26. aprill 2012
Retroarhitektuur
Välikamin
Pitsiline ökolasteaed
Liivakarvalised rannakodud
NII VÄHE VAEVA KATUSEGA
Uus ruukkikatus.ee teeb sinu katusevaliku veelgi lihtsamaks.Kasuta disainimise tööriista ja vaata, kuidas uued katuseprofiilid sobivad sinu majale.
Külasta www.ruukkikatus.ee • •
uued profiilid Adamante, Classic C/D ja Classic Economy uus atraktiivne disainimise tööriist
Tulevikuterminal
Uus & huvitav
Kasvata endale tool!
Kunst ja kodu Talve külm hingus annab järele. Kas hakkab sulama jää ka EKA tuleviku ümbert? Sest vaadakem jalgade vahelt (vana nipp, et näha tõelist olemust): kunst ei tähenda ainult kunstniku haavatud hinge karjeid ja animaalset enesepaljas tust, KUNST on igasuguse TÖÖ HING (loe sellest järgmiselt lehe küljelt). Kodutu hing – see on kummitus, mida inimesed kar davad. Hing vajab kodu. Disainiuudistes tuhnides hakkas mulle silma, et maja/var jualuse/kodu teema on palju del hinge peal. Äkki on inimestel suures ökotuhinas hakanud tek kima vajadus kodu mõiste üm ber mõtestada? Teame, et kodu ei pea just olema maja ega kor ter, seda ei ole ka mitte ajutine kuurialune ega ka luksushotell. Pigem on kodu kehatu mõiste nagu hingki. Pakun: kodu on koht, mille ga inimene oma hinge seob. See koht olgu aga mingi immobii li sees. Koduga ollakse abielus, kindlamini kui teise inimesega, nagu statistika näitab. Millega on aga abielus kunst? Olgu, Kadrioru loss on ja Kumu on ja Kunstihoone on. Aga kasvuhoonet ei ole. Iseasi, kas see kasvuhoone peab just üle linna paistma. Anneliis Aunapuu
Möödunud nädalal Milanos jahmatas messipublikut Werner Aisslingeri kunstiteos Toolifarm (Chair Farm). Läbi kasvuhoone võis jälgida protsessi, kuidas taimevarred kasvatatakse metallvormides toolikujuliseks, et seejärel valmis „tool” juurelt maha lõigata. Taas globaalse majanduse ökohõnguline kriitika, mis on andnud üpris õõvastava tulemuse.
Kunst ja selle kodu Seda peakasti meenutavat majakest saab näha San Franciscos Hotel des Artsi seina küljes (447 Bush Street, kuni oktoobri lõpuni, kui teil sinnakanti asja peaks olema). Aga seal ei ela küll keegi muu kui isand Kunst. Jenny Chapman ja Mark Reigelman on andnud oma teosele nime Manifest Destiny. Nimi viitab 19. sajandi uskumusele, et anglo-saksi rass peab hõivama Ameerika kontinendi, et levitada demokraatiat. Nüüd lisab hüüumärk ideele küsimärgi. Siiski mõjub majake nunnult – selles põleb öö läbi hubane tuluke. Veidi üle ruutmeetrisest päikesepaneelist koguneb energia auto akusse ning automaatlüliti süütab hämaruse tulles tule.
KLAASVAHESEINAD LOODUSKIVID hinnad alates
Dixon oli Milanos helde
hinnad alates
75 €/m2
Laupäeval algas suur jagamine Milano teadus- ja tehnoloogiamuuseumis – Tom Dixon oli lubanud rahvale välja jagada 400 kokkupandavat Stamp-lampi ja Stamp-tooli minimudeleid. Stantslambi nime kannab tsingitud teraslehest stantsitud kujund, mille ostja ise lambivarjuks voldib. Tool on loodud samal põhimõttel, kuid seda kooshoidvad 86 neeti annavad sellele rämetööstusliku väljanägemise.
19 €/m2
CityFire KAMINAD AURUSAUNAD hinnad alates
121 €/kompl
hinnad alates
512 €/kompl
382 € UUDIS: võimalik osta ka JÄRELMAKSUGA
www.vaheseinad.ee www.biokaminad.ee
EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@ekspress.ee Reklaam: Olavi Värk, olavi.vark@lehed.ee, tel 669 8236
3
Kotzebue 18d, 10411 Tallinn www.mendali.ee Tel 503 4533, 641 5444
www.looduskivid.ee
EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall
www.aurusaun.ee
MUINSUS & KAITSE
Stalinistlik maja. Kortermaja tüübid ja säästev uuendamine Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 2012
Sõber või vaenlane: stalinistlik arhitektuur Tallinnas Tallinna kultuuriväärtuste amet jätkab oma käsiraamatusarja Tallinna ajaloolistest hoonetüüpidest – teretulnud lugemisvara, mis pakub infot hoonete ajaloost ning nende miljöötundlikust korrastamisest.
