MOODNE KODU (aprill 2016)

Page 1

AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakonna v채ljaanne

27. aprill 2016

Tere tulemast Copenhagen uus kapis체steem

BoConcept P채rnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, tel +372 6009 903, info@vepsalainen.com


www.BlueSky.ee

Uued ning kvaliteetsed eramud ja ridaelamud Peetris 10-15 minutit Tallinna kesklinnast - ajakohane disain ja avarad eluruumid - kvaliteetsed viimistlusmaterjalid - madalad kommunaalkulud (maak端te) M端端giinfo: Marko Rink 516 9730 www.BlueSky.ee




Selles numbris

Juhtkiri

Hendrik Osula

P

uit on oivaline looduslik materjal, millest saab voolida peaaegu kõike. Jaapani autotootja Toyota ehitas paar nä­ dalat tagasi lõppenud Milano disaininädala jaoks eba­ tavalise ideeauto Setsuna, mille kere on valmistatud pui­ dust. Kui tuua mõni näide lähemalt, siis kodumaise firma Wooch puidust käekellad on vallutanud tuhandete käed, kikilipsust kaelas rääkimata. Puit inspireerib disainereid, arhitekte ja sisearhitek­ te. Meiegi pöörame seekord pilgu puidule, ikka omas võtmes. Eesti Puitmajaliit korraldas kuuendat korda aasta te­ hasemaja valimise ja moodnekodu.ee veebilehel said luge­ jad leida oma lemmiku. Nii tegimegi põhiloo lugejate lemmi­ kust – metsa vahele järve äärde rajatud elamust. Viimases sisu­ loos räägime põgusalt veel viiest objektist, mis lugejatele enim meeldisid. Korralik puithoone peab vastu ka karmimates tingimus­ tes, näiteks Norras, kuhu jõuab palju Eestis valmistatud puit­ maju. Võistluse üldvõitja Kodumaja AS sai võidu just Norrasse ehitatud maailma kõrgeima korterelamu rajamise eest. Ritsu ASi tegevjuhi Elari Kivisoo sõnul ehitatakse maju (ka puit­maju) tavaliselt kestma minimaalselt 50 aas­ taks, kuid tegelikkuses kestab üks re­ gulaarselt hooldatud puit­maja kordades kauem. On ju vanimad palkmajad säi­ linud ligi 700 aastat! Seega ootab puit vaid heaperemehelikku kätt! Ruumina on fookuses magamis­ tuba, mille kujundamisest kirju­ tavad sise­a rhitektid Reet Karm ja Lilia Kristianson. Näiteks maja ehitami­ sel tasub juba varakult läbi mõelda, kas soovid oma magamistoas näha hommi­ ku- või õhtupäikest. Magamistuppa nopimegi disainigi! Hea meel on seekord tutvustada uut avastust Mari Lights ja päris tuliuut tegijat Kaissu. 11 küsimust esitame Eesti kunstiakadeemia disainiteadus­ konna dekaanile ja tekstiilikunstnikule Lylian Meistrile, kes avas nädal tagasi Arhitektuuri- ja Disainigaleriis trükikangas­ te näituse „Jaam”. Head lugemist!

Irmeli Karja peatoimetaja

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, tel 557 5227 EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

EESTI KODU

Metsa keskel järve ääres lk 10–14

RUUM

Kuidas kujundada magamistuba? lk 17–18

INTERVJUU

11 küsimust: EKA dekaan, tarbe­ kunstnik ja disainer Lylian Meister lk 22–23

PUITMAJA

FOOKUSES: Aasta tehasemaja 2016 lk 29–32 5


6


UUDISNOPPED

lihtne ja minimalistlik stange

Ära pane oma lemmikriideid ning ägedaid kleite ja särke kappi peitu! Kui oled juba ammu otsinud oma rõivaste riputamiseks uut lahendust, külas­ ta veebipoodi Home From North, mis on too­ nud Eesti turule Taani kodusisustusbrändi Ferm Living. Firma pakub uudse lahendusega stanget, millega oma riietele stiilne koht kindlustada. Nii ei lõpeta su rõivad enam kunagi põrandal – ja seda sõna otseses mõttes. Värvitud rauast riidestange on kinnitatav re­ guleeritavate nahkrihmadega ning saadaval halli ja mustana. Stange pikkus on 135 cm, rihma saab reguleerida vahemikus 87–107 cm. Ferm Livingu nagi on müügil Home From Northi veebipoes www.homefromnorth.com hin­ naga 189 eurot.

Moeillustratsioonid magamistoas Sel kevadel tuli Hemtex välja kollektsiooni­ ga „Paris Please!”, mille autoriks on Lovisa Burfitt. Lovisa puhul on tegu ühe Rootsi edukaima moe­ illustraatoriga. Ta on viimased 13 aastat elanud ja töötanud Pariisis ning teinud koostööd selliste moemajadega nagu Guerlain ja Givenchy. Tema illustratsioone võib kohata ka rahvusvahelistes moeajakirjades Vogue ja Elle.

Kasutades Lovisa illustratsioone, millel ta „oma Pariisi” kujutab, lõid Hemtexi disainerid tooteid kõikidesse tooterühmadesse. Lovisa ise kirjeldab kollektsiooni kui heledat ja värsket, mil­ les on pariisilikku dekadentsi. Tootevalikus on nii köögi- kui ka elutoa­ tekstiile, aksessuaare ja voodipesukomplekte.

Urbanistlik ja loodus ühes

Its about RoMi on Hollandi valgustite ja sisustus­ aksessuaaride tootja. Oma toodete loomisel am­ mutavad nad inspiratsiooni nii urbanistlikust linna­elust kui ka loodusest. Armastavad lihtsat, kuid jõulist disaini ning ehedaid ja ausaid mater­ jale. Hind 123 eurot.

www.lampard.ee

7


UUDISNOPPED

ÕitsvaSt niidust inspireeritud

Selle Saksa firma Philippi kau­ ni vaasi Bukett disain on saanud inspiratsiooni õitsvast niidust. Kui asetada lilled vaasi, vaatab iga õis ise suunda just nagu va­ bas looduses. Stabiilse klaasist alusega lillevaas on ideaalne si­ sustuselement hooajaliste õite eksponeerimiseks. Materjal: klaas, poleeritud kroomkattega messing, läbi­ mõõt 24 cm. Hind 119 eurot.

Uinutav veevulin

www.homeaccessories.ee

www.homeaccessories.ee

8

Dekoratiivsed purskkaevud on sajandeid loonud mulje romantikast ja võlukunstist. Saksa firma Philippi maitsekas sisepurskkaev jätab ruumi loovusele. Poleeritud jõekivide ümberkorralda­ misega saab ise reguleerida, kui ühtlaselt ja vaik­ selt vesi voolab. Materjal: roostevaba teras, polüvaigust kup­ pel, poleeritud jõekivid, läbimõõt 38 cm. Hind 179,40 eurot.


UUDISNOPPED

Uued Hildingi poroloonmadratsid

Sleepwelli vedrumadratsite tootja Hilding Anders Baltic uuendas täielikult oma poroloonmadratsite valikut. Uuenesid nii madratsite sisu kui ka katted. Mitte millegi poolest vedrumadratsitele alla jää­ vate poroloonmadratsite seas paistab disaini ja mugavusega väga hästi silma hingav Zumba madrats, mille seitsmetsooniline kahe­ kihilise profileeritud porolooni vahele ja ka peale on lisatud erilis­ test Labirynth-kiududest kiht, mis pakub head õhutust ja tuge ma­ gamise ajal kogu kehale. Üsna kõrge madratsi (28 cm) katteks on uudse 3D-tehnoloo­ giaga kate Diamond, mis koos madratsi sisu heade ventileerimis­ omadustega tagab õhu läbilaskvuse ja niiskuseralduse, minimeeri­ des tolmulestade ja bakterite teket. Uued Hildingi poroloonmadratsid on saadaval standardmõõtme­ tes (laiusega 80–180 cm) kõikide edasimüüjate juures.

Kevadiselt õhuline ja vihmane

Prantsuse luksusvoodipesu ja kodutekstiili tootja Yves Delorme uue keva­ dise kollektsiooni „Pergola” disain on inspireeritud Lõuna-Prantsusmaast ja pergolatest, mida katab õitsev ja lopsakas visteeria. Mustril on kujutatud vihmapiiskade kulgemist mööda värvilisi õisi päikese käes. Yves Delorme on tegutsenud aastast 1845 ning kasutab ainult kõige kvaliteetsemat Egiptuse puuvilla – voodipesu on väga kvaliteetne ja peh­ me nagu siid. Villeroy Boch, Valli 4, Tallinn

www.villeroy-boch.com

9


KODU

Metsa keskel järve ääres Eesti Puitmajaliit korraldas kuuendat korda võist­ luse, mille eesmärk on tõsta esile ja tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju. Sel aastal esitati konkursile 22 hoonet ja moodnekodu.ee lugejad said valida oma lemmiku. Kõige rohkem hääli kogus Finnlog OÜ ehitatud puitmaja lummava looduse keskel. Teeme tutvust!

