VAATA KA MUID SOODUSPAKKUMISI: WWW.KUMMIMEES.EE ja WWW.HINKUS.EE Tallinn, Peterburi tee 73, tel 605 9720 UUS: Tallinn, Pärnu mnt 230, tel 677 1070 Pärnu, Savi 16, tel 447 5166 Märjamaa, Pärnu mnt 44, tel 482 1696 Kuressaare, Pikk 76, tel 527 1309

AUTEC ZENIT ANTRAZITE* 14” 1790.- 1370.15” 1875.- 1395.16” 2090.- 1595.17” 2450.- 1850.18” 3490.- 2595.-

AUTEC ZENIT SILVER* 14” 1590.- 1270.15” 1690.- 1295.16” 1890.- 1395.17” 2290.- 1695.18” 3250.- 2450.-

SAKSA KVALITEET  GARANTII 3 AASTAT!

g hetusae Rehviva eri: brone s.ee mimee m u .k www ja e inkus.e www.h

NAASTREHVID

KUUMAD PAKKUMISED KÜLMAKS TALVEKS

* lisaks tasuta turva-poldid ja -mutrid või Korrek veljepesu vahend. Näidatud veljed sobivad talvel kasutamiseks.

Valuvelgede automargikohane sobivus ja info laoseisude kohta: www.kummimees.ee

Tartu, Sepa 22, tel 731 1151 Põlva, Vabriku 1a, tel 799 7994

REHVID • VELJED • AUTOREMONT • SILDADE REGULEERIMINE • TULEDE REGULEERIMINE • DIAGNOSTIKA • ATV JA MOTOKAUBAD

f ook us

24 Autoleht 13. oktoober 2010

Nii palju neelavad me autod tegelikult Autotootjad luiskavad nagu Pinocchio.

Tehaseandmetes lubatakse imeliselt madalat kütusekulu, mis igapäevases liikluses kuidagi ei realiseeru. Testist selguvad autod, mille reaalne kütusekulu lubatust kõige rohkem erineb.

Lõdvestunult ja vaikselt autodele ühtviisi ette, millal tuleb nurrub suur V-12, spidomeetriosu- käiku vahetada ja kui palju gaasi ti enamasti 50 juures – sellises olu- vajutada, kui soe tohib olla mookorras ei pea Mercedes SL 65 AMG tor ja välisõhk – vaid sedasi saab 612hobujõuline mootor eriti pin- koguda omavahel võrreldavaid gutama. Parasjagu mõõdetakse näitajaid. Aga mitte realistlikke.

Mercedese kütusekulu NEFZ-kat- Seega selliseid, mida autojuht semetoodika järgi, mis Euroopas maanteel ei saavuta.

Karmis argipäevas nõutakse mõne aja eest kehtima hakkas. mootorilt enamat. Külmana See küsitavalt aeglane testiring selgitab keskmise kütustartides vajavad töötasekulu, mis hiljem miseks rohkem jõuauto tehaseandmedu ka kliimaseade, tesse kirja läheb. laternad ja muud Välja sõidetuna elektritarbijad – stendis, makstendikatsetel simaalne kiion kõik need rus 120 km/h, välja lülitatud. enamasti aga Autolehe võib olla erinevus tootja 50 km/h ringis partneriajakiri antud kütusekulu ja (vt lisalugu).

Auto Bild mõõtegelikkuse vahel.

Mõõteprogdab testiautode ramm näeb kõigile kütusekulu

46%

reaalsetes tingimustes. Tavaliiklust meenutaval testiringil tarbib Ford Fiesta Econetic peaaegu 46 protsenti rohkem kütust kui tootja lubab. Pettus? Õiguslikust vaatepunktist mitte. Lõpeks teevad sedasi kõik tootjad, stendikatse näitab pigem vastava mudeli kütusesäästu potentsiaali. Et sel numbril on reaalsusega vähe ühist, on tootjatele endilgi teada.

Salamisi soovivad insenerid reaalsemaid ettekirjutusi, „et kliente mitte enam liigmadalate näitudega eksitada”, tunnistatakse autofirmadest anonüümselt.

Kuni mõõtmismetoodika üle pead murtakse, avaldame 100 suurimat kõrvalakallet ametlikust normkulust. Toodud testikulud on mõõdetud 2009. aasta algusest saadik, autod on jagatud viide rühma.

Nii selgitavad tootjad kütusekulu

Nii selgitab Auto Bild kütusekulu

Mitte teedel, vaid hoopis stendis mõõdavad autotootjad oma erinevate mudelite kütusekulu.

Protseduur on täpselt paigas: paragrahvi number 80/1268/EWG alusel ja reeglistiku 101ECE järgi sõidab iga auto teoreetiliselt läbi 11 km pika katseringi. Tsükli esimese osa jooksul

Erinevalt autotootjate laborikatsetest mõõdab Auto Bild autode keskmist kütusekulu hoopis reaalsemates tingimustes: väljas värske õhu käes, keset liiklust ja suurematel kiirustel.

Meie testiring koosneb 40 kilomeetrist linnasõidust, 61 kilomeetrist maanteest ja 54 kilomeetrist kiirteest. Seejuures sõidame tempokalt, kuid mitte sportlikult, maksimaalselt keskmiste mootoripööretega.

Kiirusepiirangutest linnas ja maanteel (kohati kuni 70 km/h) pee-

kiirendab auto korduvalt kiiruseni 50 km/h, teises tsüklis kuni 120 km/ h (vt graafikut all).

Sõit kestab täpselt 1180 sekundit, ka keskmine kiirus on täpselt 33,6 kilomeetriga tunnis alati sama. Kunagi ei kiirendata jõuliselt, täisgaasi ei kasutata üldse, tugevamaid pidurdusi ei ole ette

nähtud.

Sarnaselt ebarealistlikud on testitingimused: valitseb laboritemperatuur (20 kuni 30 kraadi), paagi täidetus (90 protsenti), õhurõhk ja õhuniiskus on samad. Otseselt ei mõõdetagi kütusekulu, vaid see arvutatakse mõõdetud heitgaaside koguse järgi.

Kütusekulumõõtmise tsükkel 1. osa

2. osa

4 tsüklit linnasõitu 1 tsükkel maanteesõitu Kütusekulumõõtmise tsükkel 100 km/h 50 km/h 100 km/h

50 km/h

1. osa 4 tsüklit linnasõitu

780 sekundit 780 sekundit

2. osa 1 tsükkel maanteesõitu

400 sekundit 400 sekundit

Auto Bildi test

Kiirtee 54 km Maantee 61 km Lübeck LinnAuto Bildi 40 km test Lübeck-Moisling Kokku Kiirtee 155 km 54 km Maantee 61 km 21 Lübeck Linn 40 km Lübeck-Moisling 7 Kokku 155 km Sõit kiirteel 7 21

7

Sõit kiirteel 7 Hamburg Sõit linnas

Sõit maanteel

Stapelfeld

Hamburg

HH-Horn Sõit linnas

Start/finiš

Sõit 24 maanteel

Stapelfeld

HH-Horn

24

Start/finiš

takse rangelt kinni.

Kiirteel sõidetakse suuremas osas kiirusega 120 km/h, kuid umbes 20 km lõigul gaas põhjas.

Et kütusekulu täpselt mõõta,

tangime paagi täis testringile minnes ja sealt tulles ning arvutame tarbitud kütusekoguse ja läbitud teepikkuse järgi auto keskmise kütusekulu.

Autoleht 13. oktoober 2010 25

f ook us p e r e a u t od

33% rohkem

25% rohkem

BMW 120d: 177 hj ja kõigest 4,8 l / 100 km? Ei usu!

Mercedes C 250 CDI: tegelik kulu on 6 l / 100 km.

Ford Focus Turnier: lubatud 4,5 liitriga ei saa diiseluniversaal kuidagi hakkama.

Need luiskavad karjakaupa Volkswagen Passat, Ford Focus, Renault Mégane, Kia Cee’d – nii kodanlikud sõiduvahendid ei tohiks ju luisata. Aga ei. Lausa 33 protsenti on Focus 1,6 TDCi reaalses elus tehaseandmetest janusem. Samas pole testis mõõdetud kuueliitrine keskmine kütusekulu 109hobujõulise kompaktauto kohta endiselt kehv näitaja. Ford lihtsalt lubab liiga palju, 4,5 l / 100 km oleks saavutatav ehk äärmusliku ökosõidu puhul.

Veel häbematumalt esineb Kia Cee’d 1,6 CVVT. Veaprotsendi järgi asub see küll keskmike seas – liitrite järgi võttes on tema vale aga suurim. Sajal kilomeetril rüüpab ta 1,7 liitrit rohkem bensiini kui lubatud.

Mark ja mudel Ford Focus Turnier 1,6 TDCi Titanium Audi A3 2,0 TDI Sportback quattro Ambition Opel Astra 1,7 CDTI Cosmo Mercedes-Benz C 250 CDI Avantgarde Kia Cee’d 1,6 CVVT Spirit Kia Cee’d 1,6 CRDi SW Spirit Opel Insignia 1,6 Turbo Edition Renault Mégane TCe 130 Luxe Audi A4 2,7 TDI Attraction BMW 120d Renault Mégane Grandtour dCi 110 Dynamique Mazda6 Sport Kombi 2,2 MZRCD Exclusive Volkswagen Golf Plus 2,0 TDI Comfortline BMW 318d Toyota Verso 2,2 DCAT Life Volkswagen Passat Variant 2,0 TDI Highline BMW 320d Touring Renault Laguna 1,5 dCi Expression BMW 535d SportAutomatik Mini Clubman Cooper S

l us t i a u t od

Kütus

Tehasekulu (l / 100 km)

CO2 (g/km)

80/109 125/170 92/125 150/204 92/125 85/115 132/180 96/130 140/190 130/177

D D D D 95 D 95 95 D D

4,5 5,6 4,7 5,1 6,0 4,7 7,7 6,6 6,0 4,8

119 148 125 134 142 124 181 153 159 128

6,0 7,4 6,1 6,6 7,7 6,0 9,7 8,3 7,5 6,0

33,33 32,14 29,79 29,41 28,33 27,66 25,97 25,76 25,00 25,00

78/106

D

4,8

126

6,0

25,00

136/185 103/140 105/143 130/177 125/170 130/177 81/110 210/285 128/175

D D D D D D D D 95

5,7 5,1 4,7 6,0 5,7 4,9 4,9 6,7 6,3

152 135 123 159 149 130 130 178 150

7,1 6,3 5,8 7,4 7,0 6,0 6,0 8,2 7,7

24,56 23,53 23,40 23,33 22,81 22,45 22,45 22,39 22,22

Smart Fortwo Brabus luiskab samuti oma janu kohta.

Erilised joodikud

Mark ja mudel

Ülimoodne V-12, kahe turboga ja 1000njuutonmeetrise pöördemomendiga aitab SL 65 AMG-l kütusega säästlikult ümber käia. Stendis. Liikluses rüüpab hiidmootor 36 protsenti rohkem kütust kui tootja lubab.

See tähendab 5,1 lisaliitrit.

