EE sport
V채ljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede toimetus
9. september 2015
liikumine
Viitsid
vä?
Kas me liigume piisavalt? Võib-olla jah… Aga kas ka meie lapsed?
P
ea igal aastal esitletakse Eesti ava luliste ehk rasvunud laste arv kasvanud likkusele uuringute tulemusi, mis 5–6 korda. Konkreetne peegel meie noor valdavalt kirjeldavad sama tendent te tervisele, lisaks kehakaalule ja teistele si – Eesti täiskasvanud elanikkonna seas näitajatele on Eesti noormeeste aina hal on liikumine ja sport järjest popimad. venevad tulemused kohustuslikus ajatee See teeb meele rõõmsaks kõigil liikumis nistuseelses arstlikus ja kehaliste võime harrastuse ja rahva tervisega tegelevatel te kontrollis. Soovitatud normi jagu liikumist päe ametkondadel, spordiürituste korralda jatel, kogukondade spordientusiastidel. vas aitab vältida noore kasvava organismi Täisealisest elanikkonnast tegeleb prae taandarengule pöördumist. Isegi kui noo guse seisu järgi regulaarselt liikumishar red on praegusajal väga hõivatud ja nau divad tegevusi, mis esmalt nende füüsili rastusega 42 protsenti elanikkonnast. sele, kuid sageli ka Kurbust ja vaimsele tervisele ahastust tekitavad Spordinädala veeb just kõige soodsa aga arvud, mis on malt ei mõju, võiks seotud meie noor www.spordinadal.ee piisav kehaline ak tega, kellest peaks kuvab huvilistele infot, tiivsus aidata hulle sirguma sädele mis ja kus toimuma hakkab. mast hoiduda. vad, elurõõmsad, Mitme spet töökad ja edukad sialisti hinnangul Eesti kodanikud, meie rahvuse ning riigi traditsioonide jät on aina sagenevate vaimsete murede, kajad. Eesti kooliealistest noortest liigub rühiprobleemide ja rasvumise põhjusta soovitatud normi jagu ehk vähemalt tund ja turbokiirenduse sisse saanud tehnika areng, millega kaasnevate liikumis- ja käi aega iga päev vaid 14 protsenti. Viimase kümne aastaga on ülekaa tumisharjumuste muutustega pole paljud
ee sport
Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 669 8191 Reklaam: Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee, tel 680 4459
lapsevanemad kohaneda suutnud ja see ga ei oska oma lapsigi nende eest kaitsta. Arvutis, tahvlis või telefonis piirama tult aega veetev laps treenib teatavat osa oma ajust, sõrmede reageerimise kiirust ja ehk veel midagi, kuid suurel määral jääb välja arendamata võime kunagi tule vikus, täismehena suuta 70–90 kg keha kaalu juures kõndida kolmandale korru sele. Paljude meie noorte perspektiiv on just selline. Me ei räägi võimalusest spor dis midagi saavutada – see ei ole esmatäh tis, kuid nii ei ole see ka võimalik. Räägi me elus hakkamasaamisest! On ka neid, kes viitavad, et problee mi tuumaks on muutused toidumenüüs, kus värske ja sooja toidu osakaal on vä henenud süsivesiku- ja rasvarikaste kiir toitude tõttu – hommikul kuivad helbed, lõunal friikartulid ja hamburger, päeva vahepaladena magusad joogid ja värvili sed maiustused.
Kujundaja: Tuuli Prees. Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall
EE sport september 2015 3
liikumine Spordinädal 2015 On hea meel, et ka kõige kõrgemates Eu roopa poliitilistes instantsides on märga tud liikumisharrastuse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju ning ollakse teadli kud liikumisharrastusega tegelemise po sitiivsest efektist rahva tervisele, töövõi mele ning kindlasti ka inimeste heaolule ja meeleolule. Euroopa Komisjon on liikumisharras tusele ja spordile laiema leviku ning kõla pinna loomiseks ellu kutsunud üleeuroo palise kampaania “European Week of Sport”. Selle algatuse nurgakivi pandi eel misel aastal ja esimesed müürid kerkivad nüüd, sellel sügisel, kui spordinädalat tä histavad kõik Euroopa Liidu riigid. Kuigi iga riik teeb seda veidi isemoodi, on lõpp siht kõigil sama – tervemad, rõõmsamad ja tugevamad inimesed. Eestis alustati ürituse “Spordi nädal 2015” ettevalmistamisega vara kevadel. Jaanipäevaks korraldatud spordi nädala sündmuste registreerimisvoorus andis oma kinnituse nädala tähistamiseks üle 260 üldhariduskooli. Nüüd, kooliaasta hakul küünib see number ligi kolmesajani. Kokku liigub spordinädalal pea 100 000 Eesti koolinoort. Koolides aset leidvad tegevused on väga erinevad, näi teks korraldatakse traditsioonilisi spor dipäevi, matkapäevi ja kohtumisi tuntud
4 september 2015 EE sport
#minaviitsin ja #BeActive Facebookis kirjasõnana ja ka pärissuhtluses suulises vormis on spordinädalal kõige asjalikum spordi ja liikumisega seotud küsimus “Viitsid vä?”. Facebook, Twitter ja teised sotsiaalmeediumid kuulavad ja hoiavad spordinädalaga seotud tegevustel silma peal märksõnade “#minaviitsin” ja “#BeActive” abil. See tähendab, et kui teed sotsiaalmeedia kanalites postitusi, kus teemaks on sport ja liikumine, või laadid üles pilte oma treeningust ja trimmis kehast, viita kindlasti nendele märksõnadele. Spordinädala virtuaalne koduõu Facebookis on grupp Eestimaa Liigub, mille peremees on ümarate vormidega, värviline ja alati rõõmsameelne Laiskloom. Spordinädalal kogukonnaga Eestimaa Liigub (www.facebook.com/eestimaaliigub) liitujate vahel läheb loosi rohkelt auhindu. Spordinädala üle-eestilisse kampaaniasse panustavad Euroopa Komisjon, Kultuurkapital, ühendus Sport Kõigile, Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeerium, Eesti Koolispordi Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, Konsum, Tallink, Nike, Sportland, Itella SmartPOST ja paljud teised.
sportlastega. Arvukalt on koole, mis plaa nivad spordi- ja liikumisteemasid lõimida teistesse ainetundidesse, rakendada terve nädala vältel klassitundide ajal liikumis minuteid, et kergelt võimelda ja vaimu virgutada, ning korraldada vahetundides mitmesuguseid liikumismänge. Kuigi Eestis on kampaania suunatud põhiliselt koolinoortele, on spordinädalal väga oodatud kaasa lööma kõik, sõltumata vanusest, huvidest ja kehalisest vormist. Vaata veebilehelt www.spordinadal.ee, kas sinu kodukandis on toimumas mõni
huvitav sündmus, ja kui ei ole, on veel aega, et teha üks spordi-, matka- või lii kumispäev kolleegidele, sõpradele, perele ise. Oma sündmusi on oodatud korralda ma kõik: ettevõtted, spordiorganisatsioo nid, kogukonnad. Spordinädala veeb www.spordinadal.ee kuvab huvilistele infot, mis ja kus toimu ma hakkab. Samal lehel on võimalik re gistreerida enda korraldatav spordinädala sündmus. Kõigi registreerijate vahel loo sitakse välja auhindu spordinädala toeta jatelt.
Mood
www.granfondoestonia.com Tallinn - Tartu 230 km 20.08.2016
HAWAII EXPRESS
liikumine
Kuidas
lapsi
liikuma saada?
Helendavad ekraanid peibutavad nii nooremaid kui ka vanemaid. Kui täiskasvanute seas on tervisespordiga tegelejate arv aasta-aastalt kasvanud, siis laste seas on olukord trööstitu. Oma mõtteid teema kohta jagab endine tippjalgpallur ja kolme lapse isa Mart Poom.
Foto: Catherine Kõrtsmik
Arvan, et laps õpib kõige paremini eeskujust, seepärast võta ta kaasa spordiüritustele, metsajooksule ja rattasõidule. Kõige tähtsam ongi isiklik eeskuju.
E
siteks, kõik algab kodust: kodune kas vatus, isiklik eeskuju. Kui oled lapse vanem, mängi algul lapsega värskes õhus palli, kulli, ükskõik mida. Käige õues ronimas, rattaga sõitmas, rullitamas. Hil jem tuleb näidata eeskuju, alustades sellest, kuidas töölt vaba aega sisustada, kuidas toituda, milline eluviis omaks võtta. Arvan, et laps õpib kõige paremini eeskujust, see pärast võta ta kaasa rahvaspordiüritustele, metsajooksule ja rattasõidule. Kõige täht sam ongi isiklik eeskuju. Mul on kolm poega, vanim poeg Mar kus sündis Inglismaal ja temaga sai kõ vasti koduaias jalgpalli mängitud, nii mit medki aialipid puruks löödud. Keskmi se poja Andreasega käime koos tennist mängimas. Noorem poeg Patrick on al les kolmeaastane, aga väga aktiivne laps. Talle meeldib tohutult jooksurattaga sõi ta, natuke saab temaga juba ka palli toksi da. Süda siiski kripeldab, sest tahan koos perega rohkem aega veeta. Eks see mure ole tänapäeva kiires elutempos paljudel, aga proovin oma poistele hea eeskuju olla. Teiseks tuleb laps suunata õige huvi tegevuse juurde – seda aspekti näen ka oma jalgpallikoolis. Tähtis on küsida, mis lapsele meeldib, eriti kui tegu on algkooli lapsega. Talle peab andma võimaluse tege leda mitme spordialaga, et ta leiaks oma le meeldivaima. Minagi mängisin algkoo lis peale jalgpalli lisaks kaks-kolm aastat 6 september 2015 EE sport
Neljandaks teeb mulle muret meie ha ridussüsteem ja kehalise kasvatuse tundi de arv. Tänapäeva noortel on nädalas ta valiselt ainult kaks kehalise kasvatuse tun di, mis mõnes koolis pannakse ühele päe vale järjestikku kokku. Mõtleme nüüd – see võib mõnele lapsele olla ainukene aeg, kus ta on kehaliselt aktiivne. Eestiga pindalalt ja rahvaarvult sar nase Sloveenia, kellel on tugev jalgpalli-
korvpalli, käisin malekoolis ja ujumas. Mitmekülgsus tuleb ainult kasuks! Kolmandaks näen, et riigi ja oma valitsuse tugi võiks olla suurem, just in vesteeringud infrastruktuuri ja uute spor timisvõimaluste loomisse – uued jalgpalli väljakud ja -sisehallid, spordihallid, ujulad, jäähallid, kergliiklusteed, tervise rajad. Isegi Inglismaal suudavad ainult superklubid ise endale staadioni ja tree ningubaasi ehitada. Omavalitsused tee vad staadionid ja hallid valmis ning anna vad need siis klubidele majandada. Skan dinaavias aitavad omavalitsused klubidel ka sise- ja jäähallide kommunaalkulusid maksta. Selles vallas näen kohta, kus saa me Eestis rohkem panustada.
