Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

MIKS VALIDA ÕPINGUTEKS EBS? Edasiõppija 2016

25% 40% 50% 80% 90%

www.ebs.ee 25% on tänu õpingutele EBSis saanud parema tööpakkumise

Üle 40% teenib enam kui 2000 € kuus (bruto)

50% töötab rahvusvahelises ettevõttes

80% on kas ettevõtjad, tipp- või kesktasemejuhid või tipp- või kesktasemespetsialistid

Üle 90% EBSi lõpetanutest on täielikult või pigem rahul oma investeeringuga õpingutesse

NEILE, KES MÕTLEVAD SUURELT JA NÄEVAD KAUGEMALE! 2

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Hea abiturient!

Soovin sinuga jagada mõtteid, mis innustaksid sind eesoleval eksamiperioodil ja enda tuleviku kujundamises.

Iga inimene on oluline Praegusel ajal arvestatakse iga isiksusega rohkem kui kunagi varem. Kui oled leidnud midagi endale olulist, mis sind köidab, siis pühendu sellele, sest sel juhul on ka ülejäänud kohustused teostatavad ja kõik, mida sa ette võtad ka õnnestub!

Keskendudes enda jaoks väärtuslikule, suudad ellu viia ka suuri asju!

Ole loov ning loominguline ka oma otsustes.

Hoia hing avatud, pea aga selge. Usun, et muusika ja selle mängimine on suures osas aidanud mul jõuda enda jaoks oluliste verstapostideni ning pole takistuseks ka praeguses töös, Riigikogus ja Kultuurikomisjonis. Pigem on see isegi ehk eelis.

Konkreetsed oskused ja teadmised on kindlasti võti tulevikku Kõike pole tarvis endaga kaasas kanda, kuid oluline on teada, kuidas enda teadmisi ja oskuseid enda kasuks tööle panna. Tunne huvi, uuri, proovi ja keskendu!

Tark ei torma!

Võta aega, et mõelda ja unistada. Gümnaasiumi lõpetades ei pea ilmtingimata teadma, kuhu sinu tee viimaks välja jõuab ja kes sinust saab. Kui teed kõike kirglikult ja kohusetundlikult, tundes erinevate tegevuste vastu huvi, siis loob elu sulle võimalusi, mida ehk praegu oodatagi ei oska. Ja see ongi ehk olulisim.

Foto autor: Marianne Ubaleht Toredat gümnaasiumi lõppu ja julgeid edasisi valikuid!

Heidy Purga

Riigikogu kultuurikomisjoni liige DJ

3

Edasi천ppija 2016

4

www.haridusinfo.ee

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

3

Hea abiturient!

31

Õpi Eestis, aga inglise keeles!

7

Lõpu- ja riigieksamid

34

Maaülikoolist tulevad Eesti elu eestvedajad

8

Kuidas leida see õige?

35

Miks valida äriharidus?

10 Haridustee valikud

37

Tartu Ülikool – teekond uutele avastustele

14 IT vajab sind!

38 Tudengiorganisatsioonid annavad ülikoolielule värvi

16 Õppimine kutsekoolis

39 Rakenduskõrgharidus pakub mitmekülgseid võimalusi

17 Tulevase kutseõppuri leksikon

40 Väliskogemus iseenda avastamiseks

19

Kutsekooli minek oli lotovõit!

41 Õppima Ameerikasse? Suurepärane mõte!

21

Hea kool kogu eluks

42 Kuidas rahastada õpinguid?

22 Õppimine kõrgkoolis

44

Kus ma elama hakkan?

24

Tulevase üliõpilase leksikon

45 Ajateenistus karjääriplaanis

25

Rahvusvaheline karjäär nii maal kui merel

46

Mida leiab gümnaasiumilõpetaja töötukassast?

27 Check-in lennuakadeemiasse

48

Nendes koolides saad edasi õppida!

28

61

Appi, ma ei saanud kooli sisse!

62

Mis saab pärast õpinguid?

Kümme põhjust, miks tulla Sisekaitseakadeemiasse

29 Ettevõtluskogemus on tugev argument igas CV-s

Edasiõppija 2016 Väljaandja: MTÜ Haridusinfo

Teatmiku valmimisele aitasid kaasa:

Joa 2, 10127 Tallinn Tel 611 7070 info@haridusinfo.ee, www.haridusinfo.ee Toimetaja: Kati Raudsaar, kati@haridusinfo.ee Kujundus: Rauno Masing, rauno@digitiiger.ee Info ja reklaam: Margus Kruusvall, tel 611 7070 info@haridusinfo.ee Trükk: Kroonpress © 2016 Haridusinfo MTÜ

Täname kõiki, kes teatmiku koostamisel abiks olid!

5

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

TTÜ Eesti Mereakadeemia KALANDUSE TEHNOLOOGIATE MAJANDAMINE JA JUHTIMINE LAEVAJUHTIMINE V E E T E E D E H A L DA M I N E J A O H U T U S E K O R R A L DA M I N E LAEVA JÕUSEADMED SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE KÜLMUTUSSEADMED

6

ttu.ee/mereakadeemia

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Lõpu- ja riigieksamid Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Lisaks ootavad tegemist koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö.

Matemaatika riigieksam Matemaatika riigieksami puhul on võimalik valida kitsa või laia eksami vahel. Valiku tegemisel on oluline eeltöö - tasub välja uurida oma unistuste erialal nõutavad sisseastumistingimused ning vaadata, millist matemaatika eksamit nõutakse.

Eesti keele riigieksam Eesti keele riigieksam on kohustuslik kõikidele eesti õppekeelega õpilastele. Eksamitöö koosneb kirjalikust ja suulisest osast, millega hinnatakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi alusel on koostatud Euroopa Liidus üheselt mõistetav keeleoskustasemete süsteem, milles lähtutakse kolmest keeleoskustasemest: A – algeline, B – iseseisev ning C – vaba keelekasutus. Need kolm laia taset jagunevad omakorda kaheks kitsamaks tasemeks: A1, A2, B1, B2, C1, C2. Õpilane võib valida, kas sooritada eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam, siis kui ta õpib gümnaasiumis eesti keelt teise keelena, on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi või tema õppekeel on viipekeel. Eesti keele teise keelena riigieksami vähemalt 60% edukusega sooritaja saab eesti keele B2-taseme tunnistuse, C1-taseme tunnistuse olemasolul ei pea eksamit tegema.

Võõrkeele riigieksami puhul on kolm valikuvõimalust:

Edasiõppija • Riigieksamile registreerimisel varem sooritatud vähemalt B1-tasemel keeleoskust tõendava dokumendi esitamine omal kulul sooritatud ja riigi poolt tunnustatud rahvusvaheliselt inglise, prantsuse, saksa või vene keele (võõrkeelena) eksamilt. See variant on eelkõige sobilik siis, kui on plaan õppima minna välismaale ülikooli, kuna enamasti peab võõrsile kõrgkooli pürgides tõendama ka oma keeleoskust. Selleks nõutaksegi rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamit. Tasub meeles pidada, et mõnedel keeleoskustunnistustel on tähtaeg ning selle ületamisel ei ole nad enam sobilikud nii riigieksami asendamiseks kui ka välismaale ülikooli astumisel.

Koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö Koolieksami õppeained, vormi ja toimumise aja ning õpilasuurimuse või praktilise töö juhendamise, hindamise ja vormistamise korralduse otsustab kool. Ühes õppaines saab sooritada kas riigieksami või koolieksami.

Millal on gümnaasium lõpetatud? Õnnelik gümnaasiumi lõputunnistuse omanik on see, kes sai riigieksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.

Koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö peavad olema lõpetamiseks sooritatud vähemalt rahuldavale tulemusele.

Keeleoskustaseme saavutamiseks on vajalik saavutada vastava eksami hindamisjuhendis toodud tulemus. Ülikoolide vastuvõtutingimustest leiab infot, milliseid eksamitulemusi läheb tarvis ühele või teisele erialale õppima pääsemiseks.

NB! Riigieksameid saavad teha vaid eksami toimumise aasta 20. jaanuariks registreerunud soovijad.

• Riigi koostatava inglise keele riigieksami sooritamine, mis mõõdab keeleoskust nii B1- kui B2-tasemel.

Riigieksamite ja rahvusvaheliste võõrkeelte eksamite ajad 2015/2016 õppeaastal leiad SA Innove või Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

• Riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamine B1- või B2-tasemel.

Loe täpsemalt lõpu- ja riigieksamitest: www. hm.ee/et/tegevused/valishindamine/riigieksamid, www.innove.ee/et/riigieksamid.

7

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Kuidas leida see õige?

Võimalusi, mida pärast gümnaasiumi edasi teha, tundub olevat liiga palju või siis hoopis liiga vähe.

Otsuse tegemine näib nii lõplik … Kuidas siiski see õige eriala leida?

Edasiõppija

tulevikus? Seetõttu tasubki enne valikut uurida, millistes valdkondades on töötajate vajadus kõige suurem. Nii ei juhtu, et valid eriala, kus hiljem tööd raske leida.

Töömaailm tundub liiga kauge? Kuidas ikkagi hetkel leida õige eriala? Tegelikult ei tohiks neid kahte asja eraldi vaadelda. Loodetavasti on sinu valitud eriala ka see, millega tulevikus töömaailma sisened. Töömaailma tundmine aitab omakorda teha paremat elukutsevalikut.

Julge olla uudishimulik

Esmalt võiksid mõelda, kui palju ja mida sa tead enda kohta? Enesetundmine aitab otsustada, milline elukutse sulle sobida võiks. Haara paber ja pane kirja, millised on su oskused, hobid ja iseloomuomadused. Nüüd püüa mõelda, millist elu tulevikus elada tahad ning mida pead elus ja töös tähtsaks? Milline on sinu unistuste töö? Milline valdkond paneb silmad särama? Mis elukutse tundub sobivat sinu isiksusega? Küsimusi on küll palju, kuid unistada on ju tore ja kasulik!

Mõtle oma lemmikutele õppeainetele või hobidele.

Kas mõni nendest võiks olla see, millega edasised õpingud siduda? Mõtle oma pere, sugulaste, sõprade vanemate peale – kas kellegi nende amet paelub sind? Alati võid end pakkuda mõnel päeval töövarjuks, et näha, mida nad igapäevaselt teevad. Erinevate ametite eelnev tundmaõppimine on väga oluline enne otsuse langetamist. Nii saad otsustada, kas huvipakkuv elukutse sulle ka reaalselt sobib.

Millist elu tahaksid tulevikus?

Kui valdkond enam-vähem selge, siis mõtle, milline haridustase sulle sobiks. Kas soovid selles valdkonnas olla hinnatud praktik või hea teoreetiline spetsialist? Kui kaua oled pärast gümnaasiumi veel valmis õppima? Kas tahad kiiresti iseseisvat elu alustada ja tööle minna või pühenduda aastateks selle valdkonna üksikasjalikule tundmisele?

Sellest lähtuvalt saadki mõelda, kas valida kutsekool, rakenduskõrgkool või ülikool.

Esmapilgul võib tunduda, et unistuste töö on just see, kus palju teenib. On see nii? Nüüd mõtle, kas see töö sulle ka tegelikult meeldib või teeksid seda vastumeelselt? Inimesed, kes töötavad ameteis, mis vastab nende väärtustele, on valdavalt oma palgaga rahul. Lisaks meeldivusele tuleb mõelda, mida võivad sinu valikud tähendada tulevikus?

Kas sul on selle haridusega töökoht ka kaugemas

Kui sul on endast mõni aasta vanemaid sõpru, siis uuri, kus koolides nad õpivad ja miks nad valisid selle eriala? Kuid kindlasti ei tohi teha valikut puhtalt sõprade eelistuste järgi. Uuri koolide kodulehti ning tutvu erialade ja nende õppekavadega.

Vaata, millised on sisseastumistingimused. Saad nendeks kuidagi ekstra valmistuda? Pole midagi hullemat kehvast ettevalmistusest. Kindlasti mõt-

8

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

le välja ka tagavaraplaan, kogu infot mitme eriala kohta. Ole lihtsalt kindel, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Edasiõppija 2016

☛

edasioppija

Iga lõpp on millegi uue algus Kui juhtubki, et ei õnnestunud sellel erialal, mis pani silmad särama, sisse saada, siis see pole lõpp, vaid millegi uue algus. Mitmetes Euroopa riikides on üsna levinud, et pärast gümnaasiumi võetaksegi teadlikult aasta vabaks ning püütakse see aeg välja mõelda, mida oma tulevikuga peale hakata.

Mida rohkem oled oma edasised plaanid läbi mõelnud, infot kogunud ja erinevaid vaatenurki kaalunud, seda lihtsam on ka valida. Mida tõsisemalt võtad õppimist ja enda arendamist, seda suurem tõenäosus on sul tulevikus saada hea töökoht. Kuid ära unusta, et õppida saab ka mitteformaalselt. Lisaks erialaõpingutele kutse-

või kõrgkoolis õpi võimalusel semester või rohkem välismaal, vaata, kuidas elu käib mitmesugustes (üli)õpilasorganistasioonides, võta osa üritustest, kuula teiste erialade loenguid jne. Pea meeles, et hariduses ei ole tupikuid! Ühe inimese tööaega jagub keskmiselt 40 aastaks.

On üsna loomulik, et selle pika aja jooksul tuleb kõigil juurde või ümber õppida – maailm ja tööturg muutuvad. Ja sina astud oma haridus- ja tööelu kujundamisel alles esimesi samme…

Jõudu ja jaksu sel teel!

9

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Haridustee valikud Edasiõppija Kas näed tulevikus ennast tippkokana restoranis firmaroogi välja mõtlemas või mõnes IT firmas uusi tehnoloogilisi võimalusi loomas? Kas sulle meeldib teiste inimeste eest hoolitseda või imponeerib hoopis mõte vastutusrikkast tüürimehe ametikohast?

Vastavalt sellele, millisest tööst tulevikus unistad, tuleb valida ka haridustase, kuhu pärast gümnaasiumi lõpetamist suundud.

Kutseharidus Kutseharidus pakub võimaluse kiirelt praktilised oskused selgeks saada ning kohe tööle käed külge panna. Kutsehariduses on olemas teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme kutseõpe.

5. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd keskastme spetsialistidena, tehnikutena ja ametnikena. Näiteks sekretär, väikeettevõtja või puittoodete tehnoloog.

4. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd keerukamate ametite seadme- ja masinaoperaatorite, oskustöötajate, käsitööliste, teenindus- ja müügitöötajate ametialades. Näiteks florist, keevitaja, kujundaja või juuksur.

3. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd lihtsamate ametite seadme- ja masinaoperaatoritena, oskustöölistena või teenindus- ja müügitöötajatena. Näiteks IT süsteemide nooremspetsialist, hotelliteenindaja või palkmaja ehitaja.

2. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd lihttöölistena. Näiteks abiaednik, abikokk või puhastusteenindaja abiline.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist on võimalik õppima asuda kõikide tasemete õppekavadel. Õpe kestab sõltuvalt tasemest ja erialast u 1-3 aastat.

Edasi saab õppima minna kõrgkooli või taas kutsekooli. Alati on võimalik omandatud ametialaste teadmistega suunduda tööturule või alustada ettevõtlusega.

10

Kõrgharidus Eesti kõrgharidussüsteem koosneb kolmest astmest. Esimene aste on bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpe, teine magistriõpe ning kõrgeim aste on doktoriõpe.

Rakenduskõrgharidusõpe Rakenduskõrgharidusõppe eesmärk on omandada kindlal erialal töötamiseks vajalik pädevus.

Omandatud praktilised oskused annavad parima ettevalmistuse, et saaks siirduda otse erialasele tööle. Erinevus bakalaureuseõppega on eelkõige praktika osakaal. Õpe kestab sarnaselt bakalaureuseõppega 3 aastat (mõningatel erialadel ka kuni 4,5 aastat).

Edasi on võimalus õpinguid jätkata magistriõppes. Samuti on võimalik õppida tasuta uus eriala bakalaureuseõppes või kutsehariduses. Alati võib alustada ka ettevõtlusega.

Bakalaureuseõpe Bakalaureuseõpe tähendab akadeemilist haridust, mis pakub teoreetilisi valdkonna alusteadmisi ja -oskusi. Erinevus rakenduskõrgharidusõppega on eelkõige praktika osakaal. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat.

Edasised võimalused on jätkata õpinguid magistriõppes, omandada tasuta uus eriala kutseõppes või rakenduskõrghariduses. Alati võib siseneda tööturule või alustada ettevõtlusega.

Magistriõpe Magistriõppes süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning minnakse vargsi juba teaduse lätetele. Õpe kestab 2 aastat. Mõne magistriõppe eriala puhul on eelduseks sama valdkonna või eriala lõpetamine bakalaureuseõppes ja/või rakenduskõrghariduses. Paljudel kõrgkoolidel on õppekavasid, kus ei eeldata varasemalt konkreetse eriala lõpetamist.

Edasised võimalused on jätkata õpinguid doktorantuuris, omandada tasuta uus eriala kutsehariduses ja rakenduskõrgharidusõppes

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Doktoriõpe või bakalaureuseõppes (sõltuvalt, milline kõrgharidus oli omandatud enne magistrantuuri). Alati on võimalik suunduda tööturule või alustada oma ettevõttega.

Doktoriõppes jätkatakse sageli juba magistritöös alustatud suunda ning omandatakse iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe

Edasised võimalused on jätkata teadustööga mõnes teadusasutuses või töötada õppejõuna kõrgkoolides. Alati on võimalik ka omandada uus tasuta eriala kutseõppes või mõnes kõrgkoolis.

Alustada võib ka ettevõtlusega.

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes on ühte astmesse ühendatud nii bakalaureuse- kui ka magistriõpe. Näiteks arsti-, loomaarsti-, proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õppekavad.

Edasised võimalused on jätkata õpinguid doktorantuuris, omandada tasuta uus eriala kutsehariduses või rakenduskõrghariduses. Alati on võimalik suunduda tööturule või alustada oma ettevõttega.