Mõõteviga? Tore oleks! SL on tegelikult musternäide illustreerimaks ebakõla tehasekulu ja praktika vahel. Stendis läbiviidav libasõit tähendab väljalülitatud elektritarbijaid ning nappi lisavarustust (seega väiksemat massi). Kunstlikes tingimustes mõõdetakse 612hobujõulisele autole 14 liitrit, tegelikkuses neelab jõujuurikas 19,1 l / 100 km. Kes sõidab konditsioneeri, tulede ja raadioga, peaks arvestama omakorda veel suurema kuluga.

Mercedes SL 65 AMG Speedshift Mercedes E 63 AMG 7GTronic Audi TTS Roadster Audi A4 Allroad quattro 2,0 TFSI Audi S4 S tronic Audi S3 Corvette ZR1 Audi TT RS Coupé Renault Laguna Coupé 2,0 16V Turbo GT Smart Fortwo Coupé softouch Brabus Xclusive Porsche Boxster S PDK Porsche 911 Turbo PDK BMW 123d Coupé Daihatsu Cuore Top Nissan GTR Black Edition Artega Artega GT Porsche Cayman S PDK Audi TT Coupé 2,0 TDI quattro Renault Mégane TCe 250 Coupé Renault Sport Ford Focus 2,5 RS

26 Autoleht 13. oktoober 2010

kW/hj

25% rohkem

612 hj Mercedes SL rüüpab ­tegelikult 19 liitrit „sajale”.

36% rohkem

29% rohkem

24% rohkem

Testikulu Ülekulu (l / 100 km) (%)

Porsche 911 Turbo on ülisäästlik, kui uskuda tehasendmeid.

kW/hj

Kütus

Tehasekulu (l / 100 km)

CO2 (g/km)

450/612 386/525 200/272 155/211 245/333 195/265 476/647 250/340 150/204

98 98 98 95 95 98 98 98 95

14,0 12,6 8,2 7,9 9,4 8,5 15,0 9,2 8,2

333 295 194 184 219 198 355 214 194

19,1 16,7 10,8 10,2 12,1 10,8 19,0 11,6 10,3

36,43 32,54 31,71 29,11 28,72 27,06 26,67 26,09 25,61

72/98

98

5,2

124

6,5

25,00

228/310 368/500 150/204 51/70 357/485 220/300 235/320 125/170

98 98 D 95 98 98 98 D

9,4 11,4 5,2 4,4 12,4 8,9 9,4 5,3

221 268 138 104 298 211 221 139

11,7 14,1 6,4 5,4 15,2 10,9 11,5 6,4

24,47 23,68 23,08 22,73 22,58 22,47 22,34 20,75

184/250

95

8,4

195

10,1

20,24

224/305

95

9,4

225

11,3

20,21

Testikulu Ülekulu (l / 100 km) (%)

vä ik e a u t od Väikeste ­ Mark ja mudel Alfa Romeo MiTo 1,6 JTDM Turismo suured valed Renault Clio TCe 100 Luxe Väike auto, väike diiselmootor – selline säästukombinatsioon ei vaja õigupoolest kunstlikku reklaami. Alfa teeb seda siiski, andes tehaseandmetes tegelikust 1,8 liitri võrra väiksema kütusekulu. Umbes 37protsendiline liialdus, on see tõesti vajalik? Kuid ka teised selle klassi autod luiskavad laial rindel. Juba füüsikaseadused panevad paika, et eelkõige on madalama võimsusega väikeautodel praktikas (näiteks kiirteel) palju raskem hakkama saada kui labori­ stendis. Eriti raske on seejuures bensiinimootoriga autodel nagu Mini Cooper. Lubatud viieliitrine kulu on saavutatav väga õrna rohkem gaasijala korral.

37%

88/120 74/100 Mitsubishi Colt 1,3 ClearTec Intense 70/95 Alfa Romeo MiTo TB 1,4 16V MultiAir Turismo 99/135 Mini Cabrio Cooper S 128/175 Hyundai i20 1,2 Comfort 57/78 Renault Grand Modus 1,2 16V TCE Dynamique 74/100 Mazda2 1,5 Sport Impression 76/103 Fiat Punto Evo 1,3 16V Multijet Rac, 70/95 Start & Stop Nissan Cube 1,6 81/110 Toyota iQ 1,0 50/68 Hyundai i20 1,2 Comfort 57/78 Mazda2 1,3 Dynamic 63/86 Suzuki Alto 1,0 Comfort 50/68 Opel Agila 1,0 Edition 48/65 Honda Jazz 1,4 iVTEC Exclusive 73/100 Ford Ka 1,2 Titanium 51/69 Citroën C1 1,0 Airsport 50/68 Mitsubishi Colt 1,1 Inform 55/75 Fiat 500 1,2 Pop 51/69

33% rohkem

Alfa Mito vajab lubatud 4,8 asemel tegelikult lausa 6,6 liitrit kütust saja km kohta.

39% rohkem

CO2 (g/km)

D 95 95 95 95 95 95 95

4,8 5,8 5,0 5,6 6,4 5,2 5,9 5,7

126 137 119 129 153 124 140 135

D

4,2

110

5,3

26,19

95 95 95 95 95 95 95 95 95 95 95

6,6 4,3 5,2 5,2 4,4 5,0 5,5 5,1 4,5 5,5 5,1

151 99 124 125 103 120 130 119 109 130 119

8,3 5,4 6,5 6,5 5,5 6,2 6,8 6,3 5,5 6,7 6,2

25,76 25,58 25,00 25,00 25,00 24,00 23,64 23,53 22,22 21,82 21,57

Testikulu Ülekulu (l / 100 km) (%) 6,6 7,9 6,8 7,5 8,5 6,8 7,5 7,2

37,50 36,21 36,00 33,93 32,81 30,77 27,12 26,32

Punto Evo 1,3 rüüpab hoolimata start-stopp-süsteemist lubatust rohkem.

26% rohkem

Mini Cabrio Cooper S on tõsiselt ablas, ülekulu on terve kolmandik.

Suur e d a u t od Mark ja mudel Luksuslik Audi Q5 2,0 TFSI quattro S tronic BMW 530d Gran Turismo kütusejanu Porsche Panamera Turbo PDK Kes luksust ja võimsust otsib, kaotab kütusekulu ilmselt sootuks silmist. Või kuidas muidu selgitada, et Porsche Panamera Turbo rüüpab tehase lubatud 12,2 liitri asemel tegelikult üle 16 liitri ja seega 33 protsenti enam – aga keegi nagu ei kurda.

Olgu, 500hobujõuline Panamera pole just eriti levinud sõiduk. Seevastu Audi Q5 küll.

Seda hullem, et Audi džiip 2,0 TFSI quattro rüüpab lubatust ligi 39 protsenti rohkem. Seega üle kolme liitri enam. Meie oletus: kooslus otsepritse ja turbolaadimine alandavad kütusekulu katsestendis, aga ei too argisõitudel kütusesäästu.

Tehasekulu (l / 100 km)

kW/hj Kütus

BMW 740d Mercedes GLK 250 CDI 4Matic 7GTronic BMW X5 xDrive 30d Audi Q5 2,0 TDI quattro Kia Sportage 2,0 CRDi 4WD EX Jaguar XFR 5,0 V8 Kompressor Mercedes G 500 L 7GTRONIC BMW X1 xDrive23d Automatik Kia Sorento 2,2 CRDi 4WD Attract Range Rover Sport TDV6 SE BMW X5 3,0d Land Rover Discovery 3,0 TD V6 Automatik HSE Audi Q7 V12 TDI quattro tiptronic Ford Kuga 2,0 TDCi 4x4 Titanium Volvo XC60 D5 AWD Summum Mitsubishi L200 2,5 DID Intense Doppelkabine Dodge Nitro 2,8 CRD Automatik SXT Audi Q5 lubab ühte, aga teeb teist. 11,8 asemel läheb kirja 8,5 liitrit.

kW/hj

Kütus

155/211 180/245 368/500 225/306 150/204 173/235 125/170 110/150 375/510 285/388 150/204 145/197 180/245 173/235

95 D 98 D D D D D 95 95 D D D D

Tehasekulu (l / 100 km) 8,5 6,5 12,2 6,9 6,7 8,1 6,7 7,1 12,5 14,7 6,3 6,5 9,2 8,1

180/245

D

368/500 100/136 136/185

CO2 (g/km)

Testikulu Ülekulu (l / 100 km) (%)

197 173 286 181 176 214 175 187 292 351 167 171 243 214

11,8 9,0 16,2 8,9 8,6 10,3 8,5 9,0 15,8 18,5 7,8 8,0 11,3 9,9

38,82 38,46 32,79 28,99 28,36 27,16 26,87 26,76 26,40 25,85 23,81 23,08 22,83 22,22

9,3

244

11,2

20,43

D D D

11,3 6,4 7,5

298 169 199

13,6 7,7 9,0

20,35 20,31 20,00

131/178

D

8,6

228

10,3

19,77

130/177

D

9,4

250

10,7

13,83

33% rohkem

BMW 530d GT: suur auto, suur janu.

38% rohkem Porsche Panamera Turbo: 12,2 vs. 16,2 l / 100 km.

Autoleht 13. oktoober 2010 27

f ook us 46% rohkem

ök o a u t od

37% rohkem Lexus LS 600h: ökonoomne ainult teoorias.

Ford Fiesta Econetic ei saa lubatud 3,7 liitriga kuidagi hakkama. Tegelikult kulub 5,4 liitrit.

32% rohkem Volkswagen Golf TDI BlueMotion: lubatud ökokulu tegelikkuses ei realiseeru.

Ökomudelid põruvad kolinal Mark ja mudel

Eriti ökonoomseks timmitud autod on tänapäeval erilises huviorbiidis. Aga siingi on tõde väga vildakas, sest näiteks Fordi „superökonoomne” Fiesta Econetic rüüpab lubatust lausa 46 protsenti rohkem. Põhjus: meie testiringil sõidab 1,6liitrine diisel sagedamini täiskoormusel ja suurema laaderõhuga kui laboristendis. See kergitabki kütusekulu.