Huvilised, ekskursioonile! Muinsuskaitsekuu raames ja seoses raamatu väljaandmisega korraldatakse Tallinnas stalinismiainelisi ekskursioone, kus kultuuriväärtuste ameti miljööosakonna spetsialistid räägivad arhitektuurist ja kunagisest eluolust. Kohapeal saab osta ka teisi sarja raamatuid. 02.05 kl 18 Pelgurand 09.05 kl 18 Laevastiku kvartal 16.05 kl 18 Sikupilli Lisateave: http://www.tallinn.ee/est/ g6268s60241 või www.muinsuskaitse.ee (uudiste alt tuleb avada lisatud dokument muinsuskaitsekuu ürituste nimekirjaga), kus on ammendav teave ka kõigi muude muinsuskaitsekuu ürituste kohta. Kais Matteus, tel 645 7189, kais.matteus@tallinnlv.ee
Ä
sja ilmus sarja neljas raamat, kolm eelmist olid „Lenderi maja”, „Tallinna maja” ja „Funkt sionalistlik maja”. Hoolimata tagasi hoidlikust mahust, on see huviliste jaoks hindamatu lugemisvara, mis sisaldab informatsiooni, tõekspida misi ning näpunäiteid hoonete re konstrueerimiseks ja hooldamiseks. Neid hoonetüüpe tunneme kõik, raamatut lehitsedes on äratundmis rõõmu palju. Lugedes hakkate hulga täpsemalt mõistma ajastut, mil need hooned sündisid ja levisid. Ka siis ehitati hooned tihti n-ö põllu peale, laiendades ja luues uusi linnaosasid. Osa neist on siiani säilinud massiivi dena, mis annavad aimu omaaegsest linnastruktuuri tekkest, ajast, mil eestlased hakkasid massiliselt maalt linna kolima. 20. sajandi alguses oli see seotud tööstuse arenguga, teise linnastumislaine harja tekitas ilm selt vabariigi sünd ning maareformi ja mõisate lagunemisega kaasnenud tööpuudus maal. Selge on see, et need hooned, mis praegu kurvalt aguli tänavaser vis seisavad, kannavad hoopis teist sugust vaimu kui toonased, värske puidu ja värnitsa järele lõhnavad uusehitised. Pole samad ka inime sed, kes nendes elavad. Kuid põnev on ette kujutada, kuidas elu neil tä navail algusaegadel kulges – ja sel
lele aitavad raamatud väga hästi kaasa. On kohti, kus eelnimetatud ma jad seisid kuni päevani, mil kol mandik Tallinna elamispinnast hä vis. Need kvartalid hoonestati pä rast sõda juba teistsuguste projekti de järgi. Selle temaatika uurimiseks on Tallinna kultuuriväärtuste amet välja andnud uue trükise, neljanda raamatukese Tallinna miljööalade hoonetüüpe tutvustavast sarjast – „Stalinistlik maja. Kortermaja tüü bid ja säästev uuendamine”. Tutvustusest: „Mõiste „stalinist lik kortermaja” alla mahub terve galerii hooneid 1940–1955, tagasi hoidlikest puitelamutest kuni suur te kivihooneteni välja. Kuigi eriilme lised, moodustavad need tervikliku ja äratuntava kihistuse meie linna ruumis. Raamat pakub sisukat üle vaadet stalinistlike kortermajade ajaloost ja tüüpidest, võttes vaatlu se alla nii hoonete välisilme kui ka interjööri. Et nende majade väärtu se tajumine ja asjatundlik korrasta mine on oluline hoonete ja ka piir konna miljöö hoidmisel, jagab raa mat praktilisi nõuandeid maja sääst vaks uuendamiseks.” Raamatus on rohkelt fotosid ja jooniseid ning ka Tallinna kaart, mil lele on märgitud üksipulgi stalinistli 4
kud majad. Mõni asukoht näib kaar dil loogiline, mõni pakub üllatust. Enamasti on need kobaras, kvar talite kaupa, vaid mõnes kohas ük sikult ära eksinud. Südalinna ümb ruses asendasid need sõjas hävinud hooneid, kerkides sageli kohtadele, kus enne olid seisnud nn Lenderi ja Tallinna majad. Pelgulinnas ja Kop lis aga jätkati linnaehitust. Eriti markantne on Lõime tä nava kant. Võõrana sinna jalutama sattudes võib tänapäevalgi end tun da kusagil muus ajas ja kohas, iga tahes mitte Tallinnas. Koha aura on tugev. Edaspidi, kui nõukogulik hurraa optimism hakkas kiiret elujärje pa ranemist kuulutama, leiti, et maja ehituses vajatakse lühemat eksplua tatsiooniaega eeldavaid tehnoloo giaid. Sestap peetakse tänapäeval stalinistlikust arhitektuurist lugu mitte niipalju planeeringu, välis dekoori või heroilisest püstitamis ajast pärinevate mälestuste tõttu, vaid eelkõige soliidsete ehitusma terjalide ja -võtete pärast. Lihtsalt loetava ja piisavalt illust reeritud raamatu on koostanud Lee le Välja koos Tallinna kultuuriväär tuste ametiga. Nii arhiivimaterjale kui ka tänaseid linnavaateid pakkuv teos on hea tasku pista kõigil, keda arhitektuur vähegi paelub.