NB! Kehtib piirang samal kõrgharidusastmel tasuta õppimise kohta. Samade kõrgharidusastmetena ei käsitleta rakendus- ja bakalaureuseõpet.

Loe täpsemalt lk 22-23.

Uuri kutsehariduse kohta www.kutseharidus.ee ning tutvu kõrgharidusega www.tudengiveeb.ee.

Artiklis kasutatud SA Innove teatmiku „Abiks Otsustajale: kutseõppevõimalused 2016/2017“ infot.

11

Miks valida ISIC kaart?

Kasuta oma ISIC kaarti: Ühistranspordis - Ühiskaardi asemel Ukse-, raamatukogu-, pangakaardina jpm Soodustusteks kontserditel ja muuseumites Soodustusteks restoranides ja kohvikutes Soodustusteks reisidel ja majutusel

ISIC - International Student Identity Card on rahvusvaheline õpilas- ja üliõpilaspilet, mis tõendab õppuristaatust Eestis ja veel 130 riigis, annab tuhandeid soodustusi, lisaks hulganisti funktsionaalsusi, Eestis näiteks ukse-, söökla-, raamatukogu-, ühistranspordi- ja pangakaardina. ISIC kaartidest saadav tulu läheb EÜL-ile.

ISIC soodustused ootavad Sind enam kui 125 000 müügikohas

www.isic.ee www.isic.org

Mart (22)

ISIC viib mind maailma ja säästab raha!

Foto: Bibiana Yeung

Targa Tudengi valik

eesti üliõpilaskondade liit

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

IT vajab sind!

Tänapäeval ei kasvatata isegi pirne ega tehta kompotti ilma infotehnoloogia abita. Me kõik vajame IT-d igapäevaselt. Soovid seda õppida, kuid ei tea, kes sust pärast eriala lõpetamist saab? Mis on erinevate ametinimetuste taga?

Tarkvara programmeerija (ka tarkvara insener, -arendaja, -arhitekt või tarkvara administraator, kasutajatoe või kasutajaliidese spetsialist) on insenerist kunstnik, keda kannustab loomisvajadus. Edukas tarkvaraarendus nõuab teadmisi nii reaalainetes kui muudest eluvaldkondadest.

Samuti on tarvis oskust mõista klientide vajadusi ja neid loovalt tõlkida - nii erinevatesse programmeerimiskeeltesse kui teistele IT-tiimi kuuluvatele spetsialistidele. Kui sulle meeldib arvutis ja internetis iseseisvalt nokitseda, siis saad selles ametis ühendada meeldiva kasulikuga.

Tarkvara testija on esimene, kes võtab kasutusele veel väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused. Ta tagab kvaliteedi seadmetes ja lahendustes, leides neist üles kõik vead või ebaloogilisused. Just testijate nõudmisel on näiteks välja töötatud iPhone´i lahendus vasakukäelistele!

Tarkvara planeerija (ka tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik) loob IT-s uusi süsteeme. Selles mitmekülgses ametis tuleb sageli olla nii looja, arendaja kui kontrollija.

Kui oled hea suhtleja, oskad teisi kuulata ja mõista ning sul on tugev analüüsivõime, on see elukutse just sulle.

Multimeediumi spetsialist (multimeediumi programmeerija või toetusspetsialist, veebi- või kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija või toimetaja) töötab nii teksti, hääle kui pildiga. Ta loob koos disaineritega atraktiivseid äppe, kujundab veebide ülesehitust ja muudab nutiseadetes navigeerimise käepäraseks. Kui sul on hea kujutlusvõime, oskus hinnata asjade esteetikat ja disaini, on multimeedia spetsialistiks õppimine sinu tulevikuamet.

Arvutisüsteemide spetsialist (ka süsteemi-, integratsiooni- või rakendusinsener) on nagu 14

Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit

dirigent, kes haldab osavalt erinevaid IT-süsteeme. Ta hindab klientide vajadusi, analüüsib nende tehnilisi võimalusi ja pakub selle põhjal välja parimad lahendused. Igapäevasteks toiminguteks on hoolde- ja remonditööd ning andmetest varukoopiate tegemine. Teisisõnu tagab arvutisüsteemide spetsialist, et seadmed ja programmid töötavad ettevõttes tõrgeteta.

Mobiilside spetsialist (ka raadioside insener, raadioside süsteemide planeerija või integreerija, raadiovõrgu planeerija) juhib igapäevaselt valdkonda, mis aitab inimestel mugavamalt ja kiiremini suhelda telefonide, raadiote ja arvutite abil. Tänapäeval põhineb nii raadiolainete kui digilevi kaudu toimiv heli ja andmete edastus spetsiaalsetel arvutiprogrammidel. Seega tuleb selles ametis ühendada raadioinseneri nutikus tugeva arvutialase asjatundlikkusega. Töö pakub suurt iseseisvust ning annab vahetu tagasiside tulemustest.

Ettevõtja kommentaar Rain Laane, Microsofti Balti regiooni juht Tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja masinaid, mis tähendab, et maailmas on järjest enam vaja inimesi, kes suudavad neid seadmeid luua ja juhtida. Täna on nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele ettevõtetes suurem, kui kõrgkoolid seda lünka täita suudavad. Julgen väita, et valides IT eriala, on sul tulevikus võimalus töötada soovitud valdkonnas ja aidata seal integreerida tehnoloogiat uute seadmetega.

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Sidevõrgu spetsialist (ka raadio-, andme- või mobiilsidevõrgu planeerija, riistvarainsener, sidevõrgu disainer) võib luua olulisi mugavusi igale inimesele, sest ilma kiire ja turvalise sidevõrguta ei saaks me kasutada näiteks sularahaautomaate ja kaardimakseterminale, rongide sõiduplaan läheks sassi, ID-piletit poleks olemas jne. Selles põnevas valdkonnas on kõik pidevas muutumises ning nõudlus järjest kiirema, usaldusväärsema ja samas lihtsamini hooldatava sidevõrgu järele ei kao kunagi.

IT projektijuht (ka toote planeerija, tiimijuht) on nagu bändi liider, kes suudab näha toote või teenuse arengutsüklit tervikuna. Tal on teadmised nii erinevatest IT valdkondadest kui universaalsed juhtimisoskused. IT projektijuhid koostavad projektide ajagraafikud ja panevad kokku sobiva tiimi, jagavad igapäevaselt tööülesandeid, haldavad erinevaid riske, teevad vajadusel kärmelt muudatusi ning koostavad töö lõppedes aruanded. Hea IT projektijuht oskab reageerida kiirelt ja paindlikult, julgeb langetada otsuseid ning on järjekindel, et neid plaanitud aja jooksul ellu viia.

Edasiõppija 2016

IT juht (ka osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht) on nagu treener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle ning tunneb läbi ja lõhki ka konkurente. See, kui professionaalne on firmas IT juht, määrab ära enamiku kaasaegsete ettevõtete efektiivsuse ja edukuse. Hea IT juht on pädev IT valdkondades, pakub välja uusi lahendusi, suudab motiveerida inimesi oma tiimis ning teeb koostööd ka teiste valdkondade juhtidega.

Kõigi nende ametite kohta ja sellest, kuidas teistes eluvaldkondades IT oskustest kasu on, saad lähemalt lugeda www.startit.ee lehel. Erialasid aitab noorteni viia IKTP programm Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel.

15

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Õppimine kutsekoolis Kutseõppes võivad õpinguid alustada kõik, kes soovivad ametit õppida. Gümnaasiumilõpetajale piiranguid õpingute alustamiseks ei ole ning kõik uksed on avatud.

Sisseastumine Kutsekooli astumiseks on vajalik uurida, millised on konkreetse kooli ja eriala vastuvõtutingimused.

Kogu vajaliku info leiad koolide kodulehtedelt.

Sealt leiad, millised dokumendid tuleb esitada ja mis tähtajaks neid vaja on. Nii mõnedki kutsekoolid on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS (www.sais.ee), mille kaudu saab sisseastumisavalduse esitada elektrooniliselt. Osadel erialadel tuleb sisseastumiseks sooritada test või esitada töönäidised. Kui oled kutsekooli sisse saanud, on vaja esitada kirjalik kinnitus õppima asumise kohta.

Kutseõppe liigid Kutseõppe õppekavade liigitus koostatakse kutsestandardite alusel, mis on kõik paigutatud 8-astmelisse raamistikku lähtuvalt sellest, kui lihtsad või keerulised on mingi töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Nii saad kutsekoolis õppida teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme õppekavadel. Viimases saad õppida mitmeid väga olulisi ja tööturul nõutud erialasid.

Viienda taseme õpinguid saad alustada just pärast keskhariduse omandamist. See tase ei ole siiski ainus võimalus, sest pärast gümnaasiumi lõpetamist saad õppima asuda ka kõigil madalama taseme õppekavadel.

Õppevormid Kutsekoolis on võimalik õppida nii päevasel kui ka õhtusel ajal, lisaks on võimalik osalise ajaga õppetöö ja kaugõpe. Muidugi on see kooliti ja erialati erinev ning õige info leiad koolide kodulehtedelt. Paljudel erialadel on võimalik õppida töökohapõhises õppevormis ehk õpipoisiõppes.

Sel juhul moodustab u 70% õppest juhendaja juhendamisel töö ettevõttes ja ülejäänud aja koolis õppimine.

16

Edasiõppija

Tasuta või tasuline õpe?

Kutsekoolis õppimine on üldjuhul tasuta. Välja arvatud mõnel juhul populaarsed erialad, kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Erakutseõppeasutused pakuvad nii tasuta kui tasulise õppe võimalusi. Lähemat infot saab otse koolide kodulehtedelt. Erakoolide kasuks otsustades uuri järele, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba (www.ehis.ee). Kindlasti sõlmi õppemaksu makstes leping.

Praktika Kutsekoolis käib kogu õppetöö õppekava alusel nii nagu igas teiseski koolis. Õppekavas on kirjeldatud kõik need teadmised ja oskused, mis tuleb õpingute käigus omandada. Oluline teada, et iga kutseõppe õppekava kohustuslik osa on praktika, mille käigus rakendatakse omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Kutsekoolis õppides on sul võimalik sooritada praktika ka välismaal.

Kutsekoolide õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on väga heas korras ning loodud on tingimused, et saaksid juba koolis harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tööle hakkad.

Lõpetamine Kutsekooli lõpetamisel tuleb sooritada kutseeksam. Kui kutseeksami sooritamine erialal ei ole võimalik, lõpetad õpingud ainult lõpueksamiga.

Pärast kutsekooli lõpetamist võid minna kohe tööle, aga võid jätkata õpinguid ka kõrgkoolis.

Paljud rakenduskõrgkoolid eelistavad vastu võtta selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast mingisugune ettekujutus. Kutsekool annab ka head algteadmised ettevõtluse alustamiseks.

Nii saad olla iseenda peremees ja miks ka mitte tööandja teistele.

Vaata veel kutseharidusest: www.kutseharidus.ee, www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/kutseharidus ja www.kutseharidus.ee/abiks-otsustajale.

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Tulevase kutseõppuri leksikon

Edasiõppija

Õppides kutsekoolis, tuleb teada seal kasutatavaid mõisteid.

5. taseme kutseõpe ehk kutseeriharidusõpe – kõrgemat professionaalset kvalifikatsiooni andev õppekava, kuhu saab asuda pärast keskhariduse omandamist.

Akadeemiline puhkus – õpilase ajutine vabastamine õppekohustustest, mida on võimalik kasutada ühel korral õppeaja jooksul. Akadeemilist puhkust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel ja seoses lapse hooldamisega.

Akrediteerimine – õppekavade regulaarne hindamine tagamaks kvaliteetset hariduse andmist.

Hindamise käigus tutvuvad eksperdid õppekavaga ja analüüsivad selle alusel toimuva õppe vastavust Eesti Vabariigi seadustele ja standarditele.

EKAP – Eesti kutsehariduse arvestuspunkt, millega mõõdetakse õppemahtu. Arvestuspunkt näitab, kui palju tuleb tööd teha, et õppekavas kirjeldatud õpiväljundid omandada. 1 EKAP = 26 tundi õpilase tööd. 1 tund = 45 minutit.

Kutsetunnistus – dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutsetunnistus saadakse kutseeksami sooritamisel. Alates 1. septembrist 2016 on kutseeksam kõigile kutsekooli lõpetajatele kohustuslik.

Kutseõppeasutuse lõputunnistus – riiklikult tunnustatud haridust tõendav dokument, mille kool väljastab õpingute lõpetamisel neile, kes on saavutanud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid.

Juhul, kui koolil on õigus ka kutset anda, märgitakse lõputunnistusele omandatud kutse nimetus ja tase.

Mittestatsionaarne õpe – kaugõppevorm, osades koolides nimetatud sesoonõppeks või tsükliõppeks. Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

Moodul – kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldab üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks.

Statsionaarne õpe – õppevorm, mis eeldab õpilase igapäevast osavõttu õppetööst. See jaguneb kooli- ja töökohapõhiseks ehk õpipoisi õppeks.

Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust. Õpipoisiõpe – ehk töökohapõhine õppevorm, kus 70% õppeajast töötatakse ettevõttes juhendaja käe all, ülejäänud aeg veedetakse koolis õppides. Õpiväljundid ehk õpieesmärgid – õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mille olemasolu ja saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õppekava – on õpingute alusdokument, kus kirjas õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, maht, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, üldeesmärgid, õpiväljundid ja nende hindamise viisid, õppekava nominaalkestvus ja maht, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused ning lõpetamisel antava haridustaseme nimetus ning väljastatavad dokumendid. Õppepuhkus – kui õpilane käib lisaks kutsekoolis õppimisele ka tööl, siis on tal õigus saada õppepuhkust. Sel ajal on õigus saada töötaval inimesel täiskasvanud koolituse seaduses sätestatud puhkusetasu õppepuhkusel oldud aja eest. Õppe nominaalkestvus – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks.

Uuri veel kutsehariduse kohta: www.kutseharidus.ee/abiks-otsustajale, www.hm.ee/et/kutseharidus-oppimine.

17

MEISTRITE Edasiõppija KOOL 2016

www.haridusinfo.ee

ELISE LUIK Autotehniku eriala

„Tartu on aluse pannud minu iseseisvale elule. Ka tänu õpetajatele, kes julgustavad ise lahendusi leidma.“

Rohkem kui 50 eriala Tartu Kutsehariduskeskusest!

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT SUVEL

20. juunist – 26. juunini kõigile põhihariduse baasil erialadele!

20. juunist – 5. augustini kõigile keskhariduse baasil erialadele!

TULE KÜLLA! Avatud uste päev 17. märtsil!

Erialade turg, ringkäigud, töötoad, karjäärinõustamine.

18

UUS VÕIMALUS!

KANDIDEERI KEVADEL, PUHKA SUVEL! Põhihariduse baasil erialade dokumentide vastuvõtt ja testimine toimub

EHITUSKOOL ÄRIKOOL TEHNIKAKOOL ILUKOOL

17.–23. märts 2016

TOIDUKOOL

Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu

TURISMIKOOL

info@khk.ee tel 736 1859, 736 1863 khk.ee / FB/kutseharidus

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Kutsekooli minek oli lotovõit!

Tartu Kutsehariduskeskus Hindamatu kogemus välispraktikal

Eestis kasvab tasapisi nende noorte hulk, kes pärast gümnaasiumi eelistavad õppida mõnda praktilist ametioskust. Eesti suurimas kutsekoolis Tartu Kutsehariduskeskuses õpib ligi 3500 õppurit rohkem kui 50 erineval erialal.

Pealinna tüdruk Keidi Sagor otsustas pärast gümnaasiumi, et soovib edasi õppida südamelähedast eriala – rekreatsioonikorraldust. Kuigi seda saanuks õppida ka Tallinna Ülikoolis, eelistas Keidi tulla Tartusse. “Kutsehariduses on õpingud palju elulähedasemad ja praktilisemad. Pealegi on ju Tartu noorte ja tudengite linn,” selgitab ta oma valikuid ning lisab, et ta õde õpib ka Tartus.

Enesekindlus viib sihile Ometi ei läinud alguses sugugi kõik libedalt. Kuigi Keidi esitas oma sisseastumise dokumendid juba varakult, siis selgus, et sisseastumisvestluse toimumise ajal tuleb tal Eestist ära olla. Ilma vestlust ja katseid sooritamata kooli vastu ei võeta. “Kirjutasin küll mitu korda, et palun, kas ma saaksin tulla ja need katsed läbida, kuid vastus oli ikkagi eitav,” jutustab Keidi. “Aga isepäine, nagu ma olen, leidsin kooli kodulehelt info esimese koolipäeva kohta ning sõitsingi 1. septembri hommikul rongiga Tartusse. Läksin Vanemuisesse aktusele, kus jagati juba infot kursusejuhataja tunni kohta. Tunnis küll selgus, et üks inimene on rohkem, aga mina tegin enesekindla näo, et kuulun siia,” meenutab Keidi oma esimest koolipäeva. Kuna kõik tundus nii huvitav ja õige, siis otsis Keidi osakonnajuhataja üles, rääkis kõik jutud selgeks, ajas paberid korda ja oligi kooli nimekirjas! Nüüd on Keidi veendunud, et see otsus oli justkui lotovõit.

“Olen alati tahtnud tegeleda igasuguste ürituste korraldamisega. Suured lemmikud on veel sport, matkamine ja lastega töö.

Järjest rohkem kõik see mulle meeldib!”

Õnnelik juhus saatis Keidi ka tema esimesele välispraktikale Inglismaale Derby kolledžisse.

Kuigi tavaliselt pakutakse esmakursuslastele praktikakohti Eestis, potsatas Keidi meilikasti kiri välispraktika konkursist. “Osalesin ja saingi võimaluse praktiseerida viis nädalat Inglismaal.”

