AASTA ETTEVÕTJA 2015

Aasta Ettev천tja 2015

21. oktoober 2015

Aasta Ettevõtja toetaja alates 2008

LEXUS ANNAB AU Lexus tunnustab ettevõtjat, kes julgeb olla teerajaja. Ettevõtjat, kes oskab pöörata teel olevad tõkked enda kasuks ning näeb võimalust seal, kuhu teised ei oska vaadata.

Hübriidmaastur NX 300h Soovituslik hind alates 41 990 €

LEXUS.EE

Lexus Eesti

Registreeruge proovisõidule tel +372 619 0010 Peterburi tee 1, 11415 Tallinn, info@unelmauto.ee

LEXUS TALLINN

Lexus NX 300h kombineeritud kütusekulu on 5,1 l/100 km. Kombineeritud CO2 emissioon on 117 g/km.

SUJUV VAIKNE TÕHUS

Aasta Ettevõtja 2015

Ettevõtja teeb suureks ambitsioon – tahe saavutada foto Ernst & Young

Ranno Tingas Ernst & Young Baltic, partner

Aasta Ettevõtja 2015 Väljaandja AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja Toivo Tänavsuu toivo.tanavsuu@ekspress.ee Kujundus Tuuli Prees Korrektuur Katrin Hallas KOOSTÖÖPARTNER

H

iljuti ettevõtjate seas korraldatud globaalse uuringu järgi plaanib 47 protsenti neist luua uusi töökohti. Kui sama küsimus esitati 60 riigi World Entrepreneur of the Yeari konkursi võitjatele ehk aasta ettevõtjatele, siis oli see protsent lausa 77. Suurte ettevõtete juhtide hulgas tehtud küsitluse puhul oli see näitaja vaid 27 protsenti. Ettevõtjad tahavad saavutada ja vallutada, palgalised juhid on tagasihoidlikumad.

Ettevõtjad ja ettevõtliku meelega inimesed loovad töökohti, nad julgevad mõelda eelarveridadest kaugemale.

Siinjuures on lahe, et julgeid ja ettevõtlikke inimesi tuleb järjest juurde. Noorte hulgas korraldatud üleilmse uuringu kohaselt arvas 65 protsenti neist, et tahavad alustada oma ettevõttega, kusjuures 27 protsenti teeks seda kohe ja 38 protsenti pärast õpipoisiaastaid mõnes töökohas.

Ettevõtlus on parim viis majandusliku edu saavutamiseks. Edu on palju maha tehtud, kuid tegelikult on ettevõtjate edukus väga oluline kogu ühiskonnale, sealhulgas sotsiaalsfäärile, hoolekandele ja muule inimlikule. Kaastundlik ja tegus saab olla inimene, kes on edukas – tal on, mida jagada, ja reeglina ta ka teeb seda. Majanduslikku edukust tuleb kindlasti tunnustada, mida Aasta Ettevõtja patroon, president Toomas Hendrik Ilves on ka Eesti riigi nimel teinud.

Kõik aasta ettevõtjad on selge visiooniga ja suure südamega. Selle kinnituseks oli Eesti aasta ettevõtja 2012 Ruth Oltjer kutsutud käesoleval aastal konkursi žüriisse valima maailma aasta ettevõtjat. Ka tema osales otsustamisel, mille tulemusena pälvis tiitli Süüria beduiinipoisist miljardäriks tõusnud Prantsuse ettevõtja Mohed Altrad.

Peagi selgub, kes on Eesti aasta ettevõtja 2015, kellel on võimalus mõelda ja tegutseda veel suuremalt ning olla oma optimismiga inspiratsiooniks teistele.

Eeskuju on innustav ning mida rohkem on inimesi, kes tahavad ettevõtjana edu saavutada, seda edukam on kogu meie ühiskond. Ettevõtjate edu muudab Eesti paremaks ning Eesti ettevõtjate rahvusvaheline edu muudab paremaks maailma. Maailma parandamise missioon elab igas ettevõtjas. See teebki ettevõtja suureks – ta lahendab nutikalt ära probleemid, mis vaevavad kogu ühiskonda. Selle pealt veidi teenida on igati mõistlik.

Edu ja kasumit!

3

Aasta Ettevõtja 2015 konkursist

Parimatest parimad Eestis ja Monacos

N

ovembri alguses selgub, kellest saab Eesti aasta ettevõtja 2015.

Parimatest parim, kes sõidab meie riiki esindama Monacosse maailma aasta ettevõtjate konkursile.

EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi muudab tähelepanuväärseks asjaolu, et ei valita üksnes numbrite poolest suuremat ja edukamat, vaid hinnatakse inimest, kes seisab ettevõtte suureks ja edukaks kujunemise loo taga.

Hindamisel lähtutakse ettevõtjast kui persoonist, võttes arvesse tema suhtumist ettevõtlusse laiemalt, panust Eesti majanduse arengusse, uute töökohtade loomist ning majandusnäitajaid. Tähelepanuta ei jäeta ka ettevõtja sotsiaalset jalajälge ja ärieetikat.

Käesoleval aastal said Eestis konkursi osalemiskutse enam kui 1500 ettevõtjat, mis on silmapaistev number.

Nende seast valiti välja finalistid kuuest ettevõttest, kellega saate lähemalt tuttavaks juba järgnevatel leheveergudel. Konkursi patroon president Toomas Hendrik Ilves märkis eelmisel aastal võitjat välja kuulutades, et ettevõtjatele on taganud edu eelkõige pühendumine ja pikaajaline panus oma valdkonda, samuti teistest suurem nutikus ja pikk pilk tulevikku. Sellega on nad kahtlemata eeskujuks teistele, mis on ka Aasta Ettevõtja konkursi laiem eesmärk – tõsta ühiskonnas esile häid näiteid ettevõtlusest ning innustada sellega veel rohkemaid inimesi ettevõtlusega tegelema ja viljelema ettevõtlikku mõttelaadi.

Lisaks põhivõitjale soovib EY konkursiga esile tõsta ettevõtjaid, kes on andnud Eesti majandusarengusse eriti pikaajalise panuse. Nende teotahteliste ja inspireerivate inimeste tunnustamiseks annab EY välja lisaks ettevõtja elutööpreemia. Möödunud aastal pälvis selle tunnustuse Rootsis sündinud ja pikka aega Eestis ettevõtjana tegutsenud OÜ Merinvest nõukogu liige Enn Meri, kelle ettevõte tegeleb Saaremaal Euroopa autotööstusele kummist detailide tootmisega, olles täna üks suurimaid tööandjaid piirkonnas.

Eesti Aasta Ettevõtja 2015 ja ettevõtja elutööpreemia laureaat selgub 5.

4

novembril. Enne seisab finalistidel ees veel põhjalik intervjuude voor sõltumatu žürii liikmetega, mille põhjal langetatakse lõplik otsus. Eesti Aasta Ettevõtja 2015 võitja kuulutab sel aastal välja peaminister Taavi Rõivas.

Kuid Eesti aasta ettevõtja jaoks ei ole konkurss sellega veel sugugi läbi.

Kohaliku tiitli võitjal tuleb kevadel sõita Monacosse, kus ta konkureerib 60 ettevõtjaga teistest riikidest juba maailma aasta ettevõtja ehk World Entrepreneur of the Yeari tiitlile. Ürituse mastaapsusest räägib selgelt ka fakt, et Monaco on koht, kus saavad kokku ja vahetavad ideid ärimaailma absoluutsesse tip-

Eesti on väike riik ning meie tugevus peitub inimestes, kelle ettevõtlik meelelaad, innovaatilised ideed ja usaldusväärsus on aidanud Eesti ettevõtetel kasvada ning liikuda rahvusvahelistele turgudele. Konkursiga soovib EY tuua avalikkuse ette põnevaid edulugusid ning tunnustada ja tänada kõiki Eesti ettevõtjaid nende pühendumuse ja tehtud töö eest!

pu kuuluvad tegijad – selle külalisesinejateks on olnud sellised nimekad isikud nagu Nobeli auhinna laureaat ja endine ÜRO peasekretär Kofi Annan ning elustiiliguru Martha Stewart, Starbucksi keti tegevjuht Howard Schultz, Ford Motor Company juhatuse esimees Bill Ford ja Twitteri kaasasutaja Biz Stone.

Maailma aasta ettevõtja tiitlile on varem kandideerinud teiste seas Delli arvutite looja Michael Dell, portaali LinkedIn asutajad Reid Hoffman ja Jeff Weiner, maailma suurima internetikaupluse amazon.com looja Jeff Bezos ja Eestiski tuntud maailmakuulsa

Eesti aasta ettevõtjad läbi aegade Jüri Raidla, Advokaadibüroo Raidla Ellex (2014) Peeter ja Priit Rebane, BDG Holdings OÜ (2013) Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS (2012) Priit Alamäe ja Taavi Kotka, Nortal AS (2011) Peter Hunt, Wendre AS (2010) Indrek Sepp, Pristis AS (2009) Jaan Puusaag, Krimelte OÜ (2008)

Cirque du Soleil’ asutaja Guy Laliberté.

Konkursil on osalenud kõik varasemad Eesti Aasta Ettevõtja tiitlivõitjad. Nad kõik on kinnitanud, et konkurss annab suurepärase võimaluse suhelda rahvusvahelise meedia ja teiste riikide parimate ettevõtjatega nii oma ärisektorist kui laiemalt, luua uusi kontakte ning kuulata eri riikide tipptegijate põnevaid lugusid.

Maailmas on aasta ettevõtjat valitud juba peaaegu kolmkümmend aastat. Sellega alustas EY USAs aastal 1986 ettevõtjatele suunatud konkursiga Entrepreneur Of The Year. Konkurss on toonud avalikkuse ette tuhandeid silmapaistvaid ettevõtjaid üle kogu maailma.

Eestis käivitus Entrepreneur Of The Year ehk EY Eesti Aasta Ettevõtja konkurss 2008. aastal ning tänavu valitakse parimat ettevõtjat juba kaheksandat korda.

Kristiina Gutor EY Eesti Aasta Ettevõtja 2015 programmijuht

ALATI KIIRED JA PERSONAALSED LAHENDUSED

Külli Müür Ostujuht NOTE Pärnu OÜ

NOTE Pärnu OÜ on NOTE AB tütarettevõte. Meie põhitegevus on elektroonika allhanke teenuse pakkumine. Toodete koostamiseks impordime materjali kogu maailmast.

Meie jaoks on oluline alati täpne ja kiire tarne. Balti Logistika on olnud meie jaoks väga hea partner Hiina suunal – teenuse

kvaliteet on olnud väga hea ning oleme saanud kuludes kokkuhoidu. Situatsioonides, mis nõuavad kiiret reageerimist, oleme saanud alati parimaid lahendusi.

www.logistika.ee

Aasta Ettevõtja 2015 konkursist

Meie Andresed ja Pearud Tänavused Eesti Aasta Ettevõtja konkursi finalistid on kas kangekaelsed või uuenduslikud. foto tanel meos

Reet Roos Eesti Aasta Ettevõtja 2015 žürii liige

O

salesin Eesti Aasta Ettevõtja 2015 žüriis, aidates siinsete ettevõtjate hulgast välja sõeluda parimaid. Ehkki intervjuudel rääkisid nad põhiliselt oma firmast ja selle loomisest, hindasime ettevõtjat ennast.

Liidrit, tema meelelaadi, strateegiaid ja edu. Ühiskondlikku mõju, innovatsiooni ja sotsiaalset vastutust.

Aga kuidas valida parim liider? Milliseid liidreid Eesti ettevõtlus üldse vajab?

Meie majandust kimbutab pidev tööjõu vähenemine. Eesti Panga andmetel väheneb järgmise viie aastaga Eestis töötajaskond 30 000 inimese võrra. Selle protsessi tulemusel tõusevad küll palgad, kuid mitte töötajate motivatsioon.

Töökäte vähenemine jõuab ettevõtja õuele pigem lahkumisavaldustena.

Häid inimesi ostetakse üle, kuid suurem palganumber ei pane inimesi innukamalt ja loovamalt töötama ega paranda ka tööviljakust.

Järelikult peab hea äriliider olema hea motivatsioonikõneleja. Täpselt nii, nagu suutsid sütitada Eesti Aasta Ettevõtja konkursi finalistid žüriiliikmeid, peaks hea juht hoidma üleval ka oma töötajate sisemise innukuse taset. Ettevõtte sihtide ja visioonide seadmine on nagu sporditiimi treening. Sellest sõltub vägagi olulisel määral firma majandusedu.

Kuidas süüdata inimestes lõkkele nende loovuse ja energia täius?

Töötajasse investeerimine on ainult üks väljakutse tänaste juhtide laual.

Palju räägitakse ettevõtluses ka moodsatest IT-lahendustest, inimeste asendamisest robotitega, töökeskkonna meeldivaks kujundamisest, sotsiaalsest vastutustundlikkusest.

