Arikinnisvara ja -haldus (november 2021)

ÄRIKINNISVARA NOVEMBER 2021

JA -HALDUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Building Performance Vajad professionaalset teenust 24/7 Saada hinnapäring:

hind@caverion.com

Caverion Eesti AS pakub järgmiste tehnosüsteemide hooldusteenust: • Elektrisüsteemide ehitus, hooldus ja remont kesk -ja madalpingel • Ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont • Jahutussüsteemide hooldus ja remont • Küttesüsteemide hooldus ja remont • Hooneautomaatika ehitus ja hooldus ja remont • Tuleohutussüsteemide (ATS, Sprinkler, tulekustutid, voolikusüsteemid) hooldust ja remonti

Meie ei vaja pakutava teenuse jaoks alltöövõttu, meie oskame kõike ise teha!

Kui soovid muutust karjääris, saada CV e-postile personal.ee@caverion.com Caverion Eesti AS on Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu, Eesti Külmaliidu ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu liige.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

F

Vastupidiliikumine: kontor kui kodu

akt on see, et kõik inimesed ei tule enam tööle tagasi. See ei tähenda, et nad ei teeks tööd või poleks osalised tööjõus, nad teevad oma tööd lihtsalt kodust, kohvikust, maamajast või purjekalt. Koroonakriis tõukas meid kõiki mingil hetkel kodust töötama, osale oli see piin, kuid paljudele ilmutus: ka nii saab tööpostil oma oskusi rakendada, et ei peagi oma hubasest kodust lahkuma. Lähitulevikus on seetõttu oodata väga suuri muutuseid kontoripindade evolutsioonis. See tähendab, et kontorid jäävad väiksemaks, muutuvad fokaalpunktiks tihti vaid mõnel korral nädalas, kui on vaja koguneda koosolekuks või minna kellegagi midagi arutama.

Töö tehakse ära sellest väljas. See aga annab võimaluse muuta täielikult seda ideed, mismoodi me kontorit kui ruumi näeme.

Kodus meeldib meile olla, sest me oleme selle ruumi muundanud mugavaks enda järgi – mõnele meeldib

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

puhas, funktsionaalne, skandinaavialik lihtsus, teisele aga majesteetlikud baldahhiinid, kolmandale aga pehmed pleedid, padjad ja kuum tee. Kontor on aga siiani olnud enamasti kõigile ühtne, sama valguse, sama värvi, sama temperatuuri ja lõhnadega. See lähenemine aga ei soodusta indiviidi parimat panust, sest mõni tunneb end sellises puhtas, formaalses, “kannan pidevalt kingi” stiilis ruumis mugavalt, mõnda teist ahistab see aga kuni murdumiseni. Loomulikult ei saa panna kontorisse voodeid ainuüksi seetõttu, et paljudele meeldib ehk nendes töötada, kuid personaalsus võiks uute kontorite kujundamisel olla primaarne. Lisaks unustame ära avatud kontori mõtte. See ei toimi, inimesed on veelgi isoleeritumad kui uksega kuubikutes istudes.

Huvitav mõte: loome tööruumid inimeste iseloomude, mitte osakonnamaatriksi järgi. Äkki nii tekib enim rahulolu, väheneb stress ja tekib juurde uusi mõtteid.

Idee?

Reklaam: Siret Samarüütel siret.samaryytel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Investeering: kesklinna kerkib uus maamärk, kuhu saab osta nii äripinna kui ka korteri 1Partner arendab Tallinna kesklinna, Madara tänava ja Paldiski maantee ristumiskohal olevale krundile silmapaistva välimusega 6-korruselise elu- ja ärihoone. Madara 1 hoones on võimalik luksuslike korterite kõrval osta ka büroo- ja kaubanduspinda, mis on kogu Tallinnas väga erandlik pakkumine.

1Partner Kommertskinnisvara tegevjuhi Kirill Viguli sõnul tuleb Tallinnas uusi ja heas asukohas paiknevaid äripindasid müügile harva. “Tihti hoiavad arendajad need üüritulu teenimiseks endale. Madara 1 aadressile kerkivas hoones on piiratud hulk pindasid ja erandlikult on võimalik neid tõesti soetada.”

Kokku müüakse 2 maast laeni akendega esimese korruse kauban-

Samuti on hoone äripinnad väga hästi nähtavad tänaval liikujale.”

Kirill Vigul tõi ka välja, et nii vanalinn kui ka Telliskivi loomelinnak koos oma toidukohtadega on sealt jalutuskäigu kaugusel. Läheduses arenevad ka mitmed uued elu- ja ärilinnakud, nagu edukate tehnoloogiasektori ettevõtetega WoHo kvartal ja Hipodroomi piirkond.

Kõrgematele korrustele tulevad suurte terrassidega korterid

duspinda ja 4 büroopinda suurusega 60–250 ruutmeetrit. “Paar pinda on juba broneeritud investorite poolt, kes soovivad pikaajalist üüritulu teenida. Samas sobib ostuvõimalus ka hästi kapitaliseeritud ettevõtetele, mille omanikud vajavad uut bürood või esindust. Kuna hoone ülemistele korrustele tulevad luksuskorterid, siis erandina ei müüda pindasid ettevõte-

tele, kelle tegevus võib rikkuda öö- või töörahu,” selgitas Vigul.

Ta lisas, et lähtuvalt hoone asukohast, kõrgusest, esinduslikust arhitektuurist ja sellest, et tegemist on nurgakrundiga, saab sellest selgelt piirkonna uus maamärk. “Hoonele on hea ligipääs nii autoga – parkimiskohad on maja kõrval ja maa-aluses garaažis – kui ka ühistranspordiga.

Kui Madara 1 elu- ja ärihoone esimesel kahel korrusel on büroo- ja äripinnad, siis kõrgematele tasemetele tulevad luksuslikud ning suurte terrassidega korterid. “Hoonele tulevad silmapaistvalt suured aknapinnad ja kõrgemate korruste kodudest avanevad Toompea vaated,” kirjeldas Vigul.

M ad ara 1 aad ressile kerkiva 2500-ruutmeetrise netopinnaga majal saab olema 6 maapealset ja üks maa-alune korrus. Hoone ehitab 1Partner Ehitus ja selle arhitekt on Peeter Pere. Madara 1 elu- ja ärihoone ehitus algas 2021. aasta sügisel ning valmib 2023. aasta kevadel.

NOVEMBER 2021

3

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Äripinnad muutuvad töötajakesksemaks Hoolimata maailma mitu aastat raputanud pandeemiast on kinnisvaraturul saabunud olukord, kus büroopindade nõudlus ületab pakkumist, äripinnad ise on aga kardinaalselt muutunud.

T

TEKST: VELI VALENTIN RAJASAAR FOTOD: SHUTTERSTOCK

allinnas valmivate pindade näitel arutavad Porto Franco juhatuse esimees Rauno Teder ja Lahe Kinnisva ra va n e m p a r t n e r Andrus Viks mitmetel teemadel alates hinnatõusust kuni selleni välja, kuidas klientide soovid on muutunud ning ka pakutavat mõjutanud.

Hinnad on tõusnud 2008. aasta finantskriisi tulemusel kukkusid Tallinna büroode üürihinnad ning süda- ja kesklinna büroohoonete keskmiseks üüriks sai 15 €/m² kuus.

Järgmised kümmekond aastat oli see üldiselt püsiv, kuni vahetult enne koroonat hakkas toimuma väike tõus.

Samal ajal tõusid nii keskmine palk kui ka ehitushind.

Koos COVIDi saabumisega lõppes ka üürihindade paigalseis – kui veel 2020. aasta lõpus tehti pakkumisi 15–16 €/m², siis 2021. aasta kevadeks oli hind teinud 10% tõusu ja nüüdseks on see kerkinud juba 20%. Rauno Teder usub, et kaugel ei ole ka hind 20 €/m², mis on vastavuses arendus-

kulude ja ehitushindade märkimisväärse tõusuga.

Andrus Viks lisab, et ärikinnisvara turgu mõjutab lisaks jätkuvale koroonakriisile ka kallinenud energia, mis tähendab, et kulud nii küttele, tootmisele kui ka transpordile on suuremad. Ühtlasi on kliendid ettevaatlikumad pikaajaliste, 5 + 5 aastat ja pikemate lepingute sõlmimisel ning erasektori kliendid sõlmivad selliseid lepinguid vähem kui varem.

Pandeemia ei ole nõudlust vähendanud Pandeemia alguses võeti suure hurraaga vastu mõte minna kaugtööle ja büroopinda vähendada, mistõttu jäeti ka mitmed projektid pooleli.

Praeguseks on aru saadud ka kaugtöö puudustest ning turg on kiiresti taastunud, kuid projektide taaskäivitamine võtab aega – ja hetkel ületab büroopindade nõudlus pakkumist. Suurim on nõudlus kesk- ja südalinnas, kus lisaks kohalikele ettevõtetele otsivad kontoripinda ka rahvusvahelised ettevõtted, kes just Tallinnasse tulla soovivad.

Rauno Tederi sõnul ei rahuldu mitmed üürnikud koroonaeelse ajaga

võrreldes enam isegi A-klassi büroole kohase ventilatsiooniga. Porto Franco puhul on algusest peale lähtutud sellest, et A-klassi miinimumnorm ei olegi piisav. Andrus Viks rõhutab samuti ventilatsiooni tähtsust – kuigi näiteks vana tehase ja uue sisu ühendamine on huvitav projekt ning kõrged laed lisavad avarust, on ventilatsioon tihti kitsaskohaks. Kui vanemas büroohoones juba pärast poolt tundi haigutama ajab, on selge, et oleks värsket õhku tarvis.

Porto Franco senine lähenemine, et ventilatsioon peab normist vähemalt kolmandiku võimsam olema, on

ka pandeemia kontekstis olnud õige lähenemine – see vähendab kontoris viiruse leviku riski ning parandab inimeste keskendumisvõimet ja efektiivsust.

Südalinna klaashoonetest pärit üürnikel on tihti küsimus ka akende avamise võimalikkuse kohta, et kontorit tuulutada. Viimasest on puudust tundnud enim just need, kes on pikalt kodukontorit praktiseerinud.

Kodus sai keset päeva akna lahti teha ja värsket õhku tuppa lasta – miks kontoris ei peaks saama sama teha?

Siinkohal tuleb ühe tegurina mängu asukoht – magistraali ääres akent avades täitub ruum mürareostuse ja tolmuga. Mereäärsetes piirkondades nagu Porto Franco saab aga lisaks avatavatele akendele pakkuda ka terrasse, rõdusid ja privaatseid haljastatud sisehoove.

Ootused äripindadele on muutunud töötajakesksemaks Rauno Tederi sõnul on ta alati üürnikelt uurinud, miks nad kolivad ja mida uue üüripinna puhul oluliseks peavad. Üha enam küsitakse: kuidas aitab teie pinnale kolimine kaasa värbamisele?

Viimase viie aasta jooksul on üüripinna valik seega muutunud üha töötajakesksemaks. Suurel osal ettevõtetest on arengu piduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus. Palgad rallivad niikuinii ja sellega tuleb kohaneda, kuid tuleb ka mõelda muudele hüvedele, mida ettevõte saab pakkuda.

NOVEMBER 2021

5

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Aina enam pööratakse tähelepanu näiteks heale ühendatusele nii jalgratta, auto kui ka ühistranspordi kontekstis.

Kui töötaja ei pea sõitma teise linna otsa või ühistranspordis vahepeal ümber istuma, võib see kuu lõikes tuua talle 10–13 tundi aega, mille ta saab panustada oma perele, sõpradele, hobile või muule talle olulisele. Südalinna kontor muudab mitmete üürnike sõnul värbamise oluliselt lihtsamaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tavalise kontori asemel tuleb pakkuda terviklikku keskkonda, kus saab aega veeta terve päeva lõikes ja kõik esmased vajadused saavad rahuldatud mõnesaja meetri raadiuses või veel parem – samas hoonekompleksis, nagu see on Porto Francos.

Hoone ümbruses võiks olla värske õhk ja kergliiklusalad, et saaks end tuulutamas käia ja kontorisse juba värskete, heade mõtetega naasta.

Nii piirkond kui ka arhitektuur peaksid olema sidus tervik, mis meelitab Andrus Viksi kogemuse põhjal loovad piirkonna meeleolu inimesed, kes sinna tööle ja elama lähevad. Lähiminevikust on seda selgelt näidanud Kalamaja ja Telliskivi areng – inimes-

Koos COVIDi saabumisega lõppes ka üürihindade paigalseis, nüüdseks on see kerkinud juba 20%.

6

NOVEMBER 2021

tele meeldib Telliskivis asuvaid asutusi külastada, kuna seal on lihtsalt mõnus.

Seega tasub alati hoonet või piirkonda planeerima asudes mõelda, kellele see suunatud on ja kas need inimesed ikka tuleksid sinna piirkonda. Kui sihtrühm on paigas, siis mis on just nende jaoks magnetiks, mida neile pakutakse, et nad sinna ka ümber asuksid?

B ü ro o h o o n et e ä r i ke s k ko n n a tulevik on Andrus Viksi hinnangul kompleks, kuhu inimesel on mugav tööle tulla – seal on parkimiskohti, pood ja apteek kohe lähedal, võimalused kiireks lõunaks või ärikohtumiseks restoranis, lastele tegevused, värske õhk ja jalutamisvõimalused.

Viksi arvates saab Tallinna kaubanduspindade turul olema huvitavaks väljakutseks T1 kaubanduskeskuse uuesti käimatõmbamine. Kuna enampakkumisel osaleb neli huvilist, on neil kindlasti oma nägemus, kuidas kaubanduskeskus uuesti tööle saada.

Tallinna kesklinnas ja kesklinna servas paiknevatest ärihoonetest rääkides võiks Viksi hinnangul tulevikus klientidele väga meeldida ka Volta ja Patarei vangla. Uue ja vana ühendamine, kõrged laed, tramm ukse ees, jalgsi kesklinna. Loomulikult peab keskkond olema ka töötajatele mõnus, kuid eeldused selleks on loodud. Ettevõtte äristrateegiast sõltuvalt võivad väga head olla ka linna servas asuvad büroohooned – töötajad ei pea igal hommikul ja õhtul ummikutes istuma, et tööle-koju jõuda.