Keidi sai selle aja jooksul teha kõike, mis ürituste korraldamise juures vaja – alates kutsete saatmisest ja tagasiside ankeetide kogumisest kuni pidulike õhtusöökide serveerimise ja klientide teenindamiseni. “Kooli kompleksi kuulus omaaegne veduridepoo – hiiglaslik ümmargune hoone, mis päeval oli õpilaste sööklaks ja niisama kogunemiskohaks, kuid õhtuti peeti seal pidulikke üritusi. Kõik muutus tundmatuseni - toolikatted, uhked laudlinad ja -nõud ning lava ja valgustus.

Neil üritustel osales rohkem kui 700 inimest, kellele pakuti kolmekäigulist õhtusööki ning sinna vahele esinesid õhuakrobaadid. Selliste suurte ürituste korraldamise köögipoolel töötada oli väga põnev.”

Vabad päevad kulusid reisihimulisel Keidil ümbruskonnaga tutvumiseks. “Käisime Manchesteris, Birminghamis, Yorgis, Leedsis ning ümbruskonna looduskaunites kohtades, ka matkamas,” meenutab Keidi.

Muretu ja mitmekülgne tulevik Nüüd saab tüdruk kindlalt väita, et kutsehariduse peamine eelis on praktilised ained ja välispraktika ning sealt saadud kogemused. Sellega, et kutsekoolis õppimine on lihtsam, ta aga ei nõustu.

“Kodutöid on palju ning kõike tuleb läbi teha ja korraldada,” kirjeldab ta ja lisab, et just see teebki õppimise nii huvitavaks.

Mitmekülgsed õppeained ja ise tegemise kogemus on peamine pagas, mis aitab edaspidi toime tulla. “Ma võin igasuguseid üritusi korraldada, minust võib saada matkajuht, ma võin töötada lastega, olla huvijuht või isegi õpetaja,” loetleb ta. “Väljundeid on palju ja kõik sõltub sellest, mida ise teha tahad.”

Uuri Tartu Kutsehariduskeskuse kohta: www.khk.ee 19

Edasi천ppija 2016

20

www.haridusinfo.ee

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Hea kool kogu eluks Võrumaa Kutsehariduskeskus on kool, kus saab õppida ning eriala omandada koguni kaheksas tehnoloogia- ja teeninduse valdkonnas - puitmaterjalide töötlus, mehaanika ja metallitöötlus, mehhatroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus, ehitus, kaubandus ja äriteenused.

Valida on enam kui 30 õppekava vahel.

Pärast gümnaasiumi on sul kutsehariduses võimalik õppida 5. taseme esmaõppes ehk kutseeriharidusõppes. Õppeaeg on vaid 2 aastat. Võrumaal ootavad sind järgmised erialad: mehhatroonika, metallide töötlemise tehnik-tehnoloog, puittoodete tehnoloog, telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, majutuskorraldus.

Kutsehariduses omandavad 5. tasemel erialase ettevalmistuse tulevased spetsialistid, meistrid, tehnikud ja tehnoloogid. Tööturul on vajadus nende järgi suur. Koolis omandatud praktilisi teadmisi ja oskusi saab kohe töömaailmas kasutada. Saadud kogemustega on hiljem edasi võimalik õppima minna kõrgkooli ja läbida erinevaid täienduskoolitusi. Võrumaa Kutsehariduskeskus alustas esimesena kutsehariduse kõige kõrgema taseme õppe andmist ning tänaseks on esimesed lennud

Puidumeister Rain Toming WorldSkills parima eestlase ja kutsemeistrivõistluste medalitega

Võrumaa Kutsehariduskeskus

lõpetajaid juba edukalt tööturule jõudnud. Seetõttu saame öelda, et Võrumaa Kutsehariduskeskuse lõpetajat ootab ees kindel töökoht, korralik palk ja karjäärivõimalused.

Keskhariduse baasil saab õppida ka 4. taseme kutseõppes. Võrumaa Kutsehariduskeskuses ootavad sind väikeettevõtluse, ärikorralduse ja majutuskorraldaja eriala. Samuti saad tulla õppima 4. taseme esmaõppe erialasid. Nendeks on keevitaja (osakutsega poolautomaatkeevitaja), puhastusteenindaja - juhendaja, APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator (osakutse lehtmetalli töötlemispingi operaator), puidutöötlemise CNC masina operaator, pehmemööbli valmistaja, müürsepp ja maaler.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses on loodud kõik võimalused sinu toetamiseks ja arendamiseks. Õppimine on tasuta ning õppijatele on olemas õppetoetused. Sind ootavad kaasaegne õppekeskkond, õpilaskodud ning suurepärased vaba aja veetmise võimalused - ujumine, pallimängud, jõusaal, tehnikaringid (robootika, bagiehitus) ja palju muud toredat. Kooli juures tegutseb ka üleriigiline puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER (www.tsenter.ee).

Rohkem infot leiad: www.vkhk.ee

Kohtumiseni Võrumaa Kutsehariduskeskuses!

21

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Õppimine kõrgkoolis Oled otsustanud õpinguid jätkata kõrgkoolis?

Kuidas toimub kooli sisseastumine, millal peab õpingute eest tasuma, millal mitte, kuidas saab õppida täiskoormusel, kes on ekstern? Järgnev artikkel aitab nendele ja paljudele teistele tekkinud küsimustele vastused saada.

Sisseastumine kõrgkooli Avalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovi on. Ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida kahele erialale. Erinevates kõrgkoolides õpetatakse sageli sarnaste nimetustega erialasid ning ainult õppekava nimetuste alusel ei tohiks valikut teha. Uuri kõrgkoolide kodulehtedelt, mida seal õpetatakse ja kuidas toimub õppetöö.

Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed.

Kuid leidub ka erialasid, kus need puuduvad ning sisseastumine sõltub riigieksamite või keskmise hinde tulemustest. Oluline on jälgida, et erinevate erialade sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli enda otsustada. Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Näiteks, kui õppekava sisseastumislävend on 70 punkti 100-st, saavad kõik 70 punkti ületanud sisseastujad üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Vastuvõtutingimused peavad täisja osakoormusel õppida soovijatel olema samad.

Täis- või osakoormus?

Astudes kõrgkooli, tuleb esmalt valida, kas soovid õppida täis- või osakoormusel. On ka õppekavasid, kus saab studeerida üksnes osa- või täiskoormusel. Järgnevatel aastatel ise enam koormust valima ei pea, täis- või osakoormusega õppesse viiakse üle õppekava täitmise protsendi alusel.

Osakoormus sobib neile, kes teavad juba ette, et nad ei suuda erinevatel põhjustel täiskoormusel 22

Edasiõppija

õppimisel nõutud mahtu täita. Näiteks koolis käimine pere või töö kõrvalt. Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Täiskoormusega õppides tuleb täita iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (60-45 EAP-d õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50-75% vahele (30-44 EAP-d õppeaastas). Nominaalajaga lõpetamiseks peab üliõpilane igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes.

Koormust määratakse kord aastas ja teisel õppeaastal oleneb see juba edasijõudmisest. Tavaliselt küsitakse osakoormusel õppivate üliõpilaste käest õppemaksu juba esimesel semestril. Täiskoormusel õppides saad taotleda õppetoetust ja õppelaenu, osakoormusel seda teha pole võimalik, küll aga laieneb õigus õppepuhkusele.

Kõrgkoolid kasutavad väga erinevaid õppevorme erinevas tähenduses. Päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe, avatud ülikool, avatud tasemeõpe võib ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks. Siinjuures on oluline uurida koolide kodulehtedelt täpselt järgi, mida ühe või teise termini all selles koolis mõeldakse.

Tasuta või tasuline õpe?

Esimesel semestril saavad õppemaksuta õppida täiskoormusel eestikeelsetel erialadel õppivad avalik-õiguslike ülikoolide, riigi rakenduskõrgkoolide ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased. Erakõrgkoolides õppides peab õppemaksu ise tasuma.

Alates teisest semestrist sõltub õppemaksu

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

☛ maksmine läbitud õppekava mahust. Kui suutsid esimesel semestril täies mahus õppida, siis järgneval semestril õppemaksu tasuma ei pea. Hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis on vajaka jäänud ning kõrgkooli kehtestatud korrast. Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu.

Kui alustad õpinguid osakoormusel, siis on koolil võimalik õppemaksu küsida juba esimesel semestril. Seda teed ainepunktide hinna alusel semestri alguses registreeritud õppeainete mahu järgi. Võõrkeelsete erialade puhul on õpemaksu tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkoolide enda teha.

Õppimine eksternina Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Eksternil puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused.

Eksterniks võib tulla iga soovija, kuid loomulikult peab olema omandatud õppima asumiseks vastav haridustase. Eksternil on õppekava täitmise mahtu ei mõõdeta. Eksternõppes on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.

Ekstern maksab õppemaksu.

Teistkordne samal kõrgharidusastmel õppimine Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Piirang kehtib mitmendat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppimisele. Uuesti saad ilma õppekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödumist. Samade kõrgharidusastmetena ei käsitleta rakendusja bakalaureuseõpet.

Piirang kehtib, kui oled sel õppeastmel õppinud vähemalt poole nominaalajast. See kehtib siis, kui oled lõpetanud õppekava täies mahus kui ka siis, kui oled õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist.

edasioppija

Akadeemiline ja õppepuhkus Õpingud kõrgkoolis on võimalik ajutiselt katkestada võttes akadeemilist puhkust. Seda saad taotleda üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi. Akadeemilisel puhkusel olles on õigus samaaegselt õppida ainult keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal või kui ollakse akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Kui käid koolis ja tööl samaaegselt, siis on töölepingu seaduse alusel võimalik võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, millest keskmist töötasu makstakse 20 kalendripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täiendavat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päeva, mille eest tasustatakse töötasu alammäära alusel.

Üliõpilasesindus Suure tõenäosusega tegutseb sinu tulevases kõrgkoolis üliõpilasesindus, mis on üliõpilaste huve ja õigusi esindav organisatsioon. Nende poole võid julgesti pöörduda, kui tunned, et sinu tudengiõigusi on rikutud või sul on mõni hea ettepanek, kuidas üliõpilaselu muuta veelgi paremaks. Riiklikul tasandil esindab tudengite huve ja õigusi Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL). Kontakteeru nendega, kui sinu kooli üliõpilasesindus ei oska aidata või hoopis puudub.

Küsi lisainfot kõrgkooli vastuvõtuinfost või suuremate ülikoolide karjääri- ja nõustamiskeskustest.

Vaata lisa: www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine ja www.tudengiveeb.ee.

23

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Tulevase üliõpilase leksikon

Edasiõppija

Õppides kõrgkoolis, tuleb teada seal kasutatavaid termineid ja mõisteid.

nel teisel õppeaastal kogutud väiksemat EAP-de hulka.

3+2 süsteem – Euroopalik õppekavade süsteem, mis koosneb 3-aastasest bakalaureuseõppekavast ja 2-aastasest magistriõppekavast.

Moodul – õppekava eesmärkidest lähtuvalt moodustatud õppeainete rühm.

Akadeemiline kalender – igal kõrgkoolil on kalender, kus on ära toodud kõik tähtsad kuupäevad, mida üks üliõpilane peab kogu õppeaasta vältel teadma. Näiteks ainetele registreerumise tähtajad, vaheajad, semestri algused ja lõpud jms.

Akadeemiline puhkus – üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest. Akadeemilist puhkust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel ja seoses lapse hooldamisega.

Cum laude – õpingute lõpetamine „kiitusega“.

EAP – õpingute läbimise arvestusühik. Ühele EAP-le vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Üks akadeemiline tund = 45 minutit.

Iga läbitud aine eest saab teatud hulga ainepunkte, kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas.

Nominaalne õppeaeg – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks arvestusega 60 EAP-d ühe õppeaasta kohta, 30 EAP-d semestri kohta.

Osakoormusega õppimine – üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses.

Päevaõpe – õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus. Õppetöö toimub regulaarselt igal õppenädalal.

Semester – õppeaja arvestuslik ühik, mis jaotab õppeaasta kaheks – sügis- ja kevadsemestriks.

Tsükliõpe (sh kaugõpe) – õppevorm, kus õppetöö toimub õppesessioonidena vastavalt õppekava ja sihtrühma spetsiifikale ning iseseisva töö osakaal õpitulemuste saavutamisel on suurem, kui päevaõppe vormis õppivatel üliõpilastel.

Täiskoormusega õppimine – üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75-100% ulatuses.

Eeldusaine – õppeaine, mis tuleb läbida mõne järgmise aine võtmiseks või bakalaureuseõppest magistriõppesse astumiseks.

Õpingukava – üliõpilase poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mille kuulajaks ta on registreerinud ja mida ta kohustub õppima.

Eksmatrikuleerimine – üliõpilase kõrgkooliõpilaste nimekirjast väljaarvamine.

Õppekava – on õpingute alusdokument, kus kirjas õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, maht, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, üldeesmärgid, õpiväljundid ja nende hindamise viisid, õppekava nominaalkestvus ja maht, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused ning lõpetamisel antava kraadi nimetus ning väljastatavad dokumendid.

Ekstern – isik, kellel on õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.

Immatrikuleerimine – üliõpilase arvamine kõrgkooliõpilaste nimekirja.

Kumulatiivne õppekoormuse täitmine – õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt, mis tähendab, et ühel õppeaastal kogutud suurem EAP-de hulk kompenseerib mõ24

Vaata veel mõisteid: www.tlu.ee/et/sisseastuja/kasulik-teada#moisted, www.ut.ee/et/715133 ja www.tudengiveeb.ee.

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Rahvusvaheline karjäär nii maal kui merel

Enam kui 90% kogu maailma rahvusvaheliselt transporditavast kaubast liigub mingis tarneahela osas mööda mereteid. Maailma üha suurenev rahvaarv ja tarbimine toovad kaasa kasvava nõudluse laevade liikumise ja merenduse valdkonna ekspertide järele. Mereakadeemias on kuus merendusega seotud eriala, mis võimaldavad teha rahvusvahelist karjääri nii maal kui merel.

Laevajuhtimise eriala lõpetajad asuvad laeval tööle tüürimehena. Tööülesannete hulka kuulub teiste aluste liikumise ja ilmastikuolude jälgimine, et tagada laeva õige kurss ja ohutu sadamasse jõudmine. Kapteniks saavad need, kel seljataga aastatepikkune meresõidukogemus ja läbitud vastavad kvalifikatsioonieksamid.

Võimalus töötada nii laeval kui kaldal Lisaks tüürimeestele ja kaptenile vajatakse laevadel mehaanikuid, kes vastutavad tehniliste seadmete korrashoiu eest. Laeva jõuseadmete mehaanikud tegelevad masinaruumiga, külmutusseadmete mehaanikud projekteerivad, planeerivad ja paigaldavad soojuspumpasid, kütte- ja külmutussüsteeme ning ventilatsiooniseadmeid. Sellised seadmed on kõigis kaasaegsetes elu- ja ärihoonetes ning kruiisilaevadel, kalalaevadel ja gaasitankeritel.

Kõigile laevajuhtimise, laeva jõuseadmete ning külmutusseadmete mehaanika erialade õppuritele on Mereakadeemias tagatud tasuta koolivorm ning toitlustus. Lõpetajad saavad rahvusvaheliselt kvalifitseeritud diplomi, millega on võimalik töötada kõikidel laevadel üle maailma.

TTÜ Eesti Mereakadeemia Igas sadamas vajatakse eksperte, kes tegelevad laeva vastu võtmise ning inimeste ja kaupade liikumise korraldamisega. Mereakadeemias õpivad sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise eriala spetsialistid. Nad saavad põhjalikud teadmised majanduse ja mereõiguse vallast ning võivad töötada sadamates või merelogistika ettevõtetes üle maailma.

Merenduse sektorisse kuulub ka kala ning mereandide püüdmine, töötlemine, tootearendus ja turundamine. Kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala lõpetajad lõikavad kasu maailma üha suurenevast kalatarbimisest.

Nõudlus kalatoodete järele on kasvamas ja kalanduse sektoris on ruumi ettevõtluse arendamisele, eriti just kalakasvatuse arvelt. Lisaks vajatakse eriala eksperte kalanduspoliitika kujundamisel.

Töötasu Eesti kõrgkoolide tipus Mereakadeemia õppurite kasutuses on Läänemere piirkonna kaasaaegseim simulaatorikeskus.

Laevajuhtimise sillasimulaatoris saab ruumilise 3D efektiga kaptenisillas proovida sõita mis tahes laevaga maailma eri sadamates. Mereakadeemial on alates 2016. aasta kevadest uus purjeõppejaht Tuulelind.

2013. aastal korraldatud Statistikaameti uuring näitab, et Mereakadeemia vilistlase sissetulek Eesti kõrgkoolide kõrgeim.

Üks miljard käivet merel toob kaks maal Mereakadeemias õpetatakse veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala eksperte, kes teostavad vee- ja kaldaalade mõõtmisi, koostavad merekaarte ning projekteerivad laevateid.

Veeteede ohutuse korraldamine hõlmab ka poide, tuletornide ja meremärkide planeerimist. Kõik selleks, et laevad madalikule ei sõidaks ja ohutult liigelda saaksid.

Uuri rohkem: www.ttu.ee/mereakadeemia 25

www.haridusinfo.ee

Edasi천ppija 2016

Otsime Eesti lennunduse tulevikutegijaid!

Lahtiste uste p채ev 23. m채rts 2016.

Tule tudengivarjuks Sulle sobival ajal, registreerumine kodulehel

www.lennuakadeemia.ee.

Pardale astumiseks esita sisseastumisavaldus 20. juuni kuni 30. juuni 2016.

26

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Check-in lennuakadeemiasse

Eesti Lennuakadeemia

Eesti Lennuakadeemias on võimalik õppida mitmetel põnevatel erialadel:

• lennuliiklusteenindus • lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine • õhusõiduki juhtimine • lennundusettevõtte käitamine • õhusõiduki ehitus ja hooldus

Meie pardal ootab sind…

Unikaalne eriala Eesti Lennuakadeemia on ainus riiklik rakenduskõrgkool Eestis, kus koolitatakse spetsialiste lennundusettevõtetele.

