MOODNE KODU (november 2015)

Page 1

AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakonna v채ljaanne

25. november 2015

K천ik kodu heaks! Suurim kodu- ja sisustuskaupade ostukeskus Eestis

s k i g ? n i k u l Jou

.. e Jarv

e s u k s Ke

! ! t ! r a a kinkek

Joululaat

9 - 13

detsember




FRANKE TÄIUSLIK SÜSTEEMNE KÖÖGITEHNIKA Valamud Segistid Õhupuhastid Sorterid

www.franke.ee


Selles numbris

Juhtkiri

Foto: Priit Simson Meik ja soeng: Makeup Artist Alina Panova

E

es on põnevad aastalõpusündmused ja auhindu jagatak­ se mitmel pool. Eesti Sisearhitektide Liit, kes tähistab novembri lõpus oma 25. asutamisaastapäeva, teeb det­ sembri alguses teatavaks aastapreemiate võitjad silma­ paistvate interjööride eest. Kategooriaid on kaheksa, kuid enda lehte valisime need, mis haakuvad meie te­ maatikaga enim. Viimastel lehekülgedel saabki heita pilgu viie ka­ tegooria kandidaatidele: kodu, büroo, ajalooline, ühis­ kondlik ja restoran. Need on interjöörid, mis meid ümbritse­ vad, kuhu satume ning mis moel või teisel meie maitsemeelt hellitavad ja kujundavad. Moodnekodu.ee veebilehel saab hää­ le anda oma lemmikule – nii selgub publiku lemmik! „11 küsimust” on rubriik, kus piilume disaineri, sisearhitekti või arhitekti tegemistesse. Seekord räägib enda tööst ja elust sisearhitektide liidu esimees ja sise­ arhitekt Urmo Vaikla. Muu hulgas saa­ me teada, mis teda meie sisearhitek­ tuuris rõõmustab ja mis mõtlikuks teeb. Ruumina on luubi all köök – kodu süda, ja selles vallas võib küll usalda­ da sisearhitekt Aet Pieli. Küsisime nõu, mida võiks köögi kujundamisel tähe­ le panna ja mis ületab hea maitse piiri. Renoveerimine on popp ja meie põhi­loos astumegi sisse ühte Kalamaja ja Kopli piiril asuvasse koju, kus on va­ nasse raami paigutatud uus sisu. Vaa­ tame, kuidas on õnnestunud säilitada võimalikult palju algupärast ja mismoodi see uuega kokku kõ­ lab. Muidugi nopime disaini ja häid ideid. Meie enda disainerid on loonud aegumatut ja lahedat – seekord disaininopped köö­ ki, kuid tähelepanu jagub ka disainile väljastpoolt piire.

EESTI KODU

Vanasse sobitatud uus ja urbanistlik Lk 10–14

RUUM

Kuidas kujundada kööki Lk 16

Loe meid ka veebist www.moodnekodu.ee!

INTERVJUU

Head lugemist!

Irmeli Karja peatoimetaja

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, tel 557 5227 EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

11 küsimust: sisearhitekt Urmo Vaikla Lk 20–21

interjöör

Eesti Sisearhitektide Liit jagab aastapreemiaid Lk 26–32 5


6

ElkE Mööbel OÜ Tedre 55, 13417, Tallinn tel: 661 7320 tallinn@elkemoobel.ee www.elkemoobel.ee


UUDISNOPPED

Pimedal ajal saagu valgust palju! Lamp Helmi. Udusulgedesse külma eest sooja! Unikulma on loonud kõrgtehnoloogilise teki SteadyBody, mis tagab parima enesetunde ja magamis­ mugavuse. Kasutatud on Climarelle-kihiga puuvillakangast, mis tasakaalustab kehatemperatuuri. Täi­ diseks on 90% udusulge ja 10% väikest sulge. Mõnusa sooja teki leiab Järve keskusest, hind alates 243 €.

Ideaalne kingitus! Pillow & Pillow ja Lucky Laika

Aasta-aastalt täienev „Toy’s Delight”, Villeroy & Boch Pühademeeleolus lauaserviis. Kollektsioon on olnud tootmises kuus aastat. Disainer on loo­ nud nostalgilise, veidi vanaaegsete motiivide­ ga kauni jõuluserviisi, mis täieneb iga aastaga. Alustati põhielementidest: taldrikust, tassidest, vaagnatest, kaussidest. Nüüd on sarjast „Toy’s Delight” välja kasvanud kaunis jõuluserviis, mis koosneb paljudest praktilistest ja vajalikest ese­ metest, aga ka kinke- ja sisustuselementidest. Saadaval kaubamajades, hind alates 25 €.

Disainer Maria Rästa Valgusti Helmi idee tuli isiklikust vajadusest. Üsna pimedas üürikorteris tekkis soov lisa­ da valgust küll ruumi ühte, küll teise otsa. La­ henduseks saigi kujundatud kergelt riputatav ja ümberpaigutatav valgusti. Materjalidest kasutasin kahte plasti. Tänu nende headele omadustele on lamp valguskül­ lane, tugev ja väga kerge. Selge ja lihtsa vormi­ ga valgusti sai kaunistuseks pärliniiti meenutava ornamendi. Sellest tuli ka meeldivalt kõlav nimi Helmi ehk soome keeles „pärl”. Riputa see näiteks esikusse nagile, mööbli uksenupule, ukselingile või kasvõi seinast tur­ ritavale kruvile! Vt: mariarasta.planet.ee, hind 55 €.

Jõulude eel on oma ideed ühendanud kaks eesti­maist kaubamärki: Pillow & Pillow ja Lucky Laika. Selle tulemusena on valminud uus ja põ­ nev patjade kollektsioon „Lucky Laika”. Nagu brändi nimigi ütleb, püütakse oma toodangu abil luua ja tuua inimesteni õnnetunnet. Pildid patjadel on vanasõnade sarjast ning selliste tabavate nimedega nagu „Julgete päralt on maailm”, „Kõht täis, meel hea”, „Hirmul on suured silmad”. Padjakatted on valmistatud eriliselt läikivast satiinist, kahes mõõdus (40 x 40 ja 40 x 60 cm) ning kuue pildiga. Toodetega saab tutvuda kodulehel pillow­andpillow.com, hind alates 29 €.

Valgust õuegi! Valgusti Cell See tugeva ja erilise identiteediga Itaalia kauba­ märk Karman eristub teistest tootjatest tavatu ja ainulaadse disaini poolest. Iga valgusti on eri­ line ja hämmastav, vahel ka provokatiivne. Cell on valmistatud metallist ja plastist. IP aste 65 võimaldab valgustit kasutada õues. Vali endale sobivaim kolme suuruse hulgast. Hektor Light, rippuva valgusti hind 735 €

7


UUDISNOPPED

Veemõnusid saab õues nautida ka talvel! Käsitööna kuusepuidust ja naturaalsete materjalidega (tõrva­õlidega) viimistletud kümblustünn on tõeline helli­ tus kehale ja meelele. Kümblustünnide sisu on kvaliteet­ sest ja vastupidavast kõrgläikega klaasplastist, mis talub heitlikku ilmastikku ja on kergesti hooldatav. Soovi korral saab tellida klaasplasti ja puidu värvitoone, mitmes suuru­ ses ja sise- või välisahjuga. Juurde on võimalik tellida välisja sisevalgustust, mulli- ja audiosüsteemi. Vt: awero.ee

Näitus: „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri” Eesti arhitektuurimuuseumi püsinäitus tutvustab siinse professionaal­ se arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut. Näitus käsitleb tähtsamaid lõike nii Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil kui ka huvitava­ maid nähtusi tänapäeval, andes ülevaate sellest, kuidas on ühiskond­ likud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete ini­ meste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Näitus on suunatud kõigile arhitektuurihuvilistele, nii kohalikele kui ka külalistele. Erialast publikut võiksid köita seni eksponeerima­ ta maketid ja pildimaterjal, mis on viimastel aastatel muuseumikogus­ se lisandunud. Kuraatorid: Mait Väljas, Carl-Dag Lige Toetajad: Eesti kultuurkapital, Puukeskus

Näitus: „Eesti Arhitektuuri­ preemiad 2015” Arhitektuuripreemiate kandidaatide näitus arhitektuurimuuseumi suu­ res saalis. Esindatud on kultuurkapitali, arhitektide liidu, sisearhitekti­ de liidu ja maastikuarhitektide liidu 2015. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid 15 kategoorias. Näitus avatakse 4. detsembril kell 18.30 ning see jääb avatuks 3. jaanuarini 2016.