ja korvpallikoondis, üks fenomen ongi ke halise kasvatuse tundide rohkus. Aastas on neil põhikoolis 98 kehalise kasvatu se tundi, keskkoolis 70, meil aga on need numbrid vastavalt 70 ja 53*. Sloveenlaste sporditunnid on väga hästi organiseeritud ning neid annavad kvalifitseeritud kehali se kasvatuse õpetajad, kes õpetavad lastele spordialade põhitõdesid ja tekitavad nen de vastu huvi. Kehalise kasvatuse tunde peaks minu arvates olema kindlasti rohkem ka Ees tis koolides. Riik peaks enam panustama koolispordi taristusse ja õpetajate palka desse, sest kool on koht, kus laps veedab kodu kõrval kõige rohkem aega. Erialaste teadmistega motiveeritud kehalise kasva tuse õpetaja on nagu treener. * Andmed pärinevad Euroopa Komisjoni 2013. aasta raportist “Physical Education and Sport at School in Europe”.
SPORDIRIIDED OLE ISIKUPÄRANE! VALI VÄRVID LOO DISAIN PAIGUTA LOGOD VALI NIMED JA NUMBRID
KÕIK ÜHE HINNAGA!
korvpall
Heino Enden tõi EM-kulla täpselt 30 aastat tagasi Heino Enden tõi EM-kulla Eestisse 1985. aastal, mil turniir toimus LääneSaksamaal. Finaalis alistati Tšehhoslovakkia, enne seda peeti aga raske mäng Itaaliaga.
E
nden on ka maailmameister – 1982. aasta Bogotá päevilt ning võit nud medaleid kolmelt EMilt (neljas jäi ära jalavigastuse tõttu vahetult enne 1981. aasta Praha EMi), kuid täna räägi me Eurobasketist. Peamiselt. Vestlesime Heino Endeniga augus ti teisel nädalal, et pisut neid, mitte just kaugeid aegu meenutada. Rääkisime nii 1980ndatest kui ka tänapäevast, samuti psühholoogiast ja muust. Meenuta palun kõigepealt seda kullavõitu 1985. aastal. Kui head te olite ja kuidas turniiriks valmistusite?
Kõigepealt tuleb öelda, et 1985 oli meil väga hea sats: hea kooslus kogemustest ja noorusest. Kuna olime võitnud 1984. aas ta olümpiakvalifikatsiooni finaalis Hispaa niat 32 punktiga ning täpselt sama vahe ga kaotas Hispaania Los Angelese finaalis USA-le, oli meie sportlik enesekindlus sel leks hetkeks väga kõrge. Pealegi, selleks aastaks oli sirgunud noorest Arvydas Sabonisest (EMi MVP) tõeline mängumees, kes veel 1982. ja 1983. aasta tiitlivõistlustel oli nooruk. Mii nuseks oli vaid Aleksandr Gomelski puu dumine, kellel oli sellel hetkel välissõitu de keeld, nii et peatreeneriks oli Vladimir Obuhhov, kes polnud just kuldne taktik. Aga meil oli ühtne ja kokkumängi nud meeskond, kes mõistis teineteist väl jakul poolelt sõnalt ning selles meeskon nas olid Tihhonenko, Volkov, Kurtinaitis (debütantidena), Tkatšenko; samuti Val ters, Tarakanov, Lopatov, Belostennõi jmt. Meeskond oli tugev, ühtlane ja kokkuhoi dev, EM-kuld oli üsna ootuspärane tule mus. Kui mängija teie ajal teadis, näiteks üheksa või kuus kuud enne tiitlivõistlust, et ta 95% tõenäosusega läheb tiitlivõistlusele, kas siis tema käitumises, igapäevases rutiinis, toitumises ja peas tekkis ka mingeid muutusi?
Heino Enden jääb realistiks.
Eks ikka, usun, et see toimub automaat selt, alateadvuses. Aga ma saan küsimu sest aru eeskätt selle kandi pealt ja vas tan, et minul isiklikult ei ole psüühika ga kunagi probleemi olnud. Olen võtnud igat eelolevat kohtumist kui üht konkreet set mängu – keskendunud sellele ja mit te üle mõelnud. Väljakul olles, olenema ta mängust, olin alati mängus täiega sees ning kõigest ümbritsevast täielikult välja lülitatud. CSKAs ja Nõukogude Liidu koondi ses puudus võimaluski, et keegi tegi mi dagi n-ö poole teraga, aga eks liidu tšem pionaadil teadsid ikka enne mõningaid mänge, et varumehed saavad rohkem jal ga keerutada ja võtsid väheke lõdvemalt. Gomelski teadis inimesena, kuidas mehi moraalses toonuses hoida. Ka tema polnud ju kuigi hiilgav korvpallistrateeg, ent ta korvas selle muude omadustega. Ehk mõni näide?
Enne 1982. aasta MMi läksime kaheks nädalaks Mehhikosse laagrisse. Koha peal pakkusid mehhiklased välja võima luse mängida nendega 6–8 kontrollmän gu eri linnades. Ilmselt pakuti head tasu, sest Gomelski vahetas treeninguprotses si mängude vastu. Reisisime bussidega to hutus kuumuses tuhandeid kilomeetreid ning mängisime. Koju tagasi jõudes olime kõik tühjad nii füüsiliselt kui ka moraal selt. Kuna ees ootas MMiks ettevalmistu
mise viimane treeningkogunemine Suh humis, pidasime mängijatega aru ning pöördusime ühiselt Gomelski poole pal vega kergendada koormusi Suhhumis, et taastuda ja olla Kolumbias värsked. Ilm selt tajus peatreener, et kui me julgesime sellise ettepanekuga tema juurde tulla, on asi tõsine ning ta lubas Suhhumisse kaasa võtta naised ja pruudid. Samuti jäeti ära hommikune ühistreening ning lisaks ker gele hommikvõimlemisele toimus ainult õhtune mänguline treening. MMiks, nagu ilmnes, olime superheas vormis. Gomelski tajus, millal lasta lõdve maks, millal kedagi “koolitada”, millal jäl le “pinnale tõsta”. Kas Eesti koondisel lasub praegu psüühiline koorem ja on see võrreldav sellega, mis oli teie ajal?
Võrreldav see ei ole, sest Nõukogude Lii du koondis läks alati kulda võitma. Tim mu Sokk ütles siin mõni aeg tagasi ku sagil, et meile pannakse ülisuured ootu sed, nagu läheks MMi finaali mängima vms. Olen temaga selles mõttes nõus, et meedia võiks seesuguses olukorras pisut rohkem töörahu anda ja võimeid reaal selt hinnata. Meie küsimuse püstitus on ju peami selt ainult see, kas saame alagrupist eda si. Loomulikult, ka mina väga loodan, et saame. Aga võib-olla ei saa? Sest meie tase ongi kusagil seal 20 kuni 30. Ja olgem au EE sport september 2015 9
korvpall sad, edasipääs 24 hulkagi oli juuksekarva otsas ning sõltus FIBA otsusest Hollandi kodustatud mängijate kohta. Teiseks algab minu jaoks tõeline EM ikkagi sel hetkel, kui järel on 16 võistkon da. Ažiotaaži köetakse ka massiivse pileti müügi uudisvooga jne – seegi loob omad pinged. Mõtisklen siin selle üle, kas sel koon disel on kogemust mängida pikka ja vas tutusrikast turniiri – viis mängu kuue päe vaga? Iga mäng on kulla hinnaga! Kas vist ainult 2003. aasta universiaadist? Pidades silmas Kangurit, Arbetit, Taltsi.
Ennustada ma sul ei palu, aga räägi ootustest.
Ütleme siis nii, et ootan parimat, aga olen valmis ka halvimaks stsenaariumiks. Tur niiri tuleb osata mängida. Taastumise ja uuesti keskendumise aeg on lühike ning see nõuab palju nii füüsilise kui ka mo raalse poole pealt. Tuleb suuta mitte üle mõelda. See on mäng, kus vastane tuleb üle mängida nii kaitses kui ka rünnakul, olenemata nimest või numbrist särgil. Kolmandaks jääb küsimus, millised me ise oleme. Kui lähedal on meie tipp mehed tippvormile, kas kõik on terved.
Teades, et Kristjan Kangur alustas saali trenniga alles juuli algupoole, siis aru saadavalt ei saa ta forsseerida, peab võt ma asja mõistusega ning olema ettevaat lik – ka vana vigastuse pärast. Samas, te mast on koondisele kindlasti rohkem kasu ka 83protsendise valmisoleku puhul, mit te siis, kui ta hakkab kohe ruttu tippvormi taga ajama ja jumal teab, mis juhtub. Olu line, et mehed oleks terved. Hoian Eestile kõvasti pöialt ja olen ise Riias kohal! Korvpallileht 2015
Rauno Pehka vaatab kahe EM-finaalturniiri kogemuse põhjal olukorrale kainelt
R
auno Pehka on üks väheseid eest lastest kossumehi, kes jõudnud uuel iseseisvusajal ära käia kahel EMil: 1993 ja 2001. Samaga on hakka ma saanud veel Margus Metstak, Ind rek Rumma, Toomas Kandimaa ja Ma rek Noormets. Pehka parimad aastad koondises jäidki vahemikku 1993–1999, mil ta osales arvukatel EM-valikturniiridel, lisaks juba mainitud 1993. aasta finaal turniir Saksamaal, kus ta tõi mängus keskmiselt 12,6 punkti. 1995. aasta eel valikturniiril viskas aga Pehka koguni 21 silma ning sama EMi kvalifikatsioo ni teises ringis keskmiselt 17,8 punkti mängus. Lisaks 1999. aasta kvalifikat sioonis kogunes tema arvele 14,2 punk ti. Räägime õige mehega.
