EE TEHNIKA (märts 2014) by Eesti Ekspress

20. märts 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

UUS

H U V I TAV

ÄPPID

AUTOS

PA H AVA R A

Uus & huvitav

Abloyl uus ilmastikukindel ripplukk Abloy tutvustas veebruari alul uut ripplukku, mis on ette nähtud kasutamiseks äärmiselt külmades ja ekstreemsetes välisoludes ning mis peab Eesti jäistele talvedele jõuliselt vastu. Seda tõestasid ka Ahhaa-keskuse teadusteatri füüsikud. Ilmastikukindlad ripplukud on valmistatud poolkarastatud terasest. Ripplukkudele on lisatud hermeetiline kaitsekork ja sangadele tihendid. Nii ei pääse luku sisemusse vett, liiva ega tolmu ning kork kaitseb mistahes võõrkeha sattumise eest võtmekanalisse. Ripplukkudel on IP 68 tähis. Luku mudeleid on mitmes mõõdus olenevalt kasutuskohast: väiksem ripplukk sobib vähem turvalisust nõudvale objektile, näiteks kuurile, ning suurem ja massiivsem väga kõrget turvalisust nõudvale kasutuskohale, näiteks laohoonele. Ekstreemsematest kohtadest on lukk kasutusel reoveelüüside, kütuseterminalide mahutite, konteinervagunite ja telemastide lukustamiseks. Ripplukk on arendatud välja koostööst Aasia raudteelastega ning praegu enim kasutusel Suurbritannia veepuhastusjaamades, Jaapani raudteedel ja Põhjamaade jäistes ilmastikuoludes.

Maailmas populaarne programmeerimisvahend nüüd eesti keeles

Raigo Paljula

Maailmas kiiresti populaarsust kogunud tasuta e-õppekeskkond Codecademy võimaldab igal huvilisel omal käel, interaktiivselt ja mänguliselt programmeerimist õppida. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel on eesti keel üks esimesi Code cademy ametlikke töökeeli pärast inglise keelt. HITSA näeb vajadust pakkuda programmeerimise iseseisvaks õppeks toetavat materjali, mis hõlbustaks koodikirjutamise õpetamist ja õppimist nii haridusasutustes kui ka laiemalt. 2011. aastal New Yorgis loodud iduettevõtte Codecademy õpikeskkonna abil on kodulehtede ja rakenduste tegemise õppimine lihtsam kui kunagi varem ning selleks ei pea olema varasemaid eelteadmisi. Codecademy on loonud veebipõhised kursused kuue programmeerimiskeele õppimiseks: Python, PHP, jQuery, JavaScript, Ruby ja HTML/CSS. HITSA rahastusel on nüüdsest eesti keeles võimalik õppida HTMLi/CSSi ja JavaScripti programmeerimiskeeli. „Meile on oluline, et programmeerimisõpe oleks kättesaadav võimalikult laiale ringile huvilistele. Tänu Codecademy kahe kursuse tõlkimisele on programmeerimise õpe nüüd lihtsam ja laiemalt kättesaadav. Järgmisena kavatseme ära tõlkida jQuery programmeerimiskeele kursuse,” märkis HITSA juhatuse liige Ene Koitla. Kursuseid on võimalik läbida, alustades lihtsamatest ja lõpetades raskemate ülesannetega. Õpetajad saavad kasutada tõlgitud kursuseid üldhariduskoolide õppeprotsessis kui vahendeid programmeerimiskeelte iseseisvaks õppimiseks. Codecademy keskkonnal on miljoneid kasutajaid. Oma programmeerimisoskust saab arendada kodulehel www.progetiiger.ee.

TelleT – rakendus, mis hoolib su tervisest Android-seadmetele on nüüd kätte saadav tasuta mobiilne rakendus TelleT, mis aitab kasutajal teada saada, millised esimese ringi uuringud on just talle vajalikud. „Kuna infot terviseuuringute kohta on palju, siis selles valdkonnas orienteeruda on järjest raskem. Lisaks pole just tavaline, et perearstid sellise pühendumisega patsientide eest hoolitseda jõuaks. Nii tekkiski idee rühma perearstide ja eriarstidega maha istuda ning selline rakendus luua,” ütleb TelleTi idee autor Teele Teder. Analüüsides kasutaja andmeid, annab TelleT teada, millised on need meditsiinilised uuringud (sisaldab ka sõeluuringuid), milles just tema peaks osalema. Selleks et meditsiinimaailmas oleks mugavam orienteeruda, tutvustab TelleT lähemalt, miks neid uuringuid üldse vaja on, kuidas registreerida, mida ette valmistamiseks teha ja mis toimuma hakkab – kõike seda sõbralikus ja arusaadavas keeles. Selleks et kasutaja hiljem ka oma tulemusi mäletaks, võib need enda sõnadega rakendusse kirja panna. Nii saab oma tervisest tervikpildi. TelleTi abiga ei tule ka uuringute sageduste pärast enam pead vaevata – rakendus tuletab meelde, millal peab taas kolesterooli mõõtma või näiteks rindkereröntgenile suunduma.

Uue rippluku ilmastikukindluse panid esitlusel proovile Ahhaa-keskuse füüsikud, kes katsetasid seda jäätumisel, merevees, põletavas päikesekuumuses ja liivatormis. „Väga põnev oli,” rääkisid Tartu Ülikooli loodusteaduste tudengid Alice ja Elyne Aaviksoo, kes ei ole Eestis varem lukkude vastupidavust testinud. Suurimaks väljakutseks oli füüsikute hinnangul korrosioonitest, kus lukk jäeti roostetamise testimiseks nädalaks mereveelahusesse seisma – lukk avanes veatult ka pärast.

