ETTEVÕTLUS (19.04.2012)

Page 1

ettev천tlus

19. aprill 2012


Sinu firmal on suured unistused

Jah,

me aitame need täita! Sampo Panga Äriklass tagab kasuliku, kiire ja asjatundliku pangateenuse Sinu ettevõttele.

Saad päris oma nõustaja, eksperdi nii Sinu ettevõtte kui ka isiklikes rahaasjades.

Saad valida just need pangasoodustused, mis arvestavad Sinu äri eripära ja on kõige kasulikumad.

Vali Sampo Panga Äriklass ja Sa näed, kuidas Sinu ettevõte tuule tiibadesse saab!

Vaata www.sampopank.ee/ariklass Lisainfo telefonil 675 2000 Tutvu tingimustega www.sampopank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

Saad valida soodustuse isiklike rahaasjade kasulikumaks korraldamiseks.


Rajan oma ettevõtte täna

Mari Vavulski EASi alustavate ettevõtjate finantseerimisvaldkonna juht

R

eede õhtu, hea söök sõprade seltsis ning tegevuseks vestlus uute ettevõtete käivitamise üle, sahtlisse kirjutatud äriplaani testimine kaaslaste peal või lihtsalt unistamine „Mis oleks, kui sinna tänavanurgale teha mõnus kohvik, kuhu oleks alati tore minna?”. Küllap leiavad sellised arutelud siin-seal aset pidevalt, kuid mõtteks see sageli jääbki. Eestis on ettevõtte registreerimiseks lihtsad ja kiired võimalused, samas jäävad alustavate firmade ambitsioonid aasta-­ aastalt järjest tagasihoidlikumaks ning esimeste aastate majandus­ tulemused üha kesisemaks. Mis siis ikkagi takistab ideid teostamast ja neid lennukalt arendamast? „Ma ei tea, kuidas” peaks käivitama, mitte pidurdama. Nii nagu lapsed pakatavad fantaasiast, sest nad pole kokku puutunud piirangutega, võiks sama eeldada vast alustavast ettevõtjast – normid pole teda veel vormi surunud ning ta julgeb unistada ja omamoodi katsetada. Selleks et aru saada, kui-

Sisukord

das peab, tuleb teha vigu. Nii lihtne see ongi. Sageli tuuakse põhjuseks unikaalse äriidee puudumine. Selle vajadus on tegelikult müüt: päris uusi tooteid-teenuseid on maailmas vähe, enamasti korratakse edukaid mudeleid. Kõik suured edulood on sündinud lihtsatest asjadest, mõeldes enda kui kliendi vajadustele ning astudes siis piltlikult öeldes teisele poole letti seda teistele omasugustele müüma. Kui otsustan täna ettevõtjaks hakata, hakkab minust sõltuma palju. Minu võimuses on siis luua ja kujundada uusi trende, panna inimesi oma pilli järgi tantsima. See on nauding, nagu jälgiks oma lapse esimesi samme või leiaks omakasvatatud lillelt esimese õie. Ma sain hakkama! Igaüks ihkab sellist eduelamust kogeda. Vabadus annab tiivad, see on tõsi. Ja ettevõtjaks olemine on vabadus – vabadus otsustada, kuidas midagi teen ja kuidas panen teisi tegutsema. Jah, sellele kõigele eelneb palju tööd. Tuleb välja selgitada vajadused ja võimalused, töötada tegevuskava kallal ning olla pidevalt valmis plaane muutma, kui elu oma korrektiive teeb. Kõik oleme ju kas või oma sünnipäevapidu korraldanud, mis eeldab vastuseid tähtsatele küsimustele: kus pidada, keda kutsuda, millist meelelahutust pakkuda, mida söögiks valida jne. Me langetame otsuseid ja teeme plaane tegelikult iga päev. Ettevõtjana tegutsemine ei erinegi nii suuresti eraisikuna tegutsemisest. Kui mulle sõbrad homme õhtul külla tulevad, räägin neile, et asutasin täna oma firma. Kaua ma ikka ainult unistan! Pean vähemasti korra elus selle ära proovima.

ettevõtlus Väljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

4–5

Rainer Sternfeld: „Tahan tegeleda vaid asjadega, millel on märgatav mõju maailmale!”

6–7

Pisike Võru firma aitab USA autodiileritel klientideni jõuda

9

Piiriülesed e-ostud: lihtsad ja keerukad korraga

10

Ettevõtlikkus on elustiil

13–14 Ettevõtlust kui elustiili pärsib kõrge maksukoormus

Üürile anda

kontoripinnad Eesti kõige prestiižsemas büroohoones! Suurused 8–1000 m2 Lisaks virtuaalkontorid ja koosolekuruumide rent

Täpsem info: Petrasol Ville Ryynänen, tel 5646 4458 ville.ryynanen@petrasol.ee

KOOSTÖÖPARTNER Swedbank AS Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

3


PERSOON

Rainer Sternfeld:

„Tahan tegeleda vaid asjadega, millel on märgatav mõju maailmale!” Vabadussamba autor Rainer Sternfeld käivitab neil päevil USAs energiast pakatades oma värsket idufirmat MarineXplore, mis tahab 3D-kaardistada maailmamere.

S

ternfeldi esimene päris oma start-up lubab revolutsiooni veealuse maailma kaardistamise vallas. „Tahame täielikult muuta viisi, kuidas inimesed maailmamerega töötavad, sellest aru saavad ja sellega suhestuvad,” ütleb Sternfeld, jäädes oma värskest projektist rääkides esialgu napi­ sõnaliseks. „Minu elutöö pole veel kaugeltki tehtud!” ütleb noor insener, kellel on seljataga juba mitu paljutähenduslikku verstaposti. Sternfeld on Vabaduse väljakule kerkinud vabadussamba autor ning juhtis ABB Baltikumi tiimi, mis arendab välja üleriigilise elektriautode laadimis­võrku. Lisaks figureerib mees ühe Eesti lennukama start-up’i GrabCAD nõukogus. Kus sa praegu asud ja mida teed? Asun USAs Silicon Valley’s ja töötan oma iduettevõtte kallal, mille tahan siin teatud faasi viia. Olen leidnud n-ö zen’i, eemaldanud oma elust müra, et keskenduda olulisele. Kuidas sa esimest korda ette­ võtlusega kokku puutusid? Olen olnud ettevõtliku loomuga terve teadliku elu. 2005. aastal kutsus onu mind oma ettevõtet juhtima. See firma – Seromar – tegut-

svamm, mis imab kõik kogemused sisse. Mõistsin kiiresti, et paljuski teeb ettevõtte edukaks tema töötajate riskitaluvus, mida pärsib tihtilugu asjatu hirm. Väikeettevõtja ei tohiks muretseda, et on liiga väike, ületamaks suurena tunduvaid probleeme. Suurettevõtjal ei tasu mõelda, et ta suur on. ABB on oma 1300 töötajaga Eesti mõistes suur firma, aga ülemaailmselt väikefirma, sest ABB kontsernis töötab kokku ligi 130 000 inimest.

