Suvepuhkus tervislikust toidust – seda küll ära võta

from Catwalk (mai 2023)

Pesu ja rannariided, mis kaunistavad

Kohe-kohe katab loodus meie laua rohkelt värske omamaise toiduga. Kuid kas suvine toidulaud tagab meile kõik vajalikud ained?

TOIMETAS: SVEN SULA

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Meie suvine toidulaud võib olla mitmekesine ja tervislik, kui sisaldab erinevaid toiduaineid erinevatest toidugruppidest. Oluline on süüa tasakaalustatult ning hoolitseda selle eest, et saaksime kätte kõik vajalikud toitained.

Üks suve olulisemaid toite Eestis on kindlasti marjad ja puuviljad, nagu maasikad, mustikad, sõstrad, vaarikad, õunad ja pirnid. Need on täis häid kiudainerikkaid süsivesikuid ja sisaldavad rohkelt vitamiine ja antioksüdante, mis aitavad kehal tugevaks jääda ja sügise tulles haigustele vastu panna.

Köögiviljad on samuti oluline osa tervislikust suvisest toidulauast. Värsked tomatid, kurgid, paprikad, suvikõrvitsad, kapsad, porgandid ja peedid võiksid selgi suvel olla igaühe toidulaual, sest köögiviljad sisaldavad palju kiudaineid, vitamiine ja mineraaaineid, mis on meie tervisele olulised.

Ka kala on rikas toiduaine, mis võiks olla osa meie suvisest menüüst.

Eesti rannikul on palju võimalusi süüa värsket kala. Hea valguallikana sisaldab see ka olulisi omega-3 rasvhappeid, mis on kasulikud südamele ja ajule.

Täisteratooted on samuti oluline osa tasakaalustatud toidulauast. Rukkileib, täisterapasta ja pruun riis sisaldavad rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid kui töödeldud teraviljatooted.

Viimane, kuid mitte vähem oluline toidugrupp on piimatooted, nagu piim, jogurt ja juust. Piimatooted sisaldavad kaltsiumi, mis on oluline tugevate luude ja hammaste jaoks. Samuti sisaldavad piimatooted ka valku, vitamiine ja mineraalaineid, mis aitavad kehal tervena püsida.

Keha reageerib nigelale toidule väsimusega

Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud on napid. Juba suve lõpupoole võimendub paljudel juhtudel ka stress. Puhkuseperiood saab läbi, päikest on vähem ja muresid tundub olevat rohkem. Stressiolukord seab toidule aga uued nõudmised. Sellises seisus on kehal veelgi enam vaja vitamiine ja mineraalaineid. Seetõttu võib ka suvel võtta appi vitamiinid, et tuua ellu rohkem energiat, rõõmsat meelt ja sära.

Neli sagedasemat toitainet, millest võib tulla puudus

D-VITAMIIN

Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks 75 nmol/l, parimal juhul võiks see olla saja piirimail. Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, aga ka suvel pole olukord kiita. 30% eestlastest kannatab ka siis D-vitamiini puuduse all, kui päike sirab kõrgel.

Magneesium

Magneesium on D-vitamiini järel teine tähtis toitaine, millest on inimestel kõige enam puudus. Selle tähtsust on raske alahinnata. Energiatootmine, vererõhu reguleerimine, vere glükoosisisaldus ning lihaste ja närvide töö käivad magneesiumi funktsioonide hulka. Seega saab magneesiumist leevendust ka stressi ja lihaspingete puhul, mis tähendab, et sellest mineraalainest on palju abi nii vaimselt kui ka füüsiliselt pingelistel perioodidel. Magneesiumipuudusest annavad märku peamiselt krambid jalgades, silmalau tõmblused, aga ka pidev väsimus ja närvilisus.

OOMEGA-3-RASVHAPPED

Uuringute järgi esineb oomega-3 defitsiiti isegi kuni 85% rahvastikust. Rasedad ja imetavad emad saavad vähem kui 18% lapse tervisele vajalikust oomega-3-rasvhapete kogusest. Lisaks on tähtis oomega-3 ja oomega-6 omavaheline suhe organismis, mis ideaalis peaks olema 1 : 1. Nii see enamiku inimeste puhul siiski pole. Üldiselt kipub see suhe olema tugevalt oomega-6 kasuks. Vahel on see isegi 1 : 20. Kui suudaksime selle viia näitajani 1 : 4, võiksime enda üle uhked olla, sest oleme astunud suure sammu hea tervise poole. Selline tasa- kaalust väljas olukord muudab meie keha väga vastuvõtlikuks erinevatele põletikele ja haigustele.

ASTAKSANTIIN

Iluvitamiinidest rääkides võiks kollageeni ja Q10 kõrval tutvust teha ka antioksüdant astaksantiiniga. Keerulise nime taga peidab ennast aine, mis annab lõhele ja krevettidele roosa - kaspunase värvuse. Kui seda on kehas piisavalt, tegeleb see ka kortsude silumisega. Teadaolevalt on tegu ühe võimsaima antioksüdandiga, mis muutub veel võimsamaks koostöös E- ja C-vitamiiniga. Seega söö ohtralt lõhet ja krevette, võta juurde pähkleid-seemneid, päevalille- või rapsiõli ning värskeid köögivilju, nagu parpika, kapsas ja brokoli.