8


UUDISNOPPED

Näitus välismaal: „Size Doesn’t Matter” Eesti Disainerite Liit (EDL) on välja töötanud kont­ septsiooni „Size Doesn’t Matter”, mille eesmärk on tutvustada Eesti disaini välisriikides ning vastanda­ da maa väiksust disainerite tihedusele ja saavutuste­ rohkusele. Kollektsioon koosneb kõrge kvaliteediga väikesetiraažilistest toodetest, põhiliselt autoridisai­ ni parimatest paladest ning uutest tööstustoodetest. 29. novembrini saab näitust külastada Vii­ ni kesklinna tuntud muuseumirajoonis Museum Quartier asuvas Designaustria galeriis, järgmine peatus on Stockholm. Väljapanek sisaldab kodu sisustamisega seo­ tud tooteid: sisustustekstiile, mööblit, valgusteid,

keraamikat, klaasi, rattaid, moeaksessuaare (kot­ te, kingi, ehteid) ning valikut graafilisest disainist. Esindatud on ligi 50 disainerit, kelle hulgas on nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud lootustand­ vaid noori loomeinimesi, kes on auhindu saanud nii Eestis kui ka välismaal. Kollektsioon on põhjamai­ selt karge – iseloomulik on minimalistlik stiil, natu­ raalsed materjalid, leidlikud lahendused ja huumor. Eesti Disainerite Liit loodab välisnäituste kaudu hoogustada kultuurivahetust, tutvusta­ da Eesti kui kiiresti areneva disainimaa saavu­ tusi ning luua Eesti tootedisaineritele võimalu­ sed võrgustumiseks ja rahvusvahelisele areenile

jõudmiseks. Aset leiab kohtumine Saksa, Prantsu­ se ja Austria disainiorganisatsioonide vahel. Varem on ekspositsiooni olnud võimalik näha Brüsselis, Tallinnas ja Londonis. Näitus saab teoks tänu rahvusvahelisele koostööle Design­ austria ja EDLi vahel, Disainiöö ajal on tutvusta­ tud Austria tööstusdisaini ka Tallinnas. Näituse idee autor ja kuraator: Ilona Gurjanova (EDLi esinaine) Näituse kujundus: Tõnis Vellama (EDLi juhatuse liige) Näituse toetajad: kultuuriministeerium ja kulka

Pestav kate Personaalselt reguleeritav

Madal Padi kiilutükita Sobib kitsaõlalistele

Keskmine kõrgus Kiilutüki madalam pool kaela alla Sobib normaalõlalistele

Kõrge Kiilutüki kõrgem pool kaela alla Sobib laiaõlalistele

9


EESTI KODU

Vanasse sobitatud uus ja urbanistlik Vana renoveerimine kogub aasta-aastalt populaarsust ja on au sees. Arhitekt Ivo Rebane on ammutanud Põhja-Tallinnas asuva maja renoveerimisel inspiratsiooni endisest hoonest ning on koondanud siia tõeliselt urbanistliku miljöö.

Fisk Residentsid on kujundanud ühele tänavanur­ gale terve elukeskkonna mõttega ühendada vana ja uus ning säilitada võimalikult palju algupärast. Ühes sealses kodus on see eriti hästi õnnestu­ nud – asjaarmastajast omanik on püüdnud sama mõttelaadi ka oma elamises edasi anda. Uus sisu vanas raamis. Säilitatud on võimalikult palju endist: ruut­ meetreid juurde pole tulnud, tellisseinad on eht­ sad, betoonist lagi on vaid lihvitud ja parandu­ sed minimaalsed, post ehk veidi ebamugavas ko­ has lisab hoopiski omapära. Kõrged laed ja ava­ rad aknad... Esialgu oli muidugi kerge hirm, kuidas kõik paistma hakkab, ent kuna kodu kujundamisel õn­

10

nestus oma sõna sekka öelda juba üsna maja res­ taureerimise algetapis, on tulemus nauditav. Ker­ gelt kiiksuga, nagu ütleb peremees. Omaniku sõnul ei taha ta elada justkui muu­ seumis – tuua vanasse keskkonda üksnes vanu asju –, vaid panna vana ruum elama just uute esemetega. On ju sisustamine üks paras mängi­ mine ja katsetamine ning industriaalse saab sobi­ va sisustusega kenasti koduseks. Eriti suur muu­ tus oli siis, kui elutuppa pandi maast laeni kar­ dinad, mis andsid toreda annuse hubasust. Koos tellisseinaga hakkasid need tööle, tekkis hoopis teine mõjus vaatepilt. Selleks et punane tellis liiga domineeriv po­ leks, otsustati kahes magamistoas seinad lihtsalt

valge värviga üle võõbata. Kuna magamistoad on ka väiksemad, annab see avarust juurde. Kogu elamine on jagatud kahte tsooni: maga­ mis- ja eluruumid. Suures magamistoas on rus­ tikaalsele sisekujundusele vastukaaluks palju läi­ kivat, kuid kõige krooniks on siiski mugav ja lai voodi, laes püüab pilku linnupuur-lamp. Lastetoas on ruumi vaid üheksa ruutmeetrit, kuid kogu planeering on väga peenelt läbi mõel­ dud ja hakkama saab kenasti. Kui kaks last peavad väikest tuba jagama, on narivoodi ainumõeldav lahendus. Nii sai üks tüdruk alumise aseme koos riiulitega, teine aga ülemise pesa koos trepiga. Eluruumide ala on omakorda jagatud kol­ meks, et oleks avarust. Nii leiab sealt diivaniga


Fotod: Fisk Residents

Moodne Kodu

11


Moodne Kodu

Täispuidust kapid ja kummutid eritellimusel tisleritööna.

www.marearca.com 12


EESTI KODU

TV-nurga, suure ja külalislahke lauaga söögitoa ning mõtisklemiseks lugemisnurga. Köök ehk teenindav ruum, vannituba ja garderoob jäävad pimedamasse tsooni ehk sissepoole, kus aknaid pole. Kogu interjööris on ka palju rohelist ning peegel elutoaseinas kannab seda veelgi edasi.

