Atraktiivseimad tööandjad (märts 2021)

ATRAKTIIVSEIMAD

TÖÖANDJAD Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MÄRTS 2021

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EESTI TÖÖTUKASSA

Avalik haldus Võib tunduda kummaline, aga see valdkond on eelmise aasta kaotajate poolel. Kadus töökohti ja paljud valdkonna ametid läksid töötukassa tööjõuvajaduse baromeetris ülejääki. Baromeetriga saab tutvuda töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee/baromeeter.

Kutsekoja uuringud tõid juba enne kriisi oma raportis välja, et kõigile avaliku halduse õppuritele ei pruugi jaguda erialast rakendust ja avalikus halduses hõivatute arv väheneb 2027. aastaks prognoosi järgi ligikaudu 4%, see tähendab umbes 1000 hõivatu võrra. Miks? Näiteks võimaldab tehnoloogia areng avalikus halduses tööjõuvajadust vähendada. Kindlasti ei tasu sellest ära ehmatada. Tehnoloogilised täiustused ei asenda loovmõtlemist ega inimestega suhtlemist.

Kuigi IKT-lahendused võimaldavad avalikku haldust tõhustada, ei kao paljude teenuste osutamisel personaalse suhtluse vajadus. Seetõttu mõjutab tehnoloogia selliste tööülesannetega inimeste hõivet

vähem, ent ennekõike tugispetsialistide hõivet märgatavalt rohkem.

Nii nagu paljudes teistes valdkondades, nii tuleb ka avalikus halduses arvestada muutustega, uute oskuste hankimisega. Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbealaste teadmiste ja oskuste arendamise järele.

Aastal 2020 langes avaliku halduse vabade töökohtade arv oluliselt ja langus algas koos eriolukorraga. Kui eelmise aasta alguskuudel oli sektori tööpakkumisi kuus 300–350, siis mais ainult 130. Ka 2021. aasta algus pole trendi murdnud ja vabade töökohtade hulk jääb eelmisele aastale märgatavalt alla.

Foto: Shutterstock

Avalik haldus

TRANSPORDIAMET

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Transpordiamet loob Eesti liikuvuse edulugu maal, vees ja õhus Äsja loodud Transpordiamet on üks riigi suuremaid asutusi, mille koosseisus on kolm senist eriilmelist ametit: Maanteeamet, Veeteede amet ja Lennuamet. Alates 1. jaanuarist 2021 juhitakse sellest enam kui 800 tipptegijaga organisatsioonist merenduse, lennunduse ja maanteehoiu arengut ning kujundatakse kogu liikuvust hõlmavat keskkonda. Kõigil liitunud ametite töötajatel on võimalus kaasa rääkida millegi uue, suure ja märgilise loomisel.

Unikaalne asutus tegeleb praegu täiesti uue juhtimis- ja motivatsioonisüsteemi loomisega, mis ühendab kõigi kolme endise ameti tugevused ning sisekultuuri eripärad. Tegu on ulatusliku ettevõtmisega, sest ametil on töökohti üle vabariigi. Kui peakontorid on seni tegutsenud kolmes erinevas majas, siis erinevaid ametikohti – laevakaptenitest ja lennundustehnika inspektoritest kuni teedehoiu projektijuhtideni välja – jagub 18 linna ja geograafilisse punkti.

Märkimisväärne on ka Transpordiameti töömaa: autoregistris on 800 000 mootorsõidukit, Eestis on registreeritud 210 lennukit, laevu ja väikelaevu on 36 000, teehoidu vajavaid linnadevahelisi kilomeetreid on 16 643, erinevad lennumasinad maanduvad 8 sertifitseeritud lennuväljale ning 23 sertifitseerimata lennu- ja kopteriväljakule.

Transpordi ja liikuvuse kujundamise tarkust on kolme ameti peale enam kui 230 aastat. Lisaks kaugem mõõde – Eesti mere- ja jõesõiduajalugu mõõdetakse siinmail enam kui aastatuhandega.

Korralik motivatsioonipakett Transpordiametis töötamine on korraga nii missioon kui ka hea võimalus tööalaselt areneda. Saab päriselt panustada ühiskonna paremaks muutmisesse, samuti on töökeskkonna loomisel mõeldud töötajate vajadustele.

Personaliosakonna juhataja Annika Kitsing räägib, et ühinenud ameti ühtset

organisatsioonikultuuri alles luuakse, kuid töötajatele pakutava osas ollakse ühel meelel. „Meie inimesed teavad, et nende tegevusel on nii tulemus kui ka tähendus. Transpordiameti töötajate palgad peavad olema õiglased ja läbipaistvad,” kinnitab ta. „Samuti on selge, et töötajad peavad saama hoida oma töö- ja eraelu tasakaalus. Väärtustame toetavaid töösuhteid ja piisavat puhkeaega.” Annika Kitsing räägib, et Transpordiametis on oluline rõhk töötajate koolitamisel. Erilist tähelepanu pööratakse juhtimiskultuuri arendamisele, mistõttu on fookuses näiteks keskastmejuhtide arendustegevus. Sõltuvad ju organisatsiooni tulemused sageli just nende võimekusest ja pühendumisest.

Töö ja koolitustega kaasneb tihti ka rahvusvaheline mõõde – teedeinseneridele suunatud ning nii lennundus- kui ka veetranspordi korraldamise koolitused toimuvad tihti koduriigist kaugemal.

Esikohal ohutu liikluskultuur ja tervis Annika Kitsing märgib, et Transpordiameti töötajad on väärtuste ja missiooni saadikud ka väljaspool tööaega. Nii näiteks hoitakse töötajaid pidevalt kursis säästlike liikumisviiside olulisuse ja trendidega ning julgustatakse inimesi kasutama rohelisi liikumisvõimalusi. Samuti jälgitakse juba värbamisel, et tulevasel Transpordiameti töötajal oleks kindlasti niinimetatud eeskujuliku liikleja geen – seda ka vabal ajal ja väljaspool tööaega. „Meie asutuse juhtmõte on ohutu liiklemise eest seismine. Töötajad teevad sageli liikumisalaseid otsuseid töökoha väärtustest lähtuvalt – näiteks sõidetakse võimalusel ühistranspordiga või kasutatakse elektriautot, samuti kombineeritakse sõiduauto kasutust teiste liikumisviisidega.” ütleb ta.

Kogu Transpordiametis on au sees tervislikud eluviisid ja sport. Kasutusel on spordistipendium ja võimalus osaleda igakuistel spordiklubi mõõduvõtmistel.

Lisaks füüsilisele tervisele hinnatakse Transpordiametis kõrgelt ka töötajate vaimset tervist. Kõigil töötajatel on võimalus vajadusel abi saada psühholoogilt, kelle konsultatsioonide eest tasub tööandja.

Transpordiametis luuakse üheskoos väärtust iga Eesti inimese jaoks.

Märts 2021

3

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

COOP EESTI KESKÜHISTU

Coop viib elu edasi igas Eestimaa nurgas Coopi tööperega ühinemine tähendab meeldivat ja stabiilset töökohta. Tööd jätkub kauaks ning seda tehes on palju võimalusi täiendkoolitusteks ja edasiarenemiseks.

Rääkides Coopist kui tööandjast, pole võimalik mööda vaadata selle suurusest ja ulatusest. Coop koosneb 19 piirkondlikust tarbijaühistust, koondab 330 toidukauplust üle Eesti ja pakub tööd umbes 6000 inimesele.

Töökohti on erinevaid. Kõige rohkem neist on seotud kaupluste tegevusega, umbes 800 inimest tagavad logistika toimimise ja lisaks kuulub gruppi ka Coop Pank.

Suure missiooniga ettevõte Personalidirektor Kerstin Jaani ütleb, et juba aastaid on Coopi personalitöö märksõnaks olnud asendamatud inimesed. Slogan „Hoiame elu igas Eestimaa nurgas” kätkeb eneses väärikat missiooni, mis puudutab väga paljusid töötajaid – tihti on just kvaliteetne toidupood üks neid kohti, mis määrab ära, kuidas eluga selles piirkonnas rahul ollakse.

Mõttekäik, et kõik Coopi töötajad on asendamatud inimesed, väljendab seda, et igaühe panus on ülimalt oluline – just need inimesed tagavad selle, et värske ja maitsev toit jõuaks võimalikult kiiresti ning mugavalt tarbijate toidulaudadeni.

Tootjatelt ja tarnijatelt jõuab kaup kesklattu, sealt kauplustesse ning kodudesse, seega on ühtviisi olulised nii laotöötajad, müüjad, kullerid, kokad kui ka tugipersonal kontoris.

Praegusel pandeemiaajal on väljend „asendamatud inimesed” omandanud veel värskema tähenduse – Coopi inimesed on sõna otseses mõttes eesliinil, tagades selle, et lukustusaegsed toidulauad võimalikult ohutult ja maitsvalt kaetud saaksid.

Coopi personalitöötajad on kogenud, et töötajatele läheb teema elu hoidmisest igas Eestimaa nurgas korda – eriti tugevalt ongi see tunda väiksemates paikades.

Kvaliteetsed koolitused Loomulikult väärivad asendamatud töötajad tööandja poolt ka väga suurt hoolivust. Kerstin Jaani märgib, et Coopis väärtustatakse väga kõiki töötajaid ja sedagi on kriisikontekstis eriti tunda.

4

Märts 2021

Kindlasti räägib Coopi kui tööandja kasuks selle märkimisväärne stabiilsus. Ühelt poolt selles kontekstis, et kodulähedane töö ja sissetulek on tagatud ka homme, teisalt aga selles mõttes, et Coop pakub kõigile tööle tulijatele erialaseid ja täiendkoolitusi.

Sisekoolituste korraldus on nii süstemaatiline, et see on nimetatud koguni Coop Akadeemiaks. Praktilised ja heal tasemel koolitused ootavad nii juhte kui ka klienditeenindajaid. Sisekoolituste läbimine annab kõigile Coopi tööpere liikmetele ühtse ettekujutuse nii organisatsioonist kui ka oma töö eripäradest.

Koolitused toimuvad valdavalt e-vormis, mis eriti praegusel ajal on tervist ja turvalisust toetav ning märkimisväärselt mugavam ka neile, kelle töö on vahetustega – seega peaaegu kõigile, kes Coopis töötavad.

Hästi arendatud ja läbimõeldud e-koolituste süsteem on abiks nii ame-

tiredelil tõusmisel kui ka riigisisesel eluja töökohavahetusel. Mistahes poodi tööle minnes läbitud klienditeenindajakoolitus on abiks ka siis, kui tahetakse näiteks kolida ja tööle asuda uues piirkonnas

Olulised arenguvõimalused Coopi suurus teeb ettevõttest väga hea karjäärilava ka neile, kes soovivad areneda esimeselt ametikohalt edasi, näiteks suuremat spetsialiseerumist või juhiomadusi nõudvatele töökohtadele.

Harvad pole ka juhud, kus inimene on alustanud suvise puhkuseasendamisega ja arenenud aja jooksul kaupluse juhatajaks. Või on kõigepealt tuldud tööle lattu, seejärel aga õpitud IT- või personalitöötajaks.

Coop soodustab ettevõttesisest arengut igati. Inimesed, kel on ambitsioone ja plaane oma tööteel uusi tähiseid vallutada, saavad selleks kindlasti võimaluse, toe ja väljaõppe. Ent vä-

hem oluline pole ka see, et kui muutuste asemel eelistada stabiilsust ning tahta oma ametikohal kaua töötada, pakub Coop ka selleks meeldivat ja toetavat võimalust.

Väga olulist rolli mängib tööelus ka töötajate tunnustamine. Nii näiteks on iga-aastane parima klienditeenindaja konkurss ka töötajate jaoks üks olulisi ettevõtmisi, milles osaleb igal aastal uhkuse ja rõõmuga üle mitme tuhande Coopi töötaja.

Vähem olulised pole hüved, mida suur organisatsioon oma töötajatele pakub. Kõik töötajad saavad kasutada Coop Panga teenuseid soodsamalt, peale selle pakuvad piirkondlikud ühistud oma töötajatele erinevaid lisavõimalusi ja hüvesid. Seejuures ei unustata ka töötajate perekondi – Coop on üks väheseid suurettevõtteid, kelle suvepäevad korraldati ja pärast pandeemia taandumist korraldatakse ka tulevikus perepäevadena.

HOBBY HALL GROUP

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD Töö tulemus väljendub rahulolevates klientides

Eesti suurim internetikaubamaja kasvab ja värbab Üle 25 aasta Eesti turul tegutsenud Hansapost on tuttav nimi tõenäoliselt igale inimesele. Kataloogiärist välja kasvanud suure veebikaubamaja heaks töötab praegu ligi 200 inimest erinevatel ametikohtadel: klienditeeninduses, laos, ostumüügiosakonnas ning turunduse, finantside ja logistika vallas. Kasv on seejuures nii kiire, et mõne aasta pärast võib olla inimeste arv kahekordistunud.

Ettevõtte turundusosakonna juhi Maris Kivi sõnul Hansapost kaubamärgina reeglina tutvustamist ei vaja ja on oma 300 000 kaubaartikliga üks suurematest Eesti e-kauplustest. „Kuigi oleme aastate jooksul muutunud kataloogiärist veebikaubamajaks, on meil endiselt ka palju neid kliente, kes soovivad vaadata pakkumisi paberil, isegi kui nad ostu teevad e-poes. Enamik inimesi eelistab ostelda veebis, kuid teenindame inimesi jätkuvalt ka telefoni teel.”

Uksed on uutele spetsialistidele avatud „Alustasime e-kaubandusega juba valdkonna algusaastatel ja oleme kasvanud turu keskmisest kiiremini. See on võimaldanud meil kõik need aastad populaarsuse laineharjal ratsutada ja tipus olla. Mingil määral võib seda nimetada ka õnneks, sest maailm ja turg muutuvad

pidevalt justkui meie kasuks. Me ise peame edu võtmeks hoopis meie inimesi, kes ettevõtte arengusse ja tulemustesse igapäevaselt oma panuse annavad. Ja muidugi on meie uksed alati uutele spetsialistidele avatud,” räägib Kivi.

Ta tunnistab, et Hansapost on tuntud ja suur tegija, mis omakorda annab tööotsijatele nii kindlustunnet tööandja stabiilsuse osas kui ka tekitab oma mastaapse väljakutsega huvi kõigi nende seas, kes tahavad teha midagi suurt ja arendavat. Rahulikku ja vaikset kulgemist kiirelt kasvavasse ettevõttesse reeglina otsima ei tulda. „Viimastel aastatel oleme näinud, et inimesi huvitab e-poe telgitagune, sest kogu masinavärk tundub kõrvalt vaadates võimas ja põnev. Paljud meile tulnud spetsialistid tunnistavad, et üheks põhjuseks Hansaposti tööle tulla on meie tegevuse mastaapsus, võimalus olla osa millest-

ki päriselt suurest ja selle kasvamisele ise kaasa aidata.”

Hansaposti klienditeenindajad on võrdlemisi paiksed ja töötajate voolavus on väike, vaatamata sellele, et tegemist on suhteliselt stressirohke ametiga. „Klienditeenindajal peab olema suur sisemine soov inimesi aidata. Samuti peab olema hea närvikava ning oskus ka kõige tulisema vestluse juures jääda rahulikuks ja objektiivseks. Oleme väga õnnelikud, et meil on õnnestunud luua nii positiivne töökeskkond – nii ruumid ja töövahendid kui ka töökultuur ning üldine õhkkond aitavad inimestel paremini tööd teha,” selgitab Kivi. „Ja muidugi meie suurepärased juhid, kes oskavad ning suudavad inimesi motiveerida ja rõõmsana hoida.”

