Sinu ettevõtte tarkvara (november 2022)

Sinu ettevõtte TARKVARA

Infoturve muutub tihtipeale oluliseks alles siis, kui rünnak on juba aset leidnud.

Ole teistest targem ja taga oma äri jätkusuutlikkus.

KPMG pakub infoturbejuhti teenusena. Pädev infoturbejuht on Sinu äri julgeoleku ning jätkusuutlikkuse aluseks. küberkaitse.ee

Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Hoia ettevõtte tarkvaral silm peal

Väljaanne Sinu Ettevõtte Tarkvara pakub lugejatele olulist infot, mis firmajuhti mise igapäevatöös kasuks tuleb. Räägime nii ohutusest, raamatupidamisteenusest, küberprügist kui ka paljust muust.

Kuigi Eesti on digiriigi arendamise osas maailma tipus, on ka piisavalt arengu ruumi, märgib E-riigi Akadeemia kübertur valisuse valdkonna juht Merle Maigre. Eestit peetakse ka küberturvalisuse alal maailma tipuks. Kas see väide vastab tõele?

Kuidas klient peaks äritarkvarafirmat valima? „Tarkvara valik peab olema kaalut letud otsus, kus leitakse endale aastateks partner, kellega tehakse pidevat ja pikaaja list koostööd,“ arvab Directo OÜ tegevjuht Berit Veske. Lisaks annab 20-aastase koge musega audiitor-raamatupidaja Külliki Kirtsi nõu, kuidas valida oma ettevõttele sobivaim raamatupidamise tarkvara.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Aasta-aastalt meilipostkastidesse kuhjuvad kirjad ja pilvedesse laaditud fotod pole ühel hetkel enam väärtus, vaid on muutunud pigem prügiks. IT-konsul tant Peep Võrno märgib, et ettevõte saab kaitsta end võimalike mainet kahjustavate lekete eest, kui oma digitaalsed teed ja ruumid puhtana hoiab. Kuidas seda teha?

Uute töötajate sisseelamine ehk inglise keeles onboarding on muutumas aina oluli semaks. Seda mitmel põhjusel: tööturg muutub aina konkurentsitihedamaks, inimeste teadlikkus on kasvanud ja suure nenud on teadmiste hulk, mida üks töötaja oma töö tegemisel vajab.

Need ja mitmed teised põnevad teemad võetakse väljaandes vaatluse alla.

Head lugemist!

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee

Trükk: AS Printall

kus on vaja lahendada probleeme ja parandada efektiivsust!

Turvakontseptsioonid – tuleme Teie objektile kohale ja kaardistame detailselt kogu Teie objekti. Me ei vaata üle ainult, mis süsteemid on kasutusel, vaid ka kuidas on efektiivsem siduda erinevaid sektoreid. Lisaks efektiivsusele on olulisel kohal finantsiline osa ning siin anname samuti endast parima, et kulude kokkuhoid oleks reaalne.

Esindame Eestis erinevaid maailmas tuntud tootjaid, seega me ei mõtle väikselt, vaid ikka suurelt.

• ELEKTRIAUTODE LAADIMISJAAMAD – elektriautode ALL-IN-ONE-laadimisjaamad, mis sobivad igasse keskkonda. Lisaks jaamale on olemas vastav aplikatsioon tasumiseks.

• KAAMERATE LISAVALGUSTUSED – kuigi kaamerad on enamikus varustatud IR-valgustusega, siis see toode võimendab nähtavust märkimisväärselt.

• ANALÜÜTILINE PLATVORM – tarkvara külge saab ühendada erinevad videosüsteemid ning lõpmatu hulga kaameraid. Lisaks saab liidestada teisi turvasüsteeme.

• ÕEKUTSESÜSTEEM – palatisse paigaldatakse andur, mis monitoorib palatit ning kui toimub lubamatu tegevus, siis kuvatakse see õdede arvutis või telefonis. Ja palju muid huvitavaid lahendusi.

Meie

tugevused on:

✓ pikaaegne kogemus välisriikide maksuvaidlustes

✓ laialdane kogemuste pagas erinevatest majandussektoritest, mis võimaldab lahendada muresid, lähtudes erinevatest aspektidest ja toetudes eelnevale kogemusele ✓ individuaalne lähenemine klientidele – nii selguvad kõige paremini kliendi vajadused

EESTI SOOME NORRA ROOTSI

Asjatundja soovitab: kuidas valida firmale raamatupidamise tarkvara?

20-aastase kogemusega audiitor-raamatupidaja Külliki Kirtsi jagab mõne nõuande, kuidas valida oma ettevõttele sobivaim raamatupidamise tarkvara.

TEKST: YLLE TAMPERE

Külliki Kirtsi on audiitoriharidusega raamatupidaja, keda soovitavad nii mikro- kui ka suurettevõtjad. Tema loodud Career OÜ raamatupida misettevõtte kliendiks saamine on nagu lotovõit, edaspidi ei hiline ükski aruanne ega jää maksed õigel ajal tege mata. Mida soovitab kogenud raama tupidaja ettevõtjatele, kas on mõistlik

pusida ise mõne tarkva raga raamatupidamist teha või osta teenus sisse?

