Ettevõtlus (15.03.2012) by Eesti Ekspress

ettev천tlus

15. m채rts 2012

Ettevõtlik teeb ära

öödunud aastal loodi Eestis rekordi liselt palju, üle 15 000 uue ettevõt te. Ühest küljest ei talu loodus tüh ja kohta – majanduskriisi poolt tühjendatud read pidid uuesti täituma –, teisalt on Eesti oma iduettevõtete kogukonna ja üleüldise ette võtlust toetava keskkonnaga maailmas kõvasti tuntust kogunud. EAS on palju panustanud ettevõtluse teket soosiva tugistruktuuri loomisse ja arendamis se, mis toetab järjepidevust ja uue, ettevõtli ku põlvkonna kasvatamist. Meie väärtuslikeks partneriteks sel teel on maakondlikud arendus keskused – ettevõtlusrakukesed igas maakon nas, kust saab infot nii koolituste kui ka toetus võimaluste kohta ning head nõu oma ettevõtte arendamiseks. Peaaegu viis aastat on EAS koos partneri tega korraldanud oktoobri esimesel täisnädalal üleriigilist ettevõtlusnädalat, mille populaar sust tõendab asjaolu, et selle raames toimuvate le üritustele jooksevad ettevõtjad ja ettevõtluse ga alustamisest huvitatud tormi. Aasta-aastalt on ettevõtlusnädal kasvanud, möödunud aastal toimus selle raames üle 200 ürituse, millest võt tis osa ligikaudu 16 000 inimest. Tänavu sügisel toimuva ettevõtlusnädala keskmes on ettevõtja rolli teadvustamine töökohtade loojana. Ettevõtlusnädalat toetavad aasta ringi toi muvad piirkondlikud ettevõtluspäevad, mille vormiks on ühepäevased seminarid. EAS kor raldab neid koostöös maakondlike arenduskes kustega igas maakonnas ning nende eesmärk on pakkuda innustust ja tuge ettevõtlusest hu vitatud inimestele. Seminaridel genereeritakse äriideid ja süstitakse julgust, astumaks ettevõt ja teekonnal esimesi samme. Mitmed tegevused on suunatud ka noor tele, et toetada nende ettevõtlikkust ja ärgi

ettevõtlus Väljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

koolitusmaterjalide trükk

tada loovalt mõtlema ning loovusele ka konk reetset vormi andma. Selleks korraldab EAS ettevõtlikkusprojektide konkursse, kuhu on oodatud ideed, mille abil arendatakse noorte ettevõtlikkushoiakuid. Ettevõtlikkusprojek tide konkursi raames oleme rahastanud mit meid, suure hoo sisse saanud projekte (nt Ent rum, Garage48, BeWise, Tudengifirma jpt), mis kõik täidavad ühel või teisel moel sarnast ees märki: enam algatatud ja teadlikult juhitud uusi, ärksa äriideega ettevõtteid.

kasutusjuhendite trükk

Mentor julgustab

köitmine, kiletamine

EAS on aastatega välja arendanud ka üle-eesti lise mentorvõrgustiku, käivitanud piirkond likud mentorklubid ning vedanud igal aas tal mentorprogrammi, et ettevõtete juhtimi ne oleks teadlikum ja tulemuslikum. Mentori te kogemus ja teadmised on hindamatu väärtu sega, sest võimalus on saada praktilist nõu et tevõtjalt ettevõtjale. Juhendatavad on tõdenud ettevõtjana tohutut arengut, märkides, et hir mudest ja komistuskohtadest on mentorite abi ga sujuvalt üle saadud. Alustavaid ettevõtjaid toetame ka baaskoo litustega, kus saab kuue päevaga selgeks ette võtluse A ja O: kuidas kirjutada äriplaani, mida peab teadma turundusest, finantsplaneerimi sest ja maksundusest, kust leida abi ja kontakte. Ettevõtlikkus on hoiak, kuid see on arenda tav. Koolitusi ja seminare toimub nii palju, et iga huviline võib kindlasti leida enda jaoks so bivaima vormi, kuidas oma ettevõtlusteekon da alustada. Esimesed sammud sel rajal võik site astuda juba täna!

suureformaadiline fototrükk plakatite trükk jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine

bännerid, sildid, objektitahvlid visiitkaardid flaierid, voldikud messistendid, roll-up stendid kapale, pvc-le trükk

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

Sirje Tuvi EASi ettevõtlusteadlikkuse programmi koordinaator

KOOSTÖÖPARTNERID

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Admiral Markets AS Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

www.koopia3.ee

tasub teada

Algaja äriühingu maksukohustused

Aule Kindsigo Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna otseste maksude talituse juhataja

Äriühingu alustamine – registreerimine • Äriühing registreeritakse äri registris. Eraldi maksuhalduri juures registreerida ei ole vaja, sest andmed edastatakse äriregistrist maksuhaldurile automaatselt. • Käibemaksukohustuslaseks re gistreeritakse maksuhalduri juu res. Kohustus registreerida te kib, kui käive ületab aasta algu sest arvates 16 000 eurot. Võima lik on ka varasem vabatahtlik re gistreerimine, kui nõutav käive ei ole täitunud, kuid sellisel ju hul peab isik tõendama, et tege leb Eestis ettevõtlusega või alus tab ettevõtlust. • Käibemaksukohustuslase aval duse saab saata digitaalallkirjaga aadressile kmkr@emta.ee.

Juriidilise isiku maksukohustused • Tulu- ja sotsiaalmaksu ning ko hustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete dek laratsioon TSD esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kalendri kuu kohta. Samaks kuupäevaks tuleb ka maksud riigieelarvesse kanda. • Käibedeklaratsioon (kui ette võte on käibemaksukohustus lane) KMD esitatakse iga kuu 20. kuupäevaks eelmise kalendri kuu kohta. Samaks kuupäevaks kantakse ka käibemaks riigieel arvesse.

• Kui ettevõttel on maa, tasutak se maamaks maksuteate alusel 31. märtsiks ja 1. oktoobriks. • Kui ettevõttel on raskeveok (veo auto registri- või täismassiga ala tes 12 tonnist), tasutakse raske veokimaks kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. • Aktsiisimaksu tasub aktsiisilao pidaja või registreeritud kaupleja. • Pakendiaktsiisi tasub kauba im portija ja Eestis kauba pakenda ja tarbimisse lubatud pakendilt, deklaratsioon tuleb esitada ja aktsiis tasuda kvartali teise kuu 15. kuupäevaks. Maksumaksja võib oma kohustused üle anda ka taaskasutusorganisatsioonile, sõl mides temaga kirjaliku lepingu.

palgalt ja muudelt tasudelt, v.a töölepingu lõpetamisel makstud hüvitis; • töövõtu-, käsundus- või muu tee nuse osutamiseks sõlmitud võla õigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, v.a FIE. Kindlustatu ei ole vanaduspensioni ikka jõudnud isik, juhtimis- või kontrollorgani liige. Töötuskindlustuse makse määr kindlustatule on 2,8% (peetakse kinni brutosummalt) ja tööandjale 1,4% (tööandja kulu, arvestatakse brutopalgalt). Makse määrad otsustab Vaba riigi Valitsus igal aastal 1. detsemb riks.

Üksikisiku tulumaksu kinnipidamine

Maksukohustused töötasu väljamaksmisel

Maksustatavate tasude väljamaks misel on väljamaksjal kohustus kin ni pidada tulumaks.

• Töötasult peetakse kinni tulu maks 21%. • Töötasult peetakse kinni töötus kindlustusmakse 2,8%. • Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isikult pee takse kinni kogumispensioni makse 2%. • Tulumaksu arvestamisel raken datakse maksuvaba tulu kuus 144 eurot (vajalik töötaja kirjalik avaldus).

Tulumaks peetakse valdavalt kinni • palgalt ja muudelt tasudelt; • jur iidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt; • töövõtu-, käsundus- või muu võla õigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult; • tulumaksuga maksustatavalt int ressilt; • üüri- või renditasult.

Näide töötasult maksude ja maksete arvestamise kohta.

Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu (33%) makstakse valdavalt • töötajale või teenistujale rahas makstud palgalt ja muudelt ta sudelt; • töövõtu-, käsundus- või muu võla õigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasudelt; • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt; • erisoodustustelt.