P

ikad jalutuskäigud koos koeraga inspireeri­ va looduse keskel viisid majaomanik Urmase mõtted ideele ehitada just sellesse kindlasse kohta maja, mida saab kasutada ka puhke­ koduna. Kuna tegu on puitu läbi ja lõhki tundva inimesega ning paik asub keset rohelust, oli puit­ maja igati loogiline valik. Kuna krunt paikneb looduskaitsealal, läks ehitus­loa saamiseks aega kolm aastat. See küll tekitab peremehes küsimuse, et kui meil on nii­ võrd palju kaunist loodust ja Eesti on sedavõrd ilus, siis miks peab elama põllu peal kipsmajas? Seda ilu ja rahu tuleks võimaldada lihtsamini.

10

Arhitekt Mikk Lintropi sulest valmis esialgne projekt, mis oli küll tehtud ette öeldud ruumi­ jaotuse põhjal, kuid tundus liiga kõrge ja kandi­ line – asub ju maja niigi väikese künka otsas. In­ nukas peremees voltis paberist visioonid ja palus arhitektil oma loomingulisus nende põhjal len­ du lasta. Nõnda sündiski loodusega harmonee­ ruv planeering. Esialgu oli kavas ehitada ümarpalkmaja, kuid nõuded olid just muutunud — enam ei tohtinud ümarpalki kasutada, kui just lisasoojustust ei ole. Peremees tahtis siiski võimalikult palju pui­ tu nähtavaks jätta.


11

Fotod Maris Tomba

Moodne Kodu


Moodne Kodu

12


KODU

Algselt plaaniti ehitada hästi lihtsalt ja sood­ salt, kuid kujunes hoopis teisiti, sest tehes tahe­ takse ikka parimat! Valitud said head materjalid, hea tehnika ja head spetsialistid. Kui oleks mindud kergemat teed pidi, poleks tulemus olnud kindlas­ ti selline nagu praegu – hubane, soe ja kvaliteetne. Ehitamisega alustati 1. septembril 2012. Esi­ mesel talvel pandi püsti palgid, suvel võeti ette katus ning alles pärast mõningast vajumist jät­ kati sisetööde ja projekti muudatustega. Jah, vii­ mastki tuli ootamatult ette. Muutma pidi avatuks ehitatud suvekööki, sest tugeva tuulega ei osatud arvestada. Künkal puhub see üsna tihti, nii et avatud suveköögis oleks saa­ nud suve nautida vaid mõnel päeval aastas. Nõn­ da sai suveköök endale seinad ja klaasist lükand­ uksed – vajadusel on võimalik tuule eest varju­

da, kuid avar vaade loodusele jääb alles. Ruumi üheks osaks on ka mullibassein, mis projektee­ riti põranda sisse. Sisearhitektuurse lahenduse autor on Lauri Nõmme. Maja kujundati puidule vääriliselt, näi­ teks kasutati savikrohvi. See ei tundunud pere­ naisele küll funktsionaalsuse mõttes hea (pal­ ju puhastamist ja hooldamist), kuid otsustavaks said just savikrohvi head omadused: hoiab niis­ kust, hingab ning loob väga tervisliku sisekliima. Savikrohv ootab maja lõplikku paikavajumist, et siis mõned tekkinud praod seintel üle viimistleda. Moodne tehnika- ja nutiajastu on leidnud tee ka metsade vahele. Oma vajaduste järgi on säti­ tud mitmed funktsioonid, mis võimaldavad mu­ gavamat ja säästlikumat elamist. Näiteks saab te­ lefoni teel ülevaate kodus toimuvast, avada vä­

ravat, reguleerida valgustust ning sättida kar­ dinaidki ajaliselt eest ära ja taas ette, rääkimata kütte- ja ventilatsiooniseadmete reguleerimisest. Eelmainitud vidinad on aidanud leida opti­ maalse viisi, kuidas maja soojana hoida. Kuna küt­ teks sai 350ruutmeetri peale valitud keskkonna­ säästlik ja odav maaküte, võimaldab see hakka­ ma saada üsna väikeste kuludega. Oma osa män­ givad siin ka päikesepaneelid, mis toodavad pä­ ris palju energiat. Maja ümber laiub 3,5 hektarit haljasala. Pere­ naise head silma ja kätt on näha aiaplaneerin­ gus. Peremees aitas paika panna piirid, kõik muu jäi naise teha. Kuna linnakodusse on juba imeline roosiaed rajatud, otsustati siin lihtsasti hooldata­ va ja minimalistliku taimestiku kasuks. Aiakujun­ dus paneb i-le täpi ja täiendab kaunilt puitmaja.

13


KODU

Ümbruskond on looduslikult väga võimas, mööda Uljaste oosi seljandikku jõuab 150 meet­ ri kaugusel asuva järveni, kus saab kuumal suvel veemõnusid nautida. Kaugele ei jää ka kohalikud vaatamisväärsused: Kiviõli suusakeskus, Mõeda­ ku suusarada ja golfikeskus. Kui peaks tekkima vajadus ehitada uus maja, siis mida teeks peremees teisiti nüüd, kus koge­ must kuhjaga? Selliseks sammuks peab Urma­ se sõnul olema hea sisetunne, ja kuna läheduses niivõrd meeliköitvat kohta enam pole, siis uuele majale ta ka ei mõtle. Selline on elu lugejate lemmikkodus järve ääres, kus tähtsustatakse looduslähedust ja kesk­ konnahoidu.

Irmeli Karja 14


Moodne Kodu

MÜÜRSEPP SOOVITAB KA

SÕBRALE Kasuta uusi FIBO tapp-liitega välisseinaplokke!

Efek t juba esimeses t reas t! • Ilma seguta vertikaalvuuk • Kiirem ja mugavam laduda • Väiksem segu kulu • Siledam seina pind • Vähem viimistlusmaterjale

Jälgi mängu: weber.ee

15


Moodne Kodu

16


Anne-Mai Pällo

RUUM

Julgetes tumedates toonides on kujundatud poissmehe magamis­tuba. Halliks on värvitud ka lagi.

Kuidas kujundada magamistuba? Sisearhitektid Karm & Kristianson (Reet Helisabeth Karm ja Lilia Kristianson)

Magamistuba on iga kodu intiimseim osa, mis on hästi läbimõelduna mõnus, rahulik ja privaatne ning tagab kvaliteetse une.

Planeering

Materjalid

Oma töö aluseks võtame eramu või korteri pla­ neeringu: töötades läbi ruumide funktsionaalsuse ja inimeste vajadused, sünnib parim võimalik lahen­ dus just konkreetsele kliendile. Projekteerimisel ei loe vaid kliendi soovid, vaid ka tehnilisemad tegu­ rid, nagu ilmakaared, müratase ja muud ehitusli­ kud eripärad. Seetõttu on alati mõistlik planeerida magamistoad korteri või maja vaiksemasse poolde. Varakult tasub läbi mõelda seegi, kas magamistoas eelistatakse näha hommiku- või õhtu­päikest – kas oled hommiku- või õhtu­inimene? Kui peres on ka lapsi, tuleks nende toad pai­ gutada elutoast ja köögist alati võimalikult kau­ gele, sest väiksemate öörahu algab märgatavalt varem.

Materjalid võiksid olla võimalikult naturaalsed ja looduslähedased. Parema sisekliima tagamiseks tuleks seda põhi­mõtet jälgida nii siseviimistlu­ ses kui ka sisustuses. Magamistoale vajaliku soojuse ja pehmuse annab erinevate tekstuuride ja materjalide kom­ bineerimine, näiteks puit põrandal ja mööblis, põnevad seinakatted, kaunid ja huvitavad kan­ gad, dekoorpadjad ning mõnus naturaalne vaip palja jala all.

Sisustus Magamistuba sisustades peaks vältima ruumi ülemöbleerimist. Toas võiks olla mõnusalt õhku, avarust ja liikumisvabadust. Meie seisukoht on

alati less is more, lisaks soovitame investeerida kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Voodi on kindlasti kõige tähtsam mööbliese ja selle pealt kokku hoida ei tohiks. Ülejäänud mööbel ruumis peaks olema visuaalselt nauditav ja tervikut toetav. Ideaalne lahendus on see, kui garderoob asub eraldi ruumis, sest paratamatult kaasneb riiete ja jalanõude hoiustamisega segadus ja tolm. Kui sel­ list võimalust pole, tuleks garderoobiosa projek­ teerida seinaga eraldatult, näiteks voodi taha. Ilus puhas lahendus on ka maast laeni garderoobi­ kapid, mis sulanduvad vormiliselt seinaga ühte. Meie eelistame visuaalse terviku seisukohalt tiibustega kapilahendust, sest tiibuks on joonelt puhtam ega mõju nii tehnilisena kui lükanduks.