seb tänaseni ning toodab metalltooteid. Firma sai alguse garaažist, nagu kõik head asjad. Olin selle juures umbes aasta, misjärel ta endale jalad alla sai ja minu jaoks end ammendas. Sealt leidsin tee ABBsse. Mida sa Seromaris tegid? Väikeettevõttes tuleb teha kõike, mida vaja. Olla ühtaegu nii töödejuhataja, müügimees, transporditööline kui ka koristaja. Minu onu on treial ning minu ülesanne oli aidata ettevõte jalule saada. Alguses oli firmas neli inimest, minu lahkudes juba kaksteist.

Kas sa tegelikult ei üritanud ABBs end meeleheitlikult tões­ tada? Hakkasin kohe esitama küsimusi, miks asjad on üht- või teistmoodi. Tahtsin kõike parandada, sest nägin üsna palju ebaefektiivsust. Suures organisatsioonis, mis pidevalt ostab väiksemaid üles, on see kerge tekkima. Tahtsin tagada ABB püsimise kasvutempos. Seda sai teha, muutes töötajate arusaamist ettevõtlikkusest. Kui organisatsioon kasvab liiga suureks, võidakse selle sees unustada, kust raha tuleb. Püüdsin inimesi suunata innovatsioonile ja panna keskenduma kliendile. ABB eripära on olnud see, et sisemine konkurents firma eri riikide üksuste vahel on suurem kui väline kon-

Mida sealt kaasa võtsid? Põhimõtte, et kõige olulisem on korduvmüük. Ühekordne müük on tore ja tundub mõnikord maailma tähtsaima asjana, aga ettevõte peab looma midagi, mida klient tahab veel ja veel. Miks ei asutanud sa kohe pä­ rast seda oma ettevõtet, vaid valisid kindla palgatöö? Ehkki oleksin olnud võimeline ettevõtet asutama, tahtsin saada maailma tasemel kogemust ja seda pakkus mulle ABB. A renesin seal väga kiiresti. Läksin sinna õppima, öeldes: tehke minuga, mida tahate, mina töötan nagu loom. Eesmärk oli olla kui 4

kurents uute klientide leidmiseks. Suuri lepinguid tuleb suurele kontsernile juba inertsist. Kui aga keegi tippjuhtkonnast küsib, miks peaks tellima midagi Eestist, kui Poolas on ABB-l kolm korda rohkem inimesi ja Poola asub Saksamaale lähemal, tuleb osata talle vastata. 2008. aastal alanud majanduslangus oli ettevõtte restruktureerimiseks ja uute protsesside käivitamiseks ideaalne pinnas. Tõesti, miks Eestist? See sõltub töö profiilist. Masstoodangus Eesti poolakatega ei võistle, küll aga saame teha n-ö valgekraetooteid. Teha tööd, mis nõuab rohkem ajusid ja kliendispetsiifilist konfiguratsiooni ning vähem tavapärast montaaži. Eesti tugevus on IT ja raua ühendamine. Nii võiks meil siin vabalt olla näiteks roboti­ tehas, mis väljastab n-ö rumalate robotite asemel kliendi spetsifikatsioonidele vastavaid eelkonfigureeritud roboteid, mis kliendi juurde töövalmis kujul kohale tarnitakse. Need oleks nagu moodsad arvutid – kui vanasti ostsid arvuti ja pidid seda rohkelt eelseadistama, siis nüüd ostad arvuti, vajutad nuppu „On” ja see töötab. Tänu elektriautode laadimisvõrgu projektile pole Balti riigid ABB jaoks kunagi varem nii tuge-


PERSOON valt kaardil olnud kui täna. Loodetavasti loob see siia ka rohkem insenerikohti. Täna teab siis ABB tippjuht­ kond une pealt, millega Eesti rakuke tegeleb? Nad teavad meie insenerivõimekust, kiirust ja väga head ettevõtluskeskkonda. Oleme tehaseid aastaga püsti pannud, tühja koha pealt kõigi jaoks uusi suuri projekte ära korraldanud. Olgu või see laadimisvõrk: seal pole kelleltki eeskuju võtta, sest keegi pole seda varem teinud. Pärast hanke­võitu helistas mulle ABB number kaks mees ja oli väga õnnelik. Mida üleriigiline laadimisvõrk Eestile tähendab? Eesti jaoks on see tähtis maine­ kujunduslikult. Oleme riik, kus on võimalik valimistel mobiiliga hääletada ja mis kaetakse elektriautode laadimisvõrguga. Meie e-riik läheb arvutitest välja ja tekib kodaniku­ ühiskondlik liikumine, elektri­ autode laadimisvõrgu kasutuselevõtt lihtsalt kinnitab seda. See tõstab Eesti atraktiivsust ja teeb riigi elamisväärsemaks ka siia tööle tulevatele tippspetsialistidele. Kui ABB projekt hästi õnnestub, pole välistatud sellealase arendustegevuse toomine Eestisse. Kuidas murda eestlaste ne­ gatiivset eelarvamust elektri­ autode suhtes? Vedelkütusega sõitvat autot saab tankida vaid teatud kohtades. Elektri­ autot võib laadida igal pool, nagu laeksid mobiiltelefoni. Elektriautod lähevad moodi, kui inimesed võtavad endale pähe, et neid saab laadida nagu mis tahes akuga seadmeid. Olen ise päris palju elektri­ autodega sõitnud ja minu arvates on nad läinud väga heaks ja mugavaks. Nad on vaiksed ja ohutud ning võiksid ideaalis tarbida energiat ka otse tuulikutest või päikesepaneelidest. Kuidas tuli ABBs töötades sinu ellu vabadussamba projekt? Mul on olnud võrdlemisi multikultuurne kasvatus, mu ema on ukraina päritolu. Lapsepõlves kasvasin mitmekeelses keskkonnas ja noore inimesena mul laulva revolutsiooniga sidemeid polnud. Ülikooli ajal

tekkis aga sarnaselt teistega patriotismipuhang, mida mul kunagi varem olnud pole. Hakkasin mõtlema Eesti ajaloole, sellele, kuidas olen siia sattunud ja kui õnnelik saan vabas riigis olla. Tahtsin anda ajaloo jäädvustamisse oma panuse.