Lisaks eelnevale otsivad üürnikud Rauno Tederi hinnangul ka midagi arhitektuuri poolest omapärast ja ainulaadset ning see on kindlasti Porto Franco suureks plussiks. Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylori kontseptsiooni ja arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid arhitektide

Kvalitatiivse hüppe jaoks on ettevõttel tarvis iga töö jaoks on vaja õiget tööriista ja kohta. lahenduse järgi ehitatav hoone on omanäoline ja kordumatu.

Kontseptsioon büroo- ja kaubanduskeskusest, hotellist ja neid ühendavast maa-alusest soojast, ca 1200 kohaga kesklinna suurimast parkimismajast annab kokku sidusa ja põimitud tulemi. Rõhutamata ei saa jätta ka keskmisest oluliselt avaramaid büroosid, mis on saavutatud bürookorruse kõrguse suurendamise kaudu.

Moodne äripind on kui rätsepaülikond Andrus Viksi sõnul saab klient sisekujunduses ja siselahenduses kaasa rääkida küll, kuid see eeldab vähemalt osalist kulude katmist või kulude üürimaksetesse jaotamist. Rauno Teder toob välja, et oma töös on võetud väga selge lähenemine: üürnikule tuleb pakkuda täislahendust. Esmalt selgitakse välja kolimise põhjus – kas selleks on kliendid, töötajad või näiteks viimasel ajal kasvav trend töökultuuri juurutada.

Seejärel on vaja koos üürnikuga tuvastada tema vajadused ruumide planeeringu osas. Selle põhjal tehakse nii planeering kui ka siselahendus just kliendile sobivalt – nagu rätsepaülikond. Millised osakonnad peavad olema üksteisega lähestikku? Kas suurepäraste vaadetega ruumidest

saab kliendiala, töötajate puhkeala või midagi muud?

Kvalitatiivse hüppe jaoks on ettevõttel tarvis just tema vajadusi arvestavaid vahendeid ja keskkonda – teisisõnu, iga töö jaoks on vaja õiget tööriista ja kohta. Vihmase ilmaga lõkke kohal leiba ju ei küpseta!

Tootmisettevõtete jaoks napib pealinnast väljas sobilikke pindasid Lahe Kinnisvara kutseline vanemmaakler Li Otsing vahendab hoonestusõiguseid Viljandi linna ääres juba osaliselt tootmishoonetega kaetud hajaasustusega Mäeltkülla, mis on ainuke linnale ja ringteele nii lähedal asuv valmiv tööstuspark.

Ettevõtted, kes Mäeltküla tööstusparki kolivad, on laienemissooviga tootmisettevõtted, kelle jaoks praegused tootmisruumid ei ole enam piisavad. Mitmed pigem tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted ei söanda ehitamist ette võtta kallinenud energia, ehitusmaterjalide ja ehitustööde hinna tõttu, pealegi nõuab see ettevõttelt ka lisatööd.

Samas on Viljandis ja Viljandimaal üüripindu pakkuda eeskätt nõukogude ajal ehitatud hoonetesse, mille kõige suurem probleem on, et need ei vasta tänapäevastele ohutusnõutele ega klientide vajadustele – enamasti puudub vanemates hoonetes näiteks töötajate puhkeruum koos pesemisvõimalusega.

Ostuotsust kardetakse teha Seda põhjusel, et hetkel valitseb teadmatus ehitussektori hindades.

Samas soovivad arenevad ja kasvule suunatud ettevõtted lisaks kasvule ka oma töölistele üha paremaid tingimusi pakkuda ja on igati varmad pinda sobivama vastu vahetama – kui seda vaid saada oleks.

BÜROOD VANALINNA JA MERE PIIRIL! PORTO FRANCO III HOONE VALMIB SUVEL 2022 BÜROOPINDADE EELISED: • Suurepärased vaated Tallinna vanalinnale ja Admiraliteedi basseinile • Maast-laeni osaliselt avatavad aknad • 3,4 m kõrgused laed • Kolm premium tasemel büroode sisekujunduspaketti • Büroopinnad ühel tasandil suurusega kuni 2025 m² • 5. korrusel tõstetud põrand, privaatne katuseterrass • Maa-alune parkimismaja hoone üürnikele ja külalistele • Bürood ehitatakse välja vastavalt üürniku soovidele

info@portofranco.ee

portofranco.ee

5554 5323

GO VERTIC

Elektrit tootev fassaadikate säästab loodust ja raha Go Vertic (tootja ACM Metal OÜ) on esimene põhjamaisesse kliimasse sobiv kaks-ühes fassaadikatteplaat ning päikesepaneel.

K

ui kohtuvad soov saada hea maja ja kasutada rohelist energiat, on heaks lahenduseks fassaadi katmine Go Verticu paneelidega, selgitab neid tootva ja paigaldava ettevõtte ACM Metal OÜ juht Kevin Kuusik.

Tegu on Eestis loodud lahendusega, millest saavad kasu nii tööstusja laohooned, büroohooned, kortermajad kui ka suuremad eramajad.

Üks paigaldamine, mitmekordne kasu Kui tavaliselt oleme harjunud nägema päikesepaneele katusel või põllul, siis nendega fassaadi katmine tähendab kaks ühes efekti – maja saab kvaliteetse seina ja samal ajal hakkab ka elektrit tootma. Ühte lahendusse on ühendatud maailmatasemel alumiiniumkomposiitplaat (ACP) ja elektrit tootev päikeseelement. Nii ei tarbi hoone ainult energiat, vaid toodab seda ise juurde.

Fassaadikate sobib nii olemasolevate hoonete renoveerimiseks kui ka uute energiatõhusate ja passiivlahenduste väljatöötamiseks.

8

NOVEMBER 2021

Toodetud elektri saab hoone omanik oma äris või majapidamises ära kasutada ja ülejäägi võrku tagasi müüa. Tegemist on eraldiseisvatest päikesepaneelidest esteetiliselt ja ökoloogiliselt efektiivsema lahendusega. Sama funktsionaalsus on peidetud juba fassaadimaterjali sisse – üks paigaldamine, aga mitmekordne kasu.

Pikaajaline investeering Go Verticu paigaldamiseks sobivad peaaegu kõik seinad – ilmakaarte järgi võttes idast läände. Kagu-, lõuna- ja edelasuuna seinad suudavad kõige enam elektrit toota, ida- ja läänesein nendega võrreldes ca 20% vähem.

Katusele paigaldatud paneelidega võrreldes on seinapealsetelgi mõned eelised. Näiteks paistab seintele ka tõusev ja loojuv päike ning lumerohkel talvel võimendab päikese mõju ka vastupeegeldus lumelt. Ehkki parimaks elektritootmisajaks on suvi, ei jää tootmine soiku ka talveajal.

Kui fassaadiehitus ja päikesepaneelide paigaldamine korraga kätkevad eneses väikest kokkuhoiuvõimalust võrreldes kahe eraldi suure tööga, siis aastate lõikes on tegemist hea investeeringuga – tasuvusajaks loetakse 8–12 aastat, paneelide garantiiaeg on aga 30 aastat. Võimalik ka, et need kestavad oluliselt kauem – NASA viis päikesepaneelid Kuule eelmise sajandi 60ndatel, need aga töötavad tänaseni.

Tasuvusaja erinevus tuleneb hoonete kasutustüübist – büroohoonetele ja kortermajadele paigaldatavad päikesepaneelid on kõrgema tuleklassi tooted kui tööstus- või laohoones kasutatavad. Samuti on nendes oluline tippklassi viimistlus – Go Verticu päikesepaneelid on kindla kujuga ja akende ümbrused viimistletakse komposiitmaterjaliga, nii et sein jääb täiesti ühtlane ning esteetiliselt väga ilus. Heaks näiteks sellest on Haven Kakumäe.

Vaktsiin elektrihinna tõusu vastu Kas Go Verticu paneelid katavad kogu ettevõtte või hoones elavate inimeste energiavajaduse, sõltub konkreetsest tarbimisvajadusest – toodetava elektri hulk on ette teada. Elu on näidanud, et tootmishoone peab võrgust elektrit juurde ostma, laohoone aga võib ise toodetud päikeseelektriga ära majandada küll. Kortermajades, kus päevaajal tarbitakse elektrit vähem kui õhtul, on sageli arukas müüa päevane elekter võrku ja hakata seda alles õhtul tasuta kasutama.

Korteriühistute puhul on sageli valikukriteeriumiks renoveerimistööde maksumus. Siinkohal aga tasuks mõelda ka sellele, et seni eelistatud krohvitud sein kestab ca 15 aastat, Go Verticu paneelidega tuleks esialgne investeering küll suurem, aga kogu investeeringu tasuvuse aeg oleks 15–16 aastat ja edasi saadakse juba tulu toodetud elektrilt.

Näitlik arvutus Go Verticu hinnast ja tasuvusest tööstushoone puhul

100 kW sein, 500 m2, maksumus 85 000 € + km Tootlikkus: 70 MWh aastas Kokkuhoid ise tarbides: 10 500 € aastas Eluiga: 30+ aastat Tasuvusaeg: 8,1 aastat CO2 kokkuhoid aastas: 62,5kg/m2 Boonusena: paigaldamise lihtsus ja esteetiliselt kena nähtavate kinnitusteta seinapind

Kuna nii pangad kui ka KredEx soosivad rohelisi lahendusi, on Go Verticu paneelidega renoveerimisele kerge saada ka suuremat laenu – toodetav elekter teeb selle tagasimaksmise hõlpsamaks ja on samas ka hea investeeringuna lisatagatiseks.

Põhimõtteliselt sobib Go Vertic kasutamiseks ka eramute seintel, kuid siin tuleb mängu mõistliku suuruse printsiip – tasuvusest saab rääkida alates 150 m2 suurusest seinapinnast.

Kõik Go Verticu tasuvusanalüüsid on tehtud praegu kehtiva elektrihinna põhjal. Kuna elektri hind langustrendile ei pööra, võib aga investeering kujuneda ka märksa kiiremini äratasuvaks.

Lähem info: www.govertic.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Ehitusettevõtja Kaido Somelar:

raske olukord näitab, kui tugev on meeskond Ehitusettevõtte Ehitustrust omanik ja juhatuse esimees Kaido Somelar sõnab, et praegune olukord ehitusturul tekitab ootusärevust nii pea- ja alltöövõtjates kui ka tellijates. Eelmise aasta eriolukorraga alanud keerised vajavad maharahunemiseks ilmselt veel mõnda aastat. Millest suure tõenäosusega aga ei pääse, on hinnatõus.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES

P

eagi kümnendat juubelit tähistava Ehitustrusti juht, omanik ja juhatuse liige tõdeb praeguseid tulemusi ja prognoose vaadates esmalt, et hinnatõus on tulnud selleks, et jääda. “Ehitajad on oma eelmise aasta tulemused kätte saanud ja on selge, et selliste hindadega nagu eelmisel aastal või sel kevadel enam mitte kunagi edasi ehitada ei saa. Minu meelest on täna just õige aeg arendajatele mõistmiseks, et hinnamuutus on toimunud ja sellega tuleb enda plaanides arvestada. Kõigil sellist arusaama ja kogemust veel pole. Just eile istusime laua taga ühe arendajaga, kes polnud alates eriolukorrast ühtegi projekti arendanud ja ta ei suutnud uskuda, et hinnad on ca 20–30% tõusnud. On ju samasugune plekk, betoon ja ehitus-

Foto: Sixten Sepp

Ehitustrusti büroohoone Tartus Paju 2 mehed, et kust see kõik nüüd tulnud on. Aga nii on ja sellega peab edaspidi arvestama. Eks see kallim hind ju kajastub ja kanaliseeritakse ikka lõpptarbijale.”

Eelmise aasta lockdown’iga alanud tormilise olukorra ajal mõtlesid inimesed Somelari sõnul, et hinnad on hoopis languses ja seega saab sügisel kõike odava hinnaga osta. Läks aga täiesti teisiti ning kevadel tõid materjali tarneprobleemid ja tootmisvõimsused ehituses hüppelise hinnakasvu.

“Eelmisel suvel otsustati, et kuna hinnad ju langevad, tasuks töid odavamalt sisse võtta. Tegelikult realiseerus

Kaido Somelar: “Kui ma kunagi projektijuhi ametis alustasin, ütles Kalev Kase mulle: “Kuule, Kaido, on kaks võimalust. Sa kas võtad ja teed kõvasti tööd ja sinu objektidel läheb väga hästi. Või sõidad niisama edasi-tagasi Avinurne vahet ja nii ongi.”

Selline ütlus mõjus ja läks mulle väga korda. Ta andis mõista, et kõik on minu enda kätes.”

Foto: erakogu

vastupidine suund ja ka sel kevadel võimendus järjekordne hinnatõus, mis tegi olukorra ehituses hellaks, ja ma usun, et kõikidel peatöövõtjatel ehitusmahud langesid. Need, kes eelmise aasta lõpus ja sel kevadel lepinguid allkirjastasid ja töid juurde võtsid, olid väga raskes positsioonis. Hinnad kihutasid meeletu kiirusega üles ja töid oli keeruline positiivselt lõpetada. Kui sulle saadetakse kolm päeva kehtiv pakkumine ja sa pead kirjutama alla lepingule, mis kestab üks aasta ... lahe ju!” kirjeldab Somelar olukorda.

Somelar lisab, et olukorra teeb keeruliseks sisendite regulaarne muutumine pikaajaliste lepingute kehtivusaja jooksul. “Ehitajatega tahetakse ühelt poolt lõpphinna peale vähemalt aasta-pooleteise pikkuseid lepinguid sõlmida, kuid teisalt on sisendid igakuises muutumises.

Sellega kaasneb risk. Ühelt poolt pean leppima, et sõlmin hästi pika tähtajaga suure kohustuse, aga enda sisendeid ei kontrolli. Mida sel juhul siis teha?

Kas üldse võtan kohustuse vastu ja kas hinnastan selle siis nii üüratult kõrgeks, et igal juhul välja tuleksin?”

Praeguses keskkonnas pole Somelari sõnul tellijal peatöövõtja arvelt enda äri ajamine kohane. “Kui stabiilsel turul keegi eksib, peab arusaadavalt riski võtma. Kui poes

toidukauba hind muutub, siis ei hakka kassas keegi kauplema, et eile oli borš sellise hinnaga. Aga ehitajad, põlised rikkad, nende puhul võib justkui ikka proovida.”