LG nimetati Mobile World Congressil kõige uuendusmeelsemaks ettevõtteks Tehnoloogiaettevõte LG Electronics pälvis Barcelonas toimunud Mobile World Congressi tehnoloogiamessil GSMA mobiilioperaatorite ühenduse poolt aasta uuendusmeelseima seadmete tootja tiitli. Ülemaailmset konkurssi Global Mobile Award toetab GSMA auhinnakomitee, mida esindavad mobiilispetsialistid ja -analüütikud. Tegu on kõige prestiižsema ja väärikama auhinnaga mobiilitööstuses. Sel aastal tutvustas LG MWC-l kaheksat uut nutitelefoni mudelit, sealhulgas G Pro 2, G Flex, G2 mini, F Series ja L Series III. Ettevõtte 1261 m2 messiboks oli jagatud kolme tsooni: Knock and Create, Knock and Play ja Knock and Connect, kus tööstuse liidritel oli võimalus proovida uusi UX-seadeid LG mobiilseadmetel. Uute seadmete hulka kuulus ka LG ikooniline ja unikaalne Knock Code.

EE TEHNIKA Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus. Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Kuna meditsiinimaailm muutub pidevalt, hoiab TelleTi meeskond toimuval näppu pulsil ning kõikidest muudatustest antakse märku rakenduse värskendusega.

Rohkem infot: www.tellet.ee ja www.facebook.com/thetellet

Reklaam: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, 680 4521 Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Uus & huvitav

Samsung Gear Fit Samsung laiendas valdkonna juhtivat, kantavate seadmete sarja Samsung Gear Fitiga. Uus seade hõlmab endas stiili, vormisolekut ja mugavust, et pakkuda aktiivsele mobiilikasutajale tipptasemel ühenduvust. Samsung esitles Samsung Gear Fiti, valdkonna esimest kumerat Super AMOLEDi ekraaniga kantavat seadet, mis on mõeldud aktiivsele tarbijale. Gear Fit pakub Samsung Geari tehnoloogia enneolematut mugavust koos kõige laiaulatuslikumate saadaval olevate treeninguvahenditega. Nii eraldi kui ka koos teiste seadmetega kasutamisel sunnib Samsung Gear Fit inimesi vastutama oma isikliku ja aktiivse elu eest, olles samal ajal ühendatud, et mitte midagi maha magada.

Gallery OLED TV Eestis müügil Nüüd on Baltikumi suurimatest tehnikakauplustest võimalik osta sügisel maailma suurimal koduelektroonikamessil „IFA 2013” esitletud LG telerit Gallery OLED TV (mudel 55EA8800). Teler on varustatud Canvas Speakeriga, mis on paigutatud pildiraami meenutava teleriraami sisse. Omapärase disaini ja kvaliteetse heliga Gallery OLED TV on esimene 55tolline teler, mida saab paigaldada seinale ning reguleerida soovitud vaatamisnurga järgi. Gallery OLED on varustatud LG patenteeritud WRGB tehnoloogiaga, mis pakub ühes valge alampiksliga selget ning hea kontrastsusega pildikvaliteeti. 3D- ja Smart-TV valikutega teleril on ka pult Magic Remote ning funktsioon SmartShare. Ekraani ümbritseb unikaalse disainiga raam, millesse on paigutatud 2.2 Canvas Speakeri kõlarid. Gallery Mode’i funktsiooni abil saavad kasutajad telerist vaadata ka kõrge resolutsiooniga digitaalmaale sellistelt kunstnikelt nagu Vincent van Gogh ja Paul Gauguin või nautida slaidiesitlust oma lemmikpiltidest.

Ülimalt tänapäevane treeningulahendus Samsung Gear Fit on kavandatud mugavalt järgima tarbija randmejoont, pakkudes samal ajal elavat Super AMOLEDi ekraani. See on midagi palju enamat igapäevasest, käe ümber kantavast treeningujälgimisseadmest: Gear Fit hoiab ringiliikuvaid tarbijaid kursis Galaxy nutitelefoni märguannete (saabuvad kõned, e-kirjad, SMSid ja meeldetuletused) ning S-planneri ja kolmandate poolte rakenduste teavitustega, et inimesed saaksid pidevalt ühenduses olla. Vahetatavad rihmad (värvitoonid must, oranž ja Mocha Grey) võimaldavad väljendada oma kordumatut stiili ning muuta Gear Fiti välimust, et kohandada enda varustust või meeleolu iga liiki tegevusega. Gear Fit jõuab Baltikumis müügile aprillis ning selle orienteerivaks hinnaks on 200 eurot. Ekraan: 1,84” Curved Super AMOLED (432 x 128) Lisaomadused: sammulugeja, treening, pulsinäit, unerežiim, stopper, taimer, märguanded (SMS, kõne, e-post, rakendused), päevakava, nutiühendus (SmartRelay), meediakontroller, vahetatav rihm IP67 – tolmu- ja veekindel Ühenduvus: Bluetooth® v4.0 LE Andurid ja mõõdikud: kiirendusemõõtja, güroskoop, pulsiandur Mõõtmed: 23,4 x 57,4 x 11,95 mm; 27 g Aku: standardne 210 mAh aku, tüüpilise kasutuse puhul 3–4 päeva, vähese kasutuse puhul kuni 5 päeva