Kuna Hansapost on praeguseks jõudnud niikaugele, et kaubamaja eksisteerib sisuliselt vaid virtuaalmaailmas, on äärmiselt oluline, et kõik IT-süsteemid ja tarkvara töötaksid laitmatult.

Seega otsitakse ka hetkel analüütikuid ja Kivi sõnul palgatakse meelsasti nii kogemustega tegijaid kui ka hakkajaid koolilõpetajaid. Olulised arendusvaldkonnad on ka e-poodi klientidele nähtavaks tegev turundus ja e-kommerts, mille roll on muu hulgas tagada, et veebipood oleks kasutajale mugav, meeldiv, lihtne ning turvaline.

Veebikaubandus läheb aasta-aastalt aina personaalsemaks. See tähendab, et kauplejad peavad aina täpsemini sihtima õigeid tooteid õigele sihtgrupile, mitte tegema üldsõnalist reklaami, mis pole mõeldud justkui kellelegi. Potentsiaalsele kliendile tuleb pakkuda täpselt seda, mis teda tõesti huvitab. „Meie töö väärtus väljendub rahulolevates klientides. Kõik, mida me ehitame ja arendame, on selleks, et olla klientide lemmikveebikaubamaja, mida armastatakse ning kuhu soovitakse tagasi tulla. Seetõttu valime uusi töötajaid hoolikalt, et nad kannaksid meiega samu väärtuseid,” nendib Kivi. „Eesti on pisike ja iga Eesti inimene võiks olla meie klient. Vähe on ettevõtteid, kes saavad öelda, et 50 protsenti eestlastest on ühel või teisel ajahetkel olnud nende kliendid. Meie saame seda väita ja oleme selle üle siiralt uhked!”

Ta lisab, et Hansapost hindab kõrgelt oma pikka ajalugu ja võimalust olla Eesti inimese jaoks alati olemas. „Tänu sellele julgeme öelda, et tunneme Eesti inimest ja turgu ning teame, mis meie inimestele meeldib. Me teame, millised murutraktorid eestlastele meeldivad, milliseid tehnoloogilisi vidinaid eelistatakse, kuidas armastatakse puhata ja mida soovitakse pidupäeval selga panna. Me ei paku tooteid huupi ja seinast seina, vaid anname toimiva ja hea valiku kaupadest, mis on tõesti kõige populaarsemad. See nõuab kogemust, huvi kliendi tegelike vajaduste vastu, kaupade pidevat kaardistamist ja tagasiside analüüsimist. Ühtlasi jälgime pingsalt teeninduse tagasisidestust ning klientide rahulolu meie töötajate, kauba ja ettevõttega.”

1997. aastal tegevust alustanud Hansapost sai kiiresti tuntuks oma laia kaubavaliku, taskukohaste hindade ja paindliku teenindusega. Praeguseks on Hobby Hall grupil, kuhu kuulub ka Hansapost, sadu tuhandeid püsikliente Soomes, Eestis ja Lätis. Hansapost on veebis asuv kaubanduskeskus, mille valik on väga lai, ulatudes kodutehnikast ja autorehvidest mahlade ning kohvini. Suur osakaal on aia- ja kodukaupadel, mille valikus on ettevõte olnud tuntud läbi aegade. Kiirelt kasvav osakaal on moeja ilukategoorial, kuhu kuuluvad rõivad, ehted, parfüümid ning kosmeetika. Samuti on tõusev trend spordi- ja vabaajakaubad, näiteks jalgrattad ning erinevad treeningseadmed.

Ettevõte asub lausa neljal aadressil: kontor ja järelteenindus on Tallinnas Veerenni piirkonnas, klienditeenindus on Tallinna loomaaia kõrval Meistri tänaval, Hansaposti Outleti nimeline pood asub Järve Keskuses ning ladu ja väljastuspunkt asuvad Smarteni logistikakeskuses Tartu maanteel, Tallinnast veidi väljas.

Rohkem infot kodulehelt www.hansapost.ee.

Märts 2021

5

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Põllumajandus ja metsamajandus Põllumajandus ja metsandus jõudsid kriisiaastal korduvalt avalikkuse tähelepanu alla. Metsanduses oli peaküsimuseks, kui palju ja kes võib metsa raiuda, põllumajandus seisis silmitsi tööjõuprobleemiga. Kevadel-suvel varjutas maasikakorjajate teema mõnel päeval isegi koroonateemasid.

Foto: Shutterstock

Põllumajandus ja metsamajandus

Töötlev tööstus Töötlevas tööstuses on hõivatud 18% Eesti töötajatest ehk üle 120 000 inimese. Kiireim hõive kasv on olnud juhtide, inseneride ja töödejuhatajate seas, kus kümne aastaga võiks hõivatute arv kasvada 12%.

Foto: Shutterstock

Töötlev tööstus 6

Märts 2021

EESTI TÖÖTUKASSA

Suvi näitas, et põllumajandussektor on välistööjõust tugevalt sõltuv, tekkis huvitav olukord, kus töötute arv iga päev kasvas, kuid põllumajandus ei leidnud kuidagi tööjõudu. Põllumajandussektoriga käib kaasas palju vanu arusaamu, näiteks et laut tähendab käsitsi tuhandete lehmade lüpsmist jne. Tegelikult võib töö põllumajandussektoris olla ( ja tihti ongi) väga kõrgtehnoloogiline, mis omakorda toob kaasa probleemi, et on vaja õppida mitmeid programme ning masinaid seadistama-juhtima. Samal ajal peab sektoris toimetav tööandja arvestama, et töötajate nõudmised tööle on praegu varasemaga võrreldes teised – soovitakse enam paindlikkust ja töö tähendus on inimeste jaoks midagi muud kui ainult palga teenimine. Välistööjõud on meie tööturule vajalik, sest meil lihtsalt ei ole nii palju inimesi, et kõik tööd tehtud saaks, aga tööandja saab kindlasti mõelda, kuidas proovida leida rohkem Eesti töötajaid. Seda näitas ka eelmine aasta – tööandjad, kes oma töö üle vaatasid ja pakkusid tööotsijatele erinevaid võimalusi tööle asumiseks, leidsid ka töötajad kiiresti.

Märtsist juunini oli tööpakkumisi nendes valdkondades keskmisest rohkem, juulis tuli langus.

Aprill ja juuni olid rekordkuud, kui vaja oli täita 1000 vaba töökohta.

Metsanduse ja puidutööstuse valdkond on regionaalselt oluline tööandja Lõuna- ja Kesk-Eestis. Nii oli suve alguses korraks töötukassa vabade töökohtade edetabelis üllatavalt kõrgel kohal pisike Põlvamaa – just seal oli kiiresti vaja appi inimesi põldudele.

Kokkuvõttes kriisiaastal küll kasvas põllumajandusest ja metsamajandusest tulnud töötute arv, aga mitte hüppeliselt, aastaga on nendest valdkondadest registreeritud töötute arv umbes 400 võrra kasvanud.

Valdkonna tööjõuvajadus tervikuna on lähiaastatel pigem kasvav.

Nõudlus haridustasemete lõikes jaguneb järgnevalt: ligikaudu kolmveerand tulevikus valdkonnas rakenduvast tööjõust võiks ekspertide hinnangul olla kutseharidusliku ettevalmistusega ja veerand kõrgema haridusega. Seega – kui mõtted liiguvad põllumajanduse ja metsamajanduse suunas, siis tööpõld on lai. Kui oled tööandja ja vajad endale suvehooajaks abijõudu, siis võta kindlasti ühendust töötukassa kohaliku esindusega ning tule ka töötukassa töö- ja karjäärimessile. Virtuaalmess viib kokku tööotsijad ja tööandjad. Loe lähemalt lehelt www.toomess.ee.

Sel aastal mängis sektoris rolli COVID-19-ga kaasnev majandussurutis, kuid selle kaugeleulatuvaid mõjusid on veel raske hinnata.

Tööpuudus on viimase aasta jooksul sektoris kasvanud, seda just metalli- ja masinatööstuses. Võrreldes varasema aastaga on veidi vähem tööpakkumisi, aga langus pole nii suur kui mõnes muus sektoris.

Kindlasti ei jää aga töötleva tööstuse inimesed kauaks tööta, eriti kui nad end veidi täiendavad, uusi oskusi õpivad. Neid inimesi on aga alati tööturul otsitud, siit väike vihje ka tööandjale – just praegu võib olla õige hetk hoopis värvata, sest tööturul on vabanenud inimesi, keda varem ei olnud võimalik endale saada.

Tööjõupuudus on olnud töötleva tööstuse toodangu kasvu pidurdav oluline tegur. Viimase kuue aasta jooksul on töötlevas tööstuses märkimisväärselt kasvanud renditööjõu kasutamine. Kümnendi alguses eelmisest majanduskriisist väljudes tõusis töötleva tööstuse keskmine palgatase Eesti keskmisest kiiremini. Viimastel aastatel on kasvutempo võr-

reldes Eesti keskmisega aeglustunud. Kõik need näitajad kokku viitavad sellele, et kui töötlevas tööstuses ei toimu lähiajal suuremaid struktuurseid positiivseid muutusi, võib vajalike kompetentsidega töötajate leidmine osutuda tulevikus raskeks.

Tulevikus on töötlevale tööstusele eelkõige vaja töötajaid, kes saavad hästi hakkama kõrgtehnoloogiliste seadmetega ja kellel on teadmised keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ning optimeerimisoskus, tehniliste kompetentside kõrval ka meeskonnatöö- ja eneseväljendusoskus.

Töötleva tööstuse arengut mõjutavad eriti sellised muutused nagu digitaliseerimine ja automatiseerimine, sotsiaaldemograafilised muutused, rohepööre, maailmaturgudel toimuv ning töökultuuri teisenemine.

Töötukassa toetab töötleva tööstuse erialadel õppimist, tasemeõppes osalemise toetust saavad nii need, kes praegu tööd otsivad, kui ka need, kes tahaksid töö kõrvalt kooli minna. Toetus on sel aastal 292 eurot kuus, lähemalt saab uurida lehelt www.töötajaõpi.ee.

METSÄ WOOD

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Vastutustundlikus ettevõttes on hea töötada Metsä Woodi vineeritehas Pärnus väärtustab kõrgelt töötajate ohutust ja tervist.

Tänu rahvusvahelisse kontserni kuulumisele on töö ja sissetulek tagatud ka praegusel kriisiajal, tutvustab ettevõtet juhtimis- ja personalidirektor Merite Liidemaa-Pärn.

baravi on vaid mõned näited. Võimalusterohke on ka spordipakett, mis lubab käia nii ujulas kui ka jõusaalis või osaleda rühmatreeningutel.

Praegune viirusohtlik aeg on küll pidurdanud sportimas käimist, kuid toonud kaasa uued tervisekaitsemeetmed, mille eest samuti hoolitseb tööandja – sööklas ja puhkeruumis saab viibida hajutatult, olemas on maskid ja desovahendid.

Töötajad on ettevõtte väärtuste kandjad

Metsä Wood Eesti ASi Pärnu vineeritehas tegutseb alates aastast 2018 ja praegu töötab seal ligi 200 spetsialisti. Lisaks Metsä töötajatele tegutsevad tehases ka alltöövõtjate püsivad esindajad.

Ettevõtte rahvusvaheline mõõde võimaldab väga mitmekülgset tööalast arengut. Töökultuur on aga keskendunud töötajate turvalisusele selle sõna võimalikult laias tähenduses, alates kasvõi töökoha püsimisest – tööd jätkub Pärnu tehases kindlasti ka edaspidiseks, kõik töölepingud on tähtajatud ja ettevõte näeb pikka perspektiivi.

Tööohutus ja töötervishoid on väga tähtsad Tehas avati vaid paar aastat tagasi ja see rajati kõiki kaasaegseid nõudeid järgides. Tööohutus ja töötervishoid on ettevõttes kõrges hinnas, näiteks on uute tootmisliinide puhul neid nõudeid järgitud projekteerimisfaasist alates.

Väga oluline on Pärnu vineeritehase jaoks töötajate turvalisus. Kõigile töölistele on tööandja kulul ette nähtud täielik turvariietus ja -varustus. Vähe sellest, et tööriideid ei pea ostma, töökoht peseb need ka puhtaks, nii et inimese ülesandeks jääb vaid puhtad tööriided selga panna ja tööle minna.

Igal töötajal on riietusruumis kaks ventileeritavat kappi, kus saab hoida nii isiklikke kui ka töötamisega seotud riideid ja esemeid. Olemas on korralikud duširuumid, tualetid, föönid ja kõik muu hügieeniga seonduv. Lõunat süüa saab nii ettevõtte sööklas kui ka puhkeruumis kodust kaasavõetut soojendades.

Ettevõte kutsub töötajaid üles teavitama juhte kõigist mõtetest, mis on seotud ohutuse ja tervishoiu tagamisega. Laekunud ettepanekud vaadatakse üle igal hommikul.

Tervisekindlustus ja spordisoodustus aitavad enda eest hoolitseda Töötajate tervis läheb ettevõttele korda ka laiemas plaanis, mitte ainult töövahetuse ajal. Kõikidel töötajatel on võimalus valida kahe paketi vahel: tervisekindlustus või tasuta sportimise võimalus.

Koostöös IF Kindlustusega pakutaks tervisekindlustuse paketti, mis sisaldab palju erinevaid võimalusi – ennetavate analüüside andmine, kiire pääs eriarsti juurde, vaimse tervise teemad ja ham-

Pärnu vineeritehase juhtkond on sõnastanud ettevõtte neli põhiväärtust. Nendeks on koostöö, usaldusväärsus, vastutustundlik kasumlikkus ja uuenemine.

Igal aastal hääletavad töötajad endi hulgast inimesed, kes ettevõtte väärtusi sel aastal kõige tuntavamalt esindanud on.

Väärtuste kandjaid ootavad lisaks tänule ka vastav diplom ja meene.

Tunnustamist ei unustata ka keerulistel aegadel. Kui enne pandeemia algust toimusid igakuised koosolekud nii ettevõtte kui ka üksuste tasandil, siis praegu tunnustatakse suurepäraste tulemuste saavutajaid firmasisestel infoekraanidel.

Metsä Woodi Pärnu tehas on kindel tööandja, kes tähtsustab töötajate turvalisust ja head tervist – olgu tööl või väljaspool tööaega. Pandeemia ajal on eraldi rõhku pandud ka nakkuse levimise vältimisele. Tööle tulijat ootab vineeritehases mugav ja kaasaegne keskkond, kus töötajate arvamust kuulatakse ning arvestatakse.

Märts 2021

7

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

TERTUR

justel ootas soojas korterelamu keldris ligi 2 aastat, enne kui tööd nii kaugele said, et seda sai hakata 1 hektari suurusele krundile külvama. 2019. aasta varakevadel vaatas peremees oma muruseemne varud üle ja ehmus, sest seeme oli 6 kuud aegunud. See ehmatus läks aga peagi üle ja ta otsustas selle ikkagi maha panna. „Selge oli see, et päris käsitsi seda teha ei saanud,” meenutab Jaanuse abikaasa Terje. „Vastvalminud maja juures seisvale renditraktorile sai väike külvik taha kinnitatud ja muru külvamine võis alata. Oli juba päris pime, kui traktor viimaks peatus ja lasi naabritel öörahu nautima hakata. Nali seisneb selles, et 200 kilogrammist seemnest ei tärganud kokkuvõttes mitte ükski lible.

No kohe mitte ükski. Isegi mitte kõige väiksem. Ei taha meenutadagi, mis see 200 kilogrammi maksis,” naerab Terje.

Mis teeb puhkuse Karukellas eriliseks?

