Kooliaeg! august 2011

Kooli

25. august 2011

RÕÕM

taaskohtumisest meie koolilaadal 4. korrusel.

Müügil linna lahedaim valik koolikaupa.

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

KooliAeg KooliAeg

REKLAAMTEKST

! a g i s s u b i l o o k i l Koos koo

4 Mõtteid enne koolikella 7

Aegumatu küsimus: mida kooli selga panna?

12 Koolistress on lahendatav – kui väga tahta

III

1. Viimsi haigla – Balti jaam 2. Tammneeme – Balti jaam 3. Vääna-Jõesuu – Balti jaam 4. Tabasalu – Balti jaam

III I

IIIIIIIIIIII IIIIIIII IIIII IIII IIIII III III I

Koolibussid sõidavad igal koolipäeva hommikul neljalt suunalt:

16 Kaitse last arvutis III IIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII

I III IIIII IIII IIIII IIIIII IIIIIII IIIIIIIIIII

Paljud Viimsi, Randvere, Pirita, Tabasalu, VäänaJõesuu ja Rannamõisa tee kandi elanikud ei pea muretsema, kuidas nende lapsed Tallinna kooli jõuavad, sest juba 2007. aastal edukalt käivitunud koolibussi projekt jätkub 1. septembril.

Pakkumaks lastevanematele alternatiivset võimalust lapse koolitoimetamiseks, käivitas Tallinna linnavalitsus koostöös Viimsi vallaga 2007. aasta kevadel koolibussi projekti. Projekti edukuse tõttu jätkati koolibussi teenuse pakkumist ka sügisel, kui peale Viimsi valla kaasati projekti partnerina ka Harku vald.

Koolibussid on leidnud oma kindla kasutajaskonna, sest õpilased ja nende vanemad mõistavad, et koolibussi puhul on tegu turvalise, loodusja keskkonnasäästliku liikumisvõimalusega, mis hoiab kokku lastevanemate aega ja raha.

Paljud lapsevanemad pidid varem sättima töölemineku aja oma lapse koolitundide alguse järgi, tekitades sellega Tallinnasse suubuvatele magistraalidele suurema liikluskoormuse. Nüüd saavad vanemad jätkuvalt lapse rahulikult koolibussi peale saata ning ise tööle minna tipptunnivälisel ajal või kasutada teist marsruuti.

Selge on see, et üksnes koolibussidega ummikutele lahendust ei paku. Küll aga aitab buss kui üks ühissõiduk juba maast madalast muuta laste suhtumist ühistransporti ning näidata lapsevanematele, et ühissõidukid linnas on väga praktiline liikumisviis. Koolibuss on turvaline, sest sinna peale õpilaste teisi sõitjaid sisse ei lasta.

Koolibuss on mõeldud alg-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Bussi sisenemisel tuleb juhile ette näidata vaid õpilaspilet, sõit ise on tasuta.

18 Õppetööga toimetulekuks on vaja korras nägemist IIIII I

IIIIIIII I

IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII

III IIIIII

21 Uni on sama tähtis nagu toit 24 Vigade kiirparandus 26 Nukuteatris hakatakse tembutama ja irriteerima 28 Koolialguse rituaalid

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Toimetaja: Piret Tamm, tel 669 8191 Reklaam: Külli Kruusandi, tel 669 8237 Kujundus: Advig Stahl Korrektuur: Marilin Look Trükk: Printall

ut kooliteed! t u h o a tj a v i d l e Me Täpsemat infot koolibusside kohta saab Tallinna, Viimsi ja Harku valla kodulehelt ja ka Tallinna infotelefonilt 1345.

Sõiduplaani info: www.tallinn.ee/koolibuss Koolibussi projekti arendamist toetab CIVITAS MIMOSA projekt.

25. august 2011

3

KooliAeg KooliAeg

Mõtteid enne koolikella Siim Kull, 7aastane.

Ootab väga, et 1. septembril kooli minna.

KONTORI- JA KOOLITARBED Nüüd on võimalus kontori- ja koolitarbeid soetada Loo alevikust aadressil Kuusiku tee 5–17 Avatud E ja K kell 9.00–14.00, 18.00–20.00 (augustis edaspidi vaid ette helistades), T ja N kell 14.00–17.30. Alati saab teile sobiva aja ka kokku leppida, helistades telefonil 5664 7274.

www.kaimateenused.ee Koolikott Explorer 2 in 1

45 €

Pinal, täidetud kolmekandiliste pliiatsitega Staedler (erinevad pildid nii poistele kui ka tüdrukutele)

10,70 €

Õlipastellid Jumbo Staedler, 12 värvi

2,30 €

Värvipliiatsid Jumbo, kolmekandilised ja tahulised (müügil palju värve)

0,85 €/tk Õlipastellid Jumbo Staedler, 24 värvi

4,70 €

Lisaks palju muud vajalikku algavaks kooliks mõistliku hinnaga.

Erinevad pinalid

3€

ostetavad Augustis ja septembris samalt! od so % koolikaubad 10

4

25. august 2011

KooliAeg

Lasteaed on alguses ja siis tuleb kool. Koolis peab kauem käima – 12 aastat. Kui tahad kellekski saada, siis tuleb minna ülikooli. Mina tahan saada taluni­ kuks, aga ma ise veel ka nii täpselt ei tea. Talu hak­ kab mul olema siin põllul (kodust üle tee – toim.).

See on looma­ talu. Mul on seal lehm, aga suurt pulli ma ei taha, siis on põrsad, jänkud, kana, kukk, nende lapsed, koer ja kass.

Mulle meel­ divad loomad.

Suvel käisin Riia loomaaias.

Seal olid kro­ kodillid, jõe­ hobud… üks urises kõva häälega abikaasa peale, ja kaelkirja­ kud hästi pikkade kaeladega. Troopikamajas olid kameeleonid ka, aga nad ei muutnud värvi.

Koolis on vist toredam kui lasteaias. Seal saab õppida ja sporti teha. Saab uusi sõpru. Koolis on tunnid. On kehaline kasvatus, loodusõpetus, laul­ mine…. Joonistamine ja värvimine on ka, aga vär­ vimine läheb joonistamise alla. Siis on veel luge­ mine ja arvutamine.

Ma oskan lugeda, kirjutada ja arvutada. Emme õpetas. Ma käisin õpetaja Tea juures ka lugemist õppimas. Ma loen praegu „Bullerby lapsi”. Bosse on kõige lahedam. Veel olen lugenud „Karlssoni” ja „Kunksmoori” ja „Vahtramäe Emilit”. Emil oli väga ulakas. Kõik lapsed teevad ulakusi, aga mina nii ulakas ei ole, sest mina küll kedagi lipuvardas­ se tõmbama ei hakka.

Koolis magamist ei ole, aga ega ma ei viitsi­ nudki lasteaias lõuna ajal eriti magada.

Lasteaias oli ka tore. Seal on vanad sõbrad.

Kaur on kõige suurem sõber, aga ta on veel kuue­ ne ja tema jääb lasteaeda. Natuke kurb on sõpra­ dest lahkuda. Koolis mul sõpru veel ei ole. Anette läheb ka sellel aastal kooli, aga ma ei tea, kas mi­ nuga samasse klassi.

Koolis tuleb tunni ajal vaikselt istuda. Uku (keskmine vend, läheb 7. klassi – toim.) teab neid kooli asju rohkem, võib tema käest küsida. Ta rää­ gib igasuguseid naljakaid lugusid õpetajatest.

Ma lähen Nõo kooli. Me mõtlesime, kas minna Tartu kooli või Nõo kooli, aga valisime Nõo kooli.

Nõo on seal Nõgiaru lähedal (Nõgiarus asub Siimu lasteaed – toim.). Ja vennad käivad mul ka seal koolis ja nad saavad vahetunni ajal vaatama tulla, kuidas mul läheb. Nii on julgem. Nõos hakatak­ se kohe hindeid panema. Aga nad ütlesid, et esi­ mesel septembril kohe hindeid ei panda. Siis tun­ de ei ole, on kogunemine ja kohtumine. Ma saan Miku (kõige vanem vend, läheb 9. klassi – toim.) käe kõrval minna. Iga esimese klassi laps saab en­ dale üheksandast klassist sõbra. Mina valin Miku.

Kooli viib mind emme. Tunnid algavad kell ka­ heksa. Vendadel oli alati nii. Emme tuleb kooli jä­ rele ka. Vahel viib vendasid kooli ka issi.

Mind õpetas issi ujuma. Käisime Auras uju­ mas. Suusatada oskan ma ka. Mäest alla meeldib rohkem, aga maasuusatamine on ka tore, seal on

ka vahel mägi. Ma käin tennisetrennis. Koolis ta­ haks teha võidujookse. Ma olen kiire.

Mul on ranits ka juba olemas. Mul on selli­ ne, mis toetab selga ja on lapse luustikule kasu­ lik. Jussis (www.jankujuss.ee – toim.) oli Jesperil raske spordikott ja seda ei tohi laps kanda. Minu ranits on sinine, roboti pildiga. Mulle meeldivad robotid. Mulle meeldivad legod ka. Ma oskan pä­ ris keerulisi asju õpiku järgi kokku panna. Arvuti meeldib mulle ka. Mulle meeldib Youtube, laste­ kas ja jankusjuss.ee. Seal on väga targad mängud.

Ma tean Carl Robert Jakobsoni. Ta oli talu­ meeste õpetaja. Ja president Pätsi õppisin ka sealt.

Praegu on meil president Toomas Hendrik Ilves.

Planeete tean ka – meie elame Maal, aga on veel Mars, Pluuto, Jupiter ja Vinku planeet.

Lilith Tamm, 18aastane.

Valmis raskusteks ja nende ületamiseks.

gelt ja on raske uskuda, et need viimased kaks aastat on vahepeal nii ruttu möö­ da läinud. Eks see ütlemi­ ne pea vist paika, et mida vanemaks saad, seda kii­ remini aeg läheb. Arvan, et kui juba kord lood nii on, tasub haarata elust nii palju kui võimalik, tehes aeg-ajalt ka pause, et hin­ ge tõmmata. Sellelt aastalt aga tuleks võtta kõik, mis veel võtta annab, ja am­ mutada tarkust koolimaja vanade, aeganäinud sein­ te vahelt. Seejärel anda kõik, et jõuda elus sinna, kuhu soovid.

Kooliaeg on mulle õpetanud. Peale õpikutar­ kuse olen ilmselgelt õppinud suhtlusoskust ning aastate möödudes leidnud mitmeid sõpru, kes on samuti mind inimesena vorminud ja minu ellu en­ dast mingisuguse jälje jätnud. Kool õpetab ka, kui­ das ühiskonnas käituda, mis on nii-öelda õige ja vale. Sealt saame kõik suure kaasavara eluks va­ jalikku tarkust.

Eks siis üsna pea saan näha, mida see abitu­ riendiaasta endaga kaasa toob. Loodetavasti tuleb sellest üks mälestusterikas aeg, mida veel pikka­ de aastate pärast naeratuse ja naeruga meenutada.

Ootan ka huviga, et näha, kuhu sean oma sammud järgmisel suvel-sügisel ning kuhu see teekond väl­ ja jõuab. Tean, et kõik sellel teel ei saa olema liht­ ne, kuid ka suur osa selja taha jäänud kooliajast pole alati lihtne olnud, nii et olen valmis raskus­ teks ning nende ületamiseks.

Kui üritan oma esimesest aktusest rääkida, ei meenu just palju, kuid üks tunne on siiski eredalt mällu sööbinud. See veidi aukartlik ja põnevil tun­ ne, mis tekkis, kui vaatasin enda kõrval olevat abi­ turienti, kes mind aktusele juhatas, ja see mõte, et kunagi saab minustki suur ja tark täiskasvanu nagu see poiss.

Nüüd pean küll nentima, et päris kahe meetri pikkuseks ma kasvanud ei ole, kuid suurem ja tar­ gem olen kindlasti, ning selle „täiskasvanu” koha üle võib veel arutelu pidada. Nüüd on aeg tagasi vaadates justkui linnutiivul lennanud ning üsna pea ongi käes minu kord juhatada üks väike ini­ mene uue suure eluetapi algusteele. Samas sise­ nen seekord koolimajja selleks, et minna vastu oma viimasele kooliaasta algusele.

Eelolev aasta tekitab väga palju tundeid, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Küllap saab va­ latud omajagu pisaraid, nii õnnest kui ka kur­ busest, nii lõpukella- kui ka lõpuaktusel. Närve­ gi saab palju kulutada, muretsedes hinnete, eksa­ mite ja muidugi lõpukleidi pärast – kõikide tütar­ laste suur paanika –, kuid eelkõige tuleviku pä­ rast. Järgmisel suvel ootab ees suur tõeline maa­ ilm, kus tuleb teha tõelised iseseisvad sammud ja need õigele teele seada või anda vähemalt parim selle leidmiseks. Väikese kadedusega vaatan neid, kes juba mingi tee leidnud on.

