14. juuni 2012
UUS
&
H U V I TAV
PUHKA
EESTIS
MÄNGIME
TERVIS
TA R B I J A L E
Uus & huvitav
Eesti esimene ja suurim loodusliku kosmeetika tootja Ingli Pai. 100% looduslike toodete sari. Soovitame randa minnes ja rannast tulles kasutada Ingli Pai sarja „Topeltpäike” päikeseõlisegu ja päikesepiima. Ideaalsed just pärast päevitamist: niisutavad päikesest kuivanud nahka, rahustavad punetust ja annavad ühtlase jume. Sarja „Topeltpäike” regulaarne kasutamine aitab päevitusest saadud jumet säilitada.
Ingli Pai uued looduslikud tooted sarjast „Sääsehirm” on sääsele ebameeldiva, kuid inimesele meeldiva lõhnaga. Sarja kuuluvad Sääsepeletaja lõhnalampi, Sääsepeletaja ihule ja riietele pihustamiseks ning sääsekupu leevendaja sääsekuppude ja putukahammustuste raviks ning sügelemise leevendamiseks. Sääsekupu leevendajat soovitame ka lastele.
tam h u p e g i õ k : i a Ingli P ika t e e m s o k e n i a kodum
info@inglipai.ee Ingli Pai facebookis 2
Uus & huvitav Puhata ja mängida
Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall
Veidi on tarvis veel pingutada ja õige pea ootab enamikku ees kaua igatsetud puhkus – võimalus unustada töömured, tunda rõõmu, puhata, mängida ja lihtsalt olla. Kuigi kalendri järgi peaks olema juba peaaegu suvi, on õues jätkuvalt kevade ja sügise vahepealne ilm. Õnneks viskab vahel mõne päikeselisema päeva sekka, et ei ununeks, et suvel on meil siin tegelikult ju ilus. Ja mitte lihtsalt ilus, vaid ka võimalusterohke ja põnev – on palju näha ja teha. Maikuu Terves Peres alustasime puhkuseteemaga, millega selles numbris ka jätkame, tutvustades kohti, mida tasuks suve jooksul kindlasti külastada.
Üle ega ümber ei saa me ka ohutusest ja esmaabist, sest suvi on paraku suur traumade aeg. Lisaks tarkusele, kuidas õnnetusi ära hoida, tulevad kasuks esmaabiteadmised ning arukalt kokkupandud koduapteek. Kõike ei ole muidugi võimalik ära hoida, aga kui juhtub, siis kuidas aidata? Seetõttu on ka tänases Terves Peres põhjalik lugu enim levinud suvistest õnnetustest ja esmaabist nende korral.
Eve Kaljusaar
KIRJUTA meile! Kirjutage, millised artiklid teile seekord meeldisid ja millest sooviksite veel Tervest Perest lugeda. Kõigi kirjasaatjate vahel loosime välja kaks komplekti Ultra Doux’ juuksehooldustooteid ja ühe komplekti Oriflame’i päikesekaitsetooteid (Sol Kids keskmise kaitsetugevusega toonitud pihus, Sol Family keskmise kaitsetugevusega pihus, Sol Family kaitsekreem näole). Teie kirju ootame 6. juulini aadressil pere@ekspress.ee.
KOOSTÖÖPARTNERID: Juku Mänguasjakeskus, Ewopharma
Teie peo ter viklahendu sed! Asutustele motivatsiooniüritused suve-talvepäevad kliendiüritused tooteesitlused
Päikeselist ja rõõmurohket suve! Kohtume septembris!
Eraisikutele pere- ja lasteüritused sünnipäevad-juubelid pulmad
www.etpeokorraldus.ee 5559 9608 info@etpeokorraldus.ee
3
Laste päikesekaitsetooted Vichy Laboratories Capital Soleil said endale Kristel ja Egle. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.
Uus & huvitav
Konverents „Lasterikkus – kas tõeline rikkus?”
Alma uued tooted lastele Valio Eesti täiendas Alma tootevalikut eel kõige lastele, kuid ka kõikidele lapsemeel setele suunatud uudsete toodetega. Nüüd on poelettidel saadaval põnevate lisanditega säilitusainevabad lastejogurtid ning maasika-, banaani- ja marjamaitselised kohupiimakreemid. Lastele tuttava lõbusa lehmakesega pakendis kaltsiumirikkad jogurtid paku vad elevust kahte tüüpi lisandiga: saada val on šokolaadirõngaste ning mandli- ja šokolaaditükkidega jogurtid. Uued maasika-, banaani- ja marja maitselised kohupiimakreemid osutusid möödunud aasta lõpus 9–12aastaste seas korraldatud pimetestide parimateks.
Eesti Lasterikaste Perede Liit koos töös Euroopa Lasterikaste Pere de Konföderatsiooniga korraldab Tartus rahvusvahelise konverentsi „Lasterikkus – kas tõeline rikkus?”. Konverents toimub Dorpati konve rentsikeskuses 20.–21. juulil ning on kõigile tasuta. Kahe konverentsipäeva jooksul püütakse leida vastused järgmiste le küsimustele: mida tähendab laste rikkus tänapäeva Eesti ja Euroo pa ühiskonnas? Kuidas elavad laste rikkad pered? Millised on riiklikud arengusuunad laste ja perede toeta misel Eestis? Milline on lasterikaste perede roll Eesti inimarengus? Teis te seas saavad sõna sotsiaalteadlane Marju Lauristin, ÜRO Lapse Õiguste komitee liige Maria Herzcog, majan dusteadlane Andrus Arrak ning po liitikauuringute keskuse Praxis tööja sotsiaalpoliitika analüütik Pirjo Turk. Osalema on oodatud lasterikkad vanemad ja lasterikastes peredes kasvavad noored, laste ja perede heaolu ja huvide edendajad, poliitika kujundajad, arvamusliidrid ning kõik, kellele on teema südamelähedane. Konverentsile saab registreeri da Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel www.lasterikkad.ee/kongress/ konverents-dorpatis.
Naudi suve Oriflame’i päikesekaitsega! Kui soovid puhkuselt perfektse päevitusega tagasi tulla, ära unusta päikesekaitsetooteid kogu perele kaasa võtmast. Kasuta ka päevitusjärgseid nahka rahustavaid palsameid ja emulsioone. Sol Family keskmise kaitsetugevusega pihus SPF 15 (150 ml) – ülikerge koostisega pihus kogu perele. Sol Kids keskmise kaitsetugevusega toonitud pihus SPF 25 (125 ml) – tänu erksale toonile on lapse nahal hästi naha, millised piirkonnad on veel kreemiga katmata. Sol keskmise kaitsetugevusega vananemisvas tane näokreem SPF 20 (75 ml) – kaitseb näonahka fotovananemise eest. Kõik Oriflame’i päikesekaitsetooted on põhjali kult testitud vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ja pakuvad laia spektrit kaitset nii UVAkui ka UVB-kiirte vastu.
