Aasta Ettevõtja 2011

Aasta Ettevõtja 2011 EESTI EKSPRESS

6. oktoober 2011

Eesti keeles on „entrepreneur” tähistatud sõnaga „ettevõtja”.

See on inimene, kes „võtab ette”. Ehk võtab käsile, hakkab tegutsema, haarab härjal sarvist. Mõni võtab ette suurelt, mõni väikeselt.

Mõni julgelt, mõni ettevaatlikult. Kuid alati väärib ettevõtja suuremat austust kui see inimene, kes jääb mugavaks kõrvalseisjaks.

Sest ettevõtjal sünnib kõik läbi raskuste, riskide, vastupanu ja pingutuse.

Ernst & Young Eesti tahab igal aastal autasustada neid inimesi, kes on julgenud kõige rohkem ette võtta. Ja valida parima parimate seast.

Olge põnevil, sest 3. novembril selgub

Eesti Aasta Ettevõtja 2011 koostööpartnerid:

Aasta Ettevõtja 2011

Ettevõtja – kas hulljulge riskija või visionäär?

S

Ranno Tingas Ernst & Youngi Entrepreneur of the Year’ programmi vastutav partner

Aasta Ettevõtja 2011 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Toivo Tänavsuu toivo.tanavsuu@ekspress.ee Kujundus Tarmo Rajamets Korrektuur Katrin Hallas KOOSTÖÖPARTNER

eoses ettevõtlusega meenub mulle Maarjamäel mererannas asuv mälestusmärk prantsuse päritolu Ameerika aeronaudile Charles Leroux’le. Kuigi Charlesi demonstratsioon-langevarjuhüpe õhupallilt lõppes 1889. aastal kurvalt, pühendas skulptor Mati Karmin oma teose siiski julgetele ja teotahtelistele inimestele.

Ehkki ettevõtja julgust ei saa alahinnata, toovad uuringud eduka ettevõtja kõige olulisema omadusena välja visiooni, millele järgneb kirglikkus ja tarmukus. Aktiivsus ilma sihita on nagu orienteerumisjooks ilma kaardita, mis paraku ettevõtluses edu ei too. Ettevõtjaid ühendab ka veendumus, et nemad kontrollivad sündmusi ja olukordi ning seetõttu näevad nad võimalusi seal, kus teised näevad probleeme. Ettevõtjaks ei sünnita, vaid kasvatakse paljude otsuste ja valikute kaudu. Ka paljude Eesti ettevõtjate lood kinnitavad, et mõnikord on ettevõtlusega alustamisel ajendiks elu keerdkäigud, nagu töökoha kaotus või juhuslik võimalus, mis on sillutanud tee Eesti edukamate ettevõtjate hulka.

Võrreldes “vana” Euroopa ettevõtjatega iseloomustab Eesti ettevõtjaid oma ettevõtluse vaatamine väga lühikeses perspektiivis.

Ilmselt kanname alateadlikult endiselt kaasas ajaloo taaka, sest võime ju vaid paarikümne aastaga mõõta perioodi, mil ettevõtlus selle tänapäevases tähenduses on Eestis võimalik olnud. Samas võib ettevõtja rolliks olla nii uute ettevõtete asutamine kui ka toimivate ettevõtete kasvatamine ja laiendamine. Globaalne statistika näitab, et vaid 20 protsenti ettevõtjatest loob 50 protsenti ettevõtetest. Seega on ka Eesti ettevõtja jaoks valiku küsimus, kas olla uusi seiklusi ja väljakutseid ihkav hing, kellel on käsi püsti potentsiaalsete ostjate jaoks, või näha tulevikuperspektiivi osas müügile ka alternatiive. Võtame näiteks pikaajaliste traditsioonidega Euroopa pereettevõtted, mida on antud põlvkonnalt põlvkonnale edasi nagu kroonijuveeli. Nimetagem nendest näiteks Eestiski tuntud nimesid: Soome Paasikivide perekonna äri Oras aastast 1945 või rohkem kui 200aastase ajalooga Rothschild-pank, mis on tänapäeval üks maailma suurimaid perekonna omandis olevaid panku. Ettevõtlus võib olla ka nagu tammeistandus – üks põlvkond rajab, järgmised kasvatavad ning kunagi keegi otsustab küpsed puud realiseerida.

Kohtasin hiljuti netiavarustes intrigeerivat küsimust, kas Eesti rikkad tuleks panna pingeritta. Inimestele ilmselt meeldivad edetabelid. Kuid ettevõtlus ei ole lineaarne tegevus ja väga erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtjate kõrvutamine on ääretult keeruline. Kui tõmmata paralleele spordiga, siis tuleks panna omavahel võrdlusesse näiteks teivashüppaja, suusataja, golfar ja maletaja. Kuidas neid omavahel võrrelda? Seepärast ongi lood meie edukatest ettevõtjatest enam kui numbritejada rittaseadmine või järjekordse edetabeli koostamine.

Võrrelda saame ettevõtjate ettevõtlikku meelelaadi, strateegiat, töömeetodeid, majanduskasvu, eetikat, ambitsioone, laienemisplaane, heategevust jm ühes kogumis. Kindlasti ei ole see lihtne. Kuid me soovime tunnustada ettevõtjaid ja valida siiski välja selle ühe silmapaistvaima, kes läheb Eestit esindama järjekordsele glamuursele maailma aasta ettevõtja valimisele Monte Carlosse.

3

Aasta Ettevõtja 2011 k o n k u r sis t

Kuidas me valime aasta ettevõtja?

Tarmo Toiger Ernst & Youngi Entrepreneur of the Year programmijuht

A

asta Ettevõtja ehk Entrepreneur Of The Year’ konkurss sai alguse 1986. aastal USAst. Tänaseks 25 aastat toimunud konkurss on jõudnud enam kui 140 linna ning 50 riiki, kus igal aastal valitakse parim ettevõtja – inimene, kes võtab ette ja muudab maailma.

Rahvusvaheliselt on tegu kõige laiaulatuslikuma konkursiga, millest võtab maailmas igal aastal osa umbes 900 ettevõtjat. Kui heita pilk ajalukku ning vaadata eelmiste aastate võitjaid, siis näeme seal tänaseid kuulsusi, näiteks Jeff Bezos (Amazon.com), Sergey Brin ja Larry Page (Google), Howard ­Schultz (Starbucks Corp), Ingvar ­Kamprad (IKEA), Andrea Illy (Illy caffè) jt. Ka peatselt Tallinna külastav Cirque de Soleil – maailma tsirkusekunsti absoluutne tipp – ning selle taga seisev Guy Lalibertè on tunnustatud Entrepreneur Of The Year 2006 Canada tiitliga ning pärjatud seejärel ka World Entrepreneur Of The Year 2007 auhinnaga. Neil aastatel, kui eespool mainitud ettevõtjad konkursi võitsid, tundis avalikkus neid veel vähe või üldsegi mitte. Konkurss aitabki esile tuua selliseid ettevõtjaid, kes on olnud eestvedajaks kiiresti kasvavatele globaalsetele äridele – Aasta Ettevõtja konkurss osutab tuleviku suurtegijatele.

Kui pöörduda tagasi meie väikesesse Eestisse, siis seda põhimõtet on konkurss järginud ka siin. Eesmärk on tuua esile ettevõtjad, kes on ühelt poolt kiires kasvufaasis, kuid ühtlasi näidanud võimet globaalses konkurentsis ellu jääda. Kui paljud teist teadsid Jaan ­Puusaagi enne aasta ettevõtja 2008 ­tiitli saamist? Tänaseks on Jaan üks olulisemaid eksportiva tööstuse eestkõnelejaid avalikkuses ning vallutamas uusi turge ­Lõuna-Ameerikas.

Aasta Ettevõtja konkursi missioon on tutvustada laiemale avalikkusele ettevõtjaid, kes oma usinuse ja nutikusega suudavad vallutada maailma.

Sõltumatu žürii ja läbipaistev metoodika Aasta ettevõtja valib sõltumatu žürii, kes hindab iga ettevõtjat lähtuvalt 4

kuuest aspektist: ettevõtlik meelelaad, strateegia alused ning konkurentsieelised, innovatsioon, töömeetodid ja protsessid, majandus­edu, eetika ning ühiskondlik panus. Kandideerima on oodatud ettevõtjad, kellel on ettevõttes oluline osalus (25 protsenti või rohkem) ning kes juhivad, otsustavad ja vastutavad firmades, mille käive on vähemalt 2 miljonit eurot ning töötajate arv 10 või enam.

Käesoleval aastal said kutse ligi 700 kandidaati, kellest Ernst & Young valis välja 19 ettevõtjat. Iga kandidaadiga kohtuti personaalselt ning kahetunnise intervjuu käigus said ettevõtjad rääkida nii endast, oma maailmavaatest kui ka ettevõtte spetsiifilistest aspektidest.

Intervjuude kokkuvõtete põhjal tuli žüriil selgitada välja need, kes pääsevad edasi finaali. Kuigi Ernst & Young korraldab Aasta Ettevõtja konkurssi, oleme end teadlikult taandanud ja laseme võitjad valida välja inimestel, kes kas tegelevad pidevalt või on seotud ettevõtlusega. Žüriisse kuuluvad ettevõtlusega igapäevaselt seotud inimesed: Hans H. Luik (Eesti Eks­press), Ants Laos (Viru Keemia Grupp), Aavo Kokk (Catella Corporate Finance), ­Heldur Meerits (Audentes), Marika Priske (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning eelmise aasta parim ettevõtja Peter Hunt (Wendre). Žürii kasutab otsustamiseks põhja-

likku intervjuud, samuti viimase kolme aasta finantstulemusi, et hinnata ettevõtjate lähiajaloo arengut.

Viimastel aastatel on žürii väga oluliseks pidanud ekspordivõimekust ning rahvusvahelist ulatust. Eesti on niivõrd väike turg, mis piirab pikaajalist kasvu. Seega vajame ettevõtjaid, kes omavad rahvusvahelist kogemust ning ka käegakatsutavaid tulemusi ekspordi kujul. Teine selgepiiriline trend on olnud mõju tööhõivele, sest 12–13protsendiline tööpuudus riigis vajab lahendamist – ja kes suudaks lahendada seda probleemi paremini kui ettevõtjad. Kolmas oluline punkt on ettevõtja isiklik rahaline panus ettevõttesse ehk teisisõnu hinnatakse ettevõtja riskivalmidust.

Päeval, mil valitakse Eesti aasta ettevõtja, on žüriil võimalus kohtuda finalistidega isiklikult. Kuna žürii valib siiski ettevõtjat – inimest, kes seisab ettevõtte taga –, siis on tähtis kohtuda silmast silma. Isiklik kontakt ning vabas vormis arutelu annab hea pildi ettevõtja olemusest, tulemustest ning tulevikuplaanidest – annab võimaluse teha just see õige valik tunnustamaks kedagi aasta ettevõtja tiitliga ning juhatada ta rahvusvahelisse konkurssi Monte Carlosse.

Monte Carlo punasel vaibal Iga aasta juunis, kohe pärast rahvusvahelist vormelietappi, algavad Monte Carlo kesklinnas ettevalmistused uueks suurejooneliseks pidustuseks. Nizza lennujaama saabunud ettevõtjad lennutatakse helikopteriga Monte Carlosse, kus neid võtavad Hotel Hermitage’is vastu Ernst & Youngi eri riikide esindajad. Ettevõtjatele on see suurepärane võimalus luua uusi kontakte ning suhelda rahvusvahelise meediaga. Kogu üritus kestab kokku neli päeva ning viimase päeva õhtul rullitakse lahti punane vaip, et välja kuulutada World Entrepreneur Of The Year’ võitja. Ka siin tuleb enne kõikide riikide esindajatel kohtuda personaalselt žüriiga. Kuigi võitja saab olla vaid üks, ei järjestata siin ettevõtjaid paremuse järgi, vaid kõiki koheldakse võrdselt ja tunnustatakse vääriliselt.

Aasta Ettevõtja 2011

t

finalis

fotod vallo kruuser

Andrei Sõritsa nimi müüb Tartu Elite erakliiniku omanik Andrei Sõritsa (49) müüb oma mõistust, käteosavust ja nime.

Heidit Kaio Eesti Ekspress

S

oe sügistuul sikutab Andrei Sõritsa kitlihõlmu. Kohtume suures aias kliiniku maja ees. Aednik müristab muru niita, võttes pügatud elupuude ja madalate hekkide vahel hoolikaid poognaid. “Meie pukspuud on ilusamad kui presidendi lossis,” ütleb Sõritsa, juhatades meid kliiniku läikivasse, roosakast marmorist fuajeesse. Seintel on diplomid ilusaima aia ja kauneima kodu eest.