Siiski on ees veel üks aasta keskkooli, tuttavate ja uute nägudega. Teisisõnu saab koos oma klassija lennukaaslastega tervitada gümnaasiumisse uusi noori rebaseid, lambaid, oinaid ja polaaroravaid.

Mäletan meie klassi ristimisnädalat veel üsna sel­

25. august 2011

Lasteaed on alguses ja siis tuleb kool. Koolis peab kauem käima – 12 aastat.

Kui tahad kel­ lekski saada, siis tuleb minna ülikooli.

Sellelt aastalt aga tuleks võtta kõik, mis veel võtta an­ nab, ja ammutada tarkust koolimaja vanade, aeganäi­ nud seinte vahelt.

Seejärel anda kõik, et jõuda elus sinna, kuhu soovid.

5

KooliAeg KooliAeg

REKLAAMTEKST

Kuidas õpetada last rahaga ümber käima?

Ede Raagmets, AS Swedbanki eraisikute arveldustoodete osakonna juhataja Laps ja raha. Sageli tekib neist kahest koos kuuldes hinge mõningane ärevustunne. Lapsel on ju oma väikest taskuraha vaja, kuid on selge, et nii nagu muude asjadega maailmas, on ka rahaga ilma õpetuse ja harjutamiseta raske kohe ise hakkama saada. Kuidas teha nii, et taskuraha imeväel kohe ära ei kuluks või kaoks?

Regulaarne taskuraha

Kuigi paljud lapsevanemad kipuvad lapsele raha andma vaid siis, kui selleks parasjagu vajadus tekib, on taskuraha siiski parem anda regulaarselt. Iga kord saadav summa võib olla kas või õige väike, kuid kindel sagedus aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja raha kogumist, suurendades samal ajal tema iseseisvust.

Kui raha anda konkreetseteks väljaminekuteks, võivad kulud lõpuks suuremaks osutuda ning laps ei õpi oma valikute ja kulutuste eest vastutama. Suurematele lastele võiks taskuraha anda kord kuus, väiksematele aga sagedamini, näiteks kord nädalas. Nii on lapsel lihtsam õppida raha kasutamist planeerima.

Lapse oma pangakaart

Teine hea võimalus lapsele õpetada, kuidas rahaga ümber käia, on teha talle päris oma pangakonto ja kaart. Esiteks on see turvaline – kui kaart peaks mänguhoos kaduma, jääb raha lapse kontole alles. Lisaks on kaardiga maksta sularahast mugavam, sest siis ei ole vaja taskus olevaid münte kokku lugeda, tuleb vaid kontrollida, et küsitav summa oleks õige.

Kui ema-isa kardavad, et laps ei oska kaardiga maksta, saab selle väga lihtsalt selgeks õppida. Makset tuleks lapsega poes proovida: minna koos kauplusse, valida kaup välja ja minna kassasse, ulatada kaart müüjale ja sisestada PIN-kood.

Samamoodi saab kaardimakset harjutada peaaegu kõikides Swedbanki pangakontorites. Seal näeb katse välja nagu poeski, aga raha kontolt maha ei lähe.

Hea ülevaade kulutustest

Kui maksed on tehtud kaardiga, saab neid hiljem ka hõlpsalt internetipangas jälgida. Lapsega on hea aeg-ajalt rahaasjad koos üle vaadata ja selgitada, millised väljaminekud on mõistlikud, millised ehk mitte nii vajalikud. Ühiselt saab nii ka jälgida, kuidas raha kontole koguneb, kui seda kokkuhoidlikult kasutada. Netipangas kulude jälgimiseks on vaja lapse konto jaoks sõlmida vaid internetipanga leping.

Seega on lapse pangakaart mugav ja hea vahend nii lapsevanemale kui ka lapsele endale ning kaardiga tasub maksta alati, kui see on võimalik. Sularaha võiks jääda vaid juhtudeks, kui kaardimakseid teha ei saa.

Swedbankis on 6-12-aastastele lastele mõeldud spetsiaalne Koolikaart, mis annab lapsele esimesed väärtuslikud õppetunnid raha kulutamise ja säästmise kohta. Oma kulutustega laps liiale minna ei saa, sest vanemad saavad ise määrata tema päeva- või kuulimiidid. Samas, kui lapsel on näiteks ekskursioonil olles ootamatult lisaraha vaja, on võimalik tema kontole teha kiire ülekanne internetipangas või mobiilimaksega.

Lisaks annab Koolikaart häid soodustusi. Kaardiga saab erihinnaga osta nii koolikaupu kui ka mänguasju, käia odavamalt kinos ja tellida hea hinnaga lasteajakirja Täheke.

Swedbanki Koolikaardi eelised:

• • • • • • •

Konto avamine ja kaardi vormistamine on tasuta.

Koolikaardil puudub kuuhooldustasu.

Lapsevanemad saavad määrata kaardi päeva- või kuulimiite.

Koolikaardi kontolt saab lapsevanema nõusolekul teha ülekandeid ning sõlmida otsekorralduslepinguid (näiteks mobiiliarve tasumiseks).

Kaardiga tehtud makseid saab internetipangas hästi jälgida.

Koolikaardiga on lapse taskuraha turvaliselt hoitud.

Koolikaardiga seotud kontole on alati võimalik teha kiireid mobiilimakseid. Raha laekub otsekohe. Mobiilimakse on tasuta, kehtib vaid mobiilioperaatori kõneajatasu.

Aegumatu küsimus: mida kooli selga panna?

Sellele ja veel teistelegi kooli- ja noortemoega seotud küsimustele otsisid vastuseid kaks noort disainerit Sille Sarapuu ja Hanna Haring.

T

agasivaade: mida sina põhi- ja kesk­ koolis seljas kandsid? Eredaim mälestus!

Sille: Põhikoolis hakkasime sõbrannaga ise riideid tegema ja mõni katsetus oli päris ekst­ reemne. Mäletan pükse, mis olid nii pikad, et lo­ hisesid umbes 15 cm talla all. Kõik, mis silma pais­ tis, tundus äge. Keskkoolis nõuti poistelt ülikonna ja tüdrukutelt kostüümi kandmist. Teksapüksid ja muu igapäevane oli keelatud.

Hanna: Põhikoolis olid põhilisteks riieteks mu­ gavad teksapüksid koos veel mugavamate pusa­ de ja T-särkidega. Eriti populaarsed ja ihaldatud olid spordibrändide tooted: Nike, Adidas, Fila jne.

Keskkoolis hakkasin rohkem eksperimenteerima riietega, mis vähemalt minu arust moekad välja nägid. Tihtipeale sai nn moekiikse üle võlli keera­ tud: näiteks pidid alt laienevate säärtega püksid olema kindlasti nii laiad, et nende säärte all oleks saanud telklaagri üles panna.

Kas koolivormi kandmine peaks olema kohustuslik?

Sille: Ma ei ole koolivormi vastu, aga see võiks siiski võimaldada igaühel olla omanäoline, mitte nii, et kõik on täpselt ühe vitsaga löödud. Suur va­ lik värve ja mudeleid, mõeldes sellele, et kehatüü­ bid on erinevad. Või siis selline kord, nagu minu keskkoolis: poistel ülikond ja tüdrukutel kostüüm.

Minu meelest see distsiplineerib ja sõna otseses mõttes hoiab selja sirgemana, kogu klassi pilt on hoopis teine ja töökultuur samamoodi. Dressid koolipingis on kuidagi väga lõtv.

Hanna: Koolivorm tekitab kooliperes ühtsu­ se ja loob vajaliku akadeemilise õhkkonna. Ini­ meste majanduslikud võimalused on väga erine­ vad ning vormi olemasolu annab vähemalt koolis lastele võrdsustunde. Kindlasti peaks koolivorm koosnema rohkematest riideesemetest, et noortel oleks võimalik neid kombineerida ning oma mait­ se ja kehakuju järgi sobiv kostüüm leida.

Vormi juurde võiksid kuuluda ka aksessuaarid, millel on multifunktsionaalsed kasutusvõimalused (näiteks rätid või paelad, mida võib siduda kuhu tahes), et koolilastel säiliks võimalus olla isiku­ pärane ja muuta argipäev erilisemaks.

Milline võiks olla koolis kantav rõivas? Millest rõivavalikul lähtuda: moest või mugavusest?

Tutvuge artiklis kirjeldatud teenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Sille: Korralik riietus soosib korralikku töötege­ mist. Loomulikult peab inimene tundma end mu­ gavalt. Selleks peabki iga kehatüüp leidma enda­ le sobiva moejoone, naha ja juuksevärviga harmo­ neeruvad toonid ning hingele vastava stiili.

Hanna: Puhtad ja hoolitsetud riided on primaar­ sed. Koolis kantavad komplektid peaksid endas väljendama esinduslikkust ja akadeemilisust.

Kindlasti ei tohiks neis sisalduda esemeid, mille kandmise kohad on hoopis teised, näiteks kokteili­ pidu või rand. Moekus ja mugavus mängivad mõ­ lemad tähtsat rolli, sest just nende kriteeriumite olemasolu tagab kandja suurima heaolu. Materja­ lid peaksid olema hingavad ja minimaalselt kort­ suvad, et noored näeksid korrektsed välja ka seits­ menda tunni ajal.

Sille: Ma ei ole kooli­vormi vastu, aga see võiks siiski või­ maldada iga­ ühel olla oma­ näoline, mitte nii, et kõik on täpselt ühe vitsaga löö­ dud. Suur valik värve ja mu­ deleid, mõel­ des sellele, et ­kehatüübid on erinevad.

Meie igapäevane tänavapilt: kas meie noored on moekad?

Sille: Arvan, et moodne välja näha on ülilihtne ja meie noored ostavad enamiku riideid vist Viru keskusest, kust leiab alati uusi trende, nii et raske on sattuda millelegi väga ebamoodsale. Pakkumi­ si on poodides palju, aga stilistika küsimus võiks tähtsam olla: mis kellele ja millega sobib.

Hanna: Meie tänavapildis liikuvad noored on minu jaoks väga oluline inspiratsiooniallikas.

Nad on elava fantaasiaga ning nende pikemat jäl­ gimist võib kohati võrrelda isegi kunstinäitusega.

Maa­ilma kiirmoebrändide järjest kasvav kätte­ saadavus on noorte riietepaleti veelgi kirevamaks muutnud. Hoolimata masstoodangu suurest hul­ gast suudavad nad olla omanäolised ja vürtsitada rõivakomplekte isikupäraste detailidega.

Mida tähendab teie jaoks Tallinn Fashion Weekil osalemine? Kelle kollektsiooni oota­te seal üles astuvatest moedisaineri­ test enim näha?

Sille: Minu jaoks on see ülihea võimalus näida­ ta oma töid. Kindlasti viib see mind sammu võr­ ra edasi. TFW disaineritest ei oska kedagi eraldi esile tuua.

Hanna: See annab võimaluse näidata oma di­ saini suuremale publikule ja väga suure moti­ veerituse edasi areneda. Põnevusega ootan kõi­ gi kollektsioone, aga võib-olla enim Xenia Joos­ ti oma.

25. august 2011

7

KooliAeg

KooliAeg KooliAeg

TFW ‘11 PÕHIPROGRAMM

Tüdrukute koolivorm võiks olla korrektne kostüüm, mille juurde kuuluksid lisaks seelikule püksid, et oleks suurem valikuvõimalus. Põnevad lõikelised lahendused ning materjali ja mustri kombineerimine tekitab kostüümis mängu­lisust ega mõju liialt rangelt.

MOEETENDUSED / FASHION SHOWS

14.09 Kolmap./ Wednesday

EESTI NUKU- JA NOORSOOTEATER, LAI TN. 1 THE ESTONIAN PUPPET AND YOUTH THEATRE, LAI ST. 1 Kl 18.00 Suur saal / Liivia Leškin, Kristel Kuslapuu, Sandra Straukaite (LT) ÄRA SEDA MAHA MAGA Kl 20.00 Suur saal / Loomeinkubaator – Lilli Jahilo, Jaana Varkki, Liina Stein, Kalle Aasamäe, Xenia Joost

Hanna Haring:

III

III I

IIIIIIIIIIII II I II I II IIIII IIII IIII III III II

II III IIII IIII IIIII IIIIII IIIIIII IIIIIIIIIII

III IIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII

IIIII I

IIIIIIII I

III IIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII

Olen sündinud 1987. aastal Võrus. Kuni keskkooli lõpuni käisin Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis. Pärast lõpetamist õppisin ühe aasta Euroülikoolis moedisaini. Pärast seda asusin õppima samale erialale Eesti kunstiakadeemias, kus üheks minu kursusekaaslaseks oli Sille. Praegu õpime koos magistri­õppes fashion management’i. Olen osalenud mitmel ERKI Moeshow’l ja väiksematel etendustel. Olen võtnud osa kunstija moenäitustest ning disaini- ja stilistika­projektidest, samuti valmistanud riideid lava-­ show’deks. Sellel aastal on põhiliseks vaba­tahtlikuks stilistikaprojektiks olnud The Butterfly Project koostöös Baltika Groupi Moetänava kauplusega. Tegelen ka palju eritellimustega: põhiliselt valmistan riideid pidudeks, lõpetamisteks, ballideks jne.