Iga lapse unistus –
oma elektriauto! Meie e-poe valikus on üle saja elektrilise sõiduvahendi!
tel 5347 1020
Uus & huvitav
Uus juuksehooldussari Garnier Ultra Doux
Hope Relay – spordi ja kogu raha SOS Lasteküla heaks
Juunikuus saabub Eestis müügile legen daarne Prantsuse juuksehooldusbränd Ultra Doux, mis on säilitanud oma tradit sioone ja kvaliteeti 30 aastat. Valikus on nii värvitud kui ka normaal setele, rasustele ja kuivadele juustele mõel dud šampoon ja palsam. Ultra Doux’ staartooteks on aga kind lasti eriti magusalõhnaline sari, mis sobib kogu perele. Ultra Doux’ magusmandli ja lootoslillega rikastatud koguperešampoon pehmendab ja kaitseb isegi kõige õrnemaid juukseid. Šampooni 95 protsendi ulatuses bio lagunev koostis hoiab loodust ning sobib sagedaseks kasutamiseks. Toode on värv ainete-, parabeeni- ja silikoonivaba. Soovi tuslik jaehind on 1,99 eurot.
Londoni olümpiamängude ja olümpiatõrviku kandmise ülemaailmne partner Samsung korraldab heategevusjooksu Hope Relay, mille eesmärk on ärgitada eestimaalasi tervisesporti tegema ja SOS Lasteküla toetuseks raha koguma. Hope Relay on rahvusvaheline heategevusaktsioon, mis leiab aset 19 riigis, sealhulgas Eestis. Jooksul saavad osaleda kõik, kes laevad alla rakenduse, registreerivad end kasutajaks ja käivita vad rakenduse, kui lähevad jooksma, rattaga sõitma, jalutama vms. Iga läbitud kolme kilomeetri kohta annetab Samsung Eesti SOS Lasteküla heaks ühe euro. Rakendus salvestab päevas maksi maalselt 42 km pikkuse distantsi, mis on läbitud keskmise kiirusega kuni 40 km/h. Hope Relay rakenduse saab tasuta alla laadida kanalitest Samsung Apps, Google’s Play, App Store või Samsung Eesti Facebooki küljelt. Samsung on seadnud eesmärgiks koguda 50 000 eurot. SOS Lasteküla toetuseks saab sportida kuni 18. juulini. Samsungi hea tegevusjooksu Hope Relay toe tab ka Ewert and The Two Dragons, kes andis 3. juunil Kumu hoovis eri kontserdi. Sisse pääs oli tasuta, huvilistel oli va ja vaid ette näi data nutitelefonis alla laaditud Hope Relay rakendus. Pildil on Ewert and The Two Dragons ja SOS Lasteküla lapsed.
Õige sünnipäe va mee leolu
Sellel kevadel alustas tegevust lastele suunatud ettevõte Muinasjutumets, kes korraldab harivaid lasteüritusi looduses. Säravate matkajuhtide eestvedamisel võetakse üheskoos ette retk loodusesse ning lõbusas võtmes õpitakse tundma selle iselaadseid elanikke ja reegleid. Lastele avaneb seeläbi võimalus pidada oma sünnipäev väga erilises õhustikus, kus on võimalik sõpradega koos tegutseda ja avastamisrõõmu kogeda. On ju iga vanema unistuseks kujundada oma lapse aasta tähtsaim sündmus eriliseks. Muinasjutumets just seda võimalust pakubki.
M
uinasjutumetsa eestvedaja Birgit Škerini eesmärk on lapsed loodusele lähemale tuua. „Meie ettevõtte suurimaks sooviks on tutvustada lastele Eestimaa imelist loodust, edendada loodusharidust, vaba aja tegevust ja matkamist. Pakume mitte ainult teadmisi, vaid reaalseid elamusi ja lõõgastumisvõimalusi, õpetame lastele, kuidas loodust hoida ja mida tähele panna, samuti arendame keskkonnahoidlikku mõtteviisi,” tutvustab Škerin ettevõtte loomise tagamaid. Birgit Škerin ise on väga aktiivne looduses liikuja, eriti meeldib talle teha seda koos lastega. „Laste võime avastada ja kõige uue üle imestada on nakatav ning paneb mindki tihti proovile, et kõikidele küsimustele vastused leida,” lisas ta. Birgit on lõpetanud Eesti maaülikoolis loodusturismi eriala. Teine Muinasjutumetsa matkajuht on Evelin Laanest, kes on õppinud retkejuhiks Luua metsanduskoolis. Mõlemad naised kinnitavad kui ühest suust, et lastega metsas matkal käimine on avastusretk kõigile, sest kunagi ju ei tea, keda või mida kohata võib. Nii kujuneb iga sünnipäev kordumatuks. Kindel on vaid see, et pärast matka säravad silmad nii lastel kui ka vanematel ja kõik osavõtjad on positiivsest energiast tulvil. Ühe ürituse kestuseks on kolm tundi, mille käigus matkatakse õpperadadel, uuritakse loodust, mängitakse õpetlikke mänge ning peetakse piknikku. Üritusi korraldatakse aasta ringi ja iga ilmaga. Matka ideaalseks õnnestumiseks tuleb kindlasti valida ilmale sobiv riietus. Esialgu tegutsevad Muinasjutumetsa matkajuhid vaid Tallinna ja Harjumaa piirides, ent erikokkuleppel on võimalik korraldada üritusi ka kaugemal. Avastamist ootavaid looduskauneid kohti, kus üritusi korraldada, on palju ja Muinasjutumetsa tegelased on valmis koos teiega tutvusretkele minema.
5
kujuneb looduses
Rohkem infot Muinasjutumetsa kohta leiab kodulehelt
www.muinasjutumets.ee
MÄNGIME
Ole laps koos oma lapsega Tundub, et olenemata lapse east on tema suvise vaba aja täitmine keeruline ülesanne pea kõikidele vanematele. Kel pole maakohta, kuhu last suve veetma saata, kel pole piisavalt materiaalset tagalat, et laps laagrisse lähetada, kes ise päevatööst liiga väsinud, et pikkadel valgetel õhtutel lapse pulbitseva energiaga hakkama saada.
T
eatud east läheb kergemaks – siis, kui laps on juba piisavalt vana, et lubada tal tööpäevadel üksi kodus olla. Kui aga lasteaed on terve kuu aega kinni ning maa-vanavanematest puudus... mis siis teha? Mõnel perel saab lapse aja sisustamise eest vastutavaks pea terve suguvõsa – nädalate kaupa on jaotused tehtud, väike inimene reisib tädide-onude, vanaemade-vanaisade vahel, ja sügiseks on pea ilusti mälestusi täis. Sugulased, kes suveks lapse enda hoolde saavad, kohtuvad tihti maailmaga, mis on neile üsna tundmatu. Laps on aastaga palju kasvanud ja tema huvid muutunud. Eelmise suve reeglid ja mängud enam ei kehti ning sedasi tuleb kohaneda iga aasta peaaegu uue inimesega. Õnneks on asju, mille aktuaalsus ajas ei muutu: jalgrattad, sporditar-
bed, meri, jalutuskäigud ja mänguväljakud.