Aga ka Jaapani luksushübriidid demonstreerivad, et tehaseandmed ja tegelikkus on kaks ise asja: Lexus LS 600h puhul rebib kiirteesõit bensiinikulu üles. Ülalpool 120 km/h piiri (NEFZ-mõõtmisel maksimumkiirus) pole LS-i elektrimootorist ja akudest mingit kasu, pigem kahju: nende raskust peab bensiinimootor edasi vedama.

kW/hj

Kütus

Ford Fiesta 1,6 TDCi Econetic Opel Corsa 1,3 CDTI (109 g) Selection Lexus LS 600h Ambience Honda Insight 1,3 Comfort

66/90 55/75 290/394 65/88

Volkswagen Passat 1,4 TSI EcoFuel Trendline

110/150

Lexus RX 450h Impression Line Mercedes S 400 Hybrid 7GTronic Mercedes A 160 CDI VW Golf 1,2 TSI BlueMotion Comfortline Peugeot 207 90 HDi (Blue Lion) Tendance Volkswagen Golf 1,6 TDI BlueMotion Seat Ibiza 1,4 TDI PD Ecomotive Toyota Prius Life VW Polo 1,6 TDI BlueMotion Trendline Peugeot 308 SW HDi 110 (Blue Lion) Sport Peugeot 207 HDi 90 (Blue Lion) Tendance Skoda Fabia 1,4 TDI PD GreenLine Volvo C30 1,6D DRIVe VW Passat Variant 1,6 TDI BlueMotion Mercedes E 220 T CDI Automatik Elegance

183/249 220/299 60/82 77/105 66/90 77/105 59/80 73/99 66/90 80/109 66/90 59/80 80/109 77/105 125/170

D D 95 95 95/ gaas 95 95 D 95 D D D 95 D D D D D D D

Tehasekulu (l / 100 km) 3,7 4,1 9,3 4,4

CO2 (g/km)

Testikulu Ülekulu (l / 100 km) (%)

98 109 219 101

5,4 5,6 12,7 6,0

45,95 36,59 36,56 36,36

4,5

123

6,1

35,56

6,3 8,1 4,5 5,2 3,8 3,8 3,7 4,0 3,7 4,9 4,5 4,1 4,4 4,4 6,2

148 189 119 121 99 99 98 92 96 130 120 109 115 114 163

8,5 10,8 6,0 6,9 5,0 5,0 4,8 5,1 4,7 6,2 5,5 5,0 5,3 5,3 7,4

34,92 33,33 33,33 32,69 31,58 31,58 29,73 27,50 27,03 26,53 22,22 21,95 20,45 20,45 19,35

k okk u v õ t e Üldiselt on see lausa ime, et uute autode ostjad ridamisi autotootjate peale ei kaeba.

Näiteks tellib klient ökomobiili, mis tehaseandmetel peaks tarbima 4,5 liitrit kütust – ja siis: külm dušš. Juhile saab selgeks, et reaalsuses peab ta paaki panema iga 100 km kohta poolteist liitrit rohkem kütust. Isegi kui stendimõõtmised on läbi viidud reeglite järgi ja väga täpselt, ei ole neil Suurim a d va le ta ja d

Mark ja mudel Ford Fiesta 1,6 TDCi Econetic Audi A5 Cabrio 2,0 TFSI Audi Q5 2,0 TFSI quattro BMW 530d GT Alfa Romeo Mito 1,6 JTDM Opel Corsa 1,3 CDTI Lexus LS 600h Mercedes SL 65 AMG Honda Insight 1,3 Renault Clio TCe 100

28 Autoleht 13. oktoober 2010

tegelikkusega palju ühist.

Elektriautodega nagu Smart läheb asi aina hullemaks.

Meie mõõtmiste järgi on tootjate andmed keskmiselt umbes 30 protsenti allapoole tegelikke näitusid. Seega: kui liita tehasekulule umbkaudu kolmandik, siis peaks õige näitaja kätte saama.

Jan Horn, Martin Puthz Auto Bild

Tehasekulu (l / 100 km) 3,7 7,7 8,5 6,5 4,8 4,1 9,3 14,0 4,4 5,8

Testikulu (l / 100 km) 5,4 10,7 11,8 9,0 6,6 5,6 12,7 19,1 6,0 7,9

Ülekulu (%) 45,95 38,96 38,82 38,46 37,50 36,59 36,56 36,43 36,36 36,21

Tootjad mõõdavad kütusekulu stendis (heitgaaside järgi arvutades).

Kõige ausamad

Tehasekulu (l / 100 km) Hyundai iX55 3,0 V6 CRDi 9,4 Land Rover Defender 110 11,0 Mercedes G 280 CDI L 13,5 VW Passat CC V6 4Motion 10,1 Honda Accord Tourer 2,2 D 6,6 VW Touareg 3,0 V6 TDI 9,3 Land Rover Freelander TD4 8,5 RR Phantom Drophead Coupé 15,7 VW Passat 2,0 Blue TDI 5,2 VW Tiguan 2,0 TDI 6,9 Mark ja mudel

Testikulu (l / 100 km) 9,6 11,3 13,9 10,4 6,8 9,6 8,8 16,3 5,4 7,2

Ülekulu (%) 2,13 2,73 2,96 2,97 3,03 3,23 3,53 3,82 3,85 4,35

Ka elektriautode bilanss pole puhas Mitte ainult tootjate lubatust napim sõidu­ ulatus vaid ka akude laadimise ebaefektiivsusest ­tulenevad kaod viivad elektriautode energiakulu üles.

91% rohkem

117% rohkem

aastevaba sõit ja odav S elekter – selline kombinatsioon kõlab hurmavalt,

aga on praegu kahjuks veel liiga ilus, et tõsi olla. Elektriautode tootjad lubavad rohelust sinise taeva all, argipäev paljastab eesrindlikes särtsuautodes aga petukauba.

Mitsubishi i-MiEV (sügisest Lääne-Euroopas müügil umbes 750 000 krooni eest) tarbis Auto Bildi testis energiat 91 protsenti rohkem kui tootjatehas lubas, Smart electric drive (müügil 2012) koguni 117,2 protsenti rohkem. Sellega purunevad ka CO2-unelmad nagu seebimullid – vähemasti seni, kuni elektri tootmiseks tossavad kusagil söekaevanduste korstnad.

Elektriautosid saab laadida laadejaamas ja kodusest vooluvõrgust. Mitsubishi võimaldab ka kiirlaadimist.

Smarti kesine laadimisefektiivsus viib kulud ülesse. Sõiduulatus on lubatust väiksem.

Väiksem läbisõit Lisaks viib sõiduulatuse täielik ärakasutamine, nagu meie mõõtmised näitavad, voolutarbimise täiendavalt üles. Lasime elektriautodel täislaetuna sõita kuni nende akud tühjaks said. Smart saavutas kahekraadise välistemperatuuri korral läbisõiduks 92,5, Mitsubishi 76,4 km.

Tunduvalt vähem kui me soojema ilmaga oleks saavutanud ja tunduvalt vähem kui tootjad lubavad: 135 km Smarti ja 144 km i-MiEV-i puhul. Aga see pole ainuke taamus. Et Smart taas täis laadida, ei voola akudesse mitte 16,5 kilovatt-tundi (kWh), nagu tootja mahtuvusena lubab, vaid 24. Põhjus: umbes 3 kWh-d kulub laadimisel kuumenevate akude jahutamiseks; ülejäänud 4,5 röövib laadeseade. „Tan-

Kütusepaagita i-MIEV sõitis laadimata vaid 76,4 km kuigi tehas lubab 144 km. Laadides läheb kaduma vähem elektrit kui Smartil.

Mark ja mudel Smart Fortwo electric drive Mitsubishi iMiEV 1)

kW/hj 30/41 47/64

Kütus Elekter Elekter

Tehasekulu1) 12,2 kWh 11,1 kWh

Testikulu2) 26,5 kWh 21,2 kWh

Ülekulu (%) 117,2 91,0

ECE-norm, kilovatt-tundides, 2) arvestatuna 100 km linnaliiklusele

kimise” nigela kasuteguri tõttu läheb seega taas energiat kaduma, ja juht maksab rohkem kui sõitmiseks otseselt vaja oleks – justkui oleks vedelkütuse tankimisel liitrite kaupa kallist kraami maha lödistanud.

Mitsubishi puhul käib asi teisiti: aku 100% laetuse taastamiseks kulub pistikust ainult 16,14 kWh – seda

osalt põhjusel, et i-MiEV-i akut ei pea 230voldisest kodusest pistikust laadides jahutama. Seega tarbib Mitsubishi sõites küll Smartist rohkem voolu, raiskab laadimisel aga vähem.

Teooria ja praktika Arvestades kogu energiakulu ja elektri hinda 20 eurosenti kWh eest (Saksamaal – toim) kulub Smartiga sõites 100 km jooksul

elektrile 5,30 eurot, i-MiEV-i puhul 4,24 eurot. Väga palju soodsamalt kui diisel-väikeautoga Smartiga seega ei sõida, Mitsu­ bishiga aga küll.

Teooria ja praktika on seega ka elektriautode puhul kaks ise asja. Et soovid ja tegelikkus teineteisest lahknevad, pole siinjuures aga mitte mõõtemetoodika süü, vaid akude laadimisel tekkiva ebaefektiivsuse tulem.

Autoleht 13. oktoober 2010 29

k a su tat ud a u t o

Ford Escort: odav, a Vananedes kipub Ford Escorti töökindlus konkurentidele alla jääma ning ka roostekindlus on alla igasugust arvestust.

Remontida on seda siiski soodne.

Kolm on kohtu seadus – alles kolmandal korral sai põhimõtteliselt juba viieaastane Escort viisaka disainilahenduse ja paranenud sõiduomadused.

Roosteprobleemile siiski lahendust ei leitud.

1990ndate alguses debüteerinud uue põlvkonna Ford Escorti oodati suure huviga. Kahjuks sai auto nii ajakirjanike kui ka esimeste omanike algselt üsnagi hävitava hinnangu osaliseks, seda kandilise sise- ja välisdisaini ning kehvade sõiduomaduste tõttu. Ka kvaliteet võinuks toona parem olla.

Hoolimata esmasest negatiivsest vastukajast tõusis Ford Escort müügiedetabelite etteotsa, Inglismaal näiteks 1990. ja 1991. aastal teisele kohale ning 1992. aastal juba esikohale. Briti 2009. aasta statistika kohaselt on Ford Escort seal müüduim auto läbi aegade, 32 tootmisaasta jooksul müüdi neid seal üle nelja miljoni.

KERE Kas kuuled, kuidas roostetab?

Viienda põlvkonna Escorti tabanud pahameeletormi järel tegi Ford autole juba 1992. aasta lõpul iluravi, kus auto sai uue mootorikatte, iluvõre ning luukpäramudeli puhul ka tagatuled. Sedaan­ kere puhul võeti Orioni nime asemel taas kasutusele Escort.

Põhjalikult uuendati autot taas 1995. aasta alguses ja nimetati kuuendaks põlvkonnaks, kuid sisuliselt põhines see juba 1990. aastal esitletud autol. Teised olid esituled, mootorikate, esitiivad, esimene ja tagumine kaitseraud, küljepeeglid, ukselingid ning nelja eri tüüpi iluvõre.

Põhjalikult uuendati ka sõitjateruumi ja armatuur sai konkurentsivõimelisuse säilitamiseks ümarama-modernsema ilme.

Baas­varustusse kuulus alates 1995. aastast juhi turvapadi. Oluliselt parandati ka mürasummutust, ent see võinuks veelgi parem olla ning paranes ka töökindlus.

Lihtsamad versioonid on varustatud spartalikult, puuduvad nii kesklukk kui ka elektrilised 30 Autoleht 13. oktoober 2010

«Rooste teeb liiga isegi viimastena tehasest välja sõitnud autodele, ei aita ka, kui auto on värskelt Euroopast toodud.» aknatõstukid. Kõige parema varustusega oli Fordile tavapäraselt versioon Ghia, mis väliselt eristus kroomitud iluvõre poolest. Sõitjateruumi kaunistas puitimitatsioon, varustusse kuulusid kaks turvapatja, elektriaknad ja kliimaseade või konditsioneer.