Teisele korrusele viib tiibadega trepp – algab kahelt poolt ning suundub keskele kokku. Seintel on värvikirevad tulbimaalid, mille on teinud Andrei abikaasa Sveta. Tema töö vili on ka kogu kliiniku sisekujundus.

“Miks ma panustan välisesse ilusse?” küsib Sõritsa. Toretsemine polevat kliinikule just hädavajalik. “Idee tekkis mul Vatikanis käies, kus on imelised freskod, skulptuurid, mis on tehtud sa6

jandeid tagasi,” räägib Sõritsa end baroksesse tooli istuma seades. “Miks oli religioonil seda vaja? Sest usk on oluline. Minu töös on ka usk oluline.”

Sõritsa räägib, et mida kauem ta oma erialal töötab, seda selgemaks talle saab, et kunstliku viljastamise juures pole oluline mitte ainult arsti osavus ja tehnoloogia, vaid ka patsiendi usk õnnestumisse.

Sõritsa on terves Baltikumis kunstliku viljastamise pioneer. Tema abiga sündis Eestis 1995. aastal esimene katseklaasibeebi. Tänaseks on neid sündinud tuhandeid.

Mõnedel teistel asjaoludel võinuks Sõritsa tänaseni igal hommikul kell kaheksa Tartu Ülikooli Kliinikumis ukse lukust lahti keerata ja kabinetis vastuvõttu alustada. “Kui küsisin juhatuselt raha hädavajalikeks investeeringuteks, patsutati mulle sõbralikult õlale: Tubli! Jätka samas vaimus! Raha kahjuks pole,” meenutab Sõritsa. 1998. aastal tundus kunstlik viljastamine suurhaig-

lale huvitav, kuid olid tähtsamad kohad, kuhu raha panna. Ka poliitikud pidasid seda luksusmeditsiiniks ning haigekassa teenust kinni ei maksnud.

Mis aga andis Sõritsale julguse asutada oma kliinik? Nõudlus. Ta ei pidanud oma teenust eriti müüma, pered tahtsid saada lapsi, isegi kui loodus polnud nende poolt. Saja-aastasest remontimata ülikooli kliinikumi majast otsisid Sõritsa üles naised isegi Lätist ja Leedust.

Nüüd maksavad näiteks Soome ja Rootsi haigekassad kunstliku viljastamise eest.

“Meil on oma nišš ka Euroopas. Et oleme tulnud Nõukogude Liidust, peame ennast tõestama.” Nime ja positsiooni saavutamine võtab palju aastaid.

Kuigi Sõritsa teenusele on nõudlust, ei tähenda see, et riske pole võetud.

Oma ettevõtet alustades kaotas mees mõne kuuga kaalust kümme kilo. Hirmust, kas suudab võetud laenud tagasi maksta. See oli 1998. aasta suvel, mil majandus vajus mõõna.

Elite kliiniku üldruumid on luksus-

Aasta Ettevõtja 2011 Kliinik Elite 2010. aasta majandusandmed (eurodes) Käive 1,9 miljonit Käibekasv -6% Kasum 177 000 Töötajaid 64 Turg: 100% Eesti 100% Eesti Sõritsa osalus: 100%

ON OLNUD ÕNNE: Kliiniku asutamise aastal (1998) pakkus Sõritsa töötajatele ­saamata jäänud palga eest aktsiaid. Inimesed loobusid.

liku roosaka varjundiga, Sõritsa kabinet aga beebiroosa. Seinal ripub kuldne raam, milles on paljude-paljude beebide fotod kohati isegi üksteise peal. Tundub, et Sõritsa pistab need sinna kohe, kui on nad tänulikelt vanematelt saanud.

Sõritsa räägib, et temas ei tekita hasarti võimalikult suur sündinud beebide arv, vaid protsess. Mõistatused. Karid, mis tuleb ületada. Tema kliinik ongi keskendunud keerulisematele juhtumitele. Sõritsal on eriline asi, mida müüa – tema ise. Tema käed, mõistus ja kogemus. Pole olemas aparaate, mis ütleksid, kas naine saab rasestuda, või vastaksid küsimusele, miks just tema lapsi ei saa.

8

Laiendamise otsuse tegi Sõritsa pärast seda, kui poliitikud leidsid, et Eestile on väärtuslik iga laps, keda vanemad väga tahavad, ning haigekassa võttis plaani rahastada kunstlikku viljastamist. Elite saab haigekassast 600 000 – 700 000 eurot aastas. Ühelt poolt on see kindel sissetulek, teiselt poolt aga poliitiline risk – kui poliitikud peaksid erahiaglates patsientide ravist loobuma, kaoks kliinikul oluline osa sissetulekut.

Sõritsa, saanud erakliinikule haigekassa toetuse, saavutas selle, millest unistavad teised erateenuse osutajad, nagu vanadekodu Villa Benita.

Kui haigekassa hakkas kunstlikku viljastamist toetama, tekkis Sõritsale ka neli konkurenti, nende seas Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaigla, mis kuuluvad Elitega võrreldes elevantide klassi.

Eesti haigekassa isegi uuris, miks Sõritsa tegevust ei laienda. Tema tegi aga otsuse spetsialiseeruda. Sõritsa räägib, kuidas ta omaette arutles, et kui avaliku raha peal elav organisatsioon vajub, siis ta tõmmatakse mudast välja. “Mis aga minust saaks?” esitab ta retoorilise küsimuse. Et ta ei võtnud riske, siis masu ajal ta ka ei hävinud. Muidugi vähenes nõudlus eksklusiivsete teenuste järele, kuid vana rasv aitas pinnal püsida. Heal ajal oli vaba raha paigutatud laenudesse, kinnisvarasse ja isegi kütuseärisse.

Muidugi ei teeninda Sõritsa üksi kõiki patsiente. Raha poolest võiks ta ka jõude elada, kuid patsiendid tulevad kohale tema nime peale ning talle endalegi töö meeldib. Sõritsal on vaja kliinikusse esmaklassilist personali ning ta värbab Tartust eelkõige kogenud ja hea kuulsusega tegijaid. Iga kuu teeb finantsist kõikide arstide kohta majandusaruande, millele vastavalt neid tasustatakse. Aasta lõpus võetakse aastaaruandesse kokku tulemused nii, et kõik arstid näevad, kuidas nad on tööd teinud. Selle abil saavad nad end võrrelda kolleegidega, mis motiveerib hästi.

Elites on tööl kogu Sõritsa pere – abikaasa, tütar, poeg ja poja abikaasa. Poeg Deniss on ka ise arstiks õppinud ning Sõritsa loodab, et poeg kasutab teadustöös ära tema aastate jooksul kogutud kogemused. Lootus on, et ka 15-aastane noorem poeg tulevikus on isale abiks. Erasektoris töötamise ajal pole Sõritsal olnud aega teadust teha, selles asjas loodab ta pojale.

“Iga isa tahab elu jooksul omandatud teadmised oma lastele edasi anda.”

Aasta Ettevõtja 2011

Mees, kelle hobiks on inimesed

finalis t

fotod vallo kruuser

Argipäeviti astub Soome rahvusest advokaat Aku Sorainen (46) oma Kawe Plazas asuvasse büroosse tavaliselt mitte enne kella kümmet hommikul.

Tal on selleks ajaks selja taga terve hommikutäis isiklikke asjaajamisi ning tema tervitus sekretärineidudele on alati personaalne.

Ja eestikeelne.

Kirsti Vainküla Eesti Ekspress

A

astal 1991 suunas noor jurist, Lapimaa ülikoolis õppiv Aku Sorainen pilgu Eestile, sest kirjutas Baltimaade äriõigustest diplomitööd.

Kaks aastat hiljem kolis ta siia alaliselt ning tuttavad diagnoosisid Aku hulluks. Kuid Aku otsis “teistmoodi” kogemust ning 1995. aastal rajas Tallinna omanimelise õigusbüroo. Kaks aastat hiljem laieneti juba Riiga, veel kaks aastat hiljem Vilniusse ning 2008. aastal Minskisse.

Sorainen tuli Eestisse ajal, mil eestlased olid just lahti saanud Nõukogude Liidust. Soomlased seostusid eestlastele Soome televisiooni ja Viru hotelli ehitajatega, kelle kaudu saadi “värvilist traati, nätsu ja teksasid”. Sorainen ei varjagi, et ta sattus turvalisest “kõik on olemas” maailmast postsovetlikusse kaosesse. Aga talle meeldis, et Eestis “kogu aeg juhtus midagi”.

Hakates siin 90ndate alguses meeskonda kokku panema, avastas Aku, et “eestlane tahab teha äri omaette”. Paljudel eestlastel puudus ettepoole vaatamise oskus, nad tahtsid kõike (loe: raha) nüüd ja kohe. Nüüd, ligi 20 aastat

20 aastat Eestis: Kui veel kümme aastat tagasi kaalus Aku Sorainen Eestist lahkumist, siis nüüd on ta siin kindlalt juured maasse ajanud.

hiljem, on asjad muutunud. Eestlased teavad, mida tähendavad sõnad “pikem perspektiiv” ja “stabiilne tulevikuehitamise visioon”.

“Inimese ja sõbrana on eestlane alati ühtemoodi hea olnud, kuid eestlane on kasvanud töökaaslasena,” ütleb Aku. “Juba ollakse valmis investeerima pikas perspektiivis ja minu arust individualism on vähenenud. Eestlane saab nüüd juba aru, et isegi kui oled nutikas ja ettevõtlik, on võimalik töötada kollektiivis ning asju ei pea tegema omaette.”

Meeskond on Soraineni äri ­nurgakivi. Seda on piltlikult ka büroos näha. Nimelt on keset bürood ümar ­betoonist post, kuhu kõik katseaja ­läbinud töötajad vajutavad oma värvilise käejälje. Koos nime ja kuupäevaga. See on tõestus, et “oled nüüd meie meeskonna liige”. Aku naerab, et ta ei tea, mis juhtub, kui nad kolima peaks – nad peaksid selle (tõenäoliselt Kawe Plaza üks tugisambaid) kaasa ­võtma! Sealsamas, printeri kohal on väike stend, kus sildi “kaks tilka vett” all troonivad fotod ­So­rainenist ja Monaco printsist Albert II-st, nende kõrval pilt, kus sama büroo advokaat Allar Jõks on pähe tõmmanud koheva pruuni

paruka ja näeb kahtlaselt sarnane välja Austin Powersiga!

Kas see ei pane klienti mõtlema, et oot, mis asja siin aetakse?

Sorainen muigab. Miks peaks? Selles töös on loomingulisus kirjeldamatult oluline. Kui jurist teeb päevast päeva täppistööd, ajab näpuga seadustes järge ja on üdini korrektne, peab ta suutma mõelda loogiliselt. Kliendile parimate lahenduste leidmine on suur looming!

Nii viiski Sorainen oma meeskonna kunstnik Aili Vindi juurde maalima.

Büroo seinad on nüüd kaetud töötajate pastellmaalidega. Aku ise maalis triibulise trompeti, kust tulevad välja punased mummud. Kui kogu büroo käis skulptor Tauno Kangro “loomingulises tunnis”, voolis Aku alasti naisekuju, andis talle kätte granaadi ning pani nimeks “Femme fatale”.

Ja kuigi ta toonitab, et tal ei ole 15 viimast aastat hobi olnud, tundub, et ta ei ole päris täpne. Soraineni hobi ongi “töö inimestega”. Ta annab endanimelise advokaadibüroo juhina inimestele tunde, et töötaja võiks ja tal tuleks igal sammul teada, et ta on oluline.

“See pole tehas, kus ehitad kapitaliga mingi seadme ja see hakkab kasu9

Aasta Ettevõtja 2011 Masu on hea Majandussurutis saabus Soraineni õuele tõdemusega, et õnneks see meeletu majanduskasv lõppes! Vähesed ütleks selle kohta “õnneks!”, kuid Aku seda just silmas peabki…

“Kui on kogu aeg meeletu kasv ja inimeste liikumine, rebib see inimesi igasse suunda ning paljudel kaob pind jalge alt. Mingi aeg võib seda juhtida ja koos hoida, aga mitte lõpmatuseni.” Aku pani tähele, et suur kasv võib olla ka negatiivse “laenguga” ning lammutav.