Uus & huvitav
Kunst on töö hing
Gaseerija reanimatsioon
Lugege hoolega pealkirja uuesti. Aeglaselt. Täpsed sõnad, mis on kirjutatud EKA ajaloolisele lipule – „Kunst on töö hing” – panevad hästi paika selle, mis on kippunud majanduse tõusudes ja mõõnades meelest minema. Kunst ei ole luksus! Kunst mitte ainult elamuskunsti mõttes, vaid kunst hästi tegemise mõttes. Hästi tehtud töö sisaldab kunsti, mõjub nagu kunst, tekitab imetlust. Inglased tähistavad hästi tehtud tööd väljendiga state-of-art ehk kunsti tasemel. Täpne. Nii nagu masin erineb inimesest tajude piiratuse poolest, erineb sisemise kunstita tehtav töö sellest, mida me vajame, st mis tõstab inimväärikust ja viib elu edasi. Just sellepärast, et kunsti on vaja igal elualal – isegi poliitikas, muide –, pole Eesti riigi jaoks ülearune üks kunstiakadeemia, sest aitab hoida midagi, mis muidu käest kipub minema. Iseasi kui suurt klaas paleed me selle majutamiseks pidada tahame. Ja kui kaua selle küsimusega peab linnakeskuse väljaehitamist pidurdama ja tudengeid väntsutama, enne kui mingi otsus rahunemist võimaldab. Vähemalt pole see teema praegu ühiskonna tähelepanu keskmest kuigi kaugel. Et kunst on eluküsimus, peavad mõistma ka riigikogulased. Et valesid otsuseid ei tehtaks. Selleks seati möödunud nädalal otse riigikogu näitusesaali üles näitus „EKA – disainiakadeemia”. Suur osa seal esitletud teoseid on valminud koostöös tootjatega, mis räägib selget keelt – (kunsti ja) disaini võimalik panus Eesti riigi majandusse on lisaväärtus, mille potentsiaali ei tohiks kindlasti raisku lasta. Me pole nii rikkad, meile pole see taskukohane. Näitus on avatud 18. maini.
Messi erinäitus „Most” esitles ka mineraalveebaari (Soda Bar), kus Ameerika disaini VIP Yves Béhar näitas, kuidas saab säästa miljoneid plastvee pudelite arvelt. Sümbolina oli viimastest koostatud „baari” laest alla rippuv võimas kandelaaber. Baariletil olid reas elegantsed, veidi kosmilised püsttahukad, nimeks SodaStream Source, mis gaseerisid kraanivett. Korduvkasutatavas pudelis lisatakse seadmes kraaniveele CO2, protsessi saab juhtida LED-tabloolt. Béharilt uue näo saanud toode oli leiutatud juba aastal 1903, nüüd on firma Soda Stream otsustanud selle taaselustada. Kampaania näeb ette veel kaht uut tippdisainerite kujundatavat köögimasinat.
Viis punast maja
Soo
usma
ailma 8/2011 test ivõ itj
ailu Vert
Laadimisaeg 22 minutit!
Akutrell BDF456RFE
• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!. • Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast. • LED töökohavalgusti. • Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm • Suurim pingutusmoment: Kõva/pehme 50/36 Nm
299€
Dixoni DIY-baar
Tootedisaini kateedris valminud elektriauto laadimispunkti mudeli kõrval avavad näitust Anu Kalm Eesti Kunstnike Liidust ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.
TM
n ken Ra
a!
m e
MonteNapoleone tänavale Milanos olid messinädalal pargitud viis punast majakest, ees Citroëni kultusmudelid erinevast ajastust. Projekti nimetus „AutoMobili” seostab autot ja mööblit. Majakestes jooksis videoprogramm tähtsamate etappidega mööblimoe ajaloost. Ilus ülevaade iSaloni viiekümnele aastale.
Möödunudnädalasel messil tekitas teravat huvi Milano teadus- ja tehnoloogiamuuseumis Tom Dixoni kureeritud näitus „Most”, mis kutsus kokku värskeid tehnoloogilisi ideid. Koostöös digivormiloome firmaga Digital Forming Studio lõi Dixon ise laineid etteastega „Co-Design Bar”. Justkui baariletil seisid reas laptop’id, kus messikülastajad said ise Dixoni virtuaalelementidest 3D-programmis lambi või kõlari kujundada, mis lubati neile realiseerituna mõne nädala pärast koju kätte toimetetada.
Kiirlaadija
22
min
Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2
5
Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee
TUBA ÕUES
Tasub teada • Välikamin peab olema vähemalt 15 m kaugusel muudest ehitustest. • Kes tahab ehitada moodsat ja polüfunktsionaalsest välikööki, peab arvestama vähemalt 10 000eurose väljaminekuga. • Kui väliköögile ikkagi katust ei ehitata, peab hooaja lõppedes kõik metallosad talveks kas kilesse või presenti pakkima. • Ka väliköögi korstnad vajavad sama tihedat puhastamist kui maja omad.
Väliköök toob tubase mugavuse õuele Trend on suunatud mugavusele: välikamina asemel on hakatud tahtma aeda väliköögikomplekse.