Tudengielu kolmes kõrgkoolis Lennuakadeemia õppetöö põhineb paindlikul õppemoodulite süsteemil. Kahel esimesel õppeaastal omandad alusaineid ning sel ajal toimub õpe suures osas Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Kahel viimasel õppeaastal keskendud erialakoolitusele ning õpe toimub enamasti lennuakadeemias. Lisaks läbid praktika.

Võimalus lüüa käed külge Vähemalt 15% rakenduskõrghariduse õppekavast moodustab praktika. Lennuakadeemias õppides teed praktikat nii akadeemias kui ka erinevates Eesti ettevõtetes. Praktika ja õpingute ajal saad põhjaliku ülevaate tööandjatest. Lõpetajana oled juba oma alal praktiseerinud spetsialist ja sul on tööturule siirdumiseks vajalikud kutseoskused.

Praktiline õpe Õppetööd viivad läbi ka Eesti ja välismaa lennunduse ettevõtetes ning kõrgkoolides töötavad kogenud praktikud. Õpid spetsialistide käe all, kelle igapäevane töö on seotud just sulle õpetatavaga.

Koht tööturul Viimaste aastate lõpetajatest 99% töötab (neist 73% lennunduses) või õpib.

Mõnus õhkkond Akadeemia on väike kõrgkool, üliõpilasi on umbes 250. See tagab personaalse kontakti ja hea õhkkonna.

Aktiivne vaba aeg ja sport Sul on võimalus kasutada tasuta lennuakadeemia jõusaali ja osaleda erinevates treeningutes. Üliõpilasesindus korraldab suusareise, filmiõhtuid, stiiliüritusi ja palju muud.

Võimalus avastada maailma Lennuakadeemial on partnerlussuhted 18 kõrgkooliga üle Euroopa. Eramus+ programmiga saad minna praktikale või õppima näiteks Prantsusmaale, Türki, Hollandisse jm.

Pardale astudes peaksid teadma, et…

Eesti Lennuakadeemias on võimalik õppida rakenduskõrgharidusõppe päevases vormis. Õpe kestab neli aastat (240 ainepunkti) ning on tasuta.

Uuri lisaks: www.lennuakadeemia.ee facebook.com/lennuakadeemia instagram.com/lennuakadeemia

27

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Kümme põhjust, miks tulla Sisekaitseakadeemiasse Sisekaitseakadeemia on kool, mis valmistab ette spetsialiste politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile.

Kui sa veel ei tea, miks tulla meile õppima, siis siin on sulle kümme mõjuvat põhjust, miks sammud akadeemia poole seada!

Sisekaitseakadeemia

1. Kindlustatud tulevik. Võid oma meeleheitlikud tööotsingud unustada, sest tulevane töökoht on juba enne lõpetamist kindlustatud!

2. Riigi julgeoleku ja inimeste turvalisuse tagamine. Kui tunned, et soovid kaitsta Eesti riiki ja inimesi, siis on Sisekaitseakadeemia just sinu jaoks. Kooli lõpetanute missiooniks on kaitsta riigi julgeolekut ja inimeste turvalisust.

3. Tasuta õppimine. Jah, ka teistes ülikoolides on tasuta õpe, aga meil makstakse põhistipendiumi kõikidele kadettidele. Samuti on head lisastipendiumi võimalused.

4. Tasuta sportimisvõimalused. Osale rühmatreeningutes, käi ujumistrennis, kasuta jõusaali ja löö kaasa võrk- või korvpallis.

5. Hommikul ärkad varem, et mõelda, mida selga panna? Seepärast ei pea sa muretsema! Igas kolledžis antakse õpiajaks tasuta vorm, mis lisab väärikust ja on samas ka lahe.

6. Tudengielu on ülivahva. Toimuvad konkursid, spordivõistlused, rühma- ja saunaõhtud.

Päris äge, või mis?

7. Taskukohase hinnaga ühiselamu. Need leiad igast õppekompleksist. Seal saad ka süüa teha, nautida saunamõnusid ja veeta aega mõnusate kaaslastega.

8. Mitmekülgne ja adrenaliinirohke õpe tippspetsialistidest õppejõudude juhendamisel. Lisaks õppimine innovaatilises keskkonnas. Akadeemia on uuenduslik kool, kus õppetööd viiakse läbi ka arvutimängulaadse virtuaalsimulatsiooniga.

9. Välismaal õppimise võimalus. Kool pakub võimalust minna end täiendama ja kogemusi saama ka välisüliõpilasena.

10. Sõbrad ja töökaaslased kogu eluks.

Sisekaitseakadeemias õpid koos juba tulevaste kolleegide ja sõpradega.

Vali püsiv täisstipendium ja õpi koos parimatega Sisekaitseakadeemias!

Ole kursis meie tegemistega! www.facebook.com/sisekaitseakadeemia www.instagram.com/sisekaitseakadeemia www.youtube.com/sisekaitseakadeemia

Koduleht: www.sisekaitse.ee 28

Vastuvõtt 20.-30. juuni 2016

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Ettevõtluskogemus on tugev argument igas CV-s Maailm ei oota enam töötajaid. Ta ootab ettevõtjaid. Igas ametis on tarvis leida uusi võimalusi, teha äriplaane ja viia ideid ellu. Et olla homme edukas, tuleb hoolimata sellest, kuhu elu sind viib, osata mõelda nagu ettevõtja.

Mida see tähendab? Ettevõtjalik mõtlemine tähendab loovust – oskust leida üha uusi ja uusi ideid.

See tähendab praktilist meelt – võimet muuta ideed konkreetseteks plaanideks. Samuti silmaringi ja oskusi – suutlikkust inimestega töötada, raha juhtida ja turundada.

Kuidas õppida mõtlema nagu ettevõtja? Ise tehes ja teiste kogemustest õppides. Tuleb nõuda õpetust, kuidas tegutseda ettevõtjana, mitte olla rahul kirjeldusega, mis ettevõtlus on. Tuleb otsida võimalusi õppida läbi tegemise. Tuleb teha end tuttavaks edukate ettevõtjatega ja õppida mõistma,

Kristjan Oad, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor kuidas nad mõtlevad. Tuleb ise proovida – oma ettevõtte alustamise kogemus on tugev argument igas CV-s. Tuleb selgeks teha ettevõtja käsitööoskused, milleks on juhtimine, organiseerimine ja müümine.

Kus saab õppida mõtlema nagu ettevõtja? Võimalusi on maailmas palju. Soovitan vaadata Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavasid – startup ettevõtlus, loovus ja äriinnovatsioon ning paljud teised huvitavad. Edasi õppima minnes pane kindlasti tähele, kas saad õpingute käigus ise midagi teha ja kes on inimesed, kes hakkavad sind õpetama. Ettevõtluses on kogemus kuningas ja parimaks saad ainult siis, kui õpid ise parimatelt.

Vaata lisa: www.eek.ee

Võta ette ja tee ära. Kes siis veel, kui mitte sina!

Miks valida Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor?

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on kool ettevõtlikele ja ambitsioonikatele inimestele.

Anname oma üliõpilastele oskused ja teadmised, et muuta oma elu ja miks mitte ka maailma.

Ettevõtluskõrgkoolis on võimalik õppida nii rakenduskõrghariduse kui magistriõppe tasemel. Meie erialasid ühendavad märksõnad ettevõtlus ja loomemajandus.

Pakume ajakohast ja praktilist kõrgharidust.

Usume, et kõige parem on õppida tegemise kaudu. Suur osa meie õppest seisneb reaalsetele probleemidele tegelike lahenduste leidmises. Koos tööandjatega õpetame igal erialal just neid oskusi, mida tööturul tulevastelt spetsialistidelt ja ettevõtjatelt oodatakse.

Ettevõtluskõrgkoolist saab personaalse õppe ja kasulikud kontaktid. Usume, et kõrgkooli kohustus on üliõpilasi aktiivselt arendada. Meie erialajuhid tunnevad oma tudengeid isiklikult ja õppeprotsess kujuneb võrdsete partnerite vahelises suhtluses. Õppegrupi suurus on maksimaalselt 30 inimest, mis võimaldab tulevikus vajamineva võrgustiku kujunemist tudengite, õppejõudude ja ettevõtjate vahel.

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on suurim erakõrgkool Eestis. Ettevõtluskõrgkoolis õpib üle 1600 üliõpilase, vilistlasi on rohkem kui 5000.

29

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

VASTUVÕTT ALGAB 25. JUUNI

Kõrged eesmärgid, sihikindlad tudengid.

TULE 18. MÄRTSIL

AVATUD USTE PÄEVALE

OSALE 14.-18. MÄRTSIL

TUDENGIVARJU NÄDALAL

tlu.ee/sisseastumine 30

VÕTA SELLEST MAKSIMUM!

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Õpi Eestis, aga inglise keeles!

Tallinna Ülikool pakub mitmetel erialadel inglise keeles õppimise võimalust, sest see annab sulle rohkem võimalusi ning vabadust.

Professor Leif Kalev, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut

Inglise keeles õppimine võimaldab õpinguid kujundada rohkem oma eelistustest lähtuvalt. Suure tõenäosusega avardab see edasisi õpingu- ja karjäärivõimalusi, sest paratamatult on inglise keel meie aja maailmakeel.

ga oleme suurendanud pakutavate ainete hulka ja ka valikuvõimalusi. Inglisekeelne õppekava sisaldab lisaks poliitikale ja valitsemisele sisumooduleid rahvusvahelistes suhetes ning majanduses ja juhtimises.

Teine pluss on mitmekesisem üliõpilaskond, mis võimaldab areneda inimesena, õppida tundma teistsuguseid kultuure ja sotsiaalseid praktikaid.

Kolmandaks tuleb tunnistada, et üha rohkem kärbitakse nii eestikeelsete õppekavade, õppekohtade kui ka õppeainete mahtu.

Üliõpilase kommentaar

Võimalused kodu lähedal Õppides Eestis ja inglise keeles, toetavad seda avarat keeleruumi ning kirjut rahvusvahelist seltskonda ka varasemad sidemed, st vanemad ja sõbrad on lähemal ning harjumuspäraste tegevuste ja harrastustega on lihtsam jätkata.

Paremini saab kasutada praktikavõimalusi, mida Eesti praeguse tööjõupuuduse juures jagub.

Soovi korral on võimalus võtta aineid eesti keeles, et saada selgeks kaks erialakeelt ning hakata looma erialast võrgustikku ka eesti tudengite hulgas.

Eriti võib see tulla kasuks bakalaureuseõppes. Õppejõudude taseme pärast muretsema ei pea.

Tallinna Ülikoolis on reegel, et õppejõud peab valdama inglise keelt vähemalt Euroopa Keelemapi C1 tasemel, mis tähendab väga head oskust.

Rahvusvahelises ülikoolis on õppejõude ka teistest riikidest, mitme emakeel ongi inglise keel.

Uus õppekava Tallinna Ülikoolis on sel aastal uus poliitika ja valitsemise inglisekeelne bakalaureuseõppekava, mille lõpetaja võib tulevikus ennast teostada nii Eestis kui ka mõnes välisriigis avalikus, era- või mittetulundussektoris või rahvusvahelise organisatsiooni juures. Võrreldes eestikeelse õppekava-

Annaliise Kalamees, ristmeedia tudeng Õpin Tallinna Ülikoolis inglise keeles, sest minu eriala – ristmeediat – polegi võimalik eesti keeles õppida. Rahvusvahelisel tööturul tuleb kindlasti kasuks, et mul on inglise keel vabalt suus. Juba praegu pakutakse rahvusvahelisi ristmeedia projekte, millest saame osa võtta. Üks mu kursusekaaslasi on pärit Kariibi mere saarelt nimega Antigua. Tore on erinevate rahvuste ja nende tõekspidamiste kohta uut teada saada. See muudab üliõpilaselu kirevamaks.

Uuri lähemalt www.tlu.ee 31

Ainulaadsed erialad Põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli seas Tipptasemel laborid ja suurepärased praktikabaasid Avatud ja sõbralik õhkkond Põnev vaba aeg

20 õppekava 3600 tudengit 27000 vilistlast Leia meid:

Info: Eda Aitsen vastuvõtu peaspetsialist tel 371 3890 eda.aitsen@emu.ee Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1 Tartu 51014 vastuv@emu.ee

www.facebook.com/maaylikool www.emu.ee

roheline mõtteviis sõbralik õpikeskkond praktilised erialad kaasaegne ülikoolilinnak teaduspõhised lahendused kindel tulevik Avalduste vastuvõtt (nii statsionaarne kui kaugõpe) toimub 21. juuni – 7. juuli 2016, elektroonselt www.sais.ee või ülikoolis kohapeal.

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Maaülikoolist tulevad Eesti elu eestvedajad Eesti Maaülikool Eesti Maaülikoolis saad õppida ainulaadsetel erialadel, mida ükski teine ülikool Eestis ei paku.

Me edendame loodussäästlikkust ja ettevõtlikku mõtteviisi ning väärtustame tehnilist arengut ja maaelu selle kõige laiemas tähenduses.

Maaülikooli õppekavad hõlmavad kõike, mis jääb maa ja taeva vahele, sh järved, jõed, loomad, kalad, majad ning masinad, metsad ja taimed.

Erialast tööd pärast lõpetamist leidub meie lõpetajatele nii maal kui ka linnas. Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse.

Mitmekülgsed õppekavad Meie modernses ülikoolilinnakus, kus kõik on jalutuskäigu kaugusel, õpib ligi 3000 tudengit.

Bakalaureuseõppes on võimalik õppida näiteks aiandust, keskkonnaplaneerimist ja maastikukujundust, aga ka vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogiat ning maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist.

Rakenduskõrgharidusõppes on võimalik omandada tehnotroonika ja puidutöötlemise tehnoloogia eriala. Integreeritud õppekavadel on võimalik studeerida veterinaarmeditsiini, veemajandust ja maaehitust. Loomulikult võid kõikides valdkondades jätkata hiljem doktorantuuriõpinguid, et saada oma eriala tõeliseks eestvedajaks.

Kaasaegsed praktikakohad Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine – siin tutvud taimeliikide ja nende kasvukohtadega, lindude ja loomadega. Samuti erinevate seadmete, süsteemide ning programmidega. Maaülikoolil on tihedad sidemed valdkonna ettevõtjatega seoses praktikakohtadega. Lisaks on ülikoolil ka enda praktikabaasid, kus saad koos teadlastega katseid teha.

34

Vahetu suhtlus Maaülikooli eelis on, et õppegrupid on väikesed ning seetõttu saad õppejõududega tihedamalt suhelda. Nii õppejõud, üliõpilased kui ka kõik muud töötajad suhtlevad omavahel avatult ja sõbralikult.

Kõiki muresid kuulatakse ning püütakse aidata ja toetada.

Aktiivne üliõpilaselu Eesti Maaülikooli tudengitel on võimalus osaleda aktiivselt mitmete erialaseltside ja spordiklubi tegemistes või liituda hoopis mõne koori või tantsuansambliga – põnevat vaba aja sisustamist jagub kõigile. Erialaseltsid ei paku pelgalt vaba aja veetmise võimalusi ühiste huvidega inimeste seas, vaid võimalusi erialaseks enesetäienduseks vähem akadeemilises vormis. See on kõige tähtsam just esmakursuslastele, kuna need tegevused aitavad sul ülikooliaega valutumalt sisse elada.

Me teame, et Eesti Maaülikool on parim kõrgkool, kus oma tudengiaastad veeta.

Tule meile õppima!

Vaata lisa: www.emu.ee www.facebook.com/maaylikool www.youtube.com/EestiMaaulikool

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Miks valida äriharidus?

Estonian Business School (EBS) on ainus äriõppele spetsialiseerunud eraülikool Eestis, mis koolitab tulevasi spetsialiste, juhte ja ettevõtjaid rahvusvahelisele tööturule.

EBSi haridus on tugeva teoreetilise tausta, rahvusvahelise haarde ja praktilise suunitluse tõttu hinnatud nii Eestis kui ka mujal maailmas. EBSi campuse muudavad rahvusvaheliseks tudengid ja õppejõud kogu maailmast. Õpingute käigus on võimalus õppida semester või paar vahetusüliõpilasena ühes EBSi 70 partnerülikoolis.

EBSis pannakse suurt rõhku ettevõtlusõppele ning nii mitmedki tudengid alustavad ettevõtlusega juba esimesel koolipäeval. Oma firma loomisega ei tohiks hätta jääda ühegi eriala lõpetanu.

EBSi tudeng ja konkursi „Tudengiettevõte 2014“ võitja Madis Alesmaa sõnul õpetavad EBSis erialaaineid nii tugeva akadeemilise taustaga õppejõud kui ka suurepärased praktikud. „Loengutes omandatu on võimalik kohe tööle rakendada. EBSi tulles leidsin endale väga head kontaktid ja äripartnerid, kellega alustasime isikliku firma rajamist juba õpingute teisel kuul,“ rääkis Alesmaa.

EBSi kolm bakalaureuseprogrammi Rahvusvahelise ärijuhtimise õppekava annab põhiteadmised majandusest ja ärijuhtimisest töötamaks rahvusvahelises ettevõttes või avalikus sektoris. Samuti on võimalus spetsialiseeruda kitsamalt, et saada rahandus-, turundus- või teenusejuhtimise spetsialistiks.

EBS

Kaasaegsed õppekavad EBS lähtub õppekavade arendustes ja spetsialiseerumissuundade väljatöötamisel tänase ja tuleviku tööturu vajadustest.

Alates 2014. aastast on võimalik ettevõtluse ja ärijuhtimise tudengil lisaks müügile ning loomeettevõtlusele valida tehnoloogiaettevõtluse spetsialiseerumissuund, mis annab tulevastele ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas juhtida muutusi ühe start-upi igapäevatöös.

Uuenenud teenusedisaini ja -juhtimise spetsialiseerumissuuna saavad valida nii rahvusvahelise ärijuhtimise kui ka võõrkeelte ja ärikorralduse tudengid.