Mõistsin, et maailma tasemel edu saavutamiseks on vaja kogu oma energia suunata vaid ühele asjale korraga.

K a s ole d h i lj e m k a he t s e ­ nud, et projekt just sellisel skandaalse­võitu moel valmis? Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Täna tean täpselt, mida oleks pidanud tegema teisiti. Vabadussamba projekt oli nagu idufirma rajamine, mitme muutujaga ning üles-­ alla kulgevate emotsioonidega nagu Ameerika mägi. Olen kahetsenud, rõõmustanud ja muudki tundnud. Kokkuvõttes ma siiski ei kahetse, ehkki meil oli veel üks tugev idee, mis mind siiani kummitab.

Sporttreiler oli üks majasisene idee, mis jäi paberile. Me ei näinud sellise luksustoote arendamisel perspektiivi. See ei läinud meie maailmavaatega kokku – ehkki treiler oleks olnud aerodünaamiline ja kulutanud vähe kütust, polnud seda ometi maailmal nii hädasti vaja. Mingi hetk otsustasin, et tahan tegeleda vaid asjadega, millel on märgatav mõju maailmale. Teen ainult seda, millesse väga usun ja mis midagi reaalselt muudab.

Milline oleks võinud sammas olla, kui see poleks olnud va­ badusristiga? Teine idee ei olnud üldse sammas. See oli suur skulptuur valgest linnu­ tiivast, mis kinnitub ühte punkti. See oleks ulatunud üle selle ala, kus praegu sammas asetseb, nagu laulukaar. Kahjuks oleks seda olnud selles asukohas peaaegu võimatu teostada.

Mida õppisid ABBs ja vabadus­ sammast tehes? See aeg oli väga emotsionaalne. Lisaks juhtimis-, erialastele ja tehnilistele oskustele õppisin toime tulema väga tugeva stressi ja intensiivse infovooga. Omandasin suure fookustamise võime, et saavutada eesmärke võimalikult lühikese ajaga. Ennekõike õppisin tundma iseennast, sain teada oma nõrkused ja tugevused. Mul tekkis sügavam arusaamine, mida elus tahan ning milleks võimeline olen. Lisaks õppisin tundma inimesi ning hindama nende võimeid. Mõistsin, et maailmatasemel edu saavutamiseks on vaja kogu energia suunata vaid ühele asjale korraga. Aasta 2009 oli minu jaoks raskeim: töötasin ABBs, tegime vabadussamba, abiellusin ja sain isaks, kandideerisin Saue linna­ peaks, soetasin elamise, lõin Flydogis esimesed tooted – ei taha, et midagi sellist ühe aasta sees uuesti korduks. Praegu töötan samuti intensiivselt 18 tundi päevas, kuid pühendun vaid oma idufirmale. Ja asjad liiguvad! Elu on liiga lühike, et oma unistusi edasi lükata.

Mis läks klaasristiga viltu? Probleemid tulenesid projekteerimise ja projektijuhtimise kogenematusest. Öeldi, et autorid nõuavad liiga palju. Tegelikult võtsid tšehhid liiga suure tüki ja tähtaeg oli lühike. Innovatsioon nõuab aega, pühendumist ja probleemide lahendamist. Oleksin tahtnud tšehhidega koos mingi lahenduse kallal töötada. Nemad aga projekteerisid midagi 23. tunnil valmis ja arvasid siis, et see sobib. Vahepeal jõudsid veel käivita­ da inseneribüroo Flydog, kus disainisid muu hulgas sport­ treilerit. Flydog oli tootearendusbüroo, sümbioos tootearendus- ja masinaehitusinseneride ning tööstusdisainerite omavahelisest koostööst. Ettevõte tegutseb tänaseni eesmärgiga projekteerida ja viia ellu prototüüp­ lahendusi, ehitada kliendi ideest esimesi prototüüpe.

Veel oled enda jaoks avastanud tervisliku toitumise tähtsuse. Kõikidele inimestele meeldib hästi süüa, ent stressi korral hakatakse 5

sööma seda, mis ei ole kehale vajalik: Eestis võib-olla sealiha ja praekartuleid, Belgias vahvleid šokolaadiga. Ka minul oli varem palju stressi ja mulle meeldis kokata. Mingi hetk tundsin end aga üpris kehvasti, energia oli otsas ja pea ei töötanud nii nagu varem. Mu tädi suri vähki, misjärel hakkasin tõsiselt uurima, mida inimese keha tegelikult vajab. Autosse valame küll üksnes väga puhast ja kontrollitud kütust, aga oma kehasse topime mida tahes! Nüüd suhtun toitumisse inseneri loogikaga. Koostan menüü vastavalt keha vajadustele ja püüan aru saada, mida üks või teine toiduaine organismis teeb. Olen taimetoitlane, aga see on seotud kehalise aktiivsusega. Kui hakkaksin intensiivsemalt trenni tegema, sööksin ka liha. Mis kasu on end täis õgida, kui keha vajab sellest toidukogusest vaid kümnendiku ja ülejäänu lihtsalt kulutab organismi? Üks minu unistus on teha ümbermaailmareis, millel oleks toitumiskoolituse väärtus. Tahan luua toitumisõppe programmi, mida koolid saaksid vabatahtliku ainena lasteni viia. Tervislik toitumine algab maast madalast. Kirjelda palun ühe startupper’i päevamenüüd! Startupper’i menüü see pole, aga püüan süüa nii mitu korda päevas kui võimalik. Joon 8–9 klaasi kraani­vett iga päev. Ei söö kunagi kõhtu täis sada protsenti, vaid kaheksakümmend protsenti, nagu ütleb kõrge eluea poolest tuntud Okinawa saare tarkus. Kõige rohkem söön hommikul ja kõige vähem õhtul. Suhkrut, piima ja nisu ei tarbi. Paljud arvavad, et neis võib peituda ettevõtja, aga julgust jääb väheks. Kuidas sa inime­ si julgustaksid? Kõige paremad asjad maailmas on sündinud majanduslanguse tingimustes. Kui tahad midagi teha, pead endalt küsima, kas see on tõesti see, millega tegelda soovid. Leia oma sisemine mina ja unistus üles ning hakka otsast pihta. Kui protsessi naudid, hakkavad juhtuma imelised asjad. Kõige alus on kirg oma tegemiste vastu. Toivo TänavsUU