Rauno, su pagasis on kaks väga eriilmelist EMi: 1993 ja 2001. Kas neid saab kuidagi mingite iseloomulike sõnadega võrrelda või eristada?
Raske küsimus. Need olid siiski väga erinevad ajad, ajastud. 1993. aas ta oli meil palju män ge, läbisime vahe tult enne seda mais- juunis kvalifikatsiooni turniiri ning alustasi me enne jaanipäe va EMi Saksam aal. Mänge oli palju ja pinget keegi peale ei kruvinud. 10 september 2015 EE sport
2001. aasta EMi eel olime teinud suurep ärase kvalifikatsiooniturniiri, kuid kontrollmänge kui selliseid eri ti polnudki. Mäletan, korra lendasime Prantsusmaale ja saime seal hirmsa kolaka. Nii vähese praktika pealt min na EMile, lisaks kahe juhtmängija puu dumise tõttu (Kullamäe, Kuusmaa) pol nud eeldused kuigi head. Kui suur osa on EMiks või selliseks suurturniiriks ettevalmistusetapis psühholoogial, psüühikal?
Sõltub sellest, kui pal ju enne üldsust pöör desse ajada. 2001 on selle hea näide. Ma ei tea, millise PR-mehe geniaalne idee see Rauno Pehka käe alt sirgub Eesti korvpalli järelkasv.
oli, aga meid viidi nagu olümpiavõit jaid enne EMile sõitu raekojaplatsile, kus pidime laulma mingit “Kuningate laulu”. Me tegime selle farsi kaasa, aga juba siis, enne turniiri, jäi sellest halb maik suhu. Seisime seal nagu tolad. Kogu psühholoogia ongi kokku ootu sed, lootused, teisalt oskused ja reaalsus. See, mis kõrvade vahel. Läbipõlemise võimalust saab vähendada sellega, kui kahandada ootusi. Tuleb vaadata olu korrale otsa, ennast vaimselt vormi viia. Sellelt baasilt, mis sa rääkisid – ootused ja mõtted seoses sellega, mis kolme nädala pärast EMil võiks saama hakata?
Hoolimata eelnevast jutust ootan ja loodan loomulikult ka mina, et meil lä heks EMil hästi. Suuresti on ju kogu nn psühholoogia ja ootuste-reaalsuse küsimus selles, kas saame alagrupist edasi – sellega olen nõus. Me ei tea, kuidas mehed Riias väl ja näevad. Praegu saame Eesti koondise mängijaid hinnata vaid treeningukoge muse pealt. Võib-olla on mängupilt rabe, aga ehk on hoopis vastupidi. Palju ole neb ka sellest, kuidas minema hakkab ehk siis esimesest mängust Tšehhiga. Milised on sinu nägemuses meie koondise tugevused ja nõrkused?
Milles peitub meie meeskonna tugevus? Selles, et meeskond võitleb viimse vere tilgani. Kui seda teha ei õnnestu, pole ka teiste tugevustega midagi peale hakata. Korvpallileht 2015
CONQUER NEW TERRITORY
Tasuta Suunto Movescount App - loe lisaks suunto.com/movescountapp
SUUNTO AMBIT3 RUN GPS-iga PULSIKELL JOOKSJALE Suunto Ambit3 Run pakub suurepärast jooksuelamust, kuhu iganes Su rada viib. Põhjalikud navigeerimisfunktsioonid koos jooksutreeningu analüüsi, unekvaliteedi testi ja aktiivsusmonitoriga aitavad Sul püsida oma treeningutes õigel teel. Suunto Movescount App’i kasutades saad planeerida oma treeninguid nii, et jooksutreeningut juhendatakse häälkäsklustega. www.suunto.com SUUNTO kellade valiku leiad Rademar, MATKaSPORT, Elion, Pringstore ja Duncan kauplustest.
Eesti võrkpalliko
seisab ee küpsuse Kuu aja pärast alustab Eesti meeste võrkpallikoondis aasta kõige tähtsamaid mänge, kui Bulgaarias ja Itaalias saavad alguse Euroopa meistrivõistlused. Vana Maailma tšempionaat vältab 16 meeskonna osavõtul 9.–18. oktoobrini.
P
foto: Gertrud Alatare
eatreener Gheorghe Cretu alias Gianni käe all on rahvusmeeskond näidanud sel aastal suurepärast mi nekut. Septembri alguseks oli 21 mängust võidetud 18. Esimene kõrghetk saabus mai lõpus, kui koondis tagas kahemängulises
koondisel
es eksam
seerias Rootsi alistamisega endale 2009. ja 2011. aasta kõrval kolmandat korda aja loos Euroopa meistrivõistluste finaaltur niiri pileti. Tähtsates mängudes hästi esinemise nimel on pallurid tööd rüganud peaaegu terve suve. Ettevalmistuse ülitähtsaks osaks oli üheksa-aastase pausi järel osa lemine Euroopa liigas. Sarjas koguti küm me võitu ja kaks kaotust ning hooaeg lõpe tati neljanda kohaga. See kõik oli aga peagi saabuva soo jendus. Praeguseks on rahvusmeeskonna ettevalmistus lõpusirgel. Septembris ol
Kõrge valgu- ja madala suhkrusisaldusega maitsev proteiinibatoon ei ole ainult sportlastele!
Tervislik vahepala kõigile! 18-27g 1-HK4RUgT PROTEIINI
SU
Eesti koondise sidemängija ja kapten Kert Toobal mänguhoos.
SAADAVAL PRISMAS, STATOILIS, R-KIOSKIS JA WWW.HORTUSMEDICUS.EE
MADE IN FINLAND
võrkpall
Rahvusmeeskond on Euroopa meistrivõistluste otsustavateks mängudeks valmis.
fotod: Jarek Jõepera, Rene Riisalu
lakse peale Eesti laagris ka Poolas Lubi nis ning viimastes kontrollmängudes võe takse mõõtu Belgialt, Hollandilt ja Slovak kialt, kes kõik samuti EMile pääsesid.
Matšid mitmekordsete medalistidega Euroopa meistrivõistlustel kuulub Eesti B-alagruppi, mille mängud toimuvad Itaa lias. Torinos rohkem kui 8000 pealtvaata jat mahutavas Palavela spordihallis oota vad ees kohtumised Euroopa absoluutses se koorekihti kuuluvate vastastega. EMi avapäeval, 9. oktoobril mängib Eesti kodupubliku marulist toetust nau tiva Itaaliaga, kes on olümpiamängudelt, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt võitnud kokku 21 medalit. Kaks viimast EMi on Saapamaa meeskond lõpetanud hõbemedaliga ning Londoni olümpiamän gudelt võideti kolm aastat tagasi pronksi ne autasu. Päev hiljem ootab ees duell tänavu se Maailmaliiga võitja ja kuuekordse EMi medalisti Prantsusmaaga. Teel Maailma liiga triumfini mängiti teiste seas üle ka valitsev maailmameister Poola ja kahelt viimaselt EMilt kuld- ja hõbemedali võit nud Serbia. 14 september 2015 EE sport
Eesti võrkpalli rahvusmeeskond rõõmustamas pärast teenitud punkti Rootsi vastu.
Alagrupi neljas meeskond on meist hiljuti avaldatud Euroopa edetabelis viis kohta tagapool asuv Horvaatia. See matš toimub 11. oktoobril. Turniiri jätkamiseks on vaja jõuda ala grupis kolme parema hulka. Neliku võit ja pääseb otse veerandfinaali, teise ja kol manda koha omanikud lähevad play-off’i ringis vastamisi D-alagrupi teise ja kol manda koha meeskondadega ning selle matši võitja pääseb samuti kaheksa pare ma hulka. D-alagrupis mängivad Serbia, Slovakkia, Soome ja Venemaa. Nii B- kui ka D-alagrupi meeskonda de play-off’i ringi ja veerandfinaali koh
tumised toimuvad Torinost ligikaudu 150 ja Milanost 40 kilomeetri kaugusel asuvas Busta Arsizios. Tänavune Euroopa meis ter selgub 18. oktoobril Bulgaaria pealin nas Sofias, kus päev varem mängitakse ka mõlemad poolfinaalkohtumised. Selleks et Eesti võrkpallisõbrad saak sid oma lemmikutele kohapeal kaasa elada ning kogeksid selle aasta suurima vollepeo melu, on reisibürood kokku pannud ka fännireiside pakette. Näiteks Wrisi reisi büroo neljapäevase lennureisi hinnad al gavad 399 eurost, bussireiside korraldaja Fest Toursi pakutava bussireisi omad aga 329 eurost.
TOETAME MEISTREID:
tennis
Harrastustennisistide tihe võistluskalender
mistest loobuma ja võistlusteks aega varu ma, sest enamasti on osalejaid palju ning võistluspäev võib ületada kümmet tun di,” teab ta oma kogemusest. “Sellel aas tal olen liigatennisest vähe osa võtnud – üksikmängus on põlvedel liiga suur koor mus ja paarismänge millegipärast väga tihti ei korraldata.”
Tennis on aastatega muutunud aina populaarsemaks. Kerkib uusi tennisekeskusi ja üha rohkem inimesi sõltumata vanusest võtab reketi esimest korda kätte, et selle ilusa spordialaga tutvust teha.
Tähtis pole võit, vaid mängurõõm
T
ennisemänguga pole kunagi hilja alustada – sellist asja nagu vanuse piir tennises ei ole. Alguses on väga tähtis, et saaksid teadmised sellest, milli sed on löögid, asendid, hoided. Kuna ten nis on väga tehniline ala, on mõistlik esi ti mängida treeneriga ja alles seejärel sõp radega. Kui mängust juba aru saad, võib mõelda ka võistlustele.