Praegu töötan Baltika Groupi Montoni brändi disainerina-­ assistendina.

15.09 Neljap./ Thursday

EESTI NUKU- JA NOORSOOTEATER, LAI TN. 1 THE ESTONIAN PUPPET AND YOUTH THEATRE, LAI ST. 1 Kl 18.00 Väike saal / Bon Bon Lingerie by Tiiu Roosma Kl. 19.00 Suur saal / Marija Posledova, Ingrid Paats, Diana Denissova Kl. 20.00 Väike saal / EKA Moedisaini osakond – Kristina Tatarinova, Margit Kuusk, Sille Sarapuu, Hanna Haring HULA - Eve Hanson, Reet Aus, Anu Lensment, Marit Ahven Kl. 21.00 Suur saal / Natalija Jansone (LV), Piret Ilves, Britt Samoson

16.09 Reede/ Friday BALTIKA KVARTAL / BLACK BOX / SEMINAR I EESTI NUKU- JA NOORSOOTEATER, LAI TN. 1 THE ESTONIAN PUPPET AND YOUTH THEATRE, LAI ST. 1 Kl. 18.00 Suur Saal / Kristina Viirpalu, Oksana Tandit Kl. 19.00 Väike saal / Kirill Safonov Kl. 20.00 Suur saal / Embassy of Fashion versus Junk Riot - Riina Põldroos, Ketlin Bachmann-Põldroos, Aldo Järvsoo NISURUKKIVESKI / ROTERMANNI 6 Kl 21.00 Multimoeüritus MOMENT MULTI = KÕIKE JA PALJU

17.09 Laup./ Saturday BALTIKA KVARTAL / BLACK BOX / SEMINAR II

4.08- 31.08 "KODUSTATUD KIMONOD" by Eesti Moekunstnike Ühendus / Vabaõhumuuseum / Pulga talu

Rotermanni kvartalis 19.08-18.09 UUS PÕHJAMAADE MOEILLUSTRATSIOON / Rotermanni tn. 5 / I korrus 14.09-18.09 FLAT CUT 3D installatsioon by Britt Samoson / Rotermanni kvartali väljak 16.09 MOMENT I / Rotermanni tn. 5 / Roseni 10 II korrus AINULT ÜHEL ÖÖL 16.09 MOMENT II / Jahuladu Rotermanni tn. 8 / Klaasaatrium 16.09-9.10 FASHION EMPOWERMENT/ Rotermanni kvartal MOEKOHVIK KOMEET SÄUTSUB TFW INFOT GET ALL THE INFORMATION ON TFW IN FASHION CAFE KOMEET 12.09-17.09 kl 10.00-19.00 / Solarise keskus From 12.09-17.09 10.00-19.00 / Solaris center

WWW.ESTONIANFASHION.EU

KooliAeg

WWW.PILETILEVI.EE

Tallinn Fashion Week toimub Eesti Moedisaini Liidu eestvedamisel ja Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames

Hanna: Tüdrukute koolivorm võiks olla korrekt­ ne kostüüm, mille juurde kuuluksid lisaks seeliku­ le püksid, et oleks suurem valikuvõimalus. Põne­ vad lõikelised lahendused ning materjali ja must­ ri kombineerimine tekitab kostüümis mänguli­ sust ega mõju liialt rangelt. Põhimaterjaliks oleks tumehall villasisaldusega kostüümikangas. Ole­ nevalt aastaajast on võimalik jaki all kanda tri­ kotaažpluusi või sooja kudumit. Erkkollane värv detailidel ja põnevad aksessuaarid annavad kogu komplektile elavust ja sära, et pikad koolipäevad

25. august 2011

SEE ON ENAMAT KUI MOOD

NÄITUSED / EXHIBITIONS

Hanna joonistas tüdrukute komplekti ja Sille poiste komplekti.

8

OLED MOEÄRIS, TULE KOHALE!

LUTHERI KVARTAL / VANA-LÕUNA TN. 39 PARKIMISMAJA Kl 20.00 KOLMLÕIGE (Liisi Eesmaa, Tanel Veenre, Aldo Järvsoo)

ei tunduks nii masendavad. Kindlasti peaks kooli­ vormil kasutama kooliembleemikat, mida annab väga edukalt tikkida näiteks jaki hõlmale või tek­ lile – see suurendab ühtsustunnet ja lugupidamist oma kooli vastu veel rohkem.

Sille: Vähemalt keskkooli, aga ka põhikooli poi­ sid võiksid käia pintsaku ja viigipükstega, sest as­ jalikku tööd toetab korrektne riietus. Püksid võik­ sid olla tumedad, nii on neid lihtsam hooldada, ning pintsak vabalt lõbusam ja värvilisem ning, mis peamine, heast kangast, villasest või villa­ segusest. Igapäevase pintsaku ostul tuleks silmas 25. august 2011

Kindlasti peaks koolivormil ka­ sutama kooli­ embleemikat – see suurendab ühtsustunnet ja lugupidamist oma kooli vas­ tu veel rohkem.

9

KooliAeg Tallinn Fashion Week 2011

Vähemalt ­keskkooli, aga ka põhikooli ­poisid võiksid käia pintsaku ja viigi­ pükstega, sest asja­ likku tööd toetab korrektne riietus.

Toimumisaeg: 14.–17. september Toimumiskoht: Eesti nuku- ja noorsooteater Sille ja Hanna ühiskollektsioon „Vabadus on paradiis” tuleb näitamisele 15. septembril kell 20. „Vabadus on paradiis”: Kollektsioon on loodud vangla subkultuuri aine­tel. Nagu hoopis teises dimensioonis ikka, on sel maailmal omad reeglid ja kihid. Kui keha on vangis, siis vabadust saavad pakkuda vaid unistused ja looming, nagu leidis vanglas luuletusi kirjutama hakanud Andrus Elbing.

Tema lood joonistasid meile pilti. Kollektsiooni iseloomustavad vabadusiha, kontrastsus, ahistatus, patukahetsus ja igatsus. pidada ka kangatöötlust. Näiteks Baltmanil on selleks Traveli ülikondade sari, mille kangad on töödeldud nii, et nad tõrjuvad vett ja mustust ning kortsuvad vähem.

Lipsu ja triiksärgiga on lihtne lisada omapära. Nende valik on lai ja sealt leiab sobiva igaüks. Värve ja must­ reid ei tasu poistel karta.

Post-it® supermärkmepaberid

Post-it® vikerkaarevärvilised märkmepaberid

Teated jõuavad värvikalt kohale!

Post-it® kinnitub kindalt, eemaldub puhtalt.

Padjas 4 tooni. Ei jäta liimijälgi.

654RS (76 x 76 mm)

Kleepuvad peaaegu igale pinnale!

654SN (76 x 76 mm)

Kinnitub tugevamini kui ükski teine märkmepaber. Püsib kindlalt seal, kus tavaline märkmepaber ei püsi, nt metallil, plastil, klaasil, nahal, puidul. Eemaldub jälgi jätmata.

Post-it® järjehoidjad

Leiad, mida otsid... kiiresti!

Moekus ja mugavus män­ givad mõlemad tähtsat rolli, sest just nende kritee­ riumite olemasolu tagab kandja suurima heaolu.

10

25. august 2011

KooliAeg

Sündisin ja kasvasin Kuressaares, õppisin Saare­ maa ühisgümnaasiumis. Pärast keskkooli läksin Eesti kunstiakadeemiasse õppima moe­ disaini ning praegu on pooleli sama kooli fashion management’i magistriõpe. Vahepeal olin aasta vahetusõpilasena Portugalis. Praegu tegelen eritellimustöödega. Olen teinud Viimsi keskkoolile teatrikostüüme ja aidanud filmivõtetel stilistikaga. Just jõudsin lõpule Fashion Empowermenti projektiga, kus eesti ja soome disainitudengid tegid riideid erivajadustega inimestele. Selle projekti näitus avatakse ka TFW ajal. Eesti vabaõhumuuseumis sai augustis näha näitust „Kodustatud kimanod”, millest samuti osa võtsin. Minu riided on müügil internetipoes Multiverse Of ja Saaremaa Kunstistuudios. Teen kaasa Hula taaskasutuse projektis, mille käigus valmivad ASi Baltika laojääkidest uued ja põnevad ainueksemplarid, müügil Moetänaval Baltika Kvartalis. Osalen ka peaaegu iga kuu vabatahtlikus projektis The Butterfly Project, mille käigus tehakse stiilimuutus inimkaubanduse ohvriks langenud naistele.

Post-it® järjehoidjatega markerid!

Kitsa järjehoidjaga on lihtne märgistada, kodeerida, rõhutada olulist informatsiooni ning seda kiiresti üles leida. Korduvalt kasutatavad.

Eemalduvad jälgi jätmata.

Sille Sarapuu:

Kirjuta. Märgista. Leia üles!

Mugavalt kaks ühes: märgistad markeriga ja lisad järjehoidja. Mugav kuju ja mittelibisev pind.

Markeris 50 järjehoidjat.

683-5CB (5 värvi)

T689HLVP (valmispakendis 3 markerit)

Scotch® Classic liimipulgad

Kinnitad kindlalt ja ohutult!

Paberi ja papi püsivaks kinnitamiseks koolis, kodus või kontoris. Liimib ka puitu ja kangast. Üks kiht on piisav ja püsiv. Saab lühiajaliselt tööd kohendada. Lastele ohutu, lõhnatu. Veega mahapestav. Ei muuda paberit kortsuliseks.

Turvalukk (8 g).

Scotch™ eemaldatav kleepmass

Kinnita ja eemalda

puhtalt ja kiiresti!

16221D (21 g), 6208D (8 g)

Kinnita. Liimi. Dekoreeri. Eriti tõhusad.

Korduvalt kasutatavad ega jäta eemaldamisel rasvaseid plekke.

301008 (84 tk)

Scotch® lastekäärid

Tõeliselt turvalised lastekäärid –

ei ühtegi teravat serva.

Scotch® looduslikud liimipulgad

Säästad loodust

Eriti turvalised, ümara otsaga lastekäärid ei vigasta ka tugevamal surumisel ja on algajale lõikajale ohutud.

Terad on hõlpsalt liimi- ja teibijääkidest puhastatavad.

Paberi ja papi lõikamiseks. Samad käärid nii parema- kui ka vasakukäelistele.

ja kinnitad ohutult!

1541DSC (12,5 cm)

Kampaania kestab kuni 30. septembrini või kuni pakkumisi jagub.

6508D30

UUS! Sisaldab 60% looduslikke taastuvaid materjale Scotch™ liimipulk paberi ja papi püsivaks kinnitamiseks koolis, kodus või kontoris. Liimib ka puitu ja kangast. Uus kvaliteetne liimikoostis, mille tõttu on lihtne kasutada: ei jäta klumpe ega muuda paberit kortsuliseks.

Kampaaniat müüvad Tallinnas Büroomaailm Peterburi tee 92e, Kadaka tee 1, Liivalaia 29, Orient Kontorikaubad Pärnu mnt 160f, Kooli- ja kontoritarbed Baltram Lai 10; Tartus Büroomaailm Rebase 12a; Haapsalus Kontorikaup Tack MR Jaama 17; Jõhvis Büroomaailm Keskväljak 4; Narvas Büroomaailm Puškini 22; Paides Taig AS Väike-Aia 2; Pärnus Büroomaailm Lai 10; Rakveres Kristallkotkas Võidu 24a; Raplas Taig AS Tallinna mnt 22; Valgas Büroomaailm Aia 18. Toodete valik võib kauplustes erineda.

KooliAeg

KooliAeg KooliAeg

Koolistress on lahendatav – kui väga tahta Koolistressi tekkeks on terve hulk võimalikke põhjusi. Lahenduste leidminegi pole ühene, ent lapsi ja noori saavad aidata nii nende vanemad kui ka kooli- ja riigisüsteem tervikuna.

Anne-Mari Alver

L

apse koolipäev võib olla pingelisem kui tema vanemate tööpäev. Põhikoolis käiva õpilase „tööpäev” ulatub 10–11 tunnini: li­ saks tunniõppele tuleb ära teha kodutööd, mida on iga päev eri koguses, ning selleks kulub igaühel erinev hulk aega.

Pidevale töisele ülepingele lisanduvad kõikvõi­ malikud muud pinged. Suhted õpetajatega võivad olla väga mitmesugused, suhted kaaslastega samu­ ti. Hea suhe mõne aineõpetajaga võib viia kaaslas­ te põlguseni, samuti nagu mõne õpetaja põlualu­ seks olemine. Ühes seltskonnas on in hästi õppi­ da, teises jälle halvasti käituda.

Oma osa mängib ka varanduslik taust – kui mõni ese (mobiil, firmamärk vmt) on seltskon­ nas staatuse näitajaks, siis ilma selleta on staa­ tust üsna raske saavutada.