Suurem osa mööblist on valminud eritellimu­ sel firmast Mööblimeister. Söögilaud on pere­ mehe enda välja mõeldud. Mälestused on siin pe­ res tähtsad ja nii sai isegi suur raamaturiiul ehi­ tatud sellises võtmes, et sinna saab sättida reisi­ delt kaasa toodud maskid, mille vastu on pere­

mehel suur nõrkus. Kuna sisse koliti alles hilju­ ti, on reisi­meened veel maakodus ootel. Muudki arvukad võõrsilt kaasa toodud esemed on uues korteris oma koha leidnud või varsti leidmas. Kunstil on peremehe südames samuti tähtis koht. Juba praegugi leidub seda igas toas, näi­

13


Moodne Kodu

teks kaunistavad kodu juhuslikult silma jäänud noore kunstniku Silver Koppeli tööd. Plaanis on üks elutoasein täita suurte fotodega. Sinna pea­ vad mahtuma pildid lastest ja rännakutest, aga ka üks mustvalge foto Lennart Merist. Oma osa on siin juba varakult läbi mõeldud kohtvalgustil, mis on kunsti kuvamisel ülitähtis. Mugavuse ja ühtsuse mõttes on sisustus­ detailid ostetud paarist kohast. Charma sisus­ tussalong ja Kare disain haakusid soovidega hästi. Ega kujundamine päris roosiliselt möödunudki. Nimelt olid kõik kaablid juba veetud, kuid projek­

14

tori kasuks otsustati viimasel hetkel. Sammud sä­ titi ehituspoodi ja kaasa toodi sealt toru, mille sis­ se sai laes rippuvad juhtmed ilusti ära peita. Oma­ moodi sisustusaksessuaar, mis tegelikult sobib va­ latult korteris oleva avatud ventilatsioonilahendu­ sega. Vaja läheb nutikust ja loovust, seda nii üldiselt kujundamisel kui ka vana ja uue põimimisel.

Irmeli Karja peatoimetaja


Moodne Kodu

Kodus

Telli nüüd ja säästa

15%

Sa olid seda oodanud – oma unistuste kodu, kus oleks ruumi kõigile ja kõigele. Me tegime ta valmis. Sinul oli vahepeal aega. Tegeleda muuga ja mõelda eesseisvale. Nüüd saad seda kõike nautida ja tunda rahulolu, et su suurim soov on lõpuks täitunud. Sa oled kodus. www.ritsu.ee ritsu@ritsu.ee tel 766 1707

15


PROMO

Korkplaat – funktsionaalne nii fassaadil kui ka sisekujunduses Korkplaat on parimaid näiteid selle kohta, kuidas kõrgtehnoloogiline materjal saab samas olla täiesti naturaalne. Soojustehniliste ja muude omaduste tõttu kasutatakse korkplaati tänapäevani kosmosetööstuses süstikute valmistamisel, müra summutamiseks, aga ka näiteks professionaalsetes stuudiotes ja kontserdimajades.

K

Korkplaadi eelised

orkplaat on valmistatud purustatud ning see­ järel kokku aurutatud korgipuukoorest, see­ ga koosneb täielikult korgist – lisaaineid ka­ sutatud ei ole. Soojustusmaterjalina on korkplaat ennast tõestanud kahesaja aasta vältel, kosmosetöös­ tuses olnud kasutusel viimased 35 aastat. Kuigi korkplaati on peetud Eesti kontekstis eksootili­ seks, toodeti 70 aastat tagasi tehnilist korkplaati ka Pärnumaal korgivabrikus Vennad Auster. Korkplaadi taaspopulariseerimine soojustusja mürasummutusmaterjalina Eestis algas neli aastat tagasi, kui koostööd alustasid kodumai­ ne looduslikke soojustusmaterjale pakkuv ette­ võte Rolite OÜ ja Portugali suurim korkmaterja­ lide tootja Amorim Group.

Korkplaadiga saab soojustada nii viil- kui ka lamekatuseid. Kui esimese puhul mängib sarika­ te vahe ja korkplaadi mõõtulõikamine otsusta­ misel suuremat rolli, siis deformatsioonile vastu­ pidav korkplaat sobib lamekatuste soojustami­ seks ideaalselt.

Summutab müra ja hoiab sooja

Tervislik sisekliima

Üldiselt on korkplaat tarvitusel kõikjal, kus ka­ sutatakse plaatsoojustust. Parim soojapidavus ja mürasummutus saavutatakse korkplaadi kasu­ tamisel välisseinal (nii puit- kui ka telliskonst­ ruktsioonis). Üldjuhul viimistletakse korkfassaad krohviga, aga kasutada võib ka fassaadiplaate, laudist jms. Erilise välisilme jätab sile või laineli­ se tekstuuriga spetsiaalne fassaadikork, mida ei viimistleta. Õhemat korkplaati kasutatakse välis­ seina sisepoolel lisasoojustusena ja müra sum­ mutamiseks. Siseseintele pannakse korkplaat peamiselt ruumide heliisolatsiooniks, aga ka viimistleva plaadina interjööris ning krohvialuse materjalina. Põrandate puhul lahendatakse korkplaadi­ ga valupinnaaluseid soojustussõlmi, aga ka uju­ vaid põrandakonstruktsioone (näiteks puitpõran­ date sammumüra vähendamiseks). Sammumüra ja mööda konstruktsioone kanduva heli summu­ tamiseks vahelagedes on lahenduseks korkplaa­ dist ripplagi.

Ehitusmaterjalide tervislikkus on tähtis argu­ ment! Allergiad, hingamisteede haigused, naha­ sügelus, teatud kasvajad, aga ka üldine väsimus, unehäired ja peavalud – neid probleeme seosta­ takse ruumi siseõhu kvaliteediga (paraku veedab inimene siseruumides järjest suurema osa päe­ vast). Mõni aasta tagasi teostatud hoonete siseklii­ ma kvaliteedi uuringus positsioneerus Eesti ta­ gantpoolt seitsmendale kohale. Kui riigi jaoks tä­ hendab see suuremaid kulutusi tervishoiusekto­ risse, siis üksikisik tajub probleemi tervena ela­ tud aastate vähenemise kaudu. Korkplaadi eelis­ tamine soojustus- ja viimistlusmaterjalina aitab tervislikule sisekliimale kaasa kahel moel: esiteks ei eraldu korkplaadist kemikaale, mürkaineid ega tolmuosakesi ning teiseks on tegu difuusse ehk hingava materjaliga, mis annab ventilatsiooni kõrval panuse siseõhu värskena hoidmisse. Hin­ gavad konstruktsioonilahendused hoiavad kokku sundventilatsiooni arvelt.

16

• • • • •

suurepärased termoakustilised omadused lihtne ja mugav paigaldus täiesti looduslik ja hingav kokkuhoid küttearvetelt mehaaniliselt vastupidav

Kokkuhoid – paigaldus, viimistlus, käitus Korkplaadi hind on kõrgem kui muudel soojus­ tusmaterjalidel, ent esmase soetusmaksumu­ se kõrval tuleb ehitajal arvestada ka lisanduva­ te tööde ajakuluga; majaomanik väärtustab ku­ lusid hoone kütmisel ja materjali vastupidavust ajahambale. Korkplaadi paigaldus on lihtne – olenevalt konstruktsioonist kasutatakse kas villatüüb­ leid või liimsegusid (naturaalseks, hingavaks la­ henduseks sobib näiteks lubipahtel). Korkplaat on ühtlasi nii tuuletõke, soojustusmaterjal kui ka krohvi­alune või viimistlusplaat. Viimistledes pinnad loodusliku savi- või lubikrohviga (Eestis toodab ja müüb neid OÜ Saviukumaja), on konst­ ruktsioon hingav, niiskust reguleeriv ning tule­ kindel ja hoone ilme omanäoline. Neid aspekte arvesse võttes tuleb nii mõnegi konstruktsioonilahenduse lõpphind soodsam kui odavamate materjalide kombineerimine, arvesta­ des sinna juurde kuluvat tööaega. Majaomanik­ ku huvitab ennekõike hoone käituskulu ja siin­ kohal konkureerib naturaalne korkplaat oma soo­ juspidavuses (U-väärtus 0,040 W/m°C) igati kõi­ gi teiste soojustusmaterjalidega.