Töötasu 800 eurot (bruto). Töötaja on teinud avalduse maksuvaba tulu (144 eurot) saamiseks. On liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga. Töötuskindlustusmakse 800 x 1,4%= 11,20 (tööandja) 800 x 2,8%= 22,40 (töötaja) Kohustuslik kogumispension 800 x 2% = 16 (töötaja) Kinnipeetav tulumaks 800 – (144 + 22,40 + 16) x 21% = 129,70 (töötaja) Sotsiaalmaks 800 x 33% = 264 (tööandja)

Töötuskindlustusmakse Töötuskindlustusmakset makstak se ja peetakse kinni kindlustatud isikutelt: • töötajale ja teenistujale makstud

Töötaja saab kätte 800 – 22,40 – 16 – 129,70 = 631,90 Tööandja maksab 11,20 + 264 = 275,20

• Tööandja tasub sotsiaalmaksu 33%. • Tööandja tasub töötuskindlustus makse 1,4%.

Juriidilise isiku tulumaksukohustus Eestis tasutakse ettevõtte tulumak su mitte kasumi teenimisel, vaid selle jaotamisel. Tulumaks tuleb tasuda, kui tehak se järgmisi väljamakseid või soo dustusi: • erisoodustused; • kingitused, annetused ja vastu võtukulud; • jaotatud kasum; • ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Maksustamise periood on kalendri kuu, deklareeritakse maksudekla ratsioonil TSD väljamakse tegemi se kuule järgneval 10. kuupäeval. • Maksumäär on 21 : 79. • Seega kui ettevõte teeb kulutuse nt 500 eurot, on maksukohustus 5000 x 21 : 79 ehk 1329 eurot.

Käibemaks • Käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus, samuti kauba või teenuse omatarve. • Arvele tohib käibemaksu lisada ainult siis, kui ettevõte on regist reeritud käibemaksukohustus laseks. • Kui isik ei ole registreeritud käibe maksukohustuslaseks, ei saa ka sisendkäibemaksu tagasi küsida. • Käibemaksumäärad on 20%, 9%, 0%.

Kuidas makse tasuda? • Igale isikule on Maksu- ja Tol liametis avatud üks ettemak sukonto, millele kantakse kõik maksud. Raha kandmiseks tuleb kindlasti märkida viitenumber. • Kontonu mbr i ja v iitenu mb r i otsing MTA kodulehel www.emta.ee/?id=1680.

ettevõtluskiirendi

Siinsel start-up-rahval nüüd oma ettevõtluskiirendi Wise Guys Märtsi lõpuks selgub, millised alustavad tehnoloogiaettevõtted lennutatakse Eestist Londonisse investorite jutule.

ttevõtluskiirendi, aksele raator või kuidas tahes seda eesti keeles nimetada – head vastet talle veel pole – on si sult nagu ettevõtlusinkubaator, mida on Eestis iga tehnoloogiapar gi juures, samuti arengufondis (ni mega Seedbooster) ja riskikapitali firmas Ambient Sound Investment. Nii kiirendi kui ka inkubaator kes kenduvad alustavatele ettevõtetele ehk start-up’idele. Aga kui tüüpilised vana kooli inkubaatorid pakuvad start-up’ile soodsa ja mugava töökeskkonna, siis moodsate kiirendite puhul ei pruugi füüsilist töökeskkonda olla gi. Kiirendi võtab uusi projekte taot luste alusel sisse hulgakaupa, inves teerib neisse seemneraha (tavaliselt umbes 10 000–200 000 eurot) ja saab vastu vähemusosaluse. Ette võtja peamine võit on kiirendisse astumisega avanev mentorite võr gustik (kellega aktiivselt oma äri ideed lihvida) ning meediakära. Eesti start-up-maastikul on mõneti vastuolulised, samas ener giast pakatavad arengusuunad. Ühest küljest tahaksime väga, et te kiks veel mitu sellist ettevõtet nagu Skype või Playtech, mis kasvaksid suurteks globaalseteks tegijateks ning jätaksid vähemasti mingi osa operatsioonidest ja maksutuludest kodumaale. Uusi start-up’e meil tõesti on: läbimõeldud äriplaani ja globaalse ambitsiooniga alustavaid tehnoloogiafirmasid tuleb Eestist elaniku kohta rohkem kui kusa gilt mujalt maailmast! Ent paljud neist, näiteks inseneride võrgustik

Jon Bradford, Elise Sass ja Herty Tammo.

Läbimõeldud äriplaani ja globaalse ambitsiooniga alustavaid tehnoloogiafirmasid tuleb Eestist elaniku kohta rohkem kui kusagilt mujalt maailmast!

GrabCAD, kaubandustarkvara aren daja Erply, sporditarkvara arenda ja Sportlyzer, virtuaalne järjekorra haldaja Qminder või streamingrakendus Pult, teevad neil päe vil ilma hoopis Eestist väljas. Neid huvitavad suured kiirendid, nagu SeedCamp, TechStars, Y Combina tor või Springboard. Kolmas trend, millele on viida nud ka riskikapitalist Allan Mar tinson, on see, et kui varem start6

up’e Eestis ja Baltikumis tervikuna eriti ei toetatud, siis nüüd on selle ga mõnes mõttes lausa liiale min dud. Garage, Tehnopol, Startup Es tonia, Techhub, Startup Highway, Startup Monthly, Gamma on vaid mõned näited Baltikumis viimastel aastatel esile kerkinud start-up’ide toetusmehhanismidest. Selline kil lustatus tähendab, et niigi pisike sel turul on palju nõrku start-up- vihmavarje ning kõigile ei jätku as jalikke mentoreid, raha ega piisavalt lennukaid projekte. Martinsoni arvates vajab Balti kum üht suurt üle-regioonilist kii rendit, millel oleks tugev meeskond ja 20–30 väärika ettevõtluskogemu sega mentorit.

Wise Guys Siinne start-up-kogukond haaraski härjal sarvist. Kuu aega tagasi tut vustati Riias ja Tallinnas uut rah vusvahelist mentorlusprogrammi Wise Guys, mille taha on koondu

ettevõtluskiirendi

nud start-up-kogukonna eestveda jad Soomest Poolani. Eestist toeta vad Wise Guysi arengufond, Startup juhtide klubi, Garage48, Tehno pol, Technopolis jt. Äsja, 11. märtsil lõppes Wise Guysi kiirendi esimene taotlusvoor. Märtsi lõpuks selguvad edukaks osutunud projektid. Neid kiirendis se valitud alustavaid tehnoloogia ettevõtteid ootab kolmekuuline prog ramm, mille jooksul jagatakse neile intensiivselt teadmisi ja kogemusi. Lisaks tööle Eestis viiakse pro jektide meeskonnad Londonis se samalaadse programmi Spring boardi investorpäevale. Wise Guys varustab projektid nii oskusteabe, investeerimiskapitali kui ka põhi liste kontori- ja veebilahendustega. Ettevõtetega teevad koostööd üle 50 mentori Eestist ja välismaalt. Üks

ringkond on tugeva kiirendi loomi sest rääkinud juba kaks aastat. Al guses olid paljud skeptilised: mil leks meile oma kiirendi, kui Eesti firmad saavad minna SeedCampi või TechStarsi? Mingil hetkel tekkis aga arusaam, et see on vajalik. Tam mo toob illustreeriva näite: maail mas on Harvardi ja Cambridge’i ülikoolid, kuid Eestil on ikka tarvis oma, Tartu ülikooli. Wise Guysi kaasasutaja on Springboardi eestvedaja ja The Dif ferent Engine’i juht iirlane Jon Bradford, kes on aidanud startup’ide tegevusse kaasata üle 50 miljoni dollari riskikapitali. Brad fordi sõnul on äärmiselt tähtis in vesteerida nii Eesti kui ka teiste Läänemere-ä ärsete riikide startup’idesse, et ettevõtjatel oleks või malus edukalt turule siseneda.

Alguses olid paljud skeptilised: milleks meile oma kiirendi, kui Eesti firmad saavad minna SeedCampi või TechStarsi?

