Arhitektuuripreemiad 2022

Taas said auhinnatud meie parimad loomingulised arhitektuuris, sisearhitektuuris ja maastikuarhitektuuris. Jaanuari lõpus selgusid arhitektuuripreemiate laureaadid ja Moodsa Kodu portaalis valiti ka publiku lemmikud.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 16 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali

ARHITEKTUURI

SIHTKAPITALI PREEMIAD z Peapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus ehk linna põhikoolide uus tööõpetusmaja on suurepärane võimalus luua sobivad tingimused, et taas väärtustada ise oma käega päris asja tegemist. Keskuses saab teha puidu-, metalli- ja plastitööd, kasutada arvprogrammjuhtimisel (CNC) põhinevaid tööpinke, töötada looduslike materjalidega, nagu savi ja kivi, keevitada, sepistada ning teha naha- või õmblustööd.

Hoone keskossa on koondatud uue tööõpetusmaja toimimiseks vajalikud abiruumid ja fuajee. Tööõpetuse klassid asuvad kummalgi pool fuajeed. Puidu- ja metallitöö ruumid on paigutatud ridamisi kõrvuti hoone tagaküljele, võimaldades ruume paindlikult siirdeseinte abil teineteisega liita või üksteisest eraldada. Kodundusköök ja universaalne klassiruum jäävad hoovi poole ning avanevad hooneesisele vaba aja alale. z Tegevuspreemia pälvis Eik Hermann Filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja Eik Hermann pälvis preemia tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. z Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool

Sisearhitektuuris mängisid olulist rolli kaks aspekti. Esiteks on arhitekt laesakkide ja suurte aknapindadega andnud siseruumile juba väga tugeva iseloomu. Teiseks on hoone kõik konstruktsioonilised seinad tellija julgel ja kategoorilisel soovil ristkihtpuidust.

Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

MUBA hoonesse on koondatud kolm kooli: Tallinna Muusikakeskkool, Tallinna Balletikool ja Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool. Maja ühendab palju erineva funktsiooniga ruume alates saalidest ja klassiruumidest ning lõpetades õpilaskodu ja ujulaga. Hoone jaguneb tinglikult kaheks: avalikuks alaks ja koolimajaks. Kõige suurem omapära, mis eristab MUBAt teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad.

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, HannaLiisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna- z Näitusepreemia pälvis näitus „Klaasimeistrid“

Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).

Näitus annab ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest.

Sisearhitektuur Anne Määrmann, Kristi Prinzmann (Bob & Doko); kuraator Anne Ruussaar; graafiline disain Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio).

„Klaasimeistrid“

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD z Preemia VÄIKE pälvis lugemispaviljon „Valge leht“

„Valge leht“ on Tallinnas Kadriorus asuv väike avalik raamatukogu ehk lugemispaviljon, mille arhitektuur on inspireeritud kirjandusliku idee kujundist. Ideed on õhus ja nii hõljub ka paviljoni katus kerge paberilehena õhus, toetudes vaid klaasist riiulitele. Riiulid on täis raamatuid, millest moodustuv sein annab pavil- jonis viibijale teatava privaatsuse. Paviljoni põrandaks on lihtne puitterrass, mis koos klaasist seintega loob paviljonis kohaliku miljööga haakuva suvise ja verandaliku atmosfääri. Lugemispaviljon aktiveerib endise söötis linnaruumi, tuues sinna inimesi ja tegevusi. z Arhitekti aastapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). z Tudengipreemia pälvisid Merilin Kaup ja Eneli Kleemann Noored tegelevad väga oluliste küsimustega: mitmekesisuse, võrdsuse ja demokraatia praktiseerimine linnaruumis, igaühe õigus kodule ja eluruumile, linnaruumi segregeerumise seljatamise praktikad ning jätkusuutlik eluruumiloome.

Arhitektuur Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik.

EESTI SISEARHITEKTIDE

LIIDU PREEMIAD z MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool z Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). z Tabasalu põhikool ja spordihoone Tabasalu avaliku arhitektuurivõistluse tulemusel valminud hariduslinnak koosneb Tabasalu riigigümnaasiumist (punase puitfassaadiga), mis on projekteeritud 360 õpilasele, Tabasalu kooli algklasside majast (halli ja kollase fassaadiga), mis on 550 õpilasele, ning spordihoonest, mis oma suure saaliga on mõeldud teenindama kogu valda. Kompleksi kandvaks ideeks on sise- ja väliruumi maksimaalne integreeritus, mis loob hoone liigendatud mahtude vahele erineva iseloomu ning funktsiooniga alasid. Sisearhitektuur Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); projektimeeskond Birgit Palk, Anni Kotov. Arhitektuur Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid). Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd arhitektid). z Vello Asi nimelise tudengipreemia (liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Kätlin-Karin Lond.

Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid).

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD z Emajõe linnaujula Olemasolevat randa kasutati ka enne n-ö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks. Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ja mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda.

Maastikuarhitektuur Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid).

Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon z Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon z Tondiraba looduspark

Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi“ rajamise käigus 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi.

Autor Mark Grimitliht.

28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selg- roost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ning kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ning isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ja seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud.

Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

PUBLIKU LEMMIKUD z Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib Kuusalu keskkooli algklasside tiib on ühe suure kooli väike osa, mis toimib eraldiseisva tervikuna. Arhitektide ees oli väljakutse uuendada õppehoonet järk-järgult nii, et see oleks igal ajahetkel

Ka rahvas sai anda hääle portaalis Moodne Kodu ja publiku lemmikud selgusid kolmes kategoorias.

Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib kasutatav, sest ka ehituse ajal pidi kool kogu aeg töötama. Kooli ruumilahenduses on tugevalt arvestatud tänapäevaste õppemeetoditega, mis püüavad aktiveerida õpilaste vahelist suhtlust. Koolihoonet kasutatakse õhtusel ajal huvitegevuseks ja see lisab hoonele väärtuse kogukonna keskusena. Sisearhitektuur ja arhitektuur Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur); infograafika Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu). z Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja tunnelid Sindlinahk, ametliku nimega Vaksali sild Tartus, on kergliiklussõlm, mis koosneb jalakäijate ja jalgrattasillast ning kahest tunnelist. Sindlinahk on maastik-maamärk, mille läbivaks kandjaks on looklev nahk, mis loob liikumisteede sujuva jätkuvuse ja toob klinkertellisega liiklussõlme inimmõõtmelisust. Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu. z Maastikuarhitektuur: Tondiraba looduspark

Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART).

Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja tunnelid