Välised ja sisemised stressiallikad Psühholoog Ellu Eik soovitab vahet teha välistel ja sisemistel stressiallikatel. Välised võiks jagada jä­ medates joontes kahte kategooriasse. „Esiteks tund kui selline, uute teadmiste omandamise praktiline protsess. Ainete omanda­ mine on laste jaoks eri raskusega. Paljude jaoks on raske ka tunni ajal vaikselt paigal istuda ja toimu­ vat tähelepanelikult jälgida. Kui aga tähelepanu hajub, ootavad õpilast uued probleemid: ta ei saa õpetaja jutust enam aru ega suuda kaasa töötada.

Teine stressiallikas on suhtlemine, mis jaguneb kirvejoontes taas kaheks. Esiteks õpilaste omava­ heline suhtlemine. Liidrirühma kuulujate jaoks on see lihtsam, ehkki kaugeltki mitte alati probleemitu, tõrjutud õpilane aga võib kogeda väga raskeid hetki.

Palju pingeid võib tekitada ka suhtlemine õpe­ tajatega. Tihti, aga mitte alati, on see seotud ainest arusaamise või aine huvitavusega – kui õpetatav pakub huvi, saadakse ka õpetajaga paremini läbi.

Sisemine stressiallikas on õpilase subjektiiv­ ne nägemisviis ja enese võrdlemine teistega, kus stressi­altimatel kipub tekkima tunne, et neid on ko­ heldud ebaõiglaselt. Paljud lapsed ja vanemad usu­ vad, et on olemas „õige ja normaalne elu” – nii­ sugune, kus kõik on meeldiv ja ilma suurema ras­ kuseta. Selle asemel, et vaadelda enda elu koos sel­ le rõõmsate ja valusate tahkudega, keskendutakse teiste elule. Ja kui see „teine” juhtub olema selline, kes oma probleeme väljapoole ei näita, tekib vaat­ lejas kadedus ja kibestumine. Usutakse, et „teiselt” ei nõuta eriti midagi või siis nõutakse midagi sellist, millega „teine” mängeldes toime tuleb.”

Mälu eripärad Psühhiaater Jüri Ennet näeb ühe koolistressi olu­ lise põhjusena asjaolu, et koolis õppimine ei ar­ vesta mälu eripära. „Mälu on nelja liiki: semantiline mälu, kehaline mälu, elukogemus ehk episoodiline mälu ja taas­ tundmine ehk priming. Koolis pööratakse liiga palju tähelepanu semantilisele mälule, liiga vähe näiteks protseduurilisele ehk kehalisele mälule.

Koolilapse mälu pole piiramatu, õppekava maht

aga on. Semantiline mälu pole mahukam kui tei­ sed mäluliigid, seega tuleks koolil aktsepteerida, et faktoloogia jaoks on kõvaketas ja teatmekirjan­ dus ning kõik ei peagi lapse mällu ära mahtuma.

Faktide päheõppimise tähtsustamine käib meil sageli seostamisoskuse arvelt. Fakte palju, hinne viis käes. Mõtlemist pole – seda ei märgatagi. Aga elu pole enam kool – mõtlemis- ja seostamisvõi­ metust inimesest ei tule head juhti ega spetsialis­ ti. Vastupidi muidugi ka: kui inimene palju mõt­ leb, aga varem mõeldust ja faktidest midagi ei tea, võib suur mõtlemine jääda ilma suure tulemuseta.

Kahjustusteta suudab nõutavat koormust vas­ tu võtta umbes 5–10 protsenti lastest, keda võib iseloomustada väljendiga „andekas” või „geniaal­ ne”,” nendib Ennet.

Vanemad saavad last aidata Ellu Eik näeb lapse esmaste toetajatena tema va­ nemaid, kel tuleks ka kriitilistes olukordades kül­ ma närvi säilitada ning lapse murele keskenduda. „Igas inimeses, nii suures kui ka väikeses, on sisemised reservid, millele raskes olukorras toe­ tuda. Lapse reservid on üsna väikesed, seepärast on tal kergem, kui saab toetuda vanema omadele.

Mida see tähendab? Seda, et vanemal tuleb lapse mure(de)st kuuldes jääda rahulikuks, vähe­ malt jutu kuulamise ajal ja lapse nähes. Kui see on

Kadedus võib raskemal juhul moonduda lausa vihaks, see aga tekitab stressi, mida keegi kõr­ valt lahendada ei suuda. Unus­ tatakse, et ainult kerge ja meeldiv ei ole kellelgi, ent inimesed on erinevad. Mõni on stressis iga pisikese asja pärast, teine naeratab kuristi­ ku servalgi.

Lahedad rahvusmustrites tennised kooLiminejateLe. Pood avatud tartu mnt 6.

12

25. august 2011

KooliAeg

ETNO.EE

25. august 2011

13

T

õ p p id k u n s ti a

?w

Mõnusaid kunstielamusi!

ad

KooliAeg

ah

14

25. august 2011

Koolilaste vanemad on kindlasti kogenud, kui raske on valida lapsele kooli- ja kunstitarbeid. Otsustada saab hinnasildi numbri, pakendi värvi ja kuju, lapse soovi, kuulduste või asjatundjate soovituste järgi.

Viimane variant on hõlpsaim ja kindlaim, seepärast tuleb valiku tegemisel appi Sally Stuudio üheskoos Vunderiga, toetudes mõlema 20aastasele kogemusele kunstihariduse ja -vahendite vallas. Sally Stuudios on aastate jooksul proovitud mitmesuguseid tooteid, mis sobivad nii koolilapse tavakotti kui ka sügavama kunstihuviga noorele. Nüüd on nende poolt heaks kiidetud tooted saanud peale vastavad kleebised – „Sally soovitab koolilapsele” ja „Sally soovitab kunstihuvilisele”.

Kirja- ja kunstitarbed on töövahendid, mis peavad tagama kasutajale soovitud tulemuse ja meeldiva kogemuse. Tähtis on toodete kvaliteet ja vastupidavus. Nii leiab nimekirjast selliste tuntud tootjate kooli- ja kunstvahendeid nagu Lefranc & Bourgeois, Derwent, Fila, Lyra, Canson ja Maped.

Guaššvärvide valikul on oluline värvi katvus, toonide intensiivsus, samas looduslähedus ning segunemine. Raske on õpetada värviõpetust, kui toonid segamisel annavad vaid erinevaid pruune. L&B 12 tooniga guašikomplektis on olemas just õige punane ja sinine lilla värvi segamiseks.

Sally Stuudio avastas enda jaoks ka L&B akvarellid sinises metallkarbis, mis on kirka pigmendiga, mugavas ja vastupidavas pakendis ning tänu suurele värvinööbile kasutatavad mitmeid aastaid.

Pintslitest soovitab Sally Stuudio sünteetilist pintslit, sest see sobib kõikideks tehnikateks, säilitab oma kuju ning on pikema elueaga. Naturaalse karvaga pintsel (orav akvarellimiseks ning seaharjas- või ponipintsel akrüül- ja guaššmaaliks) kaotab koolilapse käes kiirelt kuju, kui ununeb kauaks vette või satub asjade vahele.

Paberi valimisel peaks mõtlema, millise tehnika jaoks seda vaja on. Liiga õhuke paber hakkab märgtehnika puhul lokkima. Liiga sileda paberi peale aga pliiatsijoonis ei haaku. Näiteks L&B joonistusplokk on hea erinevateks tehnikateks. Lehe paksus (150 g/m) võimaldab sellele ka juba maalida ning kerge struktuur lihtsustab joonistamist.

Kui lapsel on võimalus olnud kasutada korralikke vahendeid juba väiksest peale, siis see suurendab ka tema usku oma võimetesse ja rahulolu tehtud töödest. Sedasi julgeb noor jätkata „oma loomingulise mina” otsinguid ka edaspidi.

L&B sari „Louvre” kunstiõppurile sisaldab vahendeid akrüül-, akvarell- ja õlimaaliks. Komplektidele lisaks võib leida hästi varustatud kunstitarvete kauplustest suuremaid värvituube üksikult. Värvikaart on tunduvalt laiem kui lastele mõeldud sarjadel ning saadaval on ka mitmeid lisandeid töö mitmekesistamiseks.

Kunstihuvilisele noorele on suunatud ka Derwenti pliiatsite sari „Academy” metallkarbis. Just „Academy” sarja harilike pliiatsite komplekt kuulub Sally Stuudio lemmikute hulka.

Eri tehnikaid avastades muutub ka paberi valik tähtsamaks. Aktiivsele joonistajale sobib käeharjutamiseks õhukese (90 g/m) struktuurse paberiga paks Canson XLi eskiisiplokk. Samas Canson Studenti plokis olev paksem (160 g/m) ja struktuursem paber sobib nii märgtehnikaks kui ka pastellidega maalimiseks. Akvarellimiseks või akrüülidega struktuursemate maalingute tegemiseks peaks valima veelgi paksema paberi (näiteks Canson Montvali).

Just neid ja mitmeid teisi tooteid soovitab Sally Stuudio nii oma õpilastele kui ka kõikidele teistele kunstihuvilistele. Täpsema nimekirja ja selgituse toodetest ning kauplustest, kust tooteid otsida, leiab Sally Stuudio ja Vunderi kodulehelt.

e

Jüri Ennet on veendunud, et õppetöö koolis ja kodus ei tohiks ületada kaheksat tundi ööpäevas.

Koolilaste hingeline ja vaimne kurnatus ning füü­ siline jõuetus (istuv eluviis), depressioon, stress ja

aitab valida „Sally soovitab”

y s t u u d i o. e

Muutused peaks hõlmama süsteemi

isegi enesetapumõtted on õige töö- ja puhkerežii­ miga kõrvaldatavad.

Faktipuru olgu vähem. Teatmeteosed ja arvuti­kettad on meil piisavalt head, aga mõtlemis­ võime vajab edendamist, ning tähtsaim, isiksuse kujundamine, peaks olema aukohal kõigi ainete õpetamisel. Seepärast peaks kõik õpilased saama pidevalt, kõikides tundides, harjutada ka suhtlus­ oskust. Kooli- ja klassiüritustel aga esinegu ribu­ rada kõik õpilased, mitte ainult n-ö esinumbrid. Ülimalt tähtis on kehaline aktiivsus ja spordi­ ringides osalemine. Kasu on mitmetine – nii ko­ hene stressileevendus kui ka tervem tulevik: vä­ hem istuvat eluviisi ning liigseid TV- ja arvuti­ tunde, mille tagajärjeks on väike­vaagnaelundite verevarustushäired (tingib ka ebakindluse sugu­ lises võimekuses). Õpilaste peod olgu õhtuti, mitte öösiti. Kui noo­ red oskavad omavahel suhelda ja tantsida, on neil vähem põhjust uimastitelt julgust otsida. See aga säästab tervist ja närvisüsteemi väga suurel määral.

Koolitoit olgu kõigile kättesaadav ning söömi­ ne toimugu rahulikult. Korralik toit ja stressivaba õhkkond on abiks ka tervete hammaste tagamisel.

Koolivorm või selle elemendid aitaksid tasan­ dada majanduslikku tausta ning kujundada meie kooli ja klassi tunnet. Riigis toimiva individualis­ mi kraavist on vaja välja tulla.”

sall

raske, kinnitage enesele mõttes: „Mina reageerin pärast. Praegu on lapse kord.”. Ükskõik mida laps ka ei räägiks, ei peaks vane­ ma viha või ahastus langema lapse peale, muidu on oodatud leevenduse asemel juures uus mure – sedakorda vanema reaktsiooni pärast. Rahu ja ratsionaalne suhtlus on need, millega last aidata saab. Igal raskusel on ka välja- või möödapääs, see tuleb lihtsalt üles leida ning toimima saada. Aru­ tage lapse võimalusi temaga koos. Vanema tarku­ sest on lapsele kasu, kui laps sellest aru saab ning sellele kaasa mõelda oskab.

On lausa suurepärane, kui vanem suudab oma noorusest meelde tuletada probleeme, mis on lap­ se omadega sarnased. Kui laps näeb, et teistelgi on selliseid muresid olnud ning neist on suudetud üle saada ja edasi elada, hakkab ta uskuma sedagi, et lahendus leidub ka tema murele.

Last tuleb kuulata ka selle hinnaga, et mõ­ ned tähtsana tunduvad tegemised ja toimetami­ sed pannakse seisurežiimile ning keskendutakse lapsele. Siis saab laps aru, et on vanemale tähtis.”

w.

Kuulata tuleb nii väiksemat kui ka suuremat, ühe­ suguse pühendu­ mise ja tõsiduse­ ga. Kui aga väike laps, alg- või põhiklassi õpilane enesest eemale tõrjuda, ei tule ta vanema juurde suhtlema ka vane­ mas eas.