Peatöövõtja regulatsioon vajab korrastamist Hetkel tegutseb Eestis üle 30 peatöövõtufirma, mida on Somelari sõnul meie riigi kohta liialt palju. Tema sõnul peitub põhjus osaliselt ka peatöövõtufirma loomiseks vajalike nõudmiste lihtsuses. “Struktuur on täna selline, et sa võid põhimõtteliselt sõbrast tellija ja arvuti abil peatöövõtufirma asutada ning sealt tuule tiibadesse saada. Suuri kohustusi töömeeste ja infrastruktuuri omamisega ei olegi. Teedeehituse peatöövõtufirma või asfalditehase ja karjääride loomiseks peavad sul olema oma mehhanismid, seal on väga suured ja mahukad investeeringud juba enne, kui saab tööga alustada. Ehk natukene võiks seda minu meelest reguleerida,” ütleb Somelar ja rõhutab ettevõtete võimekuse olulisust, mis mõjuks korrastavalt ning annaks võimaluse olukorda mitmetahuliselt vaadata.

“Vastasel juhul oleme kogu aeg hädas sellega, et riigihanke võidab kõige odavam pakkuja, kes pakub seda, mis sülg suhu toob. Kõige odavam asi on väga harva ka kõige parem asi.”

NOVEMBER 2021

9

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Raske olukord näitab meeskonna tugevust “Kui kõik on ilus ja mugav, saavad paljud hakkama, aga raskes olukorras tuleb täpselt välja, kui tugev meeskond sul tegelikult on. Kõlab küll trafaretselt, aga pudrumägesid ei ole olemas.

Inimesed on just ilusal perioodil valmis rääkima, kuidas seal ja seal on kõik nii hästi. Tegelikult sellist asja ei ole, on hoopis kolleegid, partnerid, usaldus ja äriplaanid, ning kui nendega on korras, siis kõik toimib. Oleme selle kriisi ajal selgelt aru saanud, et tööd tuleb teha nendele inimestele, kelle äriplaanist sa saad aru, keda sa usaldad ja keda sa võid võtta väärt partnerina,” ütleb Somelar.

Seoses sellega on ka Ehitustrustis mitmeid korrektuure ja muudatusi ette võetud. Mitte küll totaalseid, kuid selliseid, mis töökorraldust täpsemaks ja põhjalikumaks muudavad.

“Mul on tekkinud väga selge arusaam, et juhtpositsioonidele peaksid tulema inimesed firma seest, sest väljastpoolt tulevad kaasa teistsugused mõtted. Inimene, kes kasvab ettevõtte sees, omab tõenäolisemalt sarnaseid arusaamu, kultuuri, põhimõtteid ja väärtusi, mis on minu meelest järelkasvu ja usalduse jaoks väga oluline.

Kui tuleb kõva tüüp väljast, tahab ta kindlasti omamoodi asju teha. Ma ei ütle, et väljast tuleksid halvad inimesed, aga neid sa lihtsalt ei tunne piisavalt hästi,” ütleb Somelar.

Muudatusi on tehtud ka töökorralduses. “Loomulikult oleme hangete piirkondi laiendanud. See on küll pigem olukorrast tingitud muudatus, et ellu jääda. Kindlasti on see igaühe mugavustsoonist välja toonud ja tolmu õlgadelt maha raputanud.” Rääkides fundamentaalsematest muutustest, toob Somelar välja munade ühes korvis hoidmise, mis on otseselt riskantne ja ohtlik.

Samuti oleme juba enne koroonamöllu katsetanud tarneahelas erinevaid strateeg iaid. On olnud veel mitmeid teisi muutusi ja võib öelda, et oleme arenduste osas kindlalt jala maha saanud.”

Soovivad välismaalt abikäsi “Olen veendunud, et Eesti vajab piiri tagant töömehi. Mulle tundub see ausalt öeldes vastutustundetu, et riik ei lase välistööjõudu sisse ja pumpab sellega lihtsalt erinevate sektorite hinnakasvule ainult hoogu juurde.

Meil on reaalne töökäte puudus.

Eestlased võivad küll Soomes tööl käia ja kõik on hästi, aga vastupidist nähakse justkui halvana. Ehitustrustil endal ei ole töömehi, aga me otsime objektidele ja alltöövõtjatele samamoodi tööjõudu Narvast, Lõuna-Eestist ja igalt poolt mujalt, mis siis, et see ei ole justkui meie kohustus, aga me oleme selle eest hoolsad ja 10

NOVEMBER 2021

Lõunakeskuse ja Maakri tänava Skyoni torni. Viimase valmimisele kulus kokku ligi seitse aastat. “Hindan seda väga kõrgelt, et pank, tellija ja ehitaja suutsid kogu protsessi jooksul külma närvi säilitada. Kui siin oleks kellelgi närv alt hüpanud, oleks kogu asi vastu taevast lennanud ja veel tuul läbi vilistanud. Ehitus toimus täpselt sellel ajal, kui kõik need muutuvad ja ebatavalised küsimused olid laua peal. Väga ilus ja äge hoone. Seda ma pean tõeliseks meeskonnatööks.”

Inseneriks vanema venna eeskujul

Büroohoone SKYON Tallinnas Maakri 30 muretseme ikka, et alltöövõtja saaks ka oma asjad tehtud. Kui mõnel ministril ukrainlane kodus plaadib, siis ta on küll õnnelik, aga kui tahetakse neid rohkem siia ehitama tuua, siis on selline polundra, et anna olla,” väljendab Somelar muret.

Tarneprobleemid ootavad lahenemist Somelari sõnul on praegu ehitusturul kõige raskemas olukorras just peatöövõtjad. Alltöövõtjad on mitmes mõttes paremas seisus ja paljuski läheb kõige paremini materjalitootjatel. Seoses hinnatõusude ja pikkade lepingutega on just peatöövõtjad need, kes enim kannatavad. “Loodan siiski hindade pidurdumist. Kui hinnad jäävad seisma, on väga hästi. Ma olen mõelnud, et Eesti ei ole nii rikas riik, et neid hindasid välja kannatada. Järgmine kevad ilmselt näitab kätte, mis ja kuidas jääb.”

Lisaks hindade pidurdumisele on Somelari sõnul kriitilise tähtsusega ka tarneprobleemide lahenemine. Praegune olukord on hoonete ehitamisel toonud n-ö uue normaalsuse ja seda mitte heas mõttes. “Meie töö on selles mõttes ümber kujunenud, et näiteks mingisuguse ladustamishalli ehitamine võib nelja kuu asemel võtta aega hoopis seitse kuud. Täna on tavapärane, et ühe toote tarnetäpsuseks öeldakse üks kuu, aga kuna kogu ehituse aeg on

Foto: Jakob Meier

umbes neli kuud, ei saa seda normaalseks pidada. Teine näide: materjal tuli etteteatamata kohale kahe päevaga, aga töömeeste leidmiseks kulus kaks nädalat. Ka see on neljakuulise ehitusaja kohta väga pikk aeg.” Somelari sõnul seab selline teadmatus ja lepingute mittetäitmine nii ajas kui ka rahas kõik ehitusettevõtted täiesti uude olukorda.

Kes olukorraga kohaneda ja arvestada suudab, on lõpuks võitja.

Ehitustrust Tallinna ja Tartu peale üle 60 inimese koondava Ehitustrusti missiooniks on Somelari sõnul mõistliku hinnaga kvaliteetsete ehitusteenuste ja projektijuhtimise pakkumine. Isegi firmast endast midagi teadmata on ilmselt kõikidel Eesti inimestel mitme valminud objektiga isiklik kokkupuude olemas. Arvestatava kaubandushoonete ehitaja töö läbi on valminud mitmed Prisma, Lidli ja Coopi kauplused üle Eesti. “Tänaseks on meie käe all valminud kolm Prismat, just ehitasime ka kolm Lidlit. Oleme nii ehitanud kui ka projekteerinud olenevalt tellija soovidest ja võimalustest. Riigihangetel oleme ka jätkuvalt osalenud, näiteks Delta õppehoone Tartus, Pärdi keskus Laulasmaal, Pärnu politseimaja ja Tallinna Ülikooli Ursa maja,” toob Somelar välja.

Erakordsematest ehitistest tõstab Somelar esile Kvartali, Hotell Lydia,

Ligi veerand sajandit ehitussektoris töötanud Kaido Somelar suundus Eesti Maaülikooli õppima paljuski vanema venna jälgedes, kes enne teda insenerikutse omandas. “Eks see vendade puhul tihti nii ole, et varases teismeeas läbi ei saada, aga tegelikult tahetakse ikka nende moodi olla.

Ka kõige nooremal vennal on insenerikutse ja ta töötab samas valdkonnas.” Somelar usub, et väga paljuski määravad noore inimese jaoks ära esimesed viis tööaastat – millises keskkonnas ja millise suhtumisega ettevõttega on tegemist.

2008. aastal avanes Somelaril võimalus asuda AS Linnaehituse direktori ja juhatuse liikme kohale. “Sellest algas minu ülemapõli koos rõõmude ja kõigi muredega. Ma ütlen meelega, et ka muredega, sest kui sa asja ikka hingega ning tõsiselt võtad, on iga mees sinu kollektiivis tõsiselt võetav ja see on ka sinu mure, kuidas tal läheb nii tööl kui kodus. Mina ei vaata ülema töökohale kuidagi lihtsalt ega üleolevalt, et hästi tasustatud ja midagi tegema ei pea. Ma arvan, et vastutus on ikkagi väga suur koorem.”

Kümme aastat tagasi Ehitustrustiga alustades lisandus juhi ja juhatuse liikme staatusele ka omaniku roll. “See annab töötegemisel teatud plussi, aga mingis mõttes võib-olla ka raskendab töötegemist. Sa pead olema võimeline teatud olukordades ennast ümber häälestama. Sina oled kõige tähtsam otsustaja ja kui sa midagi ütled, siis su sõna peab alati pidama. Ei ole nii, et keegi käskis mul teistmoodi teha, sellist vastust ei ole olemas. Teatud olukorras teeb see asju lihtsamaks ja teatud olukorras raskemaks.”

Millist nõu aga Somelar teistele juhtidele annaks? “Ühte konkreetset asja on keeruline välja tuua.

Mina vaatan, et juhtfiguuride ja töötajate tervis oleks korras, et pineval ajal oleks võimekus rohkem tööd teha ja et meeskond ei laguneks. Ma olen näinud, mis pinges olles juhtub, süsteem kipub lagunema ja see on eriti kallis ja ohtlik.

Nagu mainitud, siis tuleb arvestada, et esiteks pole pudrumägesid olemas ja lisaks on ohtlik ka munade ühes korvis hoidmine.”

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Fotod: Shutterstock

Ettevõtted astuvad üha uusi rohesamme Pole saladus, et äri- ja tööstushooned moodustavad ligi 40% kogu maailma energiatarbimisest. Õnneks näib, et mida aeg edasi, seda enam teadvustavad probleemi ja saavad rohepöörde vajalikkusest aru ka ettevõtted ise. Üha rohkem on hakatud kaardistama oma CO2 jalajälge ja seadma endale kindlaid numbrilisi eesmärke.

S

eda nii mujal maailmas kui ka siinsamas Eestis. Nii näiteks on LHV lubanud, et vähendab oma ettevõtte CO 2 jalajälge ja muudab oma kontoritegevuse aastaks 2022 kliimaneutraalseks. Töö selles suunas käib aktiivselt. Kui 2019. aastal oli LHV kontorite kasvuhoonegaaside heite kogumaht veel 1210 süsinikdioksiidi ekvivalendi tonni, mis oli arvutuste tegemise ajal 2,6 tonni töötaja kohta, siis 2020. aastal olid vastavad numbrid juba 865 tonni ja 1,7 tonni töötaja kohta.

Samas on ettevõte juba näinud, et ükskõik kui palju ka ei pingutaks, siis päris nullini on oma keskkonnamõjusid praegustes tingimustes päris keeruline viia. Just seepärast alustas LHV hiljuti koostööd innovaatilise Eesti iduettevõtte eAgronomiga, et korvata oma süsinikujalajälge.

Täpsemalt siis neid kontoritegevusega seotud süsinikuemissioone, mida ei õnnestu vältida ega vähendada. Samal ajal toetab ettevõte seeläbi kohaliku põllumajanduse jätkusuutlikkust.

12

NOVEMBER 2021

A. Le Coq, kes kasutab teatavasti alates 2020. aasta algusest tootmises vaid roheelektrit ja pani 2021. aasta märtsis nurgakivi oma biogaasijaamale, on öelnud, et A. Le Coqi aastane CO2 jalajälg väheneb nüüd 8520 tonni, mis on sama palju kui 3000 elevanti.

2022. aastaks rajatav tehas peaks vähendama tehase maagaasi tarbimist ligi viiendiku võrra. Lisaks rajati 2021. aasta alguses A. Le Coqi logistikakeskusele päikesepark, mis katab suvekuudel ligi poole logistikakeskuse eletrkitarbimisest.

Rohetiiger: ettevõtete tegelik jalajälg ei peitu rohelises kontoris Muuseas nii LHV kui ka A. Le Coq mõlemad on liitunud ka Rohetiigriga.

See kestlike ettevõtete esindusorganisatsioon plaanib koondada sadu ettevõtteid, et kärpida majanduse keskkonnamõju. Praeguseks on LHV ja A. Le Coqi kõrval esindusorganisatsiooniga liitunud juba ligi 60 ettevõtet, kes soovivad tagant lükata Eesti majanduse rohehüpet, eeskujuks kunagine Tiigrihüpe. Ettevõtetega

koos soovib Rohetiiger välja selgitada peamised Eesti seaduste kitsaskohad, mis takistavad organisatsioone praegu jätkusuutlikumalt käitumast.