Võti on leida strateegia, mis toob välja sünergia innovatsiooni ja tehnoloogia vahel, uue juhtimise ja mõtteviisi. Strateegia, mis viib intelligentsete, nutikate ja visiooniga äriotsusteni 6

Reet Roosi hinnangul saadab edu ettevõtjaid, kes lähevad oma valdkonnas süvitsi ja julgevad teha teisiti.

ning tõmbab ettevõtte töötajad protsessi kaasa.

Eesti majanduse väljavaated pole praegu just kiita. Eesti Panga president Ardo Hansson näeb tulevikku pigem hallides toonides. Eriti keeruliseks teeb ettevõtjate jaoks olukorra pidevalt muutuv ärikeskkond – prognoosimatus pikas perspektiivis.

Näiteks investeerimispanganduses räägitakse lühikesest ehk spekulatiivsest investeeringust, mille vastand on

pikk, tark ja vastutustundlik ehk „hea“ investeering.

Aga kuidas sa selliseid „häid“ ja pikki investeeringuid teed, kui tulevik on ebaselge ja usk stabiilsesse majanduskasvu nõrguke?

Maailm on kahtlemata muutunud.

Palju uudislikku, millega täna välja tullakse, ei pruugi viie aasta pärast enam aktuaalne olla (näiteks QR-kood), või on suisa unustatud (loodetavasti seesama QR-kood). Muutused on praegu eriti kiired.

Sellises olukorras ahvatlevad ettevõtjaid pigem „lühidistantsid“: kui just ei rajata elektrijaamu või sadamaid, siis soovitakse, et kõik investeeringud võimalikult kiiresti ära tasuks.

Ettevõtjatel napib julgust teha investeeringuid, millelt võtavad dividende alles järeltulevad põlved. Kuid just sellise söakuse ja visiooni olemasolu iseloomustab parimaid liidreid.

Tänavusi finaliste analüüsides meenus Bill Gates, kes on öelnud, et riskikapital on rumal ja tal on haletsusväärne õnnestumise tõenäosus. Ent kui sellest tekib vahel mõni edulugu – keegi „kogemata“ rahastab järgmist Google’it –, siis ülistavad riskikapitali kõik.

Nii on ka tänaste ettevõtjate võimalused paljuski hoomamatud. Töökad ja konservatiivsed vana kooli ettevõtjad pole paremad kui need, kes usuvad vaid progressi kuni tehisintellektini välja (ja vastupidi).

Eduvõrrandis on palju muutujaid.

Ent üks printsiip näib kindlalt töötavat: maailmas on järjest rohkem infot ja teadmisi. Inimene suudab seda kõike järjest vähem haarata. Seetõttu löövad tulevikus läbi ettevõtjad, kes lähevad oma valdkonda väga süvitsi sisse, sepistavad seal uusi innovatsioone, mudeleid ja konkurentsieeliseid.

Mida saame järeldada Eesti ettevõtluse kohta konkursi finalistide elu- ja ärilugude põhjal?

Esiteks, kangekaelsete päralt on maailm! Ainult ütle, et miski on võimatu, ja ma tõestan sulle jalamaid vastupidist.

Julgus teha teisiti ja ette võtta või-

Aasta Ettevõtja 2015

matut võiks Eestis olla veelgi rohkem levinud.

Hea näide on rõivaäris tegutsev finalist Kristi Täht, kes julgeb allhangete maailmas koondada enda alla kogu tootmisahela kõik lülid kangatootmisest kuni oma kaupluseketini välja.

Ta julgeb küsida kõrgemat hinda olukorras, kus Maratist palju suuremad tegijad elavad ühest allahindlusest teiseni. Kristi vastandub odavale Aasia tekstiilitööstusele eestimaise töö parema kvaliteediga, mida võimaldab kallim bambuskangas.

Vastuvoolu ujuja on ka Heinar Põldma, kes võtab ette teha Eesti oma rõivabrändi Denim Dream ja viia meie rõivadisain sellega maailma.

Samast mastist kanged mehed on finalistid Arli Kanter ja Üllar Püvi. Ka nende turbatootmise edu taga on hea kvaliteet, mitte madal hind. Investeeringud innovatsiooni tehakse omavahenditest, erinevalt konkurentidest on efektiivsus suur ja tehases valitseb kord ning puhtus.

Miks küll meenub nende lugudega seoses jonnakas eesti meel „Tõest ja õigusest“?

Mainitud kolmel finalistil on ühine toimimisviis – muuda oma turgu ja selle standardeid kliendile paremaks, mitte soodsamaks. Kui sul pole jõudu püsida konkurentsis odavama hinnaga, siis hoopis tõsta hinda – loo uus kvaliteet ja tase.

Teine seltskond on pealetulev põlvkond, kes ajab uut ja moodsat tarka äri.

Esimest aastat vallutas see põlvkond tänavu Transferwise’i asutajate kujul Äripäeva rikaste edetabeli. Ka see on märgiline.

Nortalist välja kasvanud ZeroTurnaround ehitas tarkvaraarendajatele maailma parimad tööriistad ja muutis seeläbi programmeerijate töö palju viljakamaks. Kõlab nagu kullapalaviku ajal labidate müük!

Kuna ZeroTurnaroundil on tunduvalt parem toode kui lähimal konkurendil, saab ta dikteerida ka hinda. Firma arendusmeeskond töötab Eestis terve maailma heaks – võimas, kas pole?

Aavo Kokk Catella Corporate Finance tegevpartner

Hans H. Luik Ekspress Grupi suuromanik

Marika Priske sotsiaalministeeriumi kantsler

Meelis Atonen Tavidi nõukogu liige

Reet Roos Inspired Universal McCann omanik

Viljar Arakas EFTEN Capitali tegevjuht

(žüriis alates 2010)

(žüriis alates 2008)

(žüriis alates 2011)

fotod tiit blaat, ilmar saabas, tanel meos, sven arbet

Eesti Aasta Ettevõtja 2015 žürii liikmed

(žüriis alates 2013)

Jüri Raidla advokaadibüroo Raidla Ellex vanempartner

EY Eesti aasta ettevõtja 2014

Sarnaselt ZeroTurnaroundi noore ettevõtja Jevgeni Kabanoviga peavad ka Admiral Marketsi omanikud ja uue Inbanki juhid enda eduks hoopis IT arendust. Pank ei ole enam peamiselt finantsettevõte, vaid IT-firma.

Kõik kolm targas äris toimetavat finalisti on investeerinud projektidesse, mille tulemusena vähendatakse inimtöötundide arvu äriprotsessis. Nad on innovaatorid parimas mõttes. Juba ammu pole Eesti enam ainult odav allhankemaa.

Kokkuvõttes on Eesti Aasta Ettevõtja 2015 konkursil eredamalt säranud

staare kahte liiki – ühed kujundavad ise oma turul reeglid, panevad paika teenusstandardid, loovad uue taseme ja on oma valdkonna liidrid, ning teised panustavad innovatsiooni inimtöötundide vähendamise protsessis.

Kahtlemata on Eestis säravaid ideid ja töökaid inimesi. Meil on eriliselt väike ja lahe riik, kuhu sündimine on nagu loto peavõit. Keerame oma väiksuse enda kasuks, liidame andresliku tööoskuse ja pearuliku jonni innovatsiooniga ja spetsialiseerumisega. Kujundame sellest edu teejuhi Eesti uue põlvkonna ettevõtjate jaoks.

7

Aasta Ettevõtja 2015

t

s finali

„Meie jaoks on hea, kui maailmas on mõni kriis“ Tallinnast pärit Dmitri Lauš (35) ja Peterburis üles kasvanud Alexander Tsikhilov (43) on kümmekonna aastaga üles ehitanud rohkem kui kolmekümnes riigis tegutseva valuutakauplemisteenuse Admiral Markets.

Mikk Salu

L

isaks valuutadele pakub Admiral Markets võimalust kaubelda metallide, toorainete, aktsiate ja muuga, aga põhiäri käib siiski valuutaturgudel. Tähtis on, et firma ise ei kauple, vaid pakub kauplemisteenust.

Teatud mõttes on tegu infotehnoloogiaettevõttega, kes arendab tarkvara, mille abil on võimalik valuutadega kaubelda.

Kui keegi ostab internetipoest näiteks kas või jalgratta, siis Admirali äri võib ette kujutada nii, et nende kliendid lähevad Admiral Marketsi kodulehele, logivad sisse oma kauplemiskontole

8

(konto avamiseks tuleb ennast muidugi registreerida ja kontole deposiit kanda) ja ostavad lõpuks Admirali pakutud veebiteenuse kaudu dollareid, müüvad eurosid, ostavad Šveitsi franke ja müüvad Jaapani jeene.

Seda võib nimetada ka valuutadega spekuleerimiseks. Keegi usub, et dollar tõuseb, ja ostab dollarit. Keegi usub vastupidi, et euro tõuseb, ja ostab hoopis eurosid. Lõpuks üks neist võidab ja teine kaotab, aga Admiral, kes võimaldab need tehingud oma kauplemiskeskkonnas teha (ning pakub lisaks veel ka nõu), teenib tehingutelt oma teenustasu.

Üle miljoni konto Registreeritud kauplemiskontosid on Admiral Marketsil üle miljoni, aga aktiivseid kasutajaid (kes teevad tehinguid iga kuu) umbes 16 000–17 000.

Eestis on aktiivseid kliente tuhande ringis, kõige rohkem on neid Poola, Tšehhi ja Saksamaa turgudel. Ent haare ulatub ka Euroopast välja, Austraaliast Uruguayni.

Praktilise poole pealt tähendab see seda, et kui vaja, tuleb teha tööd ja pidada konverentskõnesid ka keskööl. 85 protsenti Admiral Marketsi klientidest on mehed, enamikus noored kuni keskealised. Tüüpiline klient on 35aastane

foto admiral markets

Aasta Ettevõtja 2015 Admiral Markets AS

2014 2013 Müügitulu 16 mln € 17,1 mln € Ärikasum 1,6 mln € 3,7 mln € Töötajaid 214 236 Osalused Alexander Tsikhilov 75%, Dmitri Lauš 20% vus, võidud ja kaotused käivad käsikäes. Sama loomulikult tulevad seega ka vaidlused ja süüdistused: kes tegi vea, kas kaupleja või kauplemisteenuse pakkuja?

Admiral Marketsi ärist on vahel raske sotti saada isegi finantsinimestel, kuid numbrid on Dmitri (vasakul) ja Alexanderi firmal igati kenad.

mees, kel on juba olemas oma äri, tihti IT taustaga, ja loomulikult peab olema vaba raha.

Siin artiklis pole mõtet süüvida valuutakauplemise peensustesse. See on keeruline, võõrsõnu ja tõlkimatuid termineid täis maailm. Kes on asjatundja, teab niigi. Kes pole, see ei saaks niikuinii aru – tuleks aastaid õppida.

Valuutakauplemisteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on maailmas sadu.

Enamik on marginaalsed tegijad, tihti kompavad nad ka legaalse ja mittelegaalse, eetilise ja mitte-eetilise äri piire. Admiral Markets on aga juba piisavalt suur ja piisavalt tuntud. Kes tunneb huvi, see leiab internetist piisavalt arvustusi eri valuutakauplemisteenuste, sealhulgas Admiral Marketsi kohta – mis on head, mis on vead, mis plussid, mis miinused.

Kauplemine on riskantne tege-

Üks mees tantsis balletti Enne ärisse sattumist olid Lauš ja Tsikhilov hoopis teise ala mehed. Lauš tantsis Estonias balletti ja selle kõrvalt hakkaski vaikselt kauplemisega tegelema.

Tekkisid esimesed kogemused, huvi valdkonna vastu ja lõpuks ka raha, et oma firma teha.

Tsikhilov on aga pärit Venemaalt Peterburist ja nägi oma tulevikku hoopiski muusikas. Kakskümmend aastat tagasi hakkas ta Peterburis internetiteenust pakkuma. 1999. aastal liikus valuutakauplemise juurde ja asutas firma Admiral Investments & Securities.

Kaks aastat hiljem said Lauš ja Tsikhilov tuttavaks. Esialgu tegutses Lauš nii-öelda frantsiisi alusel, kuid siis ühendasid kaks meest ärid ning asusid tegutsema partnerite ja kaasomanikena.

2008. aastal kolis Tsikhilov oma ärid Venemaalt Eestisse. Sealtmaalt sai Admiralist Eesti ettevõte, millest Tsikhilovile kuulub umbes 75 protsenti ja Laušile 20 protsenti.

Möödunud aastal töötas Admiral Marketsis üle 200 inimese, natuke vähem kui aasta varem. Põhjus selles, et mullune oli firmale suhteliselt raske aasta: tegeleti kulude kärpimisega ja efektiivsuse parandamisega. Ka müügitulu kukkus 17 miljonilt eurolt 15,9 miljonini.