CAR-MERCIAL

Pisike Võru firma aitab USA autodiileritel klientideni jõuda Sajad Ameerika automüüjad kasutavad eestlaste loodud reklaamvideote tootmise ja levitamise tööriista Car-Mercial.

U

skumatu aga tõsi – ka Võru linnas võib tegutseda globaalse haardega IT-ettevõte, mis teenindab suuri USA korporatsioone ja müüb 99 protsenti oma teenustest välismaale. Aga nii see tõesti on: Võrus registreeritud MassMedia arendab ja müüb tarkvaralahendusi videoturunduskampaaniate korraldamiseks ning tema visioon on tõusta üheks selle valdkonna maailma tunnustatumaks tegijaks! Kõikide märkide kohaselt on online-­v ideote tootmine ja levitamine internetiturunduses tõusev trend. Google’i tekstiotsing annab aina enam vasteks videoid. Interneti videoreklaamile ennustatakse järgneva viie aasta jooksul vähemasti 20protsendilist kasvu. MassMedia ühe omaniku Uku Järgi hinnangul seilab firma selle trendi tuules. Siin välja arendatud turunduslik internetitööriist CarMercial aitab USA uute ja kasutatud autode müüjatel videoturunduskampaaniaid korraldada. Selliseid autodiilereid on üle riigi ligi 50 000 ja nad kõik püüavad oma piirkonna klientide tähelepanu. Ameerika turu eripära on see, et üle 90 protsendi ameeriklastest otsib endale uut autot populaarsete internetiotsingumootorite (aga

mitte näiteks Eestis populaarsete EkspressAuto-tüüpi portaalide) kaudu. Inimesed on varmad klõpsama näiteks Google’i otsingutulemustes kuvatud reklaamvideotele. Eestlased aitavadki USA autodiileritel eri variatsioonides videoid valmistada ning otsingutulemustes eespoole ja nähtavaks tõsta. Õigesti valmistatud ja internetti laetud video ahvatlevast auto­ müügipakkumisest tekitab vaatajas kohe huvi, viib lisainfo hankimiseni ja seeläbi müügitehinguni. Selliseid kampaaniaid müüvad eestlased Ameerikasse võtmedkätte-­põhimõttel. Maksvaid kliente on ookeani taga umbes 300 ja peamiseks müüdavaks teenuseks on olnud video otsingumootorite tulemuste optimeerimine – peen tehnoloogiline hookuspookus, mis tõstab otsingumootorites, nagu Google, Yahoo või Bing, teatud otsingu­ tulemusi esile. Nii saavad MassMedia kliendid efektiivsema ja vähem kulukama turunduskampaania. MassMedia on üks väheseid, kui mitte ainus, kes pakub otsingumootorite optimeerimist videoklippide abil. Pärast videote tootmist ja nende suhtes kliendilt kinnituse saamist laetakse need spetsiaalse tarkvara abil videoportaalidesse (seal-

Üks MassMedia osanikke Uku Järg.

Tarkvara seirab pidevalt kampaania tulemuslikkust ja efektiivsust ning teeb vajadusel korrektiive, näiteks otsingusõnades.

6

hulgas firma enda loodud portaali carbuyer­engine.com), kus saavad tuntud otsingumootoritele kiiresti leitavaks. Tarkvara seirab pidevalt kampaania tulemuslikkust ja efektiivsust ning teeb vajadusel korrektiive, näiteks otsingusõnades. Üks kampaania kestab tavaliselt vähemalt kuus kuud, misjärel kas pikendatakse lepingut või võetakse kliendi videod maha. Uku Järg räägib, et kõige keerulisem on selles äris videote tootmine ja klientidega suhtlemine. Silmas peab pidama diilerite ning USA ja Kanada turu eripärasid, logode paigutust, tekstide kasutamist ja palju muud, mis võib hooletuse korral tuua kaasa kohtuasju ja sekeldusi. Ettekirjutusi on selle kõige osas klientidel väga palju.


CAR-MERCIAL

Võrru on siiani jäänud firma serverikeskus, mis kogu süsteemi toetab.

MassMedia omanikud on eestlasest programmeerija Uku Järg ja ärijuhtimise haridusega ameeriklane Erik Neal Simons, kelle koostöö sai alguse juba 1998. aastal. MassMedia on küll imeväike firma – aastane käive küündib mõnesaja tuhande euroni –, kuid näitab kasvutrendi. Viimastel aastatel on suurem osa tarkvaararendusest Võrust Tartusse kolitud, kuid aastatel 2006– 2011 töötati Võrus. Põhjuseks oli odav tööjõud ja noorte spetsialistide vaba saadavus lähedal asuvast kutse­h ariduskeskusest. Võrru on siiani jäänud firma serverikeskus, mis kogu süsteemi toetab.

Stseenid Car-Mercialiga tehtud reklaamvideotest.