Osad autod on varustatud ka elektriliselt soojendatava esiklaasiga. Pakuti ka sportlikke RS2000

versioone, seda nii esi- kui ka nelikveolisena.

Väga ruumika autoga tegu ei ole. Eriti annab ruumipuudus tunda tagaistujatel, kus jalaruumi röövib veelgi lai ja kõrge kardaanitunnel. Paljud elektri-/elektroonikaprobleemid on seotud mootorikatte all asuva kaitsmekarbiga, kuhu vesi sisse pääseb ja mis lihtsalt ära „ussitab”. Ühtäkki

võivad näiteks tuled põlema jääda, aknad iseenesest avaneda või signaal tööle hakata. Üheks tüüpveaks on näiteks ka salongiventilaatori seismajäämine.

Rooste teeb liiga isegi viimastena tehasest välja sõitnud autodele, ei aita ka, kui auto on värskelt Euroopast toodud, neilgi esineb praeguses vanuses juba roosteprobleeme. Roostealtid on tagumised poolraamid, tiivakaared, ukseservad, luugiääred. Roostetavad isegi uksepostid.

MOOTOR Head Zetec-mootorid

Viienda põlvkonna Ford Escort, millel põhinevad ka generat-

Fotod: Indrek Allik

aga laguneb kiirelt F o r d Es c o r t 1 , 8 D 1995

Mootor: R-4 diiselmootor, 1753 cm3 (82,5 x 82 mm), 44 kW (60 hj) 4800 p/min, 110 Nm 2500 p/min, surveaste 21,5. OHC, kaheksaklapiline Jõuülekanne: esirattavedu, viiekäiguline manuaalkäigukast. Ülekanded: I 3,58, II 1,91, III 1,28, IV 0,95, V 0,76, tagurpidikäik 3,62, peaülekanne 3,59 Rool: võimendiga hammaslattrool Vedrustus: ees MacPhersonvedrustus põikihoobadega, taga väändetala Pidurid: ees ventileeritavad ­ketaspidurid, taga trummelpidurid Rattad ja rehvid: 175/70 R13T Mõõtmed ja massid: pikkus 4104 mm, laius 1691 mm, kõrgus 1398 mm, telgede vahe 2525 mm, rööbe ees/taga 1441/1462 mm, ­tühimass 1095 kg, täismass 1600 kg, pakiruum 380–1145 l, kütusepaak 55 liitrit Kiirusomadused: 0–100 km/h 17,9 s, tippkiirus 153 km/h Kütusekulu linn, maantee, keskmine: 6,5/4,4/6 l / 100 km

Mudeli ajalugu

1990 mudelivahetus, 5. generatsioon 1992 mudeliuuendus 1995 6. generatsioon 1998 Ford Focuse esitlus 2000 Escorti tootmise lõpp sioonid Vb ja VI varustati algselt ammuste CVH-mootoritega, mis peale lihtsa ehituse millegi erilisega silma ei paista. 1992. aastal esitleti täiesti uut 1,6liitrist 16klapilist 90hobujõulist Zetec-mootorit, mis asendas varasemad CVHjõuallikad. 1993. aastal lisandusid valikusse uus 1,3liitrine (ketiga) ja 1,4liitrine CFi mootor ning 1,8liitrised Endura-diiselmootorid.

Peagi lisandusid ka 1,8- ja 2liitrised Zetec-mootorid. Kuuenda põlvkonna tulekuga jäi mootorivalik praktiliselt samaks.

Zetec-mootorid, mida Escort jagab Mondeoga, on küllaltki särtsakad ja suudavad sedaankere või luukpäraga autot edukalt

Mudelivalikusse kuuluvad nii kolme- ja viieukseline luukpära, sedaan, universaal kui ka kabriolett.

Autoleht 13. oktoober 2010 31

k a su tat ud a u t o

Kuuenda põlvkonna Ford Escort sai oluliselt modernsema, mugavama ning ergonoomilisema sõitjateruumi. edasi liigutada ning kestvad hooldades väga hästi. Küll jääb 1,6liitrine universaalkerega autole lahjaks ja haagise vedamine tuleks ära unustada.

Suurimaks probleemiks on 1,6liitrise CVH puhul nukkvõlli kiire kulumine kehva õlituse tõttu. Samas pole nukkvõll eriti kallis ja on lihtsalt vahetatav. Õlivahetusega kokku hoides rikutakse tihti ka hüdrotõukurid ära, kuid ka need pole kallid ja vahetamine mitte eriti keeruline.

Zetec-mootorid kardavad üldjuhul ülekuumenemist ning esineb õlilekkeid, peamiselt väntvõlli rõngastihendite vahelt.

Tühikäigu kõikudes võib hädale lihtsalt lahenduse leida tühikäigumootori puhastamisega. Esineb ka õhukulumõõturite, starterite, generaatorite ja bensiinipumpade probleeme.

1,8liitrist diislit väga õnnestunuks ei peeta. Summutist tõusev suits, käivitusprobleemid, kõrged remondikulud ja väike ressurss on selle peamised põhjused.

Probleeme esineb nii automaatkui ka manuaalkäigukastidega.

Käigukastid kuluvad suurematel läbisõitudel, diislitel väsib näiteks viienda käigu hammasratas.

Väikese mootori ja universaalkerega autode sidurite eluiga on üsnagi lühike. Veovõllide prob32 Autoleht 13. oktoober 2010

k a alu k a neid

Peugeot 306

Hind: alates 8000 kroonist Plussid: hind, ruumikas, sõiduomadused Miinused: veaaldis, keeruline remontida, nõrk tagasild Kokkuvõte: leides väga korraliku 306, siis on tegu säästuaja soodsa alternatiiviga. Kehvas korras autot võib remontima jäädagi. leemid tekivad peamiselt pooltelje kaitsekummi purunemise tagajärjel.

VEERMIK Laguneb, aga odav remontida

1990ndate alguses võeti Escortil tagasillas erinevalt eelkäijast kasutusele torsioonvedrustus, mis väga palju poolehoidu ei leidnud. Sõidumugavuse ja -omaduste poolest ongi suur vahe, kas sõita enne või pärast 1995. aastat toodetud Escortiga. Paljuski aja-

VW Golf III

Hind: alates 8000 kroonist Plussid: soodsad varuosad, soliidne, lai valik Miinused: roostealdis, napp baasvarustus Kokkuvõte: selle klassi autodest üks mainekamaid, mida turul on saadaval lai valik. Tehnika kestab, kere mitte nii hästi. kirjanduselt tulnud kriitika mõjul muudeti nii esi- kui ka tagavedrustuse geomeetriat ja roolisüsteemi ning hilisemate autodega on sõita märksa parem.

Lihtsakoelise ehitusega veermiku vastupidavus on üsnagi keskpärane, kuid liigendid-puksid õnneks odavad. Vahetada tuleb nii õõtshoova pukse (50 krooni), stabilisaatori liigendeid (110 krooni), kuulliigendeid (180 krooni) ja rattalaagreid (260 krooni). On soovitatud, et Escorti

Opel Astra

Hind: alates 6000 kroonist Plussid: disain, soodsad ­varuosad Miinused: roostealdis, napp varustus, kõikuv kvaliteet Kokkuvõte: Astra näeb siiani küllalt tänapäevane välja. Suurimaks probleemiks on äärmiselt nõrk roostekaitse. stabilisaatorivarda liigendi asemele panna Mondeo oma, mis peaks väidetavalt kauem vastu pidama. Tagasild, kui ei roosteta tugevalt, üldiselt palju probleeme ei valmista, vahetada on tulnud rattalaagreid ja tagumisi amortisaatoreid. Ostul tuleks kontrollida ka roolilatti, selle vahetamine või remont on üsna kallis.

ABS-pidurid kuulusid lisavarustuse nimekirja, sportlikel versioonidel põhivarustusse. Ka piduridetaile kulub keskmisest

hinn a ng ud Omanik: Raikko, Ford Escort 1,8D 1995

See Ford Escort on meie peres juba aastaid olnud, varem käis isa sellega Norras tööl, minu kasutuses on auto olnud poolteist aastat.

Kuigi auto on jooksvalt olnud üsna odav pidada, on probleeme üsna palju esinenud. Kõige suurem neist oli mootoririhma purunemine, mille tagajärjel klapid jooksid n-ö pähe, remondile kulus üle 4000 krooni. Ühel korral on purunenud ka veepump.

Vahetada on tulnud nii õõtshoova kui ka stabilisaatorivarda pukse ja ka liigendeid. Kõige suuremaks murelapseks on loomulikult rooste. Vahetada on tulnud küljekarbid ning keevitada tagasilda.

Hetkel roostetavad veel ukseääred, tiivakaared, tagaluugiserv ja esimene uksepost. Esiklaasi tekkis hiljuti mõra, kuid ei ole kindel, kas tehniliselt seda üldse võimalik vahetada on, sest ei ole teada, mis alt võib veel välja tulla. Seega võib ka praegune ülevaatus sellele autole jääda viimaseks.

Pakiruumi suurus on igati mõistlik – 380 liitrit.

Ekspert: Peeter Kaera, Melasi Autohoolduse OÜ

Eelistada tasuks kindlasti Zetec-mootoreid, mis töökindlamad.

Pildil 1,8liitrine diiselmootor, mida tuleks pigem vältida.

Kõige rohkem kohtab Escortil roostet: seda poolraamidel, karpidel, usteäärtel jne.

Tagaistmel napib nii pea- kui ka põlveruumi, kesktunnel põrandal on kõrge.

Esisillas on peamisteks kuluosadeks õõtshoova puksid, stabilisaatorivarda liigendid ja rattalaagrid.

rohkem, õnneks on ka need jällegi soodsad.

tuvad 30 000 kroonini, seda siis Ghia-varustuses või kabrioletina. Õlivahetusintervall on vanematel bensiinimootoritel 10 000 ning uuematel 15 000 kilomeetrit. Diiselmootoril tuleb hammasrihma vahetada 60 000 ning bensiinimootoril 120 000 kilomeetri läbimise järel. Diiselmootoril lõppeb rihma katkemine plokikaane ja nukkvõlli purunemisega. See juhtus ka piltidel oleval autol.

HINNAD Auto vanaraua raha eest

Vahepeal oli kuuenda põlvkonna Ford Escorti võimalik soetada juba 3000 krooniga, sügiseks on hinnad küll tõusnud. Arvestama pidi muidugi, et sellisel juhul ei olnud tõenäoliselt auto kerest palju alles, kuigi tehnika võis toimida. Korralike autode hinnad algavad 15 000 kroonist ja ula-

Indrek Allik

Kõige suurem probleem Ford Escorti puhul ongi rooste. Kui veermiku ja tehnika koha pealt võiks nii mõnigi auto sõita veel aastaid, siis rooste on neil praeguseks teinud oma jõhkra töö. Autode küljekarbid ja põhjad on teinekord nii läbi roostetanud, et ei kannatada enam tõstuki või tungarauaga üles tõsta, et saaks auto remontimisega üldse alustada. Probleem ei ole ainult Eestis liikuvate autodega. Üks klient lasi endale spetsiaalselt Saksmaalt tuua väga viisaka viimaste tootmisaastate Escorti ja seda ka korraliku hinna eest. Ka autol, mis väliselt oli üliheas korras, roostetasid juba tagumised poolraamid ning ilmselt paari-kolme aasta pärast pole ka selle hetkel värskelt Eestisse jõudnud autoga suurt midagi peale hakata.