2014. aasta oli maailmamajanduses suhteliselt rahulik. Valuutad eriti ei liikunud ja valuutakauplejate populaarseim paar – dollar-euro – püsis stabiilsena. Kauplejad olid loiud, tehinguid tehti vähem ja Admiral sai vähem teenustasusid. Lauš ütlebki, et nende äris on head ajad siis, kui on kriis. Kui on mingi jama, siis hakkavad valuutakursid liikuma, volatiilsus tõuseb, kaup-

lejate näpud hakkavad klaviatuuridel (kuigi 40 protsenti tehingutest tehakse juba mobiilide vahendusel, nii et sõna „klaviatuur“ kaotab aegamööda oma tähtsust) nobedamalt klõbistama ja Admiral saab rohkem teenustasusid.

Firma ajaloo rekordkuu oligi äsja, käesoleva aasta augustis. Nii Ameerika kui Hiina börsil toimusid suured muutused – täpsemalt rängad kukkumised – ja see pani ka valuutakursid kiiresti kõikuma. Kaubeldi hoogsalt ja Admiral teenis kopsaka summa.

Probleem: Eestit ei teata Juriidiliselt on Admiral Markets AS Eesti firma, mille tegevuse järele valvab siinne finantsinspektsioon. Suurbritannias on Admiralil tütarfirma, mille tegevust reguleerib sealne järelevalve Financial Conduct Authority (FCA). Kauplemise sisulise poole pealt võib Admiral Marketsit pidada ka Briti ettevõtteks. Ka turunduses esitletakse ennast sageli Briti firmana.

See on paratamatus, millega on kokku puutunud paljud rahvusvahelise suunitlusega Eesti firmad. Eestit ei teata, ja kui ei teata, siis ollakse kahtlevad.

Seega on parem end esitleda Suurbritannia ettevõttena.

Lauš võrdleb Admirali tegevust eestlaste Transferwise’iga: enamik töötajatest on Eestis ja siin tehakse ära suur osa tööst, aga turunduslikel ja juriidilistel kaalutlustel (finantsmaailmas maksab Briti regulatsioon märksa rohkem kui Eesti oma) opereeritakse eelkõige Londoni sildi all.

Tööjaotuse osas on Tsikhilov ja Lauš ülesanded ära jaganud nii, et esimene tegeleb peamiselt firma laienemise küsimustega, toimetab välisturgudega, lendab ringi ja avab turgudel uksi. Lauš omakorda juhib kogu tegevuse köögipoolt.

Meeste iseloomud on erinevad, aga omavaheline klapp on hea. Tsikhilov on eluaegne õppija: kaks magistrikraadi, üks Venemaal ja teine Šveitsis. Hiljuti kaitses ta Zürich Swiss Business Schoolis ka doktorikraadi inimeste motiveerimise teemal.

Lauš ütleb oma sõbra ja äripartneri kohta muigamisi, et ilmselt läheb ta varsti järjekordset doktorit tegema ja seekord ajaloos, sest ajalugu on Tsikhilovi suur hobi. Tsikhilov figureerib ka Äripäeva rikaste edetabelis, kus ta paigutati 23 miljoni eurose varandusega 105. kohale.

9

Aasta Ettevõtja 2015

t

s finali

Äripartnerid: Ema Kristi ja tütar Krystal käivad ärireisidel sageli koos.

Täht, kes ostis Marati foto rauno volmar

Kristi Täht (33) võttis pangast laenu ja ostis kolme kuu jooksul välismaalastelt tagasi kaks ettevõtet – legendistaatuses pesutootja Marati ja Sindi tekstiiliettevõtte Qualitex.

Kirsti Vainküla

„E

i, täna ma ei saa. Homme ka ei saa, olen Sindis. Esmaspäeval ei saa, mul on siis notar. Teisipäeval olen Sindis tehases. Nädala lõpus lendan Ameerikasse.“ Kohtumist Kristi Tähega on keeruline paika panna. Telefonikõned lõppevad ruttu ning jätkuvad sõnumitega. Koosolek koosoleku otsa.

Lõpuks leiab ta siiski aja, saabub kohtumisele tossudes ja mustades retuusides. Ilma meigita, sest hindab loomulikku ilu ega värvi end argipäeviti peaaegu kunagi. Tere asemel kallistab.

Ta tunnistab, et tunneb enim puudust ajast. Ööpäev võiks kesta rohkem kui 24 tundi. Selle aja kohtumiseks näpistab Täht osaliselt oma trenniajast.

Pärast kohtumist ootab jooksuring.

Naise olemus avaldub juba esimestel minutitel. Ta lööb enesekindluse10

ga, on pühendunud ning jutulaadilt ülitemperamentne. Ometi imestab ta, et jõudis Eesti Aasta Ettevõtja finaali.

Kui Täht mullu EVEA aasta naisettevõtja tiitli pälvis, ei tahtnud ta alguses tseremoonialegi minna. Õmblusmasinate surina või tehaseliinide keskel tunneb ta end märksa kindlamalt kui rambivalguses endast rääkides.

Ta on sedagi kogenud, et naisi ei võeta äris vahel tõsiselt: ei saa ju ometi olla nii, et pikkadele jalgadele ja ilusale näole antakse äritegemisoskus kaasa?! „Olen neid projekte ööd ja päevad kirjutanud, ise kõik laenud pangast välja rääkinud. Riskid võtnud. Keegi pole mulle mitte kunagi midagi andnud,“ selgitab Täht oma teekonda.

Tolle EVEA auhinna võttis ta siiski vastu, sõnades: „Tänu sellele auhinnale ei saa ma rikkamaks ega rohkem kliente. Homme pean jälle tööle mine-

ma ja arveid maksma. Tööd pean endiselt edasi tegema.“ Tema jaoks ei piisa Eesti turule jäämisest ega ka Skandinaaviast, siht on ambitsioonikam.

Marati ost tegi tuntuks Kristi Täht tõusis tähena äritaevasse mullu kevadel, kui ostis välismaalastelt tagasi tekstiilivabriku Marat. Talle ei seostunud Marat nõukaaja pesumudelitega, pigem oli see positiivne märk Eesti ajaloost. Täht oli oma väikese õmblusfirmaga Katarina allhanke korras Maratile juba riideid tootnud ning teadis, mida ostab.

Teda ei huvitanud kinnisvara, vaid Marati poed, kaubamärk ja tooted.

Ta vajas kohta, kus oma lasterõivaid müüa. Swedbank uskus tema äriprojekti ja andis Marati ostuks raha.

Seitse aastat tagasi asutatud Katarinale kuulub Tähe vanemate loodud kaubamärk HIPO. Alguses õmbles ta linasest riidest rõivaid allergikutest lastele, kuid siis otsustas osaleda beebipakkide riigihangetes nii Tallinnas kui Soomes, konkureerides Põhjamaade tuntud kaubamärkidega. „Soomes sünnib 60 000 last aas-

Aasta Ettevõtja 2012

Anname sinu kohalikule ärile rahvusvahelise mõõte!

Anname Anname sinu sinu kohalikule kohalikule ärile ärile rahvusvahelise rahvusvahelise mõõte! mõõte!

Anname sinu kohalikule ärile rahvusvahelise mõõte!

Toomapuiestte Toomapuiestte Toomapuiestte 17aTallinn 17a Tallinn Tallinn Toomapuiestte 17a17a Tallinn 6309660 tel+372 +372 tel +372 6309660 6309660 tel tel +372 6309660 interlex@interlex.ee interlex@interlex.ee interlex@interlex.ee interlex@interlex.ee www.interlextranslations.com www.interlextranslations.com www.interlextranslations.com www.interlextranslations.com

foto andres putting

Aasta Ettevõtja 2015 Kristi Täht on ambitsioonikas, kuid mitte edev juht. kõige kindlamini tunneb ta end õmblusmasinate surina või müügitöö keskel.

tas ja kui ma 2009. aastal esimest korda mõtlesin, et tahan seal osaleda, siis öeldi: elu sees ei pääse sa löögile,“ mäletab Täht.

Just see, et keegi temasse ei uskunud, andis talle tohutu jõu. Soome keelt oskamata oli vaja esitada 160 lehekülge mitmesuguseid sertifikaate ja kvaliteedipabereid.

Naine mäletab, kuidas ta vahetult enne tulemuste selgumist ühel laadal oma linaseid tooteid müüs. Päike paistis, ilusad beebiriided lehvisid stangel.

Korraga otsustas ülelendav lind kolm toodet ära märgistada. Täht ei hakanud halama, pani määrdunud riided kilekotti ja viis autosse.

Sinna jäid need kuudeks. Ent intsident oli õnne ettekuulutus: Soome riik valiski oma beebipakki välja just need kolm „märgistatud“ toodet – mütsi, bodi ja sipupüksid. Järgmisel aastal lisandus veel unehaalar.

Viie aasta jooksul on Tähe firma Soome saatnud 600 000 toodet. Neist vaid seitse on kvaliteediprobleemide tõttu tagasi saadetud.

Oma tugevaks küljeks peab Täht oskust müüa – ja ka osta. Kolm kuud pärast Marati ostu sammus ta taas panka, sooviga soetada ka Sindi tekstiiliettevõte Qualitex. Ärinaine vajas sõltumatuse saavutamiseks kontrolli kogu tekstiilitööstuse ahela üle: Qualitexis valmib kangas, Katarinas õmmeldakse riided valmis (ja 12

osaletakse hangetel) ning Marati esinduspoodides leiab kaup ostja. Pankurid olid ärijuhtimise bakalaureusekraadiga Tähe jutu suhtes veidi skeptilised, kuid tehing sai siiski nende abil teoks.

Nüüd on Tähel Qualitexis 51protsendiline enamusosalus.

Maratist on tänaseks kujunenud stabiilne äri. Aastas müüakse üle Eesti asuvates esinduspoodides 130 000 toodet ning see on Eesti puhul ka piir. Aga mitte Tähe piir.

Ameerika unelm Sel suvel sõitis naine koos üheksa-aastase tütrega kolmeks kuuks Ameerikasse. Ta võttis kaasa oma firma bambuskangaste kollektsiooni ning tootekataloogid. Ta läks otsima uut turgu.

Täht teadis, kui mõttetu on saata rõivatööstusesse e-kirju – seda teevad tuhanded Pakistani ja India tekstiilitöösturid niigi.

Qualitex AS, Marat OÜ, Katarina OÜ

2014 2013 Müügitulu 4,6 mln € 0,3 mln € Ärikasum –2,5 mln € 0,05 mln € Töötajaid 143 11 Osalus Kristi Täht - Marat OÜ ja Katarina OÜ (100%), Qualitex (51%)

Astunud lennukilt maha, hakkas ta mõtlema, kellele oma tooteid pakkuda. Ülikondi tootvasse firmasse polnud mõtet minna, sest ülikondi ta Sindis ei tee.

Selle asemel leidis ta guugeldamise teel potentsiaalsed uued kunded spordirõivaste pakkujate hulgas.

Bambustrikotaažist kollektsiooniga loodab naine konkurentidest eristuda. Üha enam inimesi hindab tervislikke eluviise ja eelistab looduslikke materjale. Bambusest spordiriided on eriti pehmed ja mugavad. Neid võib pesemata kasutada kolm korda järjest.

Tooted ja kataloogid kilekotiga näpu otsas, astus Täht esimesena sisse ühte Los Angelese ettevõttesse, kelle reklaamnäoks on Hollywoodi tuntud näitlejanna. „Kas teil on kohtumine kokku lepitud?“ küsis sekretär uhkes, peeglitest ja klaasist helkivas tornis külalist tervitades. Täht oleks väga tahtnud jaatavalt noogutada, kuid oli aus ja raputas pead.

Kuulnud, et juhatuse esimehega kohtumine pole võimalik, sest selle peab mitu kuud ette broneerima, teatas südikas eestlanna: „Ma lendasin siia 19 tundi, ma ei lähe siit enne minema, kui olen temaga kohtunud!“ Ta istus fuajeesse diivanile ja jäi juhatuse esimeest ootama. Veidi guugeldas, sest mees oli vaja nüüd nägupidi ära tunda ja enne kabinetti kinni pidada.

Aasta Ettevõtja 2015 Ja järgmisel hetkel sealt ta tuligi. Härra tegi üllatunud näo – „Kas ma olen mingi kohtumise kogemata ära unustanud?“ –, kuid Täht asus kohe asja juurde: „Mul on toode, mida tahan teile müüa aastas kolm miljonit ühikut!“ Härra silmitses külalist imestunud pilgul. „Palun vaadake neid. Ma ei lahku enne,“ teatas Täht resoluutselt. Ise mõtles: kui see mees talle selja keerab, kaotab ta oma võimaluse.

Ameerika rõivatööstur kutsus naise kabinetti. Õhtusöögilgi jätkunud vestluse tulemusena on täna selles firmas mitmed Qualitexi kanganäidised, ehkki riided otsustas firma ise disainida.

Euroopa disain Ameerikas ei müü, sai naine ookeani taga selgeks. Lõplik kokkulepe pole tal ameeriklastega veel sündinud, kuid uksed on avatud.