Kunstivahendeid

w

KooliAeg

REKLAAMTEKST

Sally ally y soovitab vitab

kooliolilapsele selee

Sally Stuudio

Sally Stuudio on asutatud Eesti taasiseseisvumise aastal 1991 ning saanud oma nime suure sõbraliku dogitüdruku Sally (1991–2002) järgi, kes stuudio vapiloomana lastele kunsti tutvustab ja kooliaasta alguses ka parimaid kunstivahendeid soovitab.

Sally Stuudio kunstikooli eesmärk on arendada õpilaste loovat ja iseseisvat mõtlemis- ja eneseväljendusoskust eelkõige moodsa kunsti eri meediumite kaudu. Selle saavutamiseks oleme juba paarkümmend aastat integreerinud nüüdisaegseid kunstivorme ja -võtteid traditsioonilisemate kunstitehnikatega, sidunud kunsti õpetamist ühiskonda ja keskkonda puudutavate aktuaalsete teemadega ning tutvustanud tulemusi arvukatel näitustel, konverentsidel ja töötubades. Laste ja noorte õpetamise kõrval korraldab Sally Stuudio täiendusõppekursusi haridustöötajatele ning kunstikursuseid täiskasvanutele. Stuudio tähtsamad projektid on Eesti kunstiharidusportaal www.kunstikeskus.ee ning koolinoorte moodsa kunsti triennaal „Eksperimenta!”.

Vaata: www.sallystuudio.ee

Vunder – rõõm loomisest

Perefirma Vunder alustas tegevust 1991. aasta sügisel kontori- ja kunstitarvete maaletoojana. Praegu esindatakse selliseid maailmas tuntud ja tunnustatud tootjaid nagu Lefranc & Bourgeois, Maped, Fila/Lyra, Canson, Derwent, Marabu, Raphael, Apli, Liberon jpt. Vunderi maaletoodavaid tooteid võib leida marketitest, raamatu- ja kontoritarvete kauplustest Eestis, Lätis ja Leedus.

Vunder Skizze kauplused, mis pakuvad kunstihuvilisele Eesti laiemat kunstitarvete valikut, asuvad Tallinnas (Pirni 5) ja Tartus (Riia 10). Kaupluste juures asuvad ka kunstistuudiod, kus pakutakse soovijatele põnevaid töötubasid ning materjalikoolitust.

Vunder teeb koostööd Kumu hariduskeskuse, Sally Stuudio, mitmete koolide ja kunstikoolide ning kunstnikega.

Vaata: www.vunder.ee ja www.facebook.com/vunderskizze

KooliAeg

KooliAeg KooliAeg

Kaitse last arvutis August hakkab hooga mööda saama, lapsukesed on naasnud laagritest, malevatest ja maalt vanaema juurest. Taas istuvad nad arvuti taha ja alustavad elu tänapäeva noorte peamises keskkonnas.

O Selleks et noori konsooli­ kauboisid taltsutada ja neile piiranguid seada, peab vanem ise pa­ ras arvutiguru olema.

16

25. august 2011

leme palju lugenud ohtudest ja rünnaku­ test, mis kasutajat internetiavarustes oota­ vad, teadmatute kasutajate kuritarvitamisest ja pervertide tegutsemisest. Kuidas kaitsta järeltule­ vat põlve, kes pole veel valmis ohtudele vastu seisma?

Praegu ei kuulu meie vaatlusalusesse sihtrüh­ ma gümnasistid – nemad, julgeks öelda (eriti, kui on maast madalast arvutiga kokkupuutes üles kas­ vanud), on juba targemad ja osavamad kui enamik nende vanemaid, kelle arvutikasutus päädib sage­ li vaid veebiuudiste, meili, internetipanganduse ja FarmVille’iga.

Kuid arvuti on aina enam nooremate lastegi te­ gevuskeskkond. Ja siin ootavad meid suuremad ohud, nii sotsiaalse küpsuse puudumise kui ka eba­ piisavate teadmiste tõttu. Mäletan isegi veel hästi, kui üle kümne aasta tagasi minu „aabitsad” eelkooli­ eas olid suured arvutifännid, ning kui ilmus Mängu­

KooliAeg

koobas, oli neid sealt raske lahti kiskuda. Ja kuis ma ühel päeval avastasin töölaua täis räigete porno­ saitide ning kasiinode reklaame. „Paljad tädid tulid ise,” teatasid lapsed. Ja nii see oligi, sest lastele suu­ natud Mängukoobas pakkus „tasuta” Bonzo Buddy nimelist programmikest, mis masinasse installitu­ na tekitas lõbusa ahvipärdiku, kes ekraanil aknaid pidi ronis ja lollusi tegi. Ainult… Iga kord, kui ahvi tegutsema ajasid, installis programm mingisugu­ se reklaamikooni või hüpikakna, ja need pärine­ sid küll kõik mitte lastele suunatud valdkondadest.

Kuidas kaitsta?

Uurimegi, mida teha just noorimate arvutikasuta­ jate kaitseks. Sõltumata sellest, kas lapsel on oma masin (vanema venna vana, mis enne kuulus issi­ le) või kasutab ta pere üht ja ainust arvutit. Viima­ sel juhul on korrektne turvategevus eriti aktuaal­ ne, sest lekkeohus on ka vanemate tähtsad isiku­ andmed, sh krediitkaardi omad, mis võivad kohe tuua ka suure materiaalse kahju. Hoida laps arvu­ tist eemal oleks sama, kui panna ta 18. eluaastani luku taha. Nii ju ei saa, seda enam, et arvuti kasuta­ mine on vajalik juba üha madalamas kooliastmes.

Alustame sellest, et lapse kasutuses olev arvu­ ti peab olema hästi turvatud – varustatud korraliku turvatarkvaraga. Siin pean silmas mitte ainult an­ tiviirust, vaid kompleksset kaitset pakkuvat Inter­ net Security tüüpi lahendust. Viirused pole enam praegus­aja suurim mure – suurem osa rünnakutest saabub nakatatud veebilehtede, sotsiaalvõrgustike ning meilide kaudu (viimased uuringud näitavad, et vaid 5–7 protsenti kahjustustest on pärit viirustelt).

Ent kui oleme masina korrektselt kaitsnud, on arvuti turvamiseks pisikasutaja eest tehtud vaid pool tööd. Kahjuks loob Windows kõik uued kasu­ tajad kohe administraatori õigustes ehk kasutaja saab teha kõike, kaasa arvatud turvatarkvara hoia­ tusi ignoreerida („Ma ju nii tahan seda ahvikest, mis sõbral kargab ringi!”). Kui laps vajutab nüüd nuppu „Installi”, on masinas kurivara sees. Ja kui see on terve pere masin, siis ega moodne pagula­ ne end ei ilmuta – tema huvi on teha kurja, varas­ tada andmeid, lekitada paroole jne.

Seega peame igal juhul tegema lapsele tema enda kasutaja, mille õigusi piirata saab – olgu see ühine arvuti või lapse isiklik, administraatori õi­ gustes on vaid vanem. Nii Windows Vistal kui ka Windows 7-l on kasutaja seadete all User Access Control – see peab olema seatud karmimasse kontrolli (siis laps lihtsalt ei saa „sõbra saadetud ahvi” ilma vanema abita installida).

Vanemakontrolli tarkvara Kuid hoopis parem lisa on mõni vanemakontrolli tarkvara. See lubab juba seada paljutki, mida ar­ vutikasutuses vaja: internetis surfamise ja arvu­ ti kasutamise aega (kas kellaajaliselt: mis kellast mis kellani või ööpäevas summaarselt) ning seda, milliseid lehti ja märksõnu tohib laps kasutada, milliseid faile ja rakendusi netist alla laadida (kui üldse), milliseid sotsiaalvõrgustikke külastada jne.

Samuti saab seada varjatud salvestamise sotsiaal­ võrgustikes ja sõnumiprogrammides (MSN, Skype jm), et näha, ega laps pole ehk kommionuga tihe­ dasse suhtlusse sattunud. See oleks küll ebasea­ duslik jälitustegevus, kuid kuni oma võsukese hea­ olu eest vastutab vanem, on see ka tema kohustus.

Vanemakontrolli tarkvara on saadaval üsna paljudelt tootjatelt (Visikid, Refog jpm), kuid nen­ de hind, umbes 40 USA dollarit, on selline, et vaa­ data tasuks korraliku turvatarkvaratootja lahendu­ se poole. Ise kasutan Kaspersky Internet Securityt (küll mitte vanemakontrollina), mis sisaldab lähemal uuri­misel kõike, mida pakuvad ka muud tasulised lahendused, ning samas on olemas kogu antiviirus­ teenus ja internetiturva. Analoogsed lahendused on olemas ka teistel parematel turvatarkvaratootjatel, seega uurige, milline pakett sisaldab teile vajalikku.

Kes ei taha raha eriti välja käia ja kasutab näiteks turvaks tasuta Micro­ soft Security Essentialsi, see saab tasuta alla laadida ka Windows Live Essential­ si pakutava Family Security paketi – eeldu­ seks on vaid ametliku, mitte piraaditud Win­ dowsi olemas­ olu masinas. Nii et abi saab ka tasuta.

Veiko Tamm

ajakirja 21 peatoimetaja

25. august 2011

17

KooliAeg

Õppetööga toimetulekuks on vaja korras nägemist Põhitõed koolilapse silmade säästmiseks on lihtsad: laps vajab mõõdukat koormust, piisavalt puhkeaega ja õigeid töötingimusi. Silmaarsti külastamine peaks olema ettenähtud aegadel kindel rutiin, selgitab laste silmaarst Merike Jaksi.

H

Koolieelset kontrolli ei tasuks jätta augustiksseptembriks.

Palju mõistlikum on arsti külasta­ da juba jaanua­ ris-veebruaris – kui laps vajab ravimeid või prille, saab ta nendega rahu­ likult ­harjuda, nii et see kooli­ minekuga seotud ärevust suuremaks ei muuda.

18

25. august 2011

ool koolilapse silmade eest algab tundu­ valt varem kui kooliiga kätte jõuab. Esime­ ne silmaarsti visiit peaks toimuma kolme­ aastase lapsega. Selles vanuses on hea vaadata, kas nägemise areng kulgeb normaalselt: kui vastsündi­ nud lapse nägemine on üsna kehv, siis kolmeaasta­ se nägemine peaks olema juba umbes 80 protsenti täiskasvanud inimese nägemisvõimest.

Väikelaps ise oma silmaprobleemidele tähele­ panu juhtida ei oska – ta lihtsalt ei tea, et maailm võib ka teistsugune paista. Kui lapsel on näiteks üks silm laisem kui teine, kasutab ta vaatamiseks roh­ kem seda silma, mis paremini näeb.

Kui silmaarst lasteaiaealisel lapsel nägemis­ probleemi avastab, on küllalt suur tõenäosus, et kooli ajaks saab selle juba lahendatud.

Järgmisse nägemiskontrolli tuleks minna viie­ aastase lapsega – selleks ajaks peaks lapse näge­ misvõime olema juba sada protsenti täiskasvanu nägemisvõimest.

Indikaatoriks lugemisprobleemid Enamik kooliks valmistuvaid lapsi tunneb luge­ mise vastu suurt huvi. Kui aga vanem annab tea­ da, et laps ei taha ega viitsi lugeda, on see silmaars­ ti jaoks üks võimalik ohumärk. Tähele tuleb pan­ na ka seda, kas laps tõstab loetava teksti silmade­ le väga lähedale.

Kui silmadega on probleeme, on lugema õppi­ mine ja lugemine väga vaevaline tegevus, mis võib lapsele lausa füüsiliselt haiget teha – pea ja silmad valutama panna.

Mõnikord näeb laps silmade kontrollimise ta­ belit probleemideta, ometi võib tal esineda problee­ me optilise süsteemiga või varjatud kõõrdsilmsus.

KooliAeg

Väikese plussiga lugemisprillid võivad teha lu­ gemisega seotud vastumeelsusega imet, seepärast peaksid silmauuringud kehva lugemisega lastel ole­ ma alati hästi põhjalikud.

Suhtumine, et plussprill on vanainimeste tee­ ma, on ajast ja arust – ka lapse elu võivad õiged prillid märksa kergemaks muuta.

Hilisem kooliprobleem on lühinägelikkus, mil­ le arenemine puudutab neid, kellel on perekondlik eelsoodumus. Kiirel pikkusesse kasvamise perioo­ dil võib miinus suureneda kiiremini.

Silmade tervisel ja sellega seotud probleemidel on tihti geneetiline eelsoodumus. Kui ühel vanemal või vanavanemal on nõrgad silmad, tuleks silma­ arsti juures käimisse suhtuda eriti tõsiselt.

Koormus olgu mõõdukas Siiski ei saa kõike silmadega seonduvat ainult ge­ neetikaga põhjendada. Teadaolevalt on näiteks hiinlaste ja jaapanlaste hulgas väga palju põlvkon­ dade kaupa lühinägelikke inimesi. Kui aga korral­ dati uuringud Hiina linnades elavate hiinlaste ja Austraalias hiina kogukonna hiinlaste nägemise kohta, ilmnes, et Austraalia hiinlaste nägemine on parem. Geneetiline materjal on sama, Austraalias aga viibitakse märksa enam vabas looduses.