“Kasv peab olema kontrollitav ja kui paar aastat pole üldse kasvu – see on väga hea!” Aku meelest on masuaastad sissepoole vaatamise aastad, mil firmas saab “trimmida tiimi, tõsta sisemist efektiivsust ja keskenduda klientide veelgi paremale teenindamisele”.

mit tootma. Siin ei abista inimesed masinat, siin on iga inimene ja tema aju meie äri,” ütleb Sorainen.

Inimesel peab olema idee Et “ise tehtud on hästi tehtud”, selle peale tuli Sorainen juba Helsingis keskkoolis õppides. Taskuraha saamiseks jagas ta algul reklaame postkastidesse, kuid sellise ränga töö eest sai närust palka. Nii disainiski ta oma koolile nn college-särgi, kuhu trükkis (tuttava joonistatud) logo peale. Kuna koolilapsi oli piiratud arv, võttis Sorainen ette vilistlased – neid oli sellel traditsioonidega koolil sellel hetkel elus ligi 4000! Et rohkem särke müüa, võttis Aku kõrvuti ette vilistlaste raamatu ja telefonikataloogi ning hakkas helistama. Aastaga oli tuhat särki müüdud! See andis mehele enesekindluse ja teadmise, et kui sa tahad teenida, siis see on võimalik. Aga sul peab olema idee – ainult siis saad kümnekordse tasu väikese kulu eest. Ülikooli ajal tegi Sorainen kartongist majade mudeleid eri arhitektibüroodele – kuna Aku isa oli arhitekt, siis oli isa pojale heaks kliendiks.

Sorainen ütleb, et tema firmas ei ole võimalik töötada, kui pole “talenti ja sa ei panusta sada protsenti”. Ta ise peab end pigem väikeseks mutriks selles komplektis, kuid see on siiski pigem tagasihoidlikkusest öeldud. Soraineni büroo oli esimene Baltikumis, kes sai 2006. aastal tunnustatud ISO 9001 kvaliteedijuhtimise sertifikaadiga. See oli vajalik, et kindlustada sama hea töökvaliteet igas büroos. Neljal viimasel aastal on IFLR (International Financial Law Review), Financial Times, Mergermarket ja teised institutsioonid vaheldumisi tunnustanud tema advokaadibürood kui Baltikumi aasta parimat ärija maksuõigusteenuste pakkujat.

See ei tulnud Sorainenile kergelt.

Esimesed kümme aastat töötas ta väikese meeskonnaga ja väheste ressurssidega, kogu aeg oli vaja sõita mööda Baltikumi ning Sorainen kaalus varianti, kas poleks targem lahkuda koju või mujale maailma.

“Samal ajal tegutseda mitmes riigis, kus pole veel tekkinud firmakultuuri, see väsitas. Kui kõik inimesed ei saanud veel aru, miks me seda teeme ja millised on meie ühised eesmärgid. Õnneks on meil endiselt hulk inimesi, kes on olnud kaasas algusest peale ja kellele olen väga tänulik nende suure panuse eest selle firma arengusse. Nüüd on hea vaadata, et firma tegutsemisviis 10

ALUSTALA: Sellele postile saavad käejälje jätta ainult need, kes läbivad Soraineni advokaadibüroos katseaja.

Advokaadibüroo Sorainen 2010. aasta majandusandmed (eurodes) Käive 7,1 miljonit Käibekasv 7% Kasum 1,8 miljonit Töötajaid 92

10% muud

Turg: 58% Euroopa

32% Eesti

Soraineni osalus: 100%

ja väärtused neljas eri riigis, kus üldine kultuur erinev, on sarnased. See hämmastab. Meie äri ei põhine mitte seaduste tundmisel, vaid usaldusel ja ühistel väärtustel. Seda ei tohi rikkuda.”

Advokaadibüroos ei ole juhil võimalik taanduda tagatuppa ja nii istubki Sorainen ka ise pidevalt kliendiga vastamisi, sest nii ei jää ta maha sellest, mis turul toimub, ja suudab samas oma kogemusega kliendile kasulik olla. Advokaadi töö olevat kui kirurgil – sa pead kogu aeg hoos olema, sest kerge on rooste minna ning kvalifikatsiooni kaotada. Nii seadused kui majandus muutuvad. “Ei tohi “touchi” kaotada,” ütleb Sorainen.

Soomlane Tallinnas Küsimus, kas Eestisse tulek on soomlasele edasiminek või pigem tagasiminek, paneb Soraineni muigama. “Need, kes mind kunagi hulluks nimetasid, nüüd kadestavad… Eesti on nii arenenud, nii ilus ja hea maksukeskkonnaga, ning Balti regioon endiselt suurte võimalustega.

Mõtlevad, et äkki koliks ise ka siia…”

Töötajate vabaliikumist peab juuramees ise tegelikult heaks, kuid loodab, et suurem osa inimestest siiski otsustavad veel kodumaale naasta.

“Andekate inimeste suur väljaränne kõikidest Baltimaadest – see on nagu küüditamine. Osa tuleb tagasi, kuid ka Siberist tuldi tagasi. See on hirmutav.

Näiteks on mul praegu kodus remont ja kohalik ehitusfirma tõi sinna poolakad ehitama – head Eesti ehitajad on kõik ilmselt Soomes.”

Veel sajandivahetusel arvas Sorainen, et ta ei jää Eestisse. Puudus kodutunne, mis oleks meest siin kinni hoidnud. Aga siis Aku abiellus eestlannaga, sai valmis oma kodu, perre sündisid tütred ning Aku tõi oma viimased asjad Soomest siia. Kui ta nüüd Soome vahet käib, siis on kotis kindlasti ka lagritsat ja Soome “ruisleivät”.

Sorainen paneb bürooukse enda järel kinni üldjuhul kella kaheksa paiku (aga vaadake, mis kell ta saabus). See on liiga hilja, ta teab seda, kuid tal on põhjendus varnast võtta: “Kes kümme aastat intensiivselt ühes valdkonnas tööd teha ei taha, sellest vaevalt tipptegijat saab. Esimesed kümme aastat töötasin aktiivselt advokaadina ja nüüd õpin juhtimist.” Kui liita kokku aastad, mis Sorainen on Eestis olnud, siis nähtub, et kakskümmend on varsti täis.

Aasta Ettevõtja 2011

t

finalis

Majanduskriisidest morjendam Priit Alamäe (32) ja Taavi Kotka (32) on Webmedia Gruppi koos üles ehitanud juba üksteist aastat.

Ja nad on endiselt head sõbrad.

Maris Sander Eesti Ekspress

N

ad kohtusid 2000. aastal 21aastaste tudengitena. Kotka tuli Webmediasse tööintervjuule.

Alamäele noor, turris juustega analüütik meeldis ja ta võetigi tööle.

“Taavi tuli ja hakkas korraldama.

Mõtles välja tollel hetkel täiesti uskumatult uuendusliku ja geniaalselt lihtsa tarkvaraarenduse protsessi, tänu millele me suutsime olla teistest palju kiiremad, efektiivsemad ja kvaliteetsemad.

Taavi sisemine innovatsioonivõime on väga-väga vinge!” iseloomustab partnerit Priit Alamäe.

Kotka sõnab jälle Alamäe kohta, et see mees on Eesti parim müügimees.

“Heas mõttes. Tal on oskus tajuda ära see, mida kliendil on vaja, ja panna oma väärtuspakkumine kokku nii, et kliendil on ainult üks vastus: “Jaa, loomulikult, ma ostan teie käest.”

Nii on olnud algusest peale: kui nad midagi väga tahtsid – lepingut, klienti, projekti –, nad selle ka said. Ilmselt paljuski ka tänu algusaastail saavutatud mainele, et “need Webmedia kutid on noored, pikad, hästilõhnastatud ja ülikondades poisid, kes oskavad teha ilusaid IT-lahendusi ja teavad Javat”.

Viie aastaga turuliidriks Aga hea jutu ja väljanägemise kõrval on Webmedia edu taga ka hullumeelne töö. Mehed tegid päevas 12–16 tundi tööd. “See pole eputamise koht, aga perioodil 2000–2004 ei olnud mul ühtegi nädalavahetust, kus ma töölt läbi poleks käinud, kaasa arvatud jõuludel,” kommenteerib Kotka ja Alamäe kinnitab kõrval, et “ei saagi teha start-up’i üheksast viieni tööl käies”.

Webmedia sai edukaks paljuski tänu sellele, et nende tarkvaralahendused olid kasutajasõbralikult lihtsad, väga nägusad ja nägid arvutiekraanil loogilised ja head välja. Alamäe toob võrdluse uue Tartu Kaubamajaga: “See on inseneride poolt tehtud. Põhimõtteliselt saab seal kaupu osta, aga selle es12

teetiline pool on null. Pärast seda kui iPhone tuli, said kõik aru, et võib-olla saab ka IT-valdkonnas teisiti.”

Nii läkski, et aastaks 2005 oli Webmedia oma valdkonnas turuliider. “Me oleme uhked selle üle, et unelm, mis meil oli – et mitte millestki teeme viie aastaga Eesti suurima tarkvaraettevõtte – me tegime selle ära. Ja selleks hetkeks olime me 26aastased,” ütleb Alamäe särava näoga.

Ja nende hoog ei ole raugenud. Isegi majanduskriisi tingimustes suutsid nad kasvada, alates 2000. aastast on nende ettevõtte kasv olnud keskmiselt 80 protsenti aastas. Nad pakuvad tarkvaralahendusi klientidele Soomes, Venemaal, Leedus, Pärsia lahe riikides ja mujal. Nad on tööandjaks üle 600 inimesele kaheksas riigis. Möödunud aasta oli ettevõttele murranguline, kuna Webmedia Group ostis ära Soome tarkvaraarendusettevõtte CCC. Just Soome ja lisaks ka Venemaa turud paistavad meestele olevat järgmised prioriteedid, kus kanda kinnitada ja turgu vallutada.

Ja see on see pool firma juhtimisest, mis on Priit Alamäe õlul. “Minna vallutama Balkanit või Pärsia lahe riike – vähesed suudavad selle ellu viia. Aga Priit on mängur, kes võtab ette järjest suuremaid riske ja väljakutseid, sest kui miski on tehtud, hakkab tal igav. Selle tulemus on, et kolm neljandikku ettevõtte käibest tuleb täna väljastpoolt Eestit,” räägib Taavi.

Alamäe aga täiendab kohe kõrval: “Visioonile peab alati järgnema strateegia ja taktika. Mina olen võib-olla mängur, aga Taavi on malemängur,” toob ta paralleeli. “Kotka mõtleb mitu mängu ette ja tõestab, et me tegelikult ka suudame asjad ära teha. Ta on strateegiline planeerija ja hoiab kodu korras.”

Töötaja vajab midagi enamat kui raha Kotka õlul on ettevõtte sisemine pool, nagu mehed seda ise nimetavad. Pole juhus, et firma on kahel korral valitud Äripäeva ja ajakirja Pere ja Kodu poolt Eesti kõige pere- ja töötajasõbraliku-

Webmedia Yin ja Yang: Taavi (paremal) tegeleb firmajuhtimises n-ö koduste asjadega ning on oma otsustes väga kaalutlev. Priit seevastu on enda sõnutsi pigem mängur, kes julgeb võtta riske, tänu millele on firma jõuliselt ka välismaale laienenud.

maks ettevõtteks – 2008. ja 2010. aastal.

Kui Eesti tarkvaraturule ilmus Skype, hakkas see tööjõudu imema niiöelda toore jõuga, pakkudes tippspetsialistele turu keskmisest oluliselt kõrgemat palka. Webmedia pidi inimressursi nimel konkureerima veel ka Swedbanki ja Playtechiga. “On paks vahe,

Aasta Ettevõtja 2011

matud mehed foto vallo kruuser

Webmedia Group 2010. aasta majandusandmed (eurodes) Käive 14,8 miljonit Käibekasv -1% Kasum 2,1 miljonit Töötajaid 366 Turg: 70% Eesti

kas sa vead tudengiettevõtet või sul on firma, millel pole vahet, kas panna “milku” sinna või tänna,” meenutab Kotka sellest tekkinud keerulist olukorda. “Mida sa siis teed? Kuidas sa sellises situatsioonis, kus konkureerid selliste “jurakatega”, suudad kasvada?