Julgus hakata turismiettevõtjaks Jaanus Rattur, Karukella puhkemaja peremees ehk Tertur OÜ juhatuse liige

Harvad on need juhused, kus inimene töötab sellel alal, mida ta ülikoolis õppis. Jaanus Rattur on üks seesugune eriline tegelane, kes on TTÜ magistrikraadiga soojustehnik ja töötanud selles valdkonnas juba 12 aastat. Muu hulgas on ta Karukella puhkemaja peremees. See sai põhitöö kõrvalt sündida just tänu Jaanuse projekteerimis-, inseneri- ja ehitusteadmistele ning -kogemustele. Paljuski tänu Jaanuse oskustele on Karukellast saanud energiatõhus, mobiilist juhitav nutimaja.

Miks mees võttis täistöökoha kõrvalt vastu sellise väljakutse?

Kui Jaanuselt küsida, miks ta seda tööd teeb, leiab ta, et rõõm oma kätega loodu nautimisest ei ületa ühtegi teist rõõmu. Julgust turismiettevõtjaks hakata lisas ka Jaanuse abikaasa Terje pikaajaline turismikogemus. Tulemuseks on omanäoline võimekus, mis just koos toimides kogu Karukella puhkemaja ehita8

Märts 2021

mise ja majandamise võimalikuks tegi. Üksi või koos mõne teise valdkonna inimesega ei oleks kumbki ainult oma kompetentsi peale toetudes sellist väljakutset vastu võtnud.

Jaanuse arvates on Karukella juures kõige nauditavam see, et isegi kui majutushoone on püsti, siis ei tee see krundist veel mõnusat puhkekohta. Endiselt tundub, nagu oleks projekt veel

oma esimeses pooles, sest eneseteostust jätkub aastateks, suures osas ikka ise ehitades ja kohapeal mütates. Kevadel algab väliköögi ehitus ja sügisel on plaan krunt ka aiaga piirata.

Jaanus ütleb, et esiteks võtab ta füüsilist koormust treeninguna, nimelt jääb ära jõusaalis rassimine ja selle eest igakuise tasu maksmine. Teiseks puhkab pea töömõtetest ja ehk päästab isegi vastutusrikkal põhitööl läbipõlemise eest. Ning kolmandaks on ju nii, et kogu panustatavast energiast sündiva tulemuse saab pöörata hoopiski oma tuleviku kindlustamiseks, sest kindlasti on see ka pensionisambaks sellele ettevõtlikule perele.

Liigsest entusiasmist tulnud naljakas õppetund Jaanuse entusiasm puhkemaja ehitamise ja krundi ettevalmistamise suhtes oli nii suur, et 2017. aastal ostis ta ligi 200 kilogrammi muruseemet, mis eri põh-

Karukella pererahvas on pingutanud selle nimel, et puhkus selles majakeses oleks võimalikult mugav ja kodune.

Et millestki poleks puudust ja pisiasjad oleks kõik omal kohal. „Meie külalised on andnud tagasisidet, et tegemist on tõenäoliselt Eesti parima puhkemajaga, sest lisaks väga heale varustatusele on majas viis privaatset ja avarat kaheinimesetuba, mis lisaks kõigele on ka helikindlad. Suur lisaväärtus on ka alati soe ja kasutusvalmis kuumaveetünn, mille kasutamise hind sisaldub puhkemaja rentimise hinnas. Eraldi juurde maksma ei pea ja vee üleskütmisele ka aega kulutama ei pea,” kinnitab Jaanus.

Kes on Karukella kliendid?

Majas on mõeldud kõikide kliendisegmentide peale ning turunduses kõnetatakse samuti kõiki, kuid eeskätt on külalisteks tulnud siiski lastega pered ja sõpruskonnad. Aga ka ettevõtted on hakanud Karukella oma seminaride ja väljasõitude jaoks avastama. „Lisaks on meie klientide suust kõlanud ka, et laste jaoks on nii majja sisse kui ka hoovi loodud väga palju võimalusi, seega on lapsed kenasti uute mängudega hõivatud ega ripu vanemate jala küljes põhjendusega, et neil on igav. Nii saavad kõik puhata ja mängida!”

Karukella puhkemaja saab rentida ainult ühele seltskonnale. Kontaktivaba teenindus oli moodsas nutimajas juba enne pandeemiat. Nüüd müüakse maja ka vajaminevate tubade haaval, pakkudes kriisiolukorra ajal ühele leibkonnale võimalust kodusest keskkonnast maale pageda ning siin oma kaugtööd ja distantsõpped edukalt läbi viia.

Soovi korral saab majja tellida nii toiduaineid kui ka valmis toitu, seega jääb rentnikel üle vaid kohale minna ja end mõnusasti tunda!

Lugu on sündinud Ida-Viru turismiklastri kevadkampaania „Meie lood“ raames: idaviru.ee/meielood

EESTI ENERGIA

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Tiina Drui: Eesti Energias kujundame teadlikult energiakangelasi Enamik ettevõtteid on praegu olukorras, kus edukus sõltub võimest kiiresti kohaneda ja uueneda. Eesti Energias oleme võtnud eesmärgiks olla sammukese kliendi ootustest ees – pakkuda talle terviklikku spektrit uutest, mugavatest ja kasulikest energialahendustest, mis loovad puhtamat elukeskkonda.

Edukuse eeldus on rahulolev klient, mille eeldus omakorda on rahulolev töötaja. Kinnistub üha enam veendumus, et äriedu tegelik juurpõhjus peitub pühendunud ja oma kutsumuse leidnud töötajates, sest just nemad loovad väärtust.

Paljud ettevõtted on mõistnud kliendikogemuse teadliku juhtimise vajadust. Aga kuidas seda luua? Meie usume, et mida parem on töötajakogemus ettevõtte töötajana, mida rohkem ta oma kogemuse kaudu mõistab, kui oluline on, et ta on õige inimene õigel kohal ja õigel ajal, et ta kasvab ning areneb, seda suurema tõenäosusega oskab ta mõelda kliendi vajadustele oma kogemuse võtmes. Lihtsamalt on töötajakogemus kõigi asjaolude kokkupuutepunkt, mis töötajal on ettevõttega alates esimesest kontaktist värbamisel kuni töösuhte lõpetamiseni. Head kogemust tahame alati uuesti kogeda!

Juba 2019. aastal liitsime kõik töötajakogemust loovad osakonnad (personali-, kinnisvara-, transpordi-, turva-, töötervishoiu osakond, büroo, sekretariaat) ühtseks tervikuks ja mõtestasime oma senise tegevuse uues võtmes.

Läheneme töötajakogemuse loomisele kolmest aspektist: kultuuriline, füüsiline ja tehnoloogiline.

Eelkõige on kultuur meie mõttemaailma väljendus ja seetõttu oligi just siin meil restarti vaja, et jõuaksime kliendile lähemale ning suudaksime pakkuda enamat. Avatus, julgus, vastutus ja koos ühise eesmärgi nimel tegutsemine on meile olulised ja julgustame üksteist, et saaksime parimaks versiooniks iseendast.

Füüsilise keskkonna puhul on viimase aja trendiks loovust soosivad lahendused. Töökeskkond peab toetama kultuuri muutust ja üldist paind-

di tööriistade rakendamine on eesmärgiks äris tervikuna.

Inspiratsiooni loovad südikad sõnumid ja fraasid seintel, mis toetavad meie ambitsiooni pakkuda klientidele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toota ise energiat aina keskkonnasäästlikumalt. Innustavate mõtete toomine töökeskkonda oli oluline ja vajalik samm.

Puhas keskkond on meile oluline ja seetõttu uuendame ka meie autoparki ning uued tulijad on kõik elektriautod. Nii saavad meie töötajad puhtama keskkonna nimel tegutseda ja ise kogeda meie laadijate kvaliteetset tööd. likkust. Näiteks millised on avatud või suletud ruumid, puhke- ja loovalad, hooldatud ühisruumid, tervislik toitumine, liikumine, virtuaalne töökeskkond jm.

Uuenduslikud tehnoloogiad peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele paindlikult nii tööl kui ka kodukontoris. Meie eesmärk on luua üks digivärav, mis on lihtne ja kasutajasõbralik ning toetab töötajat igas tema elukaare etapis, koondades ühtseks loogiliseks tervikuks kõik töötaja jaoks olulised infosüsteemid ja rakendused ning pakkudes seeläbi head töötajakogemust.

Innovatsiooni soodustav töökeskkond Oleme uuendanud mitmeid töö- ja nõupidamiste ruume ning loonud innovatsiooni ja koostöö kodu, mis soodustaks kiireid arenguid tulevikuvisioonide suunas. Positiivselt pöördelised sammud on toimumas ka tootmises, inimeste kogemuse juhtimine ja uutmoo-

Loome ja uuendame pidevalt kultuuri, kus igaüks saab areneda Eesti Energia juhid on kultuuri kujundajad ja edasiviijad. Just juhid on need, kelle kirg ja isiklik eeskuju tõmbavad kaasa ning loovad brändisaadikuid.

Juhtide oskustest sõltub, kas töötaja on pühendunud ja sisuliselt kaasatud, kas õige inimene on meeskonnas, võtab vastuse ja teeb koostööd.

Meie jaoks on oluline inimeste tahe õppida, olla homme parem kui täna.

Läbi aegade muutustest hoogu saanud rahvusvahelise ettevõttena teame, et kõik saab alguse meie töötajate kogemustest. Meie suurim vara on töötajad, kelle väärtuslikud teadmised aitavad luua tuleviku energia, puhtama keskkonna ja õnneliku kliendi.

Töötajakogemuse meeskonnas on loodud kultuuriuuendamise valdkond, mis esitab pidevaid arenguväljakutseid, et hoida meid vaimselt tippvormis. Mugav äraolemine nügitakse meie organi-

satsioonist välja, sest inimesed, kes ei astu kordagi mugavustsoonist välja, ei arene! Ei saa olla uuendaja ja bürokraat samal ajal. Meis kõigis peaks peituma soov kasvada. Võimalusi eneseteostuseks leidub meie kontsernis küll ja veel, heast ideest võib välja kasvada tõeliselt maailma muutvaid projekte. See on üks meie peamistest tugevustest, mis hoiab parimad meiega.

Ütleme jah tõhusamatele nõupidamistele Koosolek on väga kallis töövahend, mistõttu on igati arukas viia kohtumisi läbi nii tõhusalt kui võimalik. Seetõttu oleme loonud ja juurutamas nõupidamiste hea tava, mis sisaldab endas lihtsas sõnastuses suuniseid kohtumiste läbiviimiseks.

On mitmed asjad, mida oleme juba rakendanud. Näiteks oleme automaatselt seadistanud kalendrites koosolekud lühemaks. Tunniajased kohtumised on muutunud 15 minutit lühemaks ja pooletunnised 10 minutit lühemaks. Ühiselt lühemad kohtumisi pidades hoiame aega kokku. Lisaks oleme pelgalt kohal olemise asemel reaalselt osalemas.

Paljud meie kolleegidest, kellel tööülesanded vähegi võimaldavad, on kolinud kodukontorisse ja juba aasta peamiselt seal toimetanud. Oleme suutnud luua kultuuri, kus kõik hoiavad oma kaamerad veebikoosolekute ajal avatud, et üksteist näeksime ja oleksime koosolekul päriselt kohal ning looksime omavahel kontakti.

Tööandja brändi keskmes on energiakangelased Energiakangelasi on praegu 4500, kes ühiselt seljad kokku pannes suudavad saata korda hämmastavalt ägedaid asju!

Kangelased ja kangelannad paistavad silma – nad julgevad riskida teiste heaolu nimel. Meil on energiarahva mõtteviis ja elustiil.

Me leiutame, kasvame, käivitame ja hoolime. See on Eesti Energia jäävuse seadus. Meie energia ei kao ega teki, vaid muundub vastavalt väljakutsele.

Meis on jõud ja julgus seista eesmärkide eest ja küsida alati „Miks?”. Meis on energiat õppida, leida uusi nutikaid tööriistu uutmoodi toimetamiseks. Tegutseme eesmärgipäraselt energiamaailma arengu nimel. Kasutame võimalusi olla eestvedajaks suure mõjuga teemade puhul. Ja mis peamine: hoiame energiarahvana kokku!

Märts 2021

9

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EESTI TÖÖTUKASSA

IT ja side IT on võlusõna, millega seostatakse head tööd, kindlat karjääri, helget tulevikku, paindlikku tööaega jne. Seda üllatavam on tulemus, kui vaadata töötukassa vabade töökohtade statistikat aastal 2020.

Foto: Shutterstock

IT ja side

Aasta graafik on nagu Ameerika mäed – tööpakkumiste arv kõikus rohkem kui teistes sektorites ja liikus kord kiiresti üles ning siis jälle alla. Kokkuvõttes vabade töökohtade arv varasema aastaga võrreldes aga eriti ei muutunudki. Kõikumised liikusid samas rütmis koroonanumbritega.

Märtsis ja aprillis kasvas tööpakkumiste arv infotehnoloogia ja side sektoris. Suvel, kui koroona taandus, kahanes ka vabade töökohtade arv. Sügisel hakkasid tõusma nii koroonanumbrid kui ka vabade töökohtade arv. IKT-sektor on kiire, dünaamiline ja võimalik, et selle sektori töötajadki käituvad samamoodi, kiirel ajal tehakse kiireid otsuseid. Kokkuvõttes oli selles sektoris n-ö jäme ots ikkagi töötaja käes ja just selles sektoris kasvas ka kriisiaastal keskmine palk kõige enam – 9,9%.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sek-

tori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kuna IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, siis võib olla see ka põhjuseks, miks isegi selles sektoris möödunud aastal tööpuudus kasvas. Just Harjumaa on seekord saanud kriisis rohkem kannatada.

Tööandjatele on see aga võib-olla isegi hea uudis, sest IT tööturul on aastaid kestnud armutu võitlus. Pidev töötajate üle ostmine, koolipingist töötajate värbamine jne. Töötukassa sügisene tööjõuvajaduse baromeeter näitas, et aastaga on põletav tööjõupuudus IT-sektoris veidi leevenenud. Samas – olukord on ajutine ja isegi praegu, keerulisel ajal, on näiteks tarkvaraarendajatest jätkuvalt väga suur puudus. Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetriga saab tutvuda aadressil www.tootukassa.ee/baromeeter.

Tervishoiu kutsealade esindajad töötavad Eestis kokku ligi paaris tuhandes ettevõttes.

Valdkonna tööjõud on eripärane: selles domineerivad naised, tööjõud on tööealise elanikkonna keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemini haritud, vanusstruktuur on kaldu vanemaealiste poole. Tervishoiuvaldkonnas hõivatute keskmine vanus on kõrgem kui tööjõu puhul keskmiselt. Seega on uute töötajate järelkasv väga oluline ja võimalik, et ootamatu tähelepanu aastal 2020 tekitab noortes ka soovi ning huvi mõelda õppimise valikul rohkem ka tervishoiualade peale.

Ei ole väga üllatav, et tööpakkumiste arv tervishoiusektoris eelmisel aastal kasvas ja kasvas oluliselt, eriti aasta teises pooles. Kui keskmiselt oli töötukassal aastal 2019 vahendada kuus 188 tööpakkumist, siis eelmisel aastal oli see number üle 200 ja detsembrikuus lausa 300. Terav tööjõupuudus oli enne vaktsiinide saabumist, kui paljud töötajad pidid olema ene-

seisolatsioonis või olid haigestunud. Töötukassa suhtles sel ajal igapäevaselt tervishoiuasutustega ja leiti mitusada ajutist abilist, alustades hooldustöötajatest ning lõpetades haiglate õdedega. Praegu on paljud neist tähtajatul ametikohal.

Tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et selles sektoris on jätkuvalt töökäsi pigem puudu kui üle ja kindlasti on tegemist valdkonnaga, kus tööd jagub ka kaugemas tulevikus. Pikaajaliselt mõjutavad tervishoiusektori arengut nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnoloogia areng ning innovatsioon teenuse pakkumises. Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad parandada inimeste eluiga ja heaolu. Eluea pikenedes ja elanikkonna vananedes kasvab vajadus raviteenuste järele.

Kui tegutsed tervishoiuvaldkonnas ja otsid töötajaid, siis uuri kindlasti, kuidas töötukassa saab sind aidata ning tule töömessile www.toomess.ee.

Tervishoid 2020 oli kindlasti aasta, mil tervishoiusektor oli teravdatud huviorbiidis – nii palju tähelepanu pole meie hooldajad, õed ega arstid ammu saanud. Kindlasti on see hea võimalus oma ala tutvustada, tööjõudu endale tõmmata.

Foto: Shutterstock

Tervishoid 10

Märts 2021

TALLINNA SADAM

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Tallinna Sadam üllatab mitmekülgsuse ja uuendusmeelsusega

Taavi Tilk, Tallinna Sadama energeetikaosakonna juhataja

Tallinna Sadam on viimastel aastatel ettevõttena kiirelt arenenud mitmel rindel: edukalt on tööle pandud saartevaheline parvlaevaliiklus, valminud on kaasaegne reisijaterminal D ja kasutusele on võetud mitmeid nutikaid tehnoloogilisi lahendusi klientide mugavamaks teenindamiseks ning keskkonnasäästu tagamiseks. Rääkimata Vanasadama ümbrusesse planeeritavast kinnisvaraarendusest.

Tallinna Sadama personalijuhi Kerli Leppoja sõnul kuuleb ta seetõttu Tallinna Sadamaga värskelt liitunud inimestelt tihti tagasisidena positiivset üllatust, kui mitmekülgne tegelikult ettevõte on ja kuivõrd palju võimalusi on siin töötades teha ainulaadseid ning tervele Eestile suure majandusliku mõjuga asju. „Tänapäevane sadam on lisaks füüsilisele mereväravale ning infrastruktuurile ka kombinatsioon uuenduslikest IT-lahendustest, nagu digitaalsed parvlaevapiletid ja Targa Sadama süsteem, ning jätkusuutlikku keskkonda loovatest algatustest, nagu koostöös Rohetiigri projektiga ringmajanduse arendamine ja uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtmine,“ lisas Leppoja.

Sadamas luuakse ainulaadseid lahendusi Personalijuhi sõnul ongi mitmekülgsus, uuendusmeelsus ning tehnoloogia märksõnad, mis eraldi ja kombinatsioonis kõige paremini iseloomustavad tööd Tallinna Sadama kõikides erinevates valdkondades. „Hoiame ennast alati uutele ideedele avatuna ja seetõttu on eriti hea meel, et viimastel aastatel on meile veel juurde tulnud ning kindlasti tulevikuski lisandumas inimesi, kel

on palju tarku mõtteid ja ideid, kuidas sadamat ning siinseid teenuseid edasi arendada. Meie eesmärk on anda kõigile väärt ideedele võimalus ja aidata need ellu viia,“ ütles Leppoja. Üks valdkond, kus on viimasel ajal palju toimumas, on energeetika. Sadama energeetikaosakonna juhataja Taavi Tilk kinnitab omalt poolt, et rutiini tema veel tunda saanud ei ole. „Tegeleme siin tõepoolest kõigega alates 110-kilovoldistest elektrivõrkudest ning veeja kanalisatsioonivõrkudest ning lõpetades hoonesiseste automaatikaga juhitud tehnovõrkudega. Samas on alati käsil mitmed arendusprojektid, mis nõuavad lahenduste leidmiseks palju juurde õppimist ja pealehakkamist. Sest ega meil väga palju valmislahendusi võimalik kasutada ei ole, peame kõik tehnoloogiad enda jaoks sobivaks kohendama,“ kirjeldas Tilk.

Tilk tõi näite Vanasadamasse rajatavast kruiisiterminalist, mis kasutab täiesti uudset mereveekütte lahendust. „Meie töötajad rääkisid lõpliku lahenduse puhul väga palju kaasa ning selle tulemusel disainis tootja meie jaoks unikaalse süsteemi, mis aitab terminalil hakkama saada väga väikeste kütte- ja hoolduskuludega. Saadud kogemust püüa-

me ära kasutada ka kogu Vanasadama kinnisvaraarenduses ja uurime, kas see võiks ka seal ära tasuda,“ selgitas ta.

Sadam otsib võimalusi vesinikuenergia lahenduste kasutamiseks Hiljuti ühendati Vanasadamas võrku ka Eesti esimesed kaldaelektri lahendused, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. „Tegemist oli äärmiselt nõudliku projektiga, sest see põhines 11-kilovoldisel pingel, mida tuli rakendada tingimustes, kus vesi ja meresool võivad palju kahju teha. Nüüd vaatame aga juba sinnapoole, kas saame kaldaelektrit kasutada ka kruiisilaevade puhul, mis vajavad juba mõnevõrra teistsuguseid lahendusi,“ sõnas Tilk.

Kolmanda olulise arenguprojektina tõi sadama energeetikaosakonna juht

Tallinna Sadamas töötavad tehnoloogia ja IT valdkonnas: GIS peaspetsialist energiamajanduse peaspetsialist peaenergeetik veemajanduse peaspetsialist ehituse projektijuhid ja geodeedid IT-süsteemide ja -rakenduste arhitektid ja administraatorid IT-arenduste projektijuhid

välja kogu vesinikutemaatika. „Vesinikul põhinevad energialahendused on meil selgelt laual. Esialgu vaatame, kas ja kuidas me saame seda tehnoloogiat enda jaoks ära kasutada. Üks võimalus on parvlaevad, mis tulevikus võiksid vesinikul töötada,“ ütles Tilk ja lisas, et ka laiemalt on sadam alati aldis uuendustega kaasa minema. „Peame oluliseks, et enne lõplikku otsustamist me vähemalt tunnetaksime teema ja potentsiaali ära.

Usun, et sellise mõtteviisi tõttu on paljud uuendused meil ka käiku läinud.“ Personalijuhi Kerli Leppoja sõnul ongi seetõttu nende jaoks ettevõttesse uute inimeste otsimise juures kõige olulisemaks just sarnane suhtumine. „Kui on julge pealehakkamine, valmisolek uusi teemasid endale selgeks teha ja lõpule viia, siis Tallinna Sadam saab omakorda vastu pakkuda võimalust teha suure haardega mitmekülgset ja arendavat tööd ning igakülgset tuge kogenud kolleegidelt,“ ütles Leppoja.

Lisaks sellele on Tallinna Sadamas oma töötajatele väärikas motivatsioonipakett. Kuna ettevõttes on rakendatud tulemusjuhtimise süsteemi, siis lisandub põhipalgale kord aastas ka tulemustasu, mis sõltub ettevõtte üldistest tulemustest ja iga inimese isiklike eesmärkide täitmisest. Samuti laienevad töötajatele ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingu hüved.

Sadam on parimate tööandjate tipus Täiendavalt tavapärasele 28-päevasele puhkusele on Tallinna Sadama töötajatel osana tervise- ja heaoluprogrammist võimalik kasutada talvekuudel lisaks 7 kalendripäeva pikkust puhkust, et tegeleda talispordiga või lihtsalt puhata.

Leppoja sõnul on nende jaoks oluline panustada just inimese tervise hoidmisesse. „Lisaks juba paljudes ettevõtetes sisse seatud spordikulude kompenseerimisele, tervisekontrolli võimalustele ja gripi vastu vaktsineerimistele mõtleme ka selle peale, kuidas tervisekriisis inimesi toetada. Näiteks pakume töötajatele võimalust teha COVID-19 antikehade testi, pakume tuge vaimse tervise teemadel abi saamiseks ning üritame virtuaalsete ühistegevuste ja tervislike meenete abil sellest ebatavalisest olukorrast tingitud tööstressi maandada,“ loetles Leppoja töötajate tervise hoidmiseks tehtavaid pingutusi.

Tänu oma töötajate heaoluks tehtavatele pingutustele ja mitmekülgseid väljakutseid pakkuvale tööle troonib Tallinna Sadam jätkuvalt Eesti mainekamate tööandjate tipus. Viimase uuringu järgi oli ettevõte maineuuringu pingereas tööandjate seas viiendal kohal. Positiivsena tuuakse välja just seda, et Tallinna Sadamas on huvitavaid töökohti ja rohkelt vaheldusrikkust. Samuti on inimeste jaoks oluline, et tegemist on stabiilse tööandja ja jätkusuutliku kuvandiga.

Märts 2021

11

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

WISE

Wise – ideaalne pind uutele väljakutsetele Wise’i arvelduste valdkonnajuht Jelena Kissel selgitab, miks on globaalses ettevõttes töötamine väga hea arenguvõimalus.

Palun rääkige veidi Wise’i ajaloost – kaua on ettevõte tegutsenud ja miks hiljuti nime muutsite?

Wise sai alguse kümme aastat tagasi Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni elulisest probleemist. Mõlemad kaotasid panga peidetud tasude tõttu raha, tehes ülekandeid eurode ja naelte vahel.

Taavet sai palka eurodes, kuid elas Londonis. Kristo teenis palka naeltes, kuid maksis Eestis eurodes laenu. Niisiis otsustasidki sõbrad piiriüleste pangamaksete asemel kanda raha teineteise sama valuutaga kontole. Sellest leidlikust ja küllaltki lihtsast lahendusest kasvas välja Wise.

Praeguseks parandame rahvusvahelises panganduses enamat kui vaid rahaülekandeid, aga meie missioon on jäänud samaks – ehitame kiireimat, mugavaimat, läbipaistvaimat ja soodsaimat viisi raha liigutamiseks kogu maailmas.

Kui palju on Wise’is töötajaid ja mis erialade inimestega on tegu? Milliste erialade inimesi te praegu vajate?

Hetkel töötab Wise’i 14 ülemaailmses kontoris enam kui 2200 inimest. Tallinnas, kus asub meie kõige suurem kontor, tegutseb 1000 töötajat ja meie mitmekülgne tiim aina kasvab. Käesoleva aasta esimeses pooles suurendame oma globaalset tiimi kolmandiku võrra, Tallinnasse lisame 165 uut töötajat. Otsime 12

Märts 2021

oma tiimi juurde pea kõigi valdkondade esindajaid alates inseneridest, analüütikutest ja tootearendajatest kuni personaliekspertide, turundajate ning klienditoe superstaarideni.

Miks on Wise’is hea töötada? Kas Wise’is töötamine pakub võimalusi enesearenguks?

Wise pakub Eestis ainulaadset võimalust töötada koos oma ala tippspetsialistidega üle terve maailma – Singapurist Londonini ja New Yorgist Tokyoni.

Need teadmised ja tutvused, mida Wise’ist saab, on hindamatud. Igapäevaselt töötame me väiksemates autonoomsetes tiimides, mis tegutsevad kui väikesed idufirmad suuremas ettevõttes. Iga tiim seab omaenda eesmärgid ja võtab vastutuse nende täitmise eest. Wise’is töötades on inimestel võimalus otsustada, milliseid väljakutseid järgmiseks ette võtta ja kus järgmisena kõige rohkem väärtust luua.

Wise’i Tallinna kontoris on esindatud üle 70 rahvuse ja pidades silmas oma töötajate eelistusi, seadsime eelmise aasta lõpus sisse kaugtöö hübriidlahenduse, andes kõigile töötajaile võimaluse kuni 90 päeva aastas töötada mõnes teises riigis. Tahame oma rahvusvahelisele tiimile pakkuda lahendusi, mis neid ja nende lähedasi toetaks ning annaks kõigile võimaluse siduda töötamine põnevates riikides reisimisega. Nii

saavad meie töötajad elada piirideta elu, täpselt nii nagu meie kliendidki.

Töötajate isiklik ja professionaalne areng on meie jaoks äärmiselt oluline.

Pakume kõigile oma töötajatele eelarvet, mida saab kasutada vabalt valitud arendavateks tegevusteks – olgu selleks koolitustel osalemine või raamatute tellimine. Lisaks korraldame pidevalt ettevõttesiseseid koolitusi alates ajaplaneerimise ja produktiivsuse töötubadest kuni vaimse tasakaalu koolitusteni. Lisaks soodustame ka võimalust

ettevõttesiseselt erinevate töökohtade vahel liikuda ja kõik meie tiimid on avatud töövarjupäevadele. Kui töötajat huvitab teise tiimi toimimine, võib ta kolleege varjutada ja võimalusel ka sinna tiimi kandideerida.

Wise’i kontori kööginurkadest leiab lisaks kohvile-teele-karastusjookidele ka puuviljavaagnad ja tavaolukorras ka 24/7 hommikusöögi ning snäkid. Meie kontoris asuvad jõusaal, saun, massaažitoolid, raamatukogu, grilliga katuseterrass ja erinevaid ergonoomilisi töötamislahendusi, teiste seas näiteks arvutilauaga käimislindid. Kontori laienedes oleme mõelnud ka uute avatud lahenduste peale, lisades vaikselt töötamise ala ja sotsiaalse vaibiga tööala, et igaüks leiaks omale sobiva töökeskkonna.

Pärast nelja aastat Wise’is saavad meie töötajad lisaks tavapuhkusele minna ka kuuenädalasele tasustatud sabbatical’ile, saades lisaks 1000 naela, mida oma äranägemise järgi kasutada. Pikem puhkus annab hea võimaluse võtta aeg maha ning mõelda, kus ja kuidas töötaja saaks järgmisena suurimat väärtust luua, olgu see kas Wise’is või mujal, luues näiteks hoopis omaenda ettevõte.

Millised on ettevõtte väärtused – seda nii üldiselt kui ka konkreetselt töötajate peale mõeldes?

Wise’i kokkuhoidev ja kaasav sisekultuur on üles ehitatud neljal väärtusel. Esimene neist väärtustest on Klient > tiim > ego. Kõike, mida me teeme, teeme Wise’i kasutajate jaoks. Lansseerides uusi tooteid, vaatame kõigepealt, mida meie kliendid soovivad, ja kaasame neid ka ettevõttesisestele aruteludele, et saada ausat tagasisidet oma toote kohta.

Mida lähemalt iga töötaja oma töö otsest tulemust läbi kliendi elude paremaks muutmisele näeb, seda suurem side tal tekib terve ettevõtte missiooniga, sest nagu ütleb meie teine väärtus: See ei ole ainult töö, me muudame maailma.

Omavahelises suhtluses peame oluliseks konstruktiivset tagasisidet, mida väljendab Wise’i kolmas väärtus Hea karma, ilma draamata. Selleks, et meie globaalne tiim suudaks sõna otseses mõttes maailma muuta, peab igaüks andma endast parima, et tuua parim välja ka teistes. Me väärtustame avatud, töökaid ja oma arvamust avaldada julgevaid inimesi. Mitmekesine tiim loob ideaalse pinna uutele väljakutsetele ning professionaalseks kasvuks, ja nagu ütleb meie neljas väärtus: Teeme ära!

Kõikide Wise’i tööpakkumistega saab tutvuda lehel wise.jobs/tallinn.

RAIL BALTIC ESTONIA

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Sajandi suurprojektist

tahetakse osa saada juba puhtalt kogemuse enda pärast Võimalus, millesarnast pole siinmail avanenud sada aastat ega ole tõenäoliselt ka järgmise saja jooksul tulemas.

Just nii näevad insenerid ja projektijuhid karjääri Rail Balticus. Nagu railbalticlased omakeskis naljatledes ütlevad: „Kui sellele liiga palju mõtlema jääda, siis öösel kindlasti magada ei saa.”