Kakskümmend võistlust aastas Harrastustennisistidele korraldatakse pal ju võistlusi. Tublimad on oma võistlus kalendrisse mahutanud 20 turniiri aastas. Harrastustennisistid Katrin Jürisson ja Margus Jupitov võtsid esimest korda re keti kätte 2009. aastal. “Käisime väga eba regulaarselt (umbes kord kuus) treeneri ga mängimas. Paar aastat hiljem hakka sime kord nädalas treeneriga mängima ja vahest sõpradega toksimas käima,” mee nutab Katri. “Nüüd, kahel viimasel aas tal, pärast tenniseklubiga Pallas liitumist mängime keskmiselt 2–3 korda nädalas, millest üks on 2,5tunnine pühapäevaten nis klubikaaslastega. Turniiridel osaleme 1–2 korda kuus (vt tabelit). Lisaks tabe lis loetletutele osaleme aeg-ajalt ka Rocca al Mare ööturniiridel ja Tere tennisekes kuse Jacobs Creekil. Mõlemad toimuvad korra kuus.” Treenerid soovitavad harrastusliigat (kõige nõrgem on IV liiga) mängima min na, kui tehniline baas on olemas ja lööki dele on stabiilsust tulnud. Võistluskoge mus on väga tähtis, sest seal saab reaal selt omasugustega mängida ja sealt leiab uusi mängupartnereid. Võistlustel näed oma arengut ja tead, millises suunas eda si liikuda ning mida on vaja parandada. Varem osales Katri ka liigatennise võistlustel. “Üksikmänge toimub nii mees tele kui ka naistele 2–3 korda kuus, nii et võistluste vähesuse pärast harrastajad mu retsema ei pea. Küll aga peab liigatennisel osaledes muudest nädalavahetuse ettevõt
Sugar Summer Cup oli perele võidukas. Katri Jürisson saavutas I koha ja Margus Jupitov III koha.
Harrastusliigas saab ennast proovile pan na üksikmängus, turniire korraldatakse rohkem paarismängus. Turniire on eri nevaid, mõnele tuleb minna oma paari lisega, nn igamehepaarismängus valitak se paariline, et kõik paarid oleksid võima likult võrdsed. Paljud turniirid toimuvad mitmes tugevusgrupis. “Turniirid on väga toredad, osaleme nendel alati rõõmuga,” ütleb Katri. “Mõ nel turniiril saab lisaks mängurõõmule osaleja veel midagi, olgu selleks siis ten nisesärk, rätik või kinkekotike. Kuigi see pole peamine, on tore näha, et korralda jad ikkagi hoolivad,” arvab Katri. “Meel de jäävad need võistlused, kust võidetud karikas või muu nänn kodus võitu meel de tuletab.” “Kui turniiride korraldusest rääkida, siis ühed paremini korraldatud turnii rid on Pallase omad, kuigi meil ei ole seal veel kõige paremini läinud,” muigab Kat ri. “Mängima mahub kindel arv paare, aja
Aeg
Turniir
Katri
Margus
28.–30.08.2015
Euronics EstTrans Cup
x
x
20.08.2015
Sõpruskohtumine Pallas vs. Adaži
x
x
19.07.2015
Sõpruskohtumine Pallas vs. Tartu
x
x
28.06.2015
Naiste II liiga paarismäng
x
26.–27.06.2015
Sugar Summer Tennis Cup
x
x
23.06.2015
Pallase jaanipäevaturniir
x
x
12.–13.06.2015
Tuulekala Cup
x
x
01.06.2015
Rixos Cup
x
x
30.05.2015
Pop-Up Cup
x
x
02.05.2015
Pallas Masters
x
x
02.–04.04.2015
Sugar Tennis Cup
x
07.03.2015
Pallase naistepäevaturniir
x
30.–31.01.2015
DNB Open
x
17.–18.01.2015
Mixtuur Tallinna etapp
x
08.11.2014
Pallase punasevaibaturniir
x
x x
EE sport september 2015 17
tennis kava on põhjalikult läbi mõeldud ja toi mib hästi, tugevusgrupid on enamasti koostatud nii, et kõigil on võimalus omas kategoorias võita. Lisaks pakutakse sup pi ja pirukat ning joogipoolist,” nimetab naine oma klubi turniiride plussid. “Suuremate turniiride miinus on minu meelest see, et võistlema lubatak se võimalikult palju paare, arvestamata väljakute arvu. Seetõttu venib mängu
Harrastusliigas saab ennast proovile panna üksikmängus, turniire korraldatakse rohkem paarismängus. de ootamine poole ööni, eriti suvel vä listurniiridel, kus vihma korral varuplaa nina siseväljakuid on vähem,” teab Kat ri. “Näiteks möödunud nädalavahetusel Euronicsil lõpetasin mõlemal päeval oma mängud pärast südaööd. Ilma vastu küll ei saa, aga korraldajad peaksid seda ik kagi arvesse võtma ja keskenduma kva liteedile, mitte kvantiteedile.” Külli Värnik
Traditsiooniline suvealguse naisteturniir Saaremaa Kadakas.
Valik turniire harrastussportlastele Harrastustennisist Seila Saks, kes on paljudel turniiridel osalenud ja turniire ka ise kor raldanud, loeb üles võistlused, kus harrastustennisistid osaleda võiksid. Euronics
DnB Open
Ilusate traditsioonidega vanim suurturniir, mis leiab aset suve lõpus Pärnus. Uhkete peaauhindadega turniir on toimunud üle kümne aasta ja meelitanud kohale mängijaid üle Eesti. Sel aastal aga ei möödunud turniir sujuvalt, sest osalejate arv oli rekordiline ning ilm vedas alt, mis nõudis kannatlikku meelt nii osalejatelt kui ka korraldajatelt.
Üks Eesti suurimaid siseturniire harrastusmängijatele. Traditsiooniliselt leiab turniir aset jaanuari viimasel nädalavahetusel ning toob Tere Tennisekeskusesse kokku mitu sada osalist. Võistlejate hulgas on nii tegevmängijate kui ka harrastusmängijate tipud, mis garanteerib turniiri tugeva sportliku taseme.
Meie Toit’sis usume, et inimesi saab teenindada meeldivalt. Arvame, et hea toit ei pea olema kallis, ja teame, et kui süüa teha kirega, meeldib see paljudele. On juba ammu teada, et lihtsuses peitub jõud. Nii on see ka köögi- ja kokakunstis. Võtame toitu nii, nagu see on – värske, lihtsa ja maitsvana.
Tere tulemast Toit’si!
TOIT’S CITY Tartu mnt 7, Tallinn tel 660 5009
TOIT'S ÜLEMISTE Suur-Sõjamäe 4, Tallinn tel 660 5800
E–N 8–22, R 8–24 L 10–24, P 10–22
E–P 10–21
www.toits.ee • info@toits.ee
18 septemberwww.facebook.com/toitstoidukoht 2015 EE sport
tennis DnB Open on alati olnud tempokas ja meeleolukas, mille eest tuleb tänada võistluse peakohtunikku Toomas Kuuma. Turniiri korraldajaks on tenniseklubi Pallas, mistõttu 2016. aastal saab turniiri nimeks Pallas Open. Sugar Cup
Turniir toimub kaks korda aastas, suvel ja kevadel. Kevadine võistlus annab hea põhjuse minna Pärnusse ka muul ajal kui suvel. Võisteldakse kahes tugevusgrupis ja see meelitab kohale harrastustennisiste üle Eesti. Üritust saadab mitmekülgne meelelahutusprogramm ning selleaastane Sugar Summer Cup sai osalejatelt palju kiidusõnu. Luxury Car
Leiab aset iga kuu Pärnus ning turniiri korraldaja on tennisetreener Heggert Meier. Stabiilne ja regulaarne võistlus on hea vaheldus suurturniiridele ning annab võimaluse aasta ringi kätt soojas hoida. Varem toimus samal ajal ka Kuldliiga, kus tugevuspiiranguid ei olnud ning omavahel said paaris kaasa mängida paljud endised ja praegused tegevmängijad. See liiga tasuks kindlasti taaselustada, sest teisi sellised turniire Eestis ei ole.
Saaremaa Kadakas
Naisteturniir, mida korraldab Maire Leedo ja mis toimub igal aastal juuni alguses Kuressaares. Nagu juba öeldud, on võistlus mõeldud ainult naistele ning Kuressaare linn meelitab kohale naistennisiste üle Eesti. Turniiri perenaine on väga külalislahke ning võistlusel on alati välja pandud originaalsed ja saarehõngulised auhinnad. Mixtuur
Nagu nimigi ütleb, on tegu segapaaridele mõeldud võistlusega, mis koosneb traditsiooniliselt mitmest osaturniirist linnades üle Eesti. Sel aastal leiab viies ja viimane osaturniir aset oktoobri lõpus Pärnus. Võistlused toimuvad kolmes tugevusgrupis: hõbeliiga, kuldliiga ja plaatinaliiga. Turniiri lõpus pannakse kokku hooaja jooksul kogutud punktide järgi üldparemusjärjestus.
Pallase naised Kübaraturniiril. Kübaraturniir
Taas naisteturniir, mille korraldaja on Eva Peedimaa. Võistlus toimub Tartus ning on väga lõbus ja vaba olemisega üritus, sest nagu ka nimi ise ütleb, on osalejateks naised kübarates. Turniir toob kokku harrastajaid paljudest klubidest üle Eesti. Soe ja südamlik vastuvõtt on garanteeritud nii võistluse ajal kui ka pärast võistlust ühise laua taga istudes.
Jacobs Creek
Tere Tennisekeskuses iga kuu viimasel reedel toimuv õhtune võistlus harrastustennisistidele. Korraldaja on Villu Vares. Põnev formaat: mängitakse ajatennist ja iga mäng on uue paarilisega. Kuues mängus kõige rohkem geime võitnud tennisistid saavad auhinnaks Jacobs Creeki toodangut. Hooaja jooksul kogutud punktide järgi pannakse kevadel paika üldparemusjärjestus.
Ööturniirid
Toimuvad suvel igal reedel jällegi Pärnus ning korraldaja on tennisetreener Reiko Lume. Turniir algab õhtul, et põgeneda keskpäevase palavuse käest. Viimased mängud lõppevad pärast keskööd, mis suviste valgete ööde ajal on alati lõbusad. Sügisest kevadeni korraldatakse ööturniire Rocca al Mare tennisekeskuses.
www.ortoosikeskus.ee
Vigastuste ennetamise ja traumajärgsed ortoosid Eesti Ortoosikeskusest! Ootame teid Türi 6, Tallinn. Oleme avatud E–R kl 9–12 ja 13–17. Info tel 655 6326.
EE sport september 2015 19
myfitness.ee
Trenniks valmis!
LIITU ONLINE! Liitumisel kaasa TASUTA SPORDIKOTT (kuni kotte jätkub).