Me leidsime lahenduse – inimesed ei vaja ainult raha, nad vajavad midagi

30% Euroopa

pakume talle keskkonna, kus ta saab seda teha,” nendib Alamäe. Ta räägib, et keskmise Eesti ettevõtte probleem ongi, et selleks, et osanikud saaksid uue keskklassi auto liisida, võetakse igal aastal dividende välja. Aga sellega, mis firmasse alles jääb, kasvu ei finantseeri. “Selleks, et minna Eestist välja, on vaja miljoneid eurosid. Samamoodi ei tee toodet saja tuhande euroga.

Me oleks võinud võtta vabalt igal aastal kümme miljonit dividende ja olla tänaseni viie miljoni eurose käibega ettevõte. See, kui ehitad üles ettevõtte, mis on hiljem väärt miljardi, on palju parem väljakutse!”

Webmedia töötajapoliitika eesmärk on, et kui keegi tahab neilt üle osta töötajat ja pakub talle mõnisada eurot rohkem palka, poleks see motivaator ettevõttest lahkumiseks.

veel, mida ei saa otseselt rahas mõõta.

Ja kokkuvõttes maksime turu keskmisest veidi rohkem ja värbasime rohkem programmeerijaid kui suured.”

See midagi, millest Kotka kõneleb, on armastus töö vastu. Nad on loonud töökeskkonna, kus nad ise tahaksid töötada. “See, et ka ülemus tahab tööd teha, on südamega asja juures, hoolib Sõprus ja äri töötajatest ja sellest, et neil on hea olla, Priidu ja Taavi töösuhe kasvas juba alon osa meie töökultuurist,” lisab Alagusaastail üle sõpruseks. Koos on igamäe. Nii on nad näiteks kontorisse paisuguseid lollusi tehtud, mehed käigaldanud klaasseinad, et luua silmside vad perekonniti läbi ja võtavad koos ka tubades töötavate inimestega. “Teistnapsu. Selge, et nad ei kuulu koolkonpidi on see kontroll: meil tehakse tööd, da, kus äri ja lõbu omavahel ei segasee on loomuliku organisatsioonikulta. “Mina usun, et tuleks segada,” artuuri osa – ettevõte austab sind, sina vab Alamäe. “Kui sul on äris sõbrad, siis austad ettevõtet,” räägib Kotka. “Kui teatud barjääre ei ole. Sa ei pea mõtlesul on paha tuju või halb olla, mine ma muudkui sellele, et äkki keegi lööb koju, ja kõik teavad, et sa teed laupäenoa selga. Sõpradega äri tegemine on val järele. Keegi ei käi isegi pastakaga väga positiivne.” Muidugi, Priidul ja seda mõõtmas.”

Taavil on olnud ka tüliEnda eest räägib sid ja halvasti ütlemisi ja ka asjaolu, et kriisi ajal isiklik läbikäimine on 11 “Inimesed ei töötajate palkasid ei aasta jooksul vähenenud kärbitud ja et traditvaja ainult raha, ka seetõttu, et mõlemal siooniks on saanud eton tekkinud pere. nad vajavad tevõttesisesed spordiEnt nüüd saavad memidagi veel.” turniirid ja legendaahed kokku rohkem golrsed firmapeod, milfirajal. “Muide, ma sain le üle ettevõtte juhid aru, mis mul viga on,” on eriti uhked. Et neil on käsil integrathakkab Alamäe Kotkaga golfiasju arusioon Soome ettevõttega, kutsusid nad tama. hiljuti siia soomlased, leedukad ja iniKotka: “Golf on selles mõttes ebamesi ka kaugemalt. Pärast ei jõudnud mugav sport, et sa arvad, et sa juba osvälismaised töötajad ära imestada, milkad teda, ja järgmisel päeval on sul line laulu- ja tantsurahvas eestlased on! mäng nii lagunenud, et…”

Ja muidugi, kui töötaja näeb, et etAlamäe: “Et sa ei saa aru, ka mis tevõte, kus ta töötab, on edukas, on ka juhtus!” tema turvatunne hoopis teisel tasemel.

Kotka: “Ei, veel hullem on see, kui “Kui töötaja näeb, et meile tuleb järjest sa saad aru, mis on valesti, aga sa ei uusi töötajad, uusi kliente, uusi projeksuuda end parandada. Ma tean täpselt, te – see paneb inimestel silmad säramis mul valesti on! Ikka maadlen gripi ma. Iga inimene tahab kasvada ja me ja swing’i kiirusega.”

13

Aasta Ettevõtja 2011

t alis n fi

Viimsis valmivad kajakid tervele maailmale

Viimsis ja Tartus toimetav veesõiduvahendite tootja OÜ Tahe Kayaks, mida juhivad vennad Janek Pohla (38) ja Marek Pohla (31), on suurimate hulgas kogu Euroopas. Tõsised vallutusplaanid on firmal Austraalias, PõhjaAmeerikas ja mujalgi.

fotod tiit blaat

Raul Ranne Eesti Ekspress

K

ui palju on Eestis ettevõtjaid, kes saavad liialdamata öelda, et teevad toodet, mis Euroopas tuntud ja tunnustatud? Ilmselt väga vähe, kui üldse. Aga Tahe Kayaks, kes toodab veesõidukeid – meresüstasid, kanuusid, viimasel ajal ka sportlikke sõudepaate ning sinna juurde kuuluvat varustust –, võib seda julgelt kinnitada.

“Jah, seda ma võin küll öelda, et meie firma kaubamärk on Euroopa turul arvestatav tegija ning harrastajate seas tuntud nii Austraalias kui USAs,” ütleb Tahe Kayaksi tegevjuht ja üks kaasomanikest Janek Pohla. Erialaajakirjades Skandinaavias, Ameerikas, Saksamaal ja mujalgi on Tahe Kayaksi toodang kenasti nähtav. Võrdlustestid toovad nende tooteid esile, neil läheb maailmas hästi. Neid tuntakse kõikjal, kus vähegi leidub meresüstasõidu harrastajaid.

Aga esimese hooga pani mõte tublist ettevõttest, mille põhitooteks on kajakid ehk siis süstad, pisut muigama.

Raske ju esimese hooga uskuda, et seegi võib olla tõsine bisnis.

Suhtumine muutub hoobilt, kui kuulad Tahe Kayaksi omanikest vendade Janek ja Marek Pohla soravat juttu näiteks sellest, et briti klient tahab kiiluga süsta ega taha midagi kuulda tüüriga alusest. Austraalia aerutajad aga, risti vastupidi, tahavad, et oleks just ni-

14

Tegijad vennad: Nelja aastaga on Marek (esiplaanil) ja Janek Pohla väikesest Viimsi kajakitootjast teinud rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud firma Tahe Kayaks.

melt tüür. Ameerikas on palju kogukaid inimesi, sestap toodetakse sinna laiemaid aluseid, suurema istmega, millel tavapärasest “mehisem” polster. Jänki armastab ka vee peal matkates mugavust, sestap peaks nende jaoks valmistatud süstal olema põhivarustuses ka koht joogitopsi jaoks ja õngeridva hoidja. Skandinaavias lähevad kaubaks pigem saleda joonega sportlikud süstad, mil kaasas nii tüür kui kiil. Neile meeldib, kui saavad ise valida.

Terve omaette maailm on see, milliseid värvikombinatsioone eri paikade inimesed eelistavad. “Kajakkidega on umbes nii nagu jalgratastega, mida on ju väga erinevaid,” toob Marek Pohla näite. “Nii on ka eri hinnaklassis, eri tasemega ja erineva kehakujuga sõitjate jaoks, erinevates oludes sõitmiseks kajakke.”

Tänase seisuga kuulub firma nii-öelda tooteportfelli neli kaubamärki. Kaks on enda välja töötatud – Tahe Marine

Aasta Ettevõtja 2011 Tahe Kayaks 2010. aasta majandusandmed (eurodes) Käive 3,1 miljonit Käibekasv 43% Kasum 281 000 Töötajaid 71 Turg: 81% Euroopa

19% Muu Vendade Pohlade osalus: 100%

Käsitöö ei kao: Nii valmivad kogu maailmas tuntud kaubamärki Tahe Marine kandvad kajakid. Loomulikult kasutab Tahe Kayaks oma meresüstade ja muude aluste tootmisel kõige nüüdisaegsemat tehnikat, ent ka käsitöö on omal kohal.

(laiatarbebränd) ning Fit (säästubränd).

Rootsist on ostetud kaks seal juba sissetöötatud kaubamärki – Zegul (premiumklassi bränd) ning Trapper (ökobränd, paljuski taastuvmaterjalidest toodetud kanuud).

Klassikut parafraseerides võiks öelda, et kui vennad Pohlad 4 aastat tagasi Viimsi kajakitehasesse saabusid, oli seal juba umbes 18 aastat korralikul tasemel sportlikke veesõidukeid toodetud. 1989. aastal asutatud firma nimi oli lihtsalt kooperatiiv Tahe.

Ent 2007. aastal oli selge, et firma vajab muutusi. Uusi inimesi ja uusi mõtteid. Ettevõttes oli käibekasv peatunud, puudus tõhus turundusstrateegia.

Polnud oma korralikku kaubamärki, millega iseseisvalt turul läbi lüüa. Ühesõnaga, senine ärimudel ei töötanud.

2007. aastal tuli firmasse tööle Janek Pohla, kes seni oli tegelenud turundustööga Sangar Grupis. Vend Marek, kes seni oli olnud ametis firmas Bang & Bonsomer ning muu hulgas müünud Viimsi kajakitootjale materjale ja toorainet, järgnes vennale sama aasta lõpus.

Senine ärimudel vaadati kiiremas korras kriitilise pilguga üle. Otsustati keskenduda põhitegevusele ehk tootmisele. Loodi oma tugev kaubamärk Tahe Marine. Sõlmiti kindlad tarnelepingud edasimüüjatega, otsemüügist lõppkliendile, mida firma seni oli praktiseerinud, loobuti.

Ei saa öelda, et muutus liiga lihtne oleks olnud ning pigem konservatiivsema suhtumisega edasimüüjad Eesti firma tuleku peale rõõmutantsu oleks löö-

nud. “Edasimüüjaid tuli ikka veenda, et kaup on tõepoolest usaldusväärne, hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Võttis aasta-paar tihedat tööd ja tõestamist, enne kui me kaubamärk veesõiduringkondades laiemalt usaldust ja poolehoidu leidis,” meenutab Janek Pohla.

Vendade rollid on firmas laias laastus jagatud nii, et Janek tegeleb põhiliselt müügi ja turundusega, Marek aga pigem tootmise ja arendusega. Mõlemad on tänaseks ka firma omanikud.

Praegu võib Tahe Kayaks julgelt öelda, et on turuliider nii Rootsis kui ka Taanis, ning üks kõvemaid tegijaid kogu Euroopas. “Päris täpset statistikat pole, aga me tahaks mõelda, et oleme Euroopa suurimad tegijad,” ütleb Marek Pohla.

Ajaga, mil vennad on firmat vedanud, on tootmine kasvanud neli-viis korda. Marek Pohla sõnul läheb üle 99

“Jah, seda ma võin küll öelda, et meie firma kaubamärk on Euroopa turul arvestatav tegija.”

Tahe Kayaksi tegevjuht ja üks kaasomanikest Janek Pohla protsendi toodangust eksporti. Keskeltläbi 40 protsenti müüakse Skandinaavias, 30 protsenti mujal Euroopas (põhiliselt Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias). Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal ja Taiwanis müüak-

se 15 protsenti toodangust ning teist sama palju Põhja-Ameerikas.

Kogu firma teadus- ja arendustöö toimub Viimsis. Ka klaas- ja süsinikkiust ehk komposiitmaterjalist süstad valmivad suuresti seal. Polüetüleenist kajakke toodetakse Tartus, samuti on ülikoolilinnas lisatarvikute tootmine.

Tahe Kayaki strateegiline eesmärk on kasvada maailma juhtivaks kajakitootjaks. See kõlab uhkelt. Aga milline on selles kaunikesti omalaadses valdkonnas turupilt? Kes on maailmas tegijad? Janek Pohla selgitab, et kaks absoluutset liidrit on USA tootjad Johnson & Johnson Outdoor (just, tegu on meil pigem pesuvahendite tootjana tuttava korporatsiooni ühe tegevusharuga) ning Confluence Watersports. Marek Pohla sõnul ei ole päris täpset statistikat, kui palju need kaks konkreetselt Tahe Kayaksi toodetega konkureerivaid veesõidukeid valmistavad.

“Kuid suurusjärgud on umbes sellised – nemad teevad kumbki 110 000 – 120 000 kajakki aastas, meie 7000.