L
äbi terve talve rääkis Koltsi Ka minate tegevjuht Andrus Kon ga EE Kodus kodukaminate uutest trendidest, materjalidest ja värske test ohutusnõuetest. Nüüd on aeg kolida õue tuleilu nautima. Platsis on ka uued mehed. Rando Kolts on omanimelises firmas välikaminatega tegelnud kümmekond aastat ja omal alal vaieldamatu spetsialist. „Mida aeg edasi, seda vähem „puhtaid” välikaminaid meil ehi tatakse. Inimesed muutuvad aina praktilisemaks, ruum ja raha lä hevad üha rohkem hinda ning tule nautimise kõrval tahetakse ka õues õdusatest hetkedest täit võtta. Tä hendab – tavalise kamina asemel tekivad aina sagedamini aeda ter ved kompleksid, kuhu kuulub ka pliit ning suitsu- ja barbeque-ahjud. Kui väliköök-kaminale veel kah te külge tuulevari ehitada, saab sel lest omamoodi suvepikendaja. Lisa des katuse, pakub see kauneid hetki iga ilmaga.”
Kolle kerkib kõrgemale Vanasti ehitati kamin maast 40 cm kõrgusele. „Nüüd on nad tõusnud
köögitasapinna tasemele – 80–90 cm kõrgusele. See ei sunni inimest kum mardama ja grillimine muutub hul ga lõbusamaks. Leekki tõuseb inim silmale palju mugavamasse paika. Väliköögid on tänapäeval teh tud peaaegu sama mugavusastme ga kui pärisköögid. Reeglina vee takse sinna ka vesi – piisab muidugi vaid külmast veest –, mida on ker ge läbi üsna primitiivse kergkruu sast filtri otse maha juhtida. Loo mulikult tuuakse sinna ka elekter. Seda nii valgustuse kui ka võimali ke köögimasinate tarvis.
nult siis peab arvestama piisavalt suure kaldega ja keskmisest tuge vama konstruktsiooniga. Võimali kud on ka plastid ja kärgkatus. Plek ki soovitan panna ainult juhul, kui alla tuleb täislaudis ja müra summu tav vaip. Muidu on sellise katuse all vihma korral üsna õudne olla. Oleme pannud ka mätaskatust. Seegi nõuab sarnaselt kivikatusega tugevat alus konstruktsiooni.” Et kaubanduses müüdav sae materjal ulatub 6 m ja sama pikad on ka näiteks plekk-katuse paneelid, ongi mõttekas teha katus mõõtudega 6 x 6 m. Põrand tuleb sel juhul väik sem (näiteks 5 x 4 m) – katus peab ju olema kaldega. Aga eks igaüks peab lähtuma oma vajadustest: kujutama ette, kui palju inimesi varjualuses is tuma hakkab, ning selle järgi ka kae tud pinna suuruse ehitama. Vähem tähtis ei ole ka köögi kompleksi korsten. Valesti teevad need omanikud, kes korstent üld se ei ehita ja looduslikule tõmbele loodavad. Sel puhul pole tarvis ka imestada, et köök ei tõmba. Täna päevased korstnad on enamasti plekkmoodulitest, nende toru läbi mõõt peaks kindlasti olema vähe malt 200 mm.
A ja O on vundament ja katus Kaks lähtepunkti, mis välikaminat sisekaminast eristavad, on vunda ment ja katus. „Vundament peab kindlasti olema üsna sügav ja ulatu ma külmumispiirist allapoole. Eesti tingimustes järelikult enam kui mee ter. Kui seda nõudmist mitte täita, võib kindel olla, et külm tõstab ka mina paigast juba esimese talvega,” hoiatab Rando Kolts. Katus võimaldab õues süüa teha ka vihmaga, mis ongi meie suvede tavaline kaaslane. Vähe sellest, et ta kaitseb ainult inimesi. Ta kaitseb ka kööki ennast, sest sademed on müü ride valusamaid vaenlasi. Katuste variante on mitmeid. „Kivikatus on mõistagi kindlaim. Ai
Mood muutub. Paekivi jääb „Tänapäeval ulatuvad viimistlus materjalide võimalused seinast sei
6
na. Oleme teinud maakividest köö ke, neid krohvinud. Moodsate maja de kõrvale oleme ehitanud ka funk kaminaid – sinna ürgsed materja lid hästi ei sobi. Ent kõige rohkem oleme kööke teinud siiski paekivist. Seda nii klombitud, murtud, lihvi tud kui ka looduslikul kujul. Kamina materjal sõltub siiski täielikult maja ja krundi looduslikust omapärast ning kamin peab nendega moodus tama ühtse terviku,” õpetab Kolts. Ta ütleb sedagi, et populaarse paekivi kasuks otsustamisel peab hoolega jälgima seda, kust paasi tuuakse. „Tallinna Väo karjääri oma ei kõlba, sest siin paasi lõhatakse. See on aga pae kui ehitusmaterjali surm, mis tekitab mikropragusid ja muudab kivi sademete, sula ja kül mumise vastu eriti nõrgaks. Meie kasutame Valkla paasi. Aga eks põhjarannikul ole teisigi paiku, kus paekivi käsitsi murtakse. Pealegi on võimalus eri kihtide puhul varieeri da värvidega – vaheldub ju pae värv roosast üsna tumeda siniseni. Väga tark oleks ka igasugu ne kattematerjal vastavate kaitse materjalidega üle võõbata – see pi kendab väliköögi eluiga tunduvalt. Urmas Vahe
Uus & huvitav
KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 16
797 €
886 €
LOVERO
1611 €
2047 €
2014 €
KV 055 R/L
MARONO
1473 €
1889 €
1637 €
MENDOLO 3S 2558 €
KV 055A
1406 €
2362 €
1562 €
NORRA KERGAHJUD BILBAO
2090 €
-10% kuni 15.05.2012 SALZBURG
BASEL
2844 € 3087 €
RONDA
2729 €
Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954
kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee 7
Arvutipilt laenatud Arhitektuuribüroo Allan Strus kodulehelt.