“Oleme harjunud mõtlema, et teeme rohelise kontori, sorteerime prügi ja vaatame, millistest nõudest me sööme ja joome – siis olemegi juba jalajälge vähendanud ja tublid. Tegelikult asub enamiku organisatsioonide ja ettevõtete mõju hoopis kuskil mujal,” on öelnud Rohetiigri asutaja Eva Truuverk. Truuvergi sõnutsi on Rohetiigri eesmärk juhtida pigem süsteemset muutust. “Näiteks õigusbüroo mõju pole see, kui mitu ühekorratopsi ta päeva jooksul kontoris ära kasutab, vaid tema päris keskkonnamõju on selles, milliseid organisatsioone ta teenindab ja milliseid lepinguid ta oma klientidele koostab. Kas ta suudab öelda “ei” näiteks sellistele klientidele, kes raiskavad ressursse ja reostavad keskkonda? Kas ta suudab öelda, et teiega me koostööd ei tee, sest teie väärtushinnangud ei sobi meie omadega?”

Rohetiigri eksperdid on aidanud tuvastada ettevõtetel oma kõige suurema keskkonnamõjuga tegevusi, et panna paika oma fookus. Need on ettevõtteti väga erinevad. Peamiselt peavalu tekitavate probleemidena on mitu korda läbi käinud näiteks pakendid ja digiprügi. Energia ja transport puudutavad praktiliselt iga ettevõtet. On ettevõtteid, kes tegelevad näiteks paberdokumentide või

HUVITAV TEADA! Uute energiatõhususe eeskirjade rakendumisel võivad peagi kasutuskõlbmatuks muutuda ligi 10% Londoni äripindadest. 2023. aastal kasutusele võetavate uute standardite kohaselt ei saa Inglismaal ja Walesis asuvatele hoonetele, mille energiatõhusus on madalam kui “E”, sõlmida uusi müügi- või rendilepinguid. Sama teed on läinud ka Holland.

Tekib küsimus, kas ka Eestis ja Euroopa Liidus rakenduvad säärased eeskirjad. Selgub, et EL-is ei kehti veel üldiseid piiranguid kinnisvara müügiks ja rendiks, mis peaks silmas energiatõhusust.

Allikas: Ärileht

toidujäätmete vähendamisega, aga ka kontseptuaalsemate lahendustega, näiteks kuidas luua kliimaneutraalne linnaosa või keskkonnahoidlik majapidamine. Nii nagu Ülemiste City kujundab praegu tuleviku linnakeskkonda, mis võiks nende visioonis olla suisa süsinikunegatiivne. Kas ja millal see teoks saab? Elame-näeme! Fakt on see, et 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb kõigil samme astuda juba täna.

Allikas: EPL-i Roheportaal

FUSEBOX

Eesti leiutis paneb suurte hoonete kütteja jahutusautomaatika raha teenima “Vähe sellest, et hoone omanik lihtsalt säästab elektrit. Võrguettevõte ostab talt kokkuhoitud mahu veel ka ära,” selgitab ettevõtte Fuseboxi tegevjuht Tarvo Õng ja räägib lahti, mil moel see lisaks kliimaneutraalsuse eesmärke täidab.

Tarvo, mida Fusebox teeb ja milleks see hea on?

Kuivalt öeldes pakume täisautomaatset tehnoloogilist lahendust, mis aitab tagada elektrikvaliteeti elektrivõrgus ja vältida blackout’e. Selle loo lugemishuvi säilitamiseks ütlen kohe, et meie klient teenib selle pealt tulu.

Aga enne, kui raha juurde jõuame, teeme selgeks, kuidas see üldse tekkida saab.

Elektrisüsteem sarnaneb vereringega, mille kvaliteedinäitajaks on vererõhk. Kui rõhk korras, funktsioneerib keha, nagu peab. Kui läheb liiga kõrgeks või kukub alla, tulevad ka hälbed ja hädad. Elektrivõrgus on sarnaseks näitajaks sagedus, Eestis 50 Hz, mis peab püsima samasugune, et voolu tarbivad seadmed toimiks just nii, nagu loodud. Saavutatav on see juhul, kui kõikide võrku ühendatud ettevõtete ja kodude tarbimine on sama suur kui elektri tootmine. Tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus mitte igas sekundis, vaid isegi igas ajahetkes.

Väga peen mäng ja ette rehkendamine.

Just. Tänasel päeval prognoosivad kõik elektrimüüjad oma portfelli tarbimist igaks päevaks ja tunniks ning saadavad prognoosi Eleringile, kes tellib selle järgi tootmise. Aga tihti juhtub, et kas prognoosidega pannakse puusse või siis näiteks roheenergia volatiilsuse tõttu on elektrit võrgus puudu. Selle augu täitmiseks eksisteerib Baltikumi ühtses energiasüsteemis eraldi elektriturg, kus pakuvad lisamahte kiirelt reageerivad tootjad. Harilikult siis gaasi- või diiselelektrijaamad, mujal maailmas ka võimsad energiasalvestid, mis suudavad kiiresti reageerida, kui vajadus järsku tekib.

Kuhu mahub selles tasakaalumängus Fusebox?

Võistleme hetkel Eesti, Läti ja Leedu turul nendesamade suurte elektri-

Fuseboxi tegevjuht Tarvo Õng Tel +372 521 0939 E-post tarvo@fusebox.energy www.fusebox.energy jaamadega. Aga selle asemel, et toota puudujäägi puhul elektrit juurde ja kulutada näiteks fossiilseid kütuseid, vähendab meie loodud lahendus hoopis tarbimist – see ongi asja iva.

Kui võrguettevõte otsustab mingil ajahetkel meie kasuks, küsime oma klientidelt, kas nad on valmis tarbimist pisut vähendama. Fusebox on virtuaalne elektrijaam, kes kaupleb mahtudega, mida meie kliendid säästavad. Aga alati nii, et otsustusõigus, kas mingil konkreetsel ajahetkel tarbimist vähendada, jääb kliendile. Oluline on siinkohal, et me ei juhi oma klientide elektritarbijaid, vaid teeme lihtsalt ettepaneku langetamisega kaasa tulla ja teha seda vaid siis, kui see on neile vastuvõetav. Kõik see suhtlus käib automaatikasüsteemide kaudu.

Tooge palun üks näide, kuidas see praktikas välja näeb.

Võtame näiteks suure kontorihoone.

Kohe saabub suvi ja seal käivitub täie hooga jahutussüsteem, kus jahutusvedeliku temperatuur on reeglina 12 kraadi. Et sedalaadi süsteemid on väga suure inertsiga, ei tunneta hoones keegi, kui tõsta lühiajaliselt vedeliku temperatuuri ühe kraadi võrra ja minna hiljem taas tavarežiimile. Elektritarbimises annab see aga kokku-

hoiu. Meie portfellis on palju sääraseid kontorihooneid. Kui üheskoos saame säästu näiteks ühe megavatt-tunni, ei pea elektrijaamad seda kogust tootma.

Nii jääb lisaks ka märkimisväärne hulk süsinikuheitmeid tootmata.

Räägime turvalisusest. Mis juhtub, kui mõni kuri geenius murrab sisse Fuseboxi andmevõrku ja proovib teie klientide tarbimist kontrollida?

Ma räägiks siis juba sellest, et meie süsteem on turvaline algusest peale.

Me ei lülita klientide juures midagi välja.

Meie saadetud signaal nihutab automaatikasüsteemis temperatuuri näiteks poole kraadi võrra üles- või allapoole.

Signaali abil ütleme lihtsalt kliendi automaatikale, et kui kõik vastab tingimustele, siis ole hea ja vähenda või suurenda tarbimist. Kui kohapeal ei ole kõik tingimused täidetud, siis lükkab automaatika Fuseboxi signaali tagasi. Seega pikas perspektiivis äriprotsessidele negatiivset mõju ei teki.

Teine asi, me peame reeglina paigaldama oma mõõteseadmed, et suudaksime minuti või sekundi täpsusega mõõta seda tarbimist, mida Eleringile raporteerida.

Olete loonud tõhusalt toimiva lahenduse. Kas maailma vallutama pole tahtmist minna?

Tegelikult Fusebox juba vallutab maailma. Oleme esindatud erinevatel kontinentidel ja tegutseme mitmes riigis. Näiteks Lätis, Leedus, Austraalias, Soomes, Keenias, Malaisias, Singapuris ja Brasiilias. 2014. aastal süsteemi välja töötades ja TTÜ inimestega käivitades arvasime, et teeme virtuaalse elektrijaama vaid Eesti jaoks. Siis ei osanud arvata, et asi rahvusvaheliseks läheb. Et me mõttel on jumet, saime aru Austraalias energia start-up’ide võistlusel, kus meie idee 1007 osaleja seast 10 hulka pääses. Austraallased on sedalaadi tarbimise juhtimisega tegelenud aastakümneid ja neil vajus sisuliselt suu lahti, nähes, kui kuluefektiivselt ja automatiseeritult me Eestis oma asja ajame. Pärast seda kasvas soov teha maailmas suuri tegusid ja vähendada süsinikujalajälge kordades, mille poole me täna ka liigume. Kodumaal on lahendus end ära tõestanud ja paljud suuremad elektritarbijad meiega samas paadis.

Kuidas saab Fuseboxiga liituda? Kui suurtest tarbijatest on jutt?

Kui teie ettevõtte elektritarbimine ületab 60 MW kuus, siis andke meile märku, et soovite ka tulu teenida ja süsinikujalajälge vähendada. Räägime detailideni lahti, kuidas asi toimib ja kuidas kasu saate.

NOVEMBER 2021

13

Ergonoomiline mööbel kontorisse või koju

Elektriliselt reguleeritav töölaud, 160 x 80 cm, valge või must

332.*Lisandub käibemaks

*Pakkumine kehtib kuni 31.12.2021

TALLINN, Pärnu mnt 139F • e-mail: isku@isku.ee • Tel. 65 56 055 • Avatud E-R 10:00 - 19:00; L 10:00 - 16:00 Kerged vaheseinad TARTU, Aardla 108 • e-mail: tartu@isku.ee • Tel. 65 56 053 • Avatud E-R 10:00 - 18:00; L 10:00 - 14:00

www.isku.ee

Hubase kontori loomisel rakenda loovust ja teadmisi Üha enam on meie töö elustiili osa ja pandeemia on õpetanud olema paindlik oma era- ja tööelu korraldamisel. Mida mitmekesisem on töökeskkond, seda rohkem ollakse ettevõttega seotud. Üks tähtsamaid ülesandeid ettevõtetele on töötajate n-ö kontorisse tagasi meelitamine. See tähendab, et ettevõte peab pakkuma rohkem paindlikkust ja valikuid. Ideaalse töökeskkonna kujundamiseks annab nõu Merekindluse sisearhitekt Hannelore Kääramees arhitektuuribüoost Arhitekt 11.

K

odukontor annab küll palju privaatsust, kuid me kõik oleme tunnetanud selle miinuseid, nagu üksindus, segavad faktorid, tiimitunde puudumine, spontaanse suhtluse puudumine jne. Kontor ei ole ainult töötamise

CO-WORKING / Patarei Merekindlus

Kontoriruumi sisustamise ABC 1. Planeeri töölauad loomuliku valguse piirkonda.

2. Istumine on uus suitsetamine – töö- ja nõupidamislauad peaksid olema elektriliselt tõstetavad. Seistes on inimesed aktiivsemad ja ka nõupidamistele kulub vähem aega.

3. Suurenda koostööruumide osakaalu, kasutades vastavalt meeskonna eripärale nii suletavaid kui ka avatud nõupidamisruume ja istumisalasid. Näe ette ruumi mitmekesist kasutamist – näiteks 2–3 inimese nõupidamisruum saab olla samal ajal videokoosolekuruum või vaikne koht keskendumist nõudvaks tööks.

4. Loo suurem kogunemise ruum, mida saab kasutada nii köögi-, puhkeruumi- kui ka koolitusruumina või suurema sündmuse korral.

koht, vaid inimesed vajavad kontakte kolleegidega, kuulumist kollektiivi.

“Viimasel ajal pööratakse kontorite sisustamisel suurt tähelepanu töötaja heaolule. Töökeskkond peab olema inspireeriv ja tervislik. Pandeemia ajal on esile tulnud, kui oluline on hea ventilatsioonisüsteem. Samuti on trend, et avatud kontor liigub pigem poolavatud lahenduste suunas. Tiimide vahel on vaheseinad, luues töötajatele mugavamad ja privaatsemad öötingimused,“ toob esile Kääramees. Samas on kontorites olemas suured puhkeruumid, kuhu kogunetakse tööpausidel lõunatama, puhkama, suhtlema.

Töötaja vaatepunktist on oluline ka see, et kontor oleks mitmekesine.

Kontoris peab olema võimalusi erinevateks töötegemise vormideks – vaikseid ruume keskendumist nõudvaks tööks, avatud ja suletud nõupidamisruume suhtluseks ja mõttevahetuseks.

Kontori sisustustrend on tavapäraste töölaudade vähenemine ja erinevate tiimitegevuste, koostööruumide ja puhkeruumi funktsioonide suurendamine. Uuringud on näidanud, et mida rohkem saab erinevaid asukohti ja töötegemise võimalusi kasutada, seda enam sünnib värskeid ideid ja lahendusi.

5. Oluline on planeerida valgustus ja pistikupesad nii, et meeskonna suurenemine oleks võimalik ilma suuremate ehitustöödeta. Mõtle oma ettevõtte vajadusi võimalusel 2–5 aastat ette.

6. Kasuta laes akustilisi paneele ja lisa ka sisustusse akustilisi elemente, mis võimaldavad vastavalt vajadusele helisid summutada.

7. Loo ja juuruta ettevõtte kodukord: millises ruumis tohib kõva häälega rääkida, millistel tingimustel on sobilik kaastöötaja poole pöörduda, milline on igaühe vastutusala oma töövahendite korrashoiul jne.

NOVEMBER 2021

15

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

BÜROO / Patarei Merekindlus

Materjalide valik ja hetketrendid kontori kujundamisel

Olenevalt ruumist tuleks alati läbi mõelda, kas olemasolevaid materjale saab taaskasutada. Näiteks kas olemasoleva põrandaviimistluse taastamine ja parandamine on võimalik või mitte.

Uute materjalide valikul tuleks aga mõelda, kas selle materjali tootmisel on kasutatud taaskasutust ja rohelist mõtteviisi, milline on tema eluiga ning kas seda annab hiljem parandada või ümber töödelda. Siingi on märksõnadeks jätkusuutlik disain ja keskkonnahoid.