Ameerika gigantideni on meil veel pikkpikk maa,” ütleb Janek Pohla.

Küsin vendadelt, mis on selles üsna spetsiifilises äris sellist, mis iseäranis meeldib. “Inimesed,” vastab Janek. “Selles valdkonnas on üldjuhul kõik väga meeldivad, avatud ja elurõõmsad. Tulevad, räägivad, arutavad…”

Selle jutu peale tuleb millegipärast meelde maailma kettaheiteseltskond, kes on justkui kah omamoodi nišialategijad ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuigi on võistlusareenil tulised konkurendid. “Jah, ja nagu kettaheites, on ka kajakitootjate seas eestlased tõsised tegijad,” täiendab Marek mõttekäiku.

Ka vennad ise on oma tooteid proovinud. “Kuid eks meiega ole põhimõtteliselt sama lugu nagu kingsepal kingadega – teed muudkui teistele, enda jaoks pole mahti,” ütleb Marek.

15

a h a r vaba imine t h ju li a it p a k e ib Kä

aitab

kasvatada mate buumiaegadega

varase finantseerimine t käibeol po st lja vä l re u jä takse tähelepanu hi ju am en a üh ja Euroopas on mas tunud erulisemaks muu agement). võrreldes veidi ke ttel on king capital man or w – M C uutust. Kui ettevõ (W e el ka loota ming it m dus, uu kapitali juht imis sip nt te pe vastutab, siis pole m i ko

ikoosneb heast är edukas tegevus et , ita te vä e nd ib ne võ i a Mõn nõus, et ilm müügitööst. Olen ja st e va at kõ uk ja t ed s es sii ide vahe on i ajada. Aga mis väga guriteta ei saa är el? Näiteks võib st vu ge te tevõtete hutõ ine m ta su väga edukate et ka käibekapitali a oll l te te võ pa te ei nõua nii ledukatel et pitali kasutamine ka ibe kä e vn tii ek orda vähendab sam, ja ef stpoolt, mis omak lja vä ist rim ee ts ju finan e. intressikulusid, jn

iseks ressursi- võ käibekapitali jälgim kige oma pangaväljastpoolt. Rää ti lis sia et sp a at võib kaas ga või audiitoriga.

Käibekapitali ka abimees

lkulaator – lihtne

on kuidas alustada, elg i lihtsam viis, ve a oll eibvõ leh ja du Teine po Panga ko kalkulaatorit Sam ali pit ka ibe kä a vaadat ital. pank.ee/kaibekap a abiküljel www.sampo ilma kohustustet ti , tasuta ja täies l? ud at did. ita av en ap kli on ek e e ib ad Se ikide pank tte Mis on kä ivad kasutada kõ is ringleb ettevõ m võ , esss ida sis ur m , ss eid nd re m e he nd rahalin avasti) va ettevõtte arva et a od om (lo s it Käibekapital on ida m ku su d, ka kohta. Sooal on juhise ja toodab teatavat onide tulemuste hkem ka- Se sio ro lat da lku är iprotsessides se ka b, d se gle tu rin ma valdkonna tada, ja selgi rohkem kapital t võrrelda teiste sa us m iga ringiga. Mida le tu a om ib arvudega (EMvi korral võ tevõttele. aasta keskmiste e sion cycle) võib sumit toodab ta et vii er e nv as co m sh vii ca te – ettevõte kel (CCC e-posti aadressiKäibekapitali tsük puks võib tellida Lõ s muutuda. Näi. ek u) vs ud tii üs ka ga ide ne od gi TAK ko usena ise arvandmete analü sõlmivad lepinjul, kus on kirjas heade olude tulem id ku i et ail ek F-f po olu PD ed s ur rti ida su po ku ses, kus a le ra kse nõu, teks jaekaubandu id, samuti anta iteks 60–90 päev ar nä a ta ng ile en m pa ne m d ka ko va g na ab nin mis an soov i, sa guid tarnijatega, kauba eest makssaaks. Kellel on a. evust, aga saavad korda mõjutada lgn võ e emat edasi arutad t te jat S. i d. et rn , va ta tta / ta i krediit oteid poest os ga ühendust võ to lusi, e rd tid did võ lis i en võ sia kli i e et ku on sp al, ev neid kalkulatsio mpaaniatead Ka ev tud juba samal pä ki. te s as ke m lle gi, ole Se lt jäl Pank ei t ei soov i. ei ole praktilise st, kui te seda jus kaup kaua vadu et kliendi nõudmisi , en nii üh ki a a üü m m ieg sa te se ega võta korraldatak tteid, kes tõhu me toetada ettevõ ga või muud moodi ha ta a eeg en us lai i en võ te tasuta kasvuga tulemusena saaks rudes ei seisa. ? kapitali kasutamise da ibe kä ta tseerimise“ abil. su an fin ka i ise in parem li sellise „sisem ita a, ap am kk ek ha ib ise kä s ga u- mise Kuida iks ol , mis analüüsi tulem otmisettevõttes võ nii, et need päevad kapitali ringlus to a ibe si ed ts Kä alu gu im te Võ s ? ida as Ku d suun KLIENTIDE , muutuks soov itu t, sena välja tulevad MAKSED tegevusvaldkonnas ed ne d va ne ole ti es ur .

STU su st te E VA us TID m EN KLI rju ED ha on mitmeid, UD ru NÕ liku tu VARUD onist turul ja koha ettevõtte positsio 30 päeva hendada, näiteks vä sid ru va ab va ud päe 9 gi su isega, gim jäl Kui tegevus kuida ja ise m i os 19 päeva tihedama progno imalus müüginumbrite 20 päeva neb. Üks teine võ he vä ine m ta KKEL su ka KÄIBEKAPITALI TSÜ rras hinsiis käibekapitali on kampaania ko ks EVUSED ise LGN tm VÕ uu m LE s TARNIJATE TARNIJATELE müügi tulusamak MAKSMINE üük). vm ida nä (o , da ine da am en st lüh na isi m ud nõ di aks klien ldetuletuste l näeks välja n Kui ettevõte suud ibekapitali tsükke e jälgimise ja mee kä ist e vs sm tii ak ga m d Ne ldu teks läbimõe vähem. oks käibekapitali ENTIDE kaudu, siis see se i pikendada, näiNÕUDED KLI KSED rnijate võlgnevus ta a STU MA VA om E s iTID ak kä EN sa KLI ks e tu Kui m kaudu, siis muu sklusiivlepingute VARUD teks mahu- või ek as ja meie kapital -29 pä meile õiges suun ine m 1 päev ta su ka kasumit. ali le pit jäl e beka eil m s ak 30 päeva od to a gig rin iga ja , lt, ringleks kiiremini sutamistjärjekindla 60 päeva idakäibekapitalika uu m ud ht te Tähtisonanalüüs on i ku iti er l, se alu li andmete NIJATELE d arvusid mõnäiteks iga kvarta VÕLGNEVUSED TAR ssides, mis võiva se ot pr i võ es sut va datusi leping s olema ühe töötaja ali jälgimine peak a er, Sampo Pank jutada. Käibekapit ndamine võiks oll kobson, Cash Manag Ja kasutamise pare an ali Ja pit ka ja ibe kä gib ja jäl s tutusala pole kedagi, ke mõõdikutest. Kui üks tema isiklikest

Proovi kalkulaatorit!

www.sampopank.ee/kaibekapital Valdkonna parimad

Mediaan

Minu ettevõte?

Valdkonna halvimad

Sampo Panga käibekapitali juhtimise KALKULAATORIGA saad oma ettevõtet lihtsalt testida!

lla selline:

AEG

Vaid PAARI MINUTIGA saad: ülevaate, kui palju pöörad tähelepanu käibekapitali juhtimisele; selgeks, kui palju vahendeid saad vabastada käibekapitali alt; võrdluse oma valdkonna konkurentidega; tasuta raporti testi tulemustega ja soovitused olukorra parandamiseks.

L

niisugune:

äeva

AEG

Sampo Pank Finantsteenuste lepinguid sõlmides tutvuge enne lepingutingimustega www.sampopank.ee. Vajadusel küsige lisateavet meie infotelefonilt 6 800 800.

Aasta Ettevõtja 2011

t

finalis

Mees õigel ajal ja õiges kohas – Sillamäel fotod vallo kruuser

Baltikumi ainsa pliiakude ümbertöötlemisega tegeleva ettevõtte Ecometal omanik ja tegevjuht Tõnis Kaasik (62) on olnud õigel ajal õiges kohas.

Askur Alas Eesti Ekspress

M

uidu ei saakski hästiistuvas hallis ülikonnas, kuid erkpunase lipsuga, tervisest ja elurõõmust pakatav härrasmees külalisi vastu võtta Tallinna vanalinna südames asuvas esinduslikus kontoris. Juba 15 aastat sõelub taasiseseisvunud Eesti esimene keskkonnaminister Ida-Virumaa ja Tallinna vahet, käies seal korrakaks nädalas.

Sillamäel asub Ecometali ümbertöötlemistehas, mille toodang läheb suuresti ekspordiks Euroopasse (Saksamaa, Itaalia, Poola) ja Lähis-Itta (Saudi Araabia, Iisrael, Egiptus).

Kaasik pidi noorukieas langetama tähtsa otsuse, kui tal oli valida profisportlase karjäär või ülikool. Tal oli Nõukogude Liidu juunioride meistrivõistlustelt pronksmedal ja asi liikus ülesmäge. Aga tema otsustas õpingute kasuks, erialaks looduskaitse. Tööd alustas mees Aegviidu metsamajandi looduskaitseinspektorina.

Inimesed said kuulata tema keskkonnakommentaare Eesti Raadio saates “Maailm täna” või lugeda tema filosoofilisi traktaate ökosotsialismist ajakirjast Looming. Igatahes oli ta taasiseseisvumise hetkeks ideaalne mees keskkonnaministri ametisse. Praegu selle ministeeriumi arengule tagasi vaadates tõdeb Kaasik, et nüüd on väga palju bürokraatiat, varem tehti asju rohkem terve mõistusega.

1997. aastal kutsus Tiit Vähi valitsus Kaasiku äsja privatiseeritud Sil-

18

EBATAVALINE ÄRI: Tõnis Kaasiku Ecometal on Baltikumi ainus firma, mis tegeleb pliiakude ümbertöötlemisega. Seejuures vägagi efektiivselt.

metisse. Riik ja uus omanik otsustasid luua eraldi ettevõtte, mis hakkaks tegelema jäätmehoidla probleemidega. Järgmised 11 aastat tegeles Kaasik Ida-Virumaal keskkonnaküsimustega, juhtides firmat Ökosil. Lühikese ajaga tegi ta sellest ettevõtte, mille kogemusi hinnatak-

se ka teistes riikides. Tähtsaimaks projektiks jäi uraanijärve likvideerimine.

Kaasiku sõnul polnud Sillamäe uraanijääkide hoidlaga seonduvate keskkonnaprobleemide lahendamine oluline mitte üksnes Eestile, vaid kõigile Läänemere maadele. Sisuliselt andis see Ees-

Aasta Ettevõtja 2011 Ecometal 2010. aasta majandusandmed (eurodes) Käive 18,4 miljonit Käibekasv 61% Kasum 2,7 miljonit Töötajaid 53 Turg: 58% Euroopa

40% Muu 2% Eesti

Kaasiku osalus: u 60%

tile tuumajäätmetega tegelemise kogemuse.

2007. aastaks oli uraanimülgas lõplikult likvideeritud. Kaasik keskendus enda loodud ettevõttele Ecometal, millest tänaseks on saanud väga tugev tegija. Ecometal ajab ebatavalist äri – see on Baltikumi ainus firma, mis tegeleb pliiakude ümbertöötlemisega. PõhjaEuroopas on üldse vaid kaks sellist tehast, lähim neist Rootsis. Tegelikult on see Kaasiku jaoks loogiline areng – ta on eluaeg tegelenud keskkonnaküsimustega ja pliiakud on olnud pidevalt probleemiks. Ent ilmselt oli ta jällegi õigel ajal õiges kohas.

1990ndatel hakati Paljassaares plii­ akusid lõhkuma ja neid sealt välja vedama. Kuna Eesti oli Baltikumis esimene Baseli konventsiooniga liitunud riik, mis võimaldas ohtlikke jäätmeid välja vedada, siis hakkasid ka Läti ja Leedu akud liikuma läbi Eesti. Kaasik mõistis, et akude purustamisest ei piisa.

Kui maailmaturul plii hind tõusis, tekkis idee rajada tehas, mis käivitus 2003. aastal.