Nokia Lumia 1320 Eestis on müügil soodsaima hinnaga suureekraaniline Nokia Lumia 1320. Nutitelefonil on 4G funktsionaalsus ja suuremõõtmeline praktiline peeneraldusekraan – 6”, diagonaal 15,24 cm. Uus Lumia sobib hästi noortele, kelle jaoks on tähtsad just suurt ekraani nõudvad rakendused (Instagram, Facebook), mängud, videod, veeb ning fotod. Rakendustega Nokia Camera, Nokia Story teller ja ainult Nokia telefonidele mõeldud fototöötlusriistadega (Cinemagraph ja Creative Studio) saad oma hetked suurepärasteks lugudeks põimida. Nokia Lumia 1320 on hea hinna ja kvaliteedi suhtega äriklassi nutitelefon, kuhu on eelinstallitud Microsoft Office ja rakendused Microsoft Exchange, Office 365 ja Lync. Uus Lumia 1320 ühendab endas sisuliselt tahvelarvuti ja telefoni. Operatsioonisüsteemina kasutab seade uusimat tarkvara Windows Phone 8 Black. Rohkem tehnilist infot: www.nokia.com/ ee-et/telefonid/telefon/lumia1320/andmed

HTC One pälvis Mobile World Congressil parima nutitelefoni auhinna HTC 2013. aasta lipulaev HTC One pälvis maineka auhinna Global Mobile Award for Best Smartphone, mis kindlustab ettevõtte juhtivat positsiooni innovatsioonis ja disainis. Auhind, mille hääletusel osaleb üle 175 sõltumatu eksperdi, tunnustab nutitelefoni, mida hindajad peavad valdkonnas vaieldamatult parimaks. HTC One on alates selle lansseerimisest aasta tagasi veebruaris püsinud valdkonna esiliinidel ning seadnud uusi standardeid selliste innovatsioonidega nagu HTC BlinkFeed, HTC BoomSound, UltraPixeli kaamera ja Zero-Gapi alumiiniumist kere. HTC One on varasemalt võitnud 2013. aasta MWC-lt auhinna Global Mobile Award for Best New Mobile Handset, Device or Tablet.

6” ekraan, ülipuutetundlik, ka päikesevalguses hästi nähtav peeneraldusekraan resolutsiooniga 720 p, 4G LTE-ühenduvus 5 megapiksline kaamera, LED-välklamp 21 h kõneaeg (3G) 98 h muusika taasesituse maksimaalne kestus Ülipuutetundliku ekraani tehnoloogia SIM-kaardi tüüp: mikro-SIM Massmälu: 8 GB Navigeerimisfunktsioonid ja -teenused: HERE Maps, HERE Drive Nokia Lumia 1320 orienteeriv hind: 300 eurot

AUTO

SINU DIGIPOOD

Innovaatiline tahvelarvuti! Yoga Tablet 10 on uus ja võimas innovaatiline tahvelarvuti Lenovolt. Seadme teeb eriliseks ergonoomiline ja reguleeritav tugijalg, see tagab tahvelarvuti parima kasutuskogemuse nii käes hoides, kui ka tasapinnal seisvas ja kaldasendis kasutades. Yoga Tablet 10 südameks on võimas neljatuumaline protsessor, protsessor, mis tagab alati sujuva töö. Lisaks eelpool toodule eristub Yoga Tablet teistest tahvelarvutitest eriti võimsa aku poolest, mis pakub üheainsa laadimisega tööiga koguni kuni 18 tunniks, olles sellega 2 korda võimsam kui enamus teised tahvelarvutid.

Seisev asend

AKU TÖÖAEG KUNI

TUNDI

Kampaania kestab 04.03.2014 - 31.03.2014. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

Hoidev asend

Kaldasend

249.kuumakse alates 60 kuud

7.05€

• ekraani resolutsioon 1280 x 800 pikslit • Bluetooth 4.0 • WiFi, GPS, MicroSD • 2 kaamerat, 5 MP ja 1,6 MP

3G mudel hinnaga 299.-

vaata lisaks: klick.ee/yogatablet 5

10.1" puuteekraan kaal

Protsessor

1,2GHz

Quad-Core

Mälu

16GB

aku tööaeg Android

605g 18:00 4.2.

IPS

GPS

Mercedes-Benz

AUTO

Mercedes-Benz esitles sel kuul Genfi autonäitusel Apple’i CarPlay-nimelist rakendust, mis integreerib iPhone’i nutitelefoni auto info- ja meelelahutus süsteemiga. Juhtimine toimub nii puutetundlikult ekraanilt kui ka häälkäskluste vahendusel.

Autode infotehnoloogia hakkab kiviajast väljuma Apple’i ja Google’i abiga hakkavad nutiseadmed lõpuks normaalselt ühilduma ka autode infotehnoloogiaga ning kiire 4G internetiühenduse ja äpinduse olemasolu muutub autoostjate valikus üha määravamaks.

free, jälgida mälukaardilt navigat siooniinfot ning kuulata AUX- või USB-juhtme abil nutitelefoni ja MP3mängijasse salvestatud muusikat. Viimased kolm-neli aastat on juba olnud võimalik suunata muusi ka nutiseadmest auto kõlaritesse ka Bluetooth-ühenduse kaudu ning jäl gida ekraanilt tagurduskaamera pil ti. Eriti kõva sõna oli see, kui paku ti häälkäskluse võimalust, mis reaal elus tähendas, et käsklusi võis suu sõnaliselt küll anda, kuid sõiduk tõl gendas neid nii, nagu ise heaks ar vas. Samal ajal pakkus kümme kor da odavam nutitelefon kümme kor da rohkem võimalusi.

jal, mil telefonid ja tahvelarvu tid on viimasel seitsmel aastal teinud läbi revolutsioonilise aren gu ning toonud meelelahutuse ja tööarvuti väikesesse nutiseadmes se püksitaskus, elab autode infoteh noloogia endiselt kiviajas, heal juhul esimese Maci arvuti tasemel. Seetõt tu on üsna absurdne, et 100 000 eu rot maksvale sõidukile pakuti veel hiljuti umbes 5000 euro eest meele lahutus- ja infosüsteemi, mis võimal das kuulata üksnes raadiot, heal ju hul vaadata mõnd digi-TV kanalit ja DVD-plaati, helistada läbi hands

Autotootjad ei saa ise hakkama

Sisuliselt on loodud võimalus äppide tulekuks autosse. Esimestena on jõudnud masinate infoekraanile Facebook, TripAdvisor ja sajad internetiraadio kanalid.