Stipendiumid Õppimine EBSis on tasuline, kuid kool annab igal aastal tudengitele välja ligi 80 erinevat stipendiumi. Õppeedukuselt parematele ja aktiivsetele tudengielu korraldajatele on välja pandud mitmed stipendiumid ja õppemaksusoodustused.

Vaata lähemalt: www.ebs.ee Estonian Business School EBS_estonia @EBSestonia Estonian Business School

Võõrkeelte ja ärikorralduse ingliskeelne õppekava on suurepärane kombinatsioon keeleõppest ja ärijuhtimisest. Lisaks võõrkeelte õppimisele keskenduvad tudengid rahvusvahelise ärisuhtluse, asjaajamise, organiseerimise ning projektijuhtimise oskuste omandamisele.

Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekavale on oodatud ettevõtlikud noored, kelle unistuseks on luua oma ettevõte. Lisaks üldistele majandus- ja juhtimisteadmistele saavad tudengid reaalse kogemuse ettevõtte alustamisest ja selle arendamisest.

35

Edasi천ppija 2016

www.haridusinfo.ee

Ela 체ks p채ev

tudengina!

www.ut.ee/tudengivari 36

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Tartu Ülikool – teekond uutele avastustele Tartu Ülikool on oma üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude nägu. Siia on koondunud Eesti parimad kõrghariduse omandajad ja edasikandjad, kellel on ambitsioon oma valdkonnas maailma muuta.

Tartu Ülikooli üliõpilasena tõded juba peatselt, et siit ei saa ainult raamatutarkust, vaid ka eluks vajalikke oskusi. Anname kogemusterohke õppetöö ja ülikoolielu lõpuks oma vilistlastele kaasa laiapõhjalise hariduspagasi, väärt valdkondadeülesed tutvused ja – kaasates üliõpilasi kooli juhtimisse – ka juhtimiskogemuse. Kõik see toetab Eesti suurimat arvu vilistlasi erialasel töömaastikul nii Eestis kui ka välismaal.

Rahvusvaheline õpikeskkond Pole vahet, kas õpid ülikooli laiapõhjalistel õppekavadel eesti või inglise keeles, kuid üks on kindel – Tartus õpid sa koduses Eestis olles samaaegselt rahvusvahelises õpikeskkonnas. See on suur lisaväärtus mõistmaks ühiskonnas toimuvat ja saamaks rahvusvahelisi tutvusi. Tartu Ülikoolis võid tutvust luua enam kui 70 eri riigist pärit üliõpilasega.

Virge Tamme, Tartu Ülikool Ülelinnalised Tartu sügis- ja kevadpäevad pakuvad palju lõbu ja meelelahutust nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.

Toimub paadiralli, kus sajad kostümeeritud noored püüavad külma vett trotsides esimesena ettenähtud distantsi läbida ja kastironimine, kus võidab kõige kõrgema õllekastitorni otsa roniv noor.

Lisaks veel tudengite ekstreemvõistlus läbi linna, mälumänguturniirid, isetehtud lennumasinatega Emajõkke hüppamine jpm.

Traditsioonid ja nooruslikkus Tartu on Eesti ainus tudengilinn, kus on kõrvuti vanad traditsioonid ja nooruslik tudengielu. Tudengielu hoiavad siin ärksana tuhanded mitmete kõrgkoolide tudengid ja välisüliõpilased, kes annavad linnale noorusliku näo. Seda kinnitab ka väike jalutuskäik Tartus, kus ligi 100 000 elaniku seas on keskmiselt iga viies vastutulija tudeng.

Unustamatu üliõpilaselu Linnaelule annavad värvi mitmed tudengitavad.

Linna läbiv suur rongkäik toimub kaks korda aastas: rahvusülikooli aastapäeval 1. detsembril ning volbriööl, mil Tartu linnapea annab üheks ööks võimu üle tudengitele ja akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid avavad oma uksed kõigile huvilistele pidutsemiseks.

Kes on tõeline üliõpilane?

Tudengitraditsiooni kohaselt peab iga Tartu Ülikooli tudeng vähemalt ühel eksamil läbi kukkuma ja üle kaarsilla kaare jalutama, et end tõeliseks tudengiks nimetada.

Tartu on ainus tõeline tudengilinn Baltimaades, kus õppides saad elu kõige väärtuslikumad kogemused. Tartu Ülikoolis õpid koos homsete liidrite ja otsustajatega, leiad iseend ning kaaslased kogu eluks. Tartus on tudeng linnapea!

Rohkem infot leiad: www.ut.ee 37

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Tudengiorganisatsioonid annavad ülikoolielule värvi

Tallinna Tehnikaülikool

Õppida ülikoolis tuleb. Selle vastu ei vaidle keegi.

Aga just õppetööväline elu on tavaliselt see, mis pärast lõpetamist kõige eredamalt meelde jääb.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arvukad huviklubid ja tudengiorganisatsioonid annavad võimaluse vabal ajal teha seda, mida armastad. Ja seda koos inimestega, kes jagavad sinuga samu huve.

Näiteks koondab Formula Student Team Tallinn endas tehnikahuvilisi noori, kes koos ehitavad maailma kõige kiiremaid tudengivormeleid. Ka võistlemine tuleb neil päris hästi välja – tudengivormeli meeskond püsib elektrivormelite arvestuses juba aastaid maailma viie parima meeskonna seas.

Kui sind on õnnistatud hea lauluhäälega, saad liituda erinevate kooridega. Need, kes armastavad tantsimist, saavad ühineda TTÜ rahvatantsugrupiga Kuljus, särtsakate TTÜ tantsutüdrukute või saltopoistega. Kui oskad mõnda muusikainstrumenti mängida, siis võtab uusi talente vastu TTÜ BigBand.

Kui oled aga seda usku, et tulevik on robotite päralt, siis kaalu liitumist TTÜ Robotiklubiga. Seal saad arendada oma elektroonika-, mehaanika- ja programmeerimisalaseid oskusi.

Võib-olla on sinu tugev külg hoopis erinevate põnevate ürituste organiseerimine? Sellisel juhul võib sulle sobida TTÜ Kultuuriklubi, mis korraldab mitmeid ägedaid tudengiüritusi. Või siis Filmiklubi, kus saad lõbusas seltskonnas oma filmialaseid oskuseid lihvida. Või meeldib sulle teatris käimisest veel enamgi hoopis ise teatrit teha? Kui jah, siis ootab sind TTÜ T-teater.

38

TTÜ-s on võimalusi vaba aja veetmiseks lugema­ tu arv. Ülalmainitud huviklubid on vaid väike osa kõikidest TTÜ tudengiorganisatsioonidest. Alates juura- või turundusklubidest ning lõpetades väitluse, restaureerimise või tarkva­raarendusega tegelevate huviklubidega. Igaüks leiab oma. Neid kõiki seob aga üks – need klubid ühendavad noori, kes teavad, et õppimine ja ene­searendamine on ühtlasi nii kasulik kui ka lõbus.

Uuri TTÜ huviklubide kohta lähemalt: www.ttu.ee/huviklubid Uuri TTÜ sisseastumisinfo kohta: vastuvott@ttu.ee, www.ttu.ee/edasioppija

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Rakenduskõrgharidus pakub mitmekülgseid võimalusi

Jaanika Niinepuu, Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Soovid õppida kõrgkoolis praktilist eriala, hankida õpingute jooksul lisateadmisi välismaal ning seejärel siirduda tööturule, kus oled kõrgelt hinnatud spetsialist? Siis on rakenduskõrgharidus just sulle!

Grete Jeltsov on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi eriala vilistlane, kes praegu õpib samas koolis õeks. Ta meenutab, et sattus esimest korda rakenduskõrgkooli õppima, kui mõistis, et akadeemiline õppimisstiil talle ei sobi. „Vajan motivatsiooni, et õppimise huvi ülal hoida ning teooria omandamise kõrvale ka rohkelt praktikat,“ selgitab ta. Õeks õppima tuli vahepeal juba erialasel tööl olnud neiu, et leida uusi väljakutseid ja täiendada olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Mida laiema silmaringiga on meditsiinitöötaja, seda paremini oskab ta läheneda patsiendile ning mõista probleeme laiemalt.

Grete meenutab, et tema õpingud möödusid põnevalt, tuli ka palju pingutada, sest õppejõudude nõudmised olid kõrged ning järeleandmisi ei tehtud. „Õpingute suur pluss oli, et igaüks, kes huvi üles näitas, sai läbida mõne programmi raames osa õpingutest ka välismaal,“ kiidab Grete.

Nii Grete kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti eriala lõpetanud Kristi Jõeorg leiavad, et tänapäeval otsitakse tööturule eelkõige pigem praktiliste oskustega inimesi kui teoreetikuid. Siinkohal annabki rakenduskõrgharidus tugeva eelise. Grete lisab, et rakenduskõrgkoolis moodustab suure osa õpingutest praktika. „See annab juba esimesel korral kindla arusaama, kas tulevane amet üldse meeldib ja veelgi enam - kas inimene sellele ametile ka sobib.“ Pärast Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamist läks Kristi magistriõppesse ja seejärel erialasele tööle erafirmasse. Pärast seda tekkis võimalus jagada riiklikul tasemel tööohutuse valdkonnas Eesti kogemusi Horvaatias, Makedoonias ja Bulgaarias.

Edasine samm oli lektoritöö. Sellised arengud viisid Kristi otsuseni luua oma ettevõte Riskianalüüs OÜ, mis pakub töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teenuseid. Kristi soovitabki kõigile, kes tahaksid ettevõtlusega alustada eelnevalt ka selles valdkonnas vähemalt kolm aastat töökogemusi hankida. „Turule tulles peab enda kvaliteedis täiesti kindel olema!“ Vaata veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kohta: www.nooruse.ee

39

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Väliskogemus iseenda avastamiseks

Janika Tamsalu, SA Innove

Kui olen küsinud väljaspool Eestit õppimas käinud noortelt, miks nad sinna läksid, on vastus enamasti üks: see on huvitav ja põnev. Noored loodavad välismaal praktiseerida võõrkeeli ja tundma õppida uusi kultuure. Naastes koduriiki, tunnistavad nad, et kuigi need ootused said täidetud, siis sellest enam õppisid nad tundma iseennast ja arenesid isiksusena.

Sellise järelduse tegi 2014. aastal Norra pedagoog Åsa Karlsson Perez oma doktoritöös, kus ta uuris gümnaasiuminoorte väliskogemuse omandamisega seotud erinevaid aspekte.

Välismaal saad tarkust ammutada igal pool ja mitut moodi, sest õppimise võimalused on lõpmatud! Näiteks, kui lähed välismaale õppima, saad sealt uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi suhelda igapäevaselt uues kultuurikeskkonnas elavate inimestega – seega ei olegi õppimisel otsa ega äärt.

Väliskogemuse saamiseks on kõige olulisem, et oleks soov minna ja natuke ettevõtlikust.

Ettevalmistustega alusta aegsasti – juba aasta või poolteist enne, kui plaanid välismaale minna.

Uude keskkonda elama asumine on väga suur muutus. Seetõttu tasub ootamatute olukordade vältimiseks ning ebameeldivustest ja pettumustest hoidumiseks end põhjalikult ette valmistada. Mõtle hoolega läbi, milliseid kogemusi otsid, millisena näed selle kogemuse mõju oma edasisele elule ja püüdlustele, millised on sihid, millele välismaal omandatu ja kogetu võiks lisaväärtust tuua?

Millega peab välismaale minekul kindlasti arvestama?

Tähtajad – kui suundud väliskogemust omandama mõne programmi kaudu, siis vii aegsasti end kurssi nende tähtaegade ja muude vajalike protseduuridega. Kui lähed välismaale iseseisvalt, siis on mõistlik kirjutada üles kõik tähtajad – millal plaanid minna, millal on kooli kandideerimine, kas on vaja viisat taotleda jms.

Eelarve – välisriiki minek on üsna suur investee40

ring, mis eeldab täpset kulude planeerimist. Mõtle läbi, millised kulutused tuleb sul teha enne välisriiki minekut ja kui palju on kohapeal igakuiselt raha vaja. Lisaks elamiskuludele pead arvestama ka ühistranspordi, muu meelelahutuse ja hobidega, sest lõppude lõpuks ei plaani sa ju kogu aeg kodus istuda.

Keel – uuri välja, mis keeles toimub koolis õppetöö, kus soovid õppida. Kas tead, millised on sihtriigi riigikeel(ed)? Oluline on meeles pidada, et hea võõrkeele oskus aitab nii kooli sisseelamist kui ka üldist sotsiaalset suhtlust.

Kultuurierinevustega toimetulek – eri maade ja kultuuride kombed varieeruvad suurel määral.

Sageli on enne väliskogemuse saamist sihtriigist idealistlik või ebareaalne ettekujutus. Uuri internetist selle riigi kohta ning vaata Youtubest noorte reisikogemustega videosid.

Pere ja sõbrad – kodust eemal olles saad küll lähedastega suhelda kasutades erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid. Siiski pead arvestama, et oled neist eemal. Sul puudub tavapärane tugivõrgustik, st perekond, sõbrad, õpetajad või muud abilised ja juhendajad. Paljud ettetulevad situatsioonid on uued ning pead leidma ise lahenduse(d). Samas saad võimaluse tegutseda vabana teiste ootustest.

Erinevatest välismaale minemise võimalustest, vajalikest ettevalmistustest, kultuurierinevustest, rahastamisvõimalustest jms loe täpsemalt Rajaleidja Euroopa osast: www.rajaleidja.ee/euroopasse.

Kui soovid välimaale minna, kuid ei tea, kuidas ning millest alustada, siis võta ühendust lähima Rajaleidja keskusega: rajaleidja.ee/rajaleidja-keskused.

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Õppima Ameerikasse?

Suurepärane mõte!

Igal aastal õpib USA ülikoolides sadu eestlasi.

Ka sina võid olla üks nendest! Julge unistada ja mõelda suurelt! „Minu peamine põhjus USA-sse minekul oli, et ülikoolid võimaldavad paralleelselt hariduse omandamisele ka väga kõrgel tasemel spordi tegemist. Siin omab koolisport teistsugust tähtsust, kui kuskil mujal maailmas ning mitmetest ülikoolisportlastest saavad hiljem professionaalsed sportlased.” (Joonas, Alma Kolledž, 2015) „USA-s, eriti MIT-s, avaneb tudengile väga palju erinevaid võimalusi. Suurimaks katsumiseks ongi otsustamine, mis tegemata jätta. Poleks ma MIT-sse kandideerinud, poleks ma ilmselt kunagi Nobeli preemia laureaadi keemialoengus istunud.“ (Kristjan Eerik, MIT, 2014) USA kõrgharidussüsteemi peamised märksõnad on paindlikkus ja suur akadeemiline vabadus. Rõhk on iseseisval tööl, aktiivsel osalemisel ning julgel pealehakkamisel.

USA ülikoolides kestab bakalaureuseõpe neli aastat ning rõhk on liberal arts süsteemil. Liberal Arts College või sarnase suunitlusega ülikoolide tudengid võtavad esimestel aastatel üldisi aineid humanitaar-, sotsiaal- ja täppisteaduste valdkonnast ning otsustavad alles teise õppeaasta lõpus, millisele erialale nad spetsialiseeruda soovivad.

USA ülikoolid pakuvad rahvusvahelistele tudengitele märkimisväärset finantsabi! Stipendiumid võivad ulatuda mõnest tuhandest dollarist täisstipendiumideni õppemaksu ja elamiskulude katmiseks. Oma bakalaureuseõpinguid on võimalik rahastada ka spordistipendiumi abil. Stipendiumid võivad olla kas need based – sõltuvalt tudengi majanduslikust olukorrast või merit-based – erinevate annete, oskuste ning hea õppeedukuse eest. Lisaks ülikoolidele annavad stipendiume ka erinevad organisatsioonid ja fondid.

USA-sse õppima minekuks tuleks tegutsema ha-

Eha Teder, Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus kata aasta-poolteist enne õpingute alustamist.

Seda eriti juhul kui soovid astuda väga nimekasse ülikooli või vajad suurt rahalist abi. Kuid bakalaureusetasemel õpinguid võib alustada ka Commutity Colleges (2-aastase õppeajaga kolledž), kuhu sisseastumine on oluliselt lihtsam ja õppemaksud märkimisväärselt madalamad. Üleminek kolmandale kursusele ülikooli on väga kergesti teostatav. Üheks kandideerimisnõudeks on rahvusvaheliste testide tegemine. Kas sa oled kuulnud inglise keele testist TOEFL? Tegemist on internetipõhise testiga, kus on nii kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- kui ka rääkimisülesanded. TOEFL testiga saab asendada ka inglise keele riigieksamit, test on tunnustatud kõigis maailma riikides, mitte ainult USA-s. Seega – üks test avab sulle tõesti ukse maailma! SAT (Scholastic Aptitude Test) ja ACT (American College Testing) on akadeemilise taseme testid bakalaureuseõppesse astujatele.

On olemas ka SAT ainetestid bioloogias, ajaloos, füüsikas, matemaatikas jne.

Oluline, et alustaksid ka testideks ettevalmistumist varakult. Teabekeskus pakub erinevaid ettevalmistuse võimalusi õpikute laenutusest kuni põhjalike kursusteni. Samuti korraldame erinevaid infotunde, kohtumisi vilistlastega ja muid USA haridust ja kultuuri tutvustavaid üritusi ning konkursse. Kui unistad USA-s õppimisest, siis tegutse julgelt! Välismaale minek ei ole nii keeruline, kui esialgu tundub. Astu juba täna esimene samm ja tule meile külla. Oled alati teretulnud, aitame sul oma unistused ellu viia!

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5, UO3-208 Tel 6203 543; 6203 546 educationUSA@ttu.ee www.eac.ttu.ee Education USA Tallinn 41

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Kuidas rahastada õpinguid?