Laps üksi kodus Keeruliseks läheb neil peredel, kel puudub võimalus kasutada sugulaste abi. Kahjuks on päris palju selliseid lapsi, kes vanemate tööpäevad üksi kodus veedavad, kuigi vanus eeldaks veel pidevat täiskasvanu järelevalvet. Üheski Eesti Vabariigi seaduses ei ole määratletud vanust, alates millest võib laps üksi kodus olla. Lastekaitse Liidu kodulehel on küll selge ja range soovitus koolieelikuid mitte järelevalveta jätta. Kooliealiste puhul tuleks läheneda igale lapsele tema iseloomu ja olemuse järgi. Mõni esimese klassi mudilane suudab täiesti ilusti päeval endaga hakkama saada, eriti kui kodus on parim sõber arvuti, enamik siiski mit6
te. Päeval pikalt üksi olnuna tahab laps õhtul tunduvalt rohkem vanema tähelepanu ja aega kui see laps, kel päev sündmusrikkaid tegevusi täis. Nii on meie kohustus asendada lasteaia ja kooli vaheajal oma lastele samaealistega koosveedetud hetki ja mänge. Suvi pole aeg arvutis ja teleka ees istumiseks – jäägu see talveks. Tihti on laste mängusoovid hoopis lihtsamad, kui me endale ette kujutame. Kipume arvama, et lapsi teevad õnnelikuks vaid järjest lisanduvad uued asjad, millega nad ülihästi ise, ilma meie osaluseta hakkama saavad. Tegelikkus on reeglina hoopis teine. Laps igatseb küll mänguasjadega mängida, aga mitte üksi – vaid koos meiega. Üksi mängimist propageerides kujundame põlvkonna, kes ei oska teistega koostööd teha ega arvestada. Oleme niigi üsna
Shutterstock
Shutterstock
MÄNGIME
individualistlik rahvas ja kui me ei suuda oma lastega koos aktiivselt mängida, loome neile maailma, kus hakkama peab saama ainult ise. Selle tagajärjel on meil 20–30 aasta pärast aktiivne põlvkond üksikuid hunte ilma empaatiavõimeta, koosmängu kogemuseta, oskuseta endast vanematega arvestada ja nende mõtte maailma aktsepteerida. Täiskasvanute põhiliseks takistuseks lastele lähenemisel on see, et meie igapäevased mured ja toimetused on pannud meid unustama mänguilu, rõkkava naeru ja heatahtlike lolluste mõnu. Miks küll? Naer on parim teraapia, mäng inimese parim sõber ja rõõm eluenergia alus. Väsinud näoga uue arvutimängu või nutitelefoni kojutoomine, et laps „rahul” oleks, on väga lühiajalise efektiga. Kui virtuaalmaailm hakkab lapsepõlve elus mängima suuremat rolli kui päris maailm, oleme hädaohus – peame hiljem tegelema lapse kaugeneva sisemaailma, meile tundmatutest allikatest pärinevate mõtete ja arusaamade-
anda lastele seda, millest ise on puudust tuntud, ning jäetakse tähelepanuta, mis tegelikult oluline? Mänguasjad on tähtsad – arendamaks mõttemaailma, loovust, motoorikat, matkimaks täiskasvanute maailma, leiutamaks oma maailma. Aga nad ei tohi muutuda ema-isa aseaineks.
ga. Ja jälle päädib see suure tõenäosusega mind korduvalt mõtlema pannud nõudepesumasina reklaamiga.
Kas mäng peab muutuma ajas? Hõiskasin ühel päeval oma 16aastasele õele ja 6aastasele tütrele, et plaanin sõbrannaga nädalavahetusel kummikeksu mängida. Mõlemad küsisid, mis see on... Mis mõttes, mis see on? Enamik minu suviseid lapsepõlvemälestusi on rohkem või vähem kummikeksuga seotud. Neil aga... millega? Ma ei mäleta, millal nägin viimati lapsi kriitidega tänaval joonistamas või vihmas lusti pärast ringi jooksmas. Küll aga on uued mängud: hängimine, tšillimine, tšättimine. Eks sai vist isegi natuke hängitud ja tšillitud, aga kõrval-, mitte põhitegevusena. Huvitav, kas minu vanemad oleksid minult arvutimängudega endale vaba aega ostnud, kui need olemas oleksid olnud? Kas see on praeguste vanemate iseärasus, et püütakse
Tunne oma last ja leia iseennast Kui seisame nõutult mänguasjapoes ega tea, mida oma lapsele või endale ja lapsele mängimiseks osta, ei näita see seda, et me ei tunne mänguasja maailma, vaid seda, et me ei tunne oma lapse maailma. „Mängi minuga” märk küll püüab vanemaid veidi suunata ja abistada, kuid oma lapse huve peab siiski tundma iga vanem ise. Mõned pered naudivad mänge, millest teised ei oska midagi pidada. Küsige oma laste käest, miks nad suve ootavad – sealt koorub välja nii mõndagi. Minu jaoks oli täiesti üllatus oma tütre väga tagasihoidlik mõtteavaldus: tema ootab suve see7
pärast, et siis saab mere ääres vanavanaisa pritsida ja taga ajada, liivalosse ehitada ja liivakooke teha. Või meenutage oma suvesid – õpetage oma tütrele kummikeksu, joonistage kriitidega koos üks platsike tihedalt pilte täis ja vaadake, mida nad seal kujutavad. Mida te ise asfaldile joonistaksite? Tehke väikestest lilledest ja rohust suppi, jookske sooja vihma käes, kuni olete läbimärjad, pugege koos lastega teki alla ja jooge magusat sooja teed. Suudaks ma ise nüüd päeva lõppedes jätta töömõtted kõrvale ja need ilusad pikad õhtud lastega õues veeta – telkida, autorallit, keeglit ja golfi mängida, plastist õueköögis arutult palju kooke meisterdada, lohet lennutada, jalgpalli taguda, raadio üürgama panna ja valged õhtud öösse tantsida. Olla sel suvel laps koos oma lastega – see kõlab kaunilt ja äraütlemata mõnusalt. Kris Leinatamm Juku Mänguasjakeskuste turundusjuht
PUHKA EESTIS
Kuhu minna? Aktiivne perepuhkus suvel Eestis on aktiivse puhkuse nautimiseks rohkelt võimalusi igal aastaajal. Kel aega ja tahtmist omal käel seigelda, võib peale paljude saarte külastada ka korralikke ja hästi märgistatud metsaja matkaradu. Kes aga eelistab veidi mugavamalt hakkama saada, on oodatud Eesti paljudesse teema- ja seiklusparkidesse. Neis leidub midagi igaühele, olenemata vanusest, oskustest ja füüsilisest vormist. Ja mis kõige parem – enamik neist parkidest ei ole koondunud pealinna, seega suve jooksul on võimalik terve Eesti läbi sõita ja meie kaunist kodumaad avastada. Vembu-tembumaa Vembu-tembumaa on mõel dud tervele perele. Siin on või malik tegeleda ATV- ja kardisõi du, minigolfi ja põrkeautodega, hüpata batuudil, ujuda ja pal ju muud. Kus: Kurtna, Harjumaa Pilet: 15 ¤, kuni 1 m lapsed tasuta Avatud: iga päev kl 10–19 (kuni 31.08) www.vembu-tembumaa.ee
Uhtjärve ürgoru Nõiariik / Liikluslinn
Iloni Imedemaa Iloni Imedemaa on Ilon Wiklandi illust ratsioonidest ning Astrid Lindgreni lu gudest inspireeritud laste ja perede teemakeskus, kus iga päev toimuvad põnevad töötoad ja seiklusrajad. Ki nosaalis saab vaadata dokumentaalfil mi „Ma joonistan, seega olen”, mängi da mängutoas, piiluda Pöialpoisi tuppa ja otsida Karlssoni toast aurumasinaid, vaadata galeriis Ilon Wiklandi illustrat sioone, kuulata võlukaevust muinasjut te, teha puutööd Mattiase majas ja pal ju muud vahvat!