Samamoodi astus ambitsioonikas daam eri ettevõtetesse sisse Las Vegases ja New Yorgis. „Vara on veel rääkida ühisest ärist, kuid kontakti saamine on esimene samm edu poole. Kui sa ei armasta oma asja, siis ei õnnestu sul midagi. Vajad kirge! Sa kas teed öösel kell neli tööd oma uneaja arvelt või ei

tee. Mina teen,“ võtab Täht oma edu saladuse kokku.

Kord läks ta tööle reklaamibüroosse, kuid pidas seal vastu vaid kaks nädalat. „Kui ma pean kellegi teise jaoks panustama, siis muutun laisaks. Võin ju hästi tööd teha, kuid seal on veel mitu inimest, kes võivad mu algse idee täiesti uppi keerata. Oma firmas teen kõik selleks, et tooteid müüa,“ ütleb Täht.

Kummidega rikkaks Rahategemise oskus tekkis noorel rõivatöösturil juba koolitüdrukuna. Tema vanemad hoidsid oma riidefirma raha kodus. Rahapakkide ümber olid kummid. Kumme sai osta Hansapangast – kümme tükki maksid ühe krooni. Täht kauples kummidega koolis. „Tol ajal vahetati kleepse ja nätsupabereid. Mina ei tahtnud vahetada, tahtsin raha saada. Tahtsin paremaid riideid. Kui olin 15aastane, tahtsin endale Kenzo teksaseid. Olin neid näinud Rootsis kooliekskursioonil. Ema ei tahtnud mulle neid osta ja ma ütlesin, et ostan ise.“ Seejärel müüs naine Saksamaalt toodud kasutatud riideid. „Kogu minu praegune elu on juba võit. Olen ju elus tulnud mitte nullist,

vaid miinusest,“ naerab Täht, kes annab praegu tööd 137 inimesele.

Naise laual on kaks kuldset iPhone’i. Üks Eesti, teine Ameerika numbriga.

Eesti telefon heliseb järjepidevalt. „Jah, Mummu!“ saab ta mitmeid kordi öelda, sest see on tütar Krystali hellitusnimi. Varateismeline tütar on Tähe jaoks kõige olulisem inimene. „Võiks öelda, et ta on mu äripartner,“ muigab Täht. Laps reisib emaga igal pool kaasas. Ta on rõivatööstusse nii sisse elanud, et „Bullerby lapsed“ muutus ühel päeval „Burberry lasteks“. „Praegu panen kogu oma energia firmasse,“ ütleb Täht. Tal on kõrged eesmärgid, kuid needki lähtuvad lapsest. „Tahan, et mu tütrel oleks võimalus minna Harvardi õppima, kui ta soovib ja on tubli. Ma ei tahaks öelda lapsele: anna andeks, sa ei saa Harvardi, sest õppemaks on miljon dollarit. Ma ei taha hakata vabandusi otsima, et emana liiga vähe pingutasin.“ Lahkumisel Täht taas kallistab. Kaks korda. Ja tormab siis oma jooksuringile.

Et seejärel kodus end tütrele pühendada. Neil on komme õhtuti koos akna all seista ja midagi soovida. Pole raske aimata, mida ema soovib.

Tallinna Ettevõtlusamet kutsub seminarile

EDUKAKS ESIMESEL KATSEL 29. oktoobril 2015 kell 10.00-16.00 Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses (Viru väljak 4, Tallinn)

PEAESINEJA: Alar Ojastu - Eduelamus „Ettevõtja, ennekõike oled sa inimene” VÄIKEETTEVÕTJATE EDULOOD: Anneliis Tapfer ja Sylvia-Johanna Annus – Jokoko Paula Pärnaste, Merily Leis - SWÄRK Klaas-Jan Reincke - Flowtime

TASUTA!

Registreerumine ja lisainfo koolituse kohta www.tallinn.ee/koolitused Seminar on tasuta ja sünkroontõlkega vene keelde.

Tallinna Ettevõtlusamet Vabaduse väljak 7, Tallinn Tel 640 4240

13

koos loodud väärtus

TEENINDUSE HINDAMINE

PERSONALITEENUSED Tugi personaliküsimustes – juhtide ja spetsialistide personaliotsing, töötajate rahulolu-uuring, 360 kraadi tagasiside, ametikohtade hindamine, palgasüsteemid, kompetentsimudelid ja arengutugi.

TESTIMINE Põhjalik isiksuslike ja tööalaste soodumuste hindamine. Asjakohane nii personaliotsingu raames, töötajate arengu eesmärgil kui ka lihtsalt personaalsest huvist lähtuvalt.

Hoolikalt konteksti sulanduv kliendisuhtluse hindamine – testostud, vaatlused, küsitlused. Teaduspõhised ja personaalsed erilahendused, mis istuvad kõrgetele nõudmistele.

UURINGUD Teaduspõhised ja vajadusest lähtuvad uuringud inimeste käitumise ja hoiakute selgitamiseks organisatsioonides, elukeskkonnas ja haridusvaldkonnas.

psience.ee psience@psience.ee

KOOLITUSED Praktilised teadmisedoskused juhtidele, meeskondadele, treeneritele, õpetajatele, lapsevanematele.

Aasta Ettevõtja 2015

finali

st

foto karin kaljuläte

Jevgeni Kabanov on inspireeriv noor ettevõtja, kelle firma kasvas välja Eesti suurimast tarkvaraettevõttest Nortal.

Lasnamäelt sirgunud ettevõtja loob bittidest ja baitidest supertööriistu Tarkvarafirma ZeroTurnaround asutaja Jevgeni Kabanov (32) pani tülika probleemi endale raha tootma.

Kristjan Pihl

I

dee maksab. Kui idee on nii hea, et konkurendid seda näpata ei suuda, maksab ta veel rohkem.

Lasnamäel üles kasvanud arvutinohik Jevgeni Kabanov sai selle tõe üsna kiiresti selgeks. Ta pani raha teenima probleemi, mis oli aastaid seganud nii tema kui ka tuhandete teiste maailma tarkvarainseneride tööd.

Programmeerija kirjutab koodi. Iga kord, kui tal valmib uus koodijupp, tuleb tehtu üle kontrollida ja programm taaskäivitada. See võtab aega. Tööpäeva jooksul võib nii ainuüksi ühe liigutuse peale kuluda tunde, aastas kokku lausa viis nädalat.

Kabanov leidis, et „kui probleem on nii suur, peab seal kuskil olema peidus ka väga palju raha“, ja hakkas otsima lahendusi. Murdis pead küsimuse üle, kuidas kontrollida koodikirjutamise tulemusi reaalajas, programmi hetkekski välja lülitamata.

Kaheksa aastat tagasi turule tulnud lahendus JRebel oli tarkvaramaailmas teedrajav leiutis, sest insenerid said juurde palju kallist tööaega. Ajafaktor, iseäranis juhul, kui jutt käib nädalatest

ja kuudest, on IT-maailmas väärt miljoneid. Nii juhtuski, et Tartust võrsunud idufirma ZeroTurnaround paisus sisuliselt vaid ühte toodet – programmeerijate tööriista – müües tarkvaramaailmas märkimisväärseks tegijaks, kelle palgal on peakontortes Tallinnas ja Tartus ning sõsarkontorites Prahas ja Bostonis kokku 170 inimest.

Lähikuudel valmistub firma turule tooma kolmandat toodet (arendusvahendit) ning „laboris“ käib töö juba neljanda ja viienda kallal.

Salapärased tooteuudised Kõigi valmivate toodete osas hoiab Kabanov salapära. Ta ei taha isegi vihjata, millega tegemist. Üksnes säravad silmad ja vägisi tagasi hoitud naeratus 15

16

reedavad, et toodetest oodatakse väga suurt läbilööki.

ZeroTurnaroundil on üle 5000 suurkliendi ligi 100 riigist. Kui algusaastatel oli ettevõttel komme kanda iga uue riigi puhul roheline täpike kontori seinal rippuvale kaardile, siis täna enam mitte. Paljude klientide puhul on lihtsalt raske öelda, kus nad täpselt asuvad. Firma tooteid kasutavad teiste seas näiteks arvutitootjad Apple ja IBM, võrguseadmete tootjad Cisco ja HP, sotsiaalvõrgustikud LinkedIn ja Twitter ning USA suurim pank JPMorgan.

Vaatamata kõlavatele kaubamärkidele jääb Kabanov oma firma rollist rääkides tagasihoidlikuks. Ta ütleb, et nad toodavad üksnes tööriistu. „Kui maailma valitseb kullapalavik, eesmärgiks luua võimalikult innovatiivseid tarkvaratooteid, on kaks viisi, kuidas raha teha – kas kaevata kulda või müüa labidaid. Meie müümegi labidaid.“ Kui ZeroTurnaroundi esimene kõrgtehnoloogiline „labidas“ JRebel oli tarkvaramaailmas revolutsiooniline, siis juba järjekorras teine toode kukkus totaalselt läbi. Aastaid ettevalmistatud LiveRebel, millele arendaja pani suuri lootusi, ei läinudki lõpuks kaubaks ja selle tootmine lõpetati 2014. aasta suvel.

aega arendustele ja parandustele. Ehkki ZeroTurnaroundi lipulaev on siiani nende esimene toode, tunneb Kabanov isegi suuremat rahulolu sellest, et firma ei jäänud ühe-toote-ettevõtteks. „Esimese tootega meil lihtsalt vedas, sest idee oli juba enne olemas. Teisel korral tuli toode otsast lõpuni välja arendada,“ ütleb noor ärigeenius. „Me ei saanud varem aru, kui raske on üht toodet algusest lõpuni ehitada. See oli suur õppetund kogu meeskonnale.“

Mis valesti läks? „Me ei suhelnud oma klientidega,“ kõlab välkkiire vastus. „Need, kes ütlesid, et sellist programmi on vaja, ei olnud inimesed, kes seda lõpuks pidanuks ostma. Kui avastasime, et ostujõulisele kliendile oleks vaja tegelikult midagi muud, oli juba liiga hilja.“ Kolm aastat püüdis ettevõte klientide vajadustega kohaneda ja toodet ümber ehitada, kuni lõpuks Kabanov taipas, et pingutused ei tasu end ära. „Hüvasti, LiveRebel!“ teatas firma matusemeeleolus oma koduleheküljel ja alustas kogu tööd otsast peale.

Kabanov tunnistab, et alguses oli läbikukkumisest „päris kehv tunne“.

Emotsioonide juhtimine aga ongi tema sõnul äris üks peamisi katsumusi. Kogenud ettevõtjana on ta harjunud, et pidevalt tuleb tagasilööke, sellest hoolimata tuleb oma tööd võidukalt jätkata.

Uus udupeen programm XRebel viis ZeroTurnaroundi juba uutesse kõrgustesse. Lihtsamalt öeldes annab programm insenerile märku, kuidas tarkvara juba arendamise käigus muuta nii, et see hiljem kiiremini töötaks. Nii ei pea pärast valmistoote puhul kulutama

Mõtleb töötajatele kogu aeg Kabanov näeb oma töökollektiivi nagu spordimeeskonda, kus iga töötaja täidab kindlat rolli. Kui üks mängija satsis on nõrk, on kogu meeskond nõrk. Kui keegi vääratab, satub ohtu kogu meeskonna sooritus.

Selleks, et töötajad ettevõttesse maksimaalselt panustaksid, näeb Kabanov palju vaeva. Hiljaaegu juurutas firma uue süsteemi, kus töötajad saavad esitada küsimusi seoses igakuiste aruannetega, mis nad ettevõtte hetkeseisu kohta koostavad.

Kabanov ise püüab jagada oma aega mõlemale poole ookeani. Kui Tartus ja Tallinnas paiknevad ZeroTurnaroundi arendustiimid, siis Bostonis asub firma turundusmeeskond. Vähemalt korra kvartalis lendab ta paariks nädalaks Ameerikasse. „Mulle meeldib Ameerika, aga elada eelistan ikka Eestis,“ märgib Kabanov, kes nii mõnigi kord võtab reisile kaasa ka oma abikaasa ja kaks tütart.

Põhilise erinevusena kahe riigi vahel toob Kabanov välja bürokraatia, mis muudab äritegemise Ameerikas keerulisemaks. Teistsugune on ka töökultuur.

foto karin kaljuläte

Aasta Ettevõtja 2015

Zeroturnaround OÜ

2014 2013 Müügitulu 9,8 mln € 7,1 mln € Ärikasum 1,9 mln € 0,6 mln € Töötajaid 95 157 Osalus Jevgeni Kabanov 25%

Ameeriklased on märksa hierarhilisemad kui eestlased, pidades väga lugu sissejuurdunud reeglitest.

Siin käivad asjad loomingulisemalt. „Eesti on start-up-riik, mõnikord natuke lollike, aga ta vähemalt ei sega,“ ütleb Kabanov, kes maailmavaatelt on pigem vasakpoolne. Talle meeldivad tasuta asjad – tasuta haridus, tasuta meditsiin jne.