Kuigi kõrg- või kutsekoolis on võimalik õppida tasuta, ei saa otseselt öelda, et koolis käimine raha ei võtaks. Näiteks läheb sul vaja vahendeid - arvutit või raamatuid. Sa pead ju ka sööma ja maksma eluaseme eest. Kindlasti tahad tegeleda hobidega või käia trennis. Järgnevalt leiad ülevaate erinevatest rahastusvõimalustest.

Õppetoetused Vajaduspõhine õppetoetus kõrghariduses Vajaduspõhine õppetoetus on sinu majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

Vajaduspõhist õppetoetust saad taotleda, kui õpid täiskoormusel ning täidad õppekava nõudeid 75% ulatuses. Vajaduspõhise toetuse saamine ja summa sõltub sinu ja sinu perekonnaliikmete möödunud kalendriaasta keskmisest sissetulekust.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus on vastavalt pere sissetulekule 75, 135 või 220 eurot kuus. Vaata rohkem: www.hm.ee/et/oppetoetused.

Vajaduspõhine eritoetus kõrghariduses Seda saad taotleda, kui sinu vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on riigiportaalis tagasi lükatud põhjusel, et varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal. Toetuse suurus on 135 eurot kuus. Täpsemalt: www. hm.ee/et/oppetoetused.

Põhitoetus kutsehariduses Põhitoetust saad taotleda, kui õpid kutsekoolis päevases õppes õppekaval, mis on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoht.

Toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. Põhitoetuse suuruseks on 60 eurot kuus. Rohkem infot www. hm.ee/et/kutseharidus-oppija-toetamine. Lisaks saad taotleda eritoetust, kui juhtub, et su majandusliku olukorra tõttu on õpingute jätkamine takistatud. Selle kohta saad infot otse koolist.

42

Edasiõppija

Sõidukulude hüvitamine kutsehariduses Kutsekooli õppurile hüvitatakse ainult ühistranspordi kasutamisel tekkinud sõidukulud. Sõidukulude hüvitamist saad koolilt taotleda, kui õpid statsionaarses õppevormis riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal ja sinu elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas. Iga päev õppeasutusse sõitvale õpilasele kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe õpilastele kompenseeritakse kojusõit kaks korda kuus. Sõidukulude hüvitamise kohta küsi lisainfot koolist ja vaata: www.hm.ee/et/kutseharidus-oppija-toetamine.

Õppelaen Riigi tagatisega õppelaen on ainus laen, mille saamiseks ei pea olema igakuist sissetulekut.

Madal 5% intressimäär ja pikk tagastamistähtaeg muudavad selle heaks õpingute rahastamise võimaluseks. Kuid siinjuures tuleb ikkagi meeles pidada, et tegemist on laenuga ning see tuleb tagasi maksta! Õppelaenu saad taotleda, kui õpid osa- või täiskoormusel rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Laenu saad ka kutsekoolis õppides, samuti välismaal studeerides.

2015/2016. aastal on õppelaenu maksimaalne summa 960 eurot (õpingute kestus 6-8 kuud) ning 1920 eurot (õpingute kestus 9 kuud või enam). Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Õppelaenu saamiseks peab sul olema kaks käendajat. Intressi hakatakse arvestama kohe pärast laenu ülekandmist. Õpingute ajal tuleb maksta aastaintressi, mis võetakse automaatselt maha järgmisel aastal saadavast laenusummast.

Laenu tagasimaksmine algab hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist. Kui õpingud jäävad mingil põhjusel pooleli, tuleb laen tagasi maksta pooleteisekordse tegeliku õpiaja, kuid mitte vähem kui 6 kuu jooksul.

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki, kui lähed ajateenistusse, saad lapse ja kuni tema kolmeaastaseks saamiseni või õpid arst-residendiks ja kuni residentuuri lõpetamiseni.

Infot õppelaenu kohta leiad pankade kodulehtedelt ja aadressilt www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppelaen.

Stipendiumid Erinevaid stipendiume pakuvad nii riik, mitmesugused fondid, õppeasutused ja firmad. Näiteks on paljudel kõrgkoolidel stipendiume oma kooli konkreetse eriala üliõpilastele või antakse neid välja heade õpitulemuste eest. Mõni erafirma pakub oma tegevusvaldkonnas õppivatele õpilastele rahalist toetust. Mitmed fondid ja asutused annavad stipendiume välismaale õppima minekuks.

Enamikel stipendiumikonkurssidel on konkreetsed kandideerimistähtajad. Ühtset süsteemi, kust oleks võimalik leida kogu info stipendiumide kohta, paraku ei ole. Pakutavaga kursis olemiseks tasub liituda kooli, eriala, fondide, haridusasutuste jms meililistidega ning otsida nad üles sotsiaalmeedias.

Tulemusstipendium kõrghariduses Eesmärk on toetada väga heade õpitulemustega õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi. Toetussumma on 100 eurot kuus.

Lisainfo: www.hm.ee/et/stipendiumid.

Erivajadusega üliõpilase stipendium kõrghariduses Eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Stipendiumi suurus 60-510 eurot kuus sõltub erivajaduse liigist ja raskusastmest. Lisainfo: primus.archimedes.ee/ erivajadusega-oppija.

Asenduskodus või –peres hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamise stipendium Suurus 160 eurot kuus.

Lisainfo: www.archimedes.ee.

Edasiõppija 2016

Riiklikud erialastipendiumid kõrghariduses Stipendiumid on mõeldud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele. Näiteks õpetajakoolituse ja IT, nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine) erialad. Toetuse suurus on 160 eurot kuus. Lisainfo: www.hm.ee/et/stipendiumid ja primus.archimedes.ee/erialastipendium.

Stipendiumid välismaal õppimiseks Need pakuvad sulle võimalust õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad. Sellised on näiteks Kristjan Jaagu stipendiumid, Noore õpetlase stipendium ning mitmed välisriikide stipendiumid. Lisainfot nende kohta leiad: archimedes. ee/stipendiumid. Lisaks uuri Eestis tegutsevate teiste riikide kultuurikeskuste ja institutsioonide kodulehti – ka sealt võid leida stipendiumikonkursse.

Tööle Selleks, et õpinguid rahastada, võid käia ka kooli kõrvalt tööl. Sa võid töö leida juba õpitaval erialal või lihtsalt näiteks töötada mõnes teeninduskohas.

Paljud tööandjad eelistavad tööle võtta neid, kel on olemas juba reaalne töökogemus ning kooliajal töötamine on üks võimalus seda saada. Samas ei saa ka alahinnata mitte-erialast tööd, kuna näiteks sealt saad suhtlemis- ja meeskonnatöö kogemuse, mida tulevikus ükskõik missugust tööd tehes vaja läheb. Kindlasti sõltub see sinust endast, kas tahad, suudad ja soovid kooli kõrvalt tööl käia.

Tööpakkumisi otsi oma kutse- või kõrgkooli infostendilt ja aadressidelt www.tudengiveeb.ee, www.cv.ee, www.cvkeskus.ee või ej.ee.

☛

edasioppija 43

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Kus ma elama hakkan?

Kui otsustad kodukohast kaugemale õppima minna, pead kindlasti mõtlema ka eluaseme peale.

Sõbrad ja sugulased Kui juhtub, et samas linnas või asulas elab mõni sugulane, peretuttav või sõber, võid uurida, kas neil leidub mõni vaba tuba, kus saaksid peatuda.

Loomulikult tasub kõik täpsed tingimused alguses kokku leppida, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Ühiselamu Kui teises linnas vaba külalistetoaga sõpru-sugulasi ees ei oota, siis on soodsaim variant kooli ühiselamu. Enamik kutse- ja kõrgkoole on Euroopa rahade toel oma õpilaskodud renoveerinud – elamistingimused on seal suurepäraselt kaasaegsed. Lisaks elamispinnale leiad ühiselamust ka mõnusa seltsielu. Arvestama pead, et ilmselt tuleb elada mitmekesi toas ja suure tõenäosusega on toakaaslased alguses sulle võõrad. Samas pärinevad enamike inimeste parimad mälestused kooliajast just ühiselamuelust! Kuna õpilaskodude kohti on sageli vähem kui soovijaid, tuleb kooli sisse saades koha taotlemisega kiirustada. Tasub uurida ka teiste koolide ühiselamuid, kuna üsna tihti pakuvad nad täitmata kohti ka teiste koolide õpilastele.

Üürikorter või –tuba Järgmine variant on üksinda või mitme peale korter üürida. Esmalt tulekski hoolikalt läbi mõelda, kus ja kui suurt korterit tahad ning mis peaks seal olemas olema. Ka soodsad ja mugavad üürikorterid lähevad sügisel nagu soojad saiad - kui miski meeldib, pead kohe tegutsema! Tegelikult tasub juba suvel otsima hakata. Kui sõprade seas piisavalt huvilisi pole, võid sobiva kaasüürilise leida mõnes sotsiaalvõrgustikus või kooli infostendil kuulutades. Üksinda korterit üürida on muidugi mõnus ja privaatne, kuid päris kallis lõbu. Ilmselt natuke soodsam on üürida mõne toreda vanaproua või –taadi juures vaba tuba.

Korteri üürimisel arvesta, et alguses tuleb välja 44

Edasiõppija käia mitmekordne üürisumma, st esimese kuu üür, tagatisraha ühe kuu üürisummas ning vahendustasu (kui leidsid korteri maakleri kaudu). Kindlasti tuleb sõlmida üürileping ja see ka põhjalikult enne allakirjutamist läbi lugeda.

Korteri ostmine Piisavate finantsvõimaluste korral võid endale koolilinna ka korteri osta ning siis sealt üks tuba omakorda mõnele huvilisele välja üürida. Korteri ostmine on suur samm ning kindlasti tasub seda varianti oma perega arutada. Loomulikult peavad selleks olema ka rahalised võimalused.

Korterid kinnisvaraportaalides www.yyr.ee, www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.kuldnebors.ee, www.tudengikodu.org Suuremate kõrgkoolide ühiselamud Tartu Ülikool: www.campus.ee Tallinna Tehnikaülikool: www.ttu.ee/campus Tallinna Ülikool: www.dormitorium.ee Eesti Maaülikool: yhikas.emu.ee Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia: www.yhikas.ee Teiste kõrg- ja kutsekoolide ühiselamud leiad koolide kodulehtedelt.

Liitu Facebooki lehtede ja gruppidega www.facebook.com/Korterikaaslane www.facebook.com/YyrikorteridTallinnas www.facebook.com/YyrikorteridTartus www.facebook.com/Uurikorteree www.facebook.com/korterid

☛

edasioppija

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Ajateenistus karjääriplaanis Kindlasti tasub tulevikuplaane tehes mõelda, millal läbida 17-27-aastastele noormeestele kohustuslik ajateenistus. Kas kohe pärast gümnaasiumi, järgnevate õpingute ajal või hoopis pärast õpinguid?

Noormeeste endi hinnangul on kõige lihtsam läbida ajateenistus pärast gümnaasiumi, et hiljem keskenduda teistele väljakutsetele - õpingutele, tööle ja pereelule. Kõikidel noormeestel on võimalik omal algatusel ajateenistusse asuda - see on hea võimalus kavandada ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida see sobival ajal.

Selleks tuleb esitada Kaitseressursside Ametile taotlus. Ajateenistus kestab 8 kuni 11 kuud ning sinna kutsutakse kindlaksmääratud aegadel kolm korda aastas.

Kõrgharidus ja ajateenistus Kui lõpetad gümnaasiumi 2016. aastal ja plaanid jätkata käesoleva aasta sügisel õpinguid Eesti kõrgkoolis, siis on sul võimalik ise teatada, millal järgneva kolme aasta jooksul alates kõrgkooli vastuvõtmisest soovid ajateenistusse asuda. Seega on sul õigus valida 2016., 2017. ja 2018. aasta vahel. Ajateenistusse tuleb kindlasti minna hiljemalt pärast selle aasta 1. juulit, mil saad 23. Oma valikust tuleb teada anda hiljemalt 15. septembriks 2016. Kui sul õnnestus sisse saada mõnda välismaa kõrgkooli, siis on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme diplomi saamiseni, kuid mitte kauem, kui selle aasta 1. juulini, mil saad 23. Taotluse pead esitama 30 päeva jooksul sellest kuupäevast, mil sind võeti välismaa kõrgkooli sisse. Lisaks kehtib ajapikenduse võimalus, kui asud õppima sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal. Ajateenistusse ei kutsuta, kui alustad kõrgharidusõpinguid arsti või õe erialal ning esitad vastava avalduse.

Kui mingil põhjusel peaks kõrgharidusõpingud katkema, siis lõpeb ka ajapikendus.

Taotluse saad esitada Kaitseressursside Ameti kodulehel www.kra.ee. Kui jätad avalduse tegemata, kutsutakse sind ajateenistusse üldises korras igal ajal, arvestades riigi vajadusi. Kui otsustad ajateenistusse minna õpingute ajal, siis säilib sinu õppekoht. Selleks tuleb taotleda koolilt

Edasiõppija akadeemiline puhkus. Samuti ei ole ajateenistusse kutsumise tõttu tööandjal õigust kutsealusega töösuhet lõpetada. Õppelaen ja ravikindlustus Ajateenistuse ajaks on võimalik saada õppelaenu tagasimaksmiseks maksepuhkust. Sel ajal tasub intressi riik. Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada pangale taotlus koos kaitseväe tõendiga ajateenistusse asumise aja ja kestuse kohta. Võta pangaga ühendust varakult, enne ajateenistusse asumist. Eluasemelaenu, tarbimislaenu, kiirlaenu jms laenude puhul võid samuti maksepuhkust taotleda, kuid pangal ei ole kohustust seda anda.

Oluline on ka teada, et ajateenijal on ravikindlustus.

Naised ja ajateenistus 18-27-aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soovil. Ajateenistusse asumist tasub kaaluda, kui näed kaitseväeteenistuses kutsumust ja oma tulevast elukutse Asendusteenistus Kui sõjaväeline väljaõpe kaitseväes on vastuolus ajateenistusse kutsutu usuliste või kõlbeliste vaadetega, siis tuleb läbida asendusteenistus.

Teenistuskohtadeks võivad olla näiteks hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused, erivajadustega õpilaste koolid, päästesündmuse lahendamisega tegelevad asutused jms. Asendusteenistuja töötab täistööajaga. Teenistuskoha määrab Kaitseressursside Amet, kellele tuleb esitada ka asendusteenistuseks põhjendatud taotlus.

Elukutseliseks sõjaväelaseks On ka võimalus, et leiad sõjaväest hoopis õige elu kutse ning soovid selle valdkonnaga oma tuleviku siduda. Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida Kõrgemasse Sõjakooli. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena. Vaata lisa www.sojakool.ee.

Rohkem infot Eesti kaitseväe ja ajateenistuse kohta leiad www.mil.ee ja www.kra.ee.

45

www.haridusinfo.ee

Edasiõppija 2016

Mida leiab gümnaasiumilõpetaja töötukassast?

Kui esmapilgul võib tunduda, et gümnaasiumilõpetajal ei ole otsest seost Eesti Töötukassa teenustega, siis tegelikult leidub nii mõnigi põhjus, miks selle asutuse nimi tuleks meelde jätta.

Kuidas ja miks? Nendele küsimustele vastavad töötukassa teenusejuht Lana Randaru ja noortegarantii juht Berit Vogt.

Kui abituriendil on juba gümnaasiumi lõpuaktus silmapiiril, kuid ikka veel on ebaselge, millist eriala ja kooli valida, siis kuidas saab töötukassa abiks olla?

Kindlasti tasub külastada töötukassa karjääriinfotube, kust leiab erinevat teavet koolide ning erialade kohta. Sealne karjääriinfo spetsialist oskab anda nõu, kust huvipakkuva kooli või eriala kohta lisainfot leida.

Kas vastab tõele, et töötukassast leiab vajalikku ka see noor, kes oma õpinguid kutse- või kõrgkoolis jätkab?

Jah, muidugi! Kutse- või kõrgkoolis õppija võib alati pöörduda karjääriinfotuppa, et koos spetsialistiga vormistada või üle vaadata oma CV. Seda läheb kindlasti vaja näiteks praktikale või stipendiumile kandideerimisel. Karjääriinfotuppa võib tulla igaüks. Tubade lahtiolekuaegade kohta saab infot konkreetsest töötukassa osakonnast.

Kui juhtub, et pärast otsust tuleviku osas siiski hinges kahtlus tekib, tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, et temaga võimalikud variandid läbi arutada. Karjäärinõustaja abistab ja toetab karjääriplaneerimisel ja -arendamisel, elukutse, haridustee ja töövalikuga seotud otsuste tegemisel.

Edasiõppija ja Eesti Töötukassa Töötukassasse võivad karjäärinõustamisele tulla ka kõik töötavad täiskasvanud. Karjäärinõustaja juurde saab aja broneerida helistades töötukassa maakondliku osakonna infonumbrile või ise kohale tulles.

Tänapäeval on üsna levinud, et paljud noored käivad tööl juba õpingute kõrvalt.

Kuidas on töötukassa kasulik nendele noortele?

Jällegi tasub sisse astuda töötukassa maakondlike osakondade juures asuvatesse karjääriinfotubadesse. Seal saab noor tutvuda kandideerimisdokumentide näidistega ning erinevate töötamisvõimalusi tutvustavate materjalidega.

Kõik noored on lahkesti oodatud osa võtma ka tööklubidest. Sinna on oodatud inimesed, kelle töölesaamine eeldab tööotsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamist, tööotsingute juhendamist ning tööeluks ettevalmistamist. Täpsemalt tööklubide kohta tasub küsida karjääriinfotoast.

Kui hetkel just vormistamisel CV või mõni muu kandideerimiseks vajaminev dokument, siis soovitan kiigata töötukassa kodulehele, kust leiab kõik näidised, mida vaja läheb. Näiteks leiab sealt CV, avalduse, motivatsiooni- ja kaaskirja näidise – nii saab kindel olla, et ka tööandja saab korrektselt vormistatud dokumendid.

Mida pakub töötukassa noortele, keda tõmbab välismaa poole?