Huvitav eksperiment tehti ka Taanis: õpilaste koormust vähendati märgatavalt, koduseid ülesan­ deid ei antud ning eksameid ei peetud. Tulemuseks oli peatne, olgugi et väike, lühinägelikkuse vähe­ nemine. Tõsi küll, sellise eksperimendi hind võib olla laste kehvem haridus, seega tuleks püüda lei­ da kuldne kesktee.

Silmaarsti vaatevinklist on kuldseks keskteeks pauside tegemine. Algklassilaps võib teleka või ar­ vuti juures olla korraga pool tundi, sellele peaks järgnema pooletunnine puhkus. Põhikoolis võib ekraani vaatamise ja puhkuse vahekord olla juba 45 : 15.

Arvuti olgu rohkem töö- kui mänguvahend ning selle kasutamise ajal on vajalikud nii üldvalgustus kui ka klaviatuurile suunatud kohtvalgustus.

KooliAeg Laste silma­arstil tuleb mõnikord kokku ­puutuda ka psühholoogi­liste probleemi­dega.

Lapsi mõjutab ea­ kaaslaste ­arvamus uskumatult suurel määral ning laps püüab end iga hinna eest ­sellega ­kohandada.

Voodis lugemine on lubatud, kuid seda tuleb teha istudes, padi selja taga ning kohtvalgus vasa­ kult poolt raamatule langemas. Ka lugemises tuleb teha pause! Kõhuli lugemine ja joonistamine pole silmade seisukohalt õige.

Kuivad silmad teevad haiget Euroremonditud kodudes, lasteaedades ja koolides on õhk sageli silmade jaoks liiga kuiv. Enese aita­ mine on lihtsam kui ruumi muutmine – kiiret abi saab kunstpisaratest.

Ekslik on seisukoht, et need tekitavad sõltuvust.

Tegu ei ole ravimi, vaid hooldusvahendiga – kuiva­ vat nahka kreemiga niisutades ju ei kardeta kree­ misõltuvusse jääda.

Tähtis on leida enda jaoks sobivad kunstpisa­ rad: ühele sobivad vesisemad, teisele aga viskoos­ semat sorti tilgad.

Kunstpisarate tarvitamisel vanusepiirangut pole, neid võib kasutada ka lasteaialaste silmade niisutamiseks. Igal juhul on see märksa tervislikum otsus, kui lasta lapsel kuivade silmade pärast kan­ natada.

Kui silmad on kuivad, hakkab laps silmi pilgu­ tama ja käega nühkima. Viimane tegevus aga tä­ hendab infektsiooni viimist silmadesse ning suu­ remat põletiku ohtu.

KooliAeg KooliAeg Psühholoogilised nüansid Laste silmaarstil tuleb mõnikord kokku puutuda ka psühholoogiliste probleemidega. Lapsi mõjutab ea­ kaaslaste arvamus uskumatult suurel määral ning laps püüab end iga hinna eest sellega kohandada.

Esineb laste seltskondi, kus prillid on popid, ning laps räägib vanematele ja arstile, et ta ei näe hästi, ehkki tegelikult pole silmadel viga midagi. On ka vastupidist suhtumist – kui eakaaslaste hulgas on prillid ebasoosingus, on laps nõus neid kandma kodus, kuid mitte koolis.

Siin saaks õpetaja lapsele abiks olla, näiteks tu­ letades tunni algul meelde prillide ettepanemist ja selgitades teistele, et prillid on tervise, mitte uhku­ se või piinlikkuse asi.

Selgitustööd vajavad ka vanemad. Kui lapsel on õiged prillid, näeb ta klassi ette ka tagumisest pin­ gist ning vanemal pole vaja nõuda, et teda ilmtin­ gimata ettepoole paigutataks. Pigem vajavad esi­ meses pingis istumist need, kelle nägemine halve­ neb vahepeal ülekoormuse tõttu, kuid kes siiski veel prille ei vaja.

Kokkuvõttes on laste silmadele kõige kasuli­ kum, kui kodu, kool ja silmaarst koostööd teevad ning vajadusel ka psühholoogi appi kutsuvad.

Uni on sama tähtis nagu toit „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommiku­ söögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.”

D

oktor Mae Pindmaa rõhutab, et kooli­ ealiste laste une pikkus ööpäeva jooksul peaks vanuses 6–12 aastat olema 10– 11 tundi ja vanuses 12–18 aastat 9–9,5 tundi. „Tunnid algavad meil üldjuhul kell kaheksa.

Koolilaps vajab enne korralikku hommikusööki, mistõttu peaks ärkama kell 6.30 või 7.00. Selleks et oma unetunnid täis magada, peaks 6–12aasta­ ne laps igal õhtul uinuma hiljemalt kell üheksa.

Tegelikkus on aga kahjuks sagedasti teistsugune.

Sügava ja tervisliku ööune tagab koolilapsele tasakaalustatud puhkuse, omaette olemise ning aktiivse vaimse ja kehalise tegevuse tasakaal.

Kooli­kohustused, koolivälised hobid, trennid ja sotsiaalne tegevus tänapäeval seesugust tasakaa­ lu ei soodusta. Lisaks on suureks kiusatuseks õh­ tune teleprogrammi jälgimine.”

Sisemise kella ja koolikella võitlus „Noorukieas alustab n-ö sisemine kell võitlust kooli­kellaga – ja kaotajaks on uni,” märgib Mae Pindmaa. „Noorukieas nihkub unefaas füsioloogi­ liselt umbes kaks tundi hilisemale ajale võrreldes keskmise koolieaga. See on põhjustatud puberteedi­ ea hormonaalsetest mõjudest ööpäeva­rütmidele ja unehormoon melatoniini nõristumisele.

On väga tavaline, et teismelised püsivad hilis­ õhtul virged ning tahavad hommikul kauem ma­ gada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paari­ tunnine unevõlg. Selleks et oma õige unevajadus (9–9,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes är­ kab enne seitset, uinuma hiljemalt kell kümme.

Tallinn: Narva mnt 7–347, III sissepääs, III korrus; tel 610 9321, 610 9322; tallinn@virureisid.ee Jõhvi: Keskväljak 9, tel 337 0594, 337 1216; viru.reisid@neti.ee.

TarTu: Lõuna-Eesti Turismikeskus, Turu 2 (bussijaam), tel 734 4190.

Pärnu: Pärnu Reisibüroo, Rüütli 32, tel 444 5105.

Väljasõidud Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade broneerimine seniks, kuni kohti jätkub! nB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata kodulehte www.virureisid.ee

20

25. august 2011

KooliAeg

Soovitused lapsevanemale * Aita lapsel kujundada head uneharjumused juba varakult. * Selgita lapsele regulaarse, võimalikult korrapärasel ajal magamamineku ja ärkamise vajalikkust. * Koolilapse heale unerutiinile aitab kaasa meeldiv ja lõõgastav une-eelne tegevus (tähelepanelik suhtlemine, lugemine, soe vann vms). * Lapse magamistuba olgu mugav, pime, jahe ja vaikne (öölamp pole paha, kuid televiisor küll). * Vii lapse magamistoast ära televiisor, arvuti jm meele­ lahutusvahendid. * Sea lapsele piirid. Pane paika, mis kell tuleb tuli kustutada ja kui palju võib raamatut lugeda / une-eelseid jutte rääkida. * Lapse unele pole head kofeiini sisaldavad joogid, eriti pärast lõunat.

NB! Lapsevanem olgu ise heaks eeskujuks ja magagu piisavalt, et olla terve, heas vormis ning pakkuda lapsele kodu­soojust ja turvalisust.

Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiiv­ sus, jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisan­ dub kergelt ärrituvusele ning kurbus- ja pingetun­ dele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine, autoga kihutami­ ne või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida.

Tulemused koolis halvenevad, langeb tähele­ panu- ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, teki­ vad või süvenevad konfliktid vanematega. Esine­ da võivad unehäired: uneskõndimine, une­terror, hammaste krigistamine, öised hirmusööstud, norskamine, hingamishäired ja insomnia, mis omakorda vähendavad vajalikku uneaega veelgi ning unenappusest tingitud sümptomid süvene­ vad. Tekib krooniline väsimus, käega löömise tun­

JÕULU- JA AASTAVAHETUSREISID NB! EELREGISTREERIMISSOODUSTUS 10% KUNI 1. NOVEMBRINI 2011.

AASTAVAHETUS BERLIINIS JÕULUD LAPIMAAL 23.–26.12; 27.–30.12; 02.– ning TROOPILINE 05.01.2012 H: 114–169 € PARADIIS AASTAVAHETUS PARIISIS 29.12.2011–03.01.2012 H: 166 € (minek ja tulek laevaga) AASTAVAHETUS PRAHAS 29.12.2011–03.01.2012 AASTAVAHETUS AMSTER- H: 169 € AASTAVAHETUS DAMIS BUDAPESTIS 29.12.2011– (minek ja tulek laevaga) 03.01.2012 H: 159 € 28.12.2011–03.01.2012 H: 249 € 28.12.2011–05.01.2012 H: 258 €

Lapseiga on otsustav aeg, mil kujunevad üldi­sed tervisekäitumisja une­harjumused.

Küsitluste ­põhjal on selgunud, et kooliealised ja täiskasvanud ma­ gavad kesk­miselt kaks tundi vähem kui tervisele vaja ning unega on probleeme ligi kolmandikul kooli­ ealistel lastel.

REISIKALENDER 2011 SOOME (3 p) 03.–05.09 H: 158 € HORVAATIA-SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 01.–10.09; 17.–26.09 H: 249–275 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (15 p) 05.–19.09 H: 403 € KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA 18.–30.09 (13 p) H: 357 € HISPAANIA-PORTUGALIMAROKO RINGREIS (21 p) 21.09.–11.10 H: 765 € MALTA JA SITSIILIA RINGREIS

KOOS PUHKUSEGA (16 p) 22.09.–07.10 H: 640 € KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (10 p) 21.–30.10 H: 293 € BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 23.–28.10 H: 166 € HISPAANIA PUHKUS 22.10.–02.11 (12 p) H: 319–357€

Koolidele suured hinnasoodustused!

NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata meie kodulehte

www.virureisid.ee!

25. august 2011

21

KooliAeg Soovitused teismelisele * Väldi liigpikka „ülemagamist” (keskpäevani) nädalavahetustel, sest see raskendab õhtust uinumist ning hea unerütmi saavutamist koolipäeval. * Hoidu kofeiini sisaldavatest jookidest, ergutavatest ainetest, suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest. * Vähenda hilisõhtust televiisori vaatamist, internetis surfamist ja arvutis mängimist, sest magamajäämist häirivad kõik stimuleerivad tegevused. * Värskendavalt mõjub lühike 30–45minutiline pärastlõunane uinak.

Mida une­ häired lapse vaimsele tervisele ja õpivõimele tähendavad? „Kui inimene ei saa puha­ ta, siis tema keskendumisja tähele­ panuvõime ning mälu halveneb ning selle tõttu võib häiritud olla ka õppi­ mine.

ne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soo­ last näksida ning ülekaalulisus.

Lapseeas hakkavad avalduma sünnipärased ning eluaegsed tsirkadiaansed unefaasi eelistused – nn öökulli või lõokese tüüp. Lastel, kellel on une­ faasi hilinemist (kes eelistavad hilisemat voodisse­ minekut ja ärkavad varem), võib esineda unealgu­ se probleeme ja sellega seonduvalt voodissemine­ ku tõrjumist juhul, kui neile etteantud voodiaeg on varasem, kui nad ise une algusena eelistaksid. Kui aga etteantud aeg on hilisem, uinuvad nad kergelt ja kiirelt. Ööpäeva rütmieelistust aitab välja selgitada see, kui lubada lapsel mõned päevad magama min­ na (nt vaheajal) enda valitud unegraafikuga.

Uuringutega on selgitatud, et keskmises kooli­ eas on lapsed eriti vastuvõtlikud vanemate ja esma­tasandi tervishoiutöötaja nõustamisele ja sel­ gitustööle, kuidas õigesti magada ning mittepiisa­ vast unest tingitud unehäireid ennetada.”

Ikka need telekas ja arvuti…

Lastepsühhiaater Anne Kleinberg on oma töös kogenud, et tavaliselt on unehäired seotud eba­ regulaarse päevakava ja valede uneharjumustega. „Lapsed vaatavad liiga kaua televiisorit ja istuvad arvutis, ei jõua õigel ajal magama ega maga une­ normi täis. Kui sellele lisandub väsimusest päeva­ ne uinumine, võib sattuda nõiaringi, kus õhtul uni ei tulegi, uinumine lükkub veelgi edasi ja kooli­ hommik on taas raske.