17


2x Anne-Mai Pällo

Anne-Mai Pällo

RUUM

Funky magamistuba walk-in-garderoobiga voodiseina taga. Aktsenti ja põnevust lisavad erkisinised disainpadjad. Kristiin Kõosalu

Anne-Mai Pällo

Pehmust loovad sama tonaalsuse, kuid eri teks­ tuuridega materjalid: telliskivi, puit, kangas.

Kristiin Kõosalu

Heledates toonides magamistuba Kalamajas, aktsendiks vaskse viimistlusega detailid.

Ruumi pilgupüüdjateks on eritellimusena valminud raamaturiiul ning disainvalgusti Tatou.

Sume magamistuba, kus soojust ja kontrasti annab naturaalne tamm. LED-valgustus on voodipeatsi nišis.

Tehnika

Kui inimesele meeldib voodis lugeda, peaks investeerima kvaliteetsesse suunatava valguse­ ga lugemisvalgustisse. Tihti tehakse siin viga ja ostetakse valgusti ainult välimuse järgi. Kui lugemine esmatähtis ei ole, pakutakse meeleoluvalgustuseks lahendusi palju. Tavalise öökapivalgusti alternatiivina oleme tihti kasu­ tanud LED-ribasid ripplaes või mööblis, näiteks voodipeatsi niššides ja riiulite all. Öökapivalgustigi ei pea alati paiknema öö­ kapil. Teistmoodi põneva tulemuse annavad näi­ teks öökappide kohal laest alla rippuvad disain­ valgustid.

Hea une nimel võiks vältida igasuguse tehnika pai­ gutamist magamistuppa. Tervise seisu­kohalt ei to­ hiks magamistoas olla ei telerit, mängukeskust ega isegi nutitelefoni. Võimalusel on kontori­nurgad mõistlik paigutada elutuppa või kööki.

Valgustus Iga ruumi planeerides on väga tähtsal kohal val­ gustus. Õige valgustus annab palju juurde, see­ vastu vale valgustus võib meeleolu rikkumise kõrval mõjuda kahjulikult ka lihtsalt tervisele. Valgustus magamistoas peaks olema mitme­ tasandiline: üldvalgustus, meeleoluvalgustus ja lugemisvalgustus. Üldvalgustust laes kasutatakse tavaliselt harva, seega võiks see ideaalis olla reguleeri­ tav. Disaini seisukohalt võiks igal ruumil olla n-ö fookus­punkt, mis püüab pilku – magamis­ toas näiteks silmatorkav disainvalgusti.

18

Julgus katsetada Nii magamistoa kui ka ükskõik millise teise toa kujundamisel tuleks olla julge. Mida rohkem erinevate värvide ja stiilidega katsetada, seda rohkem taipame, mis miljöös toimib ja meile meeldib.

Magamistuba on kindlasti koht, kus tasub proovida sumedaid toone. Peale põranda ja seinte ei maksa unustada ka lage. Tihti ei pöö­ rata laele erilist tähelepanu ja üldlevinud harju­ muse kohaselt jäetakse see lihtsalt valgeks. Soo­ vitame lage kindlasti toonida – tulemus võib olla enne­olematult vinge! Mõnusa ühtlase fooni üle­ jäänud sisustusele loob lagede toonimine sein­ tega sama värvi. Miks mitte kasutada laes ta­ peeti?

Harmooniline tervik Omaniku soovist lähtuvalt võib magamistuba olla disainilt väga lihtne või „kreisilt” julge, aga üld­ lahenduselt peaks see ruum kokku sobima üle­ jäänud elamisega, moodustades niimoodi ühtse, harmoonilise ja läbimõeldud terviku.


Moodne Kodu

19


KINNISVARA

Uuesalu kodu pakub privaatsust ja madalaid energiakulusid

Oma kodu otsijate jaoks on peale müstilise õige kodu tunde aina tähtsamaks muutunud ka teadmine, et seda õige tundega kodu üleval pidada suudetakse.

M

is rõõmu on kodust, mille küttearved neela­ vad kogu sissetuleku või kus on ebameeldi­ valt rõske ja külm? Seetõttu vaatavadki nii ostjad kui ka ehitajad üha rohkem energia­ säästlike majade poole. Tallinna lähistele Uuesalu külla rajatavas­ se moodasse ja privaatsesse eramute kompleksi kuulub 68 eramukrunti suurusega 1500–1769 m2. Välja arendatakse uus elamurajoon mugavate ja koduste ühepereeramutega. Kõik see asub Rae vallas Järvekülas, Tallinna kesklinnast vaid 8 kilo­ meetri ja Ülemiste kaubanduskeskusest 4 kilo­ meetri kaugusel. Eramute energiamärgis „klass B” tagab mada­ lad käitus- ja energiakulud: aasta lõikes on kesk­ mine kuu kulu elektrile, küttele, ventilatsiooni­ le, saunale, valgustusele ja muudele seadmetele kokku maksimaalselt 40–50 eurot. Energiatõhusus võeti Euroopa ehitustehnoloo­ gias kandva ideena kasutusele 1970. aastatel, kui maailma mõjutas naftakriis. Üleüldine soov hoida küttekulusid kokku vallandas uuenduste ja muu­ datuste laine. Energiasäästlikke maju on Eestis ehi­ tatud kogu aeg, muutunud on aga inimeste ootu­ sed ja energiasäästliku maja mõiste. Kui varem pee­ ti seda kalliks nišitooteks, siis nüüd on olukord tei­ ne ning maja energiasäästlikkus on aina tähtsam.

20

Maja ehitamisel on tarvis vältida paljude eel­ mise sajandi lõpul rajatud hoonete püsiproblee­ mi – muutumist liigniiskeks ja CO2-rikkaks. Too­ nased ehitised kannatasid ventilatsioonivigade käes, mis lõi hea kasvukeskkonna hallitusseen­ tele ja teistele allergeenidele ning tegi pikemas perspektiivis suurt kahju kandvatele konstrukt­ sioonidele. Kõik see kokku tõi kaasa elanike ter­ vise halvenemise. Tänapäeval tähendab energiasäästlik maja tervik­lahendust ja seda, et lisaks iseenesest mõistetavale soojapidavale seinale ja korralikele akendele-­ustele pööratakse piisavalt tähelepanu ehitatava hoone tulevasele mikrokliimale. Uuesalu kodud on varustatud maaküttesüsteemiga, kõiki­ des eramutes on põrandaküte. Soojus­tagastusega on ka ventilatsiooniagregaat. Esimene etapp maju valmib sellel, järgmine tuleval aastal.

Uuesalu on väga populaarne eelkõige noor­ te ja lastega perede hulgas, sest piirkonnas on privaatsed ja optimaalse suurusega eluasemed, palju rohelist keskkonda ning hea infrastruktuur, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma pere olme­ vajadused. Tegu on logistiliselt väga hea asu­ kohaga Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, mis tagab liikumisvõimaluse mitmel suunal, jää­ des samas suurtest magistraalidest ja tootmis­ objektidest eemale. Piirkonnas ei ole suuri kortermaju. Uuesalu kodu eeliseks räägib veel asjaolu, et ehitatak­ se ainult ühepereelamuid ning kasutatakse vaid loodus­lähedasi lahendusi – kõik hooned on puitvõi kivivooderdisega. Sarnane loodusläheda­ ne stiil majade välimuses tagab piirkonna üldise maitseka väljanägemise. Uuesalu kõige tähtsam väärtus on kindlasti loodus. Olemasolev kõrghaljastus ja mets plaani­ tava arenduse kõrval ning loodav 2 hektari suuru­ ne pargiala on eelis, mis eristab piirkonda palju­ dest teistest tänastest uuselamurajoonidest ning annab mõnusa privaatsuse, jäädes siiski kesklin­ nale piisavalt lähedale.

Tutvu oma võimaliku uue koduga: www.uuesalukodu.ee


Moodne Kodu

21


INTERVJUU

11 küsimust:

Tarbekunstnik ja disainer Lylian Meister Endel Apsalon

Loomingulisusest pakatav Lylian Meister avas nädal aega tagasi Arhitektuuri- ja Disainigaleriis trükikangas­ te näituse „Jaam”. Lylian on osalenud restorani Tuljak renoveerimisel, mis oli tema unistuste töö, kuid veel üheks unistuseks on kujundada Tori jaamahoo­ netesse keskkonnatundlik loomingu- ja elustiilikeskus.