Wise Guysi põhiline eesmärk ongi tuua rahvusvahelised mentorid Ees tisse ning viia nad kokku mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete ga. Kiirendi projektidesse investee rivad Eesti äriinglid (nii-öelda ise seisvad tehnoloogiainvestorid) ja riiklik arengufond. Üks Wise Guysi asutaja Herty Tammo ütleb, et Eesti start-up-

IT-firmad, mis alustavad Eestis, on investoritele atraktiivsed, sest siinne turg on väike ning tegevuse algusest peale on põhiliseks prio riteediks siseneda rahvusvahelise le turule. Bradford nimetab Eesti ja eest laste tugevate külgedena start-upmaastikul head internetiühendust, Skype’i positiivset eeskuju, eestlaste tasemel inglise keele oskust ja soovi reisida ning, ehk kõige tähtsamana, Eesti turu väiksust, mis paneb alus tavaid ettevõtjaid paratamatult pii ride taha vaatama. Üks kaval visioon on Wise Guysi tegijatel veel: kui Baltikumist len nukaid ideid väheks jääb, tuleb Ees ti kiirendisse meelitada ettevõtjaid ida poolt – Venemaalt, Ukrainast ja mujalt SRÜ aladelt. Põnevust peaks igatahes jaguma.

Miks on Eesti start-up’ide jaoks kitsas?

Mida annab ühele ettevõttele kiirendis osalemine, suurema võrgustiku tugi, seda uurib Tallinna Börsi endine juht Kaidi Ruusalepp.

„Minu uurimustöö keskendub Eesti ettevõtjate start-up-võrgustikele. Mis on need konkurentsieelised, mida üks teadusmahukas noor start-up võrgustikest saab? Ideed sünnivad Eestis ja siinses võrgustikus, aga üsna varases faasis – kes esimesel paaril ettevõtte elukuul, kes kolmandalneljandal aastal otsib kontakte Eestist väljas. Eestist on mindud või meie ettevõtteid on kaasatud kolme võrgustikku: London, Singapur ja USA, viimases toimub omakorda regiooniti jagunemine. Eelkõige minnakse otsima rahvusvahelist teadmist ja raha. Siinne seemneraha on küll abiks, aga suurt kasvu ja edu ei too. Teiseks

ei ole Eestis seda rahvusvahelist teadmist, mida üks kindla valdkonna startup vajab. Küsitlesin üht biomeditsiini valdkonna ettevõtet, kes ütles, et kapitali ei saa, sest investoritel ei ole biomeditsiinialaseid kogemusi ja võõrasse valdkonda ei investeerita. Enamik start-up’e on läinud välja müügivõrgustike pärast. Ühel või teisel põhjusel on siinne müügi kogemus toonud parimal juhul tagasi alginvesteeringu, halvimal juhul mingi osa sellest. Kasv on tulnud pärast rahvusvahelise müügikogemuse (müügiinimese või investori) kaasamist. Rahvusvahelistesse start-up- võrgustikesse minnakse ka sealse

olustiku ja talentide kättesaadavuse pärast. „Talent” on siin kõige laiemas mõistes – nii seltskond, kellega tööväliselt suheldakse, kui ka mentorid, väärtusahelat pidi täiendteenuste pakkujad ja lisaväärtuse loojad, sihtturgude müügivõrk, turundus. Meie ettevõtluskeskkond on hoolimata viimasest arengust veel liiga lokaalne. Arutatakse paikseid teemasid ja ärisid, ning kui küsida, kuhu ekspordite, on enamasti vastuseks Soome. Noored start-up’id ekspordivad üle maailma. See ongi võrgustike ja algfaasis ka lokaal se versus rahvusvahelise inkubaatori vahe – teadmiste ja kogemuste mõõde.”

Foto: Tiit Blaat / Delfi

persoon

SEB asejuht: „Pank sobib vihmavarjuks ettevõtjatele, kellega jagatakse samu väärtusi“ SEB Panga juhatuse liige Allan Parik leiab, et Eesti majandus on uueks kasvutsükliks heas stardipositsioo nis. Ettevõtjad on tema arvates aga väga ettevaatlikud ja seda õigustatult.

Kui peaksite kooliõpetaja moel panema Eesti majanduse praegusele tervisele hinde, siis millise? Neli pluss. Jälgime pangas oma klientide finantsseisu regulaarselt. Statistika ütleb eelmise aasta koh ta, et üheksal juhul kümnest läks ettevõtete finantsseis paremaks. See viitab selgelt trendile, kus ette võtjad suudavad näidata samu või paremaid tulemusi väiksemate ku ludega. Samas uute kasvuväljavaade te ja -mootorite puhul alles otsi takse lahendusi. Põnevaid ideid tegevuse laiendamiseks on ette võtjatel vähe. Seda peegeldab ka Eesti turu laenu- ja liisinguport fell, mis vähenes aastaga ligi kuus protsenti. Sel aastal peame heaks tule museks, kui ettevõtete laenu- ja liisinguportfell jääb mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et ettevõtjad maksavad rohkem pangale tagasi, kui mõt levad laienemise peale. Nad rea liseerivad olemasolevaid tootmis

võimsusi ja kasutavad neid efek tiivsemalt ära. Uusi ettevõtteid luuakse samas tempos kui varem – umbes 20 000 ettevõtet aastas. Positiivne on see, et nende kvaliteet on kasvanud. Ligi viiendik saavad juba esimesel tegevusaastal hoogsa stardi, korra liku kliendibaasi ja müügi. Enam ei tehta firmasid riiulile seisma, vaid reaalseks äritegevuseks ja ideede elluv iimiseks. Pank näeb majandust ühe nurga alt, peaminister teise, analüütikud kolmanda nurga alt jne. Mida võib SEB oma ettevõtete portfellist välja lugeda? Hästi läheb neil ettevõtetel, kes kes kenduvad oma põhitegevusele. Näi teks põllumajandusel: hoolimata sellest, et piima hind oli vahepeal väga madal, on põllumehe jonn, vi sadus ja oma asjale keskendumi ne tervikuna sektorile hästi mõju nud. Kasvab külvipind, loomakar ja suurus, linnukasvatus. See on valdkond, kus me pole laenukah jusid kandma pidanud. Kui põllu 8

Uusi ettevõtteid luuakse samas tempos kui varem – umbes 20 000 ettevõtet aastas.

mees arendab kinnisvara, siis ehi tab ta uue lauda – seegi on tema põhitegevusega seotud. Poolteist aastat ülejäänud ma jandustsüklist maas on ehitus- ja ehitusmaterjalide sektor. See on vii mane sektor, kus on veel jätkuvalt raskusi ja probleeme. Peamine tel lija oli mullu riik, erasektori telli mused olid marginaalsed. Võib öel da, et ehitus ja kinnisvara pole prae gu moes. Aga mis on moes? Jätkuvalt investeeritakse infra struktuuri ja energeetikasse. Päris out pole ka kinnisvara: juurde on tulemas väiksemal määral elamu kinnisvara ja heas asukohas kau

persoon banduspindu. Töötlevas tööstuses investeerivad need, kellel on olemas stabiilsed eksporditurud ja partne rid. Eksportijate arv kasvab. Täna vu tegeleb ekspordiga 25 protsenti meie klientidest ja see arv on aas ta lõikes kasvanud ligi 20 protsenti. Liikumine naaberturgudele ja Balti kumi turu sisene konsolideerumine on väga selged trendid. Kuhu suunda eksportijad vaatavad? Tähtsamad riigid on jätkuvalt Root si ja Soome. Läti ja Leedu on kasvav trend, samuti Venemaa. Meie hin nangul on Baltikumis umbes 10 000 ettevõtet, kes tegutsevad Baltikumis rohkem kui kahes riigis. Mitmes rii gis tegutsemine toob paratamatult kaasa lisakulusid. Viimase aasta jooksul olemegi uurinud, mida SEB teha saaks, et aidata välismaal te gutsevaid ettevõtteid. Tulime just turule lahendusega, kus Eesti äri klient saab internetipanga kaudu reaalajas juhtida oma Läti või Lee du SEB-s asuvaid kontosid – alga tada ühest kohast ülekandeid, näha laekumisi ja vajadusel tsentralisee rida likviidsust. Enim suudab oma eksporti kas vatada just teenust eksportivad ette võtted – nende arv meie portfellis on kahe aastaga kasvanud üle 50 protsendi. Samas ei ole nad suu red tööandjad – sadade asemel pa kuvad tööd heal juhul paarikümne le inimesele. Milles väljendub ideedenappus majanduses? Mõtteid iseenesest on, aga nende elluviimisel on ettevõtjad varase mast tunduvalt ettevaatlikumad. Ideed on paremini läbi mõeldud ja ette valmistatud. Uute projektide algatamisele mõjub üldine maail mamajanduse ja rahaturgude eba stabiilsus. Keegi ei tea, kui suureks kujunevad tagasilöögid. Ettevõtjad on riskide juhtimi sel muutunud palju teadlikumaks. Enam ei keskenduta pelgalt lisaeuro teenimisele, vaid mõeldakse ka sel lele, milliseid riske võib kiire laiene mine endaga kaasa tuua. Samas on 75 protsenti firma dest mikroettevõtted, kelle aasta käive jääb alla 100 000 euro. Sel