Põhjusi, miks on Rail Baltic Estoniast saanud inseneride ja projektijuhtide seas unistuste tööandja, ei ole tõepoolest vaja kaugelt otsida. Meediaski sajandi suurprojektiks tituleeritud ehitus on mitte ainult Eesti, mitte ainult Baltikumi, vaid kogu Euroopa mõistes täiesti unikaalne – nii oma mastaabilt kui ka mitmetahulisuses. Pole saladus, et elulookirjelduses on selline kogemus tulevikus kulla hinnaga ja võib avada nii mitmeidki uksi ka väljaspool siinset regiooni. „Projekt on see, mis müüb,” kinnitab ka Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets, et tugevad tegijad ja talendid tulevad ning tahavad projektist osa saada juba puhtalt selle enneolematu kogemuse pärast.

Eraldi mõõtme annab projektile rahvusvahelisus. Vastutatakse ju ühtlasi Eesti riigi huvide esindamise eest ka Rail Balticu projekti ühisettevõttes, kuhu kuulub inimesi nii Baltikumist ja Põhjamaadest, aga ka Itaaliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Värvikireva seltskonnaga tulevad kaasa teistmoodi kogemused ja praktikad, mida pole siinmail enne nähtud. „Nad on projekte teinud Aasias, Ameerikas, Euroopast rääkimata,” selgitab Salomets, et nendelt õpitu aitab siin meie pisikeses konnatiigis oma perspektiive avardada.

Ettevõttes valitseb idufirma mentaliteet Töötajaid on enim kannustanud võimalus esimesest päevast peale väärtust luua. Seega kui on tulnud sõna otseses mõttes pea ees vette hüpata, mida siinmail seninägematu projekt kindlasti eeldab, ei ole keegi napilt enne hüpet kartma löönud või suurest ehmatusest kohe tagasi kaldale rapsinud. Vastupidi, püütakse kibekähku pardale pääseda ja kõiges käed külge panna. Mitte ainult projekti juhtimisel, vaid tegelikult ka orga-

Rail Baltica Ülemiste ühisterminal

nisatsiooni arendamisel. Sest kuigi ettevõte oli juba varem riiulil olemas, on Rail Baltic Estonia ise projekti juhtinud napid neli aastat, mis tähendab, et paralleelselt muuga on tulnud teha tohutu areng ka ettevõtte enda ehitamises. „See on küll hästi intensiivne, aga see kannustab ja kütkestab,” kirjeldab Salomets ettevõttes valitsevat idufirmale omast mentaliteeti. „Pigem peab juba inimestele ütlema, et see ei ole sprint, see on maraton, et meil on sind siin ka nelja-viie aasta pärast veel hea tervise juures vaja.” Mehe sõnul on olnud ka põnev jälgida, kuidas iga uus inimene on toonud kaasa justkui mingi uue kõrvalkogemuse või -kompetentsi. „Võtad ta küll tööle üht profiili täitma, aga tegelikult toob ta endaga ka mingisuguse teise oskuse, mis omakorda jälle laiendab kogu spektrit.”

Meeskond käib ühte jalga Eduloo üks tähtsamaid võtmetegureid on mõistagi kokkuhoidev meeskond.

Nagu Salomets ise ütleb, siis õhkkond peab olema hästi puhas. „Mida me ka algusest peale hästi avatud kaartidega räägime – selleks et projekt õnnestuks, ei saa lubada ussitamise mentaliteeti. Või ma ütlen isegi tagumiku katmise mentaliteeti,” selgitab ta, et ükski töötaja ei tohiks tunda, nagu peaks ta hakkama oma tagumikku katma sellepärast, et keegi võib mõnd tema tegemata jätmist kurjasti ära kasutada. „Kui õhkkond on terve, on ka töömoraal kõrge.”

Ja muidugi, kui õhkkond on terve, tahab meeskond koos aega veeta ka töö-

keskkonnast väljaspool. Lisaks tavapärastele team building’u üritustele, suveja talvepäevadele näitab kollektiiv üles initsatiivi ühiste liikumisürituste ja matkade korraldamiseks. Kui kalender ainult võimaldaks nii palju ette võtta, kui hing ihkab! Seda loomingulisem on aga tulnud olla. Nii on töiseid trassil liikumisi korraldatud teinekord ka vabamas vormis matkadena. „Kuna me maastikul peame niikuinii liikuma, siis saab teha kaks ühes.”

Hiljutigi plaaniti minna räätsamatkale rabadesse, mida Rail Baltic läbima hakkab, aga paraku ei julgetud üha suurenevate nakatumisnumbrite valguses seda riski enam võtta.

Kui rääkidagi viimasest, suuresti distantsilt töötamise aastast, siis kui mõned nädalad tagasi muutus kodukontor riigis jälle rangelt soovituslikuks, ei olnud Rail Balticul teps mitte keeruline kodurežiimile üle minna. „Me olime tegelikult juba aasta aega niimoodi töötanud,” avaldab Salomets. Olgugi et tagumikutunde pole ettevõttes algusest peale loetud ja tööd on alati võinud teha mis iganes ajal mis iganes kohas.

Paindlikku töökorraldust hinnatakse mehe sõnul üha enam. See kipub olema üks esimesi asju, mille kohta ka töövestlusel aru päritakse. „Minule tundub see täna nii elementaarne, et seda ei pea isegi küsima, aga eks ettevaatlikkusest küsitakse ikkagi üle.” Paindlikule töökorraldusele lisaks ei pea ükski töötaja muretsema vajalike töövahendite pärast. Eraldi kompensatsioon on ette nähtud isegi kodukontori töökoha sisustamiseks – ekraanidest toolide-lau-

dadeni. Samuti on igale töötajale eraldatud isiklik koolituseelarve, et vajalikke oskusi või ka kutsetunnistust ajakohastada.

Karjäär Rail Baltic Estonias. Kellele?

Tõsi küll, ka ootused kandidaatidele on Rail Balticus kõrged ja konkurentsisõel tihe. Põhjendatult, sest juba kahe aasta pärast, kui hakatakse ehitama Rail Balticu põhitrassi, liiguvad ehitusturule märkimisväärselt suured mahud. Selleks et praegu projektijuhiks kvalifitseeruda, peab olema ette näidata viis aastat kogemust samalaadsete taristuvaldkonna projektide tegemisel. Paralleelselt projektijuhtidega värvatakse aga ka projektiinsenere, kellel piisab kaheaastasest kogemusest. „See on neile hea kasvulava, et kahe aasta pärast oleksid nad juba võimelised ka projektijuhtidena kaasa lööma,” räägib Salomets.

Siiski nüüd, kui on selgunud, et eesmärk ei ole enam lihtsalt trass valmis ehitada ja laiali minna, vaid ollakse ühtlasi tulevane raudteeinfrastruktuuriettevõte, kes hakkab seda taristut majandama, vaadatakse juba ka pikemat telge. Nii käib praegu koostöös TalTechiga aktiivselt töö selle nimel, et üle mitmekümne aasta saaks jälle ülikoolis raudtee-ehitust õppida. Esmane eesmärk on luua teedeehituse erialale Avatud Ülikooli kaudu täiendav 40-ainepunktiline programm.

Järgmine samm võiks olla juba eraldi raudteevaldkonna õppesuund. Sest üks on kindel – aastakümneid varjusurmas tiksunud valdkond on suuresti tänu Rail Balticule lõpuks taas õitsele puhkemas.

Märts 2021

13

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EESTI TÖÖTUKASSA

Jaemüük ja hulgikaubandus Enne kriisi töötas jaekaubanduses ligi 52 000 ja hulgikaubanduses umbes 19 000 töötajat. Sektori ettevõtetel on üle Eesti oluline roll regionaalse tööandjana – kõigis maakondades jääb hõivatute osatähtsus vahemikku 10–13% ehk vähemalt iga kümnes inimene kõigis maakondades töötab selles valdkonnas.

Foto: Shutterstock

Majandusnäitajate poolest on valdkond ebaühtlane, märkimisväärsed erinevused tegevusalade vahel ilmnevad nii tööviljakuses, tööjõu voolavuses kui ka palgatasemes. Jaekaubandus on tegevusalade võrdluses üks suurima voolavusega aladest, hulgikaubanduses on näitaja keskmisest veidi madalam.

Juba enne kriisi olid pikemaajalised prognoosid sellised, mis näitasid, et sektoris väheneb hõivatute arv, seda eriti teenindustöötajate arvu vähenemise tõttu – põhjuseks uued digilahendused. Suurim on vähenevate töökohtade osakaal teenindus- ja oskustöötajate ametirühmas.

Viimane aasta on olnud selles sektoris suurte kaotuste ja suurte võitude aasta. Ühelt poolt olid paljud poed olukorras, kus uksed tuli piirangute tõttu sulgeda, teiselt poolt kasvasid üleöö e-poodide tellimused. Suured kaubandusketid ei osanud ilmselt aasta tagasi unistadagi sel-

lisest e-poe kasvust, millega kevadel silmitsi seisti. See aga tähendas, et kiiresti tuli teha muutusi ja muutused tähendavad, et oli ka inimesi, kes kaotasid töö.

Viimase aasta jooksul on selles sektoris olnud oluline vabade töökohtade arvu langus. Langes ka keskmine palk – 9,7%. Kui aastal 2019 oli töötukassal jae- ja hulgikaubanduses keskmiselt vahendada 748 tööpakkumist kuus, siis eelmisel aastal oli see number 613.

Järsk tööpakkumiste arvu langus oli just kriisi alguses – aprillis –, mil vabade töökohtade arv langes enam kui poole võrra. Samas otsiti kiirel ajal juurde inimesi, aga nad polnud enam klassikalised klienditeenindajad, oli vaja pigem logistikuid, komplekteerijaid, kullereid.

Töötukassa käivitas kevadel ka ajutiste tööde portaali, et viia kokku inimesed, kes olid ootamatult kodus sunnitud pausil, ja tööandjad, kellel oli kohe vaja ajutist tööjõudu. Portaali külastas üle 27 800 inimese.

Selle valdkonna eripära on tundlikkus kõikumiste suhtes majanduses – parematel aegadel ehitustegevus aktiveerub ja keerulisematel aegadel lükatakse investeeringuid edasi.

Mis juhtus eelmisel aastal? Ehitus on sektor, kuhu kriis jõuab viivitusega. Nii oli see eelmisel korral ja tundub, et sama muster kordub ka nüüd. Nende inimeste arv, kelle viimane töökoht oli ehitus, hakkasid töötukassasse arvele tulema 2020. aasta teises pooles. Terve aasta jooksul tuli arvele üle 11 100 inimese, kelle viimane amet oli seotud ehitussektoriga.

Aasta jooksul vähenes ka veidi vabade töökohtade arv ehitussektoris, aga kukkumine polnud nii suur, kui võiks lisandunud töötute pealt eeldada. Vabanenud tööjõud tõi aga muutuse tööjõuvajaduse baromeetris – kui enne oli ehitussektori töötajatest pigem puudus, siis nüüd on see sektor tasakaalus.

Mis saab edasi? Prognoo-

si kohaselt lähima kümne aasta jooksul hõivatute arv ehitusvaldkonnas ei muutu. Prognoosi järgi vajab ehitusvaldkond aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 on spetsialisti ja 495 oskustöötaja tasemel.

Ehituse osa meie riigi majanduse SKP-st on ligi 8%. Kui vaadelda ehitusalal töötajate soolist osa, siis ehitusmasinatel töötajatest on ligikaudu 100% mehed. See sektor peab tõsiselt mõtlema, kuidas „võistelda” õppijate saamiseks teiste, populaarsete erialadega, nagu seda on IT või keskkonnatehnika, mis haaravad endale üha suurema osa gümnaasiumide lõpetajatest. Oma panuse, et meelitada noori ehitusse, annab ka töötukassa. Ehitusvaldkonna erialade õppimise eest on võimalik tasemeõppetoetust saada nii töötaval kui ka tööd otsival inimesel. Lähemalt saab koolide, erialade ja toetuse kohta uurida lehelt www.töötajaõpi.ee.

Ehitus Ehitussektor on tööjõu vajaduselt Eestis üks muutlikumaid valdkondi, mis pakub tööd igale kümnendale tööga hõivatud inimesele. Valdkonna üldist arengut ja hõivatute arvu muutust mõjutab majanduse tsüklilisus, riiklikud ja Euroopa Liidu toetusfondide investeeringud ning naaberriikides püsiv suur tööjõunõudlus ja kordades kõrgem palgatase.

Foto: Shutterstock

Ehitus 14

Märts 2021

SAKU ÕLLETEHAS

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Saku Õlletehase tootmisjuht:

tootmises on väga põnev, päriselt Saku Õlletehas on Eesti üks vanimaid tootmisettevõtteid – juba 200 aastat on just Tallinna külje all asuvast Sakust tulnud parimaid jooke. Saku Õlletehas on osa maailmahaardega Carlsbergi grupist, kuid samas on tegu igast küljest eestimaise toiduainetööstuse ettevõttega – Saku tooted on igale Eesti inimesele teada, tuntud ja armastatud. „Meie joogid on tehtud asjatundlike ja oma tööd armastusega tegevate töötajate käte läbi. Iga pudel ja purk on märk pühendumusest ning kutsumusest, mõeldes paremale tänasele ja homsele,” kirjeldab tootmisjuht Romet Roosme (fotol) seda valemit, mis on Saku jookide edu alus.

Ehkki juba enam kui 200-aastase ajalooga, siis tootmisjuhi sõnul on Saku Õlletehas oma tegemistes ja plaanides pidevalt sihiga tulevikku. Millised on protsessid kahe, kolme ja viie aasta pärast? Milliseid kompetentse on soovitu saavutamiseks vaja ja kus oleme nendega praegu? „Üks väga oluline suund kogu Carlsbergi grupis on keskkonnajalajälje vähendamine ja kestlik tootmine. Näiteks kasutame Sakus juba kuuendat aastat ainult roheelektrit, taaskasutame tootmise käigus tekkivat soojust ja nii edasi,” kirjeldab Romet Roosme Saku Õlletehase tegevusi jätkusuutliku tootmise vallas. „Anname endale aru, et keskkonnahoid ja loodusressursside säästlik kasutamine on meie igapäevase tegevuse osa ning oleme äratehtu eest ka ühiskondlikult tunnustatud – Saku Õlletehast on viimased kaheksa aastat tunnustatud vastutustundliku ettevõtte märgisega.”

Kestlik mõtteviis pole aga midagi abstraktset või mingi kauge „paberimajandus” – see on osa töötajate igapäevasest tööelust ja iga Saku Õlletehase töötaja saab jagada omi mõtteid, kuidas

Saku Õlletehas Asutatud 1820, Eesti vanim järjepidevalt ühes kohas tegutsev toiduainetööstus Kuulub maailma juhtiva joogitootja Carlsberg Group kontserni Töötajate arv (sõltuvalt hooajast) 280–300 Peresõbraliku tööandja märgis, 2020 Vastutustundliku ettevõtluse hõbetase, 2020 Hääletuse „Kiida tööandjat” III koht, 2020

teha tehase ning enda tööd paremini ja tõhusamalt. „Oleme loonud ideepanga – innustame iga töötajat vaatama oma töökohal ringi ja leidma viise, kuidas saaks toimetada veelgi säästlikumalt,” kirjeldab tootmisjuht Roosme. „Esitatud ideed vaatab läbi hindamiskomisjon ning kui idee kiidetakse heaks ja viiakse ellu, saab töötaja preemiana osa kokkuhoiust.” Tema sõnul laekub ideepanka töötajate parendamismõtteid usinalt.