RETRO
Täpselt nagu vanasti Kadriorus Poska ja Vesivärava nurgakrundile kerkib kortermaja, mis ei olegi betoonist ega plekist. Näib, et sedakorda on arhitekt näinud tühja krunti nagu hambaarst: tühja kohta tuleb ikka paigutada hammas, mitte midagi muud.
I
nfopannool krundi servas on kuju tatud hoonet, mis peaks uskumatult hästi keskkonda sulanduma. Nüüd, järjest ehitust jälgides jääb mulje, et ehitajad teevad seda täpselt pildi jär gi – käivad vahepeal seda vaatamas ning lähevad ja ehitavad edasi... Kui seda pilti märkas suvel Lee vi Kiil, eesti verd ameerika arhitekt, seisatas ta selle ees ja hakkas uuri ma, kas siinsed arhitektid ikka pea vad tulevase ehitise stiililiselt linna valitsusega kooskõlastama, sest sel list minevikutruud uusehitist seal vist läbi ei lastaks, isegi mitte miljöö väärtuslikus keskkonnas. Meil on samuti need teemad üpris tundlikud, muinsuskaitse ja arendajate huvid põrkuvad arhi tektide seisukohtadega. Üldiselt on siingi kõik tänased arhitektid kasva tatud selles vaimus, et hoone peab peegeldama ajastut, millal see ehi tatud on. Nii pole aga alati usutud. 19. sa jandil oli suureks moeks ajaloolis te stiilide järgimine ja nende sega mine oma maitse järgi kokteilideks. Võtkem kas või Eesti Panga hoone kompleks, millelt on lugeda ajastu muutuvad tõekspidamised. Uhket kiltkivikiivrit kandev punasest telli sest nn Aadlipank kvartali Solarise- poolses otsas näitab sügavat kum
mardust ajaloo suunas, Vabaduse väljaku poolses nurgas aga on funkt sionalistlikus meelsuses rajatud hoone, mis teeb vaid üsna kerge pat riootliku kummarduse. Vahele ma hub veel historitsismi, mida ühen dab Aadlipangaga moodne klaasist kontseptuaaltahukas. Kuigi – jättes põllul ja rabas arendatavate eramulaamade lame duse kõrvale – praegu annab Eesti arhitektuuris tooni noorusliku hooga ägedat keskkonda loov elitaarsus, on ajaloole au andev suhtumine uusehi tuse (mitte rekonstruktsiooni) puhul vägagi erandlik. Ainsana praegu tegutsevatest ar hitektidest näib ideeline paduhisto ritsist olevat Allan Strus. Tema kodu lehelt vaatavad vastu hooned, mis oleks nagu ehitatud eelmisel ees ti ajal, kui rahvusromantika oli veel täies jõus ja funktsionalism polnud veel lage saavutanud. Strusi büroo vaimsust väljendab hästi ka moto, mis kaunistab nende kodulehte „There is nothing more timely than timeless”– ehk tõdemus, et „ajatuna” planeeritu reedab alati oma sünnihetke. Arhitektuuribüroos Allan Strus OÜ ongi valminud majapro jekt, mille ehitamist möödakäijad imestavad, nähes, kuidas sarikate otsi ei peideta tuulekasti sisse, vaid 8
jäetakse nähtavale ja antakse neile klassikaliselt kaunis vorm. Ja kui das paigaldatakse vooderdist nn Tal linna maja laadis – seinapinnal ka sutatakse profiillaudise asemel sile dat lauda, mille vahesid katavad kit samad liistud. Tihti liigendavad sei napinda ka profiillaudadest kalasa basse laotud kenad kassetid aknava hedes. (Saab näha, kas ehitajad suu davad teha täpselt nii, kui on pildil!) Selline, meie linnale ainuoma ne kivitrepikojaga hoonetüüp hak kas välja kujunema 20. sajandi al guse ehitusbuumi ajal, mil hoones tati kesklinna ümbruses praeguseks enesestmõistetavad linnaosad Kala maja, Kopli, Uus Maailm, Kassisaba, Pelgulinn. Ja neid kerkis ka Kadri orgu. Uustulnuka sugulasi asub seal kandis veel vanemate hoonete vahel ridamisi, näiteks Wiedemanni täna val. Kes teab, kuidas hakkavad tu levased põlved suhtuma sellesse hoonesse, mis arhitektide sõnul on plaanitud seisma kaua ja kindlalt, mitte efektse kunstiteosena mööda käijat rabama. Valmimisaja märgiks on kavas fassaadile kinnitada aasta arv, mis on üks ilus komme niikui nii. Igal juhul Kadrioru elaniku sil ma paitab valmiv hoone juba tükk aega.