Omanäoline turismitalu, kus pakutakse majutust nõiamaja des ja hosteli tüüpi asutustes, palju tegevusi ja temaatilist toitlustust. Lastele on siseruumides Liikluslinn, kus saab lii gelda 1200 m2 siselinna pinnal. Tegevust jätkub nii lastele kui ka nende vanematele. Kus: Urvaste vald, Uhtjärve küla, Võrumaa Pilet: Liikluslinna sissepääs 1,6 ¤, majutus 20 ¤/in Avatud: Liikluslinn T–P 12–18 (kuni 31.08) www.noiariik.ee www.liikluslinn.ee
Kus: Haapsalu, Kooli 5 Pilet: 5 ¤, perepilet 15 ¤ (kõik töötoad ja tegevused on piletihinna sees) Avatud: iga päev kl 11–18 (kuni 31.08) www.ilon.ee
Vudila mängumaa
Pokumaa
Eesti suurimal kogu pere mängumaal on rohkelt lõbusaid atraktsioone ter vele perele: suur bassein voolava jõe ga, liumäed, batuudid, kiiged, turnimi satraktsioonid, elektriautod, ATVd, ae rupaadid, vesirattad, mängutoad, pikni kuplatsid, loomapere, hobusõidud jms. Lisaks forellipüük ja toitlustamine.
Pokumaa on mänguline fantaasiamaa, mõeldud eelkõige pere pisematele. Pokukojas saab uurida pokude hingeelu, uudistada originaalset sisekujundust ja huvitavaid sisustus detaile, osaleda mitmesugustes tegemistes ja üritustel, mil le temaatika seondub eeskätt looduse, Võrumaa ja Edgar Valteri loominguga. Padasoomäelt saab alguse matkamän gurada ja kaks taimeõpperada.
Kus: Jõgevamaa, Tabivere vald. Kaia vere järve ääres, Elistvere loomapargist 1,7 km kaugusel Pilet: 1–3 a lapsed 5 ¤, 4–17 a lapsed 15 ¤, täiskasvanu (18+) 10 ¤, alla 1 a lap sed tasuta Avatud: T–P kl 10–19 www.vudila.ee
Kus: Võru- ja Põlvamaa piiril, Urvaste ja Kanepi vald Pilet: lastele 2,30 ¤ (kuni 3 a tasuta), täiskasvanu 3,50 ¤, perepilet (kuni kaks täiskasvanut ja vähemalt üks alla 18 a laps) 9 ¤, Pokumaa radade (matkamängurada ja kaks tai meõpperada) külastus ilma giidita tasuta Avatud: T–P kl 11–18, 01.07.–31.08 kl 11–19 www.pokumaa.ee
Polli loomaaed
kutsub külastajaid uudistama alates 2007. a kevadest. Asume Tuhala Nõiakaevu naabruses Polli talu maadel. Näha ja katsuda saab mitmesuguseid loomi ja linde. Aja veetmiseks lastele mänguväljak. Meil saab ka sõpradega grillida, laste sünnipäevi pidada, loomi sööta ja poniga sõita. Avatud 1. apr – 30. sept E–P 11–19 1. okt – 31. märts R–P 11–19 Oleme avatud ka pühade ajal ja siis, kui Tuhala Nõiakaev keeb. Muul ajal etteteatamisega. POLLI LOOMAAED Kata küla, Kose vald, Harju maakond
www.seikluspark.ee ∙ Tel. 504 9783
tel 5698 2260
www.polliloomaaed.ee
8
PUHKA EESTIS
RMK Elistvere loomapark Algselt emata jäänud ja vigastatud loomade koduks loodud Elistvere loomapark on nüüdseks saanud koduks ka nende järglastele ning teistest loomaparkidest ja -aedadest vahetamise teel tulnud asukatele. Pargi eesmärk on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloo made vaatlemiseks nendele omases keskkonnas. Loomadega tutvumist lihtsustavad infotahvlid. Selgitustega on tähistatud loodusrajad, kus saab tutvust teha kopra eluviisiga ning mitmekesise metsaelustikuga. Kus: Elistvere, Tabivere vald, Jõgevamaa Pilet: täiskasvanud 3,20 ¤, eelkooliealised lapsed (3–6 a) 0,96 ¤, õpilased (7–17 a) 1,60 ¤, pensionärid 1,60 ¤, perepilet (kaks täiskasvanut ja kolm last vanuses kuni 17 a) 6,39 ¤ Avatud: kl 10–20 (juuni-august) www.rmk.ee
Valgeranna seikluspark
Otepää seikluspark Otepää seikluspark pakub elamusi maa ja taeva vahel kõikidele seiklushimulistele. Ole mas on kõrgseiklusrajad, õhusõidud, kata pult, vaatetorn, ronimissein. NB! Kõik seikle jad on turvatud profivarustusega. Kuni 16 a lastel peab olema kaasas vastutav isik. Rada dele pääseb vähemalt 80 cm kasvuga!
Kuula merekohi nat ja vaata maa ilma kõrgemalt – puude otsast! Val geranna seiklus park on omalaad ne väljakutse ja iseenda proovi lepanek, mis pa kub nii keha kui ka vaimu arenda vat tegevust va nusest, soost ja füüsilisest vormist olenemata.
Kus: Otepää, Tehvandi spordikeskus Pilet: 4–19 ¤, rühmadele soodustus Avatud: iga päev 10–19 www.seikluspark.ee
Valma puhkelaagri seikluspark
Pilet: lapsed 4–12,50 ¤, täiskasvanud 13–16,50 ¤ Avatud: iga päev kl 9–22 (suvekuudel), rajale pääseb kella 20ni www.valgerannaseikluspark.ee
Nõmme seikluspark Roheline oaas 20 minuti kau gusel Tallin na kesklinnast. Puude vahele ehitatud kõik võimalikud sil lad ja takistused pakuvad usku matuid elamu si: uute kõrgus te vallutamine, köitel rippumi ne, võrkudesse hüppamine, pi kad liud maa ja taeva vahel. Ei pea olema at leet – loeb nutikus, tasakaal, julgus ja pealehakkamine. Mudilaste seiklusrada ootab põnevate atraktsioonidega pe re kõige pisemaid. Veepallis saad ko geda, mis tunne on kõndida vee peal. Seikluspargi territooriumil on lisaks al likaveega täidetud välisbasseinid, sau nad ja kohvik. Kus: Tallinn, Külmallika 15a, Nõmme spordikeskuse territooriumil, Von Gleh ni pargi kõrval Pilet: lapsed 4–12,50 ¤, täiskasvanu 13– 16,50 ¤ Avatud: iga päev kl 10–22 (suvekuu del), rajale pääseb kella 20ni www.nommeseikluspark.ee
30 takistusraja, ronimisseinte ja kõrge vaa tetorniga ronimiskompleks. Takistusrajad on paigaldatud neljakorruselise maja kõrguse le tehismastidel platvormidele, mis on ainu laadne meetod Eestis. Kõrgrajad on mõeldud ronimiseks alates 16aastastele, vanema vas tutusel on lubatud ka nooremad, kui pikkus võimaldab iseseisvalt turvatrosse kinnitada. Lastele on kasutamiseks madalrajad koos 60 m zip-line-liiniga. Kus: Valma küla, Viiratsi vald, Viljandi maakond Pilet: 12 ¤, takistusrajad ronimisseintega ja zip-line-liinid lisaks 3 ¤ Avatud: T–P kl 12–20 www.valma.ee
Roosta seikluspark Seikluspark pakub lõbusat ajaviidet perede le, põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust koolilastele ja eneseületust kõigile, kes kardavad kõrgust, sest seiklus pargis korraldatakse ronimisretki ka öösiti! 2009. aastal avatud seikluspark erineb oma konkurentidest ainulaadse projekti ja atrakt sioonide poolest, mis kindlustavad erakord se elamuse. Kus: Elbiku küla, Noarootsi vald, Läänemaa Pilet: al 7 ¤, perepilet 32 ¤ (kuni neli ini mest, kellest vähemalt üks on täiskasvanu) Avatud: iga päev kl 10–20 (kuni 30.09) www.roosta.ee
9
PUHKA EESTIS
Tulge kõik koos suvistele festivalidele Viljandisse! 10.–15.07.2012 XXVII Viljandi vanamuusika festival. kultuuri.net/muusika/ vanamuusika 26.–29.07.2012 Viljandi pärimusmuusika festival. www.folk.ee 02.–04.08.2012 Rock Ramp. www.rockramp.ee/rock 18.–22.09.2012 Viljandi kitarrifestival. www.viljandiguitar.ee
Viljandis kui lahke vanaema juures Viljandi linna tuled nagu oma kalli ja armsa vanaema juurde: oled alati oodatud, siin on turvaline, sind ümbritsevad vanad ja väärikad asjad.