Ehkki juba praegu on paljud protsessid peensusteni efektiivseks timmitud, siis värske pilguga vaadates leidub ikka mõni koht, mida saab paremaks teha.

Saku töötajad on oma töökoha üle uhked Inimeste oskuste kaardistamine ja plaanipärane arendamine on Saku Õlletehases olnud üks prioriteetidest juba pikka aega. „Teeme seda väga lihtsal põhjusel: tahame oma häid inimesi hoida, neile oskustele vastavat töötasu maksta ja kindlad tulevikkuvaatavad karjääriplaanid luua,” lausub Romet Roosme ning osundab, et tööjõu voolavus Saku Õlletehase tootmisosakonnas on väiksem kui sektoris tavapäraselt ning inimeste pühendumus on suur. „Näeme oma töötajate pühendumusuuringust, et meie inimesed on rahul oma töökohaga, uhked oma ettevõtte üle ja nad soovitaksid Saku Õlletehases töötamist ka teistele. See annab kinnitust, et teeme õigeid asju ja meie töötajad tunnevad, et nad on õiges kohas,” lisab ta.

Töö toetagu ka pereelu Pole kellelegi uudiseks, et töörahulolu on otseselt seotud sellega, kuidas ühildub tööelu kodusega. Saku Õlletehas peab seetõttu väga oluliseks ka tegevusi selles vallas ja osaleb alates 2020. aasta kevadest peresõbraliku tööandja programmis. „Eelmise aasta sügisel pälvisi-

Sakus valmivad joogid pühendunud ja oma tööd armastavate spetsialistide käe all, kes on oma töökoha üle uhked. FOTO: Arno Mikkor me peresõbraliku tööandja algmärgise – hõbetaseme. Oleme juba väga palju panustanud oma töötajate kaasamisse, kommunikatsioonitegevustesse, tagasiside ja tunnustamise valdkondadesse ning töötajate tervise hoidmisse,” räägib tootmisjuht Romet Roosme. Samas, möönab ta, alati saab teha veelgi rohkem ja seetõttu on Saku Õlletehas töötajate kaasabil kokku pannud peresõbraliku tööandja programmi tegevuskava eesmärgiga saavutada lõppmärgis hõbedasel tasemel. „Meie tegevused, mille oleme ajastanud kolme aasta peale, keskenduvad paindlikkuse kasvule, sünergia ja koostöö ning tagasiside ja tunnustamise suurendamisele,” märgib ta.

Tervis ennekõike Samamoodi on Saku Õlletehasele tööandjana prioriteet töötajate tervis ja ohutus. Iga töötaja peab töölt koju minema sama tervena, kui ta tööle tuli. „Keskendume igapäevaselt palju tööohutuse teemadele ja räägime neist pidevalt töötajatega. Tahame, et igaüks oskaks märgata võimalikke ohukohti ja enne mõne tööga – oleme ju ikkagi tootmisettevõte – alustamist kaaluks läbi sellega seotud riskid,” kirjeldab Roosme, kelle sõnul on Sakus väga hästi toimiv ohuolukordade avastamise süsteem, kuhu inimesed ise oma tähelepanekutega palju panustavad. „Tänu töötajate hoolimisele ja jõupingutustele oleme suutnud ka koroonaviiruse kriisis

hästi tegutseda – igaüks mõistab, et ka tema enda tegevustest sõltub nii tema kui ka kolleegide tervis.”

Lõpetuseks, märgib Romet Roosme, on tootmisvaldkond väga põnev maailm. „Ühelt poolt – meie tooted on tuntud ja armastatud, mille üheks põhjuseks on kindlasti see, et meie joogid on alati kvaliteetsed ning pühendumusega valmistatud,” räägib ta. „Kui vaadata töö iseloomu sissepoole, siis kõik meie operaatorid töötavad tipptasemel seadmetega ning tehases töötades on iga päev võimalus uusi oskusi ja teadmisi omandada.” Pole väheoluline, et igaühel on võimalus ettevõttes karjääri teha, tuleb lihtsalt kuskilt pihta hakata. „Minagi alustasin tootmises operaatorina ja praeguseks olen jõudnud kogu tootmise juhtimiseni. Sestap üleskutse kõigile: isegi kui sa pole mõelnud tootmisvaldkonnas töötamisele, aga väike sisemine huvi on, siis anna endast meile märku ja võib-olla on just Saku Õlletehas see koht, kus leiad oma tõelise kutsumuse,” kutsub Romet Roosme üles.

Märts 2021

15

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

VALIO EESTI

Valio Eesti hindab oma töötajate heaolu Kuidas saakski eestimaalaste toidulauale jõuda hea toit, kui selle taga ei oleks pühendunud töötajaid? Valio Eesti personalidirektori Moonika Meltsa sõnul on nende suurimaks varaks inimesed, kes üheskoos nende kvaliteetsete toodete arendusse igapäevaselt panustavad. „Hoitud ja inspireeritud inimesed ongi meie suurim fookus ja väärtus,“ sõnab ta.

Viimane aasta on tõestanud, et töö toidutööstuses toob alati piima ja leiva lauale. Maitsvate toodete taga on meie oma Eesti inimesed – liinioperaatoritest laborantideni –, kelle töö edukus on vägagi seotud sellega, kui tervena, inspireerituna ja hoituna nad end tunnevad. „Töö peab olema meeldiv nii emotsionaalses kui ka professionaalses plaanis, mispärast pöörame tervist toetava ja töötajasõbraliku keskkonna loomisele palju tähelepanu,“ ütleb Meltsa.

Ohutus on toidutööstuse tegevusse juba sisse kirjutatud Piimatooteid kodukontoris ei valmista – vaprad töötajad nii Laeva kui ka Võru tehastes lähevad jätkuvalt iga päev töökohale, et Eesti inimesed saaksid nautida suurt valikut kodumaiseid tooteid.

Toidutööstuses on kõrgendatud hügieeninõuded tegevusse juba sisse kirjutatud ja koostöö erinevate asutuste ja peakontoriga on tihe. „Näiteks praegusel muutlikul ajal oleme tõhustanud dialoogi töötajatega ja teinud selle tulemusena täiendavaid tegevusi töökeskkonnaohtude ennetamiseks,” kommenteerib Meltsa.

Suureks eesmärgiks on null tööõnnetust ja kutsehaigust, mille saavutamisel on rõhk kaasaegsetel tööva16

Märts 2021

henditel ja töötajatele õigete töövõtete tutvustamisel. „Selleks analüüsime koos oma inimestega tööga seotud riske ja võimalusi nende vältimiseks – arutame läbi ka õppetunnid „õnnelikest õnnetustest”, mis suudeti ära hoida. Nagu tootmises ikka, siis on ka Valios rutiinsemate asenditega töölõike, mille osas oleme kokku leppinud, et kasutame rotatsiooni. Tehaseid külastavad töötervishoiuarstid, et anda inimestele tervist toetavaid nõuandeid,” avab esindaja, kuidas selle eesmärgi poole liigutakse.

Töövõime hoidmine on oluline Lisaks ohutusele ongi Valio üks olulisi märksõnu inimeste töövõime toetamine. Selleks, et tiimiliikmed püsiksid terved ja õnnelikud, on neil ligipääs mitmekülgsele heaolupaketile (Stebby), kust igaüks leiab endale sobivaid sportimis-, taastusravi-, nõustamis- ja muid heaoluteenuseid. Samuti on töökohal iga päev olemas soe toit ja nagu ühele piimatööstusele vääriline – ei tule puudust tunda ka maitsvatest piimatoodetest. „Terviseteemadel on väga oluline, et oskaksime märgata ja toetada ka oma inimeste vaimset tervist,” rõhutab Meltsa. „Vaimse tervise teemad seavad

on hea uni ning kuidas vältida läbipõlemist,” sõnab ta.

Valmistu tuleviku tööülesanneteks Mitmete seniste tööde iseloom ja selleks vajalikud oskused on muutumas. „Võtmeküsimus on, kuivõrd edukalt suudame end valmistada ette uuteks, innovatsiooni tulemusel sündinud tööülesanneteks,” on Meltsa kindel. Valios tegeletakse tulevikutööks valmistumisega juba praegu – töökohapõhiseks arenguks on tõhus mentorsüsteem, mis pakub häid võimalusi oma karjääri edendamiseks. „Juba praegu leiab meie tiimist mitmeid häid näiteid, kus inimene on esmalt tulnud tööle näiteks pakkemasina operaatoriks, aga mentori toel oma oskuseid arendades saanud meistriks, vanemmeistriks või koguni tootmisjuhiks,” toob personalidirektor välja.

Kui palju on selles töös rutiinsust?

Moonika Meltsa, Valio Eesti Personalidirektor

Valio Eesti Valio Eesti on osa rahvusvahelisest toidu-ja piimatööstusettevõttest, mis ühendab üle 4000 inimese eri elualadelt kogu maailmas. Valios koos töötades ühendab meid soov teha elu paremaks – alati oma kliente kuulates, üksteist inspireerides ja julgustades.

Valios on igaühel võimalik kasvada koos ettevõttega oma valdkonna hinnatud spetsialistiks. juhtimisoskustele kõrged ootused, sellepärast panustame juhtimiskvaliteedi parandamisse ja inimeste enesejuhtimise oskuste arendamisse. Traditsiooniks on saanud ka iga-aastased tervisepäevad, mille käigus oleme rääkinud nii sellest, kuidas kasutada kuulmiskaitsevahendeid ja kuidas raskuseid õigesti teisaldada, aga ka sellest, kui oluline

„Mitmekesisus on meile väga tähtis,” ütleb Meltsa. Selle all peab ta silmas nii mitmekesiseid töövorme, nagu osaajaga töö, renditöötajad, tööampsajad, kui ka mitmekesisuse individuaalset mõõdet. „Me ei eelda oma inimestelt sobitumist kindlasse „vormi” – igaüks on erinev, mis annab potentsiaali panustada organisatsiooni oma ainulaadsete oskuste ja kogemustega. Igas töös on veidi rutiini, nii et julgustame alati inimesi õppima ja katsetama, et igaüks saaks areneda vastavalt oma huvidele ja võimetele,“ toob ta välja.

See on tema hinnangul ka üks Valio suurimaid plusse: globaalse ettevõttena ei pea ükski töötaja oma arengut piirama asukohast lähtuvalt, karjääri on võimalik teha erinevates Valio tegevuskohtades.

Kasvada on võimalik nii peakontorisse Soomes kui ka liikuda Eesti-siseselt, näiteks Tartust Võrru ja vastupidi. ”Inimestel võib elus ette tulla igasuguseid muutuseid, kuid oleme seda meelt, et kui nende muutuste käigus on inimesel soov meie juures töötamist jätkata, siis proovime selle võimaluse leida,” ütleb Meltsa.

VALIO EESTI

Meie inimesed Valio Eesti töötajate keskmine tööstaaž on kümme aastat. Suur osa töötajatest on majas töötanud juba aastakümneid, mille jooksul on kolleegidest saanud justkui üks suur pere, kes üksteist oma töös ja arengus toetavad. Tänapäeva maailmas on see pikk aeg, sestap on paslik uurida, mis Valio inimestele oma töö juures kõige enam rõõmu valmistab.

Mati Kivine Võru juustutehase mehaanik, seadmete hooldaja

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

töökorraldust: hiiglaslik tehas, kus iga lõigu jaoks oma professionaalne tehnik. Väga muljet avaldav kogemus ja arendav kohtumine oma valdkonna tõeliste spetsialistidega. Ja tegelikult mitte ainult see professionaalne osa reisist, vaid ka võimalus oma kolleegidega veidi teises õhkkonnas aega veeta.

Mille üle tunned oma igapäevatöös kõige rohkem uhkust?

Annan endast alati 100% ja püüan oma tööd teha väga korralikult. See pakub mulle oma töö juures kõige suuremat rahulolu.

Millised piimatooted kuuluvad sinu enda lemmikute hulka?

Kõik oma tehase tooted on ühtmoodi head, lemmikuid valida on keeruline – aga teades, kuidas need valmivad, saan nende kvaliteedis ja headuses alati kindel olla!

Eti Soo Laeva tehase vanemmeister

Mis on Valios töötamise juures kõige toredam?

Töö tootmisosakonnas on vaheldusrikas ja pakub võimalusi enda arendamiseks. Töökeskkond ja kollektiiv on toetav ning kokkuhoidev. Ja mis mulle veel meeldib – sõltumata ametikohast koheldakse kõiki võrdselt.

Kui kokkuhoidev on meeskond mujal kui masinate taga?

Aastate jooksul on meie inimeste vahel tekkinud tugevad sõprussuhted. Suheldakse meeleldi ka väljaspool tööaega.

Näiteks on meil kujunenud päris oma võrkpallitiim, kellega käime vähemalt korra nädalas pärast tööd palli mängimas. Lisaks võrkpallitiimile on kujunenud ka teisi sportlikke seltskondi – kes osaleb erinevatel teatevõistlustel, kes muudel spordiüritustel. Kambavaim on alati tuntav.

Milline on kõige meeldejäävam seik tööelust?

Tänu lõbusale ja ühtehoidvale töökollektiivile on ikka igas päevas väike vimka sees.

Mille üle tunned oma igapäevatöös kõige rohkem uhkust?

Oskan tunda rõõmu lihtsatest asjadest – rõõmustan, kui päev läheb plaanipäraselt ja saan oma kolleegidele toeks olla.

Millised piimatooted kuuluvad sinu enda lemmikute hulka?

Poes haaran ikkagi Valio brändi järele. Piimatoodetest tarbin enim piima, hapukoort ja kodujuustu. Minu laste suurteks lemmikuteks on väikesed Alma Vita+ jogurtijoogid.

Mis on hoidnud sind Valios juba üle kümne aasta?

Olen Võru juustutehase majas töötanud juba 35 aastat. Mulle meeldib, et minu töökoht asub kodule lähedal ja pidevalt töös olevate seadmete hooldajana saan olla alati kindel, et tööd jagub.

Mis on Valios töötamise juures kõige toredam?

Mehaanikutöö on väga mitmekülgne ja huvitav, siin on palju toredaid töökaaslasi.

Kui kokkuhoidev on meeskond mujal kui masinate taga?

Kuigi väljaspool tööaega on kõigil omad tegemised, siis on meil ühisüritustel alati suur meeskonnavaim, mida on juba kaugele näha ja tunda.

Milline on kõige meeldejäävam seik tööelust?

Kindlasti tööga seotud reisimised välismaale. Meeldejäävaim neist oli tööreis Saksamaale, kuhu läksime tutvuma Võru juustutehase tulevase viiluliiniga. Külastasime kohalikku pakkeseadmete tootmist, kus tutvustati kogu suurt tehast ja sellega seotud

Tiina Ott Võru juustutehase operaator Mis on hoidnud sind Valios juba üle kümne aasta?

Mulle on väga oluline see, et olen läbi kõigi siin veedetud aastate saanud tööalaselt palju areneda. Olen täitnud ettevõttes mitmeid erinevaid ametikohti, aga kõige rohkem naudin just seda tööd, mida teen praegu. Vanemmeistrina on minu vastutada, et kõigi meie inimeste igapäev mööduks sujuvalt, juhendan ja motiveerin oma kolleege ning hoolitsen selle eest, et kõik toomiseks vajalik oleks olemas. Kui peaks juhtuma, et miski ei lähe plaanipäraselt, siis aitan kaasa murede kiirele lahenemisele. Oluline roll selles on olnud ka kõigil inimestel, kellega koos ma igapäevaselt töötan. Lisaks meeldib mulle kindlustunne, mida Valio mulle pakub.

Mis on hoidnud sind Valios juba üle kümne aasta?