Autotööstuse probleem on olnud see, et iga tootja pakub kõikidele oma mu delitele koostöös mõne infotehnoloo 6

gia riistvara valmistajaga standardset info- ja meelelahutuslahendust, mis juba esitlemise hetkel on moraalselt vananenud. Seda arendatakse sama kaua kui uut mudelit ehk 5–7 aas tat ning selle elueaks on autotoot ja arvestanud teist samapalju. Nuti telefon aga areneb iga aasta seitsme penikoorma-suuruste sammudega. Nõnda mõjubki autode infotehno loogia uute nutiseadmete kõrval nagu Moskvitš Mercedese kõrval. Mõningane murrang hakkas toi muma paar aastat tagasi, kui Apple, Google ja veidi ka Microsoft nägid uut teenimisvõimalust sõidukite info tehnoloogia arengusse panustamisel. Samal ajal mõistsid ka autotootjad, kelle üheks kasvavaks probleemiks sai noorte kaduv auto omamise huvi (kasvavale põlvkonnale on tähtsam olla interneti kaudu pidevalt suhtlu ses kui kummardada hobujõude), et

Android ja iOS autosse Genfi autonäituse peamine uudis tuli aga Apple’ilt, kes esitles Car

Play-nimelist lahendust, mis integ reerib nutitelefoni auto meelelahu tussüsteemiga uuel tasemel. Puute tundlikul ekraanil saab äppe juhtida nagu iPhone’is ning Siri häälkäsklus te abil vastata kõnedele, saata teksti sõnumeid või mängida helisalvestisi käsi roolilt võtmata. Apple’i kaardi rakendus kuvab teejuhised sõidu ki ekraanile ning populaarne muu sikateenus Spotify on autos puute vajutuse kaugusel. Kuigi CarPlay viib iPhone’i või malused osaliselt infoekraanilt juhi tavaks, on see esialgu siiski naeru väärselt algeline, sest selle toimi miseks tuleb telefon ühendada sõi dukiga juhtme abil. Rakendust toe tavad üksnes Lightning-p esaga telefonid (iPhone 5, iPhone 5s, iPhone 5c). CarPlay muutub tõsiseltvõetavaks alles siis, kui rakendus ühildub auto ga Bluetooth’i kaudu. (Näiteks BMW pakub juba praegu oma uutel mude litel Apple CarPlayga analoogseid või malusi, ilma et juht peaks telefoni tas kust välja võtma). Apple on siiski lu banud, et juhe asendatakse siniham baga lähitulevikus.

Sel aastal jõuab CarPlay la hendus Volvo, Mercedese, Ferra ri, Hyundai ja Honda uutesse mu delitesse ning aasta-kahe pärast ka Nissani, Peugeot’, Kia, Mitsubishi, Opeli, Jaguari, Land Roveri, BMW, Suzuki, Subaru, Toyota ja Chevrolet’ sõidukitesse. Apple’i lahenduse plaa nib võtta kasutusele ka Ford. Suuremad autotootjad, eesotsas Volkswageni kontsern, teevad And roidi integreerimiseks paralleelselt koostööd Google’iga – enamik maa ilmas müüdavatest nutitelefonidest kasutavad teatavasti just Androi di operatsioonisüsteemi. Esimesed ühistöö viljad jõuavad turule veel sel aastal. Kokkuvõttes võib ennustada, et lähiaastatel kujunevad võrguteenu sed ja autoäpid sama standardseks lisavarustuseks nagu konditsioneer ja nahkistmed. Autotootjad prog noosivad, et juba nelja aasta pärast kasutab kiiret 4G internetiühendust 16 miljonit sõidukit maailmas.

Renault tegi oma auto infosüsteemi rakenduste jaoks äpipoe R-Link. Uute Volvode infoekraanid hakkavad välja nägema sellised, kus on ühendatud kliimaseadme juhtimine ja Apple CarPlay.

Raivo Murde

Auto pardakaamera

DrivePro 200

Väga detailne täis-HD 1080P salvestamine @ 30 fps Selge 2,4tolline LCD-ekraan 160kraadine ﬁlmimisnurk F/2.0 valgustundlikkus Komplektis kaasas 16 GB mälukaart Sisse ehitatud mikrofon Sisse ehitatud kõlar Kaks aastat garantiid Lae videod otse enda nutiseadmesse, kasutades spetsiaalset rakendust, mis ühildub wiﬁ kaudu.

Teiste pakkumistega tutvu:

www.rackler.ee 7

tel 5682 8350

Volvo

kiire internetiühenduse ja äpinduseta ei lähe sõidukid varsti enam kaubaks. Nõnda on mitmed autofirmad avanud viimase paari aasta jook sul oma rakenduspoe, nt Renault R-Linki või siis BMW Connected Drive’i. Analoogseid arendusi on ka Opelil ja Mazdal ning paljudel teis telgi suurtootjatel. Sisuliselt on loo dud võimalus äppide tulekuks autos se. Esimestena on jõudnud masinate infoekraanile Facebook, TripAdvisor ja sajad internetiraadio kanalid. Autotootjatest on seni olnud kõi ge eesrindlikum Ford, kes koostöös Microsoftiga on sõidukeid nutika maks teinud juba mitu aastat. Nen de süsteemi täiustatud versiooni Sync 2 (esimesel lahendusel ilmnes mitmeid tõrkeid) esitles Ford kuu al guses Genfi autonäitusel ja seda ha katakse esimest korda pakkuma uuel Focusel ka Euroopa turul. Muu hul gas võimaldab Sync 2 juhtida hääl käsklustega kliimaseadet ja otsida lähedal asuvaid restorane.