K
ülaskäik Viljandisse pakub meeldejäävaid elamusi nii pere suurtele kui ka väikestele liikmetele. Linn on mõnusalt kompaktne, rahulik ja turvaline. Kõik käigud saab teha jalutades ja just nii avastada koha tõelist väärtust. Vanad ja väärikad puumajad, rohelised pargid ja vanalinna käänulised tänavad juhivad teelised lossimägedesse, järve äärde või hoopis seda ümbritsevale matkarajale. Lõpmata toredaid lugusid võib kuulda giidi käest, kes ootab külalisi terve suve iga päev kell 13 Vabaduse platsi maasika juures. Jah, maasika juures, mille sarnaseid on Viljandi linnapildis ühtekokku kaheksa, igaüks eri paigus. Neid jälgides jõuab hõlpsasti Kondase keskusesse (www.kondas.ee), kus algaja kunstisõber saab läbi värvikirevate piltide ja unustamatute näituste aimu sellest, et lihtsuses peitub võlu. Rännakut vanas hansalinnas ilmestab käsitööliste koda Bonifatiuse Gild (www.bonifatiusegild.ee), kus silmailu ja tegevust jagub kõigile. Sel ajal, kui emad sukelduvad Parimate Tegusate Tegijate Ilmlõpmata Väärt Tarviliste Asjade Kaubaks Tegemise Mõnusasse Kohta (just selline on gildimaja ostukoja nimi), võivad teised meistrite tööd jälgida ja vitraažikojas või hoopis kehakatte töökojas ise kaasa lüüa, et siis pärast ühekoos pagarikojas maitsvate ahjusoojade saiadega keha kinnitada. Üks igavesti vahva kogupere ait on Pärimusmuusika Ait
(www.folk.ee), kus aasta ringi toimuvad ehedad kontserdid ja etendused ning kuhu oodatakse külla alati tervet peret. Aida lahke pererahvas on korraldanud kõik nii, et tegevust jaguks ka kõige väiksematele. Kui ema ja isa soovivad mõnd kontserti päris omaette jälgida, saab põnnid Aida lastehoidu jätta. Suvine folk aga on kõikide pärimusmuusika sõprade suur pidu. Siis võetakse väiksemad vahepeal hoopis kukile. Seikluslik Lastekirjandusmaja (http://seikluslik.eu) Lossi tänaval on ühelt poolt nagu muuseum, teisalt mängimise koht. Nelja ruumi on elustunud kolme eesti lastekirjaniku teoste tegelased ja esemed. Nii leiab sealt Ellen Niidu rongi, Robert Vaidlo Kessu maja, detaile Olivia Saare teostest ning palju teisi esemeid nii vormiliselt kui ka maalingute ja luuletustena seintel. Majja sisenemine on justkui raamatusse minek, kus tunned ära armsad tuttavad elemendid ja avastad kindlasti palju uut või unustatut. Siin on tore emmedel ja issidel oma lapsepõlvelugusid pajatada. Sel suvel on Viljandi vana veetorn, Kondase keskus ja muuseum avatud seitsmel päeval nädalas, külalisi oodatakse 1. maist 31. augustini esmaspäevast pühapäevani kell 11–18. Esimest korda pakutakse võimalust osta kolmikpilet, millega saab soodsamalt külastada kõiki kolme kohta, kuid ei pea seda tegema samal päeval – aega on terve suvi. Kolmikpiletid on müügil ka Viljandi turismiinfokeskuses. 10
Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed. Tänu soodsale asukohale, looduslikule mitmekesisusele ja headele ühendusteedele on Viljandi olnud suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks. Vana aja lood elustuvad igal aastal juunikuus. Hansapäevadel kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse näitusi ning peetakse pidu. Sel aastal toimusid Hansapäevad 8.–10. juunil. Ugala teater (www.ugala.ee) toob suvel lavale maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluva loo „Tuul pajuokstes”. Ausus ja abivalmidus, aga ka inimlikud pahed, näiteks uhkeldav loomus, viib kogu loomadest sõpruskonna sekeldustesse ja seiklustesse. Vabaõhulavastus toimub veekogu ääres, Viljandi Männimäe külalistemaja ümbruses. Selles humoorikas ja õpetlikus loos on äratundmisrõõmu kogu perele väikestest suurteni. Viljandi järve ääres on suure pärane mänguväljak ning vesijalgratta- ja paadilaenutus. Lisaks saab mängida tennist ning soovi korral võtta ette matk ümber maalilise järve. Krista Kull avalike suhete ja turismiameti juhataja Viljandi linnavalitsus
www.viljandi.ee/et/kylalisele www.facebook.com/Viljandilinn
Uus & huvitav
11
TERVIS
Oska hoida L ja aidata
Suvi on eestlaste jaoks olnud alati midagi erilist. Niipea kui ilmad soojenevad ja päike oma nina välja pistab, hakkavad kõik puhkuseplaane pidama. Olgu see siis lihtsalt paaritunnine õhtu sõpradega või lausa nädalatepikkune viibimine maakodus.
oomulikult haaratakse oma tegemistesse ka lapsed. Ja nemad satuvad sageli muret tekitavatesse olukordadesse...
hendit ise peale kannavad, kipuvad sellega üle määrima kogu keha – ja mitu korda päevas. Putukatõrjevahend imendub teatud määral läbi naha ning liiga suures koguses on see mürgine. Esmaabi: Kauplustes on saada mitmeid kreeme ja geele, mis putukahammustusega kaasnevat sügelust leevendavad. Sügelust leevendab väga hästi ka külm – näiteks jäätükk. Väikelaste nahk reageerib sääskedele tundlikumalt ja vahel võib vajalikuks osutuda isegi arsti poole pöördumine – tavaliselt määratakse sügeluse leevendamiseks allergiavastane ravim.