Ka tootjad on hakanud mõtlema, kuidas anda oma toodetele lisaväärtust. Näiteks vaipkate, mille kiud seovad tolmuosakesi, aitab kontoris luua puhtamat õhku.

Kontori kujundamise kasvavaks trendiks on biofiilne disain ehk kujunduse keskmes on looduslike materjalide ja elustaimede kasutamine ning inimeste ühendamine loodusega. “See ei tähenda ainult taimede ja roheseinte kasutamist büroodes, vaid laiemas plaanis tervislikku keskkonda,” selgitas sisearhitekt. “Märksõnadeks on nii mööbli kui ka viimistlusmaterjalide naturaalne, tervisele kasulik ja jätkusuutlik valik. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata õhukvaliteedile, loomulikule valgusele, taimedele, helidele ja lõhnadele. Kui loomisel seda silmas pidada, siis saavutatakse töötajate rahulolu ja ettevõtte loodussõbralik kuvand.”

Järjest enam on disainitud ka hübriidtooteid, mis on kasulikud mitmel moel. Näiteks helikindlad koosolekuboksid, mille välisseinu katab taimesein, või valgustid, millele on lisatud akustilised paneelid ja mis toetavad ruumi helineeldumist.

Büroo kujundamine unikaalsesse ajaloolisse hoonesse Arhitekti poolelt vaadatuna on kõige suuremateks väljakutseteks ajaloolise maja eksponeerimine ja ruumi enda geomeetria. “Hetkel töötame unikaalse projektiga, mis pakub suuri väljakutseid ja võimalusi,” rääkis Hannelore Kääramees. “Patarei Merekindluses tuleb meil arvestada, et see

RUUM 115 m², võlvi kõrgus 3,6m

MEREVAADE

SISEHOOV

Hannelore Kääramees Ruumi funktsionaalsele planeeringule paneb aluse loomuliku valguse langemine. See on töölaudade jaoks sobiv ala ja kõik ülejäänud funktsioonid tuleks lahendada lähtuvalt sellest.

Merekindluse ajalooline maja on andnud meile kätte ideaalse suurusega ruumi ühe kasemati näol. See ruum sobib hästi 6–8-liikmelisele tiimile. Ruumi keskele saab planeerida nõupidamisruume, telefonibokse ja abiruume.

PILT 1

Keeruliste ruumide kujundusnipid

16

NOVEMBER 2021

RUUM 115 m², võlvi kõrgus 3,6m

MEREVAADE

SISEHOOV

Teine võimalus on võtta kasutusele kogu kasemati ruum ja jagada see tsoonideks. Mere poole nõupidamisala, mida eraldab klaassein.

Keskmises osas aga kergete vaheseinte või kardinatega eraldatud puhkenurk ja akende ees loomuliku valgusega toetatud töölauad.

PILT 2

Jaga ruum tsoonideks

on ehitatud kindluseks ja on niivõrd võimas, maskuliinne ja erilise asukohaga, et seda tuleb tasakaalustada kergete ning pehmete materjalidega, luues inimesele sõbraliku ja mõnusa ruumi töökeskkonnaks.”

Patarei Merekindluse vanad hooned koosnevad kasemattidest, mis on kõrgete võlvidega ruumid. “Ilmselgelt soovime neid terviklikke võlvitud ruume maksimaalselt eksponeerida,” märkis Kääramees. “Seetõttu ei soovi me võlvitud ruume uute seintega kinni ehitada, vaid kõik n-ö helikindlad ruumid, nagu nõupidamisruumid, telefoniboksid, sanitaarruumid, on planeeritud ruum ruumis objektidena. Uute materjalidena toome sisse klaasi, puidu ja heleda vaipkatte, et lisada ajaloolisse ruumi helgust ja soojust. Selline lahendus võimaldab n-ö uuel modernsel arhitektuuril oma disainikeelelt eristuda ja ajalooline hoone tuleb esile oma täies ilus.”

Patarei Merekindluse mõningane väljakutse on aga akustika. Kääramehe sõnul on tavalises kontorihoones akustiliselt kasutada laed ja seinapinnad. “Selles hoones on soov eksponeerida võlve, laed ja seinad proovime enamjaolt pigem puutumata jätta,” lisas ta. “Helikindluse tagamiseks on abiks akustiline seinakrohv ja sisustusdetailid, mida saab katta akustiliste paneelidega.”

Samas on merekindluse Lüneti hoovis ka modernne bürookeskkond, kus asub klaaskatusega kaetud büroomaastik. Sealsete ruumide eripäraks on läbi kahe korruse paiknevad kontoripinnad. Kõigis büroodes on vaiksemad ja rahulikumad tööalad ning aatriumisse avanev kõrge klaaskatusega erineva funksionaalsusega rõdukorrus. Rõdukorrusele on planeeritud büroode köögi- ja puhketsoon, nõupidamiste boksid ning palju ruumi vabas vormis koostööks.

Lüneti hoovi büroopindade lahenduses plaanitakse kasutada maksimaalselt biofiilse disaini põhimõtteid. Sellel alal on suur klaaskatus, kust tuleb maksimaalselt loomulikku valgust ja rajatav sisehaljastus loob siseruumi, mis on sarnane suvise väliskeskkonnaga.

Kohe büroode kõrval on samalt sisetänavalt ligipääs sündmuskeskusesse. Selle kaks suurt saali võimaldavad korraldada mitmesuguseid seminare, töötubasid ja üritusi. Sündmuskeskus omakorda on seotud Gorži hoovi rajatava toidutänavaga. Lüneti hoovist on ligipääs ka maa-alusesse rattaparklasse.

Lüneti tiibade vallikraavi tulevad äripinnad, mis toetavad Patarei Merekindluse töökeskkonda ja loovad lisaväärtust Põhja-Tallinna kogukonnale.

Mereäärsele alale tuleb promenaad, kus saab oma töökaaslastega piknikku pidada ja õhtul sõpradega kohtuda.

K õ r g u s e s s e r e g u l e e r i t a v a d M O B I L I T Y p a a r i s l a u a d j a E F I T t ö ö t o o l id / AC T IU T u t v u l a i a k o n t o r i m ö ö b l i v a l i k u g a E L K E M ö ö b l i s i s u s t u s s a l o n gis ja e- p o es

KONTORITE TERVIKLAHENDUSED MÖÖBEL / VALGUSTID / AKSESSUAARID S isu st u ssalong j a p roj ekt i m ü ü k: J ä rve T orni d, J ä rve 2, T a lli nn / +37 2 6 6 1 7 3 2 0 t a lli nn@ elkem oobel.ee / w w w .elkem oobel.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Tööstuslinnakud ja tehnopargid loovad võimalusi Mida kitsamaks linna keskel läheb, seda enam kolitakse sealt välja. Niisamuti toimub ka mitmete tööstusharudega – suuremahulised linnakud ja pargid annavad ettevõtetele uut mängimisruumi ja arenemisvõimalusi.

M

oodne tehnoja teedevõrgustik soosib tehnoparkide loomist suurte teetrasside juurde eeslinnades või sadamate lähedusse.

Hästi on ennast õigustanud linnade peamag istraalide juurde rajatud kaubandus- ja kergetööstuse segapargid. Nendes on oma koha leidnud müüg isaalidega hulg ilaod, linna teenindavad ettevõtted ja välisettevõtete esindused.

Eestis on hulganisti ahvatlevaid tööstus-, logistika- ja teadusparke, mis on loonud soodsad tingimused nii oma rentnikele kui ka nende klientidele. Tasuta parkimisele lisaks on loodud parkide kõrvale toitlustusasutusi ja isegi jõusaaale. Teadusasutuste juurde loodud tehnopargid on mõeldud teadus- ja tehnoloogiaettevõtete arendamiseks. Kõrvale pakutakse kohtu-

18

NOVEMBER 2021

misteks ja konverentside pidamiseks erinevaid ruume – kõik ikka selleks, et rentnik ei peaks linnakust asjatult välja sõitma ega kulutama väärtuslikku tööaega tipptundidel sõitmisele.

Asukoht loeb Via Baltica äärde j ääm ine tee b Pärnust hea paiga tehnoparkidele – asukoht Tallinna ja Riia vahel ning pääs merele on teinud suveürituste väikelinnast arvestatava tööstusettevõtete sihtpunkti. Nii mõnigi metalliettevõte on asutanud siia oma teise tehase, et olla suurtellijale lähemal.

Mainimata ei saa jätta lennuvälja, kust tehakse lisaks Eesti-sisestele regulaarlendudele era- ja tellimuslende teistesse riikidesse.

Euroopa Liidu ja Loode-Venemaa vaheline piirkond on võimalusterohke eri tööstus-, transpordi- ja logistikaettevõtetele. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) on osaline suur-

projektis, mis hõlmab koguni nelja tööstuspargi loomist ja käivitamist: Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli ning Jõhvi.

Äri- ja teaduslinnakud Üks Baltimaade suurimaid teadus- ja ärilinnakuid Tehnopol asub Mustamäel Tallinna tehnikaülikooliga samas linnakus ning on loodud eesmärgiga aidata alustavatel ja arenevatel tehnoloogiaettevõtetel kiiremini kasvada.

Tark teaduslinnak pakub rentnikele lisaks moodsatele büroopindadele tipptasemel nõustamist äri arenda-

Üks Baltimaade suurimaid teadusja ärilinnakuid Tehnopol asub Mustamäel Tallinna tehnikaülikooliga samas linnakus.

miseks ja eksportturgudele sisenemiseks.

Tehnopoli start-up-inkubaator pakub tehnoloogiapõhisele iduettevõttele abi äri arendamisel ja investeeringu kaasamisel, kasutades selleks Eesti ja Euroopa parimaid mentoreid.

Linnaku äriarendusmeeskond aitab tervise-, rohe- või infotehnoloogiaettevõttel leida kontakte uutel ja olemasolevatel eksportturgudel, arendada ning uuendada ettevõtte ärimudelit ja toetada tootearendustegevustes. Ühtlasi aidatakse leida koostööpartnereid, viies ettevõtte kiiresti kokku õigete inimestega, ja võimalusel investeeringuid.

Teine pikkade traditsioonidega teaduspark Tartu Biotehnoloogia Park (TBP) pakub ruumide rentimisele lisaks virtuaalse kontori teenust.

Väikefirmad, kelle põhikontor asub kodus, saavad kasutada TBP aadressi ja moodsaid ruume kliendikohtumisteks. Pakutakse arendus- ja konsultatsiooniteenuseid biotehnoloogia, meditsiini ning veterinaarmeditsiini valdkonna ettevõtetele ja teadusasutustele. Ühtlasi toetatakse ettevõtteid koostöösidemete sõlmimisel.

Allikad: TBT, Tehnopol, IVIA

IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS

Ida-Virumaa pakub Eesti tööstusele uusi võimalusi Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele. Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides.

“Kui on vaja tootmisvõimalusi suurendada, siis on mõistlik vaadata Ida-Virumaa poole,” soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ja põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ning vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.

Euroopa rohepöördest võidab Ida-Virumaa Õiglase ülemineku toetuste süsteemi mõistmiseks tuleks meenutada Pariisi kliimakonverentsi aastal 2015, kus maailma riigid leppisid kokku CO 2 jalajälje vähendamises ja kliimaneutraalsuse suurendamises. Euroopa Liit

on püüdnud ja püüab olla maailma mastaabis rohepöörde eestvedajaks ning täita võetud eesmärgid varem ja efektiivsemalt. Et aga seniste tootmisviiside ümberkorraldamine mõjutab oluliselt neis siiamaani töötanud inimeste elujärge ja toimetulekut, loodi õiglase ülemineku toetusfond. Üks piirkondi, mida muutused kindlasti puudutavad, on Ida-Virumaa, kus seni traditsioonilises põlevkivitööstuses töötanud inimesed peavad leidma uusi – ja loodetavasti paremaidki – võimalusi tööturul jätkamiseks.

Ida-Virumaa inimeste, ametnike ja ettevõtjate kodutöö on olnud korralik. Aastal 2020 võeti maakonnas ette massiivne ideekorje, milles olid osalema oodatud kõik. Sel aastal on kogutud ideed läbi töötatud ja neid hakatakse järk-järgult kasutusele võtma.

Helded toetused, piirav ajaraam Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna paranda-

miseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris.

Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku.

“Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale toomise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust,” märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmisega suurusega ettevõtete toetusfondi maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest.

Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023 –, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat.

Seepärast kutsub Teet Kuusmik ettevõtjaid võimalikult kiiresti üles lisainfot küsima ja vaagima meetmete sobivust oma ettevõtte plaanidega.

Unikaalne võimalus Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur.

Et maakonda saabuva uue ettevõtte juhtkond ei peaks muretsema, kuidas kulgeb sisseelamine, pakutakse neile nn soft-landing programmi, kuhu kuulub vajadusel kogu asjaajamine omavalitsuste ja riigiasutuste tasandil.

Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis. Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Teet Kuusmik 511 4685 www.ivia.ee

NOVEMBER 2021

19

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Ärihoone küttesüsteem võiks siduda mitut energialiiki Elektrienergia- ja küttehinnad on jõudsalt kerkinud ning see on pannud enamikku organisatsioone mõtlema oma igapäevatöös efektiivsuse suurendamisele. Eriti kehvas seisus on tootmis- ja tööstusettevõtted, sest kommunaalteenuste hinnatõus peab hakkama ühel hetkel kajastuma ka toodetes, mis aga kindlasti ei meeldi klientidele ning teeb niigi raske konkurentsiolukorra veel keerulisemaks.

TEKST: GERLI RAMLER FOTOD: SHUTTERSTOCK

M

aagaasi kallinemise tõttu võib sooja hind tõusta detsembris mõnede tarbijate jaoks lausa kaks korda. Topelthinda tuleb hakata maksma neil, kelle soojatootja kasutab kütteks ainult gaasi. Konkurentsiamet jälgib maagaasi hinda ja kui see langeb, peavad soojatootjad langetama kohe hinda ka tarbijatele, teatas “Aktuaalne kaamera” novembri alguses. Elektrienergia hind on erinevatel põhjustel viimastel kuudel teinud igal kuul uue kuu keskmise rekordi. Septembris kerkis hind esimest korda ajaloos üle 100 euro megavatt-tunni kohta, oktoobris nägime ka hinda üle 250 euro megavatt-tunni kohta. “Ärihoonete puhul baseeruvad küttesüsteemid põhiliselt gaasil, kaugküttel ja elektriküttel. Kõige kulukam on praegu ülal pidada muidugi elektriküttel olevaid maju, neid on omajagu näiteks vanalinna ärihoonete seas.