Kristjan, jõusaali treeningud
Klubid Tallinnas • Tartus • Narvas • Pärnus • Viljandis
treener naaltreeneri abi tarvis läheb: kaalu lange tamine või tõstmine, vormi parandamine, motivatsiooni suurendamine, võistluseks valmistumine. Kus tahes oma treeningteel oled – personaaltreener võib olla just see, keda vajad, et jõuda oma vormiga järgmi sele tasemele. Sul võib tekkida küsimus: mida per sonaaltreening mulle annab ja miks peak sin maksma kellelegi, kes ütleb, et peaksin treenima, kuigi tean seda ka ise? Ent pal jude jaoks on vastus lihtne. Personaaltree ner on see, kes tekitab motivatsiooni, kontrollib tehtud treeninguid ja prog ressi, vähendab vigastuste ohtu, koostab treeninguplaani sinu eesmärgi järgi ning hoiab kokku kvaliteetset aega, et pingutak sid maksimaalselt. Kui siiski veel mõtled, kuidas perso naaltreener saab just sulle kasulik olla, ni metan mõned tähtsamad punktid.
Katrin Pärt: “Personaaltreener motiveerib sind ületama enda seatud mugavuspiire, innustab.”
Sa ei ole kunagi (või juba aastaid) treeninud – kuidas alustada? Iseseisva treeninguplaani koostamine, mis sisaldaks kõiki vajalikke treeninguviise, nagu kardio- ja jõutreeningud ning lihas te venitamine ja lõdvestamine, võib osutu da keeruliseks ülesandeks. Lisaks peaksid oskama valida endale sobivad harjutused, raskused, seeriad ja kordused. Personaaltreener testib sinu praegust taset ning koostab eesmärgi järgi realist liku ja sinu personaalsust arvestava tree ninguplaani, et pingutaksid piisavalt ega treeniks üle. Esimesel korral peaksid ole ma valmis kehakoostise hindamiseks ja kaalule astumiseks. Sealt edasi saab juba paika panna lühi- ja pikaajalised eesmär gid ning koostada personaalse ajakava, millal, kuidas ja kuhu oma nädalaplaani treeningud paigutada.
Miks treenida personaaltreeneriga?
foto: tiit blaat
Kunagi võisime ajakirjade vahendusel lugeda personaaltreeneritest, kes treenisid eksklusiivselt rikkaid ja kuulsaid, kui neil oli vaja mõneks filmirolliks või kontserdiks supervormi saada. Tänapäeval, kus spordiklubid on väga populaarsed, saab isikliku treeneriga koostööd teha ka tavainimene.
P
ersonaaltreeningu mõte on palju laiem kui raskuste tõstmise ja kar diotreeningute kava koostamine. Tänapäeval on personaaltreeneri rolliks peale treeningute juhendamise ka tervis liku elustiili kujundamine. Me kõik vaja me treenimisel abi – kas alles alustades või juba pikemat aega treenides ja uut mo tivatsiooni otsides. Siiski pelgavad paljud personaaltreeneri kohtumisele minna, näiteks kahtlusest, kas ja mida nad sellest kogemusest õpivad ning kas see kohtumi ne üldse midagi väärt on. On väga palju põhjuseid, miks perso
Sa ei näe iseseisvalt treenides tulemusi Personaaltreener vaatab üle sinu praegu se treeninguprogrammi ja toitumisharju mused ning aitab neid vajadusel muuta, et toimiksid eesmärgipäraselt. Peale selle teeb treener selgeks, kas seatud eesmär gid on realistlikud ja saavutatavad, kont rollib, kas oled treeninguplaani täitnud, ja aitab treenimiseks motivatsiooni säilitada.
Sul on vaja uusi väljakutseid Personaaltreener motiveerib sind ületa ma enda seatud mugavuspiire, innustab, kui on vaja lisada koormust, ja paneb sind proovile nii, nagu sa seda üksi ei suudaks. Rohkem pingutades leiad endas lisamoti vatsiooni edasi liikuda.
Sa oled oma igapäevastest treeningutest tüdinenud Oled juba kogenud treenija, ent tahaksid EE sport september 2015 21
treener Mida peaksid teadma?
Uuri treeneri tausta – milliseid koolitusi ta on läbinud, millised ja kui pikaajalised kogemused tal treeneritöös on. Kas treener on spetsialiseerunud mõnele kindlale treeningu suunale ning kas see ühtib sinu eesmärkidega (kaalulangetus, füüsiline koormus lapse ootuse ajal, treenimine võistlusteks)? Kuidas treener sinu motivatsiooni hoiab? Mis aja tagant tulemusi mõõdab? Kui palju maksab personaaltreeningu tund? Ära otsusta vaid hinna järgi – kõige odavam treeningutund ei pruugi olla kõige kvaliteetsem ja vastupidi. Milline on treeneri töögraafik – kas need kellaajad sobivad ka sinu graafikuga?
Kust leida sobiv personaaltreener? Spordiklubid – uuri personaaltreenerite ja personaaltreeningu võimaluste kohta spordi klubist, millega kavatsed liituda, või klubi kodulehelt. Internet – tänapäeval on paljudel personaaltreeneritel oma koduleht. Sõbra soovitus – annab võimaluse saada treeneri kohta otsest tagasisidet. Kindlasti peaksid arvestama sellega, et inimesed on erinevad ja sulle ei pruugi sama treeneri stiil sobida.
oma treeninguplaani varieerida. Perso naaltreener saab sinu treeningutesse tuua värskendust ja uusi ideid, et sinu kehale kui ka meeltele väljakutse esitada. Isegi kui kohtud treeneriga mõni kord kuus või igal nädalal, õpid uusi harjutusi ja treeningu viise, mida sa ei ole varem kasutanud.
Vastutus ja motivatsioon Sa ei investeeri oma treeninguprogrammi mitte ainult raha, vaid ka aega. Seega pa neb personaaltreeneriga kindla aja kokku leppimine sind kohtumise eest vastutama. Isegi kui sul ei ole personaaltreeningu ses siooni, tead, et järgmisel kohtumisel küsib treener sinu nädala jooksul tehtud tree ningute kohta.
Sul on vigastus, haiguslik seisund või oled lapseootel Koostöö kogenud treeneriga võib aida ta vigastustest paraneda ja uusi vigastusi ennetada. Kui sul on mõni kindel tervise mure, näiteks liigeseprobleemid ja vanad vigastused, või kui taastud südamehaigu sest, võib eritrennikavast palju kasu olla. Seda muidugi juhul, kui enne oled konsul teerinud arstiga. Lisaks on soovitatav treenida perso naaltreeneriga või lasta koostada turvali ne, ent mõjus treeninguprogramm siis, kui oled lapseootel või plaanid rasedaks jääda.
Sa valmistud spordivõistluseks Kui treenid maratoniks, golfivõistluseks või tegeled mõne muu spordialaga, saab kogenud personaaltreener koostada sulle treeninguprogrammi, mis sinu põhiees märki toetab ja sind selleks ette valmistab. Uuri enne treeneri valimist kindlasti seda, kas ta on just sellel alal kogenud, sest kõik treenerid spordispetsiifiliste treeningute ga ei tegele.
Sa soovid kodus treenida Kui sinu soov on kodus treenida, ent sul ei ole palju treeninguvahendeid või sa ei ole kindel, kuidas olemasolevaid kasutada, on kodune personaaltreening suurepärane variant. Personaaltreener õpetab koduste vahenditega treenima või võtab ise vahen did kaasa, et trenn mõjusam oleks. Personaaltreeneriga koostöö võib olla hea viis muuta oma treeningud naudita vamaks, tõhusamaks ja eesmärgipärase maks. Enne kui otsustad, tee veidi eel tööd, sest valitud treener võib osutuda sinu pikaajaliseks tervisliku elustiili ku jundajaks. Suurema tõenäosusega oled oma investeeringuga tervisesse rahul, kui leiad endale sobiva treeneri ja liigud per sonaalsetele eesmärkidele lähemale. Katrin Pärt www.sinuisikliktreener.ee
i l a a s u õ j l u h u p e s i m a v A t r a a k u u k piiranguteta € 6 4 €
35
Pakkumine kehtib 31. august – 20. september ZELLULOOSI JÕUSAAL NÜÜD AVARAM JA MITMEKÜLGSEM!
22 september 2015 EE sport
fotod: rauno volmar
nia
Nia ergastab meeli ja tugevdab keha Nia on mitut treeningustiili ühendav mitmekülgne tantsuline trenn, mis sobib igas vanuserühmas naistele ja meestele.
N
ia jõudis Eestisse treener Kadri Hinti kaasabil aastal 2005, kui alus tati uudse treeningustiiliga Tallin nas Reval-Spordis. “Nia on omapärane just selle poolest, et see ühendab üheksat liikumisstiili. Tegu on trenniga, mis liidab keha ja meele. Treening koosneb üheksast liikumisteh nikast, millest kolm on tantsulised (Isa dora Duncani tants, moderntants ja jazztants), kolm pärinevad idamaade võitlus kunstidest (aikido, tae kwon do ja taiji) ja kolme peetakse ravivateks liikumistehni kateks (Alexanderi tehnika, Feldenkraisi meetod, jooga),” on Kadri ise selgitanud, lisades, et trenni võivad tulla nii noored kui ka vanad, nii algajad kui ka edasijõud nud mehed ja naised. Nüüdseks on Nia treeningute tea tepulga Kadrilt üle võtnud treener Sirli Taniloo, kes annab tunde Tallinnas Müs tika tantsustuudios, Õismäel spordikesku ses Teras ja kodukohas Sauel. Peale Sir li on Eestis veel kaks tegutsevat Nia tree nerit, kes juhendavad trenne Tallinnas ja Harjumaa väikelinnades.