Rolite OÜ www.rolite.eu info@rolite.eu Edasimüüjad: Tallinnas Majatohter Tartus Hea Maja Pood


Moodne Kodu

Avatud on uus e-pood! www.homeaccessories.ee Avamise puhul k천ikidele toodetele

15% allahindlus

kuni 15. detsembrini.

Pilkup체체dvad sisustuskaubad ja p천nevad kingitused! info@homeaccessories.ee tel 515 9395

17


terje ugandi

2x Margot Laisaar

RUUM

Sisearhitekt Aet Piel: Kuidas kööki kujundada? Kõige tähtsam on planeerida kööki kodu projekteerimise käigus. Ruum kõrgetele kappidele, saar, lakke integreeritud õhupuhasti, loomulik valgus töötasapinnal – need on funktsionaalse köögi tingimused.

K

ui maja puhul saab ettenägelik omanik sõna sekka öelda, siis kortermaja puhul see nii liht­ ne pole. Enamasti määratakse köögile mingi­ sugune ruum, mõtlemata, kas köök sinna üld­ se ära mahub. Korteriski peaks köögimööbli täp­ se paigutuse läbi mõtlema juba projekteerimisel. Kesksel kohal on valgustus. Valgustatud tasa­ pind on elementaarne, ideaalne lahendus on sü­ vistada seinakapi alla ülipeenikesed LED-profii­ lid. Eriti tore, kui kapiukse või sahtli avamisel lä­ heb valgusti põlema. LEDidega kööki nagu jõulu­ puud kaunistada ei soovita ja LED-riba sokli all või käepideme süviseses on maitsetu. Köögilett peaks olema hästi valgustatud, kuid valgus ei to­ hiks pimestada. Töötasapinnata ei saa. Kõrgsurvelaminaat, RV-teras, komposiitkivi, akrüülipõhine tööpind (Himacs)... Viimane leiutati keemialaborite jaoks ning on ülimalt hügieeniline ja hea selle poo­ lest, et tööpinna saab teha ühest tükist – liite­ kohti ei ole valamul ega tagaseina ühenduskohta­ des. Komposiitkivi on väga tugev materjal ja ilusa mustriga. Mina eelistan matti tsementi meenu­ tavat tasapinda, aga ka marmorimustrilist. RV on üsna soodne – ühele meeldib, teisele mitte. Kõrg­ survelaminaat on hea, aus ja odav.

18

Disainielemendid ja värv. Köök ei peagi ole­ ma väga omanäoline, sest ka tehnika ja segisti on omaette disainielemendid. Ilus on see, kui möö­ bel sulandub ruumi ja jääb nähtamatuks. Eelis­ tada värve ja materjale, mida on ruumis juba ka­ sutatud. Kui tegu ei ole ajaloolise stiiliga, on iga­ sugused vidinad, klaasid, tumedad värvid ja vär­ vilised taustaseinad välistatud. Rõhun materjali­ de, mitte värvi kontrastile. Spoonide kõrval on rohkesti loomutruid melamiinuksi, mis on väga praktilised ja vastu­ pidavad. Et melamiinuks odav ei näiks, kasutan kindlasti samas toonis tööpinda ja karkassi sü­ vistatud käepidemeid. Kui mõni mõte tundub ohoo-kui-lahe, võib see tegelikult olla ebapraktiline ja liiast. Näiteks piltidega tagasein võib tunduda äge, aga tegeli­ kult on köögis niigi asju ja pilt ei tule kuidagi esi­ le. Veelgi enam – tagaseina lendavad toiduprits­ med ja pigem peaks see olema köögi kõige silma­ torkamatum osa. Mitmevärvilised köögid. Muidugi võib teha kontrastse või pipiliku interjööriga köögi, aga see peab olema väga hästi läbi mõeldud ja sobima kogu perele. Minu jaoks on isegi kontrastne tasapind liiast, aga see juba disaini küsimus, mitte reegel.

Meetrikõrgune lett istumiseks on erakord­ selt ebamugav, kuid köögitasapinna kõrgune hommiku­söögilaud lausa kutsub istuma. Ebaproportsionaalsed nurgaköögid. Väga tihti plaanitakse nurgakööki, kus lühem külg on meetrine jupats. Hullemgi veel, kui sinna vee­ otsad tuuakse – siis aitab ainult seina lõhkumine. Üldse ei soovita musta kööki või tasapinda. Valge köök musta tasapinnaga on täiesti põh­ jendamatu. Esiteks neelab must valgust, teiseks on musta pinna peal väga raske toidu­aineid eris­ tada. Valge köök eeldab seevastu piinlikku puhtust ja korda. Suurtele peredele, kus köök on kogu aeg kasutuses, soovitan halli või puidutoonis mööblit – see jääb taustaks mõnusale segadu­ sele köögis. Saare kohal rippuvad õhupuhastid, mille kõr­ gust pliidist soovitatakse 60 cm – kuidas on või­ malik sellise kubu all, pead ära löömata, töötada? Alternatiivina saab õhupuhasti süvistada lakke või panustada pliidiplaadile, milles spetsiaalne lisa­ auk lõhnad endasse tõmbab. See on hea siis, kui saare kohal puudub tõmme, aga pliiti soovitak­ se ruumi keskele. Tööpinnasisesed õhupuhastid töötavad hästi ka aktiivsöefiltriga.


Moodne Kodu FA L M E C I Õ H U P U H A STA J AG A O M A KÖ Ö G I S , T U N N E D S A E R I N E V U ST P I L K U P Ü Ü DVA S D I S A I N I S , T I P P T E H N O LO O G I A S , M I S TAG A B P U H TA M A Õ H U, M Ü R A S U M M U T U S S Ü ST E E M I S N I N G TO OT E K VA L I T E E D I S .

M A R E E . I O N ® C O O K E R H O O D de s i gn Pa re s c hi -Ate l i e r P

ad Designwork / photography Contratticompany / styling Vanda Gemino

I N N O VAT SI O ON ON ÕHUS

fa l m ec .ee

19


INTERVJUU

11 küsimust:

sisearhitekt Urmo Vaikla Eesti Sisearhitektide Liidu esimehe ja sise­­ arhitekti Urmo Vaikla jaoks oli päris alguses sisearhitektuur kõrvaltegevus ja hobi, kuid ühel hetkel projektide hulk kasvas ning sisearhitektuurist sai hoopis põhiline väljund.

Milliste sõnadega ennast tutvustaksite? Sõnn. Ma ise ei ole küll horoskoobi lugeja, kuid nii palju tean, et Sõnnid on teatud piirini ra­ hulikult tegutsejad ja jälgijad. Kui aga mingi olu­ kord käest läheb, võtavad nad ükskõik kelle või mille korralikult ette. Sama vist kehtib minuga.

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud teist selle, kes olete? See on nagu natuke butterfly effect’i küsimus: mil­ line tuuleiil mõjutas asjade käiku nii või naa? Võib-­ olla sai asi alguse sellest, et minu vanaisa keeldus sõjaajal ronima Keilas oma naise ja kolme lapse­ ga autokasti, millega teised sugulased Läänemaa­ le sõitsid, et purjekaga Soela väina kaudu üle mere Rootsi põgeneda. Tänu sellele kohtusid hiljem minu ema ja isa ning meie vennaga saime sündida. Kindlasti ei ole mina see „mina” ilma abikaa­ sata, kellega kohtusin kunstiinstituudis Kaljo Põl­ lu ekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde ning kes on minu partner ka meie stuudios. Selja­ kotiga matkates saab aru küll, kellega elus edasi minna. Kindlasti ei oleks ma praegu see, kes olen, ilma kahe tütre ja pojata, kellelt on väga-väga-­ väga palju õppida.

• 20

Kuidas on möödunud teie loomingulised aastad sisearhitektina?