Kaasik tunnistab, et algul uskusid vähesed, et tehas üldse ära tasub, sest mujal on mahud kordades suuremad.

Kuid tal õnnestus vabrik nii efektiivselt tööle panna, et nüüd on see teistele eeskujuks. “Tehas töötab puhkepäevadeta 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas, 365 päeva aastas. Ainult korra aastas tuleb see kolmeks nädalaks sulgeda, et asendada tulekindel sisevooderdis,” selgitab Kaasik. Praegu käib Sillamäelt läbi umbes miljon akut aastas.

Lisaks õigele asukohavalikule – tööstuspiirkonnana tuntud Ida-Virumaal on nii infrastruktuur kui ka sobivat tööjõudu – seisneb firma tugevus ka Itaaliast ostetud patenteeritud edumeelse tehnoloogia kasutamises. “Põlvamaal võib olla väga suur tööpuu20

dus, aga sealt ei leia töötajaid, kes oleks 24 tundi valmis pliid sulatama,” märgib Tõnis. “See, et Ida-Virumaa on tööstuspiirkond, ei ole iseenesest halb. Pole mõtet võidelda selle eest, et tööstus Ida-Virumaalt ära kaoks, kuskil peab see ju olema. Eesti riik peaks seda hoopis sihikindlalt toetama,” leiab ta.

Pliiakud on kallid ja korjatakse peaaegu kõik kokku. Hinnad on nii kõrged, et akude eest küsitakse juba 40 protsenti plii hinnast. Probleem on pigem väikeste akudega, mis jäävad ripakile.

Samas on Leedus akud lausa salakaup – seal lõhutakse neid siiani ja keegi ei tea, kuhu satub hape. Ometigi on tegu ELi liikmesriigiga.

Kuid mida nende akudega siis õigupoolest tehakse? Tõnis räägib, et nad lähevad tervikuna ühele lindile, mis viib purustavasse haamerveskisse. Metall, pasta ja plastid eraldatakse, plii läheb ahju. Plastidest tehakse valdavalt aku-

“Pole mõtet võidelda selle eest, et tööstus Ida-Virumaalt ära kaoks, kuskil peab see ju olema.” kaste, graanuleid kasutatakse ka näiteks Kunda tsemendivabrikus kütusena.

Hape kuivatatakse ja kristalliseeritakse. Naatriumsulfaat, lumivalge pulber, müüakse suuremalt jaolt Kehra paberitööstusele, aga seda kasutatakse ka pesupulbri tootmiseks või klaasitööstuses.

Sellega on seotud ka üks viimastest investeeringutest. Varem läksid ülejäägid vesilahusena Läänemerre. See pole

küll keelatud ega ka väga ohtlik, kuid kuna Kaasik hoolib keskkonnast, investeeris ta selle probleemi lahendamiseks veel kolm miljonit eurot. Äsja käis Kaasik koos oma tootejuhiga Indias erialasel sekundaarse plii tootjate ülemaailmsel kongressil. Järgmisel aastal toimub see kongress Eestis ja Ecometal võõrustab kõiki külalisi.

Kuna Sillamäe tehas töötab juba praegu maksimumvõimsusel, võib edaspidi mõelda pliist toodete tegemisele. Selle asemel, et pliid 25kiloste kangidena eksportida, on pliist tehtud näiteks ka jahtlaevade kiilusid. Teine võimalus on seotud elektroonikajäätmetega – vanad telerite ekraanid sisaldavad pliid, mida praegu Sillamäel kasutatav tehnoloogia kätte ei saaks.

On vana tõde – kes palju teeb, see palju jõuab. Kaasik jõuab. Ta on ka näiteks vehklemisliidu president – vehklemist harrastas ta nooruspõlves õige edukalt. Samas on tegu mitmenda põlve loodusemehega, loodushoidlikku ellusuhtumist ja kultuuripärandit hindava inimesega.

Ida-Virumaal asub Kaasikule hingelähedane Saka mõis, mille ta on restaureerinud.

Kompleks on peaaegu valmis. Värskelt sai valmis mõisa peahoone, see on seal nagu rosin. Hotell, restoran ja spaa olid juba varem korda tehtud. Saka tõi Kaasikule mullu Ida-Virumaa aasta tegija tiitli. “Olen ehitanud Saka üles, et see oleks nagu värav pankrannikule,” ütleb Kaasik.

Kui Tõniselt küsida, kas unistused on täide viidud, arvab ta, et ehk see nii ongi. Tema elu on keskkonnale elatud elu.

Aasta Ettevõtja 2011 fotod erakogu

finalis t

Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress

V

iimastel aastatel on läinud ITfirmal Santa Monica Networks Group (SMN) ladusalt, sest firma on kindlates kätes. Kuidas muidu seletada, et üks selle võtmefiguure, nõukogu liige Olli Heinonen reisib muudkui ringi. Tema sõbrad uurivad, kus ta jälle mägimatkab, palmi all peesitab, golfi mängib või hobikokana gurmeeroogasid naudib. Neil päevil oli mees näiteks Prantsusmaal, kus tal on suvekorter.

“Pikendan siin jah veidi suve,” ütleb Heinonen skaibi vahendusel. “Siin pole see nii mõttetult lühike, nagu põhjamaades.”

Heinonenil polegi iga päev tööd.

Tema roll on rohkem olla mentor. Võtab läpaka kaasa ja seikleb ringi, hoides vaikselt asjadel silma peal. Strateegia on ettevõttes paigas ning vastab Heinoneni põhimõttele üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ta ei oota hüppelist kasvu, vaid konservatiivsema joonega arengut. Tark ei torma!

Heinoneni töisemad päevad kulgevad, sõites Leedu, Eesti ja Soome vahet ning kohtudes SMNi kontserni tegelastega.

SMN on Läti, Leedu ja Soome ettevõtetega kontsern, kus töötab üle 80 inimese. SMN tegeleb keeruliste IT-süsteemidega ja on edasimüüjaks peamiselt Ciscole: ehitab koht- ja laivõrke, paneb tulemüüre üles, tegeleb krüpteerimise, ründetuvastuse, rämpsposti- ja viirusetõrjega. Samuti pakub SMN sidelahendusi alates konverentsipidamise tehnilistest võimalustest, lõpetades kõnekeskuste lahendustega. Kõik koos kohapealse ammendava tugiteenusega.

Ettevõtte missioon on olla professionaalseim ja usaldusväärseim andmeside integraator Läänemere regioonis, aidates klientidel säästa aega ja raha.

Elektroonikainseneri haridusega Heinonen alustas oma karjääri Hewlett Packardi (HP) esinduses Soomes. 1994. aastal plaanis selleks ajaks Soome turuliidriks tõusnud HP Balti riikidesse laieneda ning vajas kedagi, kes seal juhtimisega toime tuleks. Heinonen pakkis kohvrid ja sõitis Tallinna, arvates, et jääb umbes pooleks aastaks. Tänaseks on poolest aastast saanud 17 aastat!

Kümmekond aastat tagasi laienes Hansapank Lätti ning pangajuht Indrek Neivelt vajas kedagi, kes aitaks IT-poo-

HILINE ÄRKAJA: OH on kergemal režiimil – ärkab hilja, reisib ringi, naudib gurmeeroogasid.

Hästi puhkav mentor Santa Monica Networksi osanik Olli Heinonen (61) ehitas üles Hansapanga IT-süsteemi ning tõi Eestisse kamaluga euroopalikku ärimõtlemist.

21

Aasta Ettevõtja 2011

lelt. Ta kutsus Heinoneni Hansapanka, kus temast sai IT ja tootearenduse juht.

“Tubli mees ja huvitav inimene,” ütleb Neivelt Heinoneni kohta.

Neivelti sõnul aitas Heinonen Hansapanga ülebaltikumilise organisatsioonina kokku panna. Ärid olid küll kohalikud, kuid tehnoloogia oli ühtne.

“Hansapank oli väga lühikese ajaga ja minimaalse rahvusvahelise kogemusega kahekordistanud klientide ja töötajate arvu ning muutunud järsku suureks rahvusvaheliseks firmaks – ­selles väljakutses aitas Olli meid tublisti!” räägib Neivelt.

Aga Heinonen ei aidanud mitte ainult panka, vaid ka Eesti IT-ettevõtlust, tuues sinna värsket, skandinaavialikku ja rahvusvahelist mõtlemist.

Näiteks meenutab Helmese omanik Jaan ­Pillesaar, et kui vanal hallil ajal tegeles Helmes veel arvutite hooldusega, sai ka Swedbankile selle teenuse pakkumine tehtud. Heinonen oli toona Swedbanki IT-juht ning tegi Helmese-poistele kiiresti selgeks, et pakkumisi ei tehta nii, et täna istume maha ja arutame, homme paneme paberile ja ülehomme hakkame juba tööle. “Ta tahtis näha põhjalikku läbimõeldust Skandinaavia stiilis – mõtleme ja arutame kolm kuud, siis võib-olla hakkame otsustama,” räägib Pillesaar.

Heinonen oli SMNiga seotud juba 2003. aastal, olles siis veel pangas.

Soomlastest sõbrad moosisid meest ettevõtlusse tulema ja 2006. aastal vahetas ta pangatöö lõplikult IT-ettevõtluse vastu. Esimesed aastad arenes SMN pööraselt – Heinonen oli pidevalt firma juhtimise juures, täiendas tiimi ja tõstis ettevõtte profiili. Hiljem, kui rutiinid ja väärtused olid välja kujunenud, on Heinone tegevjuhtimise juurest taandunud ja tegeleb pigem strateegiliste küsimustega.

Heinoneni arvates on väga oluline, et SMNi töötajad tunneksid end hästi, 22

Santa Monica Networks Group 2010. aasta majandusandmed (eurodes) Käive 37,9 miljonit Käibekasv 40% Kasum 2,5 miljonit Töötajaid 83 Turg: 85% Euroopa Heinoneni osalus: 20%

15% Eesti

inimesed on ettevõtte kalleim vara. Selleks mitte ainult ei maksta neile hästi palka ega koolitata neid, vaid terve SMNi kontor on kujundatud väga koduseks – töötajad käivad ringi pehmetel põrandatel sussides, reedeti tuuakse neile kooki, koos tehakse sporti jne.

Kvaliteedipoliitika on ettevõttes erakordne. SMNi põhitarnija Cisco soovib omalt poolt garantiid, et ­kliendid

SMNi kontor on kujundatud väga koduseks – töötajad käivad ringi pehmetel põrandatel sussides. on SMNiga rahul. Tänu sellele teeb Cisco jooksvalt kõigile uutele SMNi tehnikutele eraldi koolitusi kõikide Cisco toodete osas ja lisaks küsib otse SMNi klientidelt tagasisidet saadud teenuste ja toodete kohta. Kahe firma oma-

vahelises lepingus on koguni klausel, et Ciscol on õigus nõuda SMNilt trahvi, kui klient ei olnud teenusega rahul.

Pealegi, halvad kogemused levivad kulutulena, aga headest ei räägitagi.

Heinonen sõnastab kolm olulist tegurit, mis SMNile on viimastel aastatel edu toonud.

Esiteks, ettevõte hoiab kinni konservatiivsest kasvustrateegiast, püüab leida turu parimad “ajud” – võrguspet­ sialistid, andmeturbeeksperdid jt – ning maksta neile head palka.

Teiseks tegeleb SMN vaid nende asjadega, mida firma kindlasti oskab. “ITturul oleks mugav hüpelda siia-­sinna, ning võib-olla tooks see ajuti edugi.

Meiltki on palutud igasuguseid asju, aga meie tahame oma liistude juurde jääda,” ütleb Heinonen.

Ning kolmandaks, Soome ja balti turud täiendavad teineteist – kui ühel läheb kehvemini, on teisel paremad ajad.

Veel on ladusalt eesti keelt kõneleval Heinonenil mõned rahvuslikud tähelepanekud. “Leedukad ei ole nagu eestlased. Kui öelda eestlasele, et ta võiks teha seda asja nii ja nii, siis eestlase jaoks on see enam-vähem käsk.

Ta teeb. Leedukas ütleb, et jah, mõtlesin sellele, kuid see polnud minu arust hea mõte.

Soomlastel jällegi on väga palju pseudomuresid, nad on väga edukad endale murede leiutamisel.”

