See raamat on
oma.
Raamatu tegevus toimub pisikeses Valleby linnas ja selle ümbruses. Keset linnakest kõrgub kirik ja peaaegu kõik tunnevad kõiki. Peategelased Lasse ja Maia on klassikaaslased ja peavad kahe peale detektiivibürood.
Text © Martin Widmark, 2006 Illustrations © Helena Willis, 2006 First published by Bonnier Carlsen Bokförlag, Stockholm, Sweden Published in the Estonian language by arrangement with Bonnier Group Agency, Stockholm, Sweden and OKNO Literary Agency, Sweden Eestikeelne väljaanne © Egmont Estonia 2014 Tõlkija: Kadi-Riin Haasma Toimetaja: Priit Põhjala
LasseMaia detektiivib체roo
Safranim천istatus
KO O L
MUUSEUMITÄNAV
KIRIKUTÄNAV
kuld
N E
W S
AIA R M E E SS ORT A L AK PE
Valleby kaart
SAD
AM
sõnum id gu
atuko
raam
LINNAVÄLJAK
Kohvik KINO
VA L L E B Y J A A M
SADAM
JA
AM
AT
ÄN
AV
EHE
PM
KAU TÄN
EAED
ANDID PORG
P T
P PA N
SP
IDA
LI T
A HA IGL
ÄN
AV
HIND
K
HO
TOIDU
POOD
AV
LAST
KAUP
MEHE
TÄNA
V
TE G ELA S E D :
Maia
Lasse
Poejuhataja
Kassapidaja Veronica
Politsei端lem
Kalaleti-Jack
Ostja Fransy Vik
1. PEATÜKK
Hirmuäratav pangaröövel
M
„
inu arvates on see päris jube,” teatab Lasse ja võtab kaneelisaiast ampsu. „Mh-mh,” vastab Maia ja vaatab unelevalt läbi kohvikuakna detsembripimedusse.
Pulgakommid
„Lehes on kirjas, et ta võib olla liikvel kusagil Valleby kandis,” jätkab Lasse. Sara tuleb nende laua juurde. „Äkki tahate veel natuke kakaod? Mäletate ju, et minu ja Dino juures ei pea te kunagi raha maksma?” Lasse naeratab Sarale korraks mokaotsast. Sara ja Dino Panini peavad Vallebys mõnusat kohvikut ning ükskord, kui kohvikut mitu korda järjepanu rööviti, aitasid Lasse ja Maia neid. Aga nüüd näeb Sara, et miski vaevab Lasset, kuigi poiss proovis just vapralt naeratada. „Kas te räägite sellest jubedast Robbert Vikist? Sellest, kes eelmisel nädalal panka püüdis röövida?” 12
Lasse ja Maia noogutavad. „Muhammed Karaat väidab, et teda olla meie linnakeses nähtud,” ütleb Lasse. „Võib-olla tahab röövel sadamas mõnele laevale hüpata ja riigist lahkuda,” pakub Maia. „Aga raha ta pangast küll ei saanud,” ütleb Sara. „Paras talle! Ta pillas raha täis koti maha, kui uksemati taha komistas. Samal ajal läks valvesignalisatsioon tööle, nii et ta tormas lihtsalt minema.” Panini & Bernardi kohviku uks avaneb. Ootamatu heli paneb Lasse ja Maia võpatama. Ka Dino vaatab eemalt oma kohviaparaadi juurest murelikult ukse poole. Aga sisse tuleb ainult Ronny Hazelwood, hotellidirektor. „Tere õhtust,” lausub ta naeratades. „Neli safranisaiakest luutsinapäevaks, palun. Ja et nad oleks ikka tõeliselt kuldkollased!” 13
Sara ruttab tagasi kassa juurde, paneb neli saiakest paberkotti ja ulatab koti Ronny Hazelwoodile. „Need olid nüüd vist viimased,” ütleb ta. „Homseks peame uued küpsetama.” Hotellidirektor kergitab kaabut ja tänab. „Minu meelest nägi ta kaunis ohtlik välja,” ütleb Lasse, kui Ronny on väljunud. „Kes?” küsib Maia. „Ronny Hazelwood?” „Äh, Maia, muidugi mitte,” ütleb Lasse. „Robbert Vik ikka. Kas sa lehes pilti ei näinud?” „Nägin küll,” vastab Maia. „Minu meelest peaksime me lähemal ajal silmad lahti hoidma.” 14
Äkitselt kuulevad nad pagaritöökojast, mis asub kohviku tagaruumis, meeleheitlikku karjatust. Uksekardin lükatakse ühe ropsuga eest ja välja tuleb noor mees, keda Lasse ja Maia väga hästi teavad. See on kino Rio kunagine maiustustemüüja! „Safran on otsas!” ütleb ta ning raputab Sara ja Dino poole tühja plekkpurki. „Mida sina siin teed?” küsib Maia. „Kas sa ei peaks vangis ...” alustab Lasse. „... istuma?” lõpetab Maia küsimuse. Maiustustemüüja vaatab üllatunult Lasset ja Maiat, keda ta pole pärast kino Rios vahelejäämist näinud. Aga siis ajab ta selja sirgu ja teatab uhkelt: „Eeskujuliku käitumise pärast enne tähtaega vabastatud. Vangladirektor ütles, et 15