Renault

AUTO

AUTOKAAMERAD

PAHAVARA

Pahandused pahavaraga Pahavara (malware – ‘mitmesugust kurja tegev tarkvara’) esineb mitmetes vormides: viirused, ussid, Trooja hobused jne.

ui algselt häkkerite katsetustel valla pääsenud (Morrisoni esi mene uss) või lihtsalt-keeran-käkki- kahjurtarkvara püüdis oma tegevu sega silma torgata (laulis laulukesi, pühkis ekraanil tähti kokku ja lange tas neid nagu puulehti, jooksutas kin ni arvutivõrke), siis nüüdisaja paha vara püüab jääda võimalikult silma torkamatuks. Miks? Sest siin liigub kriminaalne raha. Kui omal ajal juhtis illegaalset ärimaailma suur triumvi raat – relva-, narko- ja pornoäri –, siis tasakesi enda positsioone kindlusta des tõukas arvutikuritegevus endised hiiud troonilt, jäädes praegu veel veidi alla vaid relvakaubandusele.

galdatud, on ohu allikaks ka sellise le kasutajale, kes ainult ajalehte loeb ja mõnda mängu mängib. Kui küber pätil on plaan kusagile sisse murda või mõne ohvri pangakonto tühjen

tud masinat koos tuhandete samasu gustega võidakse DDoS-rünnakutes kasutada ka kõige „ohutumal” kujul. Üheks viimasel ajal levima ha kanud pahavara vormiks on nn loc

Arvuti, kuhu on „käomuna” sisse paigaldatud, on ohu allikaks ka sellisele kasutajale, kes ainult ajalehte loeb ja mõnda mängu mängib.

dada, teeks seda oma arvutist vaid ülimalt loll. Nüüd ronib ta teie masi nasse ja kustutab kõik jäljed, et keegi sinna sisse on tulnud. Kui hiljem sei savad Mehed Mustas teie ukse taga süüdistusega suures pangaröövis, mõne riigiasutuse arvutivõrku sisse murdmises või lasteporno omami ses, siis tõestage, et te pole kaamel ja vatti ei söö. Teie zombiks muude

„Käomuna” sinu masinas Paljud kasutajad aga suhtuvad oh tudesse väga kergemeelselt: „Ah, mul pole sealt miskit virutada”, „Ma nagunii pangas ei käi” jne. Kuid ar vuti, kuhu on „käomuna” sisse pai 9

ker, mis krüpteerib kasutaja isikli kud andmed (dokumendid, pildid jm) ning nõuab siis ohvrilt rahasum mat, saatmaks lahtilukustuse võtit. Kusjuures selle saatmine pole mil legagi garanteeritud. Raha teenitak se ka spämmiviiruse paigaldamise ga ning teie arvuti kukub tuhandete meilide kaupa mõttetut rämpsposti laiali saatma.

PAHAVARA

Mida selles õuduste ilmas siis ette võtta? Esiteks tuleb paigaldada korra lik pahavaratõrje programm (Kas persky, BitDefender, McAfee, Avi ra, AVG, ESET Nod32 vm). Soovi tan osta tasulise nn Pro-versiooni, sest tasuta jagatavad ei tee oma tööd just kõige efektiivsemalt. Täisver sioonid pakuvad ka paljut mugavat lisa, näiteks ohutu surfamise brau serit, nn liivakaste, kui on just taht mine mõnd kahtlast tarkvara uurida, ja vanemakontrolli mooduleid (just need kõikse nooremad võsukesed on varmad „tasuta asjadega” pahandusi masinasse tooma). Firma Meneloni (www.antivii rus.ee) esindatava Kaspersky Labi valikust on kodukasutajale pari maks variandiks Kaspersky Internet Security (KIS), mida ma ka ise juba aastaid kasutan ja mille töökindlu ses veendunud olen. Seda saab osta karbitootena või elektroonilise lit

teie töölaua igasugu vilkuvate rek laamidega ikoone täis, vahetab ära otsingumootorid ja lisab kõikide le brauseritele lolle tööriistaribasid. Tuntumad nimed siin vallas on ASK Toolbar, Babylon, Delta Search and Toolbar jne. Paljud tuttavad on ol nud mures: neil ju ON ostetud anti viirus, kuidas siis mingisugused ASKid arvuti anastada saavad? Siin peab seletama viiruse loomust – ta levitab end ise ja kahjustab kasuta jat. Algselt kustutasidki antiviirused ka reklaamvara, kuid viimaste toot jad läksid sellega kohtusse ja saavu tasid võidu, viidates reklaamijatele telekanalites, kes filmide ja saade te vahele oma klippe topivad. Vaba äri ju, ja „kasutaja on oma digitaalse nõusoleku” andnud. Reklaamvara leviku allikaks on igasugu „tasuta” asjad, mida netist leiame: koodekid, pleierid, „põnevad tööriistad”, mängud jne. Aga me ju teame, et tasuta lõunaid pole – kus

sentsiga kuni viie arvuti jaoks. Järg misel aastal tuleb soetada litsentsi pikendus, mis on aga juba palju oda vam, näiteks kolmele arvutile mak sab 48 eurot ehk 16 eurot arvuti koh ta aastas – see teeb vaid veidi üle euro kuus.