Milline on SEB retsept tööpuuduse ja tööjõupuuduse vähendamiseks Eestis? A r vestades riigi väiksust, pea me ke skendu ma teadusma hu katele valdkondadele ja nende le sektoritele, kus saame piiratud rahvaa rvuga konkurentsis olla ja väärtust luua. Meie haridus- ja täiendusõppesüsteem peab olema piisavalt paindlik, et kohanduda muutuvate oludega. Üha enam inimesi muutub ise endale tööandjaks ja see on hea trend, sest laiapõhjaline väike ettevõtlus kaitseb majandust oota matute tagasilöökide eest.

lised ettevõtted ei suuda sageli en dale finantsjuhti palgata ja oma fi nantsriske süvitsi analüüsida. Selles osas tahame pangana olla ettevõt jatele senisest palju tugevam nõus tamispartner. Pangas on väga heal tasemel finantsanalüüsivõimekus – miks seda siis mitte kliendiga jaga da? Klient hoiab jälle kulusid kokku ja meie saame endale järjest tugeva ma kliendi. Mõned arvavad, et raha on maa ilmas otsa saanud. See on müüt. Hästi läbimõeldud ideede jaoks on Eestis raha pakkumine suurem kui nõudlus. Meie taha ükski hea idee ei jää.

Mida majanduskriis SEB-le õpetas? Seda, et pangana ei saa me olla partner kõikidele ettevõtetele. Pea me tegema valikuid, kes on meie kliendid. Pikaajalised kliendisuh ted saavad baseeruda vaid ühistel väärtustel, tõekspidamistel ja aru saamal ärikultuurist. Ettevõtjad heidavad pankadele ette nii-öelda vihmavarjusündroo mi: heal ajal pank toetab, raskel ajal tõmbab vihmavarju ettevõtja kohalt kokku ja jalutab minema. Selles on oma tõetera täiesti olemas. Pangad tegid kriisi tõttu mär kimisväärseid provisjone. Ühtäkki avastasime, et mõne kliendiga meie arusaamad ärikultuurist ei ühti ja tuleb lahku minna. Väärtuste, aru saamade ja tõekspidamiste kattumi ne tuleks pangal ja kliendil selgeks teha enne suhtesse astumist. See võimaldab rasketel aegadel vältida halbu üllatusi ning aitab luua klien diga pikaajalise kodupangasuhte.

Hästi läbimõeldud ideede jaoks on Eestis raha pakkumine suurem kui nõudlus.

Kui atraktiivne on Eesti majanduskeskkond ettevõtjate jaoks? Meie atraktiivsus on põhinenud üsna odaval ja hästi kvalifitseeritud tööjõul. See on meie edu ka täna. Samuti nagu geograafiline asukoht ja keeleoskus, mis lihtsustab sobiva kaadri leidmist. Välisinvestoritele meeldib väga selgelt Eesti stabiilne, avatud, ette aimatav ja hästi loetav ärikeskkond. Meil pole olnud suuri üllatusi ega järske muutusi, mis paneksid in vestorid muretsema, kas siin saab ka veel 3–5 aasta pärast äri teha. Meie positiivne kuvand on tek kinud pisiasjadest, mida eraldi on raske välja tuua. Eks see on ikka nii, et hea maine tekib paljudest positiivsetest sõnumitest, mida üksikuna võib-olla ei tajugi. Sa mas piisab selle kuvandi lõhkumi seks ühest negatiivsest kaasusest ja aastatega tehtud töö on asjata. See ga peaks Eesti senist kurssi jätka ma ning muutuste korral enne lõi kamist mitu korda mõõtma. Ootamatud jõumeetodid, nagu praegu elavat arutelu tekitav taas tuvenergia toetuste vähendamine, võivad meid kiiresti viia keskpärase investeerimiskliimaga riikide hulka.

Mille üle ettevõtjad veel kurdavad? Pankasid rünnatakse tihti teenuste hinnastamise pärast. Eestis räägi takse palju laenu hinnast ja margi naalist, aga vaid 25 protsendil Ees ti ettevõtetest on laenu- või liisingu kohustus. Ülejäänud 75 protsen di ettevõtjate jaoks on tähtsam see, kuidas pank hinnastab igapäeva seid pangateenuseid: arveldused, valuutavahetus, kaardid, interneti pank ja teenuskanalid. Eesti panganduses on tavaks tehingupõhine hinnastamine, igal pangatoimingul on kindel teenus 9

tasu. SEB pakub alternatiivi – ühe kuumaksu eest on ärikliendil või malik saada kõik peamised tee nused, et kliendil oleks kuludest selge pilt juba enne teenuse tarbi mist. Ar van, et äriklientide pake tid on väga õige lähenemine, mis muudab pangateenuste hinnad läbipaistvamaks ja ettevõtjale ka soodsamaks. Ja mille üle pankurid kurdavad? Suures pildis on Eesti ettevõtluse ga tegelemiseks soodne koht, mis tõttu suuremaks nurinaks põhjust pole. Hariduses võiks ettevõtlustee malist koolitust rohkem algtasemel õpetusse tuua, et kasvatada noor tes ja koolilastes ettevõtlikku mee lelaadi. Pank on majanduse peegel. Kui vaatame pankade majandustule musi eelmisel aastal, olid need pä ris korralikud. See peegeldab, et majandusel läheb hästi. Stardiplat vorm uueks kasvutsükliks on väga hea. Suuri halbu üllatusi pole, pi gem on kohalikud trendid positiiv sed. Väliselt teevad muret Euroopa võlakriis ja eksporditurgude nõrge nemine. Kohapeal teeb muret demo graafiline pilt. Eesti elanikkond vananeb, koormus töötavale ela nikule järjest kasvab. Mida saaks riik teha? Esimene samm on as tutud: enam ei ole see lisakulude ga karistatav, kui tööandja pakub töötajale pensioniskeemi. Sinnani, kus riik soosib tööandjapensioni ja seeläbi koormuse jagamist, on meil veel küll pikk tee. Kas Eesti peaks majandus kasvu mõne radikaalsema reformiga forseerima? Mina selleks põhjust ei näe. Meil ei ole täna midagi häbeneda. Ai nus, millest hoiduma peaks, on mängureeglite tagantjärgi muut mine – sellest eespool juba rääki sime. Radikaalsed sammud võivad tekitada nihkeid valdkondades ja muutujates, mida me ei oska ette näha. Forsseerimine annab alati mingeid tagasilööke, nagu elu on näidanud. Toivo Tänavsuu

investeerimine

Investeerimine ei ole raketiteadus Admiral Markets on pikaajaline internetipõhiste kauplemisteenuste osutaja valuutaturul Forex, samuti teistel finantsturgudel, kus saab kaubelda väärismetallide ning aktsiate, toorme, futuuride ja indeksite CFDga. Tänavu märtsis tähistas firma oma 9. sünnipäeva. Uued tooted Admiral Markets tuleb märtsis tu rule uue tootega. Lisaks olemasole vale MetaTrader 4 platvormile ava neb klientidel võimalus kaubelda CFDdega uue kauplemisplatvormi CFD-Trader kaudu. Kui varem sai Admiral Marketsis kaubelda 38 akt siate, toorme, futuuride ja indeksite CFDga, siis märtsist suureneb tun duvalt CFDde valik ning kaubelda saab enam kui 2000 CFDga ja seda eraldi platvormis.