Vanema tüübi Escortidel kippus vesi pääsema kaitsmekarpi ja see „ussitas” ära. Tulemuseks erinevate märgutulede põlemine armatuuris ning puhuri/soojenduse mittetoimine või korrapäratu toimimine. Kui varem oli kaitsemekarbi hind 2000 krooni ringis ja seda oli enam-vähem mõistlik vahetada, siis nüüd küsitakse selle eest kaks korda enam ehk praktiliselt odavama otsa auto hinna.

16klapilised Zetec-sarja mootorid, mida kasutatakse ka Mondeol, on üsna lollikindlad. Kuuma aga ei armasta neist ükski. Väiksemad mootorid on pisut lahjad, seda nii primitiivne 1,4 liitrine kui ka ketiga 1,3liitrine. Üsna kallid plaatina-küünlad, u 125 kr/tk saab vahetada odavamate Motorcraft-päritolu küünlade vastu hinnaga 50 krooni. Diiselmootorite ressurss on orienteerivalt 300 000 kilomeetrit ja siis saab nende jaks otsa, lahenduseks kapitaalremont või mädanevat kere arvestades tõenäoliselt Kuusakoski. Käigukastiga esineb jällegi üsna palju probleeme, neid on sadu vahetatud.

Peamiseks põhjuseks väsinud reduktori laagrid. Diiselmootoritel väsivad 5. käigu hammasrattad.

Veermik küll laguneb, kuid samas ei maksa veermikuosad kuigi palju. Mondeo stabilisaatoriliigend on küll mõni millimeeter pikem, aga sobib ka Escortile. Seda, kas ta ka vastupidavam on, ei oska kommenteerida. See, millist tüüpi amortisaatorit kasutada, on juba maitse küsimus. Mugavuse suhtes on parem õliamort, vastupidavuselt jällegi gaasiamort. k o kk u v õ t e

Plussid: suur valik, odav hind, soodsad varuosad Miinused: rooste, töökindlus, vanematüübilised mootorid Kokkuvõte: Ford Escort sobib neile, kes roostet ei karda ja kellele meeldib ise autole kätt külge panna. Plussideks on ka odav hind ja soodsad varuosad.

Autolehe hinnang:

Autosid kontrollib: Autoleht 13. oktoober 2010 33

nõu nik

Ära ole liiklusjobu Liiklushuligaane on küll vähemaks jäänud, kuid korralikke juhte närviajavaid rullnokki näeme endiselt iga päev. Toome ära mõne lihtsa võtte, kuidas nende hulka mitte kuuluda.

Kahe aasta eest viidi Kanadas läbi uuring, kus küsiti autojuhtide käest, mis neid liikluses kõige enam ärritab. 30 protsenti vastanuist ütlesid, et neid ajab närvi teele ettekeeramine, järgnesid n-ö sabas istumine ehk piisava pikivaheta sõit, kolmandana agressiivne ning teisi solvav käitumine (sealhulgas keskmise sõrme näitamine või sõimlemine), neljandaks paigutus kihutamine ning viiendaks liigne signaalitamine.

Sabasistujad ja ülbitsejad Kõige sellega võib igapäevaselt ka meie liikluses kokku puutuda. Enese arvates oleme ju kõik head juhid ning süüdi on ikka teised. Ometi saame oma käitumist 34 Autoleht 13. oktoober 2010

kontrollides liiklust rahulikumaks ja turvalisemaks muuta.

Tuntud liikluskoolitaja Indrek Madar leiab, et Eesti liikluskultuur on viimastel aastatel jõudsalt paranenud – oma osa on siin tema hinnagul nii-öelda lääne ­mõjudel – inimesed käivad maades, kus liiklusviisakus on palju kõrgemal tasemel ning võtavad üle seal nähtut ja kogetut. Samuti liiklusohutuskampaaniatel ning ka majanduslangusel – kui autosid on vähem, siis on ka liiklus

rahulikum ning juhtub vähem õnnetusi.

Ning kuigi Madar ütleb, et tema ei ärritu autoroolis enam ammu, kohtab siiski veel arusaamatut ja rumalat käitumist. „Esimene situatsioon, mis mulle meenub, on maanteel ebapiisava pikivahega sõitmine,” toob Madar näiteks. „Kui jõutakse eessõitvale autole järele ning jäädakse selle taha siis 15–20 meetri kaugusele kulgema. Varsti tekib mitmest autost koosnev grupp ning kui esime-

«autorooliski tuleks jälgida tuntud tõde: ära tee ise seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.»

sel midagi juhtub, sõidavad kõik üksteisele sisse. Kui mööduda ei plaanita, siis miks mitte hoida ohutut pikivahet?” imestab ta.

Ära võta südamesse Teise näite toob liikluskoolitaja linnaliiklusest. „Tipptunnil näen pidevalt, et mõni kihutab ummikust piki tühja ja kõrvalekeeravat sõidurada mööda ning hakkab selle lõppedes seisvate autode vahele pressima. Tallinnas Pärnu maanteel tehakse sama isegi trammiteelt, kus üldse sõita ei tohiks. Tekib küsimus, et kas tõesti on sinu aeg kallim kui teistel ja miks sa arvad, et võid endale kõike lubada?” Lisaks liikluseeskirja täitmisele soovitab Indrek Madar

Ametlikult soodne Newspress

pa ne tä hele

10 nippi, kuidas mitte närvidele käia

1Ära kihuta

Agressiivne sõidustiil hakkab silma ning rullnokka ei vaata keegi hea pilguga.

Pealegi kulutab see kütust.

Kihutades on ka trahvi ning avarii tõenäosus suurem.

keera teisele 2 Ära liiklejale ette

Sa võid ju veel mõne sekundi oodata ja manöövri teha siis, kui teisi sellega ei sega.

Ära sõida 3 ristmikule punase või kollase fooritulega

Nii võid kinni panna teise sõidusuuna ning sellega marru ajada ka rahulikumad juhid.

4 Hoia pikivahet

Kui istud eessõitval autol n-ö sabas kinni, ajad selle juhi põhjusega närviliseks. Tagant otsasõidud on üks levinumaid avariide liike.

Keeras sulle ootamatult ette? Rusikavibutamine ning tagasitegemine ei muuda olukorda paremaks.

u!

reastuda ja 5 Lase mööda sõita

Milleks jonni ajada? Kui teine soovib rida vahetada või möö­ duda, siis lase tal seda teha.

6 Ära ole närviline

autorooliski jälgida tuntud tõde: ära tee ise seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

Toome kõrval ära 10 lihtsat tõde, mida järgides viite miinimumini võimaluse, et käite kaasliiklejatele närvidele. Kuigi mitu neist võib leida ühel või teisel moel liikluseeskirjast, ei tee nende meeldetuletamine paha.

Lisaks neile pakuvad ameerika liiklusasjatundjad välja veel kaks nippi. Esimest nimetavad nad FIDO-printsiibiks. FIDO tähendab Forget It and Drive On, ehk unusta ära ning sõida edasi. Ning teiseks QTIP ehk Quit Taking It Personally – ära võta isiklikult.

Niisiis: isegi kui keegi käitub liikluses kui põrsas, siis ei tee ta seda pahatahtlikkusest sinu vastu. Ära võta südamesse ning sõida rahulikult edasi!

Margus Pipar

2000 ja varasema väljalaskeaastaga Fordidele

Võta rahulikult, miks iga asja peale signaalitada, näppudega vehkida või omakohut teha näiteks aeglasemalt liikujat pärast möödumist kinni pidurdades?

Õlivahetus (õli+filter+töö) Bensiinimootorid 499.– Diiselmootorid 750.–

7 Näita suunatuld sõidad 8 Kui aeglasemalt

Kes ei näita, on mats.

Fordi originaalvaruosad Info-Autos paigaldamisel 30% soodsamalt

Kui sõidad liiklusvoolust aeglasemalt, hoia parempoolsesse ritta või teeserva.

Ka linnas. Kui su taha tekib tropp, anna möödumisvõi­ma­ lusest märku või tee peatusi.

Fordi margiteeninduse töötunni hind Info-Autos kõigis esindustes nüüd ainult 385 kr

9 Täna,

kui sulle on liikluses teene tehtud.

FordService

Feel the difference

ole liiga 10 Ära viisakas

Äkkpidurdus ülekäiguraja ees või teise auto oma ritta laskmiseks võib tuua palju pahandust. www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0067 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 677 6070 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1880 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 44 72 763 parnu@infoauto.ee

Sooduskampaaniad kehtivad ainult Euroopa Fordi mudelitele: Ka, Fiesta, Fusion, Sierra, Scorpio, Escort, Focus, C-Max, Mondeo, Galaxy, Transit,Transit Connect.

nõu nik k üsimus L uge j a lt tasub panna talveks ? Kas kitsamad rehvid?

Soovin talveks osta oma autole kitsamad ja odavamad rehvid kui suverehvid on.

Praegu on autol all 225 laiusega rehvid. On see mõistlik mõte või peaksin siiski sama laiad valima?

Mõte on igati mõistlik. Kitsas rehv sobib talvel lumest ja lörtsist läbipressimiseks laiast oluliselt paremini. Ka on kitsam-kõrgem rehv sõidumugavuselt parem. Küll aga pea nõu rehvimüüjaga, et uued rehvid su autole ja velgedele ikka sobiksid. Jälgida tuleks näiteks, et ratta läbimõõt jääks enam-vähem samaks ja seepärast peab kitsama rehvi profiil kõrgem olema.

?

Kapotialune sädeleb

Avastasin õhtul klaasipesuvedelikku lisades, et mu auto kapoti all lööb mootor töötades sädemeid. Õige nõrgalt küll, kuid helendus on siiski selgelt mootori peal näha. Kas see peabki nii olema ja kui ei, siis milles on probleem? Kas auto võib põlema minna?

See ei ole normaalne. Arvatavasti on põhjuseks oma aja ära elanud süütejuhtmed, mis n-ö üle löövad. Auto sellest küll põlema ei lähe, kuid kindlasti on häiritud mootori töö ning varem või hiljem hakkab see kõvasti lonkama. Esimene lahendus on süütejuhtmeid kontrollida ning vajadusel vahetada.

Töö pole üldjuhul kuigi keeruline. Alati aitab teeninduses oma mure ärarääkimine.

k asulik vidin

Termos autosse

Kohvisõltlased või niisama sooja joogi austajad tunnevad kindlasti rõõmu spetsiaalselt auto topsihoidjasse mahtuvast väikesest termosest-joogitopsist. Eriti nüüd, mil külmad ajad peaaegu käes, kulub kuum tee või kohvi marjaks ära.