Kriimustused, marrastused Kriimustused ja marrastused on iga rübliku elu lahutamatu osa. Lapse jaoks on väike haav emotsionaalselt raske ja „ravimiks” sageli lihtsalt plaaster. Tihti kardetakse marrastusi seebiga pesta, kuid parim abivahend ongi just seep, vesi ja värske õhk. Plaastri all kipuvad haavad hauduma ning paranemine on aeglasem. Toetava lapsevanema abiga mõistab seda peagi ka laps.
Sääsehammustused
Mesilased, herilased (sh vapsikud), rästikud
Sääskedest rääkides ei jää emotsioonituks vist ükski eestlane. Jaanipäeva paiku saadud ohtraid kuplasid on raske taluda isegi täiskasvanul, lapsest rääkimata. Kaubandusvõrgus on saada mitmes uguseid sääsetõrjevahendeid. Nahale kantavate toodetega tuleb aga olla ettevaatlik, eriti laste puhul. Kindlasti peab järgima pakendi infolehe soovitusi vanusepiirangute kohta. Suuremad lapsed, kes va-
Lapsed tuleks hoida eemal mesilaste-herilaste lennuteedest ja pesadest-tarudest. Last tuleks õpetada mesilasi ja herilasi kartma, aga ka rahulikult käituma, kui need putukad läheduses on. Samuti tuleks selgitada, milline näeb välja rästik, ja õpetada käitumist temaga kohtumise korral. Esmaabi: Sümptomiteks on nii putuka- kui ka maohammustuse
12
korral hammustuskohal tekkiv turse, punetus ja valu. Esmaabiks on külm kompress ning vajadusel valuvaigistid ja allergiavastased ravimid. Rästikuhammustuse korral tuleks hammustuskohta hoida võimalikult liikumatuna, et aeglustada mürgi jõudmist organismi. Loomulikult tuleks pöörduda kiirabi või mõne arsti poole, kes aitab hinnata, millist lisaabi kannatanu veel vajab. Vähem tundlikel inimestel ei pruugi rästikuhammustus isegi erilisi probleeme tekitada. Minu praktikas on olnud juhtum, kus kaheaastasel lapsel avastati rästikuhammustus alles järgmisel päeval, sest lapse jalale tekkis turse. Kui aga laps on väga allergiline, võib tal nii putuka- kui ka maomürgi toimel tekkida nn anafülaktiline šokk: näo ja kõri turse, keele turse, kiiresti üle kogu keha leviv nõgeslööve, hingamise ja südametöö häired. Selline laps vajab kiiresti abi, halvimal juhul on vaja elustada. Kui on kahtlusi, et lapsel võib esineda mesilase või herilase mürgi vastu allergia, saab arsti juures teha seda kinnitava või ümberlükkava analüüsi.
TERVIS
Tundub uskumatu, aga külmetushaigused on suviti lastel ja ka täiskasvanutel väga sagedased. Tegelikult ei põhjusta haigestumist otseselt külmetumine, vaid organismi sattunud viirused. Külmetumine, aga ka liigne kuumus, väsimus ja muu stress muudavad organismi viirustele vastuvõtlikumaks. Viirushaiguste puhul on kõige targemaks ravitaktikaks ootamine: viirustest saab organism jagu ise, seni ei ole leiutatud ravimit, mis oleks keha enda kaitsemehhanismist tõhusam, ilma et see inimorganismis probleeme tekitaks. Ravimite peale tuleks mõelda alles siis, kui tekivad tüsistused (mida kahjuks ennetada ei saa) – neid diagnoosib ja ravib arst. Enesetunnet võib leevendada palavikualandajate ning köha- ja nohuvastaste ravimitega. Palavikualandajat ei soovitata aga võtta (ei lastel ega täiskasvanutel), kui kehatemperatuur on alla 38,5 ºC – palavik on organismi kaitsereaktsioon. Samasugused kaitsereaktsioonid on nohu ja köha.
Batuut Batuut tundub ohutu, lõbus ja tervislik vahend aja viitmiseks. Traumapunktid on aga suviti täis lapsi, kelle vigastused on tekkinud just batuudil hüpates. Batuudil olgu korraga vaid üks laps ja selle ümber turvavõrk. Hüppavaid lapsi ei tohi jätta järelevalveta.
Jalgratas, rulluisud On kurb näha, et väga paljud, eriti juba suuremad lapsed, sõidavad nii rulluiskudel kui ka rattal ilma kiivrita. Õnneks nõuab kehtiv liiklusseadus kiivri kandmist jalgratturitest lastelt – ja seda mitte põhjuseta. Kui tavaliselt paneb inimene kukkudes kaitseks ette käed, et instinktiivselt pead kaitsta, siis ratta seljast kukkudes on jalgratas ise sageli takistus. Tagajärjeks võib olla raske pea vigastus isegi aeglase sõidu või seismise ajal kukkudes. Kiivri kandmises võiksid lastele eeskuju näidata täiskasvanud. Sama kehtib rulluiskude kohta. Kui laps avastab, et suu-
Shutterstock
Viirushaigused
Kiireim leevendus kõikide põletuste korral!
• dab nendel juba püsti seista ja edasi liikuda, ehk mõne trikigi teha, muutub ta enesekindlaks: ma oskan! Talle tuleb selgitada, et kiivrit ja kaitsmeid kannavad rulluisutamise ajal isegi profisportlased.
Mürgistused Mürgistuste ohvriks on kõige sagedamini väikelapsed, kes kõike suuga järele proovida tahavad. Suuremad lapsed leiavad vahel vanaema käekotist „kommi” (tabletid) või mängivad lihtsalt arsti. Suureks ohuks on ained, mis on pandud vale sildiga pudelisse ja toiduainete lähedusse, näiteks lakibensiin limonaadipudelis. Kodukeemia peaks olema kõik kindlas kohas koos – juhuslikesse kohtadesse peidetud kemikaalid satuvad alati uudishimulike laste kätte kergemini. Sama kehtib ravimite kohta. Esmaabi: Tee kindlaks mürgistuse põhjus: milline aine (taim), mis koguses? Kui laps on neelanud tablette ja on teadvusel, võib esile kutsuda oksendamise. Selleks peaks kodus olema oksejuuresiirup. Kui tegu on mõne keemiatootega, tuleb lapsele anda vähe haaval vett, et kemikaali lahjendada. Alust ega hapet anda ei tohi – see tekitab maos reakt-
siooni, mille käigus vabaneb lisaks soolale ja veele rohkelt süsi happegaasi ning tekib kuumus. See kahjustab mao limaskesta veelgi enam. Kui laps on teadvuseta, tuleb ta keerata külili. Suhu ei tohi midagi panna! Teadvuseta laps võib okse endale hingamisteedesse tõmmata ning sellist seisundit ravida on juba raske, kui mitte võimatu. Kindlasti tuleb pöörduda kiirabi poole. Teavet mürgistuste ja esmaabi kohta saab ööpäev läbi telefonilt 16662.