7

Kui tarkvaraarendust tehakse Eestis, siis müüki korraldatakse Ameerikas seal loodud edasimüügifirmade kaudu. Uku Järg ütleb, et eestlased on head tarkvaraarendajad, aga mitte müügimehed. Keegi ei teeks lepinguid Eesti päritolu firmaga, kuna eestlased ei oska end maailmas nii hästi müüa. Lisaks ligi 500 autode edasimüüjale USAs ja Kanadas on MassMedia kampaaniaid teinud sellistele suurtele gigantidele nagu Procter & Gamble, General Motors, UPS, Puma, Disney Adventures (kampaania Disneylandile) ja Celebrity Cruises. Tulevikus on MassMedia omanikel plaan kasvatada Car-Mercial suureks reklaamiagentuuriks ja pakkuda firma tarkvara ka teistele edasimüüjatele. Ettevõte on viimasel ajal pidanud nõu ka Brasiilia turule sisenemiseks. Ennustuste kohaselt võib Brasiiliast 2015. aastaks saada maailma suuruselt kolmas autoturg. Toivo Tänavsuu


Ärinõuanne nr

Jüri Kuusk, Nordea suurkliendihaldur.

Kui valid panka, pööra tähelepanu laenuvõimekusele. Nordea on Põhjamaade suurima varade mahuga pank, aidates tagada Sinu äri stabiilse finantseerimise.

Sinu äri kodupank Ülevaate Nordea ärikliendi teenustest ja pakkumistest leiad veebist www.nordea.ee Tutvu teenuse tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773.


E-ostud

Piiriülesed e-ostud: lihtsad ja keerukad korraga Kristina Vaksmaa ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet

Kuigi teise riigi e-kauplusest ostmine on imelihtne, valitseb probleemide tekkimisel tarbija peas segadus. Kuhu kaebusega pöörduda? Millise riigi seadused mind kaitsevad? Kas mul üldse on õigusi?

Euroopa Liidus ühtsed reeglid

ma kokkulepitud ajal või vähemalt 30 päeva jooksul. Kui kaupleja ei suuda tähtajast kinni pidada, võib tarbija ostust loobuda ning raha tagasi nõuda.

Euroopa Liidu riikides registreeritud e-poodidest ostes saab tarbija arvestada ühtsete reeglitega. Näiteks võib liidu piires internetist kaupa tellida, pelgamata tollimakse või lisakäibemaksu. Samuti on kindlaks määratud, millist teavet peab tarbija enne ostu saama – kirjalikult peab olema esitatud müüja nimi ja aadress, kauba või teenuse põhitunnused ja hind (sealhulgas maksud ning hinna sisse arvestamata postikulud), lepingust taganemise õigus, praktilised juhised taganemisõiguse kasutamiseks jms. ELi e-poodidest ostmise üks oluline eripära on seegi, et tarbijal on õigus vähemalt seitsme päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada. Mõnes riigis on ostust loobumiseks ette nähtud ka pikem aeg, näiteks 14 päeva (nagu Eestis). Kauba tagasisaatmist selle aja jooksul ei pea tarbija kuidagi põhjendama. See võimalus on ostjale antud seetõttu, et interneti vahendusel ei ole kaubaga võimalik nii põhjalikult tutvuda kui tavakaupluses ja seega võib juhtuda, et tellitud kaup inimesele ei sobigi. Lisaks kehtib liiduüleselt nõue, et e-kaupleja peab tellimuse täit-

Tellitud kaup ei jõua kohale – mida teha? Kui teise ELi riigi e-poest ostetud kaup ei jõua kohale, saab nõu ja abi küsida Euroopa tarbijakaitsekeskustest (ECC-keskused). Need keskused on olemas igas liikmesriigis ning spetsialiseerunud just piiriüleste vaidluste lahendamisele. Eestis tegutseb selline keskus tarbijakaitseameti juures ja kannab nime ELi tarbija nõustamiskeskus. Viimasel ajal on Eesti inimesed üha sagedamini sattunud kimpu ka Hiina e-poodidega. On esinenud juhtumeid, kus tarbija pole poe kaugest päritolust teadlik, sest veebileht näeb välja justkui mõni Suurbritannia või Saksamaa internetikauba­ maja. Enamasti on selliste initsidentide puhul kaubaks iPhone’id, iPadid ja muu moodne tehnika.

Hiina e-poodidega tasub olla ettevaatlik Hiina e-poodidest tellimisel tuleb tarbijal arvestada sellega, et kui ELis tehtud ostude korral võib kaebuse lahendamisel loota abile, siis

9

Suuresti alla turu­hinna pakutavate tuntud kaubamärkide toodete puhul on tavaliselt tegu pettusega.

kolmandate riikide puhul jäävad tarbijakaitse käed lühikeseks. Seega tuleb ostjal endal olla hoolas ja arvestada ohumärkidega: suuresti alla turuhinna pakutavate tuntud kaubamärkide toodete puhul on tavaliselt tegu pettusega ning kui e-pood palub raha üle kanda eraisiku arvele või saata Western Unioni kaudu, on samuti suur tõenäosus, et lubatud kaup jääb tulemata. Kui tarbija otsustab siiski mõne Hiina e-poe kasuks, tuleb meeles pidada, et odavana tunduvale kaubale võivad lisanduda mitmesugused maksud, sealhulgas tollimaks. Peale selle peaks uurima, kas tellitav kaup vastab Euroopa Liidus kehtestatud märgistusnõuetele. Kui kaubal nõutud märgistust pole, võib juhtuda, et see peetakse tollis kinni ja hiljem hävitatakse.


swedbank

Ettevõtlikkus on elustiil Ettevõtet ei saa alustada ilma särava ideeta. Ideest üksi aga paraku ei piisa. Tarvis läheb teadmisi, julgust, pühendumist, tugevat mees­ konda, raha ja palju muudki. Ettevõtlikkus on elustiil, mis aitab hakkama saada ka keerulisel ajal, ning majandusteadlaste sõnul (alustades näiteks Joseph Schumpeterist) ka majanduskasvu mootor.