Lylian Meister

Milliste sõnadega ennast tutvustaksite? Võiksin ennast tutvustada kui tekstiilikunst­ nikku ja -disainerit, Eesti kunstiakadeemia disaini­ teaduskonna dekaani, isehakanud maastiku­ arhitekti, ajakirjanikku, disaini- ja sisustus­ toimetajat ning Tori raudteejaama pere­n aist. Mul on raske end raamidesse seada ja enam ma seda ei püüagi. Loomingulise inimesena tegelen nende asjadega, mis huvi pakuvad ja millest jõud üle käib.

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud teist selle, kes olete? Kunstnikuks saamise otsustasin ära laste­ aias. Käisin Tallinna lastekunstikoolis, siis ERKI ette­valmistuskursustel ja seejärel astusin joo­ nelt ERKIsse (nüüdne EKA) tekstiilikunsti õppi­ ma. Lõpetamise järel suunati mind kuulsusrikka kunstikombinaadi ARS disaineriks, aga hakkasin kohe ka ülikoolis õpetama ja paari aasta pärast olin EKAs õppejõuna tagasi. Eesti kunstiakadee­ mia on olnud läbi elu minu suur armastus – sealt pulbitseb välja ja sinna neeldub tohutult energiat.

22

Kuidas on möödunud teie loomingulised aastad tarbekunstniku ja disainerina? Ülikooli ajal 1980ndatel tegelesin peamiselt trüki­ kangaste disainiga, aga ka väliürituste kujunda­ misega. Kujundasime koos Kristel Kaermaga EÜE üleriigilisi kokkutulekuid ja isegi ajutise turuplatsi Harju mäele, mis tollastes kriminaalsetes oludes kohe avamise järel maha põletati. Hiljem kunsti­ kombinaadis ARS kavandasin rõivakangaid ning disainisin rõivaid, salle ja rätikuid. Igapäevaste ametite kõrval olen osalenud läbi elu oma loominguga tarbekunstinäitusetel, mul on olnud grupi- ja isikunäitusi Eestis, mitmes Euroopa riigis ja Venemaal. Olen kavandanud rõivakangaid ja kodutekstiile Indias Tasara kudumiskeskuses. Kümme aastat tagasi liikusin ajakirjandus­ se, olin järjestikku ajakirjade Kodukolle, Deko ja Marie Claire sisustustoimetaja ja disainilugude autor. Kirjutanud olen ka teistele meediavälja­ annetele ning toimetanud ajakirja 101 Ideed. Kuldses keskeas lõpetasin Räpina aiandus­ koolis maastikuehituse eriala. Uusi oskusi oma varasema kunstnikuharidusega kombineerides

hakkasin tegema maastikuarhitektuurseid projek­ te. Suurim neist, kohviku Tuljak väliala rekonst­ ruktsioon, valmis eelmisel aastal koostöös Maar­ ja Gustavsoniga.

Milliste raskustega olete silmitsi seisnud? Kas on asju, mida oleksite soovinud teada juba karjääri alguses? Nõukogude Eestis tekstiilikunstnikuks õppides sain korraliku kunstihariduse koos igapäevase joonistamistreeninguga ja suurepärase ülevaate NSVLi kommunistliku partei ajaloost, lisaks lä­ bisin iga-aastased pikad tootmispraktikad suur­ tööstuses. Toonane ERKI haridus ei valmistanud meid sugugi ette ettevõtluseks ja disainerieluks 1990ndatel alanud kapitalismi tingimustes, kui kogu tootmine heal juhul allhangetega tegeles või siis hoopis likvideeriti.

Kas teil on välja kujunenud efektiivne töö­ rutiin? Milline? Ma ei tee praegu rutiinset tööd, iga päev on eriline. Samas, mida vanemaks saan, seda rohkem tahan


Endel Apsalon

INTERVJUU

Jaapani restorani sisekujundus Vinni spordihoones, Lylian Meister ja Irena Raudla, 2008.

Endel Apsalon

Näitus „Jaam” Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.

Jaapani restorani sisekujundus Vinni spordihoones, Lylian Meister ja Irena Raudla, 2008.

töötada päevasel ajal ja hommikul, kunagised öised ülevalolekud ei sobi enam, kurnavad tervist. Katsun rahulikuks jääda ja kõiki oma ülesandeid kontrolli all hoida, samuti üritan vajalikke asju mitte maha unustada või ära kaotada. Kasutan enamasti paber­ märkmikku, sest tore on paberile kirjutada ja sodi­ da, lisaks on käigus elektrooniline kalender. Nuti­ telefon on efektiivseim tööriist. Pean saama hom­ mikul rahulikult kohvi juua ja asjad läbi mõelda.

Kas mõtlete tööd tehes keskkonnasäästlik­ kusele? Kuidas? Jah. Mulle on tähtsad tekstiiltoodete materja­ lid, elukaar ja kestlikkus. Mulle meeldib ka vanu asju taaskasutada. Maastikukujunduses teen alati koostööd objektil olemasoleva loodusega.

Mis või kes inspireerib? Head inimesed. Erialaselt Bijoy Jain ja Stu­ dio Mumbai arhitektid oma kogukondliku elu­viisi, hoolimise, keskkonnatundlike sise- ja välisruumi ühendavate projektidega. Minu arvates lasevad nad ruumil hingata ja hingavad ise ka, ühenda­

Trükikangaste näitust „Jaam” Arhitektuuri- ja Disainigaleriis saab vaadata kuni 7. maini 2016.

des oma elamise ja töötamise meistrite kommuu­ niks, millega võib liituda igaüks, kes tahab stuu­ dio töösse panustada. Marcel Wandersi ja Moooi disainerite hull fantaasia ja traditsioonidele vindi pealekeeramine meeldib mulle pööraselt, ja üld­ se Hollandi disain. Valve Pormeistri arhitektuur on väga inspi­ reeriv, juba lapsena armastasin lillepaviljoni ja sealseid kevadisi näitusi. Tuljaku renoveerimises osalemine oli seetõttu unistuste töö.

Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovite meelde jääda? Tahaksin kujundada Tori jaama vanadesse hoo­ netesse keskkonnatundliku ja inspireeriva loo­ mingu- ja elustiilikeskuse, kus saaksid kokku kunst, disain, raudtee- ja rongiliikluse ajalugu, maastikuarhitektuur ning orgaaniline aiandus.

Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu? Hästi ja halvasti korraga. Eesti disain ja sisearhi­ tektuur on väga loominguliste inimeste kätes ja

tegijad saavad üha rohkem üleilmset tunnustust. Samas ei ole Eesti tööstus disaini kasutamisele eriti lähemale nihkunud.

Milline oleks teie soovitus algajale kolleegile? Jäädagi algajaks. Alustada iga kord projek­ ti puhtalt lehelt ning jätta oma turjale korjama­ ta proffide eelarvamused, hirmud ja kohustused.

Lemmikobjekt enda loomingust? Miks? Ma ei ole mingi tagasivaataja. Lemmikud on viimase trükitekstiilinäituse „Jaam” kangad, sest olen neile praegu hingeliselt kõige lähemal, see­ tõttu kõnetavad nad mind kõige rohkem. Praktilise inimesena armastan Väike-Karja tä­ nava Saarineni maja poolset kõnniteed. Käin seda mööda pidevalt ja tunnen iga kord rõõmu, et olen sellise lihtsa asja hästi läbi mõelnud ja projektee­ rinud. Lisaks on see esimene kõnnitee Tallinnas, mille majaomanik on linnale sisuliselt kinkinud ja kallist graniidist omal kulul valmis ehitanud, mui­ du oleksime võinud seal katkiste betoonplaatide otsa ukerdama jäädagi.

23


DISAIN

Mänguline kalasabamuster Mahedate värvidega kodusisustustoodete kevad­ kollektsioon. Kevad kui voolav aastaaeg inspireeris pleedidele ja patjatele kuduma kalasabamustreid, mida iseloomustab voolavus. Pleedid justkui valguksid kevadise kergusega kodusesse interjööri. Mänguline muster jätab eri nurkade alt vaadeldes mänguruumi ka värvitoonidele, mis on justkui konkreetsed, ent siiski teineteisega sulanduvad. Vaata lisaks: www.woolish.ee

Disaininopped kevadisse magamistuppa

Tammepuiduselt soe

Rõhu all JA kuumuses sündinud Rippvalgusti Coal on valgusti eksklusiivsest väikeseeriast. Tume ja visuaalselt orgaanilise vormiga kuppel justkui jätkuvalt kiirgab interjööri karastusahjust saadud soojust. Tegu on seni keerulisima projektiga, mille Mari Lights on ette võtnud. Coali sündimiseks pidi kohtuma kaks ideed: puhta ja ajatu vormi ideoloogia ning kuumus kui viimistlusvahend. Sealt edasi kujunes mõte Coalist karastusahju kuumuses ja rõhus viimistletud perfektse vormiga valgustiks. Pärast pikka ja rasket tootmist on tulemuseks orgaanilise pinnaga terasest rippvalgusti. Eemalt vaadates on see ühtlaselt tume, joonistudes selge vormina interjööri osaks. Vahetus läheduses kõnetab valgusti pind oma detailsuse ja läigetega, mis eri valguses isesuguseid visuaale tekitavad. Coal on justkui moodsa avatud ruumi eraldaja, luues suure pildi, kuid ühtlasi täiustades väiksemat ala detailidega. Hind alates 470 eurost. Vaata lisaks: www.mari-lights.com