Paraku näeme, kuidas nende majade igakuine küttearve on kerkinud täiesti lakke. Kui vanemates majades asuvates kodudes on elektrikütte kõrval alles näiteks pliidid ja ahjud, mis tõenäoliselt praegu päris head vatti saavad, siis ärihoonetes reeglina ahjukütet säilitatud pole,” ütleb Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liige, BPT Real Estate’i tegevjuht Janek Hintsov.

Ta lisab, et uuemate majade puhul on seevastu sageli lähtutud ettenä20

NOVEMBER 2021

gelikult juba laiemast vaatest, kus küttesüsteemid on rajatud võimalikult keskkonnasõbralikud ja säästlikud ning kuhu on mõningatel juhtudel liidetud süsteemi enam kui üks energialiik. See tähendab, et näiteks on hoone katusele rajatud päikeseenergiapark, mis võimalusel toetab küttesüsteemi päikeseenergiaga. Või on paigaldatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, kus enne välisõhku juhtimist võetakse soojus heitõhust ära ja seda kasutatakse ventilatsiooni sissepuhkeõhu soojendamiseks. See toetab hoone küttekulude kokkuhoidu ja on samal ajal keskkonnasõbralik.

“Päikesejaamal on palju häid omadusi ning eriti meelsasti kasutatakse seda lao- ja tootmisettevõtete lamedatel suurtel katustel,” nendib Hintsov. “Päike paistab tasuta, päikeseressurss ei vähene kasutades ja see energialiik ei kalline nagu pistikust tulev elekter. Pealegi on seda

väga lihtne kasutada, hoolduskulud on minimaalsed ehk investeering sisuliselt ühekordne. Päikesepaneelid aitavad igati kallinevate kuludega toime tulla.”

Küttesüsteemi tõhususe tagavad korrapärane hooldus ja tark tarbimine Praegu vaatavad ärikliendid väga põhjalikult üle oma tarbimist, et leida kohti, kust küttekulusid ja elektrienergiat kokku hoida. “Tõusuteel olevate hindade taustal küsivad kliendid ikka nõu oma haldusfirmalt, et mida teha, et saada tarbimist efektiivsemaks. Ausalt öeldes on see tootmise puhul ikka kaunis keeruline ja hinnatõusu alla neelates kajastub see paratamatult varsti toodete hindades,” sõnab Hintsov.

Küll on aga üks koht, kus saab tõenäoliselt tõhususele kaasa aidata.

See on kütteseadmete hooldus ja soojagraafikute optimeerimine. “See tähendab, et sügiseti tuleks ette võtta

vajalik filtrite vahetus ja lasta ära teha süsteemide hooldused. Kindlasti pöörata tähelepanu soojagraafikutele – kas need on õigesti balansis ning öine ja päevane tarbimine optimaalsed, kas ruumide temperatuurid on ühtlustatud ning kas on välditud ala- ja üleköetud piirkondi. Haldusfirma saab aidata välja võtta eelmiste aastate tarbimiste graafikud ja aidata leida neid kohti, kus saaks efektiivsemalt majandada.”

Küttesüsteemi hoolduse vajadus on oluline, sest ekspluatatsiooni jooksul koguneb torudesse, radiaatoritesse ja katlasse katlakivi ning muid jääke, mis põhjustavad soojusülekande halvenemist. See omakorda suurendab energiatarbimist.

Kindlasti tasub Hintsovi sõnul üle vaadata elektrienergiapaketid – olenemata sellest, kas tegemist on börsi- või fikseeritud hinnaga, tasuks energiafirmaga tingimused igaks juhuks üle arutada.

Väikeladu – Sinu asjade teine kodu!

Eesti esimene nutiladu asukohaga Peterburi mnt 90f, Tallinn, milles kogu laoteenus alates broneerimisest, ruumide kasutamisest kuni arvete tasumiseni toimub 24/7 kontaktivabalt, kasutades kodulehte www.vaikeladu.ee ja nutilukusüsteemi. Valida saab nüüdisaegsel tasemel soojustatud ja turvatud laoruume suurusega 2–5 m2.

www.vaikeladu.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Miniladu aitab välja nii lühi- kui ka pikaajalisest ruumipuudusest Laoruumi rentimine on meile kõigile tuntud USA filmidest, kus nii pisemad kui ka suuremad ettevõtted on rentinud ühe või mitu laoruumi, kus hoida kas hetkel mittevajalikke esemeid või kasutada väikest lisaruumi näiteks oma toodete ladustamiseks. Miniladu kutsutakse ka väike- või taskulaoks.

TEKST: GERLI RAMLER FOTO: SHUTTERSTOCK

T

änapäevased 24-tunnise ligipääsuvõimalusega laod pakuvad lahendust ükskõik millise kauba hoiustamiseks, kuna tegemist on reeglina turvalise, köetava ja heas asukohas oleva hoonekompleksiga. Niinimetatud iseteeninduslahendusega miniladu võib olla mõõduga mõnest ruutmeetrist kuni paarisaja ruutmeetrini ja

see on hea võimalus hoida kokku püsikuludelt nii alustaval ettevõttel kui ka juba mõnda aega tegutsenud organisatsioonil, mida kimbutab ajutine ruumipuudus.

Näiteks paljud suuremad jaemüüjad ja e-kaubandusega tegelevad ettevõtted järgivad suundumust võtta kasutusele väiksemad minilaovõimalused, et tellimuste täitmine ning kohaletoimetamine oleks kiirem. Olenevalt asukohast

võib väike vaheladu suuremates asulates näiteks lühendada teie kauba tarneaega päeva või enama võrra, mis omakorda tõenäoliselt suurendab oluliselt klientide rahulolu. Lisaks kasutavad paljud ettevõtted miniladusid kulumaterjalide või varuosade ladustamiseks – näiteks kui haldusteenust või tööstusseadmete remonti pakkuva ettevõtte kontor asub pealinnas, aga teenust pakutakse üle Eesti, on mõistlik teatud tarvikuid hoida minilaos nii-öelda klientide lähedal.

Tallinna lähistel Peetris modernset miniladude kompleksi omava Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik nendib, et minilaod on saanud alguse Ameerika Ühendriikidest ja viimased enam kui paarkümmend aastat edukalt levinud ka Euroopas, kogudes üha laialdasemat popu-

laarsust Eestiski. “Nõudlust miniladude järele dikteerib linnastumine ja elatustaseme tõus, samuti on oma osa koroonapandeemial. Oluline roll on ka sektori tehnoloogilisel arengul, mis võimaldab miniladusid üürida ja

Enampakkumisel hoonestusõigus ärihoone ehitamiseks Tallinnas Admiraliteedi basseini kaldal, Laeva tn 5.

Vaata enampakkumise tingimusi ja tutvu objektiga www.ts.ee/kinnisvara/laeva-5/

www.ts.ee 22

NOVEMBER 2021

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

kasutada kontaktivabalt nutiseadmeid kasutades. Miniladude kasutamist soosib ka asjaolu, et kaasaegne laokompleks on puhas, soe ja ventileeritud ning asub kohas, kuhu on ka pimedamal ajal mugav ja turvaline

minna. Külmad ja niisked garaažija keldriboksid on möödanik,” ütleb Muttik. “Meie minilaod on mõeldud nii eraisikutele kui ka väikeettevõtjatele ja tänase seisuga jagunebki ladude hõivatus nende vahel peaaegu võrd-

selt. Ootuspäraselt üürivad erakliendid väiksemaid ehk 2–3,5 m2 suuruseid ja ärikliendid suuremaid ehk 4–7,5 m2 suuruseid ladusid.” Ärikliendid üürivad Muttiku sõnul miniladusid väga erinevatel põhjustel.

Minilaos hoitakse töövahendeid ja materjale, samuti kaubanäidiseid ja reklaamtooteid, messi- ja esitlustarvikuid ning muud inventari, mida ei kasutata igapäevaselt ja mille hoiustamine kontoris röövib liigselt kasulikku pinda. Minilaod on sobilikud ka juhul, kui kodukontoriga e-poel on aeg kaubaladu kodust välja kolida.

Miniladu võib üürida pikema perioodi peale, aga ka lühiajaliselt.

“Minilaod on asendamatud näiteks juhul, kui korraga peaks saabuma suurem hulk kaupa, mis tavapärasesse lattu ära ei mahu,” toob Muttik näiteks. “Peagi saabuvate ostupühade, nagu Must Reede, jõulud ja aastavahetus, kontekstis on miniladude lühiajaline üürimine väga aktuaalne. Meie kliendiks on aga näiteks ka ettevõtja, kes kolis koos mööbliga Tartust Tallinnasse, kuid ruumid Tartus tuli tagastada enne, kui tema uued ruumid Tallinnas valmis said. Mööbel vajas vahepeatuseks hoiukohta, milleks sobis ideaalselt just paindliku üüriperioodiga miniladu.”

Miniladu on ka populaarne objekt investeeringuks Miniladudesse investeerimine on Eestis üsna uus nähtus, kuid näiteks kinnisvarainvesteeringutega tegeleval Baltic Business Investmentsil õnnestus esimeseks minilao rajamise investeeringuks vajalik summa kokku saada umbes kahe nädalaga. “Me ei kiirustanud investoreid tagant ja jätsime kõigile piisavalt aega investeerimisvõimalusega tutvumiseks.

Korraldasime raha kaasamise perioodil ka hariva veebiseminari, mistõttu saame olla kindlad, et meie investorid saavad aru võimalustest, kuid eriti ohtudest, mis kaasnevad miniladudesse investeerimisega,” ütleb ettevõtte esindaja Peeter Pärtel.

Ta lisab, et miniladude tootlus on kõrgem kui korteritel, kuid miinuseks on see, et miniladude haldamine on ettevõtlus. “Seega tegemist on küll kinnivaraga, kuid see sõltub väga palju operaatorist, oluliselt rohkem kui üürikorteri puhul. Seega objektist olulisem on hea operaatori valik, kes lubatu ka ellu viib,” nendib Pärtel.

Baltic Business Investmentsi projektiks on 130 minilaoga Jüri Nutilaod Jüris, millesse 160 investorit investeerisid summas 1000 eurot kuni 112 000 eurot investori kohta, kokku 784 000 eurot.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Nutikad lukusüsteemid on täpsed, emotsioonitud ja seetõttu ka turvalised Ammuks see oli, kui ettevõtete pääslates istusid kullipilguga administraatorid, kes otsustasid, kui sügavale ettevõtte koridoridesse üht või teist tegelast lubada.

Kui neile võis vahel ka augu pähe rääkida, siis moodsaid läbipääsusüsteeme juba niisama ümber sõrme ei keera.

TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

A

reng luuast ukse ees kuni moodsate lahendusteni on olnud tohutu. Selles on kaasa löönud nii mitmekil o s ed t a b a d , n e l j a jalgsed sõbrad kui ka kaheraudsed.

Praegusel ajal ei pruugi hoonesse siseneja lukku märgatagi, rääkimata keerulisest elektroonikast, mis on suuteline juhtima sadade inimeste läbipääsuõigusi. Väiksemates ettevõtetes võib seevastu asi piirneda vaid ühe nutilukuga, aga temagi on oma võimekuselt professorimõõtu.

Nutikaid lukusüsteeme on mitmeid ja kindlasti võib neid ka mitut moodi liigitada, aga üldiselt on need kõik

hoonetele Piksekaitsesüsteemid Piksekaitsesüsteemid Piksekaitsesüsteemid Piksekaitsesüsteemid Piksekaitsesüsteemid hoonetele Piksekaitsesüsteemid hoonetele hoonetele Piksekaitsesüsteemid hoonetele ning hoonetelening ning hoonetele ning ning päikeseparkidele! päikeseparkidele! ning hoonetele päikeseparkidele! päikeseparkidele! päikeseparkidele! pea kartma, kui ning päikeseparkidele!

ÄIKEST ei hooneid kaitseb PIKSEKAITSE! päikeseparkidele! ÄIKEST ei ei pea kartma, ÄIKEST pea kartma, kui ÄIKEST ei pea kartma, kui kui ÄIKEST ei pea kartma, kui ÄIKEST ei PIKSEKAITSE! pea kartma, kui hooneid kaitseb PIKSEKAITSE! hooneid kaitseb PIKSEKAITSE! hooneid kaitseb ÄIKEST ei peaPIKSEKAITSE! kartma, kui hooneid hooneidkaitseb kaitseb PIKSEKAITSE! hooneid kaitseb PIKSEKAITSE!

Lisainfo: Tel. 56229291 Lisainfo: Lisainfo: Tel.Tel. 56229291 Rein@piksekaitse.ee 56229291

Lisainfo: Lisainfo: Rein@piksekaitse.ee Rein@piksekaitse.ee Lisainfo: Tel. 56229291 Tel. 56229291 www.piksekaitse.ee Tel. 56229291 Rein@piksekaitse.ee Rein@piksekaitse.ee www.piksekaitse.ee www.piksekaitse.ee

www.piksekaitse.ee

24

NOVEMBER 2021

sellised lahendused, mis võimaldavad uksi avada elektrooniliselt või digitaalselt. Sarnasteks võivad olla: juurdepääsusüsteemid, kus kasutaja tuvastatakse RFID-kaardi või kiibi abil; biomeetrilised lukud, mille avamiseks kasutatakse sõrmejälge; juhtmevabad autovõtmed; telefoniga avatavad nutilukud, mida juhitakse Bluetoothi või NFC-ühenduse kaudu; mootoriga mehaanilised lukud, mis aktiveeritakse võtmega või mõnel muul viisil.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS lukusüsteem võrguühendusega ning olemas vastav haldustarkvara.

Need ja paljud teised omadused muudavadki digitaalsed lukud mehaanilistest lukkudest palju paremaks, eriti paljude ustega rajatistes, nagu suured kontorihooned, vabrikud jms hooned, mille puhul on kontroll juurdepääsuõiguste üle suureks eeliseks vana kooli lukkude ees.