Minu teekond Valios sai alguse 12 aastat tagasi, kui tulin siia juustupakkijaks. Nende aastate jooksul olen töötanud väga erinevatel ametikohtadel – laadurijuhina, vanemoperaatorina – ja see on aidanud rutiini tekkimist vältida. Samuti on huvitav olla tunnistajaks pidevale muutumisele, ümberehitustele ning uute masinate ja liinide lisandumisele.

Mis on Valios töötamise juures kõige toredam?

Juba ainuüksi see protsess, kuidas juustu toodetakse, on huvitav! Kindlustunnet lisab see, et vaatamata maailmas toimuvale on üks asi kindel – inimesed tahavad ikka süüa.

Kui kokkuhoidev on meeskond mujal kui masinate taga?

Mul on hea meel, et paljud minu kolleegid ei ole üksnes töökaaslased, vaid ka sõbrad. Aastate jooksul on meeskonnast välja kasvanud mitmeid sõpruskondi, kes suhtlevad omavahel ka väljaspool tööaega.

Milline on sinu senise tööelu kõige meeldejäävam seik?

Kõige eredamalt on meeles just see periood, kui alles alustasin oma tööd Valios. Kui saabusin, oli parajasti palju tegemist, et uus soolamissüsteem paika saada ja sellega seoses oli palju sellist, mis tuli selgeks õppida, manuaalselt teha, paika saada. Toona tundus kõik nii keeruline ja mäletan veel, kuidas endamisi mõtlesin, et siia ma küll kauaks ei jää … Nagu näha, läks hoopis teisiti!

Mille üle tunned oma igapäevatöös kõige rohkem uhkust?

Iga poeskäik on eriline – tore on vaadata kõiki neid meie valmistatavaid tooteid üheskoos reas! Eriti uhkeks teeb see, kui mõni tuttav vahel mainib, et Võrus tehtud juust on ikka kõige parem.

Millised piimatooted kuuluvad sinu lemmikute hulka?

Piima ja hapukoore ostan ikka Alma oma, need on minu arvates Eestis müüdavatest parimad. Väga head on ka Alma Kreeka stiilis jogurtid ja kohupiimakreemid. Juustudest kuulub minu süda Atleet Cheddarile ja Forte Classicole.

Märts 2021

17

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

RIMI EESTI FOOD

Olen peaaegu kogu elu kaubanduses töötanud. Mul on aastate jooksul olnud väga palju kolleege, ent kuna oskan eri natuuride ning igas eas inimestega suhelda ja läbi saada, siis on kõik sujunud.

Rimis töötamine sobib igas eas inimestele, kuna igaühele leitakse sobivad tööülesanded. Midagi üle jõu käivat üheski ametis ei ole, ka 70+ inimesed saavad kenasti hakkama. Kuna noored soovivad end eri valdkondades proovile panna ja on liikuvamad, siis on eriti oodatud just staažikamad töötajad, kes on püsivamad ja hindavad stabiilsust.

Mulle meeldib Rimis töötada, kuna siin on mõistvad juhid, head kolleegid ning töö on huvitav ja vaheldusrikas. Olen olnud ka juhtivamal kohal, ent praeguseks eelistan veidi väiksema vastutusega tööd ja otsest suhtlust inimestega.

Huvilised võiksid edasise karjääri Rimiga siduda, kuna siit leiab stabiilse töökoha, toredad kolleegid ja võimaluse mitmesugustes projektides kaasa lüüa.

Uuendused hoiavad meele erksana!

Mentor-teenindusjuht Kaie

Pereväärtuste kaasamine töökeskkonda loob tugeva ettevõtte Soov oma pere- ja tööelu mõistlikult eristada on loomulik, kuid ei tohiks unustada, et teatud väärtustest lähtumine loob suure rahulolu mõlemal tasandil. Ega siis ilmaasjata kasutata mõistet „tööpere” või nendita, et töö on justkui teine kodu.

Suures osas koroonakriisi varjus möödunud aasta 2020 koondas meie elu maksimaalselt koduseinte vahele. Nii suuremad kui ka väiksemad pered, koos elavad paarid ja sõbrad ning üksinda elavad inimesed pidid võimaluse korral töötama kodukontorist. Samas rütmis on jätkunud ka 2021. aasta algus. Enam ei olegi nii lihtne eristada, millal täpselt lõppeb töö, millal algab era- ja pereelu ning vastupidi. See on kaasa toonud üksjagu segadust, kuid suurendanud samal ajal ka teadlikkust nendest väärtustest, mida mõlemal juhul rakendada tasub. Paljudele on saanud selgeks, et pereväärtuste ülekandmine töökeskkonda tagab tugeva vundamendi hooliva ja produktiivse ettevõttekultuuri loomiseks. Seda sõltumata sellest, kas töötatakse vahel ka kodukontoris või töö iseloomust sõltuvalt tööandja juures kohapeal.

Lähtuvalt isiklikest kogemustest tõl18

Märts 2021

gendavad inimesed perekonna mõistet ka isemoodi, kuid siiski kasutatakse seda sageli ka muus kontekstis kui oma vanemate, laste ja abikaasade või elukaaslaste kohta. Pikaajalisi edukaid suhteid ühendavad teatud väärtushinnangud ja traditsioonid, mida teadlikult järgitakse. Nii võib juba põgusal mõtlemisel leida sõprussuhete, perekonna ja töökollektiivi toimimise puhul mitmeid ühiseid tegureid.

Loomulik soov olla väärtustatud ja kaasatud Oma töötajaid suudavad pikka aega hoida ja motiveerida vaid need ettevõtted, kes sarnaselt perekonnaga käituvad üksteisega lugupidavalt, julgustavad töötajaid õppima ja arenema, suudavad seada suuri eesmärke ning luua meeldivat ühtekuuluvustunnet.

Pereväärtuste ülekandmine töökeskkonda toob nii käegakatsutavaid

tulemusi kui ka üldise heaolutunde, mis erinevalt vormiriietusest või töökabinetist tuleb inimesega igale poole kaasa. Nii perekonnas kui ka töökeskkonnas suudab inimene tõsiseltvõetavalt rääkida endast vaid seda, kes ta tõepoolest ka on ja millesse ta päriselt usub – raske on püsivalt lasta välja paista millelgi, mis on tehislik ning pingutatud. Kui nii ettevõtte töötajad kui ka selle kliendid saavad püsivalt lugupidava kohtlemise osaliseks, võib olla kindel, et seda kannustavad sügavamad väärtused.

Väliselt toimiv peab olema kooskõlas iga indiviidi sisemiste väärtustega ja seda sõltumata keskkonnast. Ausus ja avatus võivad teinekord küll põhjustada lühiajalist pinget, kuid nendel on suhteid parandav toime. Jällegi, seda nii pere- kui ka töökeskkonnas. Sama lugu on vastupidisega ehk lühiajaline mõtlemine on mõlemas keskkonnas kahjulik.

Täna saadud uus kogemus või õpetussõna peab inimestele ka hiljem kasuks tulema. Töötajad hindavad kõrgelt, kui nende juht suudab iga ametialast edu või ebaõnnestumist inimlikult hinnata ja inspireerida neid sellest võimalikult palju õppima.

Tulin Rimisse tööle meie kaupluse avamisel 15 aastat tagasi. Olin uue töökoha suhtes positiivselt meelestatud, kuna soovisin eraettevõtlusest lahkuda.

Uus töökoht sobis mulle, kuna see oli kodule lähemal ning sain üle pika aja kollektiivi, kes mind innustas ja mu kogemuste pagasit väärtustas. Ka see oli hea, et vahetused olid küll pikad, ent öösel töötama ei pidanud. Pagaritöö käib küll valdavalt jalgadel olles, ent õnneks on tänapäeval mitmesuguseid tervisetooteid, mis võimalikke jalahädasid leevendavad. Kui oled julge ja hakkaja, ei ole vaja karta, et siinse tööga hakkama ei saa! Rimis töötamise juures hindan pikalt justkui ühe perena koos töötanud kollektiivi ning võimalust tänu pikkade ja lühikeste nädalate vaheldumisele oma töövälist elu pikemalt ette planeerida. Pean oluliseks ka seda, et töötajaid hea töö eest tunnustatakse.

Julgustan hakkajaid inimesi Rimisse tööle tulema toreda kollektiivi ja töötajasõbralike graafikute pärast.

Pagar Liia

RIMI – meeldiv perekond, keda valida Iga pere vajab katust pea kohale ja perepead selle katuse alla. Igas peres on nii reegleid kui ka erandeid. Rimi kollektiiv on meeldivalt mitmekeskine, seal kohtuvad noored kolleegid vanematega ning seal on igaühel oma lugu ja väärt kogemused, mis kindlasti märkamata ega väärtustamata ei jää. Rimis on iga töötaja elukogemus tema eelis, olgu tegemist vilumusega majapidamistöödes, oskustega köögilaua taga, tugeva majandamis- ja organiseerimisvõimega või kiire taibu ja jõuga logistiliste ülesannete puhul.

* Eesti majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni 2021

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

1PARTNER KINNISVARA

Parim kinnisvaramaakler

ei ole mitte hea müüja, vaid hea kuulaja!

Kinnisvara kompleksteenust pakkuvat 1Partner Kinnisvara eristab teistest valdkonna ettevõtetest teenuste mitmekülgsus, aktiivne areng ja kasvamine, mis omakorda tingib pideva vajaduse värvata uusi inimesi. Kuigi pealekasvu väljaõpetamine on energiamahukas ja aeganõudev, toob see kaugemas perspektiivis palju väärtust, kinnitavad 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk ja kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul. „Hea meeskond toimib nagu töö laevatekil – kõigil on oma roll ja alati on keegi, kes oskab teisi suunata ja juhendada. 1Partneris töötavad inimesed erinevatest põlvkondadest ning meil on väga pikaajalisi töötajaid, kelle teadmisi ja kogemusi täiendavad noorte energia ning värsked vaated. Ootame oma ridadesse nii inimesi, kes on varem kinnisvara alal töötanud, aga värbame meelsasti ka uusi tegijaid, keda huvitab töö selles põnevas ja kiirelt muutuvas sektoris,” räägib Ränk.

Ta lisab, et kelleltki ei oodata tulemusi üleöö, vaid töö kinnisvarafirmas nõuab kannatlikkust. „Värbamine ja koolitamine tähendab inimeste ettevalmistust selleks, et esimesed aastad ei ole kindlasti lihtsad. Ja nagu iga müügitöö puhul, on ka kinnisvaramaakleri amet hea nutikale ning edasipürgivale inimesele, kuid ei sobi neile, kes ei ole nõus tegema ühtegi ekstraliigutust.

Kes aga tahab õppida ja areneda, neile on tulevik valla!”

Vigul lisab, et teadmistest olulisem on huvi valdkonna vastu, vastupidavus ja äratundmine, et inimene on hinges müügiinimene ning tal on tõsine soov just kinnisvarasektoris töötada.

20 Märts 2021

Töö kinnisvaravaldkonnas on kõike muud kui rutiinne ja igav!

Tegutsemine kinnisvaravaldkonnas võib olla väga keeruline, kui inimene ei ole varem selles sektoris töötanud. „Kõige olulisem on teadvustada, et tegemist on pidevalt muutuva valdkonnaga. Siin ei ole õigeid ja valesid vastuseid, vaid oluline on kohaneda vastavalt olukorrale. Isegi kui müüa ühes majas kahte ühesugust objekti, on need täiesti erinevad tehingud, sest iga situatsioon, müüja, ostja ja tehingu põhjus on erinevad ning ajas muutuvad,” selgitavad Ränk ja Vigul. „Kõik objektid on erinevad, sest turg muutub, finantsturg muutub ja kliendid muutuvad.”

Nad julgustavad maakleriks tulema iga inimest ükskõik millisest eluvaldkonnast. „Hea on, kui on müügikogemus või kinnisvarakogemus ja põhitõed selged. Aga kui ei ole, siis on olulised elukogemus, ettevõtlikkus, suutlikkus maailma avatud pilguga vaadata. Ja muidugi kindel tahe just sellel põneval alal tegutseda ning mõistmine, et läbipõrumiseta edu ei saavuta! Olukorrad muutuvad sekunditega ja meile kontrollimatutel põhjustel. Meie soov on, et meie töötajad fokuseeriksid end neile tegevustele, mida maakler suudab kontrollida, aga

samal ajal oleksid teadlikud ka sellest, mida maakler kontorollida ei suuda.”

Muide, 1Partner otsib oma ridadesse mitte häid rääkijaid, vaid häid kuulajaid.

Ränk toob näiteks, et koduvahetus ei ole saia ostmine või müümine, vaid seal taga võib seista mitu põlvkonda ühe pere käes olnud kinnisvara, millest pole lihtne loobuda. Selleks peab maakler oskama klienti kuulata, mõistma tema soove ja vajadusel andma ka head nõu. Vigul lisab, et seejuures rõhutatakse töötajatele alati, et kinnisvara müük ei tähenda lihtsalt kinnisvara mahamüümist, vaid tegemist on teenusega, kus ollakse kinnisvaraomanike koostööpartnerid, kes aitavad neil kinnisvara müüa, osta, vahetada või üürida.

Vigul nendib, et kinnisvara ei tähenda ainult korterit, maja ja ridaelamut, vaid ühe olulise osa moodustab selles sektoris ärikinnisvara: kauplused, bürood, teeninduspinnad, lao- ja tootmishooned. „Ärikinnisvaras kehtivad hoopis teised reeglid. Meie ettevõttel on ärikinnisvaras väga pikk kogemus ning jagame neid kogemusi heal meelel oma uute töötajaga, kes otsivad tegevust huvitavas ja pidevalt muutuvas valdkonnas.

Oodatud on aktiivsed, positiivsed, kinnisvarast huvitatud inimesed, kellel on siht saada oma ala spetsialistiks ja teenida konkurentsivõimelist palka.”

Mentor aitab sisse elada ja esimesed tehingud teha Igale uuele töötajale antakse 1Partner Kinnisvaras mentor, kes seisab stardipositsioonil tema kõrval. Mentoreid valitakse hoolikalt: näiteks kui uus maakler on koleerik, siis saab ta koleerikust mentori, sest nad mõistavad teineteist paremini.

Samuti on tähtis, et mentori ja uue töö-

taja emakeel oleks sama, sest seegi annab eelise nende omavahelises suhtluses.

Mentori töö on jälgida, millises protsessis töötaja hetkel oma isiklikul arengutasemel on ja milline on tema areng. Kusjuures see ei ole võistlus, kus võrreldakse omavahel erinevaid töötajaid, vaid võistelda saab ainult iseendaga! „Pakume uutele töötajatele kõiki oma parimaid strateegiaid, mida oleme katsetanud ja mis töötavad, andmata seejuures neile kätte kala, vaid pakkudes õnge. Igaühel on oma tempo ja igaüks jõuab varem või hiljem talle sobivate meetoditeni ning kes hingega töötavad, neil on potentsiaali jõuda väga hea elustandardini,” nendib Ränk. „Meie usaldame oma inimesi ja loodame alati, et neist saab asja. Toetame neid, et nad saaksid pühenduda kinnisvarasektoris õnnestumisele ja tulemuseks oleks väga hea maakler. Pakume koolitusi, aktraktiivseid boonuseid ja arenguvõimalust.

Kui inimesel on ambitsiooni olla rohkem kui lihtsalt maakler, pakume võimalust saada meeskonnajuhiks, uue tiimi loojaks või mentoriks teistele.” „1Partner Kinnisvara pakub võimalust muuta oma elu paremaks parimas meeskonnas ja saada valdkonna tipptegijaks,” lisab Vigul. „Aitame koos rakendada parimaid ideid ja täita unistusi!”