Müüakse ka termo­ seid/kee­du­ masinaid, mis auto sigaretisüütelist voolu võttes jooki soojendavad või lausa keema ajavad.

36 Autoleht 13. oktoober 2010

Mopeed peab olema alates uuest aastast registreeritud ja ka kindlustatud.

Mopeedi registreerimine muutub kohustuslikuks Alates tuleva aasta 1. jaanuarist muutub kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris.

Et uue liiklusseaduse kohaselt on mopeed mootorsõiduk, siis laieneb mopeedidele ka kohustuslik liikluskindlustus. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot (150 krooni). Mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot (100 krooni).

Enne uue liiklusseaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud ühe

aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, st hiljemalt 01.01.2012.

Kuigi uue liiklusseaduse kohaselt on mopeedid mootorsõidukid, vabastatakse mopeedid perioodilistest tehnonõuetele vastavuse kontrollist – tehnoülevaatusest.

Alates 01.01.2012 registreeritavad mopeedid peavad omama Euroopa Liidu tüübikinnitust (olema sertifitseeritud). Tüübikinnituse nõuet hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2004 esmaregistreeritud või kasutusele võetud mopeedidele – vanematele mopeedidele nõue ei kehti.

nipp!

Valmista auto külmadeks ette

Esimesed öökülmad on ära olnud ning kindlasti lähevad ilmad lähiajal veel hullemaks.

Autole tähendab see aga mitut ohtu, mille vastu iga autojuht saab ise midagi ära teha: näiteks auto korralikult pesta ja vahatada, veenduda, et klaasipesuvedelik külmakraade kannataks, lumekraabitsa autosse pista ning kontrollida, et suverehvid päris siledaks poleks kulunud.

iPhone ütleb õige rehvirõhu

Nutitelefoni iPhone kasutajad Suurbritannias saavad oma auto rehvirõhku kontrollida nüüdsest telefoni abil.

Telefoni laetud programm TyreSafe iPhone küsib kasutaja auto registreerimisnumbrit ja teatab juhile tootja soovitatud rehvirõhud.

Sageli ei kontrolli juhid oma auto rehvirõhku põhjusel, et nad ei tea, kui suur vastav rõhk peab olema.

Programmi saab alla laadida tasuta. Juhid, kellel pole iPhone’i, saavad sama info kätte veebilehelt www.tyresafe.org.

Numbrimärgi eest 1,6 miljonit

Suurbritannias müüdi oksjonil numbrimärk 10 O meie rahas 1,65 miljoni krooni eest.

Võitev pakkumine tehti telefoni teel ning pakkuja isik pole avalikustatud. Jaanuaris 2009 müüdi sarnane numbrimärk 1 O, mille eest käidi välja koguni 3,75 miljonit krooni.

VÄIKEREKLAAM BAKT Autotehnika AS

kvaliteetsed käivitusakud Garantiiaeg 3 aastat!

KAUBAVALIK ON LAIENENUD KA TEISTE TUNTUD KAUBAMÄRKIDE OSAS

Pärnu mnt 137, Tallinn (tööpäeviti 9–18) Tel: 650 3888, 650 3881 info@bakt.ee www.bakt.ee

Roolivõimendite müük ja remont

Müügil uued ja renoveeritud võimendiga roolilatid, pumbad ja nende remondikomplektid.

Iga ilmaga ja 24/7 www.elstock.dk

Parim arim va valik alik gene generaatoreid

TopServ OÜ Laki 16, Tallinn tel 661 4054, 53 735 254 info@topserv.ee www.topserv.ee

www.lakiauto.ee l ki

TASUTA asendusauto avariiremondi ajaks* * tingimusi vaata kodulehelt

880.-

ROOLIVÕIMENDITE RENOVEERIMINE UUED ROOLILATID, PUMBAD, REMONTKOMPLEKTID veermiku osad, piduriosad, amortisaatorid.

Metalldetailide taastamine, ümarlihvimine.

Hermetiseerivad ja korrosioonivastased katted: Al, Zn, Cu, Ni, Pb, Babiit

Tartus Sepa 19 tel 738 1892

Keretööd ja värvimine Käsipesula Autoremont Rehvitööd ja hoiustamine Shelli kvaliteetõlid Tulika 9, Tallinn Tel: 555 60 660 info@arsauto.ee www.arsauto.ee

VW, AUDI, BMW, OPEL alates RENAULT, PEUGEOT, CITROEN

Tallinnas Laki 7 tel 659 9700

Uskumatu hinnaga sooduskupong AutoLehe lugejatele!

Sinu ARS Autoteenindus

õlivahetus

150.-

+ tasuta õlifilter rehvivahetus

360.-

Autoleht 13. oktoober 2010 37

VÄIKEREKLAAM

Mercedes-Benz hooldus ja remont Mercedes-Benz varuosad ja lisavarustus Autoalarmid, immobilaiserid Pärnu mnt 158F, 11317 Tallinn tel +372 661 0125 E–R 9.00–18.00 info@mbhooldus.ee www.mbhooldus.ee

AABE Varuosadest Fuchs MB originaalõlid ja MB originaalvaruosad

novembri lõpuni 15% soodsamalt

Rehvide jae- ja hulgimüük, rehvide vahetus ja remont.

E-poes palju sooduspakkumisi!

www.atnobe.ee OÜ AT Nobe

38 Autoleht 13. oktoober 2010

tel 741 2310

sp or t Fotod: Mark Thompson / Getty Images ja meeskonnad

Kommenta a r

„Näe, mina võitsin siin!” Sebastian Vettel selgitab meeskonnakaaslasele Mark Webberile, kes oli Jaapanis kiireim Red Bulli sõitja.

Red Bulli topeltvõit

Jaapani GP võistluspäev kujunes sõitjatele erakordselt töörohkeks, sest hommikul tuli läbi viia ka eelmisel päeval tugeva vihma tõttu ära jäetud kvalifikatsioon. Pika päeva edu­kaimaks osutus Red Bulli meeskond, kes võttis Sebastian Vetteli juhtimisel kaksikvõidu. Vetteli ja Mark Webberi järel oli kolmas Ferrari Fernando Alonso.

Tulemused

Tulemused

1. Sebastian Vettel (Red Bull) 1:30.27,323; 2. Mark Webber (Red Bull) +0,906; 3. Fernando Alonso (Ferrari) +2,721; 4. Jenson Button (McLaren) +13,522; 5. Lewis Hamilton (McLaren) +39,595; 6. Michael Schumacher (Mercedes) +59,933; 7. Kamui Kobayashi (Sauber) 1.04,039; 8. Nick Heidfeld (Sauber) 1.09,668; 9. Rubens Barrichello (Williams) 1.10,846; 10. Sebastien Buemi (Toro Rosso) 1.12,806

Sõitjad

1. Mark Webber (Red Bull)

220; 2. Sebastian Vettel (Red Bull) 206; 3. Fernando Alonso (Ferrari) 206; 4. Lewis Hamilton (McLaren) 192; 5. Jenson Button (McLaren) 189; 6. Felipe Massa (Ferrari) 128; 7. Nico Rosberg (Mercedes) 122; 8. Robert Kubica (Renault) 114; 9. Michael Schumacher (Mercedes) 54; 10. Adrian Sutil (Force India) 47

Head tulemused hoiavad Alonsot jätkuvalt tiitlikonkurentsis.

Meeskonnad

1. Red Bull 426; 2. McLaren 381; 3. Ferrari 334; 4. Mercedes 176; 5. Renault 133; 6. Force India 60; 7. Williams 58; 8. Sauber 37; 9. Toro Rosso 11

Vihma tõttu polnud võimalik laupäeval kvalifikatsiooni pidada.

Luksuslikust seisust Olen sunnitud alustama seda kommentaari samal teemal, millega eelmise, Singapuri oma lõpetasin, ehk siis sellest, kuidas Red Bulli sõitjatel lubatakse omavahel MM-tiitli pärast võidu kihutada. Pärast Jaapani etappi nentis Red Bulli tiimijuht Christian Horner, et see on „pigem luksus kui mure”, et tiitlijahis osalevad mõlemad tiimi sõitjad. Kindlasti oleks see luksus, kui lähimad konkurendid jääks neist maha 50 punktiga, mitte aga 14 punktiga.

Rein Luik Oletame hetkeks, et Red Bull oleks kahel vabakutseline viimati sõidetud etapil panustanud otsustaajakirjanik valt Mark Webberile ja käskinud Sebastian Vettelil austraallane mööda lasta. Sel juhul oleks Webberi edumaa Alonso ees juba 24 punkti, Hamiltoni ees 38 punkti ja Buttoni ees 41 punkti. Vot oleks luksuslik seis!

Ma tean, et tänu tänavuse hooaja ühele suurimale skandaalile on tugitoolisportlased jagunenud kindlalt kahte leeri, mis puudutab tiimikäske.

Ise olen seda meelt, et need on alati F1s eksisteerinud, on praegugi ning jäävadki olema, keelatakse neid reeglitega või mitte. See on igati «Kuigi Jaapani etapi normaal­ne, sest F1 järel püsivad ka on nn jagatud ala, kus lisaks individuaalse- ­McLareni sõitjad le tiitlile antakse ka veel üsna optimistvälja võistkondlik MM-tiitel, ja seega on likena, siis Alonso tegu nii individuaalse on eriti väge täis.» kui ka meeskonnaspordiga.

Olen kindlalt arvamusel, et kui olukord Red Bulli tiimis oleks vastupidine ehk Webberi asemel oleks praegu Vettel, oleks tiimikäsud selles võistkonnas ammu kasutusele võetud. Seda vaid sel lihtsal põhjusel, et Vettel – saksakeelse noore ekstraverdina – on Red Bulli põhiline reklaamnägu.

Kuigi Jaapani etapi järel püsivad ka ­McLareni sõitjad veel üsna optimistlikena, siis Alonso on eriti väge täis ja peab omi võimalusi tiitlile väga kõrgeteks. Hispaanlase sõnul oli Suzuka rada järelejäänud etappidest kõige sobivam Red Bulli autodele. Ülejäänud kolmel etapil peaks Ferrari neile paremini vastu saama. „Seni sõidetud 16 etapist on 15 sobinud Red Bullile, aga nad võitnud vaid seitsmel ja nendest vaid kolmel saanud kaksikvõidu. Arvan, et järelejäänud kolmel etapil piisab mul MM-tiitli võitmiseks poodiumikohtadest,” kommenteeris Alonso.

Eks siis kannatame veidike veel ja vaatame, kas hispaanlane peab oma sõnu sööma või mitte.