Aga puhkuse pool tundub talle kui hilisele ärkajale ikkagi kuidagi südamelähedasem. Eriti oluline on talle isiklik pelgupaik Soome ranniku ääres – seal kuulub Heinonenile osa ühest saarest, kus on vaikus ja rahu – ei mingit internetti ega arvuteid, telefon vaid hädapärast.

Heinonen on terve elu jõudumööda meresõiduga tegelenud, tervel tema suguvõsal on oma paadid ja kaatrid, ka Heinonen sõidab otse Lohusalust oma Soome saarele, suvel väga tihti.

MUUDA OMA MÕTTEMAAILMA. PROOVI TÄIESTI UUT Uued mõtted saavad alguse Hyundai edasimüüjate juures.

Uus Hyundai i40 on valmis. Valmis ületama Sinu suuri ootusi. Alustame väljast. Uus moodne voolujooneline disain on alles kõige algus. Liigume sisse. Stiilne salong, palju nutikaid tehnoloogilisi uuendusi ja madala heitmetasemega ökonoomsed mootorid – kõik need lahendused muudavad i40 autoks, mis kirjutab uued reeglid. Uued reeglid tuleviku kvaliteedile.

Tule tutvu ja koge uut, enneolematut i40.

i40 WAGON 1,6GDI Comfort – hind alates 19 990 EUR i40 mudelivaliku keskmine kombineeritud kütusekulu 4,3-7,7 l /100 km, CO² heitmed 113-179 g/km

www.hyundai.ee | Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma!

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; JÕHVI, Lääne 1b, tel. 339 6204; www.topauto.ee

Aasta Ettevõtja 2011

aas t a e t t e v õ t ja 2 0 1 0

Kuidas ma Monte Carlos käisin!

Eesti aasta ettevõtja 2010, tänavu konkursi Eesti eelvooru žüriisse kuuluv Wendre omanik Peter Hunt meenutab Monte Carlos lõppvõistlusel käimist.

E

rnst & Youngi Aasta Ettevõtja 2010 konkursi võit oli mulle väga oluline. Olin varem osalenud konkursi Rootsi eelvoorus, kuid polnud finaali jõudnud, nii et teadsin, mida oodata. Rootsis on see konkurss ettevõtjatele väga suur ja tähtis asi. Eestis pole ta veel nii tuntud, kuigi mul on tunne, et huvi selle vastu kasvab. Tase on kõrge, seni on Rootsis võitnud väga tugevad tegijad.

Monte Carlos olid koos 42 riigi ettevõtjad, võitjad igast riigist. Seal tekkis paratamatult selline huvitav ja kasulik õhkkond. Kuulad, milliseid põnevaid 24

äriideid inimestel on, kuidas nad oma strateegia on üles ehitanud, milliseid raskusi kogenud ja milliseid võimalusi näevad.

Mina sain kiiresti jutule Rootsi, Soome ja Norra ettevõtjatega, meil olid Monte Carlos omad tutvumisõhtusöögid, moodustasime nagu mingi väikese klubi. Need kontaktid võivad tuua väga palju tagasi.

Monte Carlos andis pisut tooni IT-tööstus ja keskkonnaga seotud

Aasta Ettevõtja 2011

ettevõtlus, kuid üldiselt oli pilt väga kirju. Raske on välja tuua kuumi valdkondi, pigem on lihtsalt inimesed, kes on leidnud oma niši ja julgenud võtta riske. Näiteks võitjaks osutunud Malaisia päritolu Singapuri veepuhastusettevõtja Olivia Lum (parempoolsel fotol).

Mina olin seal üritusel küll ainus tekstiiliettevõtja, kuid see ei valmistanud pettumust. Maailmas on kõva konkurents, palju tublisid tegijaid, võib-olla ei ärata vana konservatiivne tööstus lihtsalt nii suurt huvi.

Ettevõtjate tunnustamine on vajalik. Muidugi saab ka vaadata lihtsalt

Oluline pole mitte suurus, vaid see, et sul on unikaalne äriidee ja sul läheb mingil turul väga hästi.

majandustulemusi ja öelda, kas ettevõtjal on läinud hästi või halvasti. Kuid hinnata tuleb väljakutsete ja riskide võtmist. See annab noortele inimestele huvi ettevõtluse vastu ja mingi eesmärgi.

Eesti on maailmakaardil marginaalne väike riik. Meie ettevõtetel tuleb võistelda suurte Hiina kompaniidega, kus töötab kümneid tuhandeid inimesi. Ka Wendre, mis on Eesti mõistes suur firma, polnud Monte Carlos kuigi suur. Samas andis konkurss võimaluse Eestit kui väikeriiki tähelepanu all hoida. Lõpuks pole oluline mitte suurus, vaid see, et sul

on unikaalne äriidee ja sul läheb mingil turul väga hästi.

Soovitan kõigil Eesti ettevõtjatel tuleval aastal Aasta Ettevõtja konkursist osa võtta. Eriti julgustan naisettevõtjaid, tänavu ei ole finalistide seas ühtki naist. Konkurss annab väga head kontaktid ja sellega tuleb ka mingi PR, mida saab eksporditurgudel kasutada.

25

Aasta Ettevõtja 2011 k o o s t ö ö pa r t n e r

Kriisiaeg ja ettevõtja psühholoogia Viimased aastad on jätnud Eesti ettevõtja siseellu sügava jälje.

26

Hans H. Luik Eesti Ekspress

N

eed “Ameerika mäed”, mille peal Eesti ettevõtjad on kolme aasta jooksul rallinud, on meid palju muutnud. Oleme uuest küljest tundma õppinud oma pankasid, tarnijaid ja ostjaid. Lisaks peab arvestama, et peaaegu kogu maailma börsiettevõtete juhid on täna alamotiveeritud. Sest juhatuse aktsiaoptsioonid on suure turulanguse tõttu luhtunud.

Arvan, et raskusi trotsides on Eesti ettevõtja hakanud mõtlema sotsiaalsemalt ja globaalsemalt kui varem. Isegi ärimehed, kes hetkel midagi ei ekspordi, on rohkem sunnitud ühiskonnale mõtlema.

Palju tähelepanelikumalt kuulatakse, mida riigi kohta ütlevad ettevõtlusorganisatsioonid Toomas ­Lumani ja Enn Veskimägi juhtimisel. Kui valitsus vastab liiga ulja eelarvega, tajuvad paljud selles ohumärki. Alles oli 2008. aasta ja koostati 2009. aasta eelarvet, mille kandis Riigikogus ette tänane kokkuhoidlik rahandusminister Jürgen Ligi.

Tookord nähti ametnike palkadele ette kena tõus. Nagu tööandjad olid ennustanud, tuligi seda tõusu krokodillide komisjoni abil otsekohe kärpima hakata.

Nii on masu meid pühendanud riigiasjusse. Ma ei mäleta, et pärast taasiseseisvumist oleks nii palju ärimeestega riigi käekäigust, haridusest või haldusest juttu olnud. Ja veel ka teiste riikide käekäigust! Millal varem on Eesti rahvas olnud nii hästi informeeritud kauge Kreeka rahva pensionite suurusest või vedurijuhtide palkadest?

Masu on meile üht-teist õpetanud ka meie enda pankade kohta.

Oleme kogenud, et pangad käituvad erinevalt. Mõni neist unustab kiiresti koos kliendiga tehtud äriplaanid ning analüüsid. Vaid üksikutel klientidel õnnestus oma laenud odavalt üles osta. Teistelt tahab pank raha tagasi pahatihti siis, kui turg on põhja kukkunud ja koos sellega kuivanud ka ettevõtja rahavood. Käiku on läinud ettevõtjate isiklikud garan-

tiid, mille kohta on nüüdseks selge, et Skandinaavia pangad on neid Balti ettevõtjatelt palju agaramalt nõudnud kui oma kodus.

Mõni pank aga kutsub peakontorist kriisinõustaja, kes harutab kinni jooksnud sõlme lahti ja raha koju nõudmise asemel annab ettevõttele veel käibekapitaligi lisaks. Nagu Swedbank andis Sportlandile šansi “kas kõik või mitte midagi”.

Kui ennist oli juttu, kuidas masu üle muretsemine muudab meid maailmakodanikeks, siis välismaa suunas viib meie mõtted ka koduturu nutune ostujõud. Käesoleva aasta paradoks on see, et Eesti tarbijate pangaarvetele on kogunenud enneolematutes miljonites hoiuseid, mis tugevdavad Skandinaavia pankade bilanssi, ent mida tarbija ei riski pangas liigutada. Nii tekibki olukord, kus raha ei liigu ja tõelist kasumit teenivad ainult monopoolsed ettevõtted või need, kes on osanud oma teenused kliendi jaoks tõesti hädavajalikuks muuta.

Ka selles olukorras võib näha positiivset. Taas kord tõestame, et ettevõtja pole individualist, vaid sotsiaal­ ne olend. Tuleb uuesti tähelepanelikult tundma õppida inimese vajadusi muutuvates oludes, mõelda uute tarbimisharjumuste ja infohankimise viiside peale, mis ühiskonnas on tekkinud, tabada otsustamise impulsse. See on peen sotsiaalpsühholoogiline väljakutse. Just hetkel, mil ettevõtja on sunnitud uut suunda otsima kas koduturul või välismaal, on tema ühiskondlik potentsiaal kõige suurem.

Seepärast arvan, et valitsus võiks ettevõtlusorganisatsioone sotsiaalpartneritena veelgi julgemalt kuulda võtta. Aja märk on, et mitmesuguste asutuste ja fondide rahaga tegutsevad tänases Eestis sajad ettevõtluskonsultandid ja põllumajandusnõunikud. Need on inimesed, kes esinevad konverentsidel või inkubaatorites, ise aga riske võtta ei taha.

Samal ajal on tegelikul turul riske võtval ettevõtjal palju ideid, kuidas ka riigi asju efektiivsemalt ajada. Sotsiaalpartnerlus valitsusega motiveerib ettevõtjat kui kodanikku.

Aasta Ettevõtja 2011 k o o s t ö ö pa r t n e r

Taavi Laur: Eesti võiks olla “Luksemburg” ida ja lääne vahel Selle asemel, et panustada kõik kaardid Skandinaaviale, peaks Eesti püüdma leida investeeringuid, partnereid ja kliente ka Vanast Euroopast, leiab UniCredit Banki Eesti filiaali juhataja Taavi Laur. foto vallo kruuser

Mis on Unicredit Bank?

Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress

Kui palju tajute Saksa-Austria-Itaalia taustaga pangafiliaali juhina, et Eestit maailmas ei tunta?

Kui Stockholmis oli 20. augustil Balti päev, näitas Rootsi peaminister 1980ndatest pärinevat õpikut, kus Baltikumi polnud olemaski. Aga Rootsi on meie naaber!

Võõrustasin paari nädala eest üht jõukat ja lugupeetud Itaalia ­perekonda.

Nad on olnud põlvkondade kaupa jahi­mehed, tulid vaatama Eesti metsa ja tut­vuma riigiga. Neile jättis kõik siin väga hea mulje ja nad tahaksid ­siia tagasi tulla, vähemasti jahile. Nad ­tunnistasid lõunalauas, et teadsid küll riigist nimega Eesti, kuid ei teadnud, et sellel on nii palju plusse ja eeliseid. Nad manitsesid meid, et peaksime end rohkem tutvustama, sest keskmine itaallane ei arva, et on üks Baltikum, vaid et on üks Ida-Euroopa – endine sotsialismiblokk, kus on ühesugused riigid ja ühesugune keel.

Teadmatuse probleemile viitab ka üks hiljutine Saksa kaubanduskoja ­uuring. Ida-Euroopas tegutsevatelt ­Saksa ettevõtjatelt küsiti, kas nad investeeriksid sellesse riiki veel. Kõrgeim skoor oli Eestil ja Tšehhil, kus üle 90 protsendi vastasid jah! Aga siis küsiti Saksamaal tegutsevatelt ettevõtjatelt, millisesse välisriiki nad meelsasti investeeriksid. Selles tabelis jäi Eesti keskmisest allapoole. See näitab, et meid lihtsalt ei teata.

Mida investorid täna otsivad?

Kuna Vanas Euroopas raha piltlikult öeldes põleb, ei otsita enam hiiglaslikke 50protsendilisi tootlusi. Selle asemel 28

UniCredit on rahvusvaheline finantsasutus, millel on tugevad juured 22 Euroopa riigis ja rahvusvaheline esindatus ligikaudu 50 riigis. Ettevõttel oli 2010. aasta 30. oktoobri seisuga 9600 harukontorit ja enam kui 161 000 töötajat.