24

COW mööblisarja on lisandunud uus lemmik – öökapp. Tammepuiduselt soe ja põhjamaiselt stiilne öökapp on hea sõber magamistoas. Sarjas on kolm erinevat, samas üksteisega sobituvat öökappi, mille seast saab just endale sobiva valida iga pereliige. Eelistad asjad silme alt ära panna? Soovitame kinniste tammepuidust kastide­ ga öökappi. Armastad prillid, veeklaasi jms käepärast hoida? Vali avatuma riiuliga öökapp. Kui tekib soov oma öökapp ümber kujunda­ da, piisab vaid ülemise kasti asendamisest mõne teise COW kastiga ning tulemus on värske ja uus. See­juures leiab majapidamises kindlasti kasutust ka öökapist üle jääv tammepuidust kast. COW mööblit saab näha ja katsuda Tallinnas Tali disainipoes (Kotzebue 33) ja Eesti Disaini Majas (Kalasadama 8). Arvuti tagant lahkumata on võimalik sooritada ost e-poest furgner.com. Hind 695 eurot. Vaata lisaks: www.CultOfWood.eu


Moodne Kodu

REKLAAMTEKST

ACO on juhtiv drenaaži­ lahenduste tootja maailmas ning oma ala tunnustatud ekspert. Saksa pereettevõte on kasvanud viimastel aasta­ kümnetel 705 miljoni eurose aastakäibega kontserniks, millel on tootmis­ ja arendus­ üksusi pea kõikidel konti­ nentidel. Meie eesmärk on tegeleda kompleksselt olme­ ja sademevee käitlemisega ökoloogilisel ja ökonoomsel viisil.

tavuse, toodete toimivuse, lekkekindluse ja vastupidavuse koha pealt. ACO jaoks on oluline ka tootekujundus, sest vannituba pole juba ammu üksnes pesemise koht: mõiste „koduspaa” on üha enam käibel, kui räägitakse vannitubade ehitusest. Äravoolud olid siiski viimase ajani vannitoas vältimatu ja tagasihoidlik osa, kus ootused disainile ei olnud traditsiooniliselt kõrged. Nüüdseks on see muutunud. Duširenn ja trapikaas peab olema kogu ruumikujundusega harmoonias – tähtis on nii materjal, viimistlus kui ka võimalus toodet esile tuua või diskreetselt varju jätta.

eri pikkuse ja disainiga tooteid. Sealjuures on mõeldud sellele, et toote paigaldamine oleks võimalik ka võrdlemisi õhukesse põrandakonstruktsiooni. Valiku poolest rikkalikum ja suure hulga disainivõimalustega tootesari ACO Sowerdrain E on arhitektide ja sisekujundajate lemmik, nagu ka minimalistlikku disainijoont esindav Showerdrain S. Uut kataloogi tutvustasime aprillikuisel ehitusmessil ning saime väga positiivset tagasisidet projekteerijatelt ja arhitektidelt. Tähelepanu pälvisid nii ACO lahenduste funktsionaalsus ja kvaliteet kui ka uued disainiauhindadega pärjatud tooted.

Väga praktiline ja stiilne lahendus on vannitoapõrandale viimast lihvi andvad dušiseina

Siseoludes kasutatavad äravoolud põhinevad roostevabal tehnoloogial

paigaldusliistud Shower Step. Meeleolu

ACO on tootevaliku kujundamisel lähtunud sellest, et rahuldatud saaksid ka kõige nõudlikuma kliendi soovid, arvestades samal ajal iga kliendi võimalustega. Mingil juhul ei tee ettevõte kompromisse normatiividele vas-

aitavad luua rennide ja trappide valgustuskomplektid ja valgusliist Lightline Pro, mida saab kasutada kui eraldiseisvat valgustit esinduslikus vannitoas.

Nägusa kujundusega, vastupidavast roostevabast terasest ACO Easyflow’ trappide paigaldamine on lihtne ja mugav.

Millest alustada?

Duširenni valikul tasub pöörduda asjatundja poole, kes aitab selgitada töö tehnilist külge ja toote ehituslikke detaile. Vannitoa kujundusvõimaluste kohta saab kõige kiiremini infot internetist või ACO edasimüüjate juurest. Tootekataloogist leiab sobiva vannitoalahenduse nii linna- kui ka maakoju. Soodsa hinna ja laitmatu tehnilise teostuse esindaja on Eesti enim müüdud duširenn ACO Showerdrain C, mille valikus on Tutvu meie toodetega: www.aco.ee Teie kõnedele ja päringutele vastavad meie klienditeeninduse spetsialistid.

Eriti nõutud on plaaditava ülaosa ja integreeritud hüdroäärikuga trapikõrgendused.

Materjalide kasutus ehituses on üha enam tulevikku vaatav, sama teeb ka ACO – stiilne

dušialus Walk In on disainitud puitkomposiitmaterjalist.

Lisainfo ja nõustamine: Akadeemia tee 39, Tallinn telefon 688 9439 e-post info@aco.ee 25


DISAIN

KAISSU? Jah, võta KAISSU! See armsalt kutsuva nimega Eesti kaubamärk on nii uus, et ajakirja Moodne Kodu lugejad on päris esi­ mesed, kes selle olemasolust teada saavad! Siin ta on – Kaissu, värske Eesti disain sinu magamistuppa! Eestimaa looduse värvidest, valgusest ja ürgsu­ sest inspireeritud Kaissu tootevalikus on eksklu­ siivselt käsitööna ja väikepartiidena valmiv mööbel, aksessuaarid ja tekstiilid põhjamaise stiili armastajale. Kaubamärgi esiktoode, voodi Tuul, on põnevalt omanäoline ja pakub magamistoa sisustajale paraja annuse mängulusti. Naturaalsest kasevineerist lihtsa joonega voodi saab paari liigutusega muuta pehme tekstiilkattega magamisasemeks. Puhta puitmööbli austaja võib endale sobivas toonis õlivahaga viimistletud voodi soetada tekstiilist lisadeta. Pehme tekstiilmööbli sõber saab valida omale meelpärase katte. Vastupidavast linasest kan­ gast, vateeritud, mugavalt peale libistatavad katted on pehmed ja dekoratiivsete tepingutega. Valikus on mitu värvitooni ja mudelit. See praktiline lahendus teeb lihtsaks tekstiilist katte puhastamise, jättes selleks ajaks magamistuppa endiselt esteetiliselt nauditava vaate katteta voodi kujul. Vaata lisaks: facebook.com/kaissufurniture

26


DISAIN

Minimalistlik lauake öökapi asemel Laua-ideed aja jooksul tasapisi täiustati. Kindel plaan oli säilitada ümarat vormi nii nagu juba olemas­ olevate riiulite puhul. Kuigi algne mõte oli panna kasevineer kokku teiste materjalidega, otsustati lõpuks siiski ainult vineeri kasuks. Väiksema mõõduga lauda saab suurepäraselt kasutada öökapi asemel, sest see ei võta palju ruumi. Elutuppa on tore sobitada ka suurem või väiksem laud koos. Tootele nime leidmisega läks lihtsalt: kui esime­ ne väiksem laud valmis sai, arvas selle looja noorem laps, et laud on ju nii tilluke! Sündiski nimi Tiny (ingl), mis sobib suurepäraselt. Eks need ideed ja nimed tulevadki koostöös suurte ja väikestega. Vaata lisaks: talkendesign.eu

MIS TOIMUB:

SISU

Sisearhitektuuri sümpoosion

sisu.esl.ee

Interior Architecture Symposium III sisearhitektuuri sümpoosion SISU „Welcome Stranger!” võtab vaatluse alla rände mõju ruumile 1.–3. juunil toimub Tallinnas III rahvus­ vaheline sisearhitektuuri sümpoosion SISU „Welcome Stranger!”, mis võtab vaatluse alla tänapäeva aktuaalseima teema – rände ja sellest tulenevad ootused ruumile. Liikuv elulaad on nüüdisajal tava­ 1.– 3.06.2016 line nähtus, kuid inimesed muudavad Tallinnas, Hobuveskis, Lai 47 elukohta riigist riiki või linnast maale väga isesugustel põhjustel, olgu selleks Tere tulemast! majanduskriis, õpiränne, sõjast ja Neile küsimustele pakuvad SISU sümpoosionil looduskatastroofist tõukuv pagulus, mitmekultuuriliste näidetega vastuseid tunnustatud seiklushimu või silmaringi avardamine. Kõik nimetatu teoreetikud ja praktikud Hollandist, Belgiast, Prantsus­ seab sisearhitektidele ja keskkonna loojatele ruumide maalt, Türgist, Austraaliast, Soomest ja Eestist. kavandamisel uued nõuded. 2016. aasta SISU korraldab sisearhitektide liit SISU kuraatori, EKA doktorandi ja sisearhitekti koostöös kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakon­ Tüüne-Kristin Vaikla sõnul on „ruumiline intelli­ naga. SISU-le on oodatud loomingulised inimesed: gentsus” tabamatu, kuid täpne mõiste, mis tähistab teoreetikud, praktikud ja üliõpilased ning teised vald­ arhitektuuri ja koha omavahelist suhestumist. See on konnaga seotud spetsialistid. Sümpoosioni kava pakub oskus pakkuda lahendusi ning luua uut teises kohas põnevust ja elamust ka laiemale publikule, kes huvitub ja kultuuris, olles mõjutatud nii maastikust, urbanist­ (sise)arhitektuurist ja elukeskkonnast ning neid ku­ likust keskkonnast kui ka ümbritsevatest inimestest. jundavatest sotsiaalsetest muutustest. Osalemine on Missugust ruumi vajab moodne nomaad? Mis on tasuta, kuid vajalik on registreerumine. Tere tulemast! tema eluolu ootused ja vajadused? Kuidas töötab Welcome Stranger! arhitekt ja disainer eri kultuurikontekstis ning mil SISU programm ja reg: sisu.esl.ee moel muutub seeläbi ruum?

Welcome Stranger!

27


28


Fotod: Maris Tomba

PUITMAJA

Timbeco Woodhouse OÜ eramu Eestis

FOOKUSES:

Aasta tehasemaja 2016 Avaloos tegime juttu Eesti Puitmajaliidu korraldatud võistluse „Aasta tehasemaja 2016” lugejate lemmikuga, kuid palusime kogemu­ si jagada ka järgmisel viiel lugejate jagatud häälte poolest parimal. Luubi all on eramud Eestis ja Norras ning Norrasse ehitatud maailma kõrgeim puidust korter­elamu, mis oli ka võistluse üldvõitja.

Uuenduslike ehitusvõtetega loodud eramu Eestis Timbeco Woodhouse OÜ esindaja Madis Lobjakas:

Klient valis kataloogist projekti, mille kohendasi­ me tema vajaduste järgi. Arhitekt Mihkel Urmet aitas vormida üsna tagasihoidliku maja moodsa­ maks ja kliendi vajadustele kohaseks. Läbi kahe korruse kõrguv aatrium oli algselt plaanitud nähtavate kandekonstruktsioonideta, kuid seda ei olnud võimalik mõistlike lahendus­ tega teostada, sest katusefermid jäid nähtavaks. Kava varajases staadiumis, kui polnud veel tea­ da, millised lahendused täpselt jäävad, oli nähta­ vate kandekonstruktsioonide lubamine kindlasti kliendi jaoks kompromiss. Hiljem kujunes sellest kandvaim sisekujunduselement. Kliendil oli kindel soov kasutada maja ehi­ tamisel uuenduslikke võtteid, mis mõne aja pä­

rast on ilmselt standardiks. Näiteks saab koguda vihmavett, energiakasutust optimeerisime targa kodu lahendusega, teisele korrusele paigutasime väga kompaktsed tehnilised seadmed ferme jäi­ gastavate talade vahele – ruumi, mis tavaolukor­ ras oleks jäänud tühjaks. Tähtis on veel energiatõhusus. Esimeste talve­kuude näitajad on paljulubavad: hinnangu­ liselt peaks aasta keskmine küttekulu jääma 30– 40 euro vahele kuus, hinna sees on küte ja soe tarbevesi. Tehasemaja puhul on oluline põhjalik planee­ rimine. Kuna kõik lahendused ehitatakse valmis tehases, tähendavad hilisemad muudatused üm­ bertegemist, mis on aga kallis ja ajamahukas. Puitmaja nagu iga teinegi maja vajab hea­ peremehelikku hoolt ega tohiks nõuda eri meet­ meid. Kõik majad projekteeritakse kestma 50 aastat, kuid hästi hoitud maja jääb oma pla­

neeringute ja tehniliste näitajatega ajale enne jal­ gu, kui vananeb konstruktiivselt.

Mäenõlvale ehitatud eramu Norras EstNor OÜ tegevjuht Renee Mikomägi:

Maja idee sündis kliendi ja arhitekt Mats Põllu­ maa (arhitektibüroo Kawand OÜ) koostöös. Kuna krunt asub mäenõlval, tekkis vajadus eri tasapindade järele. Majas on hästi ühendatud energia­säästlikkus, ruumikus ja praktilisus. Tellija on Norras tuntud naislaulja, elukut­ selt muusik on ka tema abikaasa, mistõttu sai majja ehitatud helikindel stuudio. See oli klien­ di jaoks väga tähtis ja selle ruumi kohta olid tal oma kindlad nõuded. Ehitamise muutis keeruliseks asjaolu, et majal on kolm tasapinda, mis kõik on kokkupuutes maa­ ga ehk hoone tuli ehitada treppis mäenõlvale. See

29


PUITMAJA EstNor OÜ eramu Norras.

seadis teatud riskid – kas maja ja vundament oma­ vahel ka kokku sobivad? Õnneks läks kõik hästi. Tehasemaja ehitamise puhul on kõige täht­ sam põhjalik projekteerimistöö – ilma ehitusin­ senerita head asja ei saa. Puitkarkassil element­ maja puhul on aga kõige tähtsam see, et ehitatud oleks tihedalt. Sees peab olema korrektselt pai­ galdatud aurutõke, väljas vee- ja tuuletõke. Kui kasutada õigeid lahendusi ja materjale, teenib üks puitmaja mitme põlvkonna elanikud ilusasti ära.

2 x Kodumaja ASi korterlamu Norras.

Maailma kõrgeim puitmaja Kodumaja ASi turundus- ja müügidirektor Andrus Leppik:

Objekt jõudis meieni tänu Bergeni kinnisvaraaren­ dajale BOB Eiendomsutvikling AS, kes kandis en­ das aastaid soovi ehitada Bergenisse kui traditsioo­ nilisse puitmajade linna üks erakordne puitelamu. Koos mõtet soosiva linnavalitsuse ning kohaliku arhitektuuri- ja inseneribürooga töötati välja idee ja lahendus, mida tutvustati Euroopa puit­majade ehi­ tajatele. Kodumajale pakuti novembris 2011 või­ malust konkureerida. 2012. aasta mais kinnitati, et Kodu­maja on 62 korteri ehitamiseks välja valitud. Algas põhjalik eeltöö, tehti hulgaliselt teste, jooniseid, arvutusi ja ajaplaane, mis kõik viis välja praeguse, maailma kõrgeima puithoone lahendu­ seni. Ehitasime 2014. aasta aprillist 2015. aasta no­ vembrini. Sellise hoone ehitamine tähendab üksjagu õppimist ja ajuragistamist ning väga tihedat ja professionaalset koostööd, sest tegu on ju maa­ ilmas unikaalse ehitisega. Peamised väljakutsed: töö uutes kõrgustes (olime ju selleks ajaks ehi­ tanud kõige rohkem kuus korrust); väga täpne koostöö Euroopa riikide tehastega, kus valmisid elemendid kokku monteerimiseks; Bergeni era­ kordselt ebamugavad ilmaolud (tugevad tuuled ja üle 3 m sademeid aastas). Meetmeid puitmaja kestmiseks on palju, aga nagu iga teisegi ehitise puhul peab esiteks oska­ ma korrektselt ehitada ja teiseks seda ehitist hil­ jem asjatundlikult hooldada. Võib öelda, et kehti­ vate seadustega nõutav elamute arvestuslik eluiga

30

vähemalt 50 aastat ei ole Kodumaja elamute pu­ hul mingiks piiriks. Nõuetekohase hoolduse kor­ ral kestavad meie elamute konstruktsioonid tun­ duvalt kauem. Väga tähtis nüanss puitmaja puhul on veel see, et järele jääb palju väiksem ökoloogi­ line jalajälg kui betoon- ja terasmaja puhul.