Firmapidu Mehhikos Oma ettevõttes püüab Kabanov vältida tarbetuid kulutusi. Selles asemel, et saata töötajaid hirmkallitele koolitustele, on kontori keskmes suur raamatukogu tööalase kirjandusega. Kõlab uskumatult, aga isegi digiajastul saavad programmeerijad põhilise tarkuse kätte raamatutest. „Me teeme ka koolitusi. Aga kui ma saan palju rohkem kümnedollarilisest raamatust kui tuhat dollarit maksvast koolitusest, siis see tundub lihtsalt nii jaburalt naljakas kulutus.“ Eeltoodust ei tasu aga sugugi järeldada, nagu oleks Kabanov ettevõtte juhina kooner. Kord lubanud Kabanov, et kui firma püstitab müügirekordi, viib ta kõik töötajad preemiareisile Kreetale.

Eesmärk täideti ja suve hakul lendasidki ZeroTurnaroundi paarkümmend töötajat tšarterlennuga Vahemere päikese alla puhkama. Mullu kohtusid eri riikide meeskonnad Mehhikos Cancunis.

Firma juhtimise kõrvalt jääb Kabanovil üha vähem aega tegeleda toodete arendamisega, kuid toodedisain ja turundus on teemad, mis teda jätkuvalt paeluvad. Võimaluste piires püüab ta neis valdkondades kaasa rääkida. Ühte kindlat kuldreeglit, mis ettevõttele edu tagab, Kabanovi sõnul pole.

Tuleb lihtsalt julgelt eksperimenteerida ja pidevalt oma klientidega suhelda. „Kogu aeg küsi, küsi, küsi, sest sealt tulevad ideed. Alles siis, kui sa oled kõik ideed ära proovinud, saad aru, mis tegelikult töötab ja mis mitte.“

reminet füüsiliste varade juhtimislahendused www.reminet.ee

Kontroll ettevõtte füüsiliste varade üle säästab kuni 30% üldkuludelt.

Ÿ konsultatsioon Ÿ IT lahendused Ÿ teenused

Aasta Ettevõtja 2015

st i al n i f

foto ilmar saabas

Kahe mehe Külli-Riin Tigasson

Ü

Jan Andresoo (40) oli omaenese ja äripartner Priit Põldoja (46) esimene klient.

Priit Põldoja ja Jan Andresoo – koos seavad sihte, koos ületavad mägesid.

18

hel 2011. aasta jaanuaripäeval istus Andresoo oma Solarise keskuse kontoris ja vaatas pingsalt arvutisse.

Millal ometi? Millal ometi ilmub ekraanile tulp, kust on näha, et saabunud on klient? Inimene, kes on läinud ostukeskusesse, tahtnud osta midagi kallist, kallimat kui tema rahakott kohe samal päeval võimaldaks, ja sõlminud järelmaksulepingu? Esimest päeva oli Andresoo ja Põldoja firma Cofi turul järelmaksutootega ja Andresoo ootas esimest klienti.

Mingil hetkel ta kannatus katkes. Ta läks E-Luxi kodutarbepoodi ja ostis Jura kohvimasina. 870eurose aparaadi soetamiseks sõlmis Andresoo järelmaksulepingu iseenda firma Cofiga.

Kohvimasin töötab siiamaani. Cofist on tänaseks saanud Inbank ning sellel on üle 120 000 kliendi. Iga päev sõlmitakse 200 uut lepingut.

Aga algus oli raske. 2011. aasta esimeses kvartalis, kui Cofi oli just turule

Aasta Ettevõtja 2015

e kannatlikkuse õppetund tulnud, sõlmiti 45 lepingut. Mõnel päeval ei tulnud ühtki klienti.

Kuid kulud jooksid: esimesed inimesed oli tööle võetud, kallis IT-lahendus välja töötatud, investoritele lubadusi antud. „Kui me midagi sellega õppinud oleme, siis ennekõike kannatlikkust,“ ütleb Priit Põldoja.

Esimene aasta vaeveldi kahjumis.

Omadega mäele jõuti alles 2012. aastal.

Täna kuulub Inbankile 20 protsenti järelmaksuturust.

Nii Põldojal kui Andresool on mõlemal Swedbanki taust.

Põldoja töötas Swedbankis kümme aastat. Kui ta 2008. aastal sealt lahkus, kandis see veel nime Hansapank. Põldoja tõusis Hansapank Eesti peadirektoriks. „Hansapank tahtis olla kõiges parim!“ ütleb Põldoja. Andresoo on Swedbankis töötanud mõnevõrra vähem – umbes viis aastat juhtis ta Hansa Varakindlustust.

Kriisiaegne ja -järgne pangandus polnud kerge koht töötamiseks. Kõik kartsid riske võtta. Juhtimises dikteerisid järjest enam Rootsi emapankurid.

Keset kriisi polnud paljudel riskijul-

Inbank AS

2014 2013 Müügitulu 3 mln € 1,5 mln € Ärikasum 1,1 mln € 0,4 mln € Töötajaid 13 9 Osalused Jan Andresoo ja Priit Põldoja kokku 30%

gust oma äri alustada. Järelmaksuturule siseneti keerulisel ajal. Majandus oli kukkunud, inimesed paanikas. „Kahanevale turule sisenemisel on omad plussid,“ ütleb Põldoja nüüd. „Turg on vähem küllastunud, tegijad tõmbuvad ärist välja (Swedbank lahkus järelmaksuärist 2013. aastal) ja tekib tühja ruumi. Uued äriideed tekivad tihti seal, kus turg hakkab langema.“ Viis aastat tagasi käisid Andresoo ja Põldoja lapsed samas tennisetrennis. Ühel 2010. aasta veebruaripäeval lapsi trennist oodates veeres jutt visioonidele.

Andresoo oli juba mõnda aega unistanud, et teeks oma firma. Ettevõt-

te, mis annaks järelmaksu. Pangajuht Põldojale näis idee sümpaatne.

Hakati nuputama ja tegutsema.

Millist IT-lahendust on vaja? Kust leida omakapital ja raha, mida välja laenata? Säästud olid mõlemal mehel olemas, aga…

Monaco investorid paati Alguses panustati läbirääkimistele Eesti investoritega, kuid need ei võtnud vedu.

Siis trehvas Põldoja ühel õhtul Bocca restoranis õhtusöögil kaht tuttavat Monaco itaallast. Kui nad pärisid, millega Põldoja tegeleb, rääkis ta neile plaanist lükata käima krediidiettevõte.

Itaallased soovisid investeerida Eesti kinnisvarasse, kuid juba paari kuu pärast löödi käed. Peatselt oli itaallaste toel koos poole miljoni euro suurune omakapital pluss viis miljonit eurot väljalaenamiseks. IT-eksperdid hakkasid välja töötama internetilahendust.

Põldoja ja Andresoo tahtsid, et nende järelmaks oleks parem ja kiirem kui kõikidel konkurentidel. Et laenuotsuse teeks arvuti vaid mõne sekundiga.

19

Aasta Ettevõtja 2015 foto tiit blaat

Inbanki kontorit kaunistab Eesti disainerite looming.

Toona turul tegutsenud järelmaksupakkujad vajasid otsuse langetamiseks 15–20 minutit. Aga kaupmehe jaoks on palju parem, kui järelmaksu otsus sünnib ruttu. Sest kui see võtab liiga kaua, võib klient ümber mõelda ja poest minema jalutada. Veel hullem – minna teise poodi ja teha ostu hoopis seal.

Kaupmehe jaoks pakkus Cofi olulist ajavõitu. Järelmaksuotsuseid hakkas langetama arvuti. Kähku kontrollis süsteem pensioniregistrist, kas inimesel on nii suur sissetulek, nagu ta väidab endal olevat, ja kui kaua on ta seda sissetulekut teeninud.

Kontrollis võlgnevusi ja hindas sotsiaaldemograafilist profiili – näiteks 20

naised vanuses 35+ on paremad võlgade tagasimaksjad kui noored mehed.

Väga hea finantskäitumisega on saarlased. Ega Andresoo ja Põldoja kõiki saladusi, mida arvuti krediidiotsuse langetamisel arvesse võtab, reeta ei tahagi.

Teine Cofi tugevus oli see, et firma hakkas järelmaksu pakkuma mitte enda kaubamärki reklaamides, vaid justkui kaupmehe nime alt. Seega – reklaamida ei tulnud mitte Cofi järelmaksu, vaid näiteks Sportlandi, Rademari või Plasto järelmaksu. See meeldis kaupmeestele ja võimaldas Cofil kokku hoida turunduskuludelt.

Tundub geniaalselt lihtne, kuid

ometi oli Cofi algus raske. Cofist välja sirgunud ja sel kevadel pangalitsentsi saanud Inbanki ruumides – need asuvad Kalamajas Niine tänaval samas hoones koos filmitegijate, disainerite ja arhitektide ruumidega – paikneb väike pinksilaud. See on ajaloolise tähtsusega – selle taga mängisid Andresoo ja Põldoja pingpongi, kui nad ettevõtte esimestel tegevuskuudel kliente ja tööd ootasid. Mõlemad said pingpongi väga hästi selgeks.

Rõhuvad oma tugevusele Inbank ei soovi saada suureks universaalpangaks, mis pakub kõike – pangaautomaate ja maksete tegemist, kodulaenu, elukindlustust, krediitkaarte. „Parem on keskenduda kahele-kolmele tugevusele, olla pigem omas nišis eesrindlik kui laialt keskpärane,“ ütleb Andresoo.

Eestis ahvatletakse kliente kolmeprotsendilise aastase hoiuseintressiga.

Inbank panustab kasvu ka välismaal. Mullu detsembris käivitati äri Lätis, kus on juba 5000 klienti.

Pangal on praguseks veerandsada töötajat Eestis ja kümme Lätis. „Kui laieneme välismaale, võtame tööle kohalikud ja katsume neid hästi motiveerida, sest nemad tunnevad olusid,“ ütleb Põldoja.

Lisaks finantssektorile on Põldoja ja Andresoo kätt proovinud muudeski valdkondades. 2012. aastal, kui elektriturg avanes, asutasid nad elektrimüügifirma, mille müüsid hiljem Alexelale. Nad on investorid e-poodidele makselahendusi pakkuvas idufirmas.

Põldoja on ka moelooja Reet Ausi Ausa Disaini investor.

Mis on ettevõtlus? „Parim ingliskeelne definitsioon on selline – known input and uncertain output,“ ütleb Põldoja. Ta räägib, et ettevõtja on ebakindluse absorbeerija. Ta paigutab ettevõttesse oma säästud, aja ja võtab riske. Tulemus on ebakindel – tööd peab tegema, aga õnne peab ka olema. Õnne on inbankuritel jätkunud.

Kuid ennekõike oli (eriti itaallastest investorite jaoks) hästi läbi mõeldud, lihtne ja geniaalne nende äriplaan. Oma äriga jätkasid Andresoo ja Põldoja tegutsemist valdkonnas, mida tänu aastatepikkusele töökogemusele hästi tundsid.

Nende bürooruume ehib moodne kunst – Merike Estna, Kaido Ole, Andris Vitolins. Sisekujunduse autor on suuresti Põldoja ise – ta on seejuures eelistanud Eesti disaini.

KAUPLUSED TALLINN

PärNU mNT 10 +372 628 2211 | E–r 10–19.00 L 11–18.00 P 11–16.00 TArTU TASKU KESKUS +372 731 2103 | E–r 10–21.00 P 10–18.00

Aasta Ettevõtja 2015

finali

st

Üllar Püvi (tagaplaanil) ja Arli Kanter veedavad suure osa tööpäevadest lagedal kaevandusväljal turbaaunade vahel. foto madis veltman

Nurme turbameestel jätkub rabas äri aastateks Üllar Püvi (52) ja Arli Kanter (55) ehitasid üles hästi juhitud ning ekspordile suunatud turbaäri.

Toivo Tänavsuu

„P

aras šokk,“ ütleb Üllar Püvi selle kohta, et turbaärimehed on valitud Eesti ettevõtjate tippviisikusse. Mine tea, võib-olla tuleb neil isegi tolm saabastelt maha pesta, frakid selga ajada ja Monacosse sõita.

Pärnumaal Tallinna-Pärnu maantee 120. kilomeetriposti juures paistab tee ääres ettevõtte pisike sinine kontorimaja. Sealsamas on hästimärgatav pakkimisangaar, õuel seisab inimkõrgustes pakikestes reas valmistoodang ning võimas tehnikapark. Metsatuka taga laiub aga mitmele turbatootjale, teiste hulgas Nurme Turvasele aastateks tööd ja leiba pakkuv Lavassaare maardla.

Kanteri ja Püvi firmal on selles riigivalduses õigus toimetada 2026. aastani.

Mida peaksime turbaärist teadma?

See on ekspordile suunatud ja suhteliselt väikeste marginaalidega mahuäri, kaubaks looduslik ressurss. Turvast ei peeta taastuvaks, sest ta taastub üliaeglases tempos, umbes millimeeter aastas.