Alguses tegeles meie stuudio põhiliselt graafilise di­ saini ja reklaamiga, sisearhitektuur jäi kõrvaltege­ vuseks ja hobiks. Ühel hetkel, kui projektide hulk kasvas, julgesime ka sisearhitektuurile rohkem pü­ henduda. Eestis on olnud huvitav aeg, tegeleda on tulnud mitmesuguste teemade ja projektidega, igav ei hakka. Tihtipeale väliskolleegid küsivad, mis on minu kitsam valdkond või millele olen spetsialisee­ runud – kas haiglad, hotellid, bürood, kaubandus? Sellist asja ei ole, kõike on tulnud teha. Mingi jaotus seisneb siiski selles, et mõned sisearhitektid tee­ vad rohkem kodusid, teised ühiskondlikke objekte.

Milliste raskustega olete silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksite soovinud teada juba karjääri alguses? Ei ütleks, et on erilisi raskusi olnud. Arusaamatu­ si kindlasti, neid tuleb ikka ette, kuid need on ka lahendatavad. Mina võtan sisearhitektitööd ikka­ gi loominguna. Kõige keerulisem ongi see, kui te­ kib konflikt autori tõekspidamiste ja tellija soo­ vide vahel. Lihtsalt kellegi ideede vormistaja olla ma ei soovi.

Kas teil on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline? „Rutiin” on kõige halvem sõna, mida oskan ette kujutada. Suuremate projektide puhul on pe­

rioode, kus kujuneb mingi kindel, tavaliselt väga pingeline rutiin, kuid see on ka vajalik. Üldiselt püüan teha kõike, et rutiinist välja murda või elurütmi aeg-ajalt muuta.

Kas mõtlete tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas? Üha rohkem. Ühel hetkel mõistsin, kuidas arhi­ tekti ja sisearhitekti eriala ümbritsevat mõjutab ning kuhu see lõputu tarbimine viib. Ehitus on üsna prügitekitav valdkond ning ehituspraht on vaieldamatult suuremaid saasteallikaid. Iga uue ehitusega, ka interjööriga, kaasneb kõvasti jäät­ meid, rääkimata tervetest hoonetest, mis seisa­ vad lihtsalt kasutuseta. Võime rahul olla, et oma projektides kasuta­ me alati naturaalseid materjale. Uskumatu, kui järjekindlalt proovitakse loodusliku linoleumi asemel panna põrandale PVC-d, mis ei idane ega mädane, või puitparketi asemel laminaati. Enamgi veel on hakanud viimasel ajal häiri­ ma müra ja valgusreostus – kõik plingib ja sähvib. Ootan huviga aega, mil Eestis kaubanduskeskus­ te omanikud saavad aru, et ei ole mõistlik klien­ tidele meeletuid detsibelle reklaamiga pähe laja­ tada ja sellega inimesi lihtsalt poest lahkuma kii­ rustada. Huvitav, et ma ei ole kuskil mujal sellist fenomeni täheldanud – ei Põhjamaades, Belgias,


Moodne Kodu

Ruumiinstallatsioon „Ilmutis” Kärdla rannas. Vaikla Stuudio 2015 / autorid Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Ann Mirjam Vaikla, Ingel Vaikla

3 x Hedon SPA / Pärnu mudaravila. Arhitektuur: Allianss Arhitektid. Sisearhitektuur: Vaikla Stuudio 2014 / autorid Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla

Itaalias ega Austraalias, kuhu tee on mind viima­ sel ajal viinud.

Mis või kes inspireerib? Hiiumaa. Seal on meil maakodu ja sinna on alati võimalus sõita, et juhe seinast sõna otse­ ses mõttes välja tõmmata. Kaks päeva looduses, kaminatuli, saun, tiik ja tähistaevas võimaldavad täielikku ümberlülitust.

Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovite meelde jääda? Alati tekib küsimus, kellele ja milleks meelde jää­ da. Interjöör on küllaltki lühikese elueaga ning kas enam saabki tekkida selliseid märgilisi, ajastu­ muutusi kandvaid sisearhitektuurseid lahendu­ si nagu omal ajal Vello Asi ja Väino Tamme mo­ dernistlikud interjöörid, mis inimeste mällu pike­ maks ajaks kinnistuvad. Kogu maailm on väga kii­ res muutumises, informatsiooni hulk on tohutu.

Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu? Arvan, et alati võib tunda nii muret kui ka rõõmu. Rõõmu, sest Eestis on sisearhitektuur heal tase­ mel ja nähtav. Sisearhitektide liit tegutseb aktiiv­ selt ja kasvab. Teeme head koostööd teiste loo­ minguliste liitudega, igal kevadel korraldame rah­

vusvahelist sümpoosioni „SISU” ja anname välja erialateoreetilist ajakirja SISU_LINE. Sisearhitek­ tide liit jagab sel aastal juba 38. aastat järjest väl­ ja interjööri aastapreemiaid, nüüd esimest korda arhitektide ja maastikuarhitektidega ühisel galal „Arhitektuuripreemiad 2015”. Konkursile esitatud projektide arv oli rekordiline. Murelikuks teeb aga köögipool – see, et ametkondade ja ministeeriumide esindajad ning seadusandjad ei taha aru saada, et professionaal­ ne sisearhitekt on ehituses samasugune kõrg­ haridusega spetsialist nagu iga teine projektee­ rija. Tegeledes ehituses nii planeeringu, inter­ jööri ehituslike mahtude, detailide, materjali­ de, valgustuse kui ka akustikaga, on sisearhitekt oma töö kaudu otseselt seotud ohutu ja tervis­ liku ruumi loomisega. Sisearhitekti ametit kipu­ takse lihtsustama ning dekoraatori ja kujundaja tegemistega segi ajama.

Milline on teie soovitus algajale kolleegile? Mitte unustada, et sisearhitekti töö on loo­ minguline ning interjöör mõeldud eelkõige ini­ mestele, mitte ainult normidele ja nõuetele. Loo­ ming ei tohi lihtsa ärategemise taha kaduda.

Milline on teie enda loomingu lemmik­ objekt? Miks?

Alati tundub huvitav just see, millega parasjagu tegelen. Praegu on valmimas rahvusarhiiv Tar­ tus (autorid Illimar Truverk, Sander Aas, Tüüne-­ Kristin Vaikla, Urmo Vaikla). Inspireeriv on mõel­ da, et seal hakkab olema eesti rahva mälu ning tõenäoliselt viimane paberite arhiiv Eestis. Kogu maailm muutub digitaalseks. Selleaastane arhitektuuri- ja interjööripree­ mia kandidaat, Pärnu mudaravila / Hedon SPA (arhitektid Tarmo Teedumäe, Inga Raukas, Paco Ulman, sisearhitektid Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla), oli samuti väga huvitav objekt. Seal oli tõeliseks väljakutseks siduda paratamatult eri­ ilmelised vana ja uus hoone tervikuks interjöö­ ri kaudu. Sellest ka monokroomne, musta-valge käsitlus, mis emapilgul tundub ajaloolises hoo­ nes isegi ootamatu. Kõige lemmikum on siiski hoopis meie enda stuudio ruumiinstallatsioon „Ilmutis”, mis oli sel­ lel suvel üleval Hiiumaal Kärdla rannas ning mar­ keeris proportsioonidelt ja mõõtudelt kunagist päästepaadikuuri oma algses asukohas. Sellised väikesed objektid, mis suhestuvad kohaliku kogu­ konnaga ja lähevad inimestele korda, rõõmusta­ vad enim. Alati, kui käisime oma installatsiooni vaatamas, oli seal inimesi, olgu öösel või päeval. See teeb tuju heaks.