1Partner Kinnisvara on 2004. aastal asutatud kinnisvara kompleksteenust pakkuv ettevõte, mille kogenud konsultandid pakuvad nii era- kui ka ärikliendile vahendus-, hindamis-, ehitus-, haldus-, arendus- ja investeeringute juhtimise teenust. 1Parner Kinnisvara missiooniks on pakkuda kinnisvaraalast kompleksteenust, ületades klientide ootusi. Loe lähemalt: www.1partner.ee

ORKLA EESTI

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Orkla ideetahvel annab töötajatele üllatavaid võimalusi Orkla Eesti AS väärtustab kõrgelt kõiki oma töötajaid. Suures ettevõttes on heaks suhtluskanaliks kujundatud ideetahvel.

Ideid saab tahvlile lisada nii kontorite kööginurkades kui ka digitaalselt.

Orkla Eesti AS on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis ühendab endas kaht pika ajalooga kohalikku kaubamärki ning tootmisüksust – Kalevi ja Põltsamaa tooted on tuntud ja armastatud kõigis Eestimaa kodudes. Tööd annab Orkla Eesti AS sõltuvalt hooajast keskmiselt 577 inimesele.

Ideetahvel kaasab kõik töötajad Orkla Eesti AS-i turundusdirektor Annika Oja rõhutab, et kõiki töötajaid ja nende mõtteid väärtustatakse ettevõttes väga. „Meil on kõigil töötajatel võimalus ettevõtte innovatsioonis kaasa lüüa,” ütleb ta ning tutvustab põnevat ja kaasahaaravat lahendussüsteemi – Orkla ideetahvlit.

Ideetahvel tähendab reaalset võimalust edastada oma mõtted otse ettevõtte juhtkonnale ja tootearendajatele. Teretulnud on nii ideed uute toodete kui ka senisest parema töökorralduse teemal.

Iga töötaja saab kaasa aidata nii ettevõtte konkurentsivõime parandamisele kui ka töökeskkonna senisest veelgi paremaks muutmisele.

Algselt oli ideetahvel füüsiline ja neid oli ettevõttes neli: nii Põltsamaal kui ka Raes nii tootmishoones kui ka kontoris. Eelmisel kevadel lisandus ka digitaalne tahvel ja töötajad on selle väga hästi omaks võtnud.

Parimad ideed on alati kaasa toonud ka väärikaid preemiaid. Algselt käis

tunnustamine nii, et oli tuhandeeurone peapreemia ja kaks lisapreemiat Kalevi šokolaadipoodide kinkekaartide näol.

Eelmisel aastal kuulutati ja jagati välja kaks peapreemiat – parima üldidee ning parima jätkusuutlikkusele suunatud idee eest. Sel aastal on aga oodata koguni kolme peapreemiat – lisaks eelmainitutele ka parima digitaliseerimisteemalise idee eest.

Märkimisväärsed uuendused 2020. aasta võidutöö p uu d u t a s k i d i g it a l i seerimist. Idee lisada QR-koodiga kleebis oma töötajatele jagatavate toodete katsepartiidele, mis võimaldab neil anda arenduses olevate toodete kohta tagasisidet. Tekib täiendav võimalus oma ettevõtte arengus sõna sekka öelda, tootearendajad aga saavad suure hulga kasutuskogemusi inimestelt, kelle seisukohad ettevõttele korda lähevad.

Väga hea oli ka jätkusuutliku auhinna võiduidee kestlikuma ja samas turunduslikult atraktiivsema pakendivaliku suunas. Idee on sellises järgus, et seda ei saa veel avalikustada, sest see on küll läbi katsetatud, aga praegu arutatakse masinpakkimise kasutamise võima-

lust, et peagi uudse pakendilahendusega turule tulla.

Ideetahvlilt sai alguse üks maitsev kommisort Üht Orkla ideetahvli võidutööd teavad vist küll kõik meie kultuuriruumi magusasõbrad. See on Kirju Koera komm, mille mõtles välja ja esitas 2014. aastal ideetahvlile ettevõtte logistikajuht Ranet Untera.

Ranet meenutab, et Kalevis ja Orklas on ta töötanud peaaegu terve oma töise elu, ent selle peale, et ka tema võiks tootearenduses kaasa lüüa, polnud ta kunagi mõelnud.

Kui ideetahvel käivitati, tundis ka Ranet Untera, et tahaks selles põnevas ja innovatiivses projektis osaleda. Idee, mida välja pakkuda, sündis täiesti ootamatult – nimelt on mehe kodukandis suurepärane pisike toidupood, kus muu hulgas müüakse Kirju Koera pätsikesi.

Nii Raneti kui tema pere arvates on tegu väga hea maiusega, mida meelsasti ostetakse ja süüakse.

Lambike süttis kiiresti. Maiustades hakkas Ranet mõtlema, et kõik selle hea magustoidu koostisosad on ju ka tema töökohas olemas – marmelaad, küpsised, kondenspiim ...

Olemas on ka batoonikeste tegemise tehnoloogia!

Nii sündis logistikajuhi peas aimus uuest tootest. Mõte keris edasi – kuna Kirju Koera maiuse koostis on batoonikeste omast veidi erinev, tuleks valida pisut suurem vorm ja teha suuremad kommid ...

Veel veidi mõelnud, esitas Ranet Untera oma uue tootemõtte ideetahvlile.

Tootearendajad ja juhtkond võtsid mõtte väga hästi vastu – veel enne, kui idee autor selleaastase võidupreemia kätte sai, olid uued kommid juba poodides ja magusasõprade poolt hitiks kuulutatud.

Kirju Koera kommid oli suurepärane idee ka turunduslikus plaanis.

Kui muidu tuleb uut toodet pikemalt tutvustada, siis Kirju Koer on märksõna, mis vist küll kõik meiemaise lapsepõlvega inimesed korraks naeratama paneb. Nii sünnib esimene ost spontaanselt, ent kui Kirju Koera kommi maitse suus, jagub naeratust kauemaks ja peagi tahaks seda head kommi veel.

Ranet Untera ütleb aga, et kui tema töökohas poleks olnud ideetahvlit ja suurt julgustamist, et kõigi head ideevälgatused on väga oodatud, poleks ta selle mõttega tõenäoliselt kunagi kuhugi läinud.

Märts 2021

21

Bonava ehitab oma projekteerimistiimi, kus areneb nii töötaja kui ka ettevõte Põhja-Euroopa üks juhtivaid elamuarendusettevõtteid Bonava ei tegele pelgalt majade ehitamisega. Eesmärk on hoopis suurem – kujundada hästi läbi mõeldud kodusid ja naabruskondi, kus inimestel on hea elada.

Bonavas on kokku 2100 töötajat üheksas riigis: Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis, Lätis ja Leedus.

Bonava on üks suurimatest uute kodude ehitajatest ka Eestis – siin toimetab igapäevaselt veidi enam kui 70 töötajat. Peatöövõtjatena juhitakse kodude rajamist läbi kõikide etappide – alates projekteerimisest ja ehitusjuhtimisest kuni müügi ning garantiiteeninduseni.

Bonava jaoks on oluline olla edukas nii ettevõtte kui ka tööandjana, unustamata ära tähtsaimat vara – töötajaid. Seetõttu panustatakse palju oma inimeste arengusse – eriti seepärast, et insenerivaldkond on nii ehituse kui ka projekteerimise osas seotud kutsetega ja ainuüksi kutsepädevuse säilimiseks tuleb end täiendada.

Koolitusi võivad töötajad leida ise, kuid ka tööandja pakub selleks mitmeid võimalusi.

Rene (konstruktor): Bonavas on hea töötada, sest siin on palju toredaid kolleege, kes töötavad ühtse suure meeskonnana, andes palju võimalusi enese arendamiseks ja teostamiseks. Suureks ajendiks minu tööandja valikul oli see, et Bonava on rahvusvaheline ettevõte, kus on head töötingimused ja võimalus teha koostööd ka rahvusvahelises meeskonnas.

22 Märts 2021

Oma projekteerimisüksus ei ole arendusettevõtete struktuuris kuigi sage nähtus – levinum on teenuse sisseostmine. Bonava on valinud teise tee ja üles ehitanud oma projekteerimisüksuse. Seda nii Skandinaavia turgudel ja Peterburis kui ka Baltikumis. Praegu kuulub Bonava Eesti projekteerimistiimi 22 liiget, kelle hulgas on BIM-spetsialistid, eriosade insenerid, konstruktorid ja arhitektid, sh maastikuarhitektid ning sisearhitekt. „Bonava siht on hoida strateegiliselt olulisi teadmisi majas sees ning investeerida oma inimestesse ja teadmistesse, mida nad ettevõttesse toovad,“ toob välja projekteerimisüksuse juht Taavi Soorm.

Lisaks näeb Bonava oma turueelist lahenduste standardiseerimises ja nende standardlahenduste pidevas täiustamises. See loob ühest küljest võimaluse hoida projekteerimisüksus optimaalse suurusega ja teisest küljest aitab täita ka aeg-ajalt tekkivaid auke projekteerijate töömahus. „Oma maja sees projekteerimise, ehituse ja garantiivaldkonna inimeste mõttevahetuses leitakse teinekord üles ka mõni väga väike detail, mille parendamine annab selget ajalist või rahalist võitu,“ lisab Soorm ettevõttesisese koostöö eelistest rääkides.

Aivar (projekteerija): Olen Bonavas päris palju uut õppinud, eelkõige Reviti programmiga töötamist, aga samuti on huvitav kogemus töötada ettevõttes, kus saab peale kõikide osade majasisese projekteerimise näha ka hoonete ehitamisega seotud teisi tegevusi.

Majasisese tiimi puhul leidub veel üks pluss, nimelt see, et inimesed on omavahel juba harjunud koos töötama. See mängib erilist rolli kriitilistes olukordades, kus omavahel tuttavate ja tihtipeale ka samas ruumis töötavate inimeste vahel on probleemist arusaamine ning lahenduse leidmine märksa lihtsam. Nii kulub ka mõne keerukama probleemi lahendamiseks kordades vähem energiat.

Margus (arenduse projektijuht): Bonava töökeskkond võimaldab pühenduda enda rollile teadmisega, et võid usaldada kolleege ja tehtud kokkuleppeid.

Tööandjana väärtustab Bonava kvaliteetaega perega, töötaja turvalisust ja üldist heaolu. Rõõm on tõdeda, et see on toonud kokku üksteist toetava professionaalse kollektiivi.

Liitu Bonava tiimiga! Seoses uute põnevate projektidega, ootame Bonavasse mitmeid uusi töötajaid just projekteerimisüksusesse. Soovid täpsemalt teada, mida oma töötajatele pakume? Vaata lähemalt veebist bonava.ee/tuletoole või küsi lisa e-posti teel work@bonava.ee või telefonil 5649 7987.

EESTI TÖÖTUKASSA

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Tööjõuvajaduse baromeeter: kuidas mõjutas kriisiaeg tööturgu?

Tööturg muutub ajas meeletu kiirusega ja saamaks olukorrast kõige paremat ülevaadet, kaardistab töötukassa selle kaks korda aastas, kui pannakse kokku tööjõuvajaduse baromeeter.

Kaardistamine on vajalik, sest see annab väga hea pildi sellest, kuhu on hädasti töökäsi appi vaja ja kus neid parasjagu üle on.

Kuna eelmine aasta oli parajalt üllatusi täis, jäi suvine baromeeter tegemata.

Suvine tööturg muutus lausa nädalatega ja andmed oleksid seetõttu olnud kasutud. Küll aga valmis aasta lõpuks sügisene hindamine. Võrreldes 2019. aasta sügisega vaatas vastu väga teistsugune pilt: neid valdkondi ja ameteid, kuhu töötajaid on seni olnud raske leida, on oluliselt vähemaks jäänud.

Kuidas mõjutas koroonakriis tööturgu?

Nagu ka maailm, viibis ka tööturg pandeemia tõttu pöörises. Kõige suuremad muutused toimusid sektorites, kus tööjõudu hakkas tohutult üle jääma. Ei tule üllatusena, et kõige kõvemini said pihta turismi- ja reisisektor. „Praegu on kõige suurem ülejääk reisikonsultanti-

dest, hotelliadministraatoritest ja konverentsikorraldajatest. Aasta tagasi sellist muret ei eksisteerinud,” räägib töötukassa esindaja Livia Laas. Kõige paremini suutsid kriisiga toime tulla tööandjad, kes reageerisid muutustele kiiresti ja adapteerusid vastavalt. Tööplaanid mõeldi uuesti läbi, tootmissuunad suunati ümber ja seetõttu võib neid ka aasta võitjateks pidada.

Tänu sellele on ka paljudesse valdkondadesse tasakaal tekkinud ja need tööandjad on isegi laienenud või oma toodangut suurendanud. Tööjõu tasakaal, kus töötajaid pole üle ega puudu, valitseb näiteks kõikvõimalike infotehnoloogiaga seotud alade juures. Paljud on aga ka praegu töötajate leidmisega hädas. Üldises plaanis on tööandjatel suurim puudus oskustöölistest, näi-

teks keevitajatest. Vaja läheb ka eripedagooge, põllumajandustehnikaga tegelevaid spetsialiste ja meditsiinitöötajaid.

Linnade ja maakohtade heitlus kestab edasi Mõned mured, mis on kestnud pikalt, kestavad paraku ka praegu. Erinevused linna- ja maapiirkondade vahel on jätkuvalt suured. Tavaliselt tuleb maakohtades töötajaid juurde, kui töökoht asub hea transpordiühendusega piirkonnas. Kui tegu on logistiliselt keerulisema paigaga, siis on töötajate leidmine tunduvalt raskem. „Kriisi ajal mõjutas seda ka ühistranspordiliinide sulgemine, sest paljud bussid näiteks vaid ühe inimese pärast sõitma ei hakanud, loomulikult on siin oma osa mängida ka linnastumisel,” lisab Laas.

Hea näide on haridussektor. Tallinnas ja maakonnakeskustes õpetajatest eriti suurt puudust hetkel ei ole. Samas väikesed maakoolid lausa janunevad nende järele. Silmapaistvad erisused on suured ja siin on juba pikemat aega vaja ümberkorraldusi.

Tööjõuvajaduse baromeeter

Eriolukord leevendas mõnes valdkonnas tööjõupuudust „Kriisi ajal nägime ka seda, et varem suure puudujäägiga ametikohtadel jäi see probleem väiksemaks. Seda mitmel põhjusel,” ütleb Laas. Näiteks on alati väga hinnas olnud rahvusvaheliste vedude autojuhid, ent Eestis pole see positsioon väga populaarne olnud. Riigisiseselt leiab juhte küllaga, ent inimesi, kes on nõus pikemaks ajaks ja kaugetesse kohtadesse sõitma, leiab vähe.

Eriolukorra tõttu on see probleem aga lahenema hakanud ja mõnes mõttes on selle lahendanud just nimelt eriolukorrad riikides. Nimelt ei ole kaugele sõite enam nii palju kui enne kriisi.

Tööturu kriisijärgse aja taastumise kiirust on raske ennustada ja pole ka kindel, et kõiki ameteid enam endises mahus vajataksegi. Töötukassa soovitab inimestel lisaks põhiplaanidele välja mõelda ka plaan B ja plaan C, sest sageli on ühe valdkonna oskusi võimalik ära kasutada ka muudes kohtades. Kui ei tea päris täpselt, kuidas seda teha, saab alati tulla karjäärinõustaja juurde konsultatsioonile.

Märts 2021

23

Oleme raamatupidamisettevõte, mis keskendub nii väikeste kui keskmiste ettevõtjate äri arendamisele ja eesmärkide täitmisele, pakkudes raamatupidamist ning ettevõtlusega seotud nõustamist teenusena.