Loomulikult maksavad sedalaadi suured ja väga turvalised süsteemid ka omajagu. Lihtsamate n-ö kodukasutaja lukkude juures, mille puhul puudub luku- ja turvaettevõtte tugi, nähakse mitmeid ohte, miks neid ärikasutuses vältida.

Lihtsamgi nutilukk teeb mehaanilisele ära mitmel moel Omaniku jaoks on kõige olulisem, et nutiluku puhul säilib täielik kontroll selle üle, kes uksest sisse pääseb, kes mitte, kuna võtmetest ei saa koopiaid teha ja iga läbipääsuõigust saab mis tahes ajahetkel tühistada. Piltlikult öeldes püsib lahendus turvaline ka siis, kui mitmekümne töötajaga ettevõttest peaks saama ühemehefirma.

Teiseks heaks asjaks on, et kõiki vajalikke uksi ka suuremas majas avab üks võti, sestap ei täida paljudes firmades

Mis juhtub, kui ... ka haldusjuhi taskut suur võtmekimp. Üks võti (miks mitte sõrm!) annab juurdepääsuõiguse kõikidele ustele, mida konkreetsel töötajal kulutada lubatud.

Ja võtme kaotamine ei valmista mingit peavalu, tuleb see vaid tühistada ning luua uus. Võtme leidnud isik aga võib jäädagi proovima – ust see enam ei ava.

Võtmed on tavaliselt krüpteeritud ja kuskil nurgatöökojas neid järele teha pole võimalik. Neile, mis kasutusel, võib aga igal hetkel anda juurde pääsuõigusi või neid vähendada ja teha seda ka tuhandete kilomeetrite tagant, kui

Ennekõike erakasutuses levinud mobiiltelefonidega juhitavate lukkude puhul on oht, et kasutaja jätab kahe silma vahele mõne turvanõude ja kurikaelal, kes leiab või varastab telefoni, on üsna lihtne teha kindlaks nutiluku asukoht ning probleemideta sisse pääseda. Teine probleem, mida sageli ette heidetakse, on see, et kõik, mille loonud inimene, saab lahti muukida teine inimene. Nutilukkudesse sisse häkkimist harrastab nii mõnigi küberpätt ja seetõttu on tarkvara uuendamata jätmine kurjast.

Kui värskendustest rääkida, siis nutikas lukutehnoloogia areneb iga päevaga. Ja nagu see sageli arvuti või telefoniga juhtub, võib pärast tarkvara uuendamist mõni asi rivist väljas olla.

Kuigi nutilukud on üsna usaldusväärsed, püsib rikkimineku võimalus siiski.

Kolmandaks asjaks, mida tihti kardetakse, on töökindlus elektrikatkestuste puhul või siis, kui seda kompenseeriv tagavaraaku ära väsib.

Nutikad lukud töötavadki tavaliselt akutoitel ja on seetõttu ise voolukatkestuste suhtes immuunsed. Küll aga ei ole sidesüsteemid, mida lukk kasutada võib, voolukao suhtes ükskõiksed. Aga ka nendeks puhkudeks on oma lahendused, mille kohta lukumüüjalt küsida võiks. NB! Iga nutilukk vajab perioodilist hooldust, mille tegemata jätmisel võib ükskord ukse taha jääda.

Kõikidele nendele kahtlustele on kindlasti olemas ka vastused ja lahendused, millega üht või teist ohukohta vältida. Näiteks on olemas lukud, mille puhul genereeritakse vajalik vooluhulk võtme sisestamisel ja voolukatkestus ei valmista seega mingit muret, teisi aga saab avada ka hariliku võtmega. Lukud ise on juba homme paremad kui täna ja nii mõnigi siin kirjeldatud probleem võib varsti olla minevik, mida keegi enam ei mäleta.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Spaa uus hingamine Suure ettevõtte kontori või ärihoone renoveerimine eeldab väga põhjalikku eeltööd, selget visooni ja head meeskonda. Sellise suuremahulise töö võttis näiteks ette Laulasmaal asuv LaSpa. Renoveeritud sai 13 000 m2 interjööri ja kõik välispinnad. Meie küsimustele vastab LaSpa omanik Anna Elam.

K

ust üldse alustada?

Milline on eeltöö ja kui kaua see aega võtab?

Esimene samm on visiooni loomine – mõtlesime läbi, kuidas peaks LaSpa välja nägema ja mida soovime, et külalised seal kogevad. Meil oli näiteks väga selge visioon muuta vana spaaosa heaolu ja tervise oaasiks, mis on inspireeritud Laulasmaa imelisest loodusest.

Järgmise sammuna pidime leppima sellega, et suured muutused ei juhtu kohe – soovitud tulemuse suunas liigume samm-sammult ja see nõuab tohutult ideid, loovust, probleemide lahendamist, kapitali ja energiat. Meil on renoveerida umbes 13 000 m2 LaSpa interjööri ja lisaks kõik välispinnad.

Seda on väga palju, aga töötame sammhaaval soovitud tulemuse suunas.

Kolmas samm on otsustada, millest alustada – millise osa renoveerimine on kõige pakilisem. Meie jaoks olid need meie basseinid, saunad, seejärel koosolekuruumid, restoranid ja hotelli vastuvõtualad. Sel aastal saime lõplikult valmis ka heaoluspaa ja oleme selle üle väga uhked. Võtmetähtsusega on koostöö arhitektiga.

Arhitektid Toomas Korb ja Svitlana Shakhnovska said ülesandeks luua põhjamaade kauneim heaolukeskus, mille sisekujundus jätkaks sama meeleolu, mida LaSpa külaline kogeb Laulasmaa looduses, mere ääres ja männimetsas. Spaa seinad järgivad voogava merelaine joont ja kõikjal interjööris kasutatud kvaliteetsed naturaalsed materjalid loovad skandinaaviapärase luksuse tunde. Üks asi on visuaalne pool, aga veelgi olulisemad on kaasaegsed lahendused. Kui suures mahus sai spaaosa renoveeritud?

Erinevaid spaahotelli osasid oleme renoveerinud viie aasta jooksul.

Suurima projektiga – täieliku ruumide renoveerimisega – oleme algust teinud rannamajas.

Naudi LaSpa renoveerisime samuti sajaprotsendiliselt. Eesmärgiks oli luua looduskaunis ja rahulik koht, kus külastajad tunneksid end täielikult lõõgastununa. Meil on 16 hoolitsuste tuba, 7 erineva toimega basseini, soolakoobas, palju vanne, kaunis jooga-, meditatsiooni- ja puhketuba. Renoveerimine võttis aega ligikaudu aasta ja investeering on märkimisväärne, kuna vali-

Foto: Jarek Jõepera

sime parimad materjalid ja sisustuselemendid. Mööbel on Eestis toodetud või tellitud Skandinaaviast, ka erilahenduste tellimisel eelistasime kohalikke meistreid. Soovime, et ka töötajate ruumid oleks sama kenad, avarad ja valgusküllased nagu külalistele mõeldud alad ning oleme ka nendes põhjalikke ümberkorraldusi teinud.

Kas ja millised takistused hoolimata põhjalikust eeltööst ette tulid?

Takistusi on tekkinud üsna palju ja ma arvan, et enamik neist on tingitud sellest, et näeme spaad pigem hubase koduna, mitte niivõrd ärihoonena. See tähendab, et kõik valikud tehakse südamega ja emotsionaalselt. See võtab aega ja need valikud ei pruugi alati olla kõige praktilisemad, kuid olulisim on hoones asuv hea atmosfäär. Siin on looduse ilul ja hubasusel väga oluline roll.

Mõned soovitused teistele.

Alustage visiooni paikapanemisest ja järgige seda igas aspektis. Kui eesmärgiks on luua ärihoone, pange enne ehitusprotsessi alustamist paika väga selged ja lõplikud plaanid ning eelarve. See säästab palju aega, raha ja peavalu. Kui soovite luua pigem hubast õhkkonda ja teete seda nii nagu meie – südamega nagu oma kodu –, siis leppige sellega, et selle saavutamine võtab natuke rohkem aega. Projekti läbiviimiseks otsige õige projektijuht. Meie meeskonnas juhib kinnisvara arendamist Lauri Lillemaa, kellele saame alati kindlad olla.

Foto: Ardo Kaljuvee

Foto: Ardo Kaljuvee

Laulasmaa spaahotell ehitati 2003. aastal, hoone arhitektiks oli Priit Ehala.

11 000 ruutmeetri suuruses hotellis paikneb 142 numbrituba, 1700-ruutmeetrine spaa- ja veekeskus ning kolm restorani. Perekond Elam Håkansson sai 10 aastat tagasi spaahotelli ja selle juurde kuuluva 14-hektarilise metsa- ja mereala omanikuks. 2020. aastal asutatud LaSpa Group OÜ loodi eesmärgiga jätkata uuendatud kontseptsiooniga spaahotelli opereerimist.

LaSpa on tööandjaks 100 inimesele.

Hoolduskoristus on ettevõtte visiitkaart Puhastustööde ja igapäevakoristuse sujuvuse tagamine äripindadel on süsteemselt ning detailselt planeeritud tegevus, mille tähtsuse üle võib mõni töötaja hakata mõtlema alles olukorras, kus puhtad tassid ja kätekuivatusvõimalused on otsakorral, prügikastid mitu päeva tühjendamata ning akendest ei taha päike enam hästi läbi paista.

L

aias laastus on võimalusi kolm: osta teenust täiel määral sisse, palgata selleks oma tööjõud või siis nende kombineeritud variant. Ärikliendi konkreetsetele soovidele pakuvad enamik puhastusteenust osutavaid ettevõtteid piisavalt personaalset lähenemist ning mis võib-olla isegi kõige olulisem – võtavad endale 26

NOVEMBER 2021

suure vastutuse ja võimaldavad nii juhil kui ka teistel töötajatel lisamuredega tegelemise asemel igapäevaasjadele keskenduda.

Vastab Lauri Kogermann (Eesti Haldus OÜ).

Mille peale võiks ettevõtted-äripinnad rohkem mõelda puhastuse-halduse võtmes?

Ettevõtted võiksid rohkem mõelda

sellele, kuidas koristusteenuse pakkuja saab kaasa aidata koristusel tekkiva keskkonnajalajälje vähendamisele.

Näiteks suuname kliente võimaluste piires kasutama üleüldiselt vähem plastist pürgikotte ja nendes kohtades, kus neist loobuda ei ole võimalik, kasutama biolagunevaid prügikotte.

Samuti võiksid ettevõtted jälgida seda, et teenuseosutaja annaks endast kõik, et teenuse osutamisel järgitaks keskkonda säästvaid lahendusi. Meie oleme juurutanud ISO 14001 keskkonnajuhtimise süsteemi ning ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi – seda kõike selleks, et kvaliteedi tagamine ja keskkonnast hoolimine ei jääks vaid edevaks sõnakõlksuks kodulehel või reklaamis. Keskkonna säästmine algab väikestest sammudest. Kui ette-

võtjad seda oma teenuseosutajatelt ei nõua, ei kohandu sellega ka laiem hulk teenusepakkujaid.

Kuidas koristada “nähatamtult”, et ei segaks töötajaid jne? Milline on ettevõtte koristamise hea tava?

Koristusteenuse osutamisel on ilmselt kõige olulisem tunda klienti. Teada, mis aegadel on kõige sobivam koristada, millised väikesed eelistused igal kliendil on. Seda teades on võimalik osutada teenust nii, et klient saab keskenduda oma põhitegevusele ja tunneb, et koristus toimub justkui nähtamatult. Keskkonnasäästlike lahenduste väljapakkuja peabki olema koristusettevõte, sest meie peamegi olema selles valkonnas professionaalid, mitte klient ise.

Eesti Haldus OÜ hoolitseb Teie kinnisvara heakorra eest. Meie eesmärgiks on tagada kõikjal puhtus, ruumide hea väljanägemine ning meeldiv töökeskkond. Usaldage meie hoolde kõik haldusteenused alates välikoristusest kuni raamatupidamiseni ning võite olla kindel, et Teie vara on hoitud ja teenuse osutamisel järgitakse keskkonda säästvaid lahendusi.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Elektriautode laadimislahendused ärihoonetele Täiselektriautode ja pistikhübriidide arv Eestis kasvab pidevalt. Sel aastal on tõusutrend olnud kiire ja järgmiseks aastaks on tänu uutele ostutoetustele oodata veel suuremat laetavate autode müügi kasvu. Järjest sagedamini pöörduvad ärikinnisvara omanikud, kasutajad ja nende haldusfirmad meie poole küsimustega, kuidas korraldada laadimist nii uute kui ka vanemate majade juures ning missugune oleks sobivaim tehniline lahendus.

28

NOVEMBER 2021

Alustame algusest Uute ja oluliselt renoveeritavate hoonete jaoks kehtivad ehitusseadustiku muudatused, mis Euroopa Liidu direktiivide järgi kohustavad nii elu- kui ka mitteeluhoonete puhul ehitama parkimiskohtadele elektriautode laadimiskohad ja/või nende jaoks vajaliku taristu (vt ehitusseadustiku 2. osa 7 ptk § 65 Elektriauto laadimistaristu). Ühtlasi määratlevad direktiivid üheselt ära, mis on nõuetekohane elektriauto laadimiskoht (Mode 3 Type 2 laadimispesa), seega harilik kodumajapidamisest tuttav ühe- või kolmefaasiline pistikupesa ei ole laadimispunkt.

Põhilised küsimused Ärihoonete puhul tekivad seoses laadimiskohtade planeerimisega mitmed küsimused.

• Kuhu saab laadimiskoha paigutada?

• Kui palju see hakkab elektrit tarbima?

• Kuidas korraldada laadimisteenuse maksustamine?

• Kuidas teha nii, et võõrad elektrisõidukid ei saaks hoone töötajate ja rentnike arvel laadimas käia?

• Kes paigaldab ja kui palju kõik kokku maksma läheb?

Tegelikult tuleks alustuseks välja selgitada, kui palju on olemasoleva hoone elektripaigaldises kõikidest muudest elektritarbijatest (st seadmetest) üle jäävat vaba võimsust, sest ainult seda saab planeerida autode laadimiseks. Maja põhisüsteemid ja inimeste igapäevane töö ei tohi kuidagi kannatada sel ajal, kui õues autosid laetakse. Alles seejärel saab käsile võtta teised praktilised küsimused.