21


Moodne Kodu

LUKUEXPERT

LUKUDigitaalne võtmevaba EXPERT turvalukk Yale Doorman on

mitmekülgne ning moodne sissepääsulahendus. Tule tutvu Luku-Experti kauplustes või vaata kodulehelt!

LUKUEXPERT Luku-Expert on professionaalseim läbipääsu- ja turvalahenduste hulgi- ja jaemüüja, paigaldaja ning hooldaja!

Väga lai valik uuenduslikke lahendusi nii kodule kui ka ärile!

LUKUEXPERT

Nüüd ka Tartus!

Avame detsembris kaupluses Tevo Ehituskaup.

TALLINN, PÄRNU, VILJANDI, TARTU

www.lukuexpert.ee www.assaabloy.ee

22

An ASSA ABLOY Group brand

LUKUEXPERT

LUKUEXPERT

LUKUEXPERT

LUKUEXPERT


DISAININOPPED

Tekitame gravitatsiooni! Disainer Helena Koop, www.horisontaal.ee Inspiratsiooni sain õnnetusest, mis juhtus minu täpsuspuhutud boorsilikaadist katseklaasiga, kui see muutis ahjus liiga kõrge temperatuuri tõttu kuju. Õnnetuna projekti hävimise üle otsustasin hakata klaasi kasutama tavalise veekannuna. Täites nõu veega, juhtus maagiline asi – läbi klaasi vaadates oli kõik ilusasti moonutatud. Sündis uus disain. Sirge küljega samakujulised klaasid asetatakse mõneks tunniks ahju, kus kuumus ja gravitatsioon teevad oma töö, moonutades klaase erinevalt ja luues igast unikaalse eseme.

Nopime kööki Eesti disaini Kõik peod algavad ja lõppevad köögis, sest köök on kodu süda ja armastus käib ikka kõhu kaudu. Selleks et kõik ka silmale kena oleks, noppisime pilkupüüdvat meie enda disaineritelt!

Kirega loodud! COW Trolley cultofwood.eu Puit on COW kultus ja kirg. COW mööblis on maksimaalselt puitu ja minimaalselt muid materjale. Mööblisarja süda on COW Box System. Kombineerides eri kõrgusega raame ja tammepuidust kaste, saab luua kõikvõimalikke kappe ja riiuleid, millest on köögis suur abi. Mööbel on valmistatud naturaalsest tammepuidust ja valgeks värvitud puitkiudplaadist.

Puidust pits? Miks mitte! Disainer Monika Järg, www.tekstiilruumis.ee Puupitsi tootesarja inspiratsioon pärineb Haapsalu salli õhulistest lehemustrilistest pindadest ning ornamendirütmist – ja soovist katsetada tekstiili asemel muid materjale. Puupits on eelkõige arendatud ruumijagajaks või kardinapaneeliks, mille puhul mustrite koostamise loogikal lehedetailidest piire ei ole – tuleb vaid jälgida, et suurema pinna ühendamisel oleks detailide vahel piisaval hulgal ühenduskohti. Valikus on kaks mõõtu ja kuus värvi.

23


DISAININOPPED

Floorast inspireeritud! Vaas & Vaas, kunstnik Helje Vaas, vaasvaas.ee/vaasvaas Käsitsi maalitud, floorast inspireeritud kodusisustussarja idee tekkis juhuslikust kõrkjapuhmast vaasis ning vormus reaalseks plaaniks sõbra rikkalikku ürdiaeda külastades. Uus kollektsioon sobib eelkõige kööki. Kahes mõõdus karbid hoiavad kohvi, kuiv- ja maitseaineid, ürte, maiustusi jms ning kandik on ühtviisi praktiline nii pühapäevahommikuseks kohvijoomiseks voodis kui ka maitsvate piduroogade serveerimiseks aias. Vallatuks aktsendiks loodusest inspireeritud sarjale on mahedavärviliste mustritega vanad head praktilised abilised: pannilabidad, salatikahvlid ja tainarullid, mille abil valmivad imemaitsvad road lausa iseenesest.

Soe puit ja külm marmor – põnev kooslus! Valhalla, disainer Terje Talpsepp, valhallafactory.com Polüfunktsionaalsed upcycling-meetodil valminud tammepuidust ja marmorist serveerimisaksessuaarid „Puzzle it up” teevad lauakatmisest tõelise serveerimiskunsti. Aluste disain annab võimaluse kasutada neid nii üksikuna kohvitassi- ja küünlaalustena kui ka külg külje kõrval efektse rivina toidu serveerimisel. Puidune idee sai alguse puitpõrandatootjat külastades, kelle tootmistsehhis vedeles hunnik põneva kujuga tammepuidust parketi jääkmaterjali. Meie oma metsade väärikat puitu ei saa kuidagi kergekäeliselt ära visata või kaminasse kupatada. Sealt said alguse esimesed seeria „Puzzle it up” tooted. Marmoriidee tekkis marmorist töötasapindade tootmishoones, kus disainerile avanes sarnane vaade: Itaaliast pärit šikk hallikasvalge Carrera marmor ja haruldased musta marmori hunnikud nurgas prügiautot ootamas. Ei läinud kaua aega mööda, kui pusleperekond uued liikmed sai. Kaks unikaalsete mustritega loodusprodukti on vastandid, nagu soe ja külm, mis täiendavad teineteist väärikal moel. Mõlemad materjalid garanteerivad nii vastupidavuse kui ka kordumatuse. Soe tammepuit sobib ideaalselt tee-, kohvitassi- ja küünlaaluseks ning leiva ja saia serveerimiseks. Luksuslik külm marmor seevastu hoiab toidu jaheda mitu tundi. Näiteks sobib see nutikas isend ideaalselt juustu serveerimiseks. Lase fantaasia lendu ja pane ise oma pusle kokku!

24


DISAININOPPED

Lõbus ja humoorikas vaagen Egg

Ampsame isuga!

Disainerid Anne-Liis Leht, Kristi Ringkjob Meie jaoks hõlmab tavaline tööprotsess idee visandamist paberil ja seejärel katsetusi materjaliga. Vaagen Egg sündis töö käigus. Nimelt tegime oma esimest katsetust värvipaletist inspiratsiooni saanud vaagna jaoks, millel on kuus värvilist ringi. Kuna õhtu oli juba hiline ja kõht tühi, ei olnud enam jõudu kuut ringi klaasist välja lõigata ja lihvida. Siis sündiski vaagen Egg. Sel on ainult üks kollane ja üks suurem valge ring. Lihtne loogika ütles, et nii saab varem valmis ja koju sööma. Materjalina on kasutatud eri tooni opaakset klaasi. Must klaas on mateeritud, et vaagnaidee paremini välja tuleks. Vaagnat võib pesta nõudepesumasinas. Sobib hästi salatite ja suupistete serveerimiseks. Toodet saab osta Eesti Disaini Majast, Kalasadama 8.

Disainer Ene Raud, eneraud.com Linnupette lusikad said alguse Saaremaal kodutalu viljapõldude veerel – kunstniku visandid kaera habrastest viljapeadest on aluseks lusikate vormile. Lusikaid on arendatud professionaalsete kokkade arvamuste põhjal ja tooteid on testitud restoranikeskkonnas. Eesti rahvausundis tähendab linnupete toitu või leivapala, mis tuli rändlindude kevadise saabumise ajal süüa hommikul enne majast väljaminekut, sest muidu lind, keda kevadel esimest korda kuuldakse, „petab ära”. Linnupette võtmine on maagiline toiming eesmärgiga neutraliseerida linnult inimesele vahendatavat halba mõju. Esmased Linnupette lusikad on saanud teise äramärkimise Eesti Disainerite Liidu konkursil „Väike asi 2012”.