Tavaline on unehäirete tekkimine seoses üle­ liia suure pingega kas igapäevastes tegemistes või õppetöös. Harvad pole ka juhud, kus laps ei saa ui­ nuda, sest on mures oma perekonna või mõne va­ nema pärast. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii nagu täiskasvanute uni, reageerib samamoodi stressile ka lapse uni. Uni muutub stressirohkel ajal pin­ napealseks, rahutuks, uinumine on raske ja mure­ mõtted viivad une liiga vara ära.

Unehäired võivad tekkida ka psühholoogilise arengu keerukamal ajal. Kooliealiste puhul on sel­ leks kindlasti puberteet, eriti selle algus.”

Igas vanuses ise unemured „Noorematel koolilastel võib esineda unehäireid suurenenud stressi tõttu, näiteks kooliaastate al­

22

25. august 2011

KooliAeg

guses, kui lapsel on raskusi kohaneda uute nõud­ miste ja sõpradega.

Sõltumata east reageerivad lapsed tihti une­ häiretega ka pereprobleemidele, näiteks vanema­ te lahkuminekule, igapäevastele tülidele või alko­ holiga liialdamisele.

Suurenenud päevane unevajadus või ka uinu­ misraskused on tihti teismelistel. Alati pole see seotud psüühikahäirega, vaid seetõttu, et puber­ teedi läbimine on mitte ainult kehaliselt, vaid ka psühholoogiliselt kurnav. Siiski võib uneproblee­ midega noorukitel esineda enam ka depressioo­ ni ning ärevus-, aktiivsus-, tähelepanu- ja käitu­ mishäireid. Püsivat päevast väsimust on tähelda­ tud noorukitel, kes suitsetavad, tarbivad alkoholi ja kohvi. Loomulikku unerütmi kahjustab kindlas­ ti igasugune narkootiliste ainete tarbimine,” selgi­ tab Anne Kleinberg. „Lastel on omane püsida küllalt kaua näiliselt heas vormis, hoolimata pikalt kestnud unehäire­ test. Kuna väsimusega kaasneb ka kergem ärritu­ mine ja impulsiivus, pöördutakse tihti abi otsima väljakannatamatu käitumise tõttu. Alahinnata ei tohi unetuse või väsimuse mõju lähi- ja sõprus­ suhetele. Head suhted eeldavad samuti puhanud meelt ja sõpradega tülitsemine võib lapsele olla tõ­ sisem probleem kui näiteks mõnevõrra halvemad hinded. Kui me ei puhka korralikult, siis tõuseb ka tõenäosus haigestuda viirushaigustesse või sattu­ da traumadesse.”

Ohumärgid ja kaasnevad probleemid Mae Pindmaa viitab, et une häirumise ohumär­ giks on kooliealise lapse päevased uinakud ja pü­ sivad unisuse kaebused või unisusest põhjustatud käitumine, mida märkavad vanemad või õpetajad.

Need nähud viitavad koolilapse une hulga ja/või kvaliteedi langusele ning (harvem esineva) päeva­ se liigunisuse esmasele häirele. Selliseid kaebusi ei tohi jätta tähelepanuta ning neid tuleb hinnata hoolikalt ka esmaarstiabi tasandil.

Tekkinud häirete sasipuntrast aitab väljapääsu leida nõu pidamine pere- ja unearstiga ning õige unehügieeni kehtestamine.

Kuna teismelised kannatavad krooniliselt une­ puuduse all, toimetavad nad hea osa päevast just­ kui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võr­ reldav narkolepsias isikute omaga.

Krooniline unepuudus on selles earühmas tõ­ sine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noo­ rukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tege­ vustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste taga­ järgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reakt­ siooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile.

Tõsiste uneprobleemide levimus on nooruki­ te seas kõrge (vähemalt 20 protsenti). Suurem on risk nende teismeliste hulgas, kel on kroonilised tervisehädad või psühhiaatrilised probleemid.

KooliAeg Foto: Karin-Piia Ritso

KooliAeg KooliAeg Väikesed puudused, mida eelmisel korral vältida püüdsime, ei kaalu üles suuri plusse. Ühest kaalutlusest. Enne pakettaknaid oli tark lapse voodi akendest kaugemale paigutada, et väl­ tida tuuletõmbust ja temperatuurikõikumisi, laud aga pandi ikka valguse kätte. Nüüd on kõik teisiti.

Uude majja kolinud, asetasime lapse töölaua muidugi otse akna alla valguse kätte. Viga. Esiteks õhkab suurest klaasist talviti ikkagi nii palju jahe­ dust, et lapse käsivarred kippusid laua taga raud­ külmaks jahtuma. Teiseks on laps laua taga vaid pärast kooli, enamasti hämaral või isegi pimedal ajal, põhivalgustuse annab ikka laualamp. Veelgi enam, otse raamatusse langev taevavalgus on heit­ lik, vahel rikub oma kirkusega lausa silmi. Eriti halb, kui see otse ekraani tagant paistab.

Nüüd tõstsime laua aknast hoopis kaugema­ le, asetades selle alla hoopis voodi. Sest kui sealt nüüd ka jahedust õhkub, on laps vähemalt sooja teki all. Teiseks on koolilaud koos arvutiekraani­ ga aknast kaugel ja see on silmadele hoopis mu­ gavam.

Viis nr 2 Seda on hea teha koos viisiga nr 1 – uus tapeet.

Kui viimased kümme aastat olen eelistanud vär­ vitud seinu, tuli nüüd tahtmine katsetada taas tapeediga. Pikkade otsingute tulemusena (jäl­

le häda, liiga suur valik) leidus üks, mis meeldis meile mõlemale. Kahekesi kleepisime selle seina – tore ühine tegevus! Ja nagu selgus, on tuba nüüd kaks korda valgem ja kolm korda suurem.

Tapeedivalikul püüdsime eelistada paber­ tapeeti, peljates, et vinüül pole nii tervislik. Valik langes aga ikka vinüülile. Ja nüüd oleme veendu­ nud, et selle kummisus mõjub seinas pigem vastu­ pidavusena ja ka uue materjali hõng pluss tapeedi­ liimi niiskus lahkusid ruumist kiiremini, kui kart­ sin. Allergianähtused ei ole süvenenud, vaid pi­ gem vastupidi.

Hele toon osutus suurepäraseks neutraalseks fooniks, kust iga värvilaik esile tuleb. Koolilaps teostab selle taustal värvieksperimente, rühmita­ des värvilisi esemeid, et uurida nende vastastikust mõju. Ja muide, väike vaimukas sõnum tapeedilt, kuhu on lõpmata hulk kordi kirjutatud, et see ta­ peet on, mõjub tasahilju, peaaegu märkamatult, luues inspireeriva keskkonna.

Kuivõrd tapeedimaailm meie ümber on prae­ gu enneolematult rikas, soovin teile toredaid lei­ de. Töö võib ära teha paari tiheda päeva jooksul, ja teie lapsel on uus eluruum. Kui muutused rõõ­ mu teevad, siis tõrjute ka koolistressi. Veel jõuab, isegi enne kooliaasta algust!

Koolilapse toa nägu ei peaks olema väsinud. Sõl­ tub muidugi toakasutaja moetundlikku­ sest, kui kiires­ ti nähtustest tüdinetakse.

Millal on seinte värv taluma­ tult vanamoe­ line, millal lausa terve tuba rõhuvalt üksluine.

Karin-Piia Ritso

OOMEGA-3 RASVHAPPED – vajalik tugi Teie lapsele!

Vigade kiirparandus Kaks lihtsaimat viisi totaalseks muutuseks.

I

nimeste hetke-eelistused (loe: moed) muutu­ vad. Ka kodus. Mõni tunneb end hästi ainult siis, kui kõik on nii nagu enne, teine tahab sa­ geli uut, puhast, värsket. Tuulutamise ja korista­ mise kõrval vajatakse ka süvapuhastust.

Pakun kaht lihtsaimat viisi, kuidas muutused kõige vähem aega ja raha nõuavad.

Viis nr 1 Vana hea arranžeering, st mööbli ümbertõstmine.

Ise ma suur ümberpaigutaja ei ole, hindan eelkõi­ ge rahu ja stabiilsust, kuid koolilaps on ärgas ja ette­võtlik. Hiljaaegu tuli tal taas mõte asjad üm­ ber tõsta. Ja mis selgus? Kuigi näis, et enam ei ole mööblil ruumis ühtki paiknemisvõimalust, saa­ vutasime viimasel korral liiatigi parima tulemu­ se. Voilà! – uus lahendus on jälle avaram ja mõnu­ sam, nii valgustuse kui ka liikumisskeemi mõttes.

24

25. august 2011

KooliAeg

Apovit SmartKidz sisaldab oomega-3 rasvhappeid ning D, A ja E vitamiine.

Paljude positiivsete omaduste kõrval aitavad oomega-3 rasvhapped parandada mälu ning teravdada tähelepanu. Eriti oluline on see hüperaktiivsete ja keskendumisraskustega laste puhul.1,2

Oomega-3 rasvhapped:

Apovit SmartKidz sidrunimaitselised geelpadjakesed on mõeldud eelkõige lastele ja noorukitele õppimis- ja keskendumisvõime soodustamiseks. Samas sobib Apovit SmartKidz ka täiskasvanutele, kes tahavad kergel ning maitsval moel kätte saada oma igapäevase, tervist tugevdava kalaõli annuse.

D-vitamiin:

• soodustavad lapse õppimis- ja keskendumisvõimet • mõjutavad positiivselt aju arengut ja intelligentsuse välja kujunemist • on kasulikud südamele, liigestele ja nahale • tugevdab immuunsüsteemi • aitab tugevdada luid ja hambaid A-vitamiin: • on oluline nägemisele E-vitamiin: • on antioksüdant, mis kaitseb organismi rakke

Hoolitsege enda ja oma laste tervise eest oomega-3 rasvhappeid süües!

1 Ryan A., Nelson E. Assessing the effect of docosahexaeionicacid on cognitive functions in healthy, preschool children, a randomized placebo-controlled, doubleblind study. Clin Pediatr 25. with august (Philal. 2008;47I4); 355–62. 2 Richardson A.J., Montgomery P. The Oxford Durham Study a randomized, controlled trial of dietary supplemetation fatty2011 acids in children with developmental coordinationdisorder. Pediatrics 2005 May; 115(5); 1360–6.

Nycomed SEFA AS, Jaama 55b, 63308 Põlva, tel 7998100, www.nycomed.ee EE-090811-165

25

Foto: Jaana Juur

KooliAeg Tarmo Männard trikitab jõulukuul Karlssonina NUKUs.

Nukuteatris hakatakse tembutama ja irriteerima „Hei hopsti!” ­ütles ta. „Kas ­tohib natukeseks maanduda?”

E

esti nuku- ja noorsooteatris ehk NUKUs jõuab peagi publiku ette taas üks ime­ vahva lugu armastatud kirjanikult Astrid Lindgre­nilt – nimelt hakkab lavalaudadel tembu­ tama Karlsson katuselt!

Kes siis ei teaks seda parajalt paksu onklit, kel on selja peal propeller ning kes oskab lennata. Me­ hikest, kes elab katusel.

Ja selle katuse all elab Väikevend, kes ootab iga päev, et Karlsson lendaks aknast tema tuppa.

Sest kuigi Karlsson paneb plahvatama Väikeven­ na aurumasina, korraldab preili Soku ärritamiseks tirriteerimise kuklitega ja mõtleb välja terve hul­ ga muidki pahandusi, on Karlssoniga siiski põnev ja tore koos olla.

Muusikalise koguperelavastuse Väikevenna ja Karlssoni ebatavalisest sõprusest toob lavale sama meeskond, kelle käe all on NUKUs valminud ka eelmised Astrid Lindgreni lavalood „Bullerby lap­

Karlsson katuselt Autor: Astrid Lindgren Dramatiseerija ja lavastaja: Vahur Keller Kunstnik: Britt Urbla Keller Muusika autor: Kaire Vilgats Osades: Tarmo Männard, Kaire Vilgats jt Kestus: 50 min Esietendub 27. novembril 2011 NUKU suures saalis.

Etendus kogu perele!

26

25. august 2011

KooliAeg

Kaart võib lapsel kaduda.

Raha sellelt ei kao.

Usalda oma lapsele kuutasuta koolikaart, mis on turvaline abimees iseseisva koolitee alustamisel ning annab mitmeid soodustusi.

sed”, „Bullerby jõulud” ning „Kalle Blomkvist ja Rasmus”. Lavastusele loob originaalmuusika Kai­ re Vilgats. Laval astub üles ka päris koer ning loo­ mulikult tõuseb Karlsson päriselt lendu!

Kolm küsimust Tarmo Männardile alias Karlssonile: 1. Kas tembutamist, irriteerimist ja lendamist on raske õppida?

Minusugusel parajalt paksul ja parimais aastais onklil tuleb tembutamine kohe eriti hästi väl­ ja. „Irriteerimine” on minu teine nimi ja lennata olen alati osanud, seni olen teinud seda küll sala­ ja. Olen Karlssoniks sündinud.