CFDsid, omamata täissummat raha, mis on vajalik vastavate hinnavahe lepingute ostmiseks. Admiral Marketsi toote- ja tee nuse arendusjuhi Aleksandr Lju bovski sõnul annab suurenenud fi nantsinstrumentide valik klientide le juurde uusi võimalusi kauplemi seks ja kasumi teenimiseks. CFDTraderi platvorm parendab tehni lise analüüsi teostamist ning tehin gute sooritamine on lihtsam ja mu gavam.

Mis on CFD?

CFDga kauplemise eelised:

CFD on lühend sõnadest Contracts for Difference, mis tõlkes tähendab hinnavahelepingut. CFD on leping ostja ja müüja vahel, kus ostja ta sub müüjale väärtpaberi avamis- ja sulgemishinna vahe. CFDdega kauplemisel on või malus teenida nii hinnaliikumiselt alla kui ka üles. Samuti nagu va luutadega Forexil, toimub CFDga kauplemine võimendusega, mis lu bab investoril sooritada tehinguid märksa suurema hinnavahelepin gute arvuga, kui ta reaalselt omab. See tähendab, et investor võib osta

Forexil kauplemise eelised Milana Reinson julgustab investeerima, sest valuutaturul kauplemiseks on terve hulk eeliseid: • Turule sisenemiseks ei ole vaja suurt algkapitali, alustada võib isegi väiksema summaga kui 100 eurot. • Forex turul saab olla iseenda peremees, pole ülemusi ega alluvaid, puudub konkurents hankijate ja tarbijate ees. • Forex turg on kättesaadav 24 tundi ööpäevas viiel päeval nädalas. • Kauplemine sobib nii tööks kui ka hobiks. • Minimaalne töö- ja ajakulu võimaldavad saavutada varanduslikku iseseisvust ning kindlustunnet homse päeva ees. Vähetähtis pole seegi, et kauplemisoskus on omandatav ka alustaval kauplejal.

• väike algdeposiidi nõue võrreldes aktsiaturu standarditega • võimenduse olemasolu • võimalus saada lisatulu dividen dide väljamaksmisel ilma vasta vat aktsiat omamata

Usaldusväärsus Admiral Markets omab Finants inspektsiooni väljastatud tegevus luba, mida paljudel Eestis tegutse vatel analoogsetel teenusepakkuja tel ette näidata ei ole. „Tegevusluba annab kliendile õiguse riigikaitseks: Finantsinspektsiooni, Tarbijakait

investeerimine

Admiral Markets pakub nii tasuta kui ka tasulisi koolitusi, mis võimaldavad kõigil algajatel omandada analüüsija kauplemisteadmisi finantsturgudest, tehnilise ja fundamentaalse analüüsi aluseid ning kogeda iseseisvalt kauplemist demokontol.

seameti ja, mis kõige tähtsam, Taga tisfondi toe,” rõhutab Aleksandr Lju bovski. Investeerimisühingu litsent si saamiseks pidi firma läbima täieli ku finantskontrolli ning esitama iga kuu oma tegevuse ja finantsseisundi kohta aruandeid.

Kauplemiskoolitused Admiral Markets pakub nii tasuta kui ka tasulisi koolitusi, mis võimaldavad kõigil algajatel omandada analüüsi- ja kauplemisteadmisi finantsturgudest, tehnilise ja fundamentaalse analüüsi aluseid ning kogeda iseseisvalt kaup lemist demokontol. „Kes demokontol kauplemisstrateegiad selgeks saa nud, tunneb end reaalsete tehingute ga juba palju kindlamalt,” on Admi ral Marketsi müügi- ja turundusjuht Milana Reinson õiges õpetusmeeto dis veendunud. Tasuta kolmepäeva sed koolitused on kättesaadavad kõi kidele uutele klientidele. Lisaks koo litustele on võimalik teadmisi oman dada Admiral Marketsi spetsialistide väljaantud raamatutest.

Mobiilne kauplemine Admiral Marketsi keskkonnas Admiral Markets on alati otsinud uusi võimalusi, kuidas muuta kauplemist veelgi kättesaadavamaks ja mugavamaks. Kui enne eeldas kauplemine laua- või sülearvuti olemasolu ning installeeritud MetaTraderi kauplemisplatvormi, siis nüüdseks on see võimalik ka eri rakenduste ja nutitelefonide kaudu. Kaubelda saab järgmiste rakenduste nagu: iPhone, Android Trader, Windows Mobile ja BlackBerry Trader, samuti iPadi ja WebTrader (veebipõhise platvormi) vahendusel. Nagu kõik MetaTraderi platvormi võimalused, on ka nende tarkvarade kasutamine tasuta. Kõik vajalikud juhendid ja installeerimisvõimalused leiab Admiral Marketsi kodulehelt.

Forex (Foreign Exchange Market) on rahvusvaheline börsiväline turg, kus kaubeldakse valuutadega. Forex turul on iga riigi valuuta samasugune kaup nagu kuld, nafta või maagaas. Valuutakursside pidev muutmine annab võimaluse teenida kasumit. Kõrge likviidsus, potentsiaalne tulusus ja kauplemise võimalus interneti kaudu muudavad Forex turu kättesaadavaks ning äärmiselt atraktiivseks teenimisvõimaluseks. CFD (Contracts for Difference) tähendab tõlkes hinnavahelepingut. CFD on leping ostja ja müüja vahel, kus ostja tasub müüjale väärt paberi avamis- ja sulgemishinna vahe.

motivatsioon

Juhi ja töötaja motivatsiooniallikad on sarnased Rain Vääna alustab iga tööpäeva ring käiguga ettevõttes ning leiab aega töötajatega suhtlemiseks. Igahommikuste ringkäikude eesmärk on viia end kurssi hetkesituatsiooniga terves firmas ning siiras soov näidata, et juht huvitub kõikide tööst ja toetab vajadusel kohe.

„E

ntusiasm ja emotsioonid on selleks vundamendiks, mis aitab nii enda kui ka tööta jate motivatsiooni alal hoida ja tõs ta,” jagab oma kogemust Lindström Eesti tegevjuht Rain Vääna. „Enda juhtimine ja oma töötaja te juhtimine on paljuski sarnased,” on mees veendunud. „Isiklik kattub suuresti sellega, mida püüame pak kuda oma töötajatele.” Kust leida pidevalt juurde uut energiat, et in nustada ennast juhina ja saada jõu du ümbritsevate inimeste kaasami

selleks, et muutuksime lojaalseks ja meie soov koos ettevõttega areneda oleks alati maksimaalne? Kui entusiasm ja emotsioo nid on vundament, siis käivitavaks jõuks võiks olla teadlikkus oma te gevuse tagajärgedest ja nende mõ just kogu ettevõtte käekäigule. Töö tajana tahan tunda, et minu isikli kud eesmärgid ja saavutused on osa suurest pildist. Ükskõik kui väikese funktsiooni täitja töötaja on, soovib ta siiski tunda ennast osana millest ki suuremast.

seks? Kõik vaevleme aeg-ajalt mo tivatsioonipuuduse ja ebakindluse käes, teadmata, kuidas sellest väl ja tulla. Ühest valemit ei ole ja iga le töötajale on vaja läheneda erine valt, sest motivatsiooniallikas on kõigil täiesti ainulaadne soovide komplekt. Olen siiski aastate jook sul tähele pannud, et teatud funda mentaalsed vajadused on sarnased. Loomulikult võiks öelda, et käime tööl raha pärast. Kui sissetulek kõr vale jätta, siis mis on need põhilised väärtused, mis vajavad tähelepanu 12

Lindströmi põhiväärtused: • kasumlik kasv • pikaajalised kliendisuhted • vastutustundlikkus • entusiasm ja õppimisrõõm Allikas: www.lindstrom.ee

motivatsioon

Rain Vääna enda jaoks on täht sad tema eesmärgid, mida võib jaga da kahte suurde rühma: lühema ja pikema perioodi omad. Lühiajalised on püstitatud aastaks, pikaajalised vähemalt viieks. Just selged ja saa vutatavad sihid on need, mis aitavad inimestel mõista oma töö tähtsust. Motivatsioon on kõrge, kui oled pi devas liikumises püstitatud eesmär kide poole, planeerid hoolikalt tege vusi ning kasutad õigeid töövahen deid. Juht saab töötajat sellel tee konnal toetada, andes vaheetap pides adekvaatset tagasisidet ning makstes tehtud edusammude eest õiglast tasu. See aitab mitte ainult kõrgeid sihte seada ja neid saavu tada, vaid õpetab ka protsessi nau tima, sest teekond eesmärgini võib kesta aastaid. Usun, et see tee peab olema sama selge kui lõppeesmärk, mille poole püüeldakse.