Enne mõtle, siis klõpsa Teiseks tuleb end harida ohtude osas ja käituda teadlikult. Nagu pal jud spetsialistid ütlevad, on suu rim probleem just selles tihendis, mis asub monitori ja tooli seljatoe vahel. Kui teie tuttav (eestlane ja Eestimaalt) saadab mingeid linke või faile koos ingliskeelsete lisadega „Look the best funniest porn”, siis enne neile usinasti klõpsamist kü sige, kas ikka tuttav selle saatis, ja kui, siis miks. Sageli võib see tuttav olla ohver, kes enese teadmata siga dusi teeb. Üheks pahavara eriliigiks on reklaamvara (adware), mis loobib 10

kilt peavad ka tasuta vara loojad oma raha teenima ja seda teevad nad varjatult sodivara lisades. Kui kasutaja installib uut koodekpakki (jah, Sharky, näitan näpuga) ning valib fast- või easy- vm kerge ins tallimeetodi, ongi tal jama masinas. Kui valime näiteks expert’i või cus tom’i, leiame, et ainus „eksperdiasi” on keelata reklaamvara paigaldus. Sodivaradest lahtisaamine on omajagu kunst – deinstallime, kee lame brauseris ja… pärast masi na restarti on kõik tagasi. Nad pei davad end registrisse ja kontrolli vad, kas nad ikka on olemas, ja kui ei, naasevad naks. Väga heaks va hendiks on siin tasuta, pisike ja kiire Junkware Removal Tool (JRT.exe), mis ei nõua installi, kuid võib mõne aktiivse pahavara korral tahta vahe pealset taaskäivitust. Veiko Tamm

ONEDRIVE

Microsoft tõi turule tasuta pilveteenuse OneDrive Microsoft tuli välja ülemaailmselt tasuta personaalse pilveteenusega OneDrive. Varasemalt tuntud kui SkyDrive, pakub OneDrive kohta fotode, videote, dokumentide ja muude failide hoiustamiseks ning ühiskasutamiseks kõikjal ja mis tahes seadmes.

us OneDrive teeb näiteks video varundamise, vaatamise ja ja gamise sama lihtsaks kui ühe pildi oma. Samuti on saadaval uuenda tud rakendused Windowsi telefoni le, iOS-ile, Androidile ja Xboxile. Microsofti hiljutise, USAs korral datud online-uuringu kohaselt ei hoia vähemalt 77% pilveteenustega tut tavatest nutiseadmete kasutajatest oma seadme andmete ja failide taga vara kuskil mujal kui seadmes endas. Seejuures 69% pigem kaotaksid nuti seadme kui selle sisu. OneDrive’iga

„Kaasame OneDrive’i igasse Microsofti uude seadmesse, alates Xboxist kuni Windowsi telefonideni ning Windows 8.1-st kuni Office’ini välja. Samuti tagame, et OneDrive oleks ligipääsetav veebist ja ka teistelt platvormidelt, nagu iOS ja Android.” Chris Jones, OSi teenuste asepresident Microsoftis

ei pea selliste otsuste vahel valima, sest teenus pakub kõigile kasutaja tele 7 GB andmemahtu tasuta. See on võrreldav 7000+ fotofailiga. Soo vi korral saab andmemahtu suuren dada 50 GB, 100 GB või 200 GB-ni. OneDrive’i kaudu on lihtne tagada ligipääs oma fotodele, videotele ja do kumentidele igalt nutiseadmelt. „Oma telefoni, tahvelarvutit või mõnd muud nutiseadet kasutades soovivad kõik, et nende lemmikpildid ja -dokumen did oleksid käeulatuses. Keegi ei taha näha vaeva nende otsimisega,” ütles Chris Jones, OSi teenuste asepresi dent Microsoftis. „Sellest lähtusime ka OneDrive’i puhul. Kaasame One Drive’i igasse Microsofti uude sead messe, alates Xboxist kuni Window si telefonideni ning Windows 8.1-st kuni Office’ini välja. Samuti tagame, et OneDrive oleks ligipääsetav veebist ja ka teistelt platvormidelt, nagu iOS ja Android,” lisas Jones.

Uus OneDrive pakub automaat set piltide varundamist Androidi seadmetel, muutes Androidi kasuta jal enda piltide kättesaamise ka teis telt nutiseadmetelt senisest veelgi liht samaks. OneDrive’i failid on ligipää setavad peaaegu kõikidelt seadme telt, sealhulgas PC-lt, tahvelarvutilt, Macilt, Windows Phone’ilt, iPhone’ilt, Androidilt ja teistelt seadmetelt. Järgnevate kuude jooksul on korraga näha nii SkyDrive’i kui ka OneDrive’i ja üleminekuajal on kõi gil juurdepääs oma failidele mõle ma kaudu. Seniste SkyDrive’i kasu tajate andmed ja failid on nüüd One Drive’is. Lisaks võivad oma sõpru lii tuma kutsujad saada kuni 5 GB vaba ruumi (500 MB sõbra kohta), kui sõ ber OneDrive’i kutse vastu võtab. Kasutaja võib saada 3 GB lisamälu ka siis, kui tarvitab kaamera taga varaliidet. Rohkem infot OneDrive’i kohta aadressilt onedrive.com.

Uus 2014 Dodge Durango Suur, luksuslik, ökonoomne, kvaliteetne, silmapaistev Autol on: nelikvedu, seitse istekohta, kaheksa käiku, rikkalik varustus ja kvaliteetsed materjalid. Täisvarustuses auto V6 Citadel võtmed-kätte-hinnaga Hind alates

39 500 € (koos km)

49 800 € (koos km) Täisvarustuse nimekirjast leiab muu hulgas:

• • • • •

adaptiivse püsikiiruse hoidja koos pimeda nurga anduritega, ventileeritavad esiistmed rooli soojenduse puutetundliku ekraaniga multimeediakeskuse koos navigatsiooniseadmega võtmeta sisenemise ja käivituse, distantskäivituse jpm.

