9. klassi vanusegrupp

meid alati kokku ning siis tuli hakata kava ka poistele õpetama. Algul ei tahtnud enamik poisse kaasa teha, aga kui olid mõned muudatused tehtud, tahtsid peaaegu kõik tantsida. Pidime siis uuesti hakkama harjutama ning lõpuks osales tantsukavas kogu klass.

Kuna meil riiete valikul ei olnud erilisi ideid, siis läks meil otsustamisega väga kiireks. Uurisime, mis võiks kõigil olemas olla. Siis aga hakkas veel kiirem ning pidime lihtsa riietuse valima. Otsustasime, et võtame valged T-särgid, mustad sokid ja mustad püksid. Tantsu nimega oli meil ka väga palju mõtlemist viimse hetkeni ning lõpuks panimegi sellise nime nagu ´´Just Dance´´.

Kõige rohkem rõõmu valmistas see, et meie uus klassijuhataja tantsis laval koos meiega. Klassijuhataja on aga õnnelik selle üle, et saime kõik koos tegutseda ühise eesmärgi nimel, milles igaühel oli oma roll. Kogesime nii rõõmu kui ka lahkhelisid, naeru kui ka stressi. Tegime koostööd ning aitasime üksteist. Lõppkokkuvõttes nägime palju vaeva ning klassijuhataja silmis oleme ikkagi võitjad! Mia-Mai Kirss, Mirjam Kalmus, Andra Miia Vaher, Ele Koha

Läbi raskuste võiduka 3. kohani!

Meile tegi kava Eviita Õisma. Eviita on meie kooli endine õpilane ja hetkel õpib ta Türi Ühisgümnaasiumis. Kava proovideks näpistas ta sageli aega enda õpingute ja koolipäevade kõrvalt. Alguses soovis kavas osaleda terve klass aga erinevatel põhjustel jäid mõned õpilased siiski kõrvale ja lõpuks osales kavas vaid 13 õpilast. Kusjuures üks tüdruk paranes haigusest alles võimlemispeo päeval, aga ta soovis väga osaleda ja nii õppis ta paari tunniga pool kava selgeks. Esinemisriided, milleks olid meil mustad dressipüksid, olid tal õnneks olemas, aga valge särgi saime talle klassijuhataja riidekapist. Valgetele Tsärkidele värvisime ise spray-paintiga lillad triibud. Näomaalingud, mis pidid olema pimedas helendavad joonistasime vahetult enne esinemist aga esinedes selgus, et need helendavad vaid täiesti pimedas ekstra valgusega. See efekt jäi

Foto: Marianne Kalvik

kahjuks ära. Üldiselt õnnestusid meil proovid hästi ja kava tuli ilusti välja. Saime oma vanuserühmas lausa III koha. Olime väga õnnelikud, sest lõpus läks proovide tegemisega väga kiireks. Täname enda kannatlikku ja rõõmsameelset juhendajat Eviitat!

Marilin Maasikas ja Meelia Neido 6.b klass

3.b ja 3.c teel kooli võimlemispeole

Teekond sai alguse 2. klassi alguses. Otsustasime, et kava peaks olema seotud õpetliku teemaga. Rasmuse ema oli kuulnud Stig Rästa laulu ,, Hambapesulaul“. Kuulasime ja laulsime koolis seda koos. Rääkisime tunnis ka hammaste pesemisest. See laul hakkas meie peas ja mõtetes oma elu elama.

Idee oli et hambaharjad võiksid olla suured. Algas poodides trallimine. Ostsime ära kõik Paide ja Türi poodides olevad käsiharjad ja tol hetkel müügil olevad 3m pikkused ümarpulgad, mis said töökojas pooleks saetud. Ühesuguseid ei õnnestunudki saada. Iga laps viis oma pulga, teibi ja harja koju. Kogu perega tehti kodus juhendi järgi enda suur hari valmis ja toodi kooli. Harjutamine võis alata!

Kava harjutasime teises klassis kehalise kasvatuse tundide algusest umbes 15 minutit ja kahel korral kasutasime emakeele tundi. Riietuseks otsustasime lastega valida pidžaama. Nii mõnigi poiss hakkas sellest ajast peale kodus pidžaamaga magama.

Kõige põnevamad olid esimesed korrad harjutamisel, kui õpilased muusika järgi ise harjutusi välja mõtlesid ning harjadega loovalt Foto: Krista Rikk

vehkima hakkasid. Harjutused lisasime kavasse. Kõik sai peaaegu valmis, aga pidu jäi ära.

Sel õppeaastal ei tekkinud kahtlustki, mida võimlemispeol esitada. Kava, vahend klassinurgas ja riietus olid olemas. Tuletasime meelde, natuke

muutsime, harjutasime, parandasime harju.

Õpetaja Õie initsiatiivil kutsusime kavasse ka 3.c õpilased ja tugiisikud, kes hakkasid pisikuteks. Rõõm osalejate silmis oli suur.