Autoleht 13. oktoober 2010 39

sp or t

Saaremaal tehti sotid selgeks

Remmak roolis ühe käega Margus Remmakul / Olaf Suuderil oli võimalus Saaremaa rallil võita ka N-rühma tiitel, kuid, nagu Remmak ütles, oli eesmärk number üks tiitel absoluutarvestuses. „See oli meile Suur­ britannia toetajate pandud ülesanne,” lisas ta. Ralli käigus kujunes olukord, kus N-i tiitli võtmiseks pidanuks Remmak saama mööda Priit Salurist / Indrek Lepast või leedulastest Dominykas Butvilasest / Renatas Vaitkeviciusest, kumbki pole aga kerge pähkel katki hammustada. „Ka N-i tiitlit püüdma minnes pidanuks riskima rohkem, see võinuks tuua rehvipurunemisi või lausa katkestamise, niikuinii külastasime üht kiviaeda. Õnneks suuremate kahjudeta.”

Olukorra muutis Saaremaa ralli kaheksanda kohaga lõpetanud Remmaku/Suuderi jaoks ekstra keeruliseks tõrkuv käigukast,

«Kaur/Lepikson jätkasid tava, et N-rühma meistritiitel kuulub MM-Motor­ spordi sõitjatele.»

40 Autoleht 13. oktoober 2010

Mads Östberg / Jonas Andersson võitsid ­Saaremaa ralli veenva ülekaaluga. nimelt pidi sõitja hoidma viiendat käiku käega sees. „Piltikult öeldes oli nii, et kui kiirus tõusis 200 kilomeetrini tunnis, võtsin ühe käe roolilt ja panin käigukangile,” rääkis Remmak. „Reedel Olaf kahtles, et kas on üldse mõtet jätkata, auto oli kohati teel ikka väga risti. Aga siis ma ei osanud veel ühe käega sõita! Lõpus tuli juba nii hästi välja, et kui korraldataks ühe käega sõitmise ralli, siis esimesed kaks katset võidaks kindlasti ära.”

Järgmise aasta kavadest mainis Remmak, et teda huvitaks väljaspool Eesti startimine. „Silmaringi laiendamiseks,” lisas ta.

Gross: Ott oli kiirem kui arvasin Ralli üldvõidu võtsid kindla ülekaaluga norralased Mads Östberg / Jonas Andersson Subaru Impreza WRC-l. Ford Focus WRC-l sõitnud Georg Gross / Raigo Mõlder olid teised, kuid neile ei andnud hõlpu Ford Fiesta S2000-l kolmandana lõpetanud Ott Tänak / Kuldar Sikk. Viimased võitsid ühtlasi N-rühma. „Ott oli kiirem kui ma arvasin, kuid selle üle on ainult hea meel,” rääkis Gross. „Meie kaotasime liiga palju aega teise päeva alguse paksus udus sõidetud katsetel. Neil katsetel tulid MM-il sõitnud meeste, Östbergi ja Oti, kogemused välja. Ei tahtnud liigseid riske võtta.”

Tänak sõnas, et oli WRC-autode tempole lähemal kui alguses arvas. „Tehnilistel katse-

a p sud

Remmak võitis tiitli absoluutarvestuses.

Mõlemale oli Saaremaa ralli tõsine katsumus, kus ei puudunud hetked, mis võinuks kaasa tuua varase kojusõidu. Egon Kauril / Erik Lepiksonil näiteks teise võistluspäeva alguses. „Tegin käiguvahetusvea, mille tulemusena sai käigukast kannatada,” rääkis ralli 16. kohaga lõpetanud Kaur. „Omad vitsad peksid. Korra tundus, et tiitel läheb käest, kuid jõudsime siiski hooldusesse ja saime lõpuni sõita täpselt sellise tempoga nagu vaja.” Hoolduspausil paigaldasid mehaanikud Kauri/Lepiksoni Subaru Imprezale uue käigukasti, mis laenati tuntud kaardilugeja Kristo Kraagi autolt.

Kaur/Lepikson jätkasid tiitlivõiduga 2006. aastal alguse saanud tava, et mainekas N-rühma meistritiitel kuulub MM-Motorspordi sõitjatele. 2006. aastal võitis tiitli Martin ­Rauam, 2007 Rainer Aus ja 2008 ning 2009 Ott Tänak.

Järgmise aasta plaanidest mainis Kaur soovi startida MM-rallidel. „Arutame, mis edasi saab, eks kõik sõltu ju rahast. Tahaks startida sellistel MM-etappidel, kus konkurents kõva ja võimalik end heast küljest näidata.”

Fotod: Pille Russi, Indrek Allik, Timo Anis ja Aivar Kaljusaar

Ehkki N-rühma Eesti meistriks tuli Egon Kaur, ei jäänud ka tema peamine rivaal Margus Remmak tiitlita.

Roland Murakas / Kalle Adler

146 stardinimekirja kantust ekipaažist katkestasid Saaremaa ralli 61.

N-rühma meistrid Egon Kaur / Erik Lepikson õhtupimeduses sõidetud Kuressaare linnakatsel.

Risto Immonen / Mikael Korhonen

Sander Siniorg / Urmas Künstler

Aigar Pärs / Simo Koskinen

Ivan Mironov / Ain Heiskonen

Margus Remmak tänas oma meeskonda, kelle professionaalne töö aitas tiitlivõidule kaasa.

Ott Tänak / Kuldar Sikk võistid Ford Fiesta S2000 Saaremaa rallil kindlalt N-rühma.

Autoleht 13. oktoober 2010 41

sp or t Jaanus Ligur / Aivar Kender olid tavapäraselt heas hoos, selja taha jäi kaheksa sõiduautot.

«Hea

pere-

mehe käes ja tehniliselt korras autol võib aku eluiga

«Ott Tänak sõnas, et oli WRC-autode tempole lähemal kui alguses arvas.» tel olime lähemal, kuid leidus ka katseid, kus meie auto mootor töötas kilomeetrite viisi piirajas (sekkub 169 kilomeetril tunnis), eks seal jälle kaotasime aega,” rääkis Tänak. „Aga sõidutunne oli hea. See auto on ehitatud eesmärgiga, et sõitja saaks endast parima anda, mitte mõtlema, mis võib katki minna.”

Kiired noored A7 klassis tegid noored rallimehed lausa pöörast tempot. Asfaldikatsel linnas saavutasid Martin Kangur / Silver Kütt Honda Civic Type-R-il üldjärjestuse neljanda aja, jättes isegi Östbergi / Anderssoni seljataha.

Kuid ega hilisemad klassivõitjad Siim PlanMartin Kangur / Silver Kütt võitsid ka udus viimast ja võitsid Eesti meistritiitli.

42 Autoleht 13. oktoober 2010

Einar Laipaik / Siimo Suvemaa Saaremaal katkestasid, kuid olid E-rühma tiitli taganud varem. gi / Marek Sarapuugi tagasi ei hoidnud. Hommikusel, tiheda uduga sõidetud esimesel kruusa kiiruskatsel olid näiteks üldjärjestuse seitsmendad. Meistritiitel kuulub Kangurile/ Kütile.

E-rühmas tagasid tiitli juba Viljandi ralliga Einar Laipaik / Siimo Suvemaa nagu ka Kristo Subi / Teele Sepp „väikeses” N-rühmas.

Kristjan Sooper

Õnneks pääsesid Mika Halttunen ja Jukka Jämsen sellest avariist kergemate vigastustega.

Jukka Hiltuneni / Jarkko Kalliolepo ralli lõppes juba teisel kiiruskatsel puu rammimisega.

Tulemused 1. (A8, 1.) Mads Östberg / Jonas Andersson, Norra, Subaru Impreza WRC 56.42,3, 2. (A8, 2.) Georg Gross / Raigo Mõlder, Ford Focus WRC +1.26,4, 3. (N4, 1.) Ott Tänak / Kuldar Sikk, Ford Fiesta S2000 +1.36,7, 4. (N4, 2.) Raul Jeets / Andrus Toom, Mitsubishi Lancer Evo IX +4.00,8, 5. (N4, 3.) Priit Saluri / Indrek Lepp, kõik Eesti, Subaru Impreza WRX STI +4.18,2, 6. (N4, 4.)

Dominykas Butvilas / Renatas Vaitkevicius, Leedu +4.18,9, 7. (N4, 5.) Janis Feldmanis / Anrijs Jesse, Läti, mõl Mitusbishi Lancer Evo X +4.26,2, 8. (N4, 6.) Margus Remmak / Olaf Suuder, Eesti, Mitusbishi Lancer Evo IX +4.39,8, 9.

(E12, 1.) Rokas Lipeikis / Inga Lipeikyte, Mitsubishi Lancer

Evo VIII +4.48,1, 10. (N4, 7.)

Vytautas Svedas / Zilvinas Sakalauskas, mõl Leedu, Mitusbishi Lancer Evo IX +4.51,8, 11. (A7, 1.) Siim Plangi / Marek Sarapuu, Honda Civic Type-R +5.04,3,... 22. (E10, 1.) Lembit Soe / Ahto Pihlas, Toyota Starlet +7.20,8,... 29.

(N3, 1.) Markus Abram / Mait Tammjärv, kõik Eesti, Honda Civic Type-R +8.07,2,... 34.

(E11, 1.) Antti Nokkanen / Markus Tankka, Soome, BMW M3 +9.03,7, 35. (A6, 1.) MikoOve Niinemäe / Toomas Valter, Eesti, Citroën C2 +9.18,5,... 38.

(E9. 1.) Tomi Rönnemaa / Tero Rönnemaa, Soome, Toyota Corolla 1600 GT +9.40,5,...

73. (E13, 1.) Jaanus Ligur / Aivar Kender, Eesti, GAZ-51A +20.10,9.

1

meeskond

MM-Motorsport

Georg Gross - Raigo Mõlder Eesti Meister 2010 A-rühm

5

Egon Kaur - Erik Lepikson Eesti Meister 2010 N-rühm

järjestikust

meistritiitlit

MM Motosport Eesti Meister 2010 Meeskondade arvestus

MM-Motorsport õnnitleb Eesti Meistreid autorallis 2010

Egon Kaur - Erik Lepikson Georg Gross - Raigo Mõlder

gara a ž

Muhuklubi looja autosid putitamata ei saa Muhuklubi asutaja Imre Nõmmik on vanade autode austajate seas tuntud tegelane. Seda nii suviste Vanatehnika Lusti­sõitude ühe korraldajana kui ka muude ürituste aktiivse osalisena.

Nõmmiku enda sõnul on ta terve lapsepõlve nii-öelda traktorite vahel mänginud, millest tema tehnikahuvi arvatavasti alguse saigi. „Juba mu vanaisa oli nii tegija, et ehitas Vene ajal ise juppidest kaheukselise Mosse, mis oli passis märgitud kui „samodelnõi”,” jutustab ta. Võib-olla on see ka põhjus, miks tema huvid on selgelt kaldu Nõukogude tehnika poole – tal on olnud läbi aegade üheksa Maanteemuhku, kuus VAZ-2102-te ja kolm Volgat, lisaks ZAZ-1102 Tauria, traktor MTZ ning erinevaid VAZ-e 2101st kuni 2106-ni.