Konkreetset riiki puudutavate täpsemate küsimuste korral tasub leppida kokku kohtumine Vabad töökohad: www.tootukassa.ee Vabad töökohad Euroopas: eures.europa.eu

Soovid saada nõuandeid eriala valikul ja tööelu alustamiseks,

Töötukassa infotelefon: 15501 Skype'ilt infotelefonile: tootukassa www.eures.ee • www.tootukassa.ee

küsi nõu karjääriinfo spetsialistilt Soovid töötada Euroopas,

küsi nõu EURES nõustajalt 46

Toetab Euroopa Liit

eestitootukassa eures.eesti

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

töötukassa EURES nõustajaga, kes pakub teavet vabadest töökohtadest, tööalast nõustamist ning tööjõu värbamise teenuseid üle kogu Euroopa.

EURES võrgustiku internetiportaalist leiab infot vabade töö- ja koolitusvõimaluste ning elu- ja töötingimuste kohta. Samuti saab teha oma CV kättesaadavaks võimalikele tööandjatele terves Euroopas. Rohkem infot leiab EURESE kodulehelt www.eures.ee.

Paraku ei lähe kõik unistused alati kohe täide ning võib juhtuda, et mõni noor ei saa kohe soovitud kooli sisse või jääb see vale erialavaliku põhjusel pooleli. Kuidas saab töötukassa aidata?

Siis tasub kindlasti pöörduda karjäärinõustaja poole, kellega koos läbi mõelda, kuidas ja kuhu edasi. Kui koos karjäärinõustajaga leitakse, et hetkel on parim lahendus tööturul kätt proovida, siis saab nõustaja anda ka praktilist infot, kuidas töötukassa tööotsijat aidata saab.

Samuti aitab töötukassa noorel leida tema esimese töökoha. Selleks on töötukassal olemas „Minu esimese töökoha“ teenus. See on mõeldud 17-29-aastastele noortele, kel puudub erialane

Edasiõppija 2016

haridus ja töökogemus või see on lühiajaline ning kes on töötukassa abiga otsinud tööd järjest vähemalt neli kuud ega ole seda leidnud. Töötukassa maksab tööandjale noorele mõeldud palgatoetust ja hüvitab koolituskulud. Tööandja peab omakorda sõlmima noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt kaheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama talle väljaõpet töökohal ja/või osalemist tööalasel koolitusel. Täpsemat infot saab töötukassa kodulehelt, sealt leiab ka teenusega liitunud asutused ja nende tööpakkumised.

Kuidas saab töötukassaga ühendust?

Töötukassa leiab igast Eesti maakonnast, sh karjääriinfotoad. Need on avatud kõigile soovijatele olenemata vanusest ja elukohast. Vajalikud kontaktid ja aadressid leiab kodulehelt www. tootukassa.ee või www.minukarjaar.ee, alati võib helistada ka infotelefonile 15501.

Karjäärinõustaja poole saab ka pöörduda Skype’i vahendusel, mille kohta täpsemad juhised leiab töötukaasa kodulehelt. Karjäärinõustamist Skype teel pakume kõigile neile, kes ei ole töötukassas töötuna ega koondamisteatega tööotsijana registreeritud.

Alusta tööotsinguid siit!

www.tootukassa.ee

www.tootukassa.ee

www.tootukassa.ee 47

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Nendes koolides saad edasi õppida!

EELK USUTEADUSE INSTITUUT

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ

Pühavaimu 6, Tallinn, tel 611 7400 ui.eelk.ee; ui@eelk.ee Usuteadus

Raja 4C, Tallinn, tel 628 5830 www.itcollege.ee www.facebook.com/itcollege.ee E-post: info@itcollege.ee Skype: vastuvott_itcollege

MAGISTRIÕPE

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

Usuteadus Kristlik kultuurilugu

Cyber Security Engineering

PÄEVAÕPE JA KAUGÕPE IT süsteemide administreerimine IT süsteemide arendus

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR www.eek.ee Tallinna esindus Suur-Sõjamäe 10a Tel 610 1900, eek@eek.ee Tartu esindus Pepleri 6 Tel 738 7400, tartu@eek.ee Narva esindus Kiriku 6 Tel 336 0078, narva@eek.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Start-up ettevõtlus Arvutimängude disain Finantsjuhtimine Turundus Veebitehnoloogiad Graafiline disain Logistika Kvaliteedijuhtimine Turismi- ja restoraniettevõtlus Personalijuhtimine

MAGISTRIÕPE Ettevõtte finantsjuhtimine Inimressursside juhtimine

48

ÕHTUÕPE Infosüsteemide analüüs

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA Tatari 13, Tallinn, tel 667 5700 www.ema.edu.ee; ema@ema.edu.ee

BAKALAUREUSEÕPE MUUSIKA INTERPRETATSIOON Klassikaline muusika (klaver, klavessiin, orel, viiul, altviiul, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, löökpillid, akordion, kannel, laul, kooridirigeerimine)

Jazzmuusika (laul, kitarr, löökpillid, bass, klahvpillid, puhkpillid, viiul)

Pärimusmuusika Helilooming ja elektronmuusika (helilooming,

helirežii, audiovisuaalne looming, elektroakustiline looming)

Instrumentaalpedagoogika (kannel, akordion,

klaver, klavessiin, plokkflööt, viiul, altviiul, tšello, kontrabass, klassikaline kitarr, flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon)

MUUSIKAPEDAGOOGIKA Muusikateadus Lavakunst (näitleja, lavastaja, dramaturg)

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

ESTONIAN BUSINESS SCHOOL

Tel 626 7301 www.artun.ee; vastvott@artun.ee

Lauteri 3, Tallinn, tel 665 1325 www.ebs.ee; ebs@ebs.ee

BAKALAUREUSEÕPE

BAKALAUREUSEÕPE

Animatsioon Arhitektuur ja linnaplaneerimine Ehte- ja sepakunst Fotograafia Graafika Graafiline disain Installatsioon ja skulptuur

Rahvusvaheline ärijuhtimine (spetsialiseerumised: ettevõtlusrahandus, turundus ja kommunikatsioon, teenusedisain ja -juhtimine)

Ettevõtlus ja ärijuhtimine (valikmoodulid: tehnoloogiaettevõtlus, loomeettevõtlus, professionaalne müük)

Võõrkeeled ja ärikorraldus (valikmoodulid: teenusedisain ja -juhtimine, turundus ja kommunikatsioon)

Keraamika Klaasikunst Kujunduskunst Kunstiteadus Maal

☛

edasioppija

Moedisain Muinsuskaitse ja konserveerimine Nahakunst, aksessuaari- ja köitedisain Sisearhitektuur Stsenograafia Tekstiilidisain Tootedisain

EESTI LENNUAKADEEMIA Lennu 40, Reola küla, Tartumaa, tel 744 8100 www.lennuakadeemia.ee; eava@eava.ee www.facebook.com/lennuakadeemia Lennuliiklusteenindus Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine Õhusõiduki juhtimine Lennundusettevõtte käitamine Õhusõiduki ehitus ja hooldus

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa, tel 666 1740 www.hkhk.edu.ee; kool@hkhk.edu.ee 49

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

EESTI MAAÜLIKOOL

EUROAKADEEMIA

Kreutzwaldi 1, Tartu, tel 731 3048 www.emu.ee; vastuv@emu.ee

Mustamäe tee 4, Tallinn, tel 611 5801 www.euroakadeemia.ee, info@euroakadeemia.ee

BAKALAUREUSEÕPE

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

Aiandus Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimine (spetsialiseerumine geodeesia või

Ärijuhtimine Tõlkija Keskkonnakaitse spetsialist Sisearhitektuur Moedisain Rahvusvahelised suhted

maakorralduse ja kinnisvara planeerimise erialale)

Kalandus ja vesiviljelus Keskkonnakaitse Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus Loodusturism Loodusvarade kasutamine ja kaitse Loomakasvatus Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Metsandus (spetsialiseerumine metsamajanduse või metsatööstuse erialale)

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Tehnika ja tehnoloogia (statsionaarses õppes spetsialiseerumine ergonoomika, energiakasutuse või tootmistehnika erialale, kaugõppes spetsialiseerumine energiakasutuse või tootmistehnika erialale)

Toiduainete tehnoloogia Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia (spetsialiseerumine maismaa või vee ökosüsteemide rakendusbioloogia erialale)

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Biotehnilised süsteemid Puidutöötlemise tehnoloogia Tehnotroonika (spetsialiseerumine elektroonika või mehaanika erialale)

MAGISTRIÕPE Majandus ja ärijuhtimine Keskkonnakaitse

HIIUMAA AMETIKOOL Suuremõisa, Pühalepa vald, Hiiumaa, tel 469 4391 www.hak.edu.ee; hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee

KUTSEÕPE Väikesadama spetsialist Veoautojuht Bussijuht Puit-ja kiviehitiste restauraator Florist Noorem maastikuehitaja Metsakasvataja Väikeettevõtja

EHITUSINSENERIÕPE Maaehitus Vesiehitus ja veekaitse

LOOMAARSTIÕPE Veterinaarmeditsiin

KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED KÕRGEM SÕJAKOOL Riia 12, Tartu, tel 717 6131 www.sojakool.ee; sojakool@mil.ee

50

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Tallinna 46, Paide, tel 525 3736 www.jkhk.ee; kool@jkhk.ee

KUTSEÕPE Majandus Teenindus Ehitus Tehnika Põllumajandus

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

LUUA METSANDUSKOOL

Kutse 13, Jõhvi, tel 332 0381, vastuvõtu info tel 530 88342, www.ivkhk.ee, info@ivkhk.ee

Palamuse vald, Jõgeva maakond, tel 776 2111 www.luua.ee; info@luua.ee

PÕHIKOOLI LÕPETANULE

KUTSEÕPE

Puitmaterjalide töötleja (tisler) IT-süsteemide spetsialist Kokk Juuksur Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Laotöötaja Noorem tarkvaraarendaja Sisetööde elektrik Automaatik Mäetööline Laborant Ehitusviimistleja Puitkonstruktsioonide ehitaja (ehituspuusepp) Keevitaja

Metsandus Maastikuehitus Turism

M.I. MASSAAŽIKOOL Mustamäe tee 59, Tallinn, tel 664 6190, 664 6191 www.massaaz.ee; info@massaaz.ee

KUTSEÕPE Massöör Füsioterapeudi assistent

GÜMNAASIUMI LÕPETANULE Juuksur Noorem tarkvaraarendaja Veokorraldaja Keemiaprotsesside operaator Kondiiter

PAINDLIK Raamatupidamine Väikeettevõtlus Rätsepatöö IT-süsteemide spetsialist Sisetööde elektrik Mäetööline Keevitaja

ERIALAD ILMA HARIDUSNÕUDETA Abikokk Puhastusteenindaja abiline Meisterjuuksur

RÄPINA AIANDUSKOOL Pargi 32, Räpina, tel 5336 3600 www.aianduskool.ee; kool@aianduskool.ee facebook.com/aianduskool 51

Edasiõppija 2016

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 8/12, Pärnu, tel 442 7883, 445 9465 www.hariduskeskus.ee; parnumaa@hariduskeskus.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL Ärikorraldus CNC töötlemiskeskuse operator Hooldustöötaja IT-süsteemide nooremspetsialist Juuksur Kosmeetik Müügikorraldaja Raamatupidaja Rätsepatöö Sekretär Väikeettevõtlus

www.haridusinfo.ee

STOCKHOLM SCHOOL OF ECONOMICS IN RIGA Strelnieku iela 4A, Riga, Latvia, tel.+371 6701 5800 www.sseriga.edu; www.facebook.com/SSERiga admission@sseriga.edu

TALLINNA MAJANDUSKOOL A.H.Tammsaare tee 147, Tallinn, tel 650 7862 www.tmk.edu.ee; oppeosakond@tmk.edu.ee

KUTSEERIHARIDUSÕPE (5. TASE)

SISEKAITSEAKADEEMIA

Kindlustusspetsialist Kliendinõustaja pangas Kvaliteedispetsialist Personalispetsialist Projektijuhi assistent Raamatupidaja Sekretär Sotsiaalmeedia spetsialist Turundusspetsialist Väikeettevõtja Õigusassistent Ärikorralduse spetsialist

Kase 61, Tallinn, tel 696 5644, 513 8295 www.sisekaitse.ee; info@sisekaitse.ee vastuvott@list.sisekaitse.ee www.facebook.com/sisekaitseakadeemia;

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE Kodutekstiilide õmbleja Nooremaednik Palkmajaehitaja Raietööline

KÕRGHARIDUSÕPE Korrektsioon Toll ja maksundus Politseiteenistus Päästeteenistus (vastuvõttu ei toimu)

KUTSEÕPE Päästja Päästekorraldaja Päästemeeskonna juht Vanglaametnik Patrullpolitseinik Piirivalvur

MAGISTRIÕPE Sisejulgeoleku magistriõpe 52

Pärnu mnt 57, Tallinn, tel 610 3601 www.tptlive.ee; info@tptlive.ee Sisetööde elektrik Jaotusvõrgu elektrik Automaatik Elektriseadmete koostaja Tootmisautomaatik Noorem tarkvaraarendaja IT-süsteemide nooremspetsialist Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Elektroonikaseadmete tehnik Elektroonikaseadmete remontija Elektroonikakoostude koostaja Kaablikoostude koostaja Multimeedia spetsialist

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Trükitehnoloogia

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL

Fotograaf Televalgustaja

Nooruse 5, Tartu, tel 737 0200 www.nooruse.ee, www.nooruse.ee/tervist nooruse@nooruse.ee, ruthpihle@nooruse.ee

Trükiste järeltöötlusseadmete operaator

RAKENDUSKÕRGHARIDUS

Teleoperaator

Õde Ämmaemand

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

Füsioterapeut

Pärnu mnt 62, Tallinn, tel 666 4569 www.tktk.ee; vastuvott@tktk.ee

Radioloogiatehnik

ARHITEKTUURI JA KESKKONNATEHNIKA TEADUSKOND EHITUSTEADUSKOND MEHAANIKATEADUSKOND

Bioanalüütik Tervisekaitse spetsialist

KUTSEHARIDUS Hooldustöötaja Lapsehoidja Erakorralise meditsiini tehnik

RÕIVA- JA TEKSTIILITEADUSKOND TRANSPORDITEADUSKOND

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kännu 67, Tallinn, tel 671 1701 Lehe 12, Kohtla-Järve www.ttk.ee; info@ttk.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Õe põhiõpe Ämmaemand Optometrist Farmatseut

AVATUD USTE PÄEVAD MÄRTSIS JA OKTOOBRIS

TULE ÕPPIMA! Võimalus tulla töö- või tudengivarjuks Sisseastumisinfo: www.nooruse.ee/sisseasumine

Hambatehnik Tegevusterapeut Tervisedendaja

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE Hooldustöötaja Erakorralise meditsiini tehnik Lapsehoidja (erilise ja erivajadusega lapse hoidmine)

Abivahendispetsialist www.nooruse.ee • tel 737 0207 • facebook/ttktartu

53

Edasiõppija 2016

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

www.haridusinfo.ee

EHITUSTEADUSKOND

SOTSIAALTEADUSKOND Avalik haldus ja riigiteadused Halduskorraldus Õigusteadus

INSENERIÕPE

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA

Arhitektuur Keskkonnatehnika Teedeehitus ja geodeesia Tööstus- ja tsiviilehitus

Kopli 101, Tallinn, tel: 613 5500 www.ttu.ee/mereakadeemia, emera@ttu.ee

Ehitajate tee 5, Tallinn, tel 620 3504 www.ttu.ee/edasioppija; vastuvott@ttu.ee

BAKALAUREUSEÕPE Logistika Energeetikateaduskond Elektrotehnika Elektroenergeetika Maa-teadused ja geotehnoloogia INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutisüsteemid Elektroonika ja telekommunikatsioon Informaatika Äriinfotehnoloogia KEEMIA- JA MATERJALITEHNOLOOGIA TEADUSKOND Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia Puidu- ja tekstiilitehnoloogia Toidutehnika ja tootearendus MAJANDUSTEADUSKOND Rakenduslik majandusteadus Ärindus Rahvusvahelised suhted Rahvusvaheline ärikorraldus MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND Geenitehnoloogia Rakenduskeemia ja biotehnoloogia Tehniline füüsika Maa-teadused ja geotehnoloogia (geoloogia ning okeonograafia ja meteroloogia peaerialad)

MEHAANIKATEADUSKOND Mehhatroonika Soojusenergeetika Tootearendus ja tootmistehnika Integreeritud tehnoloogiad 54

RAKENDUSKÕRGHARIDUS Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine Külmutusseadmed Laeva jõuseadmed Laevajuhtimine Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Tallinna 19, Kuressaare, tel: 453 9145 www.ttu.ee/kuressaare, kuressaare@ttu.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUS Meretehnika ja väikelaevaehitus Turismi- ja toitlustuskorraldus Väikeettevõtlus

TTÜ TALLINNA KOLLEDŽ Tõnismägi 14, Tallinn, tel: 627 2686 www.ttu.ee/tallinna-kolledz, tk@ttu.ee

BAKALAUREUSEÕPE Maastikuarhitektuur

RAKENDUSKÕRGHARIDUS Kinnisvara korrashoid Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine

TTÜ TARTU KOLLEDŽ Puiestee 78, Tartu, tel: 620 4800 www.ttu.ee/tartu-kolledz, nt@ttu.ee

BAKALAUREUSEÕPE Tööstusökoloogia

INTEGREERITUD ÕPE Tööstus- ja tsiviilehitus

RAKENDUSKÕRGHARIDUS Küberfüüsikaline süsteemitehnika

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

TTÜ VIRUMAA KOLLEDŽ

Rätsepatöö Meesterätsep Puhastusteenindaja- juhendaja

RAKENDUSKÕRGHARIDUS

TOIDUKOOL Kokk Kelner Kondiiter Lihatoodete tehnoloogia Meisterkondiiter Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Pagar Toitlustuse korraldus