Loomingulisus ja konkreetsus käsikäes Kadrist innustust ja eeskuju saanud tree ner Sirli Taniloo sõnab, et leidis Nia juba
Sirli Taniloo: “Mind võlub Nia juures terviklikkus.”
viis aastat tagasi ning teadis esimesest hetkest, et see ongi see treening, mida ta on pikalt otsinud. “Minu jaoks sümboli seerib Nia segu kõigest heast, sest hõlmab mitut treeningustiili. Mind võlub Nia juures just see tervik likkus: tunnis treenitakse samal ajal nii keha kui ka energeetikat joogaliku hinga mise ja tantsulise, füüsiliselt piisavalt tu
Kuna Nia on füüsiliselt päris jõuline ja intensiivne treening, kus kõiki harjutusi sooritatakse koos sügava hingamisega, mis on ühtlasi treeningu võimsaim mõjutegur, treenib Nia keha palju tõhusamalt kui tavapärane füüsiline trenn.
geva liikumise kaudu. Nia on teraapili ne kehatervendus, mis toetub holistilise le õpetusele liikumise tervendavast mõ just. Nüüdseks on sellest treeningust saa
nud minu elustiil ja kutsumus ning olen Nia põhimõtted kandnud üle ka oma iga päevaellu.” Seega pole ime, et Sirlist endast aja möödudes treener sai. “2013. aasta ke vadel käisin Rootsis Nia rahvusvahelisel õpetajakoolitusel. Alustasin treeningu te andmisega oma kodukohas Sauel, see järel seadsin sihiks Tallinna – ja siin ma nüüd olengi, Müstika tantsustuudios ja septembrist spordikeskuses Teras.” “Nia treenerite seas on kombeks öel da “Nia kogemust jagama”, mitte “Niat õpetama”. See väljendab väga täpselt Nia põhiolemust, milleks on rõõm liikumisest. Nia on õpilase ja õpetaja ühine rõõm lii kumisest ja selle rõõmu jagamine ükstei sele,” selgitab treener. Sirli sõnul võlub teda see, et Nia õpe tab oma keha armastama just sellisena, nagu see on, ja ennast oma kehas häs ti tundma. “Kuna Nia on füüsiliselt pä ris jõuline ja intensiivne treening, kus kõiki harjutusi sooritatakse koos süga va hingamisega, mis on ühtlasi treenin gu võimsaim mõjutegur, treenib Nia keha palju tõhusamalt kui tavapärane füüsili ne trenn. Nia tõstab energiat, nii et tun nist lahkudes on meel rõõmus, rahune nud ja tasakaalus, aga keha ergas ja val mis tegutsema.” EE sport september 2015 23
nia
Nia on omapärane just selle poolest, et ühendab üheksat liikumisstiili. Tegu on trenniga, mis liidab keha ja meele.
Sihikindlus, jõud ja ilu omas tempos Võib öelda, et iga Nia treeningukava koos neb juba varem mainitud liikumistehni kate hoolikalt valitud elementidest. Igas kavas on alati need üheksa tehnikat kok ku seotud nauditava ja sobiliku maailma muusika saatel nii, et saab sujuvalt liikuda ühest tehnikast teise ning neid omavahel põimida. Kõik toimub liikumise ülesehi tuses just õiges järjestuses ning paljajalu, mõjutades seeläbi talla all ligi 7000 närvi punkti, mis omakorda tervendavad kogu meie keha. Nia on intelligentne fitness kogu oma ulatuses algusest lõpuni, sest õpetab keha tunnetama ja tajuma ning tajutavat tead vustades ja sellega arvestades liikuma jul gelt just nii, et liikumisrõõm jääb treenin gu vältel püsima – hea emotsioon on hea de tulemuste saavutamiseks ülitähtis.
Igaüks kohandab ettenäidatud liikumis mudeli enese jaoks meeldivalt sooritata vaks, mitte ei sunni end tegema midagi
Nia on intelligentne fitness, sest õpetab oma keha tunnetama ja tajuma ning sellega arvestades liikuma julgelt just nii, et liikumisrõõm jääks treeningu vältel püsima. sellist, milleks keha valmis ei ole või mis tundub ehk võõras ja ebameeldiv. Nia treeningus saab hakata arenema just oma tasemelt ja omas tempos ning kõik sooritatu salvestub kehasse positiiv ses võtmes. Tegu on eesmärgikindla tead
vustatud liikumisega, mis annab treenitud figuuri, aktiivse energia, tasakaaluka vai mu ning reipa ja rõõmsa meele. Treening sobib inimesele, kellele meeldib holistiline mõtestatud treening ning teaduslikult põhjendatud mitme külgne liikumine positiivse ja rõõm sa emotsiooni saatel, saavutamaks ene se arendamise lõputut indu. Sirli Taniloo sõnul on tund oma paindliku olemuse tõt tu ideaalne igas eas inimesele. Treeningu saali on oodatud ka mehed, sest üks Nia loojaid ja paljude treeningukavade auto reid ongi just meesterahvas. Nia liikumistehnika ja treeninguaega de kohta saab täpsemalt lugeda Nia Ees ti kodulehelt www.niaeesti.ee või sotsiaal meediakanalist Facebook (www.facebook. com/NiaEesti). Niat proovima oodatakse kõiki! Kadri Penjam
ARES KINESIOTEIP
Liikumiseks valmis. 24 september 2015 EE sport
www.evelati.ee
bailatino
Tantsutreeningute rõõm ja ilu Tantsustuudio DanceAct alustab oma 15. hooaega. Üks mõnus ja üha enam populaarsust kogunud tants on bailatino. Tantsustuudio DanceAct
diosse ning end elurõõmsa muusika saa “Tantsimine on suurepärane füüsili tel igapäevamõtetest välja lülitada. Tant ne treening, mis aitab kaloreid põleta simine annab hea koormuse mitte ainult da, kurve trimmida ja kehahoiaku kau kehale – ka mõtted on sammudega hõi vatud. Pole võimalik viilida isegi välja lülitada. Tantsimine annabmõtteta Bailatino, sest selle elegants ja graatsilisus nina hoida,” selgitab Elisabeth Kodumõtetest mittemillegi ainult kehale – ka mõt muudavad kiiresti südamelähedaseks. sandil, sest muu peale mõeldes ei saar. “Agatantsu tantsimine on ka palju enamhea koormuse ted on sammudega hõivatud. Pole võimalik saa tantsida ja vastupidi,” räägib treener. kui lihtsalt füüsiline koormus. Muusika viilida isegi mõttetasandil, sest millegi muu Tants teeb hinge rõõmsaks Selline väljalülitusvõimalus koos mõ ja vaheldusonannavad kõigile osalejatele “Tantsimine suurepärane füüsiline tree peale mõeldes ei saa tantsida ja vastupidi,” nusa liikumisega aitab kindlasti senisest hea laengu. Bailatino’s näiteks pole min ning, mis aitab kaloreid põletada, kurve räägib treener. enamväljalülitusvõimalus saavutada ka väljaspool tantsusaali Selline koos mõnu trimmida ja kehahoiaku hoida,” sel gi probleem põletadakaunina tunniga 700–1000 – erk vaim ja keha on võimelised panus sa liikumisega aitab kindlasti senisest enam gitab Elisabeth Kodusaar. “Aga tantsimine on kilokalorit.” saavutada ka väljaspool tantsusaali – erk ka palju enam kui lihtsalt füüsiline koormus. tama rohkem tööellu ning tunnevad suu Liikumise ja tantsu hea mõju nii füü ja keharõõmu on võimelised panustama Muusika ja vaheldus annavad kõigile osa vaimremat nii iseendast kuiroh ka oma su silisele kui ka vaimsele tervisele on üld lejatele hea laengu. Bailatino’s näiteks pole kem tööellu ning tunnevad suuremat rõõmu teada, lisaks teaduslikult tõestatud. Georg hetest.
Tants teeb hinge rõõmsaks
Tantsutreeningute rõõm ja ilu
alustab oma 15. hooaega. äeval, mil kohtume, räägivad baila Üks mõnus ja üha enam tino’st ja üldse tantsimise rõõmust populaarsust kogunud DanceActi treenerid ja asutajad on bailatino. Georgtants ja Elisabeth Kodusaar.
P
Georg Kodusaare sõnul oligi üks Alver DanceAnne-Mari Acti loomise suur põhjus soov pak kuda kvaliteetseid treeninguid neile, kes tahavad tantsida ja äeval, milharrastusspordina kohtume, räägivad bai ilma partnerita – varem tantsukoh latino’st ja üldsesellist tantsimise rõõmust DanceActi“Tantsimine treenerid ja asutajad Georg ta lihtsalt polnud. on sama Elisabeth Kodusaar. tõhusjatreening nagu fitness või jõutree Georg Kodusaare sõnul oligi üks DanceActi ning, aga palju emotsionaalsem ja vahel loomise suur põhjus soov pakkuda kvaliteet dusrikkam,” selgitabneile, Georg seid treeninguid kes Kodusaar. tahavad tantsida Bailatino oli DanceActi esimene–tant harrastusspordina ja ilma partnerita varem sutreening ning sellest sai polnud. kiiresti“Tantsi hitt, sellist tantsukohta lihtsalt tõhus treening praegugi. nagu fitness mille mine rõõmonjasama ilu on aktuaalsed või jõutreening, aga palju emotsionaalsem DanceActi arenedes tekkisid treeninja vaheldusrikkam,” selgitab Georg Kodusaar. gud ka noortele, lastele ja mudilastele. Bailatino oli DanceActi esimene tantsut Praegu on täiskasvanute umbes reening ning sellest sai osakaal kiiresti hitt, mille 60 protsenti – on lapsed satuvad kõige sage rõõm ja ilu aktuaalsed praegugi. damini DanceActi tantsima arenedes siis, kuitekkisid seda teevad ka treeningud noortele, lastele ja mudilastele. on nendekavanemad. Georg ja ElisabethPraegu soovi osakaal umbes 60 protsenti tavadtäiskasvanute treeningutega alguse tegijail võttagi– lapsed satuvad kõige sagedamini tantsima esmalt ette bailatino, sest selle elegants ja siis, kui seda teevad ka nende vanemad. graatsilisus kiiresti sü Georgmuudavad ja Elisabethtantsu soovitavad treenin damelähedaseks. gutega alguse tegijail võttagi esmalt ette
P
mingi probleem põletada tunniga 700– 1000
nii iseendast kui ka oma suhetest.