Kanter ja Püvi toonitavad, et nende äri sõltub suuresti riigist.

Esiteks tuleb saada riigilt kaevandusluba. Teiseks, nagu seletab Püvi: „Me oleme väga riigisõltlased selle tõttu, et kui me riigilt käibemaksu tagasi ei saa, siis peame uksed varsti kinni panema, sest ei vea finantsiliselt välja.“ Ta räägib, et kunagi firma algusaegadel käituti riigiga koguni nii pedantselt, et raha palkade maksmiseks küll polnud, kuid palgamaksud maksti ikkagi ära kindlustamaks, et maksuametil ei tekiks ebatervet huvi.

Mõtlen: millest see tuleb, et üks toodab saia, teine hangeldab kinnisvaraga, kolmas „treib“ mobiiliäppe, aga ühed otsustavad järsku rabas mässama asuda?

Sauga valla Nurme küla turbamehed tunnistavad, et natuke mängis rolli juhus, nagu elus ikka.

Püvi isa, kes on poja äripartner tänaseni, töötas juba 1960ndatel turbarabas meistrina ja tegeles maaparandusega. Poeg oli Nõukogude aja lõpus Tartu EPTs partorg ehk nn rahvavalgustuslik poliittöötaja ning evis häid väliskontakte ajal, kui algas suur ühisettevõtete loomise periood.

Eestisse saabusid hollandlased, kes tahtsid siia alguses seadmeid müüa.

Kuna eestlastel raha polnud, paelus külalisi hoopis turbatootmine. Nurme Turvas loodigi 1994. aastal Saksa ja Hollandi ettevõtjate poolt, kuid Püvi aitas neil siin asju ajada (Kanter liitus ettevõttega palju hiljem, alles 2007. aastal).

Pärnumaal oli toona ilma teedevõr23

Aasta Ettevõtja 2015 guta 100hektariline raba, kus porise ilmaga ei saanud midagi teha. Sakslased investeerisid esimesed 20 000 Saksa marka, et rajada väljaveoplats.

Tuli olla õigel ajal õiges kohas Püvi asus riigilt kaevanduslubasid välja kauplema, et pinda juurde saada. Toona oli riigil huvi Lavassaare maardla laiemalt kasutusele võtta ja ajapikku tühjaks kaevata.

Tänapäeval võime oma rikutud fantaasia piires ette kujutada, kuidas eraettevõtjad riigiasutustelt mingeid lube hangivad. Tänaseks on reeglid niivõrd karmistunud, et turba kaevandamiseks lube enam praktiliselt ei antagi.

Kuid mingi ime läbi saadi 1990ndate lõpus kätte õigus Lavassaares 500 hektaril 30 aastat kaevandada.

Püvi kinnitab, et ametnikke näiteks kinkekaartidega ei „määritud“. „Hakkasime suht varakult seda ajama. Tõsist konkurentsi siis veel polnud.

Olime õigel ajal õiges kohas. Aga ikkagi jäi protsess venima,“ räägib Püvi. „Meilt nõuti äriplaani ja isegi vihjati, kust see tuleks tellida. Aga meil polnud selleks nii palju raha. Olime lollid ja sinisilmsed: kirjutasime äriplaani ise ja alguses ei sobinud see kohe üldse.“ Luba oli eestlaste jaoks kõva äritrump. Sakslastel ja hollandlastel oli Pärnumaal küll tootmine, kuid väiksemal maalapil. Eestlased võeti kampa ning täna kuulub pool ettevõtte aktsiatest Püvile ja Ingi Puusepale. Kanter on firma juhatuse liige.

Sisuliselt konverteerisid eestlased kaeveloa – mille pärast oli aastaid verd, higi ja pisaraid valatud – väärikaks osaluseks arvestatavas ekspordiäris.

Suur osa turbast rändab Hollandi äripartneri kaudu tulpidemaale.

Turvas pole „Eesti kuld“ aga…

Aastas toodab ettevõte üle 300 000 kuupmeetri turvast, millest lõviosa müüakse lahtiselt (sh Eestis tegutsevatele konkurentidele, kuid siiski valdavalt ekspordiks) ning ülejäänu pakitult.

Peamiselt toodetakse sellest turbasegusid suurtele kasvuhoonekompleksidele.

Eesti maapõuevaranduste hierarhia tipus ilutseb põlevkivi, see tõeline „Eesti kuld“. Aga ekspordiartiklite nimistus ei jää turvas tipust kuigi kaugele, sest näiteks meie liiv, kruus ja savi leiab kasutust kohapeal.

Siinne heledam turvas ongi suuresti eksportkaup, seda kasutatakse peamiselt aianduses. Eestis on aiandus võrreldes Nurme Turvase peamiste siht24

riikide Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Hispaaniaga väike ning siin ei soodustata ka turbaga kütmist.

Pärnust saadetakse kaup autoga laevale või viiakse Lõuna-Euroopasse maanteed mööda.

Itaalia turg kukkus firma jaoks ära seoses Vene sanktsioonidega. Mitte et itaallased oleksid venelastega kuidagi solidaarsed. Põhjus on hoopis selles, et turvas on „odav materjal“ (vedu maksab rohkem kui kaup ise) ja tema

Nurme Turvas AS

2014 2013 Müügitulu 3,8 mln € 2,4 mln € Ärikasum 1,7 mln € 1,3 mln € Töötajaid 28 26 Osalused Üllar Püvi 33%, Arli Kanter on juhatuse liige

saatmine Euroopasse sõltub „tagasiminevast transpordist“. Itaallased viivad maanteed mööda mitmesugust kaupa Peterburi ning veokid, selle asemel et tühjalt Lõuna-Euroopasse tagasi sõita, haaravad Pärnumaalt koormatäie turvast kaasa.

Veel mõni aasta tagasi veeres Nurme külast iga nädal 7–10 veoautot turbaga lõuna poole. Praegu on vaikus, sest Itaalia-Venemaa suunalised kaubaveod kiratsevad.

Kanter ja Püvi peavad veel tunnistama, et Läti ja Leedu konkurentidel on oluline eelis: nad on Euroopa südamele lähemal. Rääkides turba kvaliteedist, siis hea maardla on natuke nagu lotovõit. Mida heledam turvas, seda paremini sobib aiandusse. Heledal on parem imavus, ta suudab paremini siduda ja hoida vett, kuid ta ka laguneb kiiremini.

Tähtis on ka turba fraktsioonilisus: ta peab olema piisavalt peenike, kuid ei tohi tolmata. Tolmjas turvas sobib seevastu hästi seemnete kasvatamiseks – Aasias on selle järele suurem nõudlus ja Nurme Turvas ongi müünud ka LõunaKoreasse. Mida vähem on turbas kände, seda parem, sest kes see ikka oma lillepotti kändu tahaks.

Nagu heinategu Turbakaevandamine on Püvi ja Kanteri sõnul ilmastiku suhtes kapriisne, meenutades heinategemist. Üüratutel turbatootmisväljakutel, mille teise otsa silm vaevu ulatub, freesitakse turvas kiht kihi haaval lahti. See

kuivatatakse ning kogutakse siis mehaaniliselt või tolmuimejalaadse kogumismasinaga ühte põlluserva hunnikutesse ehk aunadesse.

Aunades seisab turvas, kuni müügiaeg kätte jõuab. Vahepeal käiakse seda seal kraadimas, sest turvas võib isekuumeneda.

Nagu heina tehakse heinakuul, nii kogutakse „põllult“ ka turvast vaid 30– 35 päeva aastas, kogu ülejäänud 11 kuud kulub raba ettevalmistusele ja turbamüügile. „Selles äris on teatav üleinvesteerimine tootmisse mõistlik: sedasama kallist „tolmuimejat“ (ta näitab aknast välja platsil seisvale traktorile, millel on suur kogumisagregaat) saab kasutada vaid kuu-poolteist, ülejäänud aja ta lihtsalt seisab.

Samas peab üks selline masin olema iga 50 hektari kohta ning masinapark peab olema korras: kaotatud päeva tagasi ei saa,“ räägib Kanter.

Natuke on see äri ka nagu gastronoomia: maailmas on sadu turbasegude retsepte, üks peenem kui teine.

Just segude tootmisega tahavadki Nurme mehed oma kaubale tulevikus väärtust lisada (turbale segatakse lupja ja väetisi). Kuid eelkõige peab kasvu tagama tootmise laiendamine. 5–8 aastaga tahetakse ärimahud kahekordistada.

Kokku on Nurme Turvas kaevandamiseks riigilt rentinud üle 750 hektari maad, millest kasutuses on vähem kui pool. Kanter ja Püvi tunnistavad, et rabas on potentsiaali veel küllaga. „Turbarabas toimetatakse üldjuhul mitukümmend aastat. Ressurssi jagub nii meie pensionini kui ka võib-olla mõne teise pensionini,“ märgib Kanter.

Küsimus, miks on turbaäri huvitav, paneb turbaduo taas muhelema. „Oleme sellises eas mehed, kes juba peavad midagi tegema! Ametit ei hakkaks enam vahetama,“ arvab Kanter. „Võib-olla pole meid lihtsalt kallima materjali ligi lastud,“ lisab Püvi ja meenutab, kuidas ta 1990ndate alguses Muugal „musta“ turvast laevale laadis, jälgides kadedusega, kuidas Robert Lepikson sealsamas kõrval hoopis „glamuursema“ kauba – elektrimootorite ja laevatükkide logistikat korraldas. „Meie äri ei ole glamuurne ja sellega ei saa ka tõeliselt rikkaks: ka Euroopa suurimad tegijad teevad käivet vaid umbes 150–200 miljonit eurot. Aga leiva toob ta lauale ja paneb vorsti ka peale. Ning mis huvitav: halvematel aegadel läheb turbaäri paremini. Siis püsivad inimesed kodus ja nokitsevad aias.“

MINIMAALNE HIND, MAKSIMAALNE TULEMUS Dark Customi mootorrattad – sama unikaalsed nagu sinu hing.

Hind ei nõua oma hinge müümist, et lubada endale ühte neist.

Külasta meid ja küsi lisainfot ning broneeri tasuta proovisõit.

VABADUS ON KÄTTESAADAVAM, KUI SA ARVAD!

Harley-Davidson Tallinn® Punane 74a, 13619 Tallinn tel 660 4659

Aasta Ettevõtja 2015

t

s finali

Heinar Põldma pürib Euroopas arvestatavaks rõivamüüjaks „Kui ma oleksin praegu noor, siis ma tegeleks muudkui startup’idega,“ ütleb Heinar Põldma (54), kes on juba Nõukogude ajast saadik alati õpingute ja töötamise kõrvalt ettevõtlikult midagi nokitsenud.

Dannar Leitmaa

E

simene ettevõtmine pärineb tal juba kaugest kooliajast. Esmalt kasvatas noor Põldma akvaariumikalu, siis pani 14aastasena püsti hiidküülikute kasvatuse. „Ma kogusin aasta aega karpi raha, sellel oli isegi jänese pilt peal. Kui viis rubla kokku sain, läksin Nõmme turule, kus küülikuid müüdi,“ meenutab ta. „Küülik maksis seitse rubla, aga müüja viis mu koju, otsis välja kõige suurema valge hiidküüliku ja müüs selle mulle viie rubla eest ära.“ Täna opereerib perefirma Põldma Kaubanduse AS vahendajana mitmete tuntud rõivabrändide poode, teiste hulgas Brooks Brothers, Calvin Klein, Tommy Hilfiger, Guess, Diesel, Mötiv, Mustang, Pepe Jeans, D-shop by Desigual ja Tom Tailor.

Kuid ettevõte toodab ka ise riideid oma kaubamärgi Denim Dream alt. Rõivadisain tehakse Eestis ning siin toimub ka lõviosa tootmisest. Näiteks Denim Dreami teksad valmivad Valgas.

Millise tee pidi Heinar Põldma läbi käima, et jõuda jaekaubandusäri tippu

26

– ehitada üles enam kui 30 miljoni eurose käibega ettevõte, millel on 78 poodi Eestist Poolani?

Teksapood Nõmmel Kõik sai alguse 1994. aastal, kui Nõmmel avati Põldma ja tema sõbra esimene teksakauplus. Raha poe avamiseks tuli Põldma ja tema abikaasa uue kooperatiivkorteri müügist. Kahjuks kukkus kauplus poole aasta pärast kahjumisse ja sõber otsustas loobuda.

Põldmad ostsid tema osa välja ja jäid kahekesi äri edasi tegema.

Põldma abikaasa töölaud on siiani kõrvuti abikaasa lauaga, lisaks töötavad samas kabinetis nende kaks poega. Peagi avati teine pood, siis kolmas, neljas, viieski. „Sattusin lugema A. L. Williamsi raamatut „All You Do Is All You Can do, But All You Can Do is Enough“ ja sellest sain julgust edasi tegutseda,“ räägib Põldma. Williams on legendaarne USA ärimees, kes keskkooli jalgpallitreenerina asus müüma elukindlustuspoliise

Heinar Põldma arendab Eesti rõivadisaini ja üritab selle Euroopasse viia. Oma kaubamärgi Denim Dream naistekollektsioon hõlmab näiteks 7 protsenti Denim Dreami kaupluste naisterõivastest.