• • • • • •
kasutatav I, II ja III astme põletuse korral jahutab haava vähem kui 5 minutiga ilma eelnevalt veega jahutamata vähendab valu ja on desinfitseeriva toimega on vesilahustuv ja kergesti pestav ei kleepu haavade külge on sobiv lastele, ka imikutele ei põhjusta limaskestade ärritust
Kodune apteek Tegelikult on enamiku hädadega võimalik tulla toime ilma ravimeid kasutamata. Palaviku saab alla külmade mähistega, verejooksu peatada riiete küljest rebitud ribadega jne. Samas on esmaabi andmine kiirem ja mugavam, kui vahendid on käepärast. Lastega pere minimaalses koduses apteegis võiks olla oksejuuresiirup (kui peres on väikelapsi), paratsetamool, sidemed ja plaastrid. Apteegist tähtsam on aga ettevaatus ja ohutusreeglite järgimine! Karmen Joller Telliskivi Perearstikeskuse perearst
Päikesepõletuse esmaabi! Aaloe veera, E-vitamiini ja teepuuõliga! • • • •
jahutab ja rahustab valu vähendav retsept vähendab päikesepõletuse sümptomeid mugavas liugaplikaatoriga pudelis
Müügil apteekides.
13
Waterjel on maailma juhtiv põletusgeelide tootja.
Shutterstock
TARBIJA ÕIGUSED
Mida teha, kui äsja ostetud kingad lagunema kipuvad? Seda, et paar kuud tagasi ostetud kinga- või saapapaar kohe lagunema hakkab, on juhtunud ilmselt paljudega. Kuidas oleks sellisel juhul õige käituda? Millised on tarbijate õigused ja kohustused jalanõude ostmisel? Küsimustele vastab tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Siiri Erala.
Kui mu jalanõudega mida gi juhtub, siis viskan need enamasti minema, sest oma õigusi väga hästi ei tea. Kas tuleks ikkagi nende eest seis ta ja asjaga tegeleda? Arvan, et te ei ole sugugi ainuke, kes nii käitub. Olukordi, kus kuu või paari eest ostetud saabastel on tallad lahti ja kandjal varbad märjad, tuleb ilmselt ette tihemini, kui arvata oskame. Mida inimesed sellises olukorras ette võtavad? Osa käitub just nii, nagu teie – viskab jalatsid minema või jätab need karpi seisma. Teine osa viib katkised jalatsid kingsepale või püüab ise superliimiga parandada. Kõik see tundub lihtsam, kui minna poodi oma õiguste eest võitlema. Pean tunnistama, et ka mina esitasin oma elu esimese kaebuse jalatsikauplusele alles sel talvel.
Milliste jalanõudega seotud pretensioonidega tarbija kaitseameti poole peamiselt pöördutakse? Rohkem on pöördumisi seoses täiskasvanute jalatsitega ja üldistatult öeldes on peamine probleem see, et jalanõud ei pea kuigi kaua vastu, ei kesta isegi üht hooaega. Teine suur probleem tundub olevat meie kliimale sobimatud jalatsid, näiteks müüakse Eestis ka selliseid kevadsügis saapaid ja -kingi, mis ei talu niiskust. Lastejalatsite puhul on pöördumiste teemad eripalgelisemad ja üht peamist ei oskagi nimetada. Näiteks võib siiski tuua juba tarbijakaebuste komisjonist läbi käinud juhtumi, kus lapsele ostetud jalatsitel tulid käies takjakinnitused pidevalt lahti. Kahjuks tuleb märkida sedagi, et ametisse on jõudnud juhtumeid, kus tarbija ise on jalatseid valesti pruukinud või hooldanud, kuid püüab
sellest hoolimata patuoinaks teha kaupmeest. Aga õnneks ei ole sellised pöördumised valdavad.
hul võib kaebust esitada ka ära tulnud kontsapleki või purunenud luku pärast.
Millised on tarbijate peami sed õigused ja kohustused jalanõude ostmisel?
Millistel puhkudel tasub kindlasti poodi tagasi pöör duda?
Ostja kohus on valida endale ja soovitud otstarbeks sobivad jalanõud ning neid siis piisavalt ja õigesti hooldada. Samas peab ostjale appi tulema müüja, kes peab kaupa tundma ning häid soovitusi ja juhtnööre andma. Õigustest tuleb eelkõige teada pretensiooni esitamise õigust. See on n-ö seaduslik garantii, mis kehtib ka siis, kui kaupmees või tootja pole jalatsitele oma garantiid andnud. Pretensiooni esitamise õigus kehtib kaks aastat alates ostmise hetkest ning selle alusel võib ostja kauba puuduse ilmnemisel poodi tagasi minna ja asja parandamist või asendamist nõuda. Kui parandamine või asendamine ei õnnestu, võib nõuda ka raha tagasimaksmist. Siinkohal tuleb märkida, et kauplusel on siiski õigus kahelda, kas asi läks katki kvaliteedivea tõttu või ostja süül. Esimesel kuuel kuul pärast ostu on süü tõendamine ning sellega seotud kulutuste katmine kaupluse kohustus. Hiljem toimub see kokkuleppe järgi.
Üldistatult võiks öelda, et kui ostja on kõik õigesti teinud (valinud sobivad jalatsid, neid normaalsetes tingimustes kasutanud, korralikult hoidnud ja hooldanud) ja defekt ilmneb ikkagi, on kindlasti mõtet kaebusega poe poole pöörduda. Tarbijakaitse ametisse oleks aeg minna siis, kui inimene on ise juba kauplusega kontakti võtnud ja oma kirjaliku kaebuse esitanud, kuid kauplus pole talle 15 päeva jooksul vastanud või pakub lahendit, millega nõustuda ei taheta. Kui inimene on jalatsid lihtsalt ära kandnud, neid ekstreemsetes tingimustes kasutanud või valesti hooldanud, ei ole kaebuse esitamisel mõtet. Õigus nõuda parandamist, asendamist või raha tagastamist kehtib ikkagi ainult siis, kui tegu on kvaliteediveaga.
Kuidas käituda internetipoest ostetud jalanõude puhul, kui nendega midagi juhtub? Internetist ostmise puhul on ostjal kasutada 14päevane taganemisõigus (teistes Euroopa riikides võib see aeg olla ka lühem, näiteks 7 või 10 päeva). Samas on see õigus ostjale antud mitte kauba võimalike kvaliteedivigade pärast, vaid seetõttu, et internetipoes pole kaubaga võimalik nii põhjalikult tutvuda kui tavapoes. Seega, kui veebist tellitud jalatsid osutuvad kodus jalga proovides liialt väikesteks või ebamugavateks, saab ostja kasutada taganemisõigust ning need ilma põhjenduseta tagastada ja raha tagasi küsida.
Millised on põhilised väär arusaamad, mille vastu tarbi jad eksivad? Nii tarbijate kui ka müüjate seas on levinud teadmine, et garantii saabastele kehtib kuus kuud ning kontsaplekkidele garantii ei kehti. See võib nii olla poe või tootja antava vabatahtliku garantii puhul ning need tingimused peaks müüja ostjale ostu hetkel selgeks tegema või siis kirjalikult kaasa andma. Seaduslikku garantiid ehk siis pretensiooni esitamise õigust saab aga kasutada kaks aastat ning selle pu-
14
Kui internetist ostetud jalatsitega on juba mõnda aega käidud ja neil ilmneb mõni puudus, tuleb lähtuda pretensiooni esitamise õigusest ja pöörduda kaebusega kaupluse poole. Kui tegu on välismaise e-poega ja omal käel kauplejaga kontakti ei saada, võib abi küsida tarbijakaitseameti juures tegutsevast ELi tarbija nõustamiskeskusest.