Eriprojekti järgi ehitatud Finnlog OÜ eramu Harkus, majaomanik Heleri Selle väikese kodu omanikul ei olnud tegelikult majaehitus üldse plaanis. Müügis olevad majad olid kas liiga suured, nelja magamistoaga hiig­ lased, või buumiaja karkass-kipsehitised. Mi­ dagi vana ei soovinud klient samuti. Nii alusta­

ti krundi otsinguga, millel taheti näha funkmaja. Kui õige krunt leitud, kujunes teadmine, et sinna sobib teistsugune kodu. Heleri ise oli nii projekti eestvedaja kui ka jä­ relevalvaja. Eriprojektiga palkmaja valiti just see­ tõttu, et selle siseviimistlustöö tundus lihtsam. Tegu on eriprojektiga ja kuna krunt on päris suur, sai otsustatud ühekorruselise maja kasuks. Magamistoad pidid soovi kohaselt jääma jahedas­ se põhja-ida suunda ning saunaosa koos talveaia ja terrassiga õhtupäikese poole. Katuslaega ava­ tud elutuba-­köök planeeriti kahe tsooni keske­ le risti läbi maja. Finnlogi projekteerija joonistas mõtted paberile ja nüüdseks, kui majas on ela­


Moodne Kodu

M Maastikulahendused

Uued kodumaised tumehallid Penter sillutuskivid püüavad pilku nii aias kui ka terrassil!

Penter klinkersillutuskivide eelised: • • • • • • • • • •

lihtne paigaldada mitmekülgsed kujundamisvõimalused looduslikud värvid absoluutne värvi- ja külmakindlus kulumis- ja UV-kindlus libisemiskindlus ja turvalisus pikk kasutusiga ja aegumatus erakordne vastupidavus tagab vihmavee imbumise pinnasesse loodussõbralikkus

STT Grafiit Kare ( 200x100x45 mm, 200x100x52 mm )

Parima ülevaate Penter klinkersillutuskivide tootevalikust saate külastades meie Tallinna näidistesaali, aadressil Peterburi tee 46. www.wienerberger.ee 31


PUITMAJA

Finnlog OÜ eramu Harkus.

tud kaks ja pool aastat, ei ole olnud ühtegi põh­ just selles midagi muuta. Maja püstitati nelja kuuga. Pikale veninud ke­ vade tõttu sai vundamenditöödega alustada ap­ rilli viimastel päevadel, maikuu kulus pika trassi ja vundamendi rajamisele. Edasi läks väga kiires­ ti. Jaanipäevaks olid sarikad püsti, augusti lõpuks majakarp kinni. Septembris laoti Fibost siseseinu ning oktoobris sai sisse kolida.

Kuue kuuga valminud eramu Eestis Ritsu ASi tegevjuht Elari Kivisoo:

Konkreetse maja puhul oli klient meiega juba va­ rem koostööd teinud ning tundis meie toodet, tehnoloogiat ja eeliseid. Maja sündis kliendi ja meie arhitekti tihedas koostöös.

Irmeli Karja

2 x Ritsu ASi eramu Eestis.

Eesti Puitmajaliidu juht Lauri Kivil, kuidas läheb kodumaisel puitmajal meil ja mujal? Puitmajasektor on stabiilselt kasvanud aastast 2009. Ka 2015. aastal oli tõus märkimisväärne, kusjuures Eesti Puitmajaliidu puitmajatootjate kogukäive kasvas 31,7 protsenti ehk 145 miljonilt eurolt 191 miljonile eurole aastas. See on kindlasti sektori keskmisest kasvust tunduvalt suurem ning tingitud asjaolust, et liitu kuuluvad Eesti suuremad ja edukamad puitmajatootjad. Suurima kasvu sihtturuna on teinud Rootsi, ülejäänud ekspordiriikide areng on olnud tagasihoid­ likum ja stabiilsem. Koduturul on puitmaja leidnud

32

Klient oli asjatundlik ja rääkis projekti teos­ tamisel aktiivselt kaasa – tulemuseks just telli­ jale sobiv parim võimalik lahendus, võtmesõna­ deks „funktsionaalsus” ja „looduslikud materja­ lid kombineeritud energiasäästuga”. Ehitamisel on kasutatud vaid looduslikke materjale ja säi­ linud on palkmajale iseloomulikud omadused. Kogu protsess planeerimisest ehituseni kes­ tis ligi kuus kuud, mis on tehasemaja puhul op­ timaalne aeg. Seda on võimalik viia ka 2,5–3 kuu peale, kuid see eeldab kõigis etappides maksi­ maalset tempot. Tähtis on valida professionaal­ ne ja suurte kogemustega partner, kes suudab pakkuda kvaliteetset tervikteenust ja on klien­ diga kogu protsessi vältel „kaasas”. Tehase­maja eelisteks tervikuna on väljakujunenud prakti­ kate ja range kvaliteedikontrolli alusel toimuv tootmine, mille aluseks on põhjalikud insener-­ tehnilised joonised ja minimaalne materjalide raiskamine. Puitmaja nagu iga teinegi maja vajab teata­ vat hooldust – et vihmaveerennid oleks puhas­ tatud, akende-uste tihendid puhtad ja regulaar­ selt määritud, aknad-uksed reguleeritud. Palk­ maja puhul on tarvis jälgida vajumisi ja regulee­ rida vajumisjalgu postide olemasolul kandvas konstruktsioonis. Puitlaudis vajab aeg-ajalt ka ülevärvimist ja puhastamist. Maju ehitatakse tavaliselt kestma (ka puit­ maju) minimaalselt 50 aastaks – tegelikkuses kes­ tab üks regulaarselt hooldatud puitmaja korda­ des kauem. Vanimad palkmajad on säilinud um­ bes 700 aastat.

kindla koha, eramuehituses püsib puidu osakaal kand­ va konstruktsioonina 50 protsendi juures. Vähehaaval on kasvamas ka korterelamute ehitusmahud. Kui teadlikult ostetakse just puitmaja? Puitmaja ostja profiili võib laias skaalas jagada kaheks. Klient, kes soovib väga otseselt näha ja tunnetada puitu hoone igas konstruktsioonis ja detailis, valib koduks puhta käsitööna valminud või masin­toodetud palkmaja, kus on visuaalselt kaunid puitlahendused nii väli- kui ka siselahendustes. Ta eelistab teadlikult suures mahus puidu­kasutust. See on tingitud ühe konkreetse materjali eelis­

tusest ja soovist luua perele võimalikult tervislik elukeskkond. Puitmaja omanikke iseloomustab keskkonna­ säästlik mõtteviis ja mõistmine, et kui kivi- või metall­konstruktsiooni valmistamine emiteerib CO2, siis puit hoopis seob seda keskkonnast. Kandekonstruktsioonis väiksema puidu osakaa­ luga element- ja moodulmajade tellija soovib eelkõige kodu võimalikult kiiresti valmis saada ning kõrged energiatõhususe näitajad saavutada. Sellist tüüpi hoone tellija mõistab, et mida suuremad on ootused energiatõhususele, seda mõistlikum ja soodsam on ehitada maja puitkonstruktsioonil.


Moodne Kodu

www.practica.ee

Alati parim kvaliteet! Meie kaasaegse disainiga mööbel on toodetud parimate meistrite poolt kvaliteetmaterjalidest ja töökindlatest furnituuridest.

33


PROMO

Paigalda katusekivid ise Katuse paigaldamine ei olegi nii keeruline, kui arvata võiks. Sellegipoolest nõuab see täpset planeerimist. Katusekivide paigaldamisega saab hakkama, kui järgida tootja paigaldusjuhendit ja küsida nõu tehniliselt toelt.

Etappidest lühidalt • Esmalt eemalda vana katusematerjal, seejärel kontrolli aluskonstruktsiooni, aluskatet, sarikat, tuulutusliiste, roovitust ja laudist. Kui need on kahjustada saanud või vanad, tuleks need välja vahetada või proteesida. • Aluskatus ja aluskatted peavad olema piisavalt tugevad, et tagada paigaldaja turvalisus. Libise­ des peatab aluskate katusel olijat kukkumast. • Roovitus on horisontaalne puidust (soovita­ tavalt 50 x 50) konstruktsioon, mis kinnitatakse aluskatte peale ja millele omakorda kinnitatakse katusekivid. • Katusekivide paigaldamist alustatakse alt­ poolt, liikudes järjest ülespoole. Omavahel haa­ kuvaid, interlocking-kive on hõlpsam paigalda­ da kui traditsioonilisi. Kivid kinnitatakse roovi­ tusele spetsiaalsete kinnitusklambritega. Katuse eluea pikendamiseks kinnitatakse katuseräästa külge ka kõrgendusliist või linnutõke, mis takis­ tab lindudel ja teistel väikeloomadel pääsu kivi­ de alla aluskatet lõhkuma.