6. november 2015 Kumu auditoorium

foto vallo kruuser

Aasta Ettevõtja 2015 ja müüs hiljem nullist alustanud ettevõtte miljardi eest maha.

1997. aastal tabanud majanduskriis viis küll mitmed Põldmate poed sulgemiseni, kuid toonane kriis oli lokaalne ja äri jätkus.

Aastaid 2000–2008 loebki rõivakaupmees oma ettevõtte esimeseks suuremaks kasvuperioodiks. Sellega käis pidevalt kaasas ka enda arendamine. Põldma kirjeldab eri tasandeid, mis ettevõtlusega tegeledes on vaja läbida.

Esmalt avad kuni viis poodi ja suudad neis peaaegu kõike ise korraldada.

Seejärel peab ettevõtja astuma sammu edasi, luues juhtimisstruktuuri, kaasates sisseostja, kauplustejuhi jne – kuni jõuab umbes 15 poeni.

Eraldi väljakutse oli laieneda välisturgudele – Läti, Leedu, Poola, Soome.

Keskmiselt iga viie aasta pärast oli vaja teha arengus uus samm. „Kui sa ise ei arene, aga ettevõte tahab kasvada, siis võib ta jääda sinu taha kinni. Siis pead leidma kellegi teise juhiks, kes oleks targem, või siis pead ise pidevalt arenema,“ kirjeldab Põldma.

Ta ise valis teise variandi, täites pidevalt tegevjuhi, juhatuse liikme ja fi-

Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused

Kristen Michal, Peeter Koppel, Anvar Samost, Ardo Hansson, Mailis Lintlom, Raul Eamets, Martin Lindpere, Tarmo Kase, Jaanus Laugus, Kalev Roosiväli, Mart Habakuk, Hindrek Leppsalu, Allan Remmelkoor, Ants Vasar, Aldo Dapon, Guido Pärnits, Ilmar Link, Tiit Roben, Jaano Vink, Raivo Rand, Arsi Kook, Indrek Hääl, Viljar Arakas, Martin Otsa, Gert Jostov, Arvydas Avulis Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Eesti, Euroopa ja maailmamajanduse makropilt – mis toonid pildil domineerivad?“ Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Elukondliku kinnisvaraturu olukord 2016 – kas nõudlust jätkub?“ Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Missugune on kaubanduskinnisvara uus reaalsus?“ Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: “Ehitusturg 2016 – kas turg stagneerub või mis saab edasimineku mootoriks?”

Kinnisvarainvesteeringute ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Millised saavad olema ärikinnisvaraturu suurimad muutused?“

Valitakse Kinnisvara Guru 2015

Info ja registreerimine: 666 0605, www.corpore.ee 27

Aasta Ettevõtja 2015 nantsjuhi rolli. Veidike tõi juhtimisse leevendust poja tulek ettevõtlusse. Firma arenedes on Põldma uueks kohustuseks uute ideede otsimine – tegelemine internetikaupluse arendamise, turunduse, heategevuse küsimustega jne.

Enne globaalset kriisi 2009. aastal oli Põldma suhteliselt väike tegija. Kaubanduskeskustes oli väga raske häid poepindasid saada. Siis tuli üleilmne kriis. „2009. aasta lõi küll jalad alt ära.

Käive kukkus esimese poolaastaga 40 protsenti ja siis veel 20 protsenti,“ meenutab Põldma. „Kui oled 4–5 miljonit krooni kahjumis, siis on nii, et magad öösel paar tundi ja töölgi ei saa täpselt enam aru, mida teed.“ Suure lugemusega Põldma leidis taas raamatutest abi. Jack Welshi õpetuste uurimise järel hakkas ta oma ettevõtet ümber korraldama.

Põldma nimetab põhilisi kriisitegevusi. Esiteks: kriisi ei tohi võtta kui lühiajalist, sel juhul mõtlevad ettevõtjad, et küll see läheb üle. Selle asemel peab valmistuma vähemalt kaheks kriisiaastaks, kus kosmeetilised muudatused ei aita.

Kui selleni jõutud, siis peab astuma teise sammu – kui käive langeb 40 protsenti, siis peab ka kulusid samavõrra vähendama. Põldma viis reklaamikulud miinimumini, kontoritarvete pealt hoiti kokku ja vähendati tugevalt ka preemiaid.

Tururaskustest võlus välja edu Aga pole halba heata, sest raskustes olid ka teised ja korraga hakkasid paljud konkurendid poode sulgema. Suurtes kaubanduskeskustes avanesid paremad pinnad ka väiksematele tegijatele. „Võtsime vastu väga riskantse otsuse, hoidsime kokku ja tegime kolm väga suurt investeeringut – kaks poodi Viru keskusesse ja üks Rocca al Mare keskusesse. Täna on need kolm poodi meie nelja kõige edukama seas,“ tunnistab Põldma. Lisaks lõpetasid mitmed konkurendid suuremate välismaiste partneritega koostöö ja Põldma võttis selle üle.

Põldma ettevõttes on kolm põhireeglit, millest lähtudes üritab ta ettevõtte kultuuri hoida. Esimene on ausus ja avatus. Avatus leida konstruktiivse kriitika abil parim lahendus. Ja ka ausus tunnistada oma vigu. Üht tunnistab Põldma kohe. 2014. aastal välismaiste partnerite käibenumbreid kuuldes otsustas ta võtta endale ambitsoonika eesmärgi kergita28

Põldma Kaubanduse AS

2014 2013 Müügitulu 33,9 mln € 29,3 mln € Ärikasum 2,1 mln € 2,9 mln € Töötajaid 247 249 Osalus Heinar Põldma 100%

da oma firma käive 100 miljoni euroni. Investeeriti 21 uude kauplusse, millest koguni 14 loeb Põldma riskiinvesteeringuks. Neist läksid kohe kasumisse ainult paar, ülejäänutega käib veel töö. „Tunnistan, et 100 miljoni plaan oli viga, riskiinvesteeringuid peaks olema ettevõttes kõigest 10 protsenti ja seda peab võtma justkui mängurahana, et võib õnnestuda, aga võib ka kõik kaotsi minna,“ leiab Põldma.

Kiidab kolleege Teine põhireegel on hoolimine – klientidest, töötajatest, ettevõttest. Neist ühtegi ei tohi teistele eelistada, sest kui mõtled ainult ühele, siis võid lõpuks teised kaotada. Kui mõtled ainult ettevõttele, siis on kulude minimeerimine ja kasumi väljavõtmine küll lihtne lahendus, aga sellega halveneb teenuse kvaliteet ja kaotad lõpuks nii kliendid kui töötajad. Ettevõtte suurimaks varaks peab Põldma suurepäraseid töökaaslasi, kes hoolivad klientidest ja ettevõtte eesmärkidest.

Kolmandaks peab Põldma oluliseks arenemist, tahet jõuda oma rõivakollektsiooniga Euroopa turule. „Kui saad oma kollektsiooni eest Euroopa tipptegijatelt kiita, siis on see ikka väga hea tunne. Me saame teha asju ka odavamalt, kuna teeme suurema osa enda asju Eestis ilma transpordikuludeta,“ ütleb Põldma.

See tähendab, et Denim Dream suudab toota kvaliteetset kaupa soodsa hinnaga, sest erinevalt paljudest konkurentidest toodetakse kaup siin, mitte ei tule seda tuua kaugelt Aasiast.

Arenemise juures on väga tähtis jälgida maailmas levivaid trende. Veerandi ajast välismaal komandeeringutes viibiv Põldma jälgib pidevalt, mis mujal tehakse. Ühe trendina toob ta välja ökoloogilise tootmise. „Praegu on trend ökoloogilise toodangu poole. See pole veel rõivatootmises moes, aga trend näitab, et mingil hetkel ta sinna läheb.

Trendidega pead olema esirinnas liiku-

ja, kuna hiljem võid ajast maha jääda.

Ka Reet Ausi film „Moest väljas“ aitab ökoloogilise toodangu teadvustamisele kaasa.“ Teine tõsine trend on internetikaubandus. Sajandivahetusel avas Põldma ühe esimese Eesti netipoe, aga pani selle peatselt kinni, sest kuu aja jooksul müüdi seal keskmiselt kaks teksapaari. Kolm aastat tagasi avas Denim Dream uuesti netipoe, võitis selle eest isegi Hõbemuna turundusauhinna, kuid samas tunnistab Põldma, et seekord jäädi veebipoega hiljaks. Kahe aastaga kasvati internetis nullist miljonise käibeni. „Meie eesmärk on minna Euroopasse, viie aasta pärast võime me juba internetis müüa rohkem kui sajas kaupluses. Äkki me peame isegi viiskümmend neist poodidest sulgema, kuna kauplemine läheb internetti,“ mõtiskleb rõivakaupmees.

Samas pole ka internetimüük probleemivaba, kuna hetkel tagastavad kliendid Euroopas 40 protsenti internetist ostetust. „Näiteks ostetakse viis asja, kantakse neid kaks nädalat ja siis saadetakse kõik tagasi ja ostetakse uued. Eestlased on selles suhtes ausad, siin on tagastusprotsent 20 juures.“ Teise tulevikuraskusena näeb Põldma kaubanduspindade juurdekasvu.

Järgnevatel aastatel kasvab kaubanduspind poole võrra. Kuid inimeste ostuvõime nii palju ei kasva. „Supp võib niimoodi lahjaks jääda,“ näeb Põldma ette.

Tundlik sotsiaalne närv Aga ikkagi on ettevõtte plaanid suured – laieneda Denim Dreami kaubamärgiga Euroopasse, kas või ainult internetikaubamajana. „Üritame järgida trende, et mida inimesed tegelikult tahavad. Me ei taha olla ettevõte, kus lihtsalt toodetakse midagi ja siis üritatakse seda maha müüa,“ ütleb Põldma.

Lisaks riidetootmisele ja -müügile üritab Põldma midagi anda ka ühiskonnale. Sihtasutus Denim Dream on muu hulgas toetanud muusikuid instrumentide ostmisel, aidanud vahetusüliõpilasi, teinud sporditoetusi, aidanud haigete loomade ravijaid. Lisaks toetas sihtasutus ka maratoonarõdesid Luiki.

Sellel aastal plaanitakse käivitada konkurss, et leida andekas rõivadisainer, kellele anda 5000 eurot, mis võimaldaks tal luua oma unistuste kollektsiooni ja müüa seda ühes Denim Dreami kaupluses.

UUS!

Mündipoe kinkekaardid 10 €, 20 €, 50 € ja 100 € “Alati Koos”– Tuvalu 2015.a hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 15,591 g Hind: 79 €

3D Liblikas - EkvatoriaalGuinea 2015.a hõbemünt Hõbe: 92,5 % / Kaal: 25 g Hind: 115 €

Pulmapäev – Austraalia 2015.a hõbemünt Hõbe: 99,9 % / Kaal: 1 unts Hind: 125 €

UUS!

Ahvi aasta Tokelau 2$ Ahhaadiga 2015 2016.a hõbemünt Hõbe: 99,9% Kitse aasta hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 31.1 g Kaal: 3 untsi Hind: 119 € Franklini kadunud Hind: 690 € ekspeditsioon, Kanada 2015 hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 1 unts Hind: 110 €

UUS! Sodiaagimärgid Kaalud, Makedoonia 10 Dinaari hõbemünt Hõbe: 92,5 % / Kaal: 21 g Hind: 119 €

Looduse värvid Ahvi aasta 2016 liblikas, Cooki saarte Sodiaagimärgid Kanada Lotose 2015.a hõbemünt Skorpion, Makedoonia kujuline hõbemünt Hõbe: 92,5 % 10 Dinaari hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 25 g Hõbe: 92,5 % / Kaal: 21 g Kaal: 26,7 g Evolutsioon läbi 542 miljoni aasta Hind: 119 € Armastuse Hind: 119 € Hind: 129 € - NANO kiibiga Cooki saarte ingel – Niue saarte 2015.a hõbemünt 2015.a hõbemünt Hõbe: 92,5 % / Kaal: 50 g Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 untsi Hind: 255 € Hind: 119 € Peeglike, peeglike seina peal ... Niue 2015 hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 1 unts Hind: 129 €

Kummituslaevad Kummituslaevad „Mary Celeste“ Kitse aasta Tokelau “Tere tulemast “Lady Lovibond” maailma!” 2015.a Niue saarte Ehtne Ristikheina 2$ 2015.a hõbemünt Tokelau 2015 hõbemünt 2013 hõbemünt Austraalia Hõbe: 99,9 % leht kuldmündil, Hõbe: 92,5 %/ Kaal: 20 g Hõbe: 92,5 % hõbemünt Kaal: 31,1 g Paradiisi aken Palau 2015.a Hind: 99 € Hõbe: 99,9 % Kaal: 20 g Stockholmi Storkyrkan, Hind: 119 € Kuld: 99,99% Kaal: 15,591 g Hind: 99 € Cooki saarte 2015.a Kaal: 1 g “Vikerkaar meres”– Hind: 99 € hõbemünt - ehtsa Hind: 119 € Palau 2015.a hõbevitraaźiga münt ehtsa pärliga Hõbe: 92,5% Hõbe: 99,9 % Kaal: 50 g Kaal: 1 unts Rooma Colosseum – Hind: 259 € Hind 125 € Niue saarte 2015.a hologrammiga hõbemünt Kaal: 31,1 g Hõbe: 99.9% Hind: 125 € Lamba aasta 2015 Hõlmikpuu leht – Kanada Lotose MündipuhastusSamoa hõbemünt kujuline hõbemünt vahendid 200ml Hõbe: 99,9 % Hõbe: 99,99 % Moldaviit meteoriit kullale/hõbedale/vasele/ Kaal: 1 unts Kaal: 26,7 g Cooki Saarte 2014.a messingule/ Hind: 125 € Hind: 129 € hõbemünt Bi-metall/ Hõbe: 99,9 % Stepipistrik Leedu euromüntide universaalne komplekt 2015. Hind: 19.90 € Kaal: 1 unts Mongoolia loodus 2015 VISTA Hind: 11 € Hind: 115 € laserlõikes hõbemünt album 2 € Hõbe: 92,5 % meenemüntidele Kaal: ½ untsi Hind: 39.90 € Hind: 125 €

UUS!