Uus & huvitav
Tallinn - Oslo - Vilnius - Moscow - St Petersburg - Almaty - Riga - Ki ev Kodude ja kontorite kaunistamine kunsttaimedega. Vaaside, kunstlillede ja - puude hulgimüük. Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskused: “Hortes” Tallinn, “Hansaplant” Kiili, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Ülemiste keskus”, “Tähesaju City”, Narva “Fama keskus”. 9
ÖKOEHITUS
Tänavapoolset fassaadi ümbritseb Siberi lehisest liistudest põnev kookon. Osa katust on kaetud rõõmsavärviliste taimedega. Siin-seal tõusevad katusest kõrgemale korstnaid meenutavad valgus avad, mille kaudu pääseb päevavalgus laste mänguruumidesse. Sisekujundusse on toodud värvikood, mille järgi lapsed oma ruumid ära tunnevad. Nii totaalset värvilahendust pole Eestis veel näha olnud.
Lugematu arv tillukesi aknaid hoovipoolsetes seintes on leidnud inspiratsiooni Le Corbusier’ kuulsast Notre Dame du Haut’ kabelist Ronchampis.
Modernsesse puitpitsi rõivastunud lasteaed Väljakujunenud linnakeskkonda täiendatakse ka mängeldes ja leiutades, luues uut, 21. sajandi miljööd. Võtmesõnaks sageli jätkusuutlikkus.
P
eavoolust, kõrghoonetest ja olümpiaehitistest veidi kõrval seistes, väljaspool linnasüdant, ehi tatakse teisiti. Vana hea laudise ase mel katsetatakse uudset puidukasu tust, et hoone ei meenutaks betoonvõi klaaskasti, milleks ta sisuliselt siiski jääb, vaid pigem korvi. Teise äärmusena võib hoone hakata küll meenutama varesepesa, millele on mõned katsetused küllaltki läheda le jõudnud. Verstapostina sel teel näib Ida-Prantsusmaal Elsassis Dru lingeni linnakese külje alla ehita tud lasteaed-p äevakodu. Põneva puitliistudest fassaadilahenduse
ga hoone arhitektuuri ja programmi võib süveneda ArchDaily leheküljel www.archdaily.com/226329. Arhi tektuuribüroos Fluor Architecture (Guillaume Avenard & Herve Schnei der) sündinud projekt pakub efekt se fassaadi kõrval, mis katab hoone betoonkorpust, ka katusaeda ja põ nevat hoovifassaadi, meenutades kaudselt Le Corbusier’ kabelit (Not re Dame du Haut, Ronchamp). Eba mugavale kolmnurksele krundile on loodud vaheldusrikas keskkond. Jätkusuutlikkuse usku arhitektid loodavad, et fassaadi Siberi lehisest pitskookon mõjub hoone asukatele kui kaitseturvis välisilma eest, samas 10
töötab hädavajaliku päikesevarjena. Kukeharja ja teiste „iseseisvate” tai medega kaetud katusaed pakub head soojuseristust, vähendab vihmavee probleeme ning on ilus värviline. Hoone soojustuseks on tsellu loos, ruumides põrandaküte, mitme te valguskaevude kaudu pääseb sis se taevavalgust, päikesepaneelid too davad lisaenergiat. Energiaarvutuste alusel võib hoonet pidada keskkon nas hästi toimivaks, vastavaks moe mõistele HEP (high environmental performance). Saavutust tuleb pida da arhitektide eralõbuks, sest klient ei olnud seda nõudnud ega selle jaoks lisavahendeid eraldanud.
ÖKOEHITUS
Kõige mõnusam soojustusmaterjal!
SOE, SOODNE JA KESKKONNASÕBRLIK. Tselluvill sobib nii uute kui renoveeritavate kodude soojustamiseks. Meie poolt sertifitseeritud paigaldajad soojustavad põrandad, seinad, kaldlaed ja laepealsed. Väiksemaid koguseid on võimalik paigaldada ka ise.
www.tselluvill.ee
11
MERI & KODU
Suurema korteri ehteks on Ross Lovegrove’i imeline laevalgusti Mercury. Põrandalaudu katab metalse läikega lakk, mis valguse mõju veelgi tõhustab. Kööki eraldab elutoast vaid klaasist vahesein. Vannituppa oodati ära Duraviti uudis, seeria PuraVida.
Korterid liivaranna kohal Suveootuse kergendamiseks pakume vaatamiseks kodu, millest õhkub mere ja heleda sooja liiva hõngu. Sisekujundus: Aivar Mühlbach Fotod: Terje Ugandi Koostööpartnerid: Formus Mööbel, Kiviprojekt, Plaadipunkt, Hektor Light, SPA Sanitaartehnika, Miterassa.