25


Eesti ­Sisearhitektide Liit jagab aasta­preemiaid

Terje Ugandi

Eesti Arhitektuurikeskus Autorid: Janno Roos, Andres Labi, Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv

Taas on aeg jagada auhindu! Eesti Sisearhitektide Liidu väljakuulutatud 2014.– 2015. aasta preemiavõistlusele laekus 79 tööd.

Pipedrive Autor: Tarmo Piirmets

26

Proekspert Autorid: Riin Kärema, Kerli Lepp, Kristi Prinzmann

Swiss Property Autorid: Kätlin Ölluk, Tiina Kesküla, Katy Seppel, Aet Kiivet, Liina Rohtlaan, Marita Mätas, Lilian Esing, Kristin Boginski

Rene Altrov

Terje Ugandi

Büroo Laial tänaval Autorid: Ville Lausmäe, Kariina-Kristiina Kaufmann, Peeter Klaas, Kadi Karmann

Katrin Nõmkula

Ž

ürii koosseisus sisearhitekt Eerik Olle, sisearhitekt Galina Burna­ kova, sisearhitekt Liisa Põime, arhitekt Madis Eek, disainer Martin Pärn, kunstiteadlane Eva Näripea ning üliõpilaste esindajana Helen Oja valis välja 32 kandidaati, moodustades kaheksa kategooriat. Moodne Kodu valis neist oma sisuga haakuvalt esitlemiseks välja viis: kodu, büroo, ühiskondlik, ajalooline ja kontor. Žürii esimehe Eerik Olle sõnul esitati võistlusele rekordiline arv töid, muutes hindamisprotsessi tavapärasest keerukamaks ja aeganõudvamaks. Samas annab see märku eriala tugevusest ja tööde kvaliteedist ning telli­ jaskonna kasvavast teadlikkusest – just kandidaadiks esitatud tööde puhul on olnud märksõnaks tellija ja sisearhitekti tulemuslik koostegutsemine. Võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel aastapreemia­ te galal 4. detsembril Arhitektuurikatlas, kus lisaks sisearhitektuuri pree­ miatele kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitekti­ de Liidu ja kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad.

Büroo

Kaido Haagen

Interjöör


Moodne Kodu

KAMIN SALVESTAMA!? Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse. Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral. Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus

30–40 kW-ni.

27


Ajaloolone

Aivo Kallas

Kaido Haagen

Interjöör

Pagari 1 kortermaja Autor: Reio Raudsepp

Terje Ugandi

Energia Avastuskeskus Autorid: Margit Aule, Margit Argus, Pelle-Sten Viiburg, Sander Aas Graafiline disain: Kadri-Maria Mitt, Robi Jõeleht (Polaar Studio), Kaarel Nõmmik

Terje Ugandi

Terje Ugandi

Art Loft, Yoo Berlin Autorid: Kätlin Ölluk, Katy Seppel, Tiina Kesküla

Eramu/suvemaja Retke teel Autorid: Ville Lausmäe, Kadi Karmann, Peeter Klaas, Kadi Karmann

Terje Ugandi

Eisma sadamahoone Autorid: Mari Kurismaa, Indrek Allmann

Korter Pikal tänaval Autorid: Ville Lausmäe, Kadi Karmann, Kariina-Kristiina Kaufmann, Peeter Klaas

28

Soenne-Architekturfotograf

Kodu

Villa Luganos Autor: Rene Safin Kaasautor: Eero Jürgenson

Adriano Carafoli

Villa Pärnus Autor: Mari Kurismaa


Moodne Kodu

KUI PROFESSIONAALSUS LOEB!

KOIK KOLImIS- jA LAdUStAmIStEENUSEd AddUcOSt! Kolimisteenused ladustamisteenus rasKete esemete Kolimine

Klaverite Kolimine mööblipaigaldus rahvusvaheline Kolimisteenus

Kontorid ja laod: tel 682 7727 | TALLINN: Leiva 3, Tallinn | TARTU: Ringtee 25, Tartu www.adduco.ee | info@adduco.ee 29


Nuudlirestoran Tokumaru Autorid: Tomomi Hayashi, Mari Põld

Pubi Pööbel Autor: Kristiina Kuus

Kohila 2A, 11314 Tallinn

www.deko.ee

www.facebook.com/deko.ee

30

Terje Ugandi

NOA Autor: Tarmo Piirmets

Tõnu Tunnel

Art Priori Autor: Kristel Jakobson

Terje Talpsepp

Restoran

Stanislav Stepaško

Interjöör


Moodne Kodu

31


Martin Siplane

Kino Kosmos IMAX Autorid: Pille Lausmäe, Kerli Lepp

Kiiu Kiigepõnni lasteaed Autorid: Helen Rebane, Egon Metusala, kaasa aitas Triinu Väikmeri

Kalle Veesaar

Elisa Studio showroom Autorid: Jan Graps, Ken Ruut, Anne Määrmann

oleg hartsenko

Ühiskondlik

Kalle Veesaar

Interjöör

kaido haagen

Ülemiste kaubanduskeskus Autorid: Priit Põldme, Reet Sepp

32

Tallinna Tondiraba jäähall Autorid: Kadri Tamme, Liis Mägi, Eeva Masso

Veebilehel moodnekodu.ee saab valida oma lemmiku. Enim hääli kogunud objekt pälvib Delfi Moodsa Kodu publiku lemmiku tiitli. Kõikide vastanute vahel läheb loosi kutse kahele ESLi aastapreemiate jagamise galale.

kaido haagen

Pärnu mudaravila / Hedon SPA Autorid: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Arne Maasik

Oksana Tandit Concept Store Autorid: Elo Pärlioja, Maarja Malvre


Moodne Kodu

Valgusk체llased korterid Kalamajas

Suurep채raste vaadetega korterid Tallinna s체dalinnas Siim Tarvis siim@kalaranna.ee Mob +372 5885 3444

Viljar Viska viljar@kalaranna.ee Mob +372 5645 9526

www.kalaranna.ee

Raul Andresson raul@novira.ee Mob +372 5887 5588

Madis Brjantsev madis@novira.ee Mob +372 5666 7725

www.noviraplaza.ee

33


ENERGIA

www.sws.ee sws@sws.ee

+372 55 537 693

Alternatiivenergia komplekslahendus säästab kütteks minevat raha Läbimõeldud alternatiivenergia komplekslahendused aitavad end kindlustada pidevalt ja kiirelt kerkivate elektri- ja küttehindade vastu. Saksa inseneride väljatöötatud kombi­ süsteem ArcticCat hoiab teie seniselt küttesüsteemilt kokku suure hulga raha.