S

wedbank toetab igati ettevõtluse arengut Eestis. Pakume mugavaid ja soodsaid pangateenuseid, mis aitavad kõigi ettevõtete äril edeneda. Lisaks sellele oleme algatanud mitmeid toetus­ tegevusi, et kõik head ideed ellu ärkaksid. Nii süstib kooli­noortesse ette­võtluspisikut Junior Achieve­ menti õpilasfirmade programm ning projekti „Noored kooli” raames koolidesse saadetud noored, vahvad ja tegusad õpetajad. Säravamad noorte­projektid leiavad ellu­ viimiseks rahalist toetust programmist „Tähed särama”. Usun, et just need algatused aitavad suurendada ettevõtlus­ aktiivsust ja kasvatavad heaolu meie ümber. Tublimaid, kes ettevõtluse välja­kutse vastu võtnud, tunnustame noore ettevõtja auhinnaga Rootsi äriauhindade konkursil. Teeme kõik, et ettevõtluspisik leviks ning oleme koondanud ettevõtlust toetavad projektid kokku märksõna alla „Ettevõtluse leviala”. Kui tõuge äri alustamiseks on saadud, on pool võitu juba käes, kuid äri edenemiseks ja kasvamiseks vajab alustav ettevõte ka mugavaid pangateenuseid. Tuge läheb

Kaarel Aus Swedbanki väikeettevõtete panganduse juht

Ettevõtluse edenemiseks pakume: Stardipakett alustavale ettevõtjale • internetipangas 6 kuud riigisisesed euromaksed ja Euroopa maksed tasuta • deebetkaart 6 kuud kuuhooldustasuta • kaardimakseterminal 3 kuud tasuta • stardilaen koostöös KredExiga (alustavale või kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtjale) • tasuta 100 visiitkaarti ja ettevõtte tempel ning 35% allahindlust esimese ostu puhul (v.a tehnikatooted) kauplusest Officeday • Äripäeva tasuta ühe kuu tellimus Liikuvale ettevõtjale • Sõlmides enne 30.06.2012 liisingulepingu koos kaskokindlustusega, saad liisingu intressiga alates 2,49% + euribor. • Liisingulepinguga saad ka isikliku finantsnõustaja, kes aitab nii liisingu kui ka kõigi teiste pangatoimingutega. • Eeliste pakett „Sinu auto heaks” koos kasulike soodustustega äriasjade ajamiseks. Ärikliendi internetipank ja eriti mugav mobiilipank • vajalikud pangateenused käeulatuses • soodsad ja kiired pangasisesed maksed – enamik Sinu kliente ja koostööpartnereid arveldavad just siin • maksete aktsepteerimine otse telefonist – kus tahes asud Teenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank Liising AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu teenuste tingimustega kodulehel www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteeri pangatöötajaga.

10

tarvis enamasti kahel suunal: arveldused ja finantseerimine. Just seetõttu pakume alustavale ettevõtjale stardipaketti, mis aitab ettevõtte käivitamise faasis arvelduste kulud madalal hoida, ning stardilaenu, mis kiirendab ettevõtte arengut. Juba tegutsevale ettevõttele pakume Eesti esinduslikumat pangateenuste assortiid kõigi ettevõtja vajaduste rahuldamiseks. Hoia sel kevadel ärikliendi internetipanga avalehel silm peal. Valmimas on ettevõtte infoportaal, mis pakub värsket infot, inspiratsiooni ja hüva nõu nii alustavale ettevõtjale kui juba ennast tõestanud äridele. Ettevõtte infoportaalist leiad pidevalt uuenevaid majandusanalüüse, ekspertide kommentaare, praktikute näpunäiteid ja efektiivseid tööriistu oma äri edukaks juhtimiseks ning kasvatamiseks. Kutsun kõiki ettevõtjaid panga poole pöörduma, et oma ideid ellu viia. Swedbanki ärikliendikonsultandid ja klienditoe töötajad on valmis Sind igati abistama. Sinu kõnet oodatakse telefonil 613 2222 või e-kirja aadressil ariklienditugi@swedbank.ee.


SINU DIGIPOOD

Äriklassi kvaliteet uskumatu hinnaga! HP ProBook 4535s • ekraan 15,6” LED • AMD Dual-Core protsessor E2-3000M • 4GB mälu • kiire 500GB kõvaketas +3D DriveGuard kaitse • DVD-kirjutaja • kuni 2037MB AMD Radeon HD 6380G graafika • veebikaamera • Bluetooth 3.0 • WiFi • 1xUSB 3.0 • 3xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,33 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

-34%

459.kuumakse alates 48 kuud

14.44€

699€

HP ProBook arvutitega kaasa sülearvutikott! HP ProBook 4530s -26%

• ekraan 15,6” LED • Intel Core i5-2450M protsessor • 4GB mälu • kiire 500GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • veebikaamera • kuni 1696MB Intel HD 3000 graafika • WiFi • 1xUSB 3.0 • 3xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,36 kg • SUSE Linux Enterprise 11 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

519.kuumakse alates 48 kuud

16.32€

699€

HP ProBook 4330s -27%

• ekraan 13,3” LED • Intel Core i3-2350M protsessor • DVD-kirjutaja • 4GB mälu • kiire 320GB kõvaketas + 3D DriveGuard • veebikaamera • kuni 1696MB Intel HD 3000 graafika • WiFi • 1xUSB 3.0 • 2xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2 kg • Windows 7 Home Premium 64 SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

549.kuumakse alates 48 kuud

17.27€

749€

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.05.2012 - 30.05.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks.

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.



Praxis 201

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2012

uuring

3.3.

ÜlevaadeEesti Eesti väikese väikesejajakeskmise keskmisesuurusega suurusega Ülevaade ettevõtetearengust arengust2005-2010 2005-2010 ettevõtete

Järgnevas peatükis antakse Statistikaameti andmete põhjal lühiülevaade Eesti väikeste ja keskm Järgnevas peatükis antakse Statistikaameti andmete põhjal lühiülevaade Eesti väikeste ja keskmi suurusega ettevõtete arengusuundumustest aastatel 2005–2010. Eesti arengut kõrvutatakse Euros suurusega ettevõtete arengusuundumustest aastatel 2005–2010. Eesti arengut kõrvutatakse Eurosta andmetele tuginedes ka Euroopa Liidu andmetega. Vaatlusperioodi jooksul on majandusandmetele tuginedes ka Euroopa Liidu andmetega. Vaatlusperioodi jooksul on majandusettevõtluskeskkond läbi teinud suured muutused, siirdudes hoogsa majanduskasvu etapist k ettevõtluskeskkond läbi teinud suured muutused, siirdudes hoogsa majanduskasvu etapist kii majanduslanguse etappi ja seejärel uute oludega kohanemise faasi. Seetõttu on oluline jälgida, kui majanduslanguse etappi ja seejärel uute oludega kohanemise faasi. Seetõttu on oluline jälgida, kuid on ettevõtete struktuur ja majandusnäitajad sel perioodil muutunud. on ettevõtete struktuur ja majandusnäitajad sel perioodil muutunud.