Tule proovisõidule! Sõpruse pst. 27, Tallinn, Tel. 699 9229, www.ameerikaauto.ee 11

4K astub arvutisse Kui 4K ehk UltraHD (UHD) on mitmel viimasel tehnoloogiamessil olnud Suureks Haibiks telerite seas, siis arvutimonitoride vallas oli ta senini esindatud tagasihoidlikult.

ah, Asus üllitas oma 32” ekraa ni juba eelmise aasta lõpu poo le, ent oma rohkem kui 3000eurose hinnaga oli ta kättesaadav vaid üksi kutele friikidele. Lisagem ka asjaolu, et Asus ei suutnud seda ülilahutust (3840 x 2160 ehk neli tavalist täisHD 1920 x 1080) edastada üle 30 Hz ehk 30 kaadri sekundis, mis näiteks arvutimängurile on talumatult ma dal. Nüüd tuli lavale Dell. Veebruaris saabusid esimesed kaks pääsukest ka Eesti turule: 32” ekraaniga UltraSharp UP3214Q, mida Arvutitark pakub 1785 euro eest, ning väga soodsa hinnaga 24” UltraSharp UP2414Q – vaid 899 eurot. Millalgi esimeses kvartalis peaks tulema ka 28” monitor odavaima TN-panee liga, ent täpsed andmed veel puu duvad. Hinda iseloomustavat sõna „vaid” peame vaatama ikka konteks tis monitori pakutavaga – 24” ekraa ni kohta on seda oi kui palju, kuid 4K jaoks praegu veel vähe. Seda monitori sai ka pikemalt testitud ja tulemustest tahaks veidi lähemalt rääkida. Väliselt eht-dellilikult soliidne riistapuu toetab igat ergonoomilist

trikki: ekraan on ette-taha kallutatav, ümber telje pööratav, kõrgus üles- alla muudetav (13 cm) ning ekraan püstasendisse keeratav (nn Pivot). Ka liidestega on seade korralikult varus tatud (kuigi enam me 4K-d mitte läbi lasta suutvaid DVI- ja VGA-liideseid ei leia): HDMI 1.4 ja DisplayPort 1.2a (nii tavalises kui ka Mini-DP varian dis), 6-in-1 meediakaardilugeja ning neljakanaline USB 3.0 HUB. Kaasa on Dell pannud nii HDMI kui ka DPto-Mini-DP kaablid, kusjuures silmas tuleb pidada, et HDMI 1.4 ei suuda 4K lahutust läbi lasta üle 30 Hz – ainult DisplayPort 1.2a suudab seda teha ka 60 Hz juures. Mis teeb selle 24” monitori nii kalliks? Peale 4K on ta ka profi paneel. Täpset tootjat ja mudelit Dell ei teata, kuid mainib, et tegu on LED-taustavalgustusega IPS-maat riksiga. Ja selle parameetrid ongi ipsilikud: vaatenurgad 178 kraadi nii horisontaal- kui ka vertikaalsuu nas, 8 ms reaktsiooniaeg ja 1000 : 1 kontrastsus. Dünaamilise kontrast suse numbriks tuuakse kaks miljonit ühele, kuid see on rohkem LED-val gustust hindav müügiahvatlus kui tõsiselt võetav tehniline parameeter. Värvitöötlus on monitoril 30b itine (10 bitti RGB iga kanali kohta) ehk siis suutlikkus manada esile 1,07 miljardit värvitooni ning värvigamutiks (värviruumiks) 100% sRGB ja 99% Adobe RGB. Maksi maalne luminants (ehk ekraani ere dus) on 360 nitti (cd/m²), mida on rohkemgi kui profitööks vaja ja mis tagab terava pildi ka erksas valguses. Värvitemperatuur on regulee ritav 5000–10 000 K ja tavasea des erineb see ideaalsest 6500 K-st väga vähe. Monitor lubab ka raud

Dell UltraSharp PremierColor UP2414Q Ekraani suurus: Ekraani maatriks: Ekraani lahutus: Kontrastsus: Värvid: Reaktsiooniaeg: Luminants: Vaatenurgad: Piksli suurus: Liidesed: Lisad: Energiatarve: Garantiiaeg: Mõõtmed ja kaal: Hind ja müüja:

23,8” LED IPS 3840 x 2160 (185 ppi) 1000 : 1 (staatiline), 2 000 000 : 1 (dünaamiline) 1,07 miljardit (10 bit ehk 8 bit/kanal + AFRC) 8 ms (G2G) 350 cd/m2 178° H / 178° V 0,137 mm HDMI, Mini DP 1.2a, DP 1.2a, 6-in-1 Media Card Reader 4-port USB 3.0 HUB, Kensington, VESA 100 x 100 mm 120 W (max) / 90 W (typ) / 1,2 W (väljalülitatuna) 3 aastat 569 x 371 / 502 x 192 mm; 4,8 kg (jalata) 899 ¤; Arvutitark

varalist kalibreerimist ning on teha ses eelkalibreeritud värvierinevuste ga DeltaE alla 2 (enamiku testijate reaalsed mõõtmised annavad tule museks isegi alla 1, mida leiab ainult veel kordi kallimate superprofimoni toride juurest). Nendest andmetest tulene valt on tegu ideaalse tööriistaga fotograafidele, profigraafikutele ja CADi/CAMi/3D proffidele. Arves tades digikaamerate aina suurene vaid parameetreid, lubab 4K maksi maalselt originaalilähedast pildihal dust: 4K megapikslite arv on 8,3 (se nised 2560 x 1600 ja 1920 x 1080 täis-HD-d pakkusid vastavalt vaid 4 ja 2 megapikslit). Kaks meie profi fotograafi, kes testimise ajal kasutasid võimalust kohale tulla ja oma silmaga asi üle vaadata, nentisid, et nüüd on teada, millist kingitust nad ootavad. Kuna enamik nüüdisaja arvuti mängudest toetab samuti 4K lahu tust, on olemas teinegi sihtrühm. Esimest korda monitorilahutuste ajaloos võime ära unustada arvuti jõudlust raskelt koormava sakitõrje (Anti-Aliasing, FSAA jne), sest pilt on ka ilma selle paranduseta vea tult terav ja perfektne. Ainus prob leem on graafikajõudluses. Vajalik on kas ühe kalleima tippklassi (500– 700 eurot) või kahe kõrgklassi (280– 350 eurot) graafikakaardi paigaldust, et vähegi talutavat kaadrisagedust (FPS) saada. Kuid milline pildiilu! Ja milline nauding oli 4K peal virtuaal maailmades ringi joosta! See on juba peatine tulevik ja ehk järgmisel aas tal on nii monitoride kui ka graafika kaartide hinnad sedavõrd langenud, et 4K alustaks teed massidesse. Veiko Tamm