kontoris arvutiga töötades, siis on suure
et väga tihti inimesed ise enne esimest tren
nendib, et alles hiljuti pühendas populaar kilokalorit.” Kõige raskem raskem sammsamm Liikumise ja tantsu mõju nii füüsili ne saksa ajakiri Derhea Spiegel sellele tantKõige DanceAct on heaniistuudio neile, kes DanceAct on hea stuudio neile, kes nii on va sele kui katerve vaimsele tervisele on üldteada, sti sustiilile kaane loo: “Liikumine tegelenud, kuitegelenud, ka neile, kelle lisaks teaduslikult tõestatud. Georg nendib, rem tantsuga tantsuga kui ka nei muleerib ajutegevust. On faktiliselt tões on varem senimaani mahtunud ei ole. mahtunud Spet et alles hiljuti pühendas populaarne saksa ellu tants le, kelle ellu tants senimaani ei tatud, et tervisesport mõttetööle siaalset varustust algajal vaja ei lähe, kaasa ajakiri Der Spiegel sellele on tantsustiilile terveäär ole. Spetsiaalset varustust algajal vaja ei miselt kasulik, aidates hoida vaimu tuleb võtta riided, milles on mugav liikuda, kaaneloo: “Liikumine stimuleerib ajutegeerk kaasa tuleb võtta riided, milles on sana ning vanemas eas vältida isegi dening lähe, siseruumidesse sobivad trennijalatsid. vust. On faktiliselt tõestatud, et tervisesport liikuda, ning siseruumidesse sobi ja Elisabeth on treeneritena kogenud, on mõttetööle äärmiselt kasulik, aidates hoi Georgmugav mentsust.” et kõige suuremad piirangud, miks tantsima da vaimu erksana ning vanemas eas vältida vad trennijalatsid. “Tantsimine on kõige emotsionaal ei tulda, on inimeseElisabeth enda peasKodusaare – arvatakse,sõnul on isegi dementsust.” Treener sem ja ilusam liikumise vorm,” mõtisk mis nüüd mina... Kui aga siiski otsus “Tantsimine on kõige emotsionaalsem ja et ah,kõige raskem samm esimest korda stuu leb Elisabeth kutsub tantsutreenin ilusam liikumisening vorm,” mõtiskleb Elisabeth tatakse proovida, ootab ees ridamisi meeldi diosse minek. “Kui see astutud, läheb eda gutele neidki, kes seni sootuks spordikau ning kutsub tantsutreeningutele neidki, kes vaid üllatusi ja enese avastamist. si iga trenniga aina toredamaks,” Treener Elisabeth Kodusaare sõnul on kõi kinnitab seni on sootuks spordikauged on olnud. ged olnud. ta ja lisab, väga tihti ge samm et esimest korda inimesed stuudiosse ise enne “Elu saab hoopis uue mõõtme, kui sinna “Elu saab hoopis uue mõõtme, kui sin raskem minek. “Kui seetrenni astutud,eiläheb edasi tren neile te lisada põnevaid tegevusi ja õppida midagi mi esimest teagi, kuiigaväga na lisada põnevaid tegevusi ja õppida aina toredamaks,” kinnitab ta ja lisab, teistsugust. Kui suurem osa päevast möödub niga gelikult tantsida meeldib. dagi teistsugust. Kui suurem osa päevast möödub kontoris töötades, ni ei teagi, kui väga neile tegelikult tantsida pärane vaheldus tullaarvutiga tantsustuudiosse ning siis Anne-Mari Alver on päranemuusika vaheldus tullaigapäeva tantsustuumeeldib. endsuure elurõõmsa saatel
HMAD UUED RÜ D 3. SEPTEMBRIL A V A T S ALU
Mailis, 30 tantsinud kaks aastat
Tule nüüd. Tule nagu oled. Las me näitame kui palju on sinus veel peidus.
LASE RÜTMID VABAKS
REGISTREERU TASUTA PROOVITREENINGULE WWW.DANCEACT.EE
TANTSUSTUUDIO
EE sport september 2015 25
suusatamine
Noorte suusasarjad ootavad uusi suusatähti Viimased talved ei ole meid küll suurepäraste lumeoludega hellitanud, kuid sellest hoolimata on suusatamine Eestis jätkuvalt armastatud spordiala, suusarajad rahvast täis ning noorte suusasarjades osalevate noorte arv kasvanud.
S
elles mängib kindlasti suurt osa kümme aastat tagasi alguse saanud Eesti terviseradade võrgustik, mis on nüüdseks koostöös heade partnerite ga jõudnud 100 raja ehk 1000 hooldatud kilomeetrini üle Eesti. Terviserajad ei ole mõeldud üksnes sportimiseks, vaid liiku miseks kõige üldisemas mõttes – tere tulnud on kepikõnniharrastajad, jooks jad, rulluisutajad, ratturid ja suusatajad. Nendel radadel on kõik võrdsed, ole sa tervisespordiga alustaja või mitmekord ne olümpiavõitja. Looduslikke võimalusi mitmekesista vad jõulinnakud, venitusseinad ja mängu väljakud ning lugematu hulk üritusi alates suurimatest,Tartu Maratonist, Estoloppe tist kuni noorte suusasarjade ja pereüri tusteni välja. Üha enam on jõudu kogu mas ka klubiline tegevus kohalike Tervi seradade ümber. Suusatamise järelkasv on juba aas taid mõõtu võtnud üha rohkem populaar sust koguvates noortesarjades. Murdmaa suusatajad alustavad 21. hooaega ETV- Swedbanki noorte suusasarjas, mis toob igal etapil osalema pea 600 noort suusa huvilist üle Eesti. Hooaja jooksul peetak se traditsiooniliselt viis etappi ja paremus järjestus selgitatakse 18 vanuseklassis. Uljaid noori mägikotkaid võib näha kahevõistluse ja suusahüpete noorte ka rikasarjas. Nendeltsamadelt K10 ja K25 mägedelt on välja kasvanud ka kõik meie praegused kahevõistluse ja suusahüpete koondislased, kellel on juba ette näidata ka mõni noorte tiitlivõistluste medal. Pead tõstavad meie noored suusahüppetüdru kud, kes hüppavad Tehvandi K90 mäelt ja võtavad mõõtu omaealiste rahvusvaheli ses konkurentsis. Etappe peetakse hooaja 26 september 2015 EE sport
jooksul viis ning traditsioonilisteks pai kadeks on Otepää, Tallinn, Elva ja Võru. Loodame, et lähiajal saab karikasari kü lastada ka mõnd uut võistluskeskust. Tasapisi on kasvanud nende noorte ul jaspeade arv, kes soovivad ennast hüppe mägedel proovile panna. Kõigil noorte sarja etappidel on lisaks üleval teisaldatav Marumägi, et pakkuda väikestele ja suur tele hüppamise kogemust ja miks mitte mõnd noort hüppajate või kahevõistleja te leeri meelitada.
Oma kuuendale hooajale läheb vastu noorte mäesuusatajate võistlussari, mis kannab peasponsori järgi nime Alexela Noorte Alpisari. Seni on oma oskusi saa nud seal proovile panna mäesuusatamise kaks nooremat vanuseklassi U10 ja U12. Eeloleval hooajal on korraldajatel plaanis avada võistlusklass ka U8 vanuseklassile. Sari on viie aastaga leidnud kindla koha meie koduses mäesuusakalendris ning lapsed saavad konkureerida sarjas osale vate Läti ja Venemaa noorte mäesuusata jatega. Lastele annab kindlasti innustust juurde seegi, et kõik praegused suusata mise, kahevõistluse ja suusahüpete rah vuskoondislased ning olümpiasportlased on alustanud teed tippsuusatamisse just nendest samadest noorte suusasarjadest. Pingutame selle nimel, et noorte võistlus sarjad oleks edaspidigi noortele suusata jatele motivaatoriks ning kogemuste ko gumise kohaks, mille saab hiljem rahvus vahelisel areenil tipptulemuseks vormida.
ETV-Swedbanki noorte suusasari: www.suusaliit.ee/noortesari Alexela Noorte Alpisari: www.alpine-ski.ee Kahevõistluse ja suusahüpete noorte karikasari: www.karikasari.ee
ALPIEXPRESSIGA
ALPIDESSE Suurim valik suusareise ALPIDESSE – 15 sihtkohta, hooaeg aastavahetusest kuni märtsi lõpuni. SPETSIAALREISID lastele ja noortele. TASUTA eestikeelne suusaõpe algajatele.
REISIPAKETID Austria al 705€ e Prantsusmaa al 715€ e Itaalia al 805€ OTSELENNUD Salzburg al 265€
e Torino al 295€
Soodustused varajastele tellijatele, lastele, gruppidele.
Tel 600 8422 • info@alpiexpress.ee • www.alpiexpress.ee
ratsutamine
fotod: külli tedre, susanna liis ole
Ratsutamine toob sära silma Tegelikult ei ole ratsutamine vaid noorte ja täiskasvanute päralt – treeningutel on võimalik osaleda juba pisikesest peale.
S
irje Argus treenib Tondi manee žil 13–16aastaseid lapsi, kuid ütleb, et oktoobris alustab tema käe all ka uus algajate rühm. Tegelikult jaotatakse gi ratsutamishuvilised rühmadesse pigem kogemuse kui vanuse järgi. Neil, kes soo vivad ratsutamisega tõsisemalt tegeleda, tasub alaga alustada enne kümnendat elu aastat. Varem muu spordialaga tegelenu suudab samas tihti ratsutamise kiiremini omandada ning pääseb hõlpsamini võist lustele end proovile panema. Selle, millal ja kas laps on valmis võistlustel osalema, paneb vanemaga koostöös paika treener. Alguses proovitakse talli- ja klubivõistlu si, seejärel – kui vorm ja rahakott luba vad – ka teisi.
Poni selga paariaastaselt Arguse sõnul on kõige noorem treenin gule tulija olnud lausa kaheaastane. Kuni üheksa-aastastele on mõeldud ponirühm, kus treener tegeleb 1–3 lapsega indivi duaalselt. Kindlasti tasub vanematel tähe le panna, et ratsutamine eeldab igakülgset täiskasvanu osalemist treeningutel ja võist lustel. Algajate rühmaga liitudes õpetatakse lapsi (ja vanemaid) hobust puhastama, sa duldama ja looma (alguses poni) seljas is tuma ning seejärel saadetakse lapsevanem kõrvale jalutama. Kui on juba kindel, et laps suudab poni seljas kindlalt püsida, on 28 september 2015 EE sport
aeg lasta loomal 10 meetri pikkuse nööri ehk korde otsas ringiratast kõndida. Kindlasti peab treeningule tulijal ole ma peas turvakiiver – päris pisikeste pu hul piisab ka jalgrattakiivrist, kuid edasi tuleks muretseda juba spetsiaalne ratsu tamiskiiver. Hiljem lisanduvad ratsapük sid ja -saapad.