Harjutamiseks kulus 3. klassis veel nii mõnigi ainetund ja kehalise kasvatuse tund.

Oli tore pidu. Üllatuseks klassile oli auhinnaks saadud lauamäng, mida koos nüüd mängida saab.

3.b klassi klassijuhataja Krista Rikk

Asylum –hullumaja!

Foto: Marianne Kalvik

ületatud ja proovid tehtud. Mis puutub aga kostüümidesse, siis see ei tekitanud kellelegi probleeme, sest psühhiaatrihaiglates kantakse tihti valgeid suuri haiglasärke patsientide mugavuse ja enesehinnangu tõstmiseks. Tänu sellele, et plaanisime tantsu esitada algselt juba eelmisel aastal, olid meil kostüümid varakult tellitud ja õnneks ei olnud kellelegi riided väikseks jäänud.

Mis juhtus võimlemispeo nädalal?

Paar päeva enne võimlemispidu teatas meile Kenzo, et on saanud positiivse koroona testi ja ei saa meid aidata viimastes proovides näost-näkku. Meie õnneks oli ta nii hea tervise juures, et suutis juhendada meid läbi videokõne. Lootes, et see jääb viimaseks halvaks üllatuseks, olime juba enda enesekindlust taastamas. Aga saatusel oli meie klassile veel mitu krutskit varuks. Kolmapäeva õhtul said veel kaks inimest positiivsed Covid-19 testid ja viimasel hetkel tuli kava ümber teha. Sellest olenemata möödus võimlemispidu lõbusalt ja jääb kindlasti igaühele kauaks meelde.

Teele Lotte Trug 9.a

Kava valmis koostöös meie kooli vilistlase Kenzo Braueriga. Kogu protsess võttis idee sündimisest, kuni lavalaudade vallutamiseni aega 2 aastat. Oli tõuse, mõõne, viha, rõõmu ja veidike ka pisaraid.

Kuidas sündis idee?

Asylum tähendab eesti keeles hullumaja. Valisime ühiselt teema vaimselt haigete inimeste kohta, et tuua publikule teadlikkust vaimse tervise pahupoolest. Olenemata sellest, et ühiskond on tembeldanud täiesti tavalised inimesed, kellel on veidi probleeme enda hingeeluga hulludeks, ei näe paljud selle pildi teist poolt. Poolt, kus need hinged võitlevad kõigest väest, et saada terveks, aga kõiki jõukatsumisi ei ole võimalik elus võita.

Kuidas toimusid proovid ja kostüümivalik?

Arvestades olukorda, et meie kava autor oli suurema osa ajast okupeeritud enda tegemiste ja kooliga Tallinnas, oli meil äärmiselt raske proovideks kokku saada. Tavaliselt toimusid need hilisõhtutel või nädalavahetustel. See variant ei olnud küll kõigile meelepärane, aga raskused said

9.b võimlemispeo kava

Kui nüüd minna tagasi oktoobrikuu keskele, kus hakkasime esmakordselt rääkima võimlemispeol osalemisest, siis ei olnud terve klass sellest niivõrd huvitatud, kuid mida rohkem me sellest rääkisime, kui oluline see on, sest see on meie viimane aasta põhikoolis, jäid kõik osalemisega nõusse. Kava tegijad saime klassijuhataja kaudu ning 2021. aasta novembri alguses oligi meil esimene proov.

Iga proovi võrra muutus meie klass julgemaks ning suutis muuta kava rohkem elavamaks. Proovides oli meil nii naeru, viha, nuttu kui ka uhkuse tunnet, sest kui kava oli täiesti valmis, tundsid kõik, et olime saanud millegi suurega hakkama.

Kava teema keerles selle ümber, et oli pea saatan, kellel olid väikesed orjad deemonid, kes teda teenisid ning temale allusid. Tantsus oli samuti näha, kuidas oli palju tähelepanu juhitud just saatanale ning kuidas ta justkui tantsus olevaid liigutusi juhtis ning deemonite üle valitses. Kava peamine eesmärk oligi see, et tants oleks hästi jõuliselt välja tantsitud ning ka emotsioonist meie nägudel oleks aru saada kava võimsusest.

Kostüümid mõtlesime ühiselt välja, otsides internetist erinevaid riideid ning grimmi inspiratsiooni. Riietuse ja meigi puhul oli oluline see, et oleks võimalikult hästi aru saada, kellega meie näol tegu on ning et see oleks silmnähtav kogu publikule.

Need emotsioonid, mis meid peale võitu haarasid, olid lihtsalt võimsad, sest me ei oleks kunagi seda oodanud, et suudame tõesti oma klassiga nii kaugele jõuda ning päriselt ka võita. Tahaksime tänada Eliiset ja Liilit, kes selle kava valmimisele kaasa aitasid ning meile mentaalselt toeks olid ja meisse alati uskusid!

Helerin Tusis 9.b

Foto: Marianne Kalvik