I
deaalse teose loomiseks on sise arhitektil vaja inspireerivat asu kohta ja klienti, kellega tekib vastas tikune usaldus ning kelle võimalused lubavad püüelda täiuse poole. Selli ne kogemus sai osaks Aivar Mühl bachile, kui tal tuli luua sisustus kah te merele vaatavasse Pirita korteris se, protsessi liikumapanevaks jõuks Ukraina kliendi unistus merest.
kaudu suheldes, oli klient nõus pea kõigega, mille sisearhitekt oma pa rima nägemuse põhjal välja pakkus. Korter oli ostetud kliendi ja ka tema arvukate pereliikmete suve residentsiks. Jah, tulemus on koha liku arusaama järgi suve-elamisest tunduvalt erinev. Samas, eks on ju suuresti erinev ka pere talve-elamine metallurgiatööstuse piirkonnas... Töö ise kulges samadel põhjustel väga erinevalt sellest skeemist, mida meil on harjutud tavaliseks pidama. Nimelt jäi sisearhitekti õlule kogu töödekorraldus ja projektijuhtimine. Ühest küljest oli see kindlas ti kurnav, selline haare ja vastutus on siin tavatu. Sellist ettevõtlusvor mi oleme küll märganud Ameerika telesaadetes, kus asjad on loogiliselt selliseks kujunenud, kuid meil hoiab
Täielik ümbersünd Valgust ja avarust, mis piltidel pais tab, neil korterites algselt ei olnud. Ümberehituse läbirääkimisi alustati suuremast, 120ruutmeetrisest kor terist. Täielikus üksmeeles kliendi ga otsustati selle sisustus põhjalikult uuendada. Esimesel kohtumisel lepiti kokku kujunduskontseptsioonis ning ka edaspidi, peamiselt sidevahendite 12
klient projektijuhi rolli enamasti ise. Kuid samas oli see Aivarile üliväär tuslik kogemus: nii sai ta igas prot sessi staadiumis kõigel projekti puu tuval silma peal hoida, lahendades ehituse käigus ette tulevaid üllatusi ja ennetades võimalikke möödalask misi. Nagu mees möönab, tuligi tal korra ehitajat vahetada, sest esimese kvaliteet teda ei rahuldanud.
Plaan oli üsnagi jäik Siiski on mingid piirid ka laheda te võimaluste juures: eks hoone ar hitektuur ja korterite kubatuur jäid samaks ning ka majja paigaldatud tehnovõrgud sundisid peale teatud otsuseid. Kuid kõigest olemasole vast saab võtta maksimumi, kasuta des õigeid materjale, mõtteid ja võt teid. Kohe alguses lepiti kokku na
MERI & KODU
Värvitoonid, mis korteritesse valiti, ulatuvad valgest liivakarvani. Väiksemas korteris annab tooni pehmelt vahelduva tooniga poleeritud kivi seintel, mis ühendab ruume tervikuks. Vannitoas on seinte kivi samuti poleeritud, põrandal aga antiikviimistluses, et vältida libedust.
turaalses materjalivalikus ja heledas värvigammas. Mõningaid seinu tuli kärpida, et vaadet avardada, püüdes samas mit te hävitada korteriosade eri funkt sioone. Õnneks ei vajanud kliendid suurt kööki ega eraldatud ruume, vaid pigem ohtralt nii statsionaarse kui ka ajutise loomuga magamiskoh ti. Sestap on kõik diivanid ja tugitoo lid magamisplatsideks muudetavad, kuid ruum ise mõjub ühe suure ele gantse elutoana.
Teine korter kui väiksem veli Kui esimese korteriga ühele poole saadi, tellisid pereliikmed Aivarilt ka teise samas majas paikneva kor teri ümberehituse. See oli mahult aga poole väiksem, pakkudes uusi väljakutseid. Väljavaade aknast oli
on suurepärane lahendus juhuks, kui tuleb majutada erinevat hul ka rahvast. Suurema korteri köögi nurga asukoha tõttu oli vaja lahen dust, mis ei hävitaks avarusetun net. Leidus ja õnnestus ka teosta da väga puhtaj ooneline lahendus – köök on elutoast eraldatud pea aegu mõtteliselt, seda ümbritsevad klaasvaheseinad on osalt avatavadsuletavad. Samuti vajavad pere väiksemad ajuti privaatsust, mida sai neile või maldada samuti lükandseinte abil. Suuri panipaiku polnud suvekorte risse õnneks tarvis luua, aitas mõ nest sisseehitatud kapist. Kogu sisekujundus rõhutab ava rat vaadet aknast ja päevavalgust. Hämaramate hetkede jaoks on kor terites hästi läbimõeldud valgus
sama, ruumiprogramm aga hoopis teine, samuti sisuline lahendus. Väiksema korteri köök planeeri ti veel minimaalsemana. Tõstetuna kiviseinale ühtsesse kompositsiooni, mis jätkub teleri ja kaminaga, jääb see vaatajale lausa märkamatuks, ülendudes sujuvalt elutoamööbliks. Erinevustest hoolimata on mõ lemad korterid kui ühe teema kaks variatsiooni. Kasutatud on kas lausa samu või siis sugulasmaterjale – oht ralt heledat soojatoonilist kivi ja pal ju klaasi, värvi peaaegu vältides. Sei nad on viimistletud valge lubikrohviga ning valitud mustad detailid annavad väljapeetud üldmuljele kontrastitipu.
Ühendatus ja eraldatus Mõned ruumiosad on tervikust eraldatavad lükandseinte abil, mis 13
süsteem, mis võimaldab paindlikult luua mitmesugust meeleolu. Mõned hästi valitud lisandid tõusevad avaruses emotsionaal selt esile, näiteks suurema korte ri ehe, Ross Lovegrove’i imeline di sain, Artemide toodetav laevalgusti Mercury. Samuti on mõlemas korte ris kamina kohal rahulik pind, millel peegeldub merevaade. Toredaid lei de ja detaile peitub siin-seal veelgi. Niisiis, vahel võib juhtuda, et Pirita liivarannast ja Donbas si maapõuest ammutatud kivisöest saab kokku hoopis uus kvaliteet. Sündis naturaalne, hele ja avar ruumikunstiteos, kus kliendid saa vad käia oma tööväsimust välja puh kamas ja mereigatsust ravimas.