Kas tšeki peab alati alles hoidma? Hea oleks. Kaebuse esitamisel peab ostja tõendama, et on olnud selle poe klient. Ostutšekk on selleks kõige parem vahend. Samas tšeki puudumine kaebuse esitamist ei takista – pood peab kaebuse vastu võtma ka siis, kui inimene tõendab kliendiks olemist muul moel, näiteks pangaväljavõttega. Praegu on Eestis olukord, kus paljude poodide jaoks on tšeki puudumisel kaebuse lahendamine problemaatiline. Seetõttu võiks kallimate kaupade puhul tšekid mõneks ajaks tallele panna. Jalatsite puhul ilmnevad vead üldiselt kuu või paari jooksul ning vähemalt selle aja võiks tšekke tallel hoida. Tähtsamad kontaktid • Nõu ja infot oma õigus te kohta võib küsida tarbija kaitseameti nõuandetelefonilt 620 1707 või 1330 (tööpäeva del 8.00–16.30). • Infot kaebuse esitamise koh ta leiab tarbijakaitseame ti veebist www.tarbijakaitse amet.ee või Youtube’ist www.youtube.com/ tarbijakaitseamet. • Klipp kaebuse esitamise koh ta: www.tarbijakaitseamet.ee/ kuhu-ja-kuidas-esitada-kaebust •Kui tegu on välismaise e-poega ja omal käel kauple jaga kontakti ei saada, võib abi küsida ELi tarbija nõusta miskeskusest www.ecc.ee.
Uus & huvitav
Kaitse kuivadele silmadele Kuiva silma sündroom ei ole küll surmav haigus, aga halvendab elukvaliteeti märgatavalt. Selle ignoreerimine võib põhjustada raskeid tagajärgi: põletikku, sarvkesta haavandeid jm.
T
änapäevase teaduse areng on võimaldanud luua preparaate, mis mitte ainult ei leevenda haiguse sümptomeid, vaid ravivad sisuliselt ka haigust ennast, st mõjutavad selle tekke põhjust. Tõhusa ravimi loomine sai võimalikuks pärast uue tehnoloogia – osmprotektsiooni – juurutamist.
Riskirühma kuulume me kõik Töötate arvutiga või vaatate kaua televiisorit ja tunnete pärast seda, et silmad on kibedad, justkui oleks keegi neisse liiva puistanud? Veedate terve päeva kontoris, kus õhk on talvel kütte, suvel konditsioneeri tõttu väga kuiv? Olete sunnitud töötama suitsuses õhus, kannate kontaktläätsi, olete pidevalt roolis, loete palju, olete juba vanemas eas või lapseootel? Sel juhul kuulute nende hulka, kellel on kõrgendatud risk kuiva silma sündroomi tekkimiseks. Kuiva silma sündroomi sümptomeid kaebab iga kolmas naine, sest hormonaalsed muutused, näiteks rasedus, menstruatsioon, imetamine ja menopaus, suurendavad seda riski kõik. Vananedes muutuvad silmad kuivemaks iseenesest, seega võib enamik üle 40aastaseid tunda silmade kuivuse esimesi märke.
Ainult silmade niisutamisest ei piisa Pisarad on meile hädavajalikud. Need mitte ainult ei niisuta, vaid vähendavad ka põletikuriski, pesevad silmast mustuse ning loovad tingimused selgeks ja heaks nägemiseks, st toidavad, kaitsevad ja siluvad sarvkesta. Ku ivadele si l madele mõeldud preparaadid võivad suurendada pisarate hulka (kunstpisarad) ning säilitada silmapinna niiskustaset (lubrikandid). Tavaliselt ravivad nad vaid haiguse sümptomeid: taastavad kunstlikult silma pisarakilet ja suurendavad pisarakogust,
giat – osmoprotektsiooni. Optive’i unikaalne valem (OsmoMaxTM -i kompleks) kõrvaldab kuiva silma sümptomid, taastab silma kahjustatud pinna ning tagab rakkude kaitse ka kahjulikus hüpertoonilises keskkonnas.
st kaotavad haiguse tagajärjed. Silma kahjustatud pinna taastamiseks sellest aga ei piisa. Haiguse sisuliseks raviks on vaja ravimeid, mis taastaksid täielikult nii pisarate koostise kui ka nende funktsioonid. Selleks aga peab silma pind kõigepealt terve olema, mis on üks täisväärtuslike pisarate tootmise põhitingimus. Nii võitleme mitte tagajärgede, vaid haiguspõhjuse endaga.
OptiveTM-i eelised • Optive’i mõju on kahesugune: ta niisutab silma ja ka pidurdab haiguse kulgu. • Silmapinna niisutamise tagavad ravimis sisalduvad karboksümetüültselluloos (KMT) ja glütserool, osmoprotektsiooni aga parandavad neutraalsed aineosakesed L-karnitiin ja erütritool.
Uus sõna – osmoprotektsioon Kuivade silmade korral on pisarad soolarikkad, st hüpertoonsed. Seda tingib osmoosiprotsess, mille puhul, kui soolade kontsentratsioon pisarakiles ületab soolade füsioloogilise kontsentratsiooni, hakkab vesi epiteelirakkudest väljuma ning rakud „kuivavad” ja „tõmbuvad kokku”. On kindlaks tehtud, et paljud imetajate rakud jäävad hüpertoonses keskkonnas ellu, sest kasutavad spetsiifilist adaptatsiooniviisi – neutraalsete orgaaniliste aine osakeste kogumist raku sisemusse. Neutraalsed aineosakesed (osmoprotektorid) on väikesed mitte ioonsed molekulid, mis suurendavad vee kontsentratsiooni rakus, laskmata veel rakust väljuda. Seega on osmoprotektsioon uus kuiva silma sündroomi ravitehnoloogia, mis tagab, et rakud ei kaota eluliselt tähtsat vett ka äärmiselt soolases keskkonnas ning on seega hukkumise eest kaitstud. Osmoprotektorid taastavad ja säilitavad vee füsioloogilist kontsentratsiooni rakus, toimides mitte silma pealispinnal, vaid sügavamal, silma sarvkesta epiteelirakkude tasemel.
• KMT parandab epiteeli regeneratsiooni (silmapinna vigastuste korral, pärast laserprotseduure). • Optive’i unikaalne valem (OsmoMaxTM-i kompleks) kõrvaldab kuiva silma sümptomid, taastab silma kahjustatud pinna ning tagab rakkude kaitse ka kahjulikus soolarikkas keskkonnas. • Kui Optive’it pidevalt kasutada, siis osmoprotektsioon ei katke. Nii on võimalik silmade kuivust naturaalselt vältida.
Neutraalsed aineosakesed Vee ja selles lahustunud ainete kontsentratsioon on nii pisarakiles kui ka silmapinna rakkudes alati ühesugune. Mõlemad süsteemid on tasakaalus. Sellepärast on väga tähtis säilitada pisarates lahustunud ainete füsioloogilist, inimese organismile loomulikku kontsentratsiooni.
Pisarakile
Silmapinna rakud
Neutraalsed aineosakesed
Kui vesi keskkonna toimel silmapinnalt ära aurab, suureneb soolade kontsentratsioon pisarates. Seetõttu väljub vesi silmarakkudest hüpertoonilisse pisarakilesse. Nii kaotavad silmarakud vett ja hukkuvad.
OptiveTM – igakülgne kaitse kuivadele silmadele
Vee kaotanud silmapinna rakud.
Optive on ainus ravim, mis on loodud, kasutades uut, haiguse tekkemehhanismi mõjutavat tehnoloo15 15
Hüpertooniline / palju sooli sisaldav pisarakile.