Töökoht peaks võimaldama arengut Ülesannete täitmise teema läheb sujuvalt üle isiksusliku arengu tee maks ning Rain Vääna tunnistab, et tema jaoks on väga tähtis, et töökoht võimaldaks areneda. „ Ma ei pe a a reng u a l l si l mas kaugeltki mitte ainult tõusu karjääriredelil – et täna näiteks olen ettevõttes Eesti juht, homme Balti kumi juht –, vaid isiksuse arengut tervikuna. Alati ja igaühel on teatud oskusi, mis pole nii tugevad kui tei sed. Areng ei pruugi väljenduda sä ravas tiitlis, vaid pigem uute tuge vuste lisandumises. Oluline on võimalus ise valida ja oma ülesandeid koostada. Loomu likult on terve hulk selliseid üles andeid, mis on ettevõttes juba pai ka pandud ja mida tuleb lihtsalt täi ta. Ent väga motiveeriv on, kui osa ülesandeid saab ise luua, et oma tööd senisest veelgi paremini teha,”

töölevõtul. Lisaks olulistele oskus tele on meile tähtsad töötaja väär tused ja iseloomuomadused, mis kokkuvõttes on abiks hea siseklii ma loomisel.”

Kui leiad, et olemasolevat süsteemi võiks muuta, pead olema valmis enda Mõnus kompensatsiooni pakutud ideid ise ellu pakett viima ja muudatusi „Ükski töötaja ei saa üle ega ümber juhtima. rahateemast,” kinnitab Rain Vääna. „Kui töökoht pakub mõnusat kom pensatsioonipaketti, on see kindlas ti tõhus motivaator. Kompensatsioonipakett tähen dab mõistagi rohkemat kui lihtsalt kuupalka. Erinevad ettevõtted ka sutavad seejuures erinevaid süstee me. Lindström Eestis on palk jaga tud põhipalgaks ja tulemustasuks. Viimase saamiseks on vaja saavu tada püstitatud eesmärgid.

selgitab Rain Vääna. Areneval töö tajal on alati võimalus uute idee dega välja tulla, kuid Lindströmis kehtib selle kohta ütlus „Julged kri tiseerida, julge paremini teha” ehk kui leiad, et olemasolevat süstee mi võiks muuta, pead olema valmis enda pakutud ideid ise ellu viima ja muudatusi juhtima. Samamoodi nagu enese puhul, peab Vääna arenguvõimalusi täht saks ka töötajate puhul. „Heade töö tajate jaoks on samuti oluline, et neil oleks võimalus olemasolevat süstee mi paremaks muuta, esitades seal juures väljakutseid nii iseendale kui ka juhile.”

Olla parim võrdsete hulgas Paljudes kollektiivides on mõned töötajad, kes lihtsalt on teistest edukamad ja paremate tulemuste ga, nn staarid. Enese võrdlemine staariga võib mõnikord meele mõ ruks teha – püüad ja pingutad, aga tulemus jääb ikka staari omast alla poole... Rain Vääna peab töötajate mo tiveerimisel oluliseks, et nii juht, kollektiiv kui ka töötaja ise näeksid

Ettevõtte ja töötaja põhiväärtused „Ettevõtte põhiväärtused peavad kattuma minu põhiväärtustega,” räägib Rain Vääna. Mees väärtus tab pikaajalist pühendumist ühele ettevõttele, mistõttu äärmiselt täht sal kohal on tema jaoks ka ettevõt te ja selle juhi või töötaja vaheline usaldus. „Oma eelmisel ametikohal töötasin üheksa aastat, praegusel loodan töötada kauem,” märgib ta. Põhiväärtused on Lindström Eestis olulised ka töötajate moti veerimisel. „Olen kindel, et mõnus sisekliima on töötajatele motivee riv. Seepärast jälgime väärtushin nangute kattumist ka uute töötajate

Motiveerimisel on abiks: • kindlad eesmärgid • isiksuslik areng • uued tugevused • ühtsed põhiväärtused • hea sisekliima • aus ja avatud suhtlemine kõikide töötajatega • kompensatsioonipakett • tunnustus • ühtsustunne Allikas: Rain Vääna

igaühe puhul kasvamist ja arengut. „Mis siis, et näiteks müügitöötaja on osakonna staarist 20–30 protsendi ga taga, aga kui ta on oma eelmise kuu tulemust ületanud, on see väärt äramärkimist. Igaühest ei pruu gi saada staari, aga igaühel on või malus oma tööd üha paremini teha ning järjest paremaid tulemusi saa vutada. Ning kui seda tehakse, peab töötajat tunnustama. Tunnustamine ei pea alati olema materiaalne. Pii sab, kui anda hetkeolukorrast pide valt adekvaatset ja konstruktiivset tagasisidet.”

Ühtsustunne kogu ettevõttega Samamoodi nagu iga töötaja vajab tagasisidet oma töö kohta, vajab ta ka infot kogu ettevõtte eesmärkide ja tegevuse kohta. Ettevõtte juhtkonna üks suur roll on aidata töötajatel nende olu lisust meeles pidada. Rain Vääna peab Lindström Eesti töökultuuri juures tähtsaks seda, et kogu ette võtte töötajad on kaasatud. Nii näi teks tähistatakse kogu ettevõttega suurte kliendilepingute sõlmimist: li saks neile, kes lepingu firmasse tõid, on ülioluline osa neil, kes tegelevad klientide igapäevase teenindamisega. Rain Vääna meenutab sellest rääki des hiljutist toredat firmapidu, kus suurel tordil ilutsesid kõrvuti Lind strömi ja uue kliendi logod – lihtne visuaalne võte aitab samuti motivat siooni tõsta ja töörõõmu suurendada. Töötajatele antav info peab ala ti olema vahetu ja aus. Isegi kehve mal ajal ei tohiks seda kasutada ma nipuleerimiseks või surve avaldami seks. Ettevõttesisene kommunikat sioon peab olema ladus ning kogu liikuv info on mõistlik koosoleku te käigus lahti seletada, et vältida kahetimõistmist. Anne-Mari Alver

junior achievement

Charta Domus Laine Raudjärvele poliitikute pildiga postkaarte müümas. 2011. aasta võitja SOCKme Euroopa võistlustel tooteid selgitamas.

< Roheline jälg.

20 aastat õpilasettevõtteid Eestis Palju ideid, palju firmasid

Eesti ettevõtlusõppele on 2012. aasta märkimisväärne: täitub 20 aastat esimeste õpilasfirmade loomisest. Praegu tegutseb meil aastas umbes 150 õpilasfirmat ning see arv on kõikide ilmingute järgi kiiresti tõusmas.

t asi selge oleks: õpilasfirma ei ole päris ettevõte, vaid Junior Achievement Eesti õppeprogramm, millel on oma kind lad reeglid, eripära, aga ka piiran gud. Noored läbivad aastase õppe raames juhendaja toetava käe all kogu ettevõtte elutsükli, teades juba sügisel, et kevadel tuleb õpilasfir ma sulgeda. Õpilasfirma program mis osalevad õpilased kas vabataht likult või klassitunni osana, kui kool on sellise otsuse teinud. Samas pa kub õpilasfirmas tegutsemine pea aegu igal aastal mitmele noorele nii palju innustust, et aasta lõppedes tegevust jätkata tahetakse ja äri registris päris ettevõte registreeri takse. Nii sai alguse praegune osa ühing Realister, mis esimesed va lemikaustikud tõi turule õpilasfir mana, pehmeid helkureid tootev OÜ Goodmood, kirjastus Raudwara jmt. Teenusepakkujatest on püsima jäänud õpilasfirmast välja arene nud MTÜ Roheline Jälg, kus noored mõõdavad inimeste CO2-jälge ning istutavad selle neutraliseerimiseks mõõduka tasu eest puid. Õpilasfirma programmi eesmärk ei ole siiski see, et firmast kohe koo li ajal päris ettevõte välja kasvaks. Hoopis tähtsam on, et noor näeks