Euromüntide kogumisalus 26 riigi euromüntidele Hind: 19.90 € Optima euromündialbum Hind: 19.90 €

Andorra euromüntide komplekt 2014 Hind: 285 €

Malta 2015 2 € juubelimünt – Konstitutsiooni ajalugu – 1974.a Vabariik Hind: 8 €

San Marino 2015 2 € juubelimünt – Saksamaa taasühinemine Hind: 49 € Vatikan 2 € 2015 Slovakkia 2015 2 € juubelimünt - EL lipu juubelimünt - VIII Ülemaailmne Perede 30.aastapäev kokkutulek. Hind: 55 € Hind: 7 €

Suur valik erinevaid luupe

Prantsusmaa 2015 2 € juubelimünt – Föderatsiooni festivali 225. aastapäev Hind: 7 €

Suur valik 2 € meenemünte!

Soome 2015 2 € juubelimünt – EL Lipp.

Hind: 7 €

Mündipood pakub laias valikus ja erinevas hinnaklassis tooteid igas eas mündihuvilistele.

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn • Avatud: E-R 10-17, L 11-16 • Tel: 644 0593 • myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee.

Kohaletoimetamine Omniva kullerteenuse või Omniva pakiautomaadi vahendusel.

Aasta Ettevõtja 2015 foto studio phenix

Jüri Raidla: Tipphetk oli Monaco žüriiga kohtumine

M

ullu Eesti aasta ettevõtja 2014 tiitli pälvinud ning tänavu suvel Monacos World Entrepreneur of the Yeari konkursi võistlustulest läbi käinud Jüri Raidla (58) peab märkimisväärseks, et pälvis tunnustuse kui professionaalne teenusepakkuja. See suurendab advokaadibüroo Raidla Ellex asutaja ja vanempartneri hinnangul Eesti ärikeskkonna usaldusväärsust.

Mida tiitlivõit ja sellele järgnenud aasta teile on tähendanud?

Tiitlivõit seondub pigem Raidla Ellexi kui ühe pikema ajalooga Eesti juhtiva advokaadibüroo arenguga alates taasiseseisvumisest tänaseni.

See oli minu enda jaoks ettevõtjana hea kokkuvõttekoht käia läbi büroo eri arengufaasid Eesti õigusturu ja majandustsüklite taustal.

Teine väga oluline asjaolu oli see, et esimest korda pälvis tunnustuse ettevõtluses ja ärijuhtimises advokaadibüroo. See on tähtis professionaalsete teenuste sektorile laiemalt, rääkimata advokaadibüroodest, mille panus igapäevases majanduselus ja protsessides on suurem, kui pealtnäha paistab.

Advokaadibürood, nagu ka mitmed teised professionaalsete teenuste firmad, müüvad ja ka ekspordivad teenust, professionaalset teadmist, ja aitavad seeläbi igapäevaselt tuua Eesti turule uusi investeeringuid.

Kõrgetasemeline õigusteenus on kindlasti üks Eesti kvaliteedimärk, mis loob usaldust Eesti riigi ja ärikeskkonna vastu. Professionaalsete teenuste firmad, sealhulgas advokaadibürood, ekspordivad Eesti riigi usaldust.

Eesti on hea koht, kus äri teha.

See on minu lugu nii advokaadi kui ettevõtjana, mille peale konkursi žürii Monacos tunnustavalt noogutas.

Kuidas võit konkreetselt teie äri on mõjutanud?

Raidla Ellex on kõrgeima reitinguga advokaadibüroo ja me teeme igapäevast

30

Staažikas advokaat Jüri Raidla koos abikaasa Heliga Monacos punasel vaibal.

koostööd rahvusvaheliste tippbüroodega Londonis, Frankfurdis, New Yorgis ning teistes maailma ärikeskustes.

Konkursilt saime juurde rahvusvahelist nähtavust, meie vastu tundis huvi maailma meedia ning suhtevõrgustik laienes veelgi. Juurde sain ideid, mis aitavad meie kõrge tasemega teenust veelgi paremini eksportida ja Balti regioonis oma büroo positsiooni tugevdada. Selle tulemusena lõime tänavu kevadel esimese Balti kõrgeima reitinguga advokaadibüroode ühenduse Ellex, mis on tugev partner nii kohalikule ettevõtjale kui ka rahvusvahelisele ettevõtjale ja advokaadibüroole.

Kui palju langes Monacos toimuv kokku sellega, kuidas seda varem ette kujutasite?

Kõik oli just nii vinge, nagu ma ette kujutasin, kuid kraadi võrra veel vingem, väärikam ja glamuursem. Ernst

& Young’ile tunnustus kõrgetasemelise organiseerimistöö eest, kontekst on väga väärikas ja inspireeriv.

Millised on teie Monacos käigu mälestused?

Tipphetkeks oli vaieldamatult kohtumine žüriiga Monacos. Võtsin oma rolli Eestit esindada väga tõsiselt. Rääkisime, miks Eesti on hea koht, kus äri teha, mis roll on Eesti kõrgeima reitinguga advokaadibürool ja mul endal olnud meie riigi ärikeskkonna kujundamisel.

Mida soovitate konkursi tänavustele finalistidele?

Mul on kaks soovitust. Esiteks on oluline sõnastada, kuidas äri, mida esindad, on meil Eestis oluline nüüd ja praegu.

Teine ja hoopis erinev ettevalmistus on seotud rahvusvahelise konkursiga, kus tuleb müüa Eestit ja meie ärikeskkonna usaldusväärsust.

Aasta Ettevõtja 2015 E L UT Ö Ö P R E E M I A

Enn Meri: noored ärijuhid võiks vanemaid r 2014. aastal pälvis Aasta Ettevõtja konkursi elutööpreemia pikaaegne Euroopa autotööstuse varustaja Enn Meri (73).

Eksportöör Enn Meri tunneb rahulolu, et on ehitanud üles firma, mis areneb ka tema taandumisel.

E

nn Meri asutatud ja Saaremaal Mullutu külas tegutsev firma Merinvest on saarel hästi tuntud, laiemas äriringkonnas vähem. Koostöös Saksa partneriga on toodetud juba ligi 20 aastat Euroopa autotööstustele kummist tihendeid ja membraane.

Neid kasutatakse autode hüdrolaadijates ja pidurisüsteemides, kütuse sissepritsesüsteemides ja kliimaseadmetes. Ettevõtte mõjust piirkonnale annab aimu ainuüksi fakt, et Kaarma vallas Nasva külas alustati 10 töötajaga, kuid tänaseks antakse tööd 320 kohalikule inimesele.

Ettevõtte asutaja Enn Meri müüs

oma firma järk-järgult Saksa partneritele, kuid tegutseb tänaseni nõukogu esimehena. Elutööst rääkides peab ta oluliseks, et on ehitanud üles nii tugeva ettevõtte, mis püsib ja areneb ka pärast tema taandumist. Meri naudib pensionipõlve ja töötab vaid 4–5 päeva kuus, aidates kaasa firma eesmärkide püstitamisele ja jälgides nende saavutamist.

Meri tunnistab, et kiusatus jõulise-

Kui sa tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi!

Paljude puudust kannatavate perede andekate ja tublide laste unistuseks on osaleda huviringis või omada vahendeid oma huvidega tegelemiseks.

Jaapani vanasõna

Aitame anda laste unistusele tiivad!

Heategevusfondi Dharma saate toetada, helistades numbrile

900 0005 (annetate 25 eurot) või külastades veebilehte

www.dharma.ee ja annetuskeskkonda

32

malt firma tegevjuhtimisse sekkuda tal vahel siiski on. Aga see tõmbaks firma juhtkonnal vaiba alt. „Päris raske on, kui oled olnud tegevjuht ja omanik ning harjunud, et sinu sõna maksab, ja siis oled ühel hetkel sunnitud tagasi tõmbuma diplomaatilisse rolli,“ ütleb lapsena sõja jalust Rootsi viidud ning 1991. aastal Eestisse naasnud Meri. Äris on tema arva-

Ma Armastan Aidata.

Aasta Ettevõtja 2015

rohkem kuulata

Eesti Aasta Ettevõtja 2014 finalistid ja korraldajad

Elutööpreemia senised võitjad Enn Meri, OÜ Merinvest (2014) Madis Habakuk, Estonian Business School (2013) Endel Palla, AS Harju Elekter (2012) Raul-Roman Tavast, Roman Tavast OÜ (2011) Ülo Pärnits, Ülemiste City AS (2010)

tes eri põvkondadel üksteiselt palju õppida, kuid Eestis eelistaks ta rohkem näha seda, et nooremad ärijuhid kuulavad vanemaid. „Paraku meil iga uus põlvkond teeb ise oma lollused läbi.“ Elutööpreemia laureaadi valib konkursi žürii ajurünnakute käigus. Põhikriteerium on see, et ettevõtja on andnud pikaajalise panuse Eesti majandusarengusse.

Vasakult Ranno Tingas (EY), Marti Hääl (Alexela), Ivar Kiigemägi (EY), Galina Nikitina (IDEAB-Projekt), Jüri Raidla (Raidla Ellex), patroon president Toomas Hendrik Ilves, Enn Meri (Merinvest), Heiti Hääl (Alexela), Veiko Pak (Kadarbiku Köögiviljad) ja Aleksandr Maljugin (LTH Baas).

Korralda seminar või nõupidamine

PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUSES! Lisaks tõeliselt inspireerivale ümbrusele pakume mugavat majutust, hõrgutavat toitu ja võimalust lõõgastuda koos meeskonnaga spaas, mängida bowling’ut ning matkata Pühajärve ja Otepää terviseradadel.

Kuni 30.11.2015 kehtivad järgmised ahvatlevad pakkumised:

Konverentsipakett hinnaga 49 € inimene / ööpäev Paketis sisaldub: • majutus kahekohalises toas • hommikusöök Rootsi lauas • 2 kohvipausi • lõunasöök • ujula ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel • konverentsisaali kasutamine Kui te ei soovi võtta paketti, kehtib majutuse hinnakirjast soodustus 15%.

Bowling’u-rajad ja kingad 25% soodsamalt.

Spaateenustelt soodustus 15%.

Broneerimine: 766 5513 või pjpk@pjpk.ee

www.pyhajarve.com

Pakkumine kehtib kasutamiseks enne 30.11.2015.

Vajalik on vähemalt üks nädal ette broneerida.

Osalejate arv: vähemalt 6 inimest

33

fotod studio phenix

Aasta Ettevõtja 2015

Suurejoonelise finaalgala lõpetas jalustrabav ilutulestik vürstiriigi kohal taevas.

Monaco hetked

Pilte tänavu juunis Monacos toimunud Maailma Aasta Ettevõtja glamuurselt finaalnädalalt.

Löökpilliorkester Casino Monte Carlo ees eri riikide võitjaid tervitamas.

Eesti delegatsioon: esireas vasakul ärinaine Ruth Oltjer, Eesti aasta ettevõtja 2014 Jüri Raidla ja tema abikaasa Heli, EY Auditi Direktor Olesia Abramova, EY Aasta Ettevõtja 2014 programmijuht Hedwig Meidra, ärinaine Mailis Lintlom ning Gretta Oltjer-Timberg. Tagareas ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Lummav vaade mäeküljele rajatud Monaco vürstiriigile.

Maailma aasta ettevõtjaks krooniti Süürias beduiinina sündinud prantsuse miljardär Mohed Altrad, kellele kuulub maailma juhtivaid ehitusvarustuse müügi- ja rendifirmasid Altrad Group.

34