Ettevõtlust kui elustiili pärsib kõrge maksukoormus 3.1. 3.1.

Ettevõtetearvukuse arvukusejajastruktuuri struktuurinäitajad näitajad Ettevõtete

Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli Eestis 2010. aastal 100 216 ettevõtet, st äriühingut Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli Eestis 2010. aastal 100 216 ettevõtet, st äriühingut v füüsilisest isikust ettevõtjat. VKEsid – ettevõtteid, kus töötab kuni 249 töötajat – on neist valdav o füüsilisest isikust ettevõtjat. VKEsid – ettevõtteid, kus töötab kuni 249 töötajat – on neist valdav os sest kõrge üle 249maksukoormuse töötajaga ettevõtteid arvete oli 2010.maksmata aastal kokku vaid 149. Seega moodustavad VKEd kõi Pisemad ettevõtted kurdavad sest üle 249 töötajaga ettevõtteidjaoli 2010. aastal kokku jätvaid 149. Seega moodustavad VKEd kõigi 99,9%. VKEd on on ka kitsid kogu Euroopa Liidu ettevõtluse alustala – 2010. aastal olid mise üle, laenavad julgesti ettevõtetest raha oma lähedastelt ning koolitama tööettevõtetest 99,9%. VKEd on ka kogu Euroopa Liidu ettevõtluse alustala – 2010. aastal olid E tajaid, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis värskest uuringust. ettevõtetest 99,8% VKEd (Wymenga jt 2010). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna on see osak ettevõtetest 99,8% VKEd (Wymenga jt 2010). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna on see osaka aastate jooksul mõnevõrra suurenenud, kuid püsinud küllaltki stabiilne. aastate jooksul mõnevõrra suurenenud, kuid püsinud küllaltki stabiilne. Statistikaamet arvestab Eksettevõtete üldkogumi seas ka allkogumit, mida nimetatakse(mis majanduslik uringu tarvis küsitleti ligi Statistikaamet tuleviku­müügile optimistlikud. gevustmida kõrge maksukoormus arvestab ettevõtete üldkogumi seas ka allkogumit, nimetatakse majandusliku on majanduslikult aktiivsed n 1500 ettevõtjat, analüüsi- aktiivseteks pordivad eelkõigeettevõteteks. ettevõtted, kus on Rahvusvahelise metoodika järgi on probleemiks enam kui poolteaktiivseteks ettevõteteks. Rahvusvahelise metoodika järgile VKEdest), on majanduslikult aktiivsed nee Kaks kolmandikku ti, millega nad tegelevad üle kümne töötaja. Eksport moodusturu leidmine, arvete ettevõtted, kelle juures töötab vähemalt üks töötaja või kes saab sissetulekut kaupade või teenu juuresettevõtetöötab vähemalt üks töötaja või kes saab sissetulekutklientide kaupade või teenus ning mis nende tegevust mõjutab. ettevõtted, tab üle poole kelle 40 protsendi maksmatajätmine poolt ettevõtetest nimetab Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 59 6 Väike- ja keskmise suurusega ette- müügist. te müügitulust. Peamine sihtturg on ja finantsvahendite kättesaadavus, perefirmaks. müügist. Statistikaameti andmetelend oli 2009. aastal majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 59 67 võtted (VKEd) ehk kuni 249 tööta- nendest Soome (kuhu ekspordib pisut üle veidi vähemal määral olukord töö59 528 olid VKEd. Seega moodustasid majanduslikult aktiivsed VKEd 2009. aastal kõi 59 VKEdest), 528 olidjärgneb VKEd. Seega moodustasid majanduslikult aktiivsed VKEd 2009. aastal kõigi jaga firmad on oma väiksuse tõttu nendest 60 protsendi Läti. turul. Mullu pidas tippspetsialisVKEdest 73%. kõikvõimalike väliste tegurite suh- VKEdest Kasumit 73%. teenis 2010. aastal 69 protti leidmist keeruliseks 70 protsentes haavatavamad. Majanduskriis senti VKEdest. ti ettevõtjatest. VKEde arvu iseloomustab kasvusuundumus, mis hoogustus 2009. aastaga võrreldes just 2010. aa räsis neid tublisti: aastatel 2008– VKEde Ettevõtjate arvates koormavad tugevaimaks küljeks arvu iseloomustab kasvusuundumus, mis hoogustus 2009.Oma aastaga võrreldes justloe2010. aast 2010 vähenes töökohtade arv sel- (joonis neid õigusaktid ja probleeme tekivad VKEd häid suhteid kundede3.1.1), mil lisandus 18 335 ettevõtet. Võrreldes 2005. aastaga oli ettevõtteid 2010. aa 3.1.1), mil lisandus oli ettevõtteid 2010. aast listes firmades ligi viiendiku võrra. (joonis tab liigne bürokraatia. Samas toob18 335 ettevõtet. Võrreldes 2005. ga. aastaga Peavalu tekitab veel konkurent53 protsendipunkti rohkem. Po ole d V K E de st on jät k u- 53uuring esile, et reaalselt õiguskesksi toimimine: leitakse, et takistuprotsendipunkti rohkem. valt mik roet tevõt ted, kelle all kond ja asjaajamisreeglistik neile si seavad nii turuosaliste dikteeriJoonis 3.1.1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010 mõistetakse tavaliselt kuni küm- Joonis takistusi ei sea. Pigem pärsivad tetud tingimused, monopoolsed ette3.1.1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010