„K

üttesüsteemi valimisel on vaja arvesta­ da mitmete asjaoludega, nagu seadmete enda ja nende paigalduse maksumusega, müratasemega, hooldusvajadusega, sead­ mete püsikulu ehk kütteaine maksumusega, sead­ mete tootluse ehk COPga, eluea ja püsikuludega,” loetleb juhtiva soojuspumpade tootja Alto esindaja SWS Group OÜ tegevjuht Vahur Essenson. SWS Group pakub Alto ArcticCati mono­ plokk-soojuspumbasüsteeme, mille plussideks on soodne soetushind, kõrge tootlikkus (COP on keskmiselt 4,52), põhjamaale sobiv töötempera­ tuur vahemikus –25 kuni +43 °C, lihtne ja odav paigaldus ning intelligentne juhtimine. Suur eelis teiste lahenduste ees on ka ArcticCati kolm-ühesfunktsioon, mis ühendab kütte, tarbevee ja jahutu­ se, kasutades seina- või põrandajahutit (Fan Coil). „Kui rääkida hindadest, on Alto ArcticCati soojuspumbad teiste küttesüsteemidega võrrel­ des hooldusvabad ja kõige madalama toodetud soojusenergia hinnaga, olles puidugraanulküt­ test 1,63 korda, gaasküttest 1,58 korda, kaugküt­ test 2,2 korda ning õli- ja elekterküttest 4,5 kor­ da odavam. Lisaks vajab puidugraanulküte pide­ vat hooldust,” võrdleb Essenson. Essenson toob näiteks Maardus asuva 350 m² suuruse eramu, mille omanik hakkas pärast Artic­

34

Cati komplekslahenduse paigaldamist igakuiste 350–400euroste kuluarvete asemel saama riigilt rohelise energia toetust keskmiselt 40–80 eu­ rot kuus. Seega elab maja nüüd kuludeta, tee­ nides aastaajast sõltuvalt lisagi. Kliendile paigal­ dati ArcticCati õhk-vesisoojuspump, SWS Panda päikeseelektri tootmise paneelid ning SWS/SR plaatkollektorid. Soojuspumba hind on võrreldes teiste pa­ kutavate küttesüsteemidega soodsaim: keskmi­ se eramu ArcticCati monoplokk-soojuspumba­ komplekt koos standardpaigaldusega maksab umbes 1,4 korda vähem kui sama võimas puidu­ graanul-küttelahendus. Alto ArcticCati monoplokk-soojuspumpa­ del on väga töökindlad ja pikaealised väntvõl­ li eelsoojendusega EVI-Scrolli kompressorid, mis kestavad keskmiselt 15 aastat ka põhjamaa­ de tingimustes. Süsteemi müratase on madal, jäädes 46 dB juurde. Soojuspumpadel on suur kütte- ja jahutusvõimsuste vahemik (6–330 kW), mis võimaldab neid kasutada väga paljude hoo­ nete kütte­süsteemides. Küttevee temperatuur on kõrge, kuni 70 °C, mis lubab soojuspumpasid edukalt kasutada ka radiaatorküttes. ArcticCati monoplokk-soojuspumbad so­ bivad kõikjale: väikemajadele, kortermajade­

le, tootmis­hoonetele, hotellidele, kontoritele, koolidele, haiglatele, suvilatele, kaubanduskes­ kustele, õue- ja sisebasseinidele, põllumajan­ dushoonetele jne. SWS Groupil on õigus tellida soojus­pumbasüsteemid spetsiaalselt igale ob­ jektile kooskõlas erinõudmiste ja tehnilise oma­ päraga. SWS Groupi pakutavate Alto Arctic­Cati soojuspumpade nomenklatuuri kuuluvad veel maakütte­pumbad, basseinipumbad ja nn vesi-­ vesisoojuspumbad. Alto soojuspumbasüsteemid on laialt levinud paljudes maailma piirkondades alates Prantsus­ maast, Saksamaast, Itaaliast, Inglismaast, Belgiast ja Hispaaniast kuni Rootsi, Taani, Norra ja Ukrai­ nani. SWS Group on maailma juhtiva soojuspum­ pade tootja Alto eksklusiivesindaja Eestis, Lätis, Soomes ja Venemaal. Alto on monoplokk-soojus­ pumpasid Saksa inseneride juhendamisel toot­ nud üle 12 aasta ning enim on neid müüdud Nor­ rasse, Rootsi, Põhja-Soome, Saksamaale ja Prant­ susmaale. ArcticCati soojuspumbad moodusta­ vad koos tarbevee-, kütte- ja jahutusfunktsioo­ niga mugava ja säästliku kolm-ühes-süsteemi. Tutvu lähemalt: www.sws.ee ja http://pood.sws.ee


Moodne Kodu

35


ENERGIA

Maaküttega säästad 75% oma kodu küttekuludelt Täielikult hooldusvaba maaküte on ökoloogiline lahendus, mis lõpetab sinu koormamise kopsakate küttearvetega ning suhtub säästvalt ümbritsevasse looduskeskkonda. Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinna­ sesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Torustikus ringleb jäätumatu, keskkonnasäästlik vedeliku­lahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub ­lahus kokku külmaainega ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett. Elektrit vajab maasoojuspump vaid kompres­ sori ja ringluspumpade tööks, seega saad ühe ka­ sutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab maasoojuspum­ bast vesipõrandakütte või muu sarnase, madalal soojusel toimiva süsteemiga.

Tööpõhimõte kui külmkapil, aga ümberpööratult Lihtsalt selgitades on maasoojuspumba tööpõhi­ mõte sama nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soo­ juse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab maas

36

või vees oleva soojuse hoonesse. Saamaks tea­ da, kas sinu olemasoleva või alles plaanitava kodu kütte­lahenduseks sobib maasoojuspump, tuleks teha maja ümbritsevale maale hürageoloogiline uuring. Selle abil selgitatakse välja, kas parima tu­ lemuse annaks horisontaalselt paigaldatud maa­ kollektor, vertikaalse puurimise teel kaevu paigu­ tatud kollektor või hoopis kinnine kaev, kus soe vesi pumbatakse soojusvahetisse ühest kaevust ning jahutatud vesi suunatakse tagasi teise kaevu. Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõi­ ge maja suurusest, kuid üldiselt tuleb arvesta­ da 3–7aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmee­ ter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 100ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 100 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35–50 euro vahele olenevalt pinnase geo­ loogilisest läbilõikest. Soojusvaheti ehk katlaruu­ mi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost.

Hooldusvaba aastakümneid Valmis ehitatud küttelahenduse puhul on tegu aasta­kümneid hooldusvabalt töötava süsteemi­

ga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ei nõua. Ruum, kuhu paigaldatakse maasoojus­pump, ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent. Lisaks sellele võtab Gebwelli maaküttelahendus ruumi vaid paar ruutmeetrit. Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küt­ tesüsteem tuleb pinnasekollektoril põhinevast vei­ di kallim, annab puurimine aasta ringi 5–6 kraa­ di soojusenergiat, samal ajal kui pinnase­kollektor vaid 1–2 kraadi. Pinnasekollektor sobib kütma pi­ gem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arves­ tada, et haljastuse ja viljapuude vahele on süstee­ mi keeruline paigutada. Edaspidi peab loobuma ka kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasva­ tusest. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti. Kuna maakütte planeerimine eeldab uurin­ guid ja projekti koostamist, on sobiv aeg alustada just sügisel. Nii on kevadeks kõik eeltööd tehtud ning maakütte paigaldamine võib alata.

Rohkem infot leiad: www.baltimaaküte.ee Harald Raid, tel 504 2999 info@baltipuurkaev.ee Balti Puurkaev OÜ Kadaka tee 82, Tallinn (Eesti Geoloogia Keskus)



Maja valmib 2015. aasta detsembris www.merko.ee/rasta18


Maja valmib 2016. aasta l천puks www.merko.ee/sopruse33

Kvaliteetsed kodud Kristiine roheluses Merko on arendanud ja ehitanud kodu tuhandetele peredele Baltimaades. Parima kvaliteedi ja koduostjatele mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse k천iki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, m체체k ja garantiiaegne teenindus.

www.merko.ee


Ruumide kaunistamine jõuludeks. Vaaside, jõulutoodete, kunsttaimede ja - kuuskede hulgimüük. Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee, facebook.com/shishiestonia Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. sale.shishi.ee Jaemüük: “Jõuluturg” Raekoja Plats, Tallinn, “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskus: “Hortes” Tallinn, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Tähesaju City”, “Laagri Maksimarket”, Pärnu “Sillakeskus“, Tartu “E-Kaubamaja”, Jõhvi “Jewe Mööblimaja”, Rakvere “Põhjakeskus”, Narva “Fama keskus”.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.