Laadimistaristut kavandav kinnisvaraomanik saab kõigepealt teha ära kodutöö ja selgitada välja kinnistu tehnilised võimalused laadimiskohtade paigutuse ning nende jaoks kasutada oleva vaba elektrivõimsuse osas.

Kuhu ja kuidas paigaldada?

Laadimisseadmeid on seina- ja maapaigaldusega. Esimesed on hinna poolest soodsamad ja lihtsamad paika panna, kuid kas ja kuhu ning mis tingimustel (st kelle nõusolekul) üldse saab maja välisseinale midagi paigaldada?

Kui kaugele jääb parkimiskoht maja seinast? Kui maja seina ja parkimiskoha vahel on kõnnitee, siis seinale laadimispunkte panna ei saa – laadimiskaablid jääks jalakäijatele põiki ette.

Küll aga on seinapaigaldusega laadijad üldjuhul ideaalne lahendus maa-aluste parkimiskorrustega ärihoonetele.

Maapaigaldusega laadimisjaamad sobivad hästi väliparklatesse. Nende paigaldus on küll üldjuhul veidi kallim (toitekaabli viimine majast eemale maa alt), kuid võimaldab laadimiskohad paigutada täpselt sinna, kuhu vaja.

Tehnilise võimekuse poolest on seina- ja maapaigaldusega laadimisseadmed üldjuhul sarnased.

Kui elektrivõimsust ei jätku Uute majade projekteerimisel osatakse juba arvestada laadimiskohtadega ja planeeritakse nende jaoks piisavalt võimsust. Tihti tekivad prob-

ENSTO BUILDING SYSTEMS 22 kW laadimisseadmed ei ole kiirlaadijad (ehkki tihti nii arvatakse) – neid nimetatakse tavalaadijateks.

Kes laadida tohivad?

Muidugi võib olla külalislahke ja pakkuda tasuta laadimisteenust kõikidele, aga see ei pea nii olema.

Tuleb valida laadimisseadmed, mis on kasutajate autoriseerimiseks varustatud RFID-kaardi lugejatega.

Sel juhul saavad laadida ainult need, kellele on selline kaart antud (maja töötajad).

Seda ei tasu karta, et keegi teine tuleks ja katkestaks laadimise poole pealt. Kord laadimist alustatud, saab seda lõpetada ainult sama kaardi abil.

Enne ei saa keegi teine tulla samast laadijast laadima. Samuti ei ole ohtu, et keegi lihtsalt laadimiskaabli auto küljest või laadimisseadmest välja tõmbaks – Mode 3 laadimisseadmetel lukustub kaabel kogu laadimise ajaks mõlemalt poolt ja seda ei saa lahti võtta ega ära varastada.

RFID-kaarte on erinevaid, heal juhul võivad sobida ka majas juba kasutusel olevad uksekaardid ja ei pea uusi hankimagi.

leemid olemasolevate majadega, kus elektrisüsteemis ei ole selleks kuigi palju varu olemas. Kuidas sel juhul toimida – kas laadimiskohad jäävadki välja ehitamata? Asi ei ole siiski nii hull.

K a a s a e g s ed E n s t o l a a d i m i s seadmed on varustatud dünaamilise laadimiskoormuse juhtimise (DLM) valmidusega, mis võimaldab piirata laadimiseks antavat voolu, kui kinnistu kõik teised elektritarbijad on töös. Kui tarbimine väheneb, saab ka laadimiseks rohkem voolu anda. See toimub automaatselt ja hoone kasutusmugavus ning seadmete töö ei kannata selle all, et ka autosid laetakse.

Kõiki elektriautosid saab laadida ühefaasilise, mõnda ka kolmefaasilise vooluga. Sel juhul on laadimiskiiruses ja -võimsuses kolmekordne vahe. Seega võiksid ideaalvariandis olla laadimispunktid kolmefaasilised (22 kW), aga kui ilmselgelt selleks elektrivõimsust ei jätku, siis piisab ka ühefaasilistest (7,2 kW). Need saab jagada eri faaside vahel selliselt, et kolm laadimiskohta oleks ühendatud erinevatele toitefaasidele ja siis on võrk ühtlaselt koormatud ning kõigist kohtadest saab maksimaalse võimsusega laadida.

Kui elektriauto kasutaja päevane läbisõit ei ole mitusada kilomeetrit või on tegu pistikhübriidiga (mille akud ei ole kuigi suured), siis jõuab ühefaasilisest laadijast auto aku päeva jooksul kenasti täis laadida.

Tavalaadimine või kiirlaadimine?

Mõnikord soovitakse kontori ette kiirlaadijat. Siinkohal on oluline üheselt aru saada, mis on kiirlaadimine. Need on suure võimsusega alalisvoolu (DC) laadimisjaamad, mis maksavad koos paigalduse ja elektriliitumisega kümneid tuhandeid eurosid. Büroohoone juurde ei ole üldjuhul mingit vajadust selliseid paigaldada.

Ärikinnisvara jaoks sobivad laadimisseadmed Kõige lihtsam uus laadijate tootesari on Ensto One. Need paigaldatakse üldjuhul maja seinale, kuid neid saab panna ka spetsiaalsele postile. Ühe sellise posti otsa saab panna kaks laadijat.

Ensto One’i laadijaid toodetakse kahes võimsuses: 1 x 16 A ja 1 x 32 A, mis sobib hästi kõigi laetavate autode, sh pistikhübriidide laadimiseks.

Kõige tavalisem laadimislahendus parkimismajadesse ja teistesse kohtadesse, kus laadijad saab paigaldada seinale, on Ensto Wallbox. Neid on nii ühe kui ka kahe 22 kW laadimispesaga. Paigalduse seisukohast on mõtet planeerida kahekohaline laadija – üks töö, kaks kohta.

Kuigi nii Ensto One’i kui ka Ensto Wallboxi laadijaid saab paigaldada ka postide otsa, sobib väliparklatesse kõige paremini Ensto Pro sari. Ka neil on üks või kaks 22 kW laadimispesa.

Kõik kirjeldatud laadijad on vastupidavad Eesti vahelduvale ilmastikule ja need on kõrgeimast vandaalikindlusklassist. Nad sisaldavad vajalikke kaitseseadmeid (rikkevoolukaitse, kaitseautomaat, alalisvoolu lekkevoolu tuvastus jne). Ärihoonete juurde on mõistlik valida laadijad, kus on sees MID-klassi arvesti(d), mille alusel saab kasutajale tarbimise eest arve esitada.

Ensto laadimisseadmed on välja töötatud Soomes põhjamaade nõudliku kliima jaoks ja neid toodetakse Eestis Keilas.

Kõik need laadijad on LAN-ühendusega, st võrgukaabli abil ühendatavad omavahelisse süsteemi ja ka taustsüsteemiga.

Milleks on vaja taustsüsteemi?

Taustsüsteemiks (ingl k back-end) nimetatakse laadijate juhtimis- ja haldamistarkvara, mis on pilveteenusena saadav. Neid on erinevaid sõltuvalt teenuse pakkujast. Ensto EV Manager võimaldab näiteks jälgida laadijate kasutamist ja tarbimist; lisada uusi kasutajaid ning võtta süsteemist välja neid, kes majas enam ei tööta; saata igale kasutajale kuu lõpus arve tema tarbitud laadimisenergia eest; kõrvaldada laadijate pisirikkeid jne.

Seega maja haldaja (-omanik), kes kavatseb oma kinnistu juurde paigaldada laadimiskohad, peaks kasutusele võtma ka nende haldustarkvara, kui soovitakse pakkuda näiteks tasulist laadimisteenust. Seda ei pea kohe pärast laadijate ülespanekut tegema, alati on võimalik ka hiljem liituda.

Kokkuvõtteks Elektriautode laadimine ärihoonete juures on täiesti tehtav. See ei ole ulmeline raketiteadus. Koostöös laadimislahenduste pakkujaga on alati võimalik leida sobiv terviklahendus alates lähteolukorra kaardistamisest, asukohtade kavandamisest ja õiget tüüpi seadmete valikust ning lõpetades nende paigaldamise ja hilisema juhtimise-haldamisega.

Võtke ühendust – hakkame peale!

ANDRES MERESMAA Ensto Building Systemsi turundus- ja müügijuht

NOVEMBER 2021

29

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kontorid kui kunstisaalid Eesti ettevõtete kontorite interjööri kaunistavad üha enam erinevad kunstiteosed, pannes ruumide seinad särama ning luues vaimu ja meeli ergutava töökeskkonna.

E

esti digitaalse panga Inbank tegevjuht ja juhatuse esimees Priit Põldoja ütles, et idee eksponeerida kontoris kunsti tekkis ajapikku, kui koliti uutesse ruumidesse Kalamajas Niine tänaval. “Esimene teos, mille soetasime, oli Andris Vītoliņši töö, mis kujutab Liepāja metallurgiatehast, kus on hästi palju torusid ja masinaid ning mis illustreerib justkui meie ärimudelit. Meil on siin samuti masin, mis teeb koostööd partneritega, langetab krediidiotsuseid ja juhib protsesse,” kirjeldas Põldoja.

Ta sõnas, et kuna Inbank on tänapäevane ja moodne pank, siis on ka kunst moodne ning pangale sobiliku vaimse või filosoofilise seosega.

Näiteks on pangas mitmeid Marko Mäetamme rahateemalisi töid. “Kuigi raha on tänapäeval digitaalne, on see siiski panga peamine tööriist ja selles mõttes oleme natukene ka eneseiroonilised nende paberraha eksponeerivate töödega – näitame, et Inbank on võimeline ka iseenda üle nalja viskama,” lisas panga tegevjuht.

Enamik Inbanki kontoris eksponeeritud kunstiteostest on pärit Temnikova & Kasela galeriist. “Mulle meeldib, kuidas Olga Temnikova kunstnike töid valib ja eksponeerib.

Ajapikku said mitmed galeriis esitletavad kunstnikud isiklikeks tuttavateks ja tekkis parem arusaam nende töödest. Kunst kontoris on minu nii-öelda isiklik hobiprojekt, kuid nende soetamise otsuste tegemisel põrgatan ideid ka kolleegidega,” sõnas Põldoja. Isikliku meeldimise kõrval pole vähetähtis ka see, et tööd sobiksid interjööri.

Inbanki tegevjuht rõhutas, et kunstil on omaette väärtus ka panga töötajatele ja külalistele, kes sageli tööde autorite kohta uurivad. Tema sõnul rikastab kunst kontori keskkonda ja kannab samas pangale olulisi väärtussõnumeid. “Kuna inimene on pea pool ärkveloleku ajast tööl, siis Inbanki jaoks on oluline, et töötamise koht ei oleks pelgalt steriilne kontor, 30

NOVEMBER 2021

vaid pakuks ka silmale, mõttele ja vaimule midagi,” rääkis Põldoja.

Põldoja tõi välja, et pooled pangakontoris ilutsevad maalid on panga soetatud, kuid osa renditakse, mistõttu vahetuvad need ka sagedamini. “Vahetevahel müüakse mõni renditud maal maha ja siis peame uue hankima,” sõnas Põldoja.

Maalid Eesti taasiseseisvumise suurkujudest Kaamos Grupi uut, pealinna suurima päikeseenergiapargiga kontorit Avala ärikeskuses kaunistavad Lemming Nageli õlimaalid. “Tellisin kolm õlimaali Eesti Vabariigi taasiseseisvumise põhitegelastest 2000. aastal sõbra Toomas Tiiveli soovitusel. Kuna eelmises kontoris ei olnud neile piisavalt ruumi, siis ootasid maalid Kuressaares oma õiget aega kuni selle aasta alguseni, mil kolisime uude kontorisse, kus ka maalid saavad nüüd särada,” sõnas Kaamos Grupi rajaja ja omanik Kaido Jõeleht.

Tema sõnul ei olnud maalid planeeritud esialgse sisekujunduse käigus, kuid sobivad muu interjööriga suurepäraselt.

Nageli õlimaalidel on kujutatud kolme võtmetegelast, kes mängisid suurt rolli Eesti taasiseseisvumisel: Lennart Merd, Mart Laari ja Edgar Savisaart. Iga maal räägib oma loo pildil kujutatud isikust. Esimesel maalil “Lennart Kaugeimalt ja Tundmatult Maalt” on kujutatud president Lennart Merd kui inimest väljaspool meie planeeti ja tema teoses “Hõbevalge” mainitud Kaali kraatrit. Teisel maalil “Kod. Mart” on läbivaks teemaks Eesti ajalugu – pildilt leiab nii viiteid sõjale, vaateid Tallinna vanalinnale kui ka mobiiltelefoni. “Teadupoolest pani Mart Laar 1992. aastal peaministrina töötades aluse tehnoloogia kiirele levikule Eestis, mistõttu mobiiltelefonil on maalil oma koht,” ütles Jõeleht.

Kolmas maal “Meie Edgar” viitab aga Edgar Savisaare mitmekülgsele isiksusele ja rollidele. “20 aastat tagasi, kui maal telliti, oli Savisaar hinnatud poliitik, kas andis oma panuse Eesti taasiseseisvumisel ja eestluse vedamisel,” lisas Kaamos Grupi omanik.

Kaido Jõeleht rõhutas, et Eesti suurkujudega maalid tekitavad kontori külastajates alati elevust ja kutsuvad maale lähemalt uurima. “Peamiselt küsitaksegi, et miks just need inimesed ja millest maalid räägivad.

Tundub, et need pildid ei jäta külmaks ei Kaamose endi töötajaid ega ka külalisi,” sõnas Jõeleht.

Tänapäeval veedavad inimesed 90% oma ajast siseruumides. On üha olulisem, et suudaksime luua interjööre, kus inimene tunneb end hästi ja püsib terve.

DESSO AirMaster on plaatvaip, mis seob ruumiõhust terviseriske põhjustavad mikro- ja tolmuosakesed ning muudab sissehingatava õhu puhtamaks. Erinevad mõõtmised on näidanud, et DESSO AirMaster seob õhust 8 korda rohkem peentolmuosakesi kui keskmine silepõrandakate ning 4 korda rohkem kui tavaline vaipkate. Loe lähemalt www.floorin.ee.