Lapsevanema tugi on vajalik Kuidas on olukord vanemate teadlikkuse ga treeningutel toimuvast? Argus sõnab, et eks lapsevanemaid on erinevaid. Muidugi on neid, kelle peres alustab ratsutamisega juba kolmas põlvkond. Sel juhul on vane matel endil hea ettekujutus sellest, mida ala nõuab ning kui suure panuse peavad vanemad last treeningule suunates tegeli kult andma. Alla kümneaastase lapse tren ni toomisel on lapsevanema kõrvalolek va jalik ning ka võistlustel osalemisel oodatak se vanema tuge nii hobuse transportimisel kui ka tema eest hoolitsemisel. Kindlasti tasub huvilistel ühendust võt ta kodule kõige lähemal asuva ratsaklubiga.
Kus saab ratsutada? Kõige kiirema vastuse sellele küsimusele saab ratsaliidu kodulehelt, klõpsates me nüüs “Kes sa oled?” ribale “Hobuhuvili ne”. Menüüs asuvad tallide ja treeneri te otsingud. Tallide otsingust leiab peale ratsaliidu atesteeritud tallide ka neid, mis on liitunud Rohelise Kaardi programmi ga. Atesteering või selle puudumine on iga talli juures kirjas. Treenerite otsingust leiab ainult Eesti Olümpiakomitee või FEI (rahvusvahelise ratsaspordi liidu) atesteeritud treenerid, kes on oma kontaktandmed ratsaliidu
Eesti Ratsaspordi Liit on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on ratsaspordi ja ratsutamise arendamine ning sellealase tegevuse koordineerimine ja üldistamine Eestis. Ratsaliit ühendab ERLi ratsaspordi ja/või ratsutamisega tegelevaid või sellist tegevust propageerivaid ja arendavaid klubisid, ratsa spordikoole, seltse, ühinguid ja teisi isikuid ning esindab nende huvisid Eestis, rahvus vahelises ratsaspordi föderatsioonis (FEI) ning mujal väljaspool Eestit. ERLi liikmeteks on ratsaspordiklubid, mis koondavad omakorda ratsasportlasi, hobuseomanikke, treenereid, ametnikke ja teisi ratsaspordiga tegelevaid või sellest huvitunud inimesi. Praegu toimetab ratsaliidu all 36 klubi üle Eesti. Nüüdseks on ERLis registreeritud juba ligi 2800 ratsutajat, kuid hobuhuvilisi on Eestis kordades rohkem. 2.– 4. oktoobril toimub Saku Suurhallis Baltimaade suurim ratsavõistlus, mille show-programmis saab näha Sirje Arguse õpilasi ja Tondi väikeseid ponisid. www.tallinnhorseshow.ee
le edastanud. Eesti Ratsaspordi Liit soo vitab kasutada ainult atesteeritud treene reid ning eelistada atesteeritud talle! Iga algaja ratsutaja peaks läbi tegema Rohelise Kaardi (RK) programmi, mille ees märk on süvendada ratsutajate teadlikkust hobustega tegelemisel ning muuta ratsuta miskeskkond turvalisemaks meie kõikide jaoks. Rohelist Kaarti võiks võrrelda juhiloa ga – algajale liiklejale on väga tähtis, et liik lusesse minnes kõik reeglid selged oleksid. See on hea ettevalmistus teel võistlusspordi juurde ka ratsanike jaoks. Rohelise kaardi programmi kohta leiab infot samalt lehelt. Kadri Penjam
SUPERSERVICE.EU SUPERSERVICE.EU SUPERSERVICE.EU
SUPERSERVICE.EU SUPERSERVICE
KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998
KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 19981998 KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998 Saadaval KONTORITE TEENINDAMIST AASTA beeži ja sinist värvi.
Kampaania: 4 rulli + 1 TASUTA! plaastriautomaat plaastriautomaat koos 60-ne plaastriga: 20,00+km
UPERSERVICE.EU RSERVICE.EU TORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998 koos 60-ne plaastriga: 20,00+km
plaastriautomaat
koos 60-ne plaastriga: 20,00+km
ENINDAMIST AASTAST 1998
liimivaba plaaster plaastriautomaat liimivaba plaaster
esmaabi esmaabikohver (plaastriauto
(plaastriautomaadiga Kuni 25 inime Kuni 25sisu inimest: 71,00+ Kohvri vastab Eest liimivabaKohvri plaaster sisu vastab Eesti Vabariig lii
koos 60-ne plaastriga: 20,00+km
Kohvri s
verepeataja sprei Mini-plaastrikohvrid eriplaastrid verepeataja sprei s Mini-plaastrikohvrid eriplaastrid esmaabikohver spreipla aastriautomaat(plaastriautomaadiga!) verepeataja sprei spordiklubidele, koolidele, firmadele, Vaata lisaks: www Mini-plaastrikohvrid verepeataja sprei tööstustele! eriplaastrid KuniEsmaabitarbed 25 inimest: 71,00+km -ne plaastriga: 20,00+km Mini-plaastrikohvrid Esmaabitarbed koolidele, spordiklubidele, firmadele, tööstustele! Vaata lisaks: www.super +km esmaabikohver Kohvri sisu vastab Eesti Vabariigi seadusele esmaabikohver NB! Kui soovidliimivaba hakata meie plaaster toodete edasimüüjaks, siis võta meiega ühendust salong@superservice (plaastriautomaadiga!) liimivaba plaaster NB! Kui soovid hakata meie toodete edasimüüjaks, siis võta meiega ühendust tööstustele! salong@superservice.eu (plaastriautomaadiga!) Esmaabitarbed koolidele, spordiklubidele, firmadele, Vaata lis
strid
Esmaabitarbed koolidele, spordiklubidele, firma Kuni 25 inimest: 71,00+km Kuni 25 inimest: 71,00+km
Kohvri sisu vastabsiis Eesti Vabariigi NB! Kui soovidKohvri hakata meie toodete edasimüüjaks, võta meiegaseadusele ühendust salong@ sisu vastab Eesti Vabariigi NB! Kuiseadusele soovid hakata meie toodete edasimüü
spreiplaaster
peataja sprei le! Vaata lisaks: www.superservice.eu Mini-plaastrikohvrid Mini-plaastrikohvrid eriplaastrid
ühendust salong@superservice.eu
eriplaastrid spreiplaaster spreiplaaster
maabitarbed koolidele, spordiklubidele, firmadele,Vaata tööstustele! Vaata lisaks: www.superservice.eu olidele, spordiklubidele, firmadele, tööstustele! lisaks: www.superservice.eu
NB! Kuitoodete soovid hakata meie toodete edasimüüjaks, siis võta meiega salong@superservice.eu Tuleme teile tooteid kohapeale näitama! Igaühendust esitlusega kaasa KINGITUS! Kui soovid hakata meie edasimüüjaks, siis võta meiega ühendust salong@superservice.eu
hypoxi
Soovitud kurvid ja vormid Hypoxi abiga tuuri. Kõik näitajad peavad jääma indivi duaalselt sobivasse vahemikku, mille tree ner on välja arvutanud. Hypoxi stuudio oma punavalges ilus jätab mulje pigem elegantsest ilusalon gist kui spordisaalist. Klientide elu on ülimalt mugavaks tehtud: spordirõivaid ki pole tarvis kaasa võtta, sest need saab stuudiost. Huvilised leiavad rohkem infot kodulehelt www.hypoxi.ee.
Augustis avas Tallinnas uksed Eesti esimene Hypoxi stuudio, mida omab ja juhatab Inri Rästa. Ettevõtmine on perekondlik ning sellesse on kaasatud kõik: naine, tütred ja tütarde kaasad. Mis on Hypoxi meetod? Hypoxi meetod on kombinatsioon rõhu teraapiast ja mõõdukast treeningust, mis on suunatud kõhu, talje, puusade, tuha rate ja reite probleemsetele osadele. Va helduv üle- ja alarõhk aktiveerib koed ja kehaosad, kus rasv on ladestunud. See ga saab vormida just neid piirkondi, mis jonnakalt dieedile vastu on hakanud. Va helduv rõhk stimuleerib vereringet, mis kiirendab rasvhapete transporti nendest piirkondadest lihastesse, kus see energia algallikana põletatakse. Hypoxi meetod toimib nii naiste kui ka meeste keha kujude vormimisel. Meetodi arendas 1990. aastate lõpus välja dr Norbert Egger Salzbur gis ja nüüdseks on see kasutusel enam kui 50 riigis üle maailma.
Piret Tamm
“Kosmonaut” puhkab, nahk rõõmustab.
fotod: lilith tamm
Nagu kaader multifilmist, kus nõid tünniga lendab. Aga tegelikult tuleb tündris ratast vändata, mille tulemusel magusa elu koledad jäljed pagevad.
Mis stuudios toimub? Treenerid koostavad stuudios iga le kliendile individuaalse treeningu plaani. Lisaks Hypoxile aidatakse kokku panna tasakaalustatud toitu miskava, mis toetab kogu keha vormi mise protsessi. On võimalik teha ka aine vahetuse analüüsi. Enne esimest treeningut mõõdetakse keha mitmest strateegilisest piirkonnast üle ning numbrid pannakse kirja. Keha kaal läheb samuti kaardile. Järgneb tree ningute tsükkel, näiteks nelja nädala jook sul 12 treeningut. Hypoxi-treeningu päe vadel ei soovitata muu spordiga tegeleda. Sportimiseks sobivad Hypoxi-treeningu te vahele jäävad päevad. Nelja nädalaga peaks olema näha vähenenud tulemused nii mõõtmiskaardil kui ka palja silmaga – isegi nahk on paremas toonuses ja tsellu liiti palju vähem (või pole seda üldse). Treening ise eriti ei väsita. Selle eelne vaks nn soojendusperioodiks (mis just na hale elurõõmu ja sära tagasi peab tooma) tuleb pugeda treenerite abiga skafandrit meenutavasse kostüümi. See ühendatak 30 september 2015 EE sport
se torudega, mis on ühenduses kostüümis olevate sadade balloonkambritega, milles tekitatakse vahelduv rõhk. Enesetunne on mõnus – lamad nagu ulmefilmis, kosmo naudikostüüm keha õrnalt embamas. Ülejäänud protseduuride puhul tu leb aga ka enesel natuke vaeva näha: sõi ta jalgratast või kõndida jalutusrajal, kuid seda kõike spetsiaalses kostüümis. N-ö jalgrattaga sõitmine toimub prob leemset kehaosa pidi suletud kambris, kus pedaalisõtkumisega samal ajal vahel dub väike ala- ja ülerõhk. Aparaat mõõdab nii tempot kui ka pulssi ja kehatempera