UniCredit on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim pangandusvõrk, millel on regioonis enam kui 3900 filiaali.

Baltikumis teenindab Unicredit vaid ärikliente, Eesti filiaalil on 500–600 kundet.

tahetakse raha paigutada kusagile, kus ta ei põle, kus on ausad inimesed ja jätkusuutlik kasv, kus ollakse valmis muutusteks – Eesti ei kasuta siin end piisavalt hästi ära.

Eesti reklaamimine BBC Newsis oleks nappe ressursse arvestades fundamentaalselt vale. Minult küsiti hoo-

“Eelkõige peaks iga eestlane oma kodumaad Euroopas ja mujal maailmas ringi sõites tutvustama.

Teatud mentaliteedimuutust oleks tarvis.” pis, miks eestlased ei tee näiteks Lombardia või Badeni kaubandus-tööstusringkondades riiki tutvustavaid seminare. Need piirkonnad on kordades Eestist suuremad ja leiaksime 10–20 jõu-

kat ettevõtet kindlasti, kes siia raha paigutaksid.

Kunagi kaaluti Muugale BMW tehase rajamist, mis ei sündinud. Praegu ütlevad sakslased, et euro ei too investeeringuid, tehased tulevad sinna, kus on inimesed ja ostjaskond. Eesti võib öelda, et naaber Venemaa on suur ostjaskond, aga meil ei pruugi olla suurtele tegijatele töötajaskonda.

Seetõttu innustaksin ma Eestisse tulema Vana Euroopa keskmisi ettevõtteid, kes on meie mõistes suured.

Mis on Eesti eelised?

Siin on palju löödud IT-trummi, räägitud Skype’ist ja mobiilsest parkimisest – aga need pole ju vaid kohaliku jõuga tehtud.

Me saame promoda näiteks ametiühinguid – Eesti majanduses pole massilisi põhjendamatuid streike. Oskustööliste palkade vahe on endiselt mitmekordne võrreldes Lääne-Euroopaga. Kui viia väikelinna uus tootmine, siis kuni sada töötajat on võimalik sealt kiiresti leida.

Eesti ei saa Londoniks, Luksemburgiks või Zürichiks. Küll aga võime saada

Aasta Ettevõtja 2011

Investorite valud ja vaevad 2011. aastal piirkondlikuks kompetentsikeskuseks, kui oma hariduse taset kõvasti tõstame. Meie kogemused annavad meile hea platvormi, mille baasil ajada äri nii Skandinaavia kui Venemaa suunal.

Meil on raske konkureerida Vahemere riikidega ilma poolest – seal peetakse jahte ja kaatreid aasta ringi. Aga meil on jällegi inglise ja vene keelt rääkivad inimesed. Kõrgharitud eestlane räägib 2–3 võõrkeelt, mis oli itaallaste jaoks uskumatu.

Kui hästi me oleme suutnud neid eeliseid kasutada?

Eesti praegune positsioon on super. Kui selle võimaluse maha magame, on väga halvasti. Sest kui kõik stabiliseerub, oleme tavaline igav ääremaa. Praegu aga on meil riigirahandus korras, tööjõukulud madalamad, ja mis tööandja seisukohalt veel oluline – meil on ka tohutult vähe riigipühasid! Iirlased ütlesid kord, et Eesti madalam palgatase on nende jaoks boonus. Isegi kui palk oleks sama suur kui Iirimaal, siis riigipühasid, töötunde ja makse arvestades oleks ikkagi kindel võit.

Kuidas siis saada Eesti paremini ­kaardile?

Eelkõige peaks iga eestlane oma kodumaad Euroopas ja mujal maailmas ringi sõites tutvustama. Teatud mentaliteedimuutust oleks tarvis.

Käisime väliskolleegiga Saaremaal oma klientide juures ja mul oli uhke tunne olla eestlane. Seal leidub ettevõtteid, mis pole ammu lihtsad allhankijad, vaid seal töötavad Rootsi ja Norra insenerid. Võiks olla palju rohkem selliseid ettevõtteid, kes on allhankija staatusest üle saanud ning on nüüd olulised tegijad, kelleta peatöövõtja ei saa.

Praegu tähendavad üksikud väga suured tegijad Eesti majandusele väga palju. Tulevikus peaksime rohkem arendama keskmisi ja väiksemaid ettevõtteid. Neid on palju näiteks Türgis ja Poolas, ning need riigid tulid masust suhteliselt valutult läbi.

Aasta Ettevõtja konkurss tunnustab arengut ja pürgimist kõrgemate eesmärkide poole. Seetõttu on sobilik heita pilk Eesti investorite maailma, kes on paljude kasvuettevõtete arengumootorid ja edukate ettevõtjate mentorid.

Kristjan Kalda EstVCA juhatuse esimees BaltCapi investeeringute direktor

A

astal 2009 asutatud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (Estonian Venture Capital Association ehk EstVCA) koondab 18 Eestis tegutsevat ja Eesti päritolu äriinglit ja riskikapitali investorit. Investeeritakse nii varajases kui ka kasvustaadiumis ettevõtetesse. Täna on liikmete investeerimisportfellides 120 firmat, mis annavad tööd enam kui kümnele tuhandele inimesele Eestis ja mujal. EstVCA liikmed on aktiivsed investorid – ainuüksi 2011. aasta esimesel poolel tehti 26 investeeringut.

EstVCA on Eesti teadmistepõhise majanduse mikrokosmos, mis annab aimu Eesti majanduse potentsiaalsest tulevikupildist. Assotsiatsiooni liikmete portfellides on hulk rahvusvahelisi auhindu võitnud või muidu edukaid idufirmasid, kes on suutnud esimesed sammud läbimurdel ära teha.

Kuidas näevad investorid Eesti ees seisvaid ülesandeid praegu?

Nurgakivi on seadusandliku ja maksukeskkonna stabiilsus, mis võimaldab keskenduda äri arendamisele. Praeguse maksusüsteemi, seadusandliku keskkonna ja valitsuse pikaajaline püsimine nagu eeldaks stabiilsust, 29

Aasta Ettevõtja 2011

samas pole see alati nii. Ere näide on arutelu tuuleenergia toetusskeemi ümber: investorid peavad tegema investeerimisotsuseid 20aastase perspektiiviiga, aga kui riik muudab mängureegleid või isegi vaid ähvardab neid muuta, on võimatu teha pikaajalisi otsuseid ja areng pannakse seisma.

Võiks eeldada, et kapitalistlikus ühiskonnas peaksid ettevõtted läbi ajama riigi toetuseta. Aga see toimiks vaid juhul, kui kõik riigid harrastaksid laissez faire’i ehk keegi ei toetaks ettevõtlust ei otseselt ega kaudselt. Paraku on reaalsus teine ja nii suured kui ka väikesed riigid Euroopas ja mujal kasutavad mitmesuguseid meetmeid oma ettevõtluse toetamiseks. Sellises keskkonnas on hädavajalik, et ka Eesti riik rakendaks toetusmeetmeid samaväärselt, võimaluse korral muidugi efektiivsemalt. Praegu on paljud Eesti ettevõtted saanud EASi kaudu ekspordi-, innovatsiooni-, koolitus- ja muid toetusi, samuti on käima läinud Arengufondi kaas­ finantseerimise skeem, mis on võimaldanud nii mõnelgi erainvestoril moodustada investeeringutest portfelli või lausa tõmmanud uusi tegijaid idufirmade finantseerimisse. Selliseid arenguid võiks olla veelgi.

Täna ootaks Eestis ka riigi tellimuste agressiivsemat ärakasutamist Eesti ettevõtluse ja teadusloome toetuseks. Näiteks suurte investeeringutega soojakadude vähendamiseks või elektriautode ostuks võiks kaasneda ülikoolide juurde teadusgruppide loomine, kes uuriksid ja arendaksid edasi kas siis elektriautode (näiteks elektriautode akude käitumine madalatel temperatuuridel) või passiivmajade tehnoloogiat. Investeeringud globaalselt olulistes valdkondades annavad noortele teadlastele-inseneridele kiiresti praktilise tööpõllu ja väljundi, samuti võimaldavad suured importtellimused seada lisatingimuseks uurimisgruppide 30

Hetkel ei erine küll riigi hüüdlaused soodsatest maksudest, mugavast uue firma või teadmistepõhiste töökohtade loomisest mitte millegi poolest teiste riikide sarnastest sõnumitest.

töö finantseerimise. Kompetentsikeskuse tekkimine aitab nii luua selle ümber idufirmasid kui ka edasisi riiklikke investeeringuid paremini ära kasutada.

On võimalus tekitada positiivne spiraal.

Riik peaks pidevalt andma kohalikele firmadele suunda oma tulevikku suunatud tellimustega. Nagu mõnigi Eesti ITfirma on käivitanud oma ekspordi, tuginedes kogemustele, mis on omandatud kohalikke riiklikke või omavalitsuste tellimusi täites, võiks julgust uut proovida näha muudelgi suurematel riiklikel tellimustel, kus siiani on tellimus piirdunud vaid hädavajalikuga. Näiteks võiks uudseid lahendusi ja katsetusi tellida kas või teedeehitusel.

Avalik sektor on suhetes eraettevõtetega just viimasel ajal silma paistnud hangete lühinägeliku ja ülbe tellijana, surudes peale ühepoolseid lepinguid, muutes keset hanget tingimusi ja sundides ettevõtjaid hanke koostamisel tehtud vigu kinni maksma. Teinekord jälle kohaldatakse reegleid eraettevõt-

jaid diskrimineerivalt (nt hooldekodude juhtum). Kõik see ei soodusta hangetel osalevate Eesti ettevõtete soovi ja võimet äri arendada või koguni lämmatab selle.

Võtmeküsimus on Eesti atraktiivsuse suurendamine ja olemasoleva parem väljapakkumine. Eesti investorid ja ettevõtjad on olukorras, kus meid peetakse ühe probleemiderohke ja mahajääva piirkonna (Euroopa) äärealaks, samasuguste ettevõtete väärtus võib sõltuvalt asukohast oluliselt erineda, ning seda Eesti kahjuks. Samas need välismaalased, kes on juba Eestis äri tegemas, on enamasti rahul. Väike rahvaarv ja rahvastikutihedus on ühelt poolt probleem, teisalt jälle on lennujaamast kümne minutiga kesklinna jõudmine ja väikesed, paindlikud mastaabid eelis.

Täna peaks Vana Euroopa jäljendamise asemel pigem otsima seda, mis meid positiivselt eristab. Hetkel ei erine küll riigi hüüdlaused soodsatest maksudest, mugavast uue firma või teadmistepõhiste töökohtade loomisest mitte millegi poolest teiste riikide sarnastest sõnumitest. Elektriautode ost on samas positiivne näide: igasugune julge samm põhjustab alati poleemikat, kuigi jääb alati risk, et valiti vale tee. Julgus erinevalt mõelda võiks peegelduda nii potentsiaalsetes sihtturgudes, kellega töötada, kui ka riigi ressursside suunamises arenguradadele, mis jäävad peavoolust puutumata, aga võivad sellegipoolest võimaldada eestlastel välja võidelda oma kindla niši maailmamajanduses.

Uutel radadel käimine pole võimalik, kartes teha vigu, sest neid juhtub paratamatult: rohkem julgust tahaks soovida nii Eesti riigile kui ettevõtjatele. Kindlasti oleks julgust rohkem, kui oleks vähem parastamist ja kahjurõõmu neilt, kes tegijate tegemisi kajastavad.

Ole vaba!

Statoili intressi- ja kuumaksuvaba krediitkaardiga tasud toodete ja teenuste eest k천igis Statoili jaamades 체le Eesti.

Telli Statoili krediitkaart www.statoil.ee/krediitkaart.

“Tippsportlased oskavad hinnata kvaliteeti, sest nad on harjunud elama ja töötama ideaalsetes tingimustes. Seda pakub meile ka Tallink.”

Jüri Tamm Eesti Sportlaste Ühenduse esimees

Korralda merel!

Koolitused, K oolitused, sseminarid, eminarid, k kliendiüritused, liendiüritused, ffirmaüritused, irmaüritused, ttähtpäevad ähtpäevad jja ap peod eod d koos laitmatu korraldusega: • 1-päevased üritused Tallinn-Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval • 1 ööbimisega üritused kruiisil Helsingisse • 2 ööbimisega üritused kruiisil Stockholmi Tutvuge meie võimaluste ja erinevate päevakava näidistega www.tallink.ee/yritused Küsige personaalset pakkumist grupid@tallink.ee