Praeguste õpilasfirmade hulgas on tugeva ettevõtlussoonega noori mit meid. Loomulikult on neil veel pal ju õppida. Mõned vajavad müügi oskuste arendamist, mõnel on va jaka suhtluskogemusest päris ette võtetega. Huvitavamate ideede hul gas on Eesti nelja põhipartei polii tikute piltidega mängukaardid Tal linna Saksa gümnaasiumi õpilasfir malt Charta Domus, stressivändad Saku õpilasfirmalt Puuklots, kasu tatud lipsudest toolikatted ja lambi kuplid Põlva ühisgümnaasiumi fir malt Lips Läbi. Samas tegutseb osa õpilasfirma sid edukalt nendelgi aladel, kus on päris tugev konkurents. Paide õpi lasfirma LuupMeedia teeb profes sionaalseid veebilehti, kujundusi ja reklaamfilme, Tallinna 21. koo li õpilasfirma Student Network pa kub üle Tallinna põhikooliõpilastele järeleaitamistunde ja vanuritele ar vutiõpet. Noored on saanud nii po pulaarseks, et õpetajateks on värva tud ka Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasi.

ettevõtluses võimalust oma tead miste rakendamiseks alal, mis tal le tõelist huvi pakub. Õpilasfirmast sai ettevõtlusjulguse notar Kirsty Laidvee, tähtsaks peab seda etap pi oma elus inventarirendiga tege lev Ivar Jegerson ning Venemaal äri ajav Ragnar Viilu. Oma erialal ettevõtlusega tegelevaid õpilasfir ma programmi vilistlasi on teisi gi, neist kõigi kohta paraku ei ole JA Eestil andmeid.

Eesti parim võistleb Euroopa parimatega Selle aasta parim õpilasfirma selgi tatakse välja 27. aprillil. Siin ei aita ainult heast ideest ja usinast tegut semisest, vaid osata tuleb kirjutada aastaaruannet ning teha neli minu tit kestvas esitluses kuulajatele sel geks, mis on õpilasfirmas erilist ja mida ollakse sellest aastast õppi nud. Äriinimestest koosnevale žü riile näidatakse müügioskusi ja vas

Õpilasfirma Puuklots stressiväntu müümas.

tatakse äritegevuse mõistmist hin davatele küsimustele. Võistlus on tõsine ja esikoht saab õiguse esin dada suvel Eestit Euroopa õpilasfir made võistlusel, sel aastal Bukares tis, kuhu oodatakse umbes 35 riigi parimaid õpilasettevõtjaid. Viimasel kümnel aastal on Ees ti õpilasfirmad olnud Euroopas edu kad. Viis korda on asja olnud isegi pjedestaalile: võidetud on üks kol mas, kolm teist ja 2009. aastal ka esimene koht (Roheline Jälg). Ees tist on edukam olnud vaid Šveits, kohe kuklasse hingavad Saksamaa ja Rootsi. Meie noorte edu taga on kõikide tegijate – nii õpilaste, õpeta jate kui ka juhendajate – entusiasm, aga ka noorte valmidus endast kõik välja panna ja lõpuni võistelda. JA Eesti korraldas eelmisel sü gisel rahvusvahelise projekti „Noor te ettevõtlusstrateegiad” raames kü sitluse ettevõtluse ja ettevõtlushoia kute selgitamiseks eri huvirühma de seas. Ilmnes, et inimesed usu vad ettevõtlusõppe vajalikkuses se ning noored on väga positiiv se suhtumisega ettevõtlusesse kui tulevikuv alikusse. Neist 37 prot senti tunnistas, et kavatsevad teha oma ettevõtte ja neid ajendab soov muuta maailma paremaks! 85 prot senti noortest ütles, et majandus- ja ettevõtlusteadmised peaksid tulema koolist. Uus õppekava avabki selleks senisest paremad võimalused. Head ja tugevad firmad aga on teadagi rii gi majandusedu alus. Epp Vodja Junior Achievement Eesti

tööandjapension

Tööandjapensioni maksusoodustused, valikud ja piirangud

ööandjapension võimaldab ettevõttel panustada töötaja kolmandasse pensionisam basse ja seeläbi oma töötajaid täien davalt motiveerida. Kuni selle aas tani olid igasugused töötaja hüvan guks tehtud kindlustuslepingud ja pensionifondide maksed käsitleta vad erisoodustusena. Enam see nii ei ole: töötaja jaoks tehtavaid vaba tahtlikke täiendava kogumispensio ni makseid erisoodustusena ei kä sitleta. See muudab tööandjapensio ni tunduvalt soodsamaks võrreldes teiste töötaja heaoluks tehtavate ku lutustega. Tööandjapensioni maksete puhul ei tule enam tasuda tulumaksu. See on osa, mille tööandja võidab. Skeem on küll suures pildis sama soodne, kui töötaja enda tehtavad kolmanda pensionisamba maksed, kuid esime sel juhul ei tule tulumaksu kinni pi dada ja 21 protsendi suurune maksu raha jääb ettevõtte käibesse. Seega sisaldab jaanuarist kehti ma hakanud tulumaksuseadus ette võttele tööandjapensioni võtmes kahte tähtsat võitu: 1. Tööandjapension on sood sam kui teised motivatsioonipaketi

osad (nt palk, sportimise toetamine, ametisõiduki kasutamine erasõitu deks vms). 2. Tulumaksu jagu raha on ette võttel võimalik kasutada käibes oma äranägemise järgi, sh näiteks täien davaks töötaja motiveerimiseks. Lisada tuleb veel suuremast töö tajate motivatsioonist tulenev ra hulolu ning töötulemi, lojaalsuse ja ettevõtte kui tööandja atraktiivsuse kasv. Võite on palju. Kuigi rahvakeeles on skeem saa nud endale nimeks „tööandjapen sion”, on see ikkagi vaid tööandja tehtavate maksetega individuaal ne pensioni kolmanda samba kogu mine. Täna on kolmanda samba ko gujaid Eestis umbes 120 000. Teist sammast, kohustuslikku kogumis pensioni kogub üle 620 000 inime se. Arvestades, et esimene ja tei ne sammas on mõeldud selleks, et anda tulevikus pensioni, mis oleks samaväärne tänase riikliku pensio niga, on tööandjatel siin hea võima lus oma töötajate pikaajalist heaolu toetada. Meie naaberr iikides on see juba tavaks olnud pikka aega – kas kohustuslikuna või maksu

Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimees Angelika Tagel.

soodustusega vabatahtlikuna. Te gelikult on Eesti üks viimaseid riike, kes siinses majandusregioo nis maksusoodustuse rakenda mist alustas, kõikides naaberrii kides on see ühel või teisel moel juba ammu tehtud. Eesmärk on aga kõikjal üks – vältida tulevast maksukoorma kasvu ja parandada pikemas perspektiivis oma tööta jate elujärge. Kuna tööandjapensioni puhul on Eestis tegu pensioni kolmanda sambaga, siis sobivad pensioni kogumise toodeteks need samad vabatahtlikud pensionifondid ja -kindlustuslepingud, mida igaüks ka individuaalselt kasutada saab. Seega pakutakse kogumiseks liht said ja arusaadavaid tooteid, mil le hulgast saavad inimesed valida just endale sobivaima lahenduse.

Täpsema otsuse tegemisel saab nõuga abiks olla pank, kuid enne tuleks läbi arutada töötaja soovid, eesmärgid ja võimalused. Oluline on sealjuures arvestada, et töötaja kohta saab tulumaksu soodsaid makseid kolmandasse sambasse teha ühes aastas 15 prot sendi ulatuses töötaja brutopalgast, kuid mitte enam kui 6000 euro väärtuses. Need piirangud kehtivad nii tööandja kui ka individuaalsete maksete peale kokku. Nordea pank on alustanud oma töötajatele pensioni kogumist. Loodame, et võimalusest haaravad kinni ka paljud teised Eesti ette võtted. Nagu öeldud, võidab sellest peale tööandja ka töötaja – parem kindlustatus pensionipõlves ning laiapõhjaline motivatsioonipakett praegu.