FUTU
S
Seest kui sipelgapesa, pealt kui park Rabavalt futuristlikul pildil pole uue fantaasiafilmi kulissid, vaid renderdus transporditerminalist nimega Express Link West Kowloon Terminus.
elle tehnosõlme projekteerimi seks on ühendanud jõud maail ma arhitektuuri, taristu ja planeerin gu projekteerimishiiglased Aedas ja Aecom. Alates 2009 seda Hongkon gis ehitatakse, valmima peaks see aastaks 2015. Rajatis kujuneb Hiina Lõuna väravaks, luues sujuva kiirühendu se Pärlijõe delta ja Hiina mandril asuvate suurlinnade vahel ning lü litudes sealsesse kiirrongide võrgus tikku, mida samuti praegu hoogsalt arendatakse. Rongid, mis sõidavad sealkandis 142 km tunnis, hakkavad
www.stadlerform.ee StAdLeR FoRmi ventiLAAtoRid. diSAin, miS Sobib...
• • •
otto 134 €
eriti vaiksed säästlikud vastupidavad
K ü l a s t a g e m e i d a i a n d u s m e s s i l E e s t i N ä i t u s t e m e s s i k e s k u s e s 2 7 . – 2 9 . 0 5 . 2 0 1 2 . To o d e t e m e s s i h i n n a d :
väike CHARLY 89 €
CHARLY 143 €
CHARLY jalal 116 €
Q 149 €
LiLLY 67 €
Müügil Euronicsi ja Stockmanni kauplustes. Airvitamin Grupp OÜ • Kaupmehe 6, Tallinn • avatud E–R 9–18 • tel 642 0093 • info@stadlerform.ee • www.stadlerform.ee
14
Uus & huvitav
15
FUTU terminali valmides sõitma 200 km tunnis. Suurem osa jaamast on maa all, vaid väike osa tõuseb maa pea le, jäädes kõrvuti plaanitava LääneKowlooni kultuurikvartaliga. (Ini mesed tuuakse kultuuri juurde, ja kiiresti!) Maa peale tõuseb ehitis laugelt kurvlevate, uimi meenutavate kaar te ja akendena, mis lubavad maa põue peitunud ruumidesse ohtralt päevavalgust. Suur osa katusest on rohekatus, mida ületavad jalakäija te teed – nii et tegelikult tekib sinna park, mitte rongijaam. Kogu terminali Hongkongi osa on sihtotstarbeline koridor: 26 km maa-aluseid tunneleid, mis algavad Lääne-Kowlooni terminalist ja ühi nevad Hiinas Shenzheni kohal asu va maismaa-osaga. Rongiühendus peaks poole võrra lühendama aega, mis kulub hiina ärimeestel ärikes kuste vahel kihutamiseks. Selle projekti eest pälvis arhi tektuuribüroo Aedas preemia „WAF 2010” (World Architecture Festival Award) tuleviku infrastruktuuri rajatiste kategoorias. Aadressilt
Uus kvaliteetne santehnika, disaintapeedid ja laminaatparkett kuni 90% soodsamalt!
www.e-architect.co.uk leiate selle rea ka festivalil premeeritute nime kirjast. Nimistut sirvides saab muu hulgas hea ülevaate maailmas het kel kuumadest suurrajatiste projek tidest. Projekt pälvis 2010. aastal ka WANi urbanistliku projekti preemia (World Architecture News Awards). Ja mis meil sellest Hiina jaa mast? Aga äsja lõppes majandusja kommunikatsiooniministeeriu mi (koostöös linnavalitsuse ja ar hitektide liiduga) ideevõistlus Kris tiine keskuse kanti rajatava mitme tasandilise ühistranspordisõl me rajamiseks, mis peab paremini ühendama lähi- ja pikamaarongi tee linnasiseste trammi-, trolli- ja bussiliinidega. Suurepärane Suur Mõte, mis lööb fantaasia käima kõi gil loovinimestel. Laekus 19 tööd, võitjaid valiti kolm. Millised? Arhitektuurimuuseumis on ava tud näitus, kus on väljas kõik osale nud ja ka võidutööd. Vaatama pää sete kuni selle nädala lõpuni (kuni 29. aprillini). Ja mine tea, ehk pole isegi mõte Tallinna ja Helsingi va helise raudteeühenduse võimalikku sest nii hullumeelne...
Ole trendikas ja osta soodsalt! kuni
–90%
Kuidas on see võimalik? Toome kauba ise maale ja müüme otse lõpptarbijale, samuti ostame pankrotistunud ettevõtete vara, seega on meie hinnad tihti isegi tootjahinnast madalamad.
Moodsad kivimassist vannid
alates 599 €
Piiratud kogus malmvanne alates 499 €. 16 Vaata lähemalt: www.pankrotivara.com ja www.laohind.ee