2. Mida on Karlssonil edasi öelda neile, kes tema seiklustele kaasa elama plaanivad tulla?

Kõik lapsed vajavad tähelepanu ja hoolitsust, nad tahavad endale mängukaaslast, sõpra. Minu Karls­ son on just see õige sõber, kes koos Väikevenna­ ga kõiksugu naljakaid ja vahvaid asju ette võtab.

NUKUsse tulijad saavad jõuluajal kaasa elada meie hullumeelsetele seiklustele, ja ma isiklikult hoolitsen selle eest, et iga vaataja nakatuks Karls­ soni vembumeelsusega.

3. Mis on sinul ja Karlssonil ühist?

Lisaks ülimalt sarnasele välimusele meeldib ka mulle trikke teha. Mulle meeldivad seiklused, ekstreemsused ning kõrged kohad. Kui Karlsson käib katustel, siis mina käin mägedes matkamas.

Oleme Karlssoniga väga sarnased.

Kauplustes XS Mänguasjad – Legod –15% ja muud kaubad –10% Kauplustes Knopka – kõik kaubad –15% Lasteajakiri Täheke – aastatellimus –15% Solaris Kino – koolivaheaegadel kaks piletit hinnaga 5 € (tavahind 7,10 €), 3D-filmidele 7 € (tavahind 9,70 €). Lisaks väike popkorn tasuta.

Erinevaid soodustusi ei liideta. Kõik pakkumised, v.a Tähekese soodushind, kehtivad Koolikaardiga makstes.

XS Mänguasjade kaupluste pakkumine kehtib kuni 17.06.2013.

Solaris Kino piletite tavahinnana on arvestatud pärast 18.00 algavate seansside hinda: tavapilet + lapsepilet (kuni 12 a). Sooduspileti ostmisel tuleb esitada soodustust tõendav dokument. Lapsepileteid müüakse vaid vanusepiiranguta ja perefilmidele.

Tutvu teenuse tingimustega www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri pangatöötajaga.

KooliAeg

KooliAeg KooliAeg

Koolialguse rituaalid

Koolipoisi marjatort

Saint-Exupéry raamatus „Väike prints” selgitab rebane printsile: „Me vajame rituaale.” See aegu­matu tarkus käib ka koolialguse pidu­ päeva- ja argirituaalide kohta.

T

oidurituaalidest on hommikusöök oluli­ sim, sest meie keha on kõige keerukam ja komplekssem masin, mis eales loodud, ning seda tuleb hommikuti hellalt käivitada ja kogu päe­ va jooksul tasakaalus hoida. Peab ju hommikune toit olema koolilapse kütuseks kuni lõunani. Ener­ gia-, valgu- ja süsivesikuterikas hommikusöök ai­ tab kehal ärgata, hoiab veresuhkru normis ja an­ nab täiskõhutunde pikemaks ajaks. Toitainetest saadud energia kulub ainevahetuseks, kehasooju­ se tekitamiseks ning vaimseks ja kehaliseks tege­ vuseks. Tervise arengu instituudi uuringud on näi­ danud, et hommikusöögi sööjad on õppimises tu­ lemuslikumad ja keskendumisvõimelisemad. Sa­ mast uuringust selgub, et hommikusöögist loobu­ jad kalduvad kergemini ülekaalulisusele.

Hommikusöögi tähtsuses ei kahtle keegi, aga miskipärast hakkavad kooliikka jõudnud lapsed hommikusest pudrusöömisest loobumiseks argu­ mente otsima. Võileiva söömiseks on justkui roh­ kem aega ja isu. Tasakaalustatud hommikueine saab ka näiteks kodujuustu ja suitsulõhe võilei­ badest. Kodujuust sisaldab rohkesti proteiini ja kaltsiumit, on ühtlasi madala rasvasisaldusega ja hoiab mao happelist tasakaalu. Täienduseks veel värske puuvili ja i-le paneb täpi tõhus hommiku­ jook. Viimaseks vahusta kannmikseris banaan ja klaas piima või jogurtit. Eriti tervisliku joogi saab, kui sinna lisada veel 2 sl kaerahelbeid.

Toidukarbiga kaasapandud võileivad ja puuvili on ka heaks vahepalaks, kui tühi kõht enne söögi­ vahetundi ennast tunda annab.

Vaja läheb: 1 biskviidipõhi (ostetud või ise valmistatud) 2,5 dl vahukoort 200 g toorjuustu (maitsestamata) 400 g kohupiimapastat 200 g maasikaid 150 g musti sõstraid 2 sl suhkrut poolest sidrunist väljapigistatud mahla šokolaadi riivimiseks Valmistamiseks vahusta ühes kausis vahukoor ning teises maitsestamata toorjuust ja kohupiimapasta. Siis vahusta vahud kokku ja pane külma.

Purusta pool maasikatest saumikseriga ja sega vähese suhkruga. Lõika terava noaga biskviidipõhi kolmeks ja immuta kõik kihid sidrunimahlaga. Kihtide vahele määri maasikapüreed ja vahukoore-toorjuustu-kohupiimakreemi. Hoia paar tundi või üleöö külmas.

Kata vahetult enne serveerimist pealt ja külgedelt kohupiimavahuga. Kaunista maasikate, mustade sõstarde ja riivitud šokolaadiga.

2 dl piima 3/4 dl vedelat margariini 25 g pärmi 1 tl soola 1 spl Dansukkeri heledat siirupit 1 muna 2 spl seesamiseemneid u 6 dl nisujahu

KOOLIKOTTI MAHUB ALATI ÜKS

MAHL!

www.mahlad.ee

Einemuffinid

8 dl nisujahu 1 spl küpsetuspulbrit 1 tl Dansukkeri Demerara suhkrut 1/2 tl soola 100 g võid või margariini 4 dl piima 2 dl riivitud juustu TÄIDIS: 1 väike, viiludeks lõigatud porru 100 g ribadeks lõigatud salaamit või 1 dl hakitud, päikesekuivatatud tomateid 100 g fetajuustu kuubikuid 1/2 dl värsket, hakitud basiilikut või 100 g kuubikuteks lõigatud suitsusinki 1/2 kuubikuteks lõigatud punast paprikat 1–2 tl värsket punet

28

25. august 2011

KooliAeg

Soojendage ahi 250 kraadini. Segage omavahel jahu, küpsetuspulber, sool, Demerara suhkur ja margariin, soovi korral köögikombainis. Lisage piim ja sõtkuge tainaks. Segage juurde üks ülaltoodud täidis. Jaotage tainas muffinivormidesse. Puistake peale juustu.

Küpsetage muffineid ahju keskmises osas, väiksemaid u 12 minutit ja suuri u 18 minutit. Muffineid võib säilitada ka sügavkülmas.

N a u t i g e !

Singisarvekesed

TÄIDIS: 8 viilu juustu 4 viilu suitsusinki Määrimiseks üks muna ja peale puistamiseks veel veidi seesamiseemneid.

Murendage tainakausis pärm, lisage margariin, sool, seesamiseemned, muna ja siirup. Valage peale ka toasoe piim. Segage, kuni pärm lahustub. Nüüd lisage jahu ning sõtkuge sile ja vetruv tainas. Jätke u 30 minutiks rätiku alla lauale kerkima. Soojendage ahi 225 kraadini. Kummutage kerkinud tainas jahuga ülepuistatud tööpinnale ning sõtkuge veel korralikult läbi. Rullige tainas ümmarguseks kettaks ning lõigake 8 kolmnurkseks sektoriks. Asetage igale tainasektorile juustuviil ning pool viilu sinki ning veeretage tainast (välimisest servast tipu suunas) sarveke. Laduge saiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning laske seal rätikuga kaetult veel 20 minutit kerkida. Pintseldage üle lahtiklopitud munaga ning puistake peale seesamiseemneid. Küpsetage ahju alumises osas u 8 minutit.

Laske restil rätikuga kaetult jahtuda. Neid saiu võib edukalt säilitada ka sügavkülmas. Täidiseks sobib ka sulatatud juust koos salaami ja punega.

Dansukkeri hele siirup on kerge karamellimaitsega pehme kuldpruun suhkrusiirup, mis sobib nii saia küpsetamiseks kui ka magustoitudesse, samuti marinaadide ja salatikastmete valmistamiseks. Proovi ka meie tumedat siirupit ja leivasiirupit!

25. august 2011

29

w w w . d a n s u k k e r . e e

KooliAeg Lihtsalt parem Ürdijuustutäidisega leib Vaja läheb: 1 Fazer Deli mitmeviljakolmnurk 150 g toorjuustu (maitsestamata) 150 g kodujuustu 50 g riivjuustu värskeid ürte 1 küüslauguküüs soola Valmistamiseks murra Deli pätsist kolmnurk ja tee sellesse ava nii, et koorik jääb kokku. Hõõru toorjuust, kodu­ juust, hakitud ürdid ja purustatud küüslauk ühtlaseks.

Maitsesta soolaga ja sega hulka riivjuust. Tõsta saadud täidis kolmnurga vahele. Grilli mõlemalt poolt, kuni sai on pealt krõbe ja täidis hakkab pisut sulama.

Ordi soovitab Windows® 7 Home Premiumit

Kaerakolmnurk tomati ja juustuga

Võiku lõhega Vaja läheb: 60 g kuumsuitsulõhet 2 viilu Võiq Taskupeenleiba (või meelepärast koorikleiba) 1 hapukurk noaotsaga võid punt värsket tilli Valmistamiseks määri leivaviiludele õhuke võikiht ja tõsta peale hästi peeneks hakitud hapukurk. Sellele omakorda lõhefilee ja kaunista värske tillioksaga. Kaasa võtmiseks aseta peale teine leivaviil, lõika võileib terava noaga kaheks kolmnurgaks ja paki õrnalt salvräti sees võileivakarpi.

Vaja läheb: 1 Fazer Deli kaerakolmnurk 1 sl pestot 1 tomat 1 väike kurk 2 õhukest juustuviilu mõned oliivid musta pipart ja soola basiilikulehti Valmistamiseks murra Deli pätsist kolmnurk ja lõika pooleks. Kata mõlemad pooled pestokastmega. Kasta tomatid korraks keeva vette, tõmba koor maha ja lõika viiludeks. Viiluta ka kurk ja oliivid.

Lao kõik komponendid kihtidena saia vahele, alustades ja lõpetades juustuga. Tomatile ja kurgile jahvata veidi soola ja pipart. Õhtul valmistatud kolmnurgad paki toidukilesse ja hoia hommikuni külmas.

499€ sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 19,07 € / kuus

www.ordi.ee

E-KOOLIKS VALMIS?

Ordi Enduro 9465B Extra+

VÕIMAS TÖÖARVUTI!

15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium B940 protsessor, Intel HD graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

399€

599€

799€

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 15,39 € / kuus

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 22,76 € / kuus

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 30,13 € / kuus

Ordi C550B+

Ordi Enduro i3267B+

Ordi Enduro i5298B Super+

IGAT EUROT VÄÄRT! 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 320GB kõvaketas, 2GB DDR3 operatiivmälu, AMD Dual Core C-50 protsessor, 1469MB Radeon HD6250 graafikakaart, kaal 2,2kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

TUBLI TÖÖKAASLANE IGAKS HETKEKS! 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i3-2310M protsessor, 1GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

ÜLITERAV FULL HD PILT! 15,6” Full HD (1920x1080) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i5-2410M protsessor, 2GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 5,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Teenuse pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Iga konkreetse lepingu krediidi kulukus sõltub sõlmimise ajahetkest. Arvestuskäiguga: toote maksumus 600 €, krediidisumma kokku 618,5 € (sisaldab ka lepingu sõlmimise tasu 18,5 €, sissemakse 0%), periood 36 kuud, on krediidi kulukuse määr aastas 23,90 %, intress 10,9 %, osamakse suurus 22,80 €. Tutvu tingimustega ja vajaduse korral küsi lisa klienditeenindajalt.

30

25. august 2011

KooliAeg

Ordi salongid: TALLINN: Narva mnt 31, tel 663 0530; Pärnu mnt 142, tel 657 7870 PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450 TARTU: Küüni 5B, tel 737 7855; Betooni 9, tel 738 5700 NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448

3.08 – 7.09 Kaubamajas on Koolilaat!

PARTNERKAARDIGA 3 5% soodsamalt*

· kõik kooli-, spordi- ja arvutikotid, · kõik laste spordiriided ja -jalatsid, · valik koolirõivaid ja -jalatseid ning palju muud lahedat koolikaupa!

Õpetajatele ja õpilastele Partnerkaart TASUTA! Suur koolitarvete laat!

Tallinna Kaubamaja B-maja galeriis, Viru Keskuse ja Tartu Kaubamaja aatriumis.

Vaata pakkumisi www.kaubamaja.ee * Pakkumised kehtivad Partnerkaardi esitamisel kuni 07.09. Soodustus sisaldab Partnerkaardi tava- ja sünnipäevasoodustust.