U

VKEd VKEd

Aktiivsed VKEd Aktiivsed VKEd

120 000 120 000

100 067 100 067

100 000 100 000 Ettevõtete arv Ettevõtete arv

ne töötajaga firmasid, kuid kelle st pa ljud on n i i- ö eld a ü he ­ mehefirmad. Suurenenud on ilma palgatöötajateta f irmade hulk. Valdkondadest on kasvutrendis ehitus (taas kord!), veondus ja side, vähem tegeletakse mõnevõrra üllatuslikult majutuse, toitlustuse ja äriteenustega. VKEde eluiga on lühenenud ja huvitaval kombel on need firmad suundunud linnast maale – suurem osa väikeettevõtete peakontoreid asub maal. Kaks kolmandikku ettevõtetest nimetab end perefirmaks. Müügitulu töötaja kohta on VKEdes suurem kui mikroettevõtetes. Ehkki eksportijate hulk on pisut tagasi tõmbunud, on ootused

80 000 80 000 60 000 60 000 40 000 40 000 20 000 20 000 0

60 715 60 715

65 194 65 194

41 300 41 300

44 672 44 672

2004 2004

2005 2005

70 833 70 833

50 526 50 526

81 732 81 732

75 972 75 972

77 747 77 747

55 952 55 952

58 694 58 694

59 500 59 500

2007 2007 Aasta Aasta

2008 2008

2009 2009

0 2006 2006

2010 2010

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas. 13 andmebaas. Allikas: Statistikaamet, statistika


uuring

võtted ja kartellid kui ka õiguslikud piirangud. Tööturul on lihttöölised moest minemas ning tippspetsialistid hinda tõusmas. Uuring näitab, et aastatega on töötajate leidmine lihtsamatele ametikohtadele hõlbustunud, kuid keskastme spetsialistide, tehnikute ja tippspetsialistide leidmine muutunud järjest keerulisemaks. VKEd küll näevad varasemast rohkem vajadust oma töötajaid arendada, kuid tegelikult teevad seda hoopis harvemini kui varasematel aastatel. Kui näiteks 2008. aastal polnud kolmandik ettevõtjatest koolitanud ühtki töötajat, siis mullu oli selliseid firmasid juba üle poole! Ligi kolmandik VKEdest on kaasanud äritegevusse lisaraha. Sellele on altimad töötleva tööstuse ette­ võtted ja teenusesektorist majutajad, toitlustajad ja äriteenuse pakkujad. Levinud on pangalaenud ja liisingud, kuid tähelepanuväärne on see, et senisest enam laenatakse ettevõtluse tarvis oma perekonnalt

või sõpradelt. Seda võimalust kasutavad aktiivsemalt mikroettevõtjad Eestis tegutsevatest ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Eestis tegutsevatest ettevõtetest ettevõtetest on tervelt on tervelt 99,9 protsenti VKEd. Ma99,9 protsenti VKEd. janduslikult aktiivsed on neist aastate lõikes keskmiselt 70 protsenti. VKEde roll Eesti majanduses Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2012 on

väga suur. Majanduse lisandväärtusest moodustavad nad 76 protsenti, koguekspordist üle 75 protsendi ja erasektori tööhõivest 79 protsenti. VKEde arengusuundade uurin­ gut korraldatakse EASi tellimusel iga kolme aasta tagant alates 2002. aastast. Praxis 2012

Ettevõtete arv töötajate arvu järgi aastatel 2055–2010

Tabel 3.1.1. Ettevõtete arv töötajate arvu järgi aastatel 2005–2010 2004 250 ja enam 50–249 10–49

Vähem kui 10

Arv

2005

2006

2007

2008

2009

2010

167

168

179

187

201

177

149

%

0,3%

0,3%

0,3%

0,2%

0,3%

0,2%

0,1%

Arv

1273

1288

1323

1379

1376

1210

1088

%

2,1%

2,0%

1,9%

1,8%

1,8%

1,5%

1,1%

Arv

6301

6519

6901

7187

7137

6428

5551

%

10,3%

10,0%

9,7%

9,4%

9,2%

7,8%

5,5%

Arv

53 141

57 387

62 609

67 406

69 234

74 094

93 428

%

87,3%

87,8%

88,2%

88,5%

88,8%

90,5%

93,2%

60 882

65 362

71 012

76 159

77 948

81 909

100 216

Kokku

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas.

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas

Kui võrrelda Eesti VKEde struktuuri suuruse alusel Euroopa Liidu kõigi ettevõtete struktuuriga, ilmnevad mõned erinevused. Euroopa Liidus oli 2010. aastal vähem kui 10 töötajaga ettevõtete osakaal 92,3% ja 10–49 töötajaga ettevõtete osakaal 6,6% VKEdest (Wymenga jt 2010). Seega, võrreldes ELiga on VKEde osakaal Eestis mõnevõrra suurem, vähem kui 10 töötajaga ettevõtete osakaal veidi väiksem ning 10–49 töötajaga ettevõtete osakaal taas pisut kõrgem. Statistikaameti andmetel töötas 2010. aastal VKEdes kokku 301 915 inimest ja suurettevõtetes 80 300 inimest. Seega on hõivatute osakaal VKEdes 79% (joonis 3.1.3). Ilmneb, et kuigi Eestis moodustavad VKEd ettevõtetest absoluutse enamuse, on neis töötavate inimeste osakaal on tuntavalt väiksem. ELi VKEdes töötas 2010. aastal 66,9% töötajatest (Wymenga jt 2010), mis on veidi väiksem näitaja kui Eestis. Ka selle näitaja põhjal on VKEdel kanda Eesti ettevõtluskeskkonnas majanduslikult mõnevõrra tähtsam roll kui ELis. Joonis 3.1.3. Töötajate osakaal erineva suurusega ettevõtetes 2010. aastal

21% 27% 1–9 10–19 20–49 50–99

13%

100–249 11%

250 ja enam

12% 15%

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas. Kuigi viimaste aastate majandusarengu tõttu on töötajate arv vähenenud (joonis 3.1.4), on VKEdes


Piirideta tööandjapensioni saad Nordeast! Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja BaltimaaBaltimaa des terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis teeb rahvusvahelise haardega firmadele oma töötatööta jate motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks. Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksutulumaksu soodustus ettevõtete poolt tehtavatele tööandjatööandja pensioni sissemaksetele. Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 või vaata www.nordea.ee

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaks Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.