34

• Korralikul katusel peab olema tagatud nõuete­ kohane turvalisus. Lumetõke, katuseastmed, käigu­sillad ja turvakonks on soovitatav paigalda­ da iga maja katusele teie enese turvalisuse hu­ vides. Korstnapühkija võib samuti keelduda teie korstent puhastamast, kui katusel puudub korra­ lik turvavarustus. Kui tellite Monierist tervikliku katusepaketi, arvutab (ja soovitab) Monier katu­ sele ka vajaliku turvavarustuse koguse. • Katuseharjal saavad kokku vähemalt kaks ka­ tuse poolt. See on ühtlasi ilma silmas pidades ka­ tuse kõige haavatavam osa. Korralikult tihenda­ tud ja ehitatud katusehari peab takistama lume, vee, lehtede ja muu sodi sattumise katusekonst­ ruktsioonide vahele. Lisaks garanteerib õige la­ hendus hea tuulutuse katusekivide all, mistõttu roovitus ja aluskate „elavad” kauem. • Tihtipeale juhtub, et mõnele katusesõlmele (kaldharjadele ja neeludele) ning korstendele tuleb leida erilahendus. Kui katusel on neelud, läheb vaja neeluplekki ning katusekive peab lõikama diago­ naalselt. Siingi on tähtis kõik õigesti teha. Vihmal, lumel, okstel ja lehtedel on erakordne oskus leida vähimalgi võimalusel tee katusekivide alla.

Ahti Danil, tehniline konsultant


Moodne Kodu

35


Kuidas värskendada oma terrassi, rõdu või suveaeda? Mis oleks mõnusam kui terrassil päikese käes pehmes toolis end kerra tõmmata ja hommikukohvi nautida? Sama tähtsat rolli nagu taimed ja lilled mängivad rõdude ja terrasside dekoreerimisel ka tekstiilid. Maitsekalt kokku sobivad padjakatted, laudlinad ja linikud loovad mõnusa koosluse, mida saab nautida terve suve. Varahommikused ärkamised koos linnulauluga ja hilisõhtused õhtusöögid koos päikeseloojanguga on võimalikud ka meie põhjamaises kliimas. Kuidas värskendada oma suvemööblit? See on imelihtne: kena tekstiilist lina lauale, uued katted ja dekoratiivpadjad toolidele, soojad pleedid ja praktilised istumisalused jahedateks õhtusteks. Õuekangaste valikus on kaks peamist värvisuunda: kirkad ja mahedad. Mustrid ei erine tavalistest sisustuskangastest ja sõltuvad inimeste eelistusest – kellele triibud, kellele geomeetria, kellele lilled. Värvi- ja mustrikombinatsioonid on alati väga individuaalsed. Kindel valik on ühevärvilise ja mustrilise kanga kombinatsioon. Mere teema on samuti olnud klientide suur lemmik läbi aegade. Õuekangaste puhul peetakse tähtsaks tugevust ja vastupidavust päikesekiirgusele. Välisoludesse sobivad tekstiilid, mille värv säilib kaua ning mis ei ima niiskust, et vältida hallituse teket. Kangas ja Nööp kauplustes on väga lai valik dekoratiivkangaid ja õmblustarvikuid. Kui endal napib aega või oskusi, on nutikas tellida kohapealt ka õmblemine. Kardinakunstnikud oskavad soovitada toredaid lahendusi, mille peale ise ei pruugi alati tullagi.

Kevade moodi kardinamood Kui pärast pikka talve näeme esimesi päikesekiiri, teeb see meele rõõmsaks, ent kui see kevadine päike aknast sisse paistab ja varahommikul une silmist viib, on aeg mõelda pimeduskardinate peale. Praktilised ja populaarsust kogunud pimeduskardinad annavad privaatsuse ja vajadusel reguleerivad temperatuuri. Lisaks kvaliteetse uneaja tagamisele aitavad pimeduskardinad hoida tekstiile ja mööblit pleekimise eest. Kangas ja Nööp kaupluste pimeduskardinate valikust leiab endale lemmiku iga moegurmaan. Struktuursed ja mustrilised kangad ei jäta külmaks kedagi. Soovi korral saab ühevärvilist pimenduskangast kasutada voodrina. Tänavused trendid soosivad värvi- ja mustriüleminekuga kangaid. Esiplaanile on tõusnud taimeornament ja geomeetrilised mustrid. Ülisuured lillemustrid on asendumas väiksemate lilledega.

36

Meretemaatikast ja lindudest-liblikatest ei tüdine kodusisustajad veel niipea. Aegumatute gobeläänkangaste kõrval on juba mitmendat hooaega oma koha leidnud moodsad digitrükitehnikas kangad. Kena aktsendi saab luua diivanipatjadega, kombineerides ühevärvilisi toone mustritega.



PROMO

Mööbli ostmine on kolinud internetti

U

udne trend on pannud tootjad teistmoodi seisu. Internetti kolinud müük on loonud olukorra, kus ka tootjatel on tekkinud jär­ jest suurem huvi pakkuda veebis kvaliteet­ seid pilte ja uusi infotehnoloogilisi lahendusi. Kui veel mõni aasta tagasi tuli ost teha ainult piltide ja kirjelduste põhjal, siis nüüd on e-poes üleval mõõtkavad ja suurendusega kangavaliku vaatamist võimaldavad fotod. Täielikult kodumaisel kapitalil põhinev SMG Möbel OÜ tegeleb Saksa mööbli maale­ toomise ja edasimüügiga. Ettevõte on üks tähtsa­ maid Saksa mööbli importijaid Balti riikides. Aas­ tal 2011 avati Fino internetikaubamaja. Ettevõtte juhid märgivad, et veel viis aas­ tat tagasi oli väga raske saada Saksa tehastelt adekvaatseid tootefotosid, sest kvaliteetsete pil­ tide tegemist peeti ebaotstarbekaks, korralikud fotod tehti vaid reklaambrošüüride jaoks, kuid seegi ei hõlmanud tervet sortimenti. Lisaks ei soovitud investeerida infovahetusse. Nüüd on olukord täielikult muutunud ja internetikauba­ majad on müügikanal number üks.

Miks internetist mööblit ostetakse? Mitmed uuringud on välja selgitanud peamised põhjused, miks otsustatakse mööblit osta just e-poest: • mugavus – ei pea kodust lahkuma, • soodsam hind, • tihtilugu parem valik kui kauplustes, • transpordivõimalus. Paljud inimesed leiavad ka, et enamikul mööblikauplustel on kohapeal niikuinii ainult mõned näidised, ülejäänud osa sortimendist tu­ leb ikka kataloogist pildi järgi tellida. Seega kui toote juba pildi järgi tellima peab, siis miks üldse poodi kohale minna? Samad argumendid toob välja ka Fino mööbli­ kaubamaja, lisades, et internetimüüjatel on liht­

38

sam pakkuda suuremat valikut ja kaup on esitletud tavaliselt tunduvalt põhjalikumalt kui kataloogist lisa­müüki tegeval müüjal. Paljud veebipoed paku­ vad väga mõistliku hinna eest transporti, mida ta­ sub kindlasti kasutada, sest mööblivedu on keeru­ line ja nõuab ostjalt kaubiku või järelkäru omamist. Aina tähtsamaks on muutunud ka püsiklien­ di soodustused. Tavalistes mööblipoodides te­ hakse püsikliendile allahindlusi vähe, mis on ka arusaadav, sest üks inimene ostab mööblit harva ning püsikliendikaart ei ole nii kasulik kui mõnes toidu­poes. Fino.ee pakub püsikliendile 7 protsen­ ti allahindlust kõigilt ostudelt. E-poest saab kau­ pa soetada ka järelmaksuga.

Turvalisuse küsimus on lahenenud Internetist ostmise puhul on paljud skeptikud tõstatanud turvalisusega seotud küsimuse. Fino mööblikaubamaja kinnitab, et seadusloome liigub kiiresti areneva valdkonnaga kaasa ja veebiostle­ ja on praegu seadusega isegi paremini kaitstud kui tava­poodleja, eriti mis puudutab toote tagastamist. Kui ostetud kaup kliendile mingil põhjusel ei sobi, on võlaõigusseaduse järgi võimalik see 14 päeva jooksul pärast toote kättesaamist tagastada. Eestis tasub jälgida, kas veebimüüja on liitunud E-kauban­ duse Liiduga, mille turvalise ostukoha märgis an­ nab lisagarantii, et kaupleja järgib kõiki e-poodidele seatud reegleid ning on oma tegevuses jätkusuut­ lik. Selline garantii on fino.ee-l olemas. Mida teha siis, kui e-poes ringi vaadates te­ kib küsimusi? Tehke sama mis tavapoes – pöör­ duge müüja poole. Fino e-poes on võimalik oma küsimused esitada vestlusaknas, neile saab vas­ tuse ilmselt kiiremini kui juba harulduseks muu­ tuvas n-ö päris mööblipoes.

www.fino.ee info@fino.ee

www.fino.ee

Kes oleks veel 15 aastat tagasi arvanud, et oma köögi, magamistoa või isegi vannitoa saab ära sisustada vaid paari hiireklõpsuga. Nüüd ongi olukord selline, et mööbli müümise mahud internetis tõusevad.



TALLINN P채rnu mnt 10 +372 628 2211 | E-R 10-19.00 L 11-18.00 P 11-16.00 TARTU TASKU keskus +372 731 2103 | E-L 10-21.00 P 10-18.00


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.