Miks nii palju? Sest lisaks autode omamisele ja sõitmisele meeldib Nõmmikule ise käsi õliseks teha ning neid päevade kaupa garaažis putitada. Hetkel on tal pooleli nii mõnigi projekt, kaasa arvatud üks ZAZ-965. Lihtsalt vanade Vene autode seast on raske leida heas korras sõitvat masinat ning nii tuleb see ise algusest lõpuni üles ehitada ja põhjalikult remontida. Kui tundubki, et tööpõld hakkab otsa saama, soetab ta kiiresti endale uue „projektika”, sest garaažis putitamata ta elada ei oska.

44 Autoleht 13. oktoober 2010

Igapäevaselt sõidab Nõmmik Honda CR-V -ga ning metsas pori sees müttamas käib Nissan King Cabiga. Lisaks unistab ta 1950– 1960ndate USA „stepside” farmiautost, kuid (abikaasa) õnneks pole garaažil nii suurt ust, et sellist kolakat sinna ära mahutada.

Huvitavad autod Kõige rariteetsemaks peab Nõmmik oma autodest Eestis ehitatud autot Rex R10-2 Targa, mis omal ajal pidi muutma tänavapildis vanad Žigulid tänavatel Rexideks ning millest pidi alguse saama Eesti oma autotööstus. „Unistused olid suured, reaalsus aga karmim. Sündis üheksa autot ja Eesti teedelt neid sõitmas ei leia,” sõnab Nõmmik, kes ostis oma Rexi kaks aastat tagasi. Auto sõitjateruum oli küll hävinenud, mootor vajas vahetamist ning samuti palju muudki, kuid vaikselt nokitsedes on masin saanud juba täiesti uue väljanägemise ning järgmisel kevadel näeb teda kindlasti juba ringi vuramas.

Teine huvitav auto on VAZ-2102-ga ristatud VAZ-2103, mis näeb välja nagu universaalke-

«Kõige rariteetsemaks peab Nõmmik oma autodest Eestis ehitatud autot Rex R10-2 Targa, millest pidi alguse saama Eesti oma autotööstus.»

Liis Treimann / Postimees

Fotod: Katrin Heldna

Ajakirjanik Ainar Ruussaar leiab, et auto peab suutma hästi kiirendada, ent olema siiski säästlik.

9 k üsimus t

Ainar Ruussaar

rega 03. „See on VAZ-2104 prototüüp, mis omal ajal tootmisse ei jõudnudki, sest leiti, et see on liiga luksuslik auto tavainimesele,” jagab Nõmmik seletusi.

Muhk on lemmik Maanteemuhk ehk ZAZ-965 ja 965A on aga Nõmmiku lemmik ja nõrkus läbi aegade. „Muhk on minu jaoks number üks. Mu isal oli kaks Muhku, minu lapsepõlv möödus nendes autodes, esimesed remondid, esimene sõidukogemus ise roolis olles,” mõtiskleb ta.

Imre asutas koos heade sõprade ja mõttekaaslastega kuus aastat tagasi MTÜ Muhuklubi ning nüüdseks kuulub klubisse umbes 30 aktiivset liiget, kellega on päästetud mitu hukule määratud autot, korraldatud vanatehnikaüritusi ning väisatud Muhkudega Soome Espoo automuuseumit, Riia linna ja Ahvenamaad. „Meie salaunistuseks oleks ära käia ka auto kodumaal Ukrainas, aga kui ikka masin üle 80 km/h välja ei võta, siis nõuab reis palju aega ja raha.”

Praegu peaks Eesti teedel liikuma umbes 80 Maanteemuhku, neist enamiku omanikke Nõmmik teab.

Gerli Ramler

Millise autoga sõidad?

Kas hääletajaid võtad peale?

Honda CR-V-ga, 2007. aastast. Olen 6 Võtan ikka, siis, kui üksi sõidan.

1 sõitnud paljude erinevate autodega ning otsustasin proovida Hondat. Mõnel määral Kõige suurem trahv, läksin kaasa ka massiga – oli ju CR-V siis Ees- 7 mille saanud oled? tis väga populaarne mudel ja soovisin näha, Ehk umbes nii kümne aasta eest sain ligiet mis see endast kujutab. Senini olen igati rahul.

kaudu 3000 krooni trahvi. Ülekiiruse eest, möödasõidul vajutasin liiga palju ning jäin ka vahele.

Kui palju kuus autole kulutad?

Koos bensiinile kuluvaga umbes 2 Mis ärritab meie 4000–5000 krooni.

8 liikluses kõige rohkem?

Liikluses ärritavaid asju on kolm.

Milline on sinu unistuste auto?

Esiteks ajab mind lausa marru, kui suuPole kunagi nii mõelnud. Küll on mõ- natulesid ei kasutata. Mul endal on see käe 3 ned nüansid, mis teevad auto heaks ja mille sees ning et suunda mitte lülitada, peaks järgi valin: auto peab olema hea kiirendusega, lihtsalt kasutatav ning ka ökonoomne.

Kõige halvem auto, 4 millega sõitnud oled?

Meenub õige mitu: näiteks 1990ndate algu-

sest üks vana ja kulunud Saksamaalt toodud Opel, siis sõjaväes kasutatud UAZ-kaubik – no ikka tõeline õudus. Ning veel Türgi mägiteedel rendiautoks võetud ilma roolivõimendita Fiat.

Teravaim elamus autoroolis?

Mainitud Fiatiga Türgis sõit5 mine ehk oligi. Raskesti juhitava autoga pole kitsastel mägiteedel kuigi mõnus sõita.

end jõuga tagasi hoidma. Arusaamatu, kuidas mõnel see asi vastupidi on.

Teiseks: paneb imestama, kuidas on paljud juhid autojuhiloa saanud. Elan kesklinnas ning näen iga päev, kuidas ei tunnistata foori lisasektsioone ning keeratakse paremale keelava tule alt. Samuti ei teata väga sageli, mis asi on parema käe reegel.

Kolmandana ärritavad kitsastel kõnniteedel kihutavad jalgratturid. Lastega jalutades on nad paratamatult ohtlikud.

185

Rekordkiirus, mis oled 9 roolis saavutanud?

Saksa kiirteel 185 km/h. Sõitsin toona Suzukiga ning see oli ka selle auto võimete piir.

Autoleht 13. oktoober 2010 45

a j a l ugu

Huvitav fakt:

k uul s a d v õidusõidu a u t od

Linnalegendi kohaselt sõitnud lepinguhimuline Nuccio Bertone Stratose madala prototüübiga Lancia tehase territooriumile tõkkepuu alt ja väikese skandaali summutamiseks võtnud firma juhtkond ta jutule.

1974

Lancia Stratos HF Maailma esimese keskmootoriga ralliauto Lancia Stratos sünnilugu algas aastal 1969, mil Fiat võttis Lancia margi oma kontrolli alla. Äärmuslikkuseni viidud kiilukujuga autode buum oli seniiti jõudnud ja kerefirma Bertone andis sellesse oma osa kõigest 840 mm kõrge ainueksemplariga Stratos(fera), millesse sai pugeda läbi tuuleklaasiava. Sellise lähenemisega oli lagi käes ja 1971. aasta Torino autonäituseks kujustas Bertone disainer Marcello Gandini võrratult praktilisema, ligemale 1,1 m kõrge ja kahe uksega Lancia Stratos HF-i.

Lancia võidusõidupealik Cesare Fiorio tundis näitusel sellise kerge ja erakordselt lühikese telgede vahega auto potentsiaali jalamaid ära. Ta asus Nuccio Bertonega samasse paati veenmaks Lancia esialgu tõrkuvat juhtkonda auto homologeerimiseks vajaliku 400 eksemplari ehitamises.

Häda mootoriga Olnuks tegu vaid MM-rallideks vajaliku autode arvuga, poleks ühise keele leidmine olnudki probleemiks. Küllalt suur seeria tekitas aga peavalu. Ette rutates olgu öeldud, et tänavasõidumudelit HF Stradale ei haaratud tõepoolest lennult, sest igapäevakasutuses polnud klaustrofoobiat tekitava sisemusega mürarikas sõiduk kuigi mugav. Ruumikad selles olid üksnes punnitavad uksetaskud, kuhu isegi kiiver ära mahtus.

46 Autoleht 13. oktoober 2010

L a n c i a S t r a t o s HF G r o u p 4 (1974)

Mootor: Võimsus: Telgede vahe: Gabariit: Tühimass: Kiirus:

V-6, otto, 2418 cm3 280 hj 2180 mm 3710/1810/1100 mm 880 kg u 250 km/h

Oleks keegi teadnud, et tegu saab olema noore klassikuga, mis omab tulevikus suurt kollektsioneerimisväärtust, läinuks Stradaled nagu soojad saiad. Siiski, kõik arvatavalt 492 eksemplari läksid aja jooksul kaubaks.

Lancial oli veel ka teine probleem. Sobiv mootor oli ju alles joonestuslaual, nii jäi üle üksnes minna vastse emafirmaga sama teed – võtta kasutusele Ferrari Dino V-6-mootor.

Fiatil, kes 160 hj Dinot 1966. aastast oma kupeel ja spaideril pruukis, sarnast süümepiina polnud. Luksusmargi mootor laiatarbemargil oli ju auks. Uhkele Lanciale seevastu oli võõra, pealegi endise suure konkurendi Ferrari mootori kasutamine mõru pill, mis võimaliku ralliedu nimel ometi alla neelati.

Stradalele pandi Ferrari V-6 190 hj forssee-

ringus, ralliautodel olid seevastu 280 hj arendavad neljaklapipeadega edasiarendused.

Tehasetiimi autod olid erakätesse müüdavaist veelgi võimsamad, üle 300 hj. Kiirenduse ajana on neile märgitud viis sekundit „sajani” ja 13,9 sekundit „saja kuuekümneni”.

Kolm MM-tiitlit Terasplekist keevitatud monokokile kinnitati klaasplastkatmik. Kere tagaosa oli avatav, nii pääses kogu selle alla koondatud tehnikale hästi ligi. Esivedrustus oli kaksikõõtsharkidega, tagavedrustus aga MacPhersoni laadne, kasutusel olid kiire lattrool ja neli ventileeritavat ketaspidurit.

Auto homologeeriti 1974. aasta oktoobris ja sõitjad eesotsas Sandro Munariga tõid Stratosel tervelt 17 MM-võitu ja enam kui 50 võitu ralli EM-etappidelt. Aastail 1975–1979 peetud viiest Monte Carlo rallist võideti Stratostega lausa neli. Tänu Stratosele saavutati kolm MM-tiitlit ja neli EM-tiitlit. Nende aastate jooksul valJärgmises mis kokku poolsada numbris: võistlus-Stratost.

Margus-Hans Kuuse

Lotus 78 (1977)

Tartu Näitused messikeskuses 14.-16. oktoober 2010 N 11-18, R 10 -18, L 10-16

obr o t k o 16.

il

LOO U D O K

JA

PÄ I N FO

EV

Tartu Ehitusmess Sisustus 2010 Tööriist 2010 Info: AS Tar tu Näitused tel 742 1662, terje@tar tunaitused.ee Seminaride, töötubade ja infopäeva ajakava vt. www.tartunaitused.ee/ehitusmess