KODUTEHNIKA

MÄNGUMAAILM

„Middle-earth: Shadow of Mordor”

Uusi huvitavaid videomänge, mida lähiajal oodata Haibitud uued konsoolid Xbox One ja PlayStation 4 on nüüdseks ammu müügil, kuid mängumaailm on justkui endine.

„Wolfenstein: The New Order”

ndiselt puuduvad eksklusiiv sed tippteosed, mille nimel just neid seadmeid osta, ning tänavus test võimalikest tippteostest on üld se peaaegu kõik kindla ilmumisaja ta. (Rõõmsa erandina teame nüüd, et „Watch Dogs” saabub mai lõpus.) Teen vahelduseks ülevaate kol mest oodatud mängust, mis peak sid sel aastal ilmuma ja meile palju rõõmu pakkuma, aga mille valmista mine käib esialgu suurema meedia kärata. Kolme teost ühendab ka see, et tootjad on kõiki lubanud korraga viiele platvormile: arvutid, Xbox 360 ja One, PlayStation 3 ja 4.

kes kättemaksu vannub ja kurju sest veel laastamata Mordoris hul gub. Lugu pole Tolkieni loomingu ga tugevalt seotud, kuid ühispunkte leidub – arendajad on viidanud, et Sauroni sõrmused on juba olemas ja Talion kohtab Gollumit, kellega tal on „palju ühist”. Hetkel on infot kole vähe, aga koduleht shadowofmordor.com pa kub juba mõndagi huvitavat, muu hulgas nutiseadme äppi, mis mängu elamusele üht-teist juurde annab.

„Wolfenstein: The New Order” Futuristlikud tulistamismängud naudivad hetkel ülimat populaar sust, aga vähemalt mina tunnen, et FPS-mängude valdkonnas peaks endiselt leiduma ruumi sellisele „va nale heale” temaatikale nagu Teine maailmasõda. Sama paistavad loot vat Bethesda Softworksi esindajad, kes tellisid uuelt rootslaste stuudiolt MachineGames jätku „Wolfensteini le”. See on legendaarses sarjas juba üheksas väljalase. Varem „Riddickit” ja „The Dark nessi” luua aidanud meeste uus fir ma peab niisiis tõestama, et natsi dega madistamine on endiselt lahe. Värskeid tuuli lisab see, et aeg on muutunud: on juba 1960ndad; nat sid võitsid Teise maailmasõja ning on hetkel oma jõu tipul, meie vana tuttav sõdur Blazkowicz peab nende superrelvi kahjutuks tegema.

„Middle-earth: Shadow of Mordor”

Lühendeid PC – Windows-arvutid OS X – Mac-arvutid PS3/PS4 – PlayStation 3 ja 4 X360 – Xbox 360 One – Xbox One

Tolkieni marinaadis „Assassin’s Creed”: avatud maailmas märul rollikas raamatutest ja filmidest arm saks saanud Keskmaal; perioodil, mis jääb kuhugi „Kääbiku” ja „Sõrmuste isanda” sündmuste vahele. Kõlab ambitsioonikalt? Peabki olema. Ja see on ameeriklaste Mo nolith Productionsi jaoks võimalus tõestada, et nad pole lõplikult kesk pärasuse sohu vajunud, nagu nende viimase 5–10 aasta loomingut jäl gides vägisi tundub. (Aastate täp ne arv sõltub hindaja heatahtlikku sest.) Peategelane on Sauroni sõjar dite poolt tapetud, aga üleloomuli ke võimete saatel naasnud Talion, 14

„Alien: Isolation”

Teatava ulmetemaatika kasuta mine on sarjale ikka omane olnud, nii et ärge üllatuge, kui madistami ne toimub ka näiteks robotite vas tu. YouTube’ist leiate põnevat video materjali, nagu möödunud mais avaldatud ülevaade, kuidas „The New Order” täpselt välja näeb.

„Alien: Isolation” Ridley Scotti legendaarse õudusfilmi „Alien” (1979) põhjal pole just vähe uusi filme ja videomänge valminud, aga „Isolation” võib kujuneda selleks eriliseks maiuseks, mida sarja fän nid on tükk aega oodanud. Esiteks on huvitav, et Sega pa lus arendajaks brittide The Creative Assembly, mis on seni silma paist nud peamiselt massiivsete stratee giatega sarjast „Total War”. Teiseks pole „Isolation” järjekordne märul nagu Alieni-mängud tavaliselt, vaid esimese filmi sündmuste järel aset leidev moodne õudukas, kus Ellen Ripley tütar kosmosejaamas sala misi luusib ja ema jälgi ajab. Senine pildimaterjal jätab mulje, et kiiret märulit ja liiga moodsat lä henemist oodata ei maksa, küll aga midagi rollimängude moodsa klassi ka „System Shock” stiilis. Sellest vast piisab, et põnevusega ootama jääda. Lauri Jürisoo Forte.ee

Uus & huvitav

T K

ika 천itja

allinn