Tööandjapension on uus võimalus motivatsioonipaketi täiendamiseks

Nordea personalijuht Piret Põldre.

kut lisatasudest ja -soodustustest. Näiteks kuuluvad sellesse sõltuvalt tööandjast nii tulemustasud väga hea töö ja seatud eesmärkide täit mise eest, soodustused, mis toeta vad töö ja eraelu tasakaalu saavuta mist (sh lisapuhkused, laste ja pere ga seotud soodustused), toimetule kut juhul, kui ajutiselt või pikaajali selt väheneb töövõime (sh elu- ja õn netusjuhtumi kindlustused), tervi se hoidmist (sportimis-, tervise- ja söögisoodustused) ning kuuluvus tunnet (sh ühisüritused). Alates sellest aastast on Eestis tööandjatel lisavõimalus pakku da pikaajalise perspektiiviga kom pensatsiooni tööandjapensioniga, mida ei käsitleta enam erisoodus

öötajate ja tööandja oma vaheline suhe põhineb mõ lemale poolele väärtust loo val kokkuleppel. Sealjuures anna vad töötajad endast iga päev pari ma oma teadmiste-oskuste raken damise ja pühendumuse kujul. Töö andja pakub soodsat töökeskkonda, arenguvõimalusi ja töötasupaket ti, mis arvestab iga töötaja panust ja annab kindlustunde toimetule kuks nii täna kui ka pikemas pers pektiivis. Tööandja loodud kompensat sioonipaketi eesmärk on värvata ja hoida motiveeritud, kompetentseid ja tulemusele suunatud töötajaid. Selline terviklik tasupakett hõlmab peale tavapärase põhipalga ka vali 15

tusena. Tööandjapension võimal dab tööandjal panustada tööta ja heaolusse pikemas perspektii vis ning kindlustada oma inimes te vanaduspõlve. Nordea aitab oma igapäeva töös kliente oluliste finantsotsus te tegemisel. Samamoodi hoolime oma töötajatest ning oleme teinud otsuse, et aitame tööandjapensio ni sissemaksetega panustada nen de kindlustundesse. Vabatahtlik pensionikindlustus on iga inimese jaoks tähtis finantsotsus, mida te hakse tuleviku toimetuleku nimel. Tööandja panus töötaja kolmanda pensionisamba sissemaksetesse aitab igal töötajal seda otsust enda jaoks langetada.

1. 3 - TS . 8 ÄR M

KIHTPLASTIK

KILE-KASVUHOONE PRO

kirgas; tahvel 1050x2000mm

tugev zn raam; metallist poltühendused ja digonaaltoed tagavad tuulekindluse; tuulutusaknad; ei ole kasutatud purunevaid plastühendusi!

VARJUTUSKANGAS

3,6x2,8m; 45%

ARMEERITUD KASVUHOONEKILE

L=3,95m; tugev; ilmastikukindel armeeritud kasvuhoonekile; servades tugevdusribad; 50m/rull

4mm /m2 5.23/

10.99 6mm /m2 7.80/

12,5m2

10mm /m2 10.45/

15. 21. 95

VERMIKULIIT

TUNNELKASVUHOONE SUVILA

tsingitud terasest karkass; kõrgus 2m; pealiskate 4mm kihtplastik; löögi-ja ilmastikukindel

599.18m2; 3x6m

TULEKUSTUTI

1kg, pulber

SÕIDUAUTO ESMAABIKOTT

7.50

MONTAAŽIVAHT MAKROFLEX PREMIUM MEGA 70

pehme kivim; suure veemahutatavusega; kasutatakse mullasegudes niiskuse hoidmiseks ja õhutuse parandamiseks; sobib külvimulla koostisesse, seemnekülvide katmiseks ja pistikute juurutamiseks, samuti köögiviljade ja lillesibulate talviseks säilitamiseks

469.759.-

199.245.4.99 jm COMPO PUUVAHA TUUBIS

loodussõbralik haavasulgur ja pookevaha vilja- ja ilupuudele; toode on rebenemis- ja ilmastikukindel ning soodustab puuhaavade kinnikasvamist

COMPO VÄETISEPULGAD ORHIDEEDELE

VÄETISEPULGAD TOALILLEDELE R

20tk /tk 0.11/

50tk /tk 0.03/

1.60

LAMINAATPARKETT TAMM PLANK HIGHLAND

PORIMATT HAMAT RENOX 007 ANTRATSIIT

6.50 m

2.45

PÕRANDAPLAAT

FISKARS UNIVERSAALLÕIKUR S

24m2; 3x8m

3L /L 0.66/

TÖÖSOKID MEESTELE

TAMREX KINDAD

tumehallid; suurused 39/42,43/46

latekskattega; suurus 9, 10

suurused 39/42, 43/46

HI-VIZ käeseljaga; suurus 10

1.39

3.30

villaga; mustad; suurused 41/42, 43/44, 45/46

softkindad kitsenahast fliisvoodriga; suurus 8-10

PLAATIMISSEGU CM11

PLAATIMISSEGU CM17

1.69

4.35

150g /kg 37.-/

ALUSVAIP PARKETILE

rull 25jm; laius 1,2m

7mm; klass 31

0.45 jm 0.60 jm 3mm

SEINAPLAAT FLORA

valge; matt; 25x40cm

20x20cm

7.95 m

väikesed

TINA COTTO beež-pruun

SKY NIGHT puhas must

SEINAPLAAT ARENA

FISKARS AIA-JA MATKASAAG

40x60cm

1,8mm

AHTU! HKEM V 40% RO

4.99

3.50

12m2; 3x4m

talvine, -15

870ml /L 5.73/

/m2 0.35/

18m2

25kg /kg 0.24/

5.99

FISKARS LÕHKUMISKIRVES X11

väikeste pakkude, küttepuude lõhkumiskirves

25kg /kg 0.64/

15.99

HERMES PISTIKUPESA MAANDUSEGA

OSLO DARK GREY tumehall

oranž; 20x25cm

5.50 m

7.95 m 17.99

HERMES LÜLITI

IP44; must/valge

2X; IP44; must/valge

PAIGALDUSKAABEL NYM-J

valge

LAEVÄRV SYMPATHIA

valge täismattvärv; pikendatud kuivamisaeg; väga hea kattevõime

, 2x1,5

31.

2-ne

2.10

FISKARS KIRVE-JA NOATERITAJA

1-ne, veksel

0.48 jjm 0.60 jjm 0.99 jjm

, 3x1,5

3x2,5

Piltidel on illustreeriv tähendus. Hinnad kehtivad 8. - 31. märtsini 2012 või kuni kaupa jätkub. Mõnedes kauplustes kaubad ettetellimisel.

2,85L /L 2.80/

7.99

Abja-Paluoja, Raudtee 4, Ehitusmaterjalid; Antsla, Jaani 4, Ehitaja; Elva, Kirde 3, E-Ehituskeskus; Jõgeva, Suur 11, Ehitustarve; Järva-Jaani, Jaani 1, AjaO/E-Ehituskeskus; Kadrina, Viitna tee 4, Konsum/E-Ehituskeskus; Koeru, Pärna 2, Tuljak; Kunda, Mäe 33, Konsum/E-Ehituskeskus; Kuressaare, Pikk 61, Rehemäe Ehitusmaterjalid; Lihula, Tallinna mnt. 29, E-Ehituskeskus; Mustvee, Tartu mnt 7, Ehitusmaterjalid; Otepää, Lipuvaljak 28, E-Ehituskeskus; Paide, Tööstuse 26, Paide Ehitustarbed; Põltsamaa, Kingu 1, Ehitusmaterjalid; Põlva, Jaama 62, Ehitaja; Rapla, Viljandi mnt 126, E-Ehituskeskus; Räpina, Võhandu 29, Ehitaja; Saku, Tallinna mnt 6, E-Ehituskeskus; Türi, Viljandi 14a, E-Ehituskeskus; Tõrva, Tartu mnt 6, Meister