Millist tarkvara valida? „Üldjuhul väikesed ettevõtted ei taha lisakulutuste eest palju raha välja käia ja kahjuks loetakse selleks lisakulutu seks esmajärjekorras raamatupidamise

Foto:erakogu

tarkvara,“ tõdeb Külliki Kirtsi. „Ometi aitaks see säästa oluliselt aega ja kulusid optimeerida.“

Oletame, et ettevõtja on otsustanud tööva hendi osta. Milline oleks sobiv väike- ja keskmise ettevõtte vajadustele vastav tarkvara?

Üks enim kasutatud ja suhte liselt soodsalt kättesaadav programm on Merit Aktiva. Seda saavad kasutada ka keskmise suurusega ettevõtted, aga neile, kes on valmis rohkem panus

tama, soovitaksin Directot, see on väga hea programm. Samas on Directo natukene raskem ja vajab head seadis tust, kõik ei pruugi sellega hakkama saada.

Merit Aktivas on enamik asju juba seadistatud ja töö algus selle võrra lihtsam. Hinna poolest on kindlasti Merit Aktiva parem valik.

Mis puudutab raamatupidamises töötasu arvestamise programme, siis siin on vaieldamatult parim Merit Palk, nii hinna kui ka kõige muu poolest. Kokkupuude on mul veel päris mitme programmiga: Eeva (Eetasoft), Hansa Raama, SAF, Microsoft Dynamics 365

Külliki Kirtsi

Foto: Shutterstock

ja veel mõni. Kasutuskogemuse osas on Merit Palk kõige käepärasem.

Mis iseloomustab head raamatupida mise tarkvara? Millele peaks tähele panu pöörama?

Hea raamatupidamistarkvara on lihtne ja kergesti seadistatav (ikka vastavalt ettevõtte iseloomule, omanike soovidele jne). Enamik prog

ramme lihtsustavad raamatupidajate tööd, aga suur osa vajalikest lisadest on tasulised ja see on tihti paljudele mõtlemise koht.

Automatiseerimine vähendab käsitsi tööd, kuigi alati ei saa ka masinat usaldada, ka tarka masinat tuleb kontrollida. Kõige lihtsamad tegevused on näiteks panga import programmi, mida vanasti pidi raama

tupidaja rida-realt käsitsi sisestama, või siis deklaratsioonide esitamine Maksu- ja Tolliametis.

Automatiseerimine säästab aega, see on ju arusaadav, selle võrra on rohkem aega suhelda klientidega ja tegeleda muude probleemide ja küsi mustega, sest tänapäeva raamatupi daja ei ole ju ainult andmete sises taja.

Programmide uuendus käib auto maatselt, sest valdavalt on need prog rammid nn pilveteenused. Seega ei pea ka muretsema, kas viimased seaduseuuendused on sisse viidud.

Mõistlik on osta teenus sisse? Alati on mõistlikum jätta raamatupi damine ikka seda õppinud inimestele (ja mitte lihtsalt kerged paarikuised kursused läbi teinutele). Selle asemel, et tegeleda selliste asjadega, mis ei ole sinu töö ja on sinule võõrad, on ju parem teenida tulu ja tegeleda oma valdkonna asjadega ja lasta raamatu pidamisega tegeleda raamatupidajatel.

Teenust saab sisse osta ju erineva intervalliga: igakuine kontroll, kvar taalne, aastas korra jne. Asi, mida soovitan: enne kui alustad ettevõtlu sega, leia omale raamatupidaja, maksa konsultatsiooni eest ja tee omale lihtsad põhitõed selgeks.

Lepi kokku, et saad alati oma küsi mustega oma raamatupidaja poole pöörduda, olenemata sellest, kas ta pakub sinu ettevõttele teenust harvem kui kord kuus või igapäevaselt.

Parem on enne konsulteerida, kui pärast seda jama parandada, eriti kui raamatupidaja saab ettevõttest ülevaate kord aastas.

Foto: Shutterstock

Merle Maigre: meil on endiselt eelis, et oleme oma digiriiki teinud juba kauem kui ühe põlvkonna

mitmele turvafaktorile korraga. Ja kind lasti ei tohi rünnaku ohvrit süüdistada, häbistada või halvustada.

Mis on praegu küberturvalisuse põ hiprobleem?

TEKST: PAAVO KANGUR

On tavatõde, et Eesti on number üks maailmas küberturvalisuse alal. Kas see väide vastab tõele? Rahvusvahelistes indeksites on Eesti tõepoolest kõrgel kohal. Üleilmses küberjulgeoleku indeksis ( global cybersecurity index – GCI ), mida haldab Rahvusvaheline Telekommu nikatsiooni Liit, oli Eesti 2021. aastal maailmas kolmas ja Euroopa Liidus esimene. E-riigi