Järveküla tee 75, Kohtla-Järve, tel: 336 3920 www.ttu.ee/virumaa-kolledz, vk@ttu.ee Energiatehnika Hoonete ehitus Kütuste tehnoloogia Masinaehitustehnoloogia Rakendusinfotehnoloogia Tootmise automatiseerimine

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Kopli 1, Tartu, tel 736 1859 www.khk.ee; info@khk.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL (4. JA 5. TASEME KUTSEÕPE) TEHNIKAKOOL IT-süsteemide nooremspetsialist Noorem tarkvaraarendaja (veebispetsialist) Mehhatroonika Sisetööde elektrik Sõiduautotehnik Automaaler Sõiduautodiagnostik ÄRIKOOL Raamatupidaja Avaliku sektori asutuse finantsist Sekretär Müügikorraldaja Müügiesindaja Ärikorralduse spetsialist Logistiku abi EHITUSKOOL Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (pottsepp) Ehitusviimistlus (maaler) Tisler CNC töötlemiskeskuse operator ILUKOOL Juuksur Spaateenindaja

TURISMIKOOL Giid Turismikorraldus Reisikonsultant Rekreatsioonikorraldus Hotelliteenindus Majutusteenuste korraldus

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist 3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Tallinna Polütehnikum

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Vaata lähemalt: www.tptlive.ee Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

55

Edasiõppija 2016

TALLINNA ÜLIKOOL Narva mnt 25, Tallinn, tel 640 9135 www.tlu.ee/bakalaureus; vastuvott@tlu.ee

BAKALAUREUSEÕPE BALTI FILMI, MEEDIA, KUNSTIDE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Ajakirjandus Filmikunst Koreograafa Meedia (TV/audiovisuaalne meedia) Reklaam ja imagoloogia Ristmeedia filmis ja televisioonis Suhtekorraldus DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT Informaatika Infoteadus Matemaatika HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse pedagoog Andragoogika Eripedagoogika Klassiõpetaja Kutsepedagoogika Noorsootöö Pedagoogika (humanitaarteaduste suund) Pedagoogika (loodusteaduste suund) HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT Aasia uuringud Ajalugu Antropoloogia Eesti filoloogia Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Filosoofia Kultuuriteadus Vene filoloogia LOODUS JA TERVISETEADUSTE INSTITUUT Bioloogia Integreeritud loodusteadused (klassikaliste loodusteaduste, jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste ning infotehnoloogia loodusteadustes suunad)

Kehakultuur 56

www.haridusinfo.ee

Keskkonnakorraldus Psühholoogia (psühholoogia suund) Psühholoogia (inimeseõpetuse suund) Rekreatsioonikorraldus ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Haldus- ja ärikorraldus Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused – artes liberales Poliitika ja valitsemine Riigiteadused Sotsiaaltöö Sotsioloogia Õigusteadus HAAPSALU KOLLEDŽ Käsitöötehnoloogiad ja disain Liiklusohutus Rakendusinformaatika Tervisejuht RAKVERE KOLLEDŽ Alushariduse pedagoog Sotsiaalpedagoogika

VANA-VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL Vana-Vigala, Raplamaa, tel 482 4545 www.vigalattk.ee; kool@vigalattk.ee

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL Sepp Kivitöö (looduskivi ehituslik kasutamine) Mööblirestauraator Automaaler Sõiduautodiagnostik Elektri-ja hübriidautotehnik Autokeretehnik Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja Mootorielektroonika spetsialist Kondiiter Pagar

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS

Ehituspuusepp

Vana-Võidu, Viljandimaa, tel 435 1020 www.vikk.ee; vastuvott@vikk.ee

Elektrik

KESKHARIDUSE BAASIL

Plaatija

Noorem tarkvaraarendaja Noorem tarkvaraarendaja IT süsteemide nooremspetsialist Puit- ja kiviehitiste restauraator Keskkonnatehnika lukksepp Automaaler Sõiduautotehnik Kokk Elektrik Bussijuht Veoautojuht Kelner Peoteenindaja

Pottsepp-sell

Pehme mööbli valmistaja

HARIDUSNÕUDETA Sõiduki pindade hooldaja/rehvitehnik Abikokk Abikelner Müürsepp/ehitaja Palkmajaehitaja Puhastusteenindaja Puhastusteenindaja abiline

PÕHIHARIDUSE BAASIL IT süsteemide nooremspetsialist Noorem tarkvaraarendaja Sõiduautotehnik Kokk Automaaler Autokeretehnik Veoautojuht/bussijuht Ehitaja/kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Ehitusviimistleja Keevitaja Keevitaja (MIG/MAG osaoskustega) Mööblirestauraator/sadulsepp Keskkonnatehnika lukksepp

☛

edasioppija

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE • Õe põhiõpe • Ämmaemand • Optometrist • Farmatseut • Hambatehnik • Tegevusterapeut • Tervisedendaja

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE • Hooldustöötaja • Erakorralise meditsiini tehnik • Lapsehoidja (erilise ja erivajadusega lapse hoidmine) • Abivahendispetsialist

LAHTISTE USTE PÄEV!

16.03.2016 www.facebook.com/tervisekool www.ttk.ee 57

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

TARTU ÜLIKOOL

MEDITSIINITEADUSED

Ülikooli 18, Tartu, tel 737 5100, 737 5625 www.ut.ee/sisseastumine sisseastumine@ut.ee

Arstiteadus

BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE HUMANITAARTEADUSED JA KUNSTID

Füsioteraapia Hambaarstiteadus Kehaline kasvatus ja sport Proviisor

Ajalugu

SOTSIAALTEADUSED

Ajalugu (kunstiajaloo eriala)

Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Eesti ja soome-ugri keeleteadus

Eripedagoogika

Filosoofia Inglise keel ja kirjandus Kirjandus ja kultuuriteadused Klassikaline filoloogia Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)

Ettevõttemajandus Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis Infokorraldus Klassiõpetaja

Saksa keel ja kirjandus

Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Semiootika ja kultuuriteooria

Kutseõpetaja

Skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel ja

Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis

kirjandus)

Usuteadus Vene ja slaavi filoloogia ÕPPETÖÖ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIAS

Majandusteadus Psühholoogia Riigiteadused

Huvijuht-loovtegevuse õpetaja

Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

Kultuurikorraldus

Õigusteadus

Muusika Pärandtehnoloogia (rahvuslik tekstiil) Tantsukunst

ÕPPETÖÖ TALLINNAS Õigusteadus

Teatrikunsti visuaaltehnoloogia

ÕPPETÖÖ NARVA KOLLEDŽIS

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSED

Humanitaarained mitmekeelses koolis

Arvutitehnika

Infotehnoloogiliste süsteemide arendus

Bioloogia ja elustiku kaitse

Klassiõpetaja mitmekeelses koolis

Füüsika, keemia ja materjaliteadus Geenitehnoloogia

Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas

Geograafia

Noorsootöö

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia Informaatika

ÕPPETÖÖ PÄRNU KOLLEDŽIS

Loodusteadused ja tehnoloogia

Ettevõtlus ja projektijuhtimine

Matemaatika

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

Matemaatiline statistika

Turismi- ja hotelliettevõtlus

58

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

KUTSEÕPE (4. TASE)

Väimela, Võru vald, Võrumaa, tel 785 0800 www.vkhk.ee/sisseastujale, vkhk@vkhk.ee

Ärikorraldus Väikeettevõtlus Puhastusteenindaja juhendaja Müürsepp Maaler Keevitaja (osakutsega poolautomaatkeevitaja) Pehme mööbli valmistaja APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator

KUTSEERIHARIDUSÕPE (5. TASE) Mehhatroonik Metallide töötlemise tehnik – tehnoloog Telekommunikatsiooni spetsialist Müügikorraldaja Majutuskorraldus Puittoodete tehnoloog

(osaoskus laserlõikepingi operaator)

APJ lehtmetalli töötlemispinkide operator (osakutse painutuspingi operaator)

Puidutöötlemise CNC masina operator

Jälgi värsket sisseastumisinfot Edasiõppija facebooki lehelt!

edasioppija 59

Edasi천ppija 2016

60

www.haridusinfo.ee

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Appi, ma ei saanud kooli sisse!

Kui kõikide pingutuste kiuste siiski juhtub, et sa ei saa kohe pärast gümnaasiumi kõrg- või kutsekooli sisse, siis tea, et see pole sugugi maailma lõpp. See võib olla millegi toreda algus!

Kõige tähtsam on säilitada positiivne suhtumine ning võid üsna kindel olla, et edasised õpingud õnnestuvadki juba järgmisel aastal. Lisaks oled ühe tegusa vaheaasta võrra rikkam.

Mitmetes Euroopa riikides on üsna levinud, et pärast gümnaasiumi võetaksegi teadlikult aasta vabaks ning selle aja jooksul püütakse välja mõelda, mida oma tulevikuga peale hakata. Nii mõnegi ülikooli vastuvõtukomisjoni liikmed on öelnud, et rõõm on vestelda pisut vanemate ja elukogenumate sisseastujatega, kes teavad palju paremini, mida ja miks nad õppida tahavad.

Lisavastuvõtud sügisel Nii mõneski koolis toimuvad augusti lõpus või septembri alguses lisavastuvõtud ning jaanuaris talvised vastuvõtud. Enamasti on tegemist erialadega, kuhu ei olnud esimesel korral loodetud arv sisseastujaid või erialadega, mille õppeaeg on näiteks 1,5 või 2,5 aastat. Seda varianti tasub kaaluda siis, kui on tegelikult ka huvi nende erialade vastu. Lihtsalt õppimise pärast pole mõtet õppima minna. Infot vastuvõttude kohta leiab koolide kodulehtedelt.

Ajateenistusse?

Noormehed peavad oma karjääriplaani sättima ka ajateenistuse, samuti oodatakse sõjaväkke neidusid. Võib-olla on see just sobiv aeg?

Töömaailmaga tutvumine Üks võimalus on aasta mööda saata töömaailmaga tutvust tehes. Kindlasti pakub vaheaastal töötamine uusi kogemusi, oskusi ja kontakte. Samuti saad juba ainuüksi selle põhjal, kas leitud töö sulle meeldib või mitte, teha järeldusi, mis amet sulle sobida võiks ning mis erialal hiljem haridus omandada. statistika järgi töötavad erialase hariduseta inimesed tavaliselt lihttöölistena - seega

Edasiõppija

tuleks kindlasti õpinguid jätkata, et tulevikus tulusam töö leida.

Maailma avastama Vaheaasta on mõnus aeg maailma avastamiseks.

Noortele on olemas mitmesuguseid pikemaid kui ka lühiajalisemaid programme ja projekte. Neid on nii tasuta kui ka enda finantseeringut eeldavaid. Näiteks vabatahtlik teenistus, lapsehoidjana töötamine, seljakotiga Austraalias (või mujal) rändamine, noorsoovahetuses osalemine vms.

Uuri nende kohta www.euroopa.noored.ee, www. austraalia.info, www.estyes.ee, www.eures.ee, www.bellnor.ee.

Valmistu järgmiseks aastaks Kui sa tead 100%, millisesse kooli ning erialale soovid edasi õppima minna, siis valmistu järgmiseks sisseastumisperioodiks. Loe teemakohast kirjandust, harjutada sisseastumiskatseteks, aruta teemasid lähedastega, veeda aega raamatukogus jms. Mõningates koolides toimuvad õppeaasta jooksul ka sisseastumiskursused.

Kas ravikindlustus kehtib?

Kui oled vanem kui 19 ning pole ühegi kooli nimekirjas, siis tea, et 3 kuud pärast gümnaasiumi lõpetamist kaotab sinu ravikindlustus kehtivuse.

Kõrg- või kutsekoolis õppides on sul ravikindlustus automaatselt olemas. Kui sa ei lähe tööle, siis ei tasu seda ka tööandja. Kindlasti tuleks end töötuna töötukassas arvele võtta. Sellisel juhul on tagatud ka ravikindlustus.

Jaga mõtteid karjäärinõustajaga Alati võid oma plaane arutada karjäärinõustajaga, kes aitab sul suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Vajalikud kontaktid leiad Rajaleidja portaalist www.rajaleidja.ee/rajaleidja-keskused ja töötukassa kodulehelt www.tootukassa. ee/kontaktid/tootukassa-esindused.

Vaata veel: www.rajaleidja.ee/midateha.

61

Edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

Mis saab pärast õpinguid?

Hetkel võib tunduda erialavalik eluliselt tähtsa küsimusena, kuid tegelikult ei tea meist keegi, mida pakub elu kümnekonna aasta pärast. Mis saab pärast kutse- või kõrgkooli lõppu? Edasiõppija kohtus kolme tegusa inimesega, kes olid nõus kunagistele valikutele ja otsustele tagasi vaatama. „Elu ei pea olema lineaarne punktist A punkti B kulgemine,“ rõhutab oma kogemustele baseerudes 35-aastane Andres. Andres siirdus pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima Tallinna Pedagoogika Ülikooli (praegune Tallinna Ülikool) kultuuriajalugu. Mõne aja pärast otsustas ta oma õpingud pooleli jätta ning minna maailma avastama. Tagasi tulles sai temast Tartu Ülikooli teoloogia eriala tudeng. Ka see kooli jäi lõpetamata. „Puudu jäi püsivusest ja motivatsioonist,“ põhjendab Andres oma toonaseid otsuseid.

Andrese hea tuttav Egle (32) astus sisse Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö erialale ning pärast selle lõpetamist tegi samas koolis magistrikraadi lastekaitse erialal. Mihkel (31) lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja eriala.

Nüüdseks on nende kõrgkooli õpingutest möödas kümmekond aastat ning selle aja jooksul on nad proovinud mitmeid töökohti erinevates valdkondades.

Andres töötab hetkel Lennusadamas külastusjuhina. Maailmas ei ole paika, kus ta seljakotiga rännanud poleks, lisaks on ta proovinud näiteks klienditeenindaja ametit kasiinos või sulase põlve ühes talus. Egle tööelu on olnud nagu Hunt Kriimsilmal, kel oli korraga üheksa ametit - ta on töötanud nii era- kui ka riigisektoris väga mitmetel ametikohtadel. Nagu Andreski, pakkis ta mõned aastad tagasi oma asjad ja läks uurima, kuidas elu Kanadas välja näeb. Praegu töötab Egle ühes ehitusfirmas projektijuhina. Mihkel asus pärast kõrgkooli lõpetamist tööle näitlejana ning tegi seda mitmes Eesti teatris. Nüüdseks vastutab ta restoranis „Olde Hansa“ majaesinduse töö eest.

Näitlemistööd teeb juurde vabakutselisena.

62

Meenutades kõrgkooliaega, tõdevad kõik kolm, et just seal sai neist isemõtlev ja analüüsioskusega inimene. Alahinnata ei saa ka meeletut kontaktivõrgustikku ning sõpru kuni tänase päevani. Egle rõõmustabki, et ta on saanud pea kõik oma töökohad ülikooliaegsete tutvuste kaudu. „Kindlasti sain kõrgkoolist ka laiema maailmapildi - vahe, kuidas mõistsin maailma pärast gümnaasiumi või pärast kõrgkooli, on suur. Arenes eneseväljendusoskus ning loovus. „Kõrgkool avardas oluliselt mu silmaringi,“ räägib Mihkel oma õpingutest, lisades, et see aeg õpetas teda leidma seoseid ning mõtestama tehtavat.

Kui vaadata kõigi kolme õpitud erialasid ja praeguseid töökohti, siis ei tööta ükski neist otseselt omandatud erialal. Tekib küsimus, et miks? „Õppisin humanitaarvaldkondi ja mõnes mõttes kattub mu praegune töö õpituga,“ lükkab Andres väite ümber.

Egle tundis pärast õpingute lõppu, et enne erialasele tööle asumist on tal rohkem vaja elukogemust ning ilmselt ka vanust. Mihkel ütleb, et põhjuseid, miks ta jättis näitlejatöö, on palju. „Kõige õigem oleks vast öelda, et ring sai täis ning soovisin end proovile panna kuskil mujal. Õnneks pean praegust tööd tehes väga palju esinema, seega saan igati oma varasemaid kogemusi kasutada.“ Mida siis soovitada praegustele abiturientidele? „Võtke võimalusel aasta vabaks, vaadake maailmas ringi ning jõudke selgusele, mida te tegelikult tahate,“ soovitab Andres. „Olete 12 aastat järjest koolipinki nühkinud, puhake nüüd üks aasta. Võibolla selle aja jooksul selgub, et teid ei huvitagi nii väga eriala, mida õpetaja või vanemad teile soovitasid.“ Selle mõttega ühtib ka Egle: „Küll lõpuks jõuab see sinuni, mida päriselt tahad. Tuleb ainult julgeda harjumuspärasest rajast välja astuda!“ Mihkel lisab, et kui sobiv eriala on aga teada, siis kindlasti tasub edasi õppima minna, kuna õpingud pakuvad palju uusi kogemusi ja mõtteid. „Muidugi ka vajalikke teadmisi ja oskusi, et töömaailmas toime tulla.“

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

Edasiõppija 2016

Tahad edasiõppimiseks vinget tahvelarvutit?

Avalda arvamust ning osale loosimises!

Leia tagasisideküsitlus Edasiõppija Facebooki lehelt facebook.com/edasioppija, vasta küsimustele ning loosime kõigi vastajate vahel välja uhiuue Lenovo tahvelarvuti! * toote pilt on illustratiivne, loosimisele läheb samaväärne toode. Loosimise tingimused ja võitjad avaldatakse Edasiõppija Facebooki lehel.

VALI PÜSIV TÄISSTIPENDIUM JA ÕPI KOOS PARIMATEGA

ON VAID ÜKS KÕRGKOOL, MILLE KADETTE LIIDAB ERILINE MISSIOON – KAITSTA EESTI IGAPÄEVAST TURVATUNNET. SEE ON ÜLESANNE, MIS LIIDAB PARIMAID. OLED SINA ÜKS NEIST? VASTUVÕTT SISEKAITSEAKADEEMIASSE 20. JUUNIST - 30. JUUNINI 2016.

WWW.SISEKAITSE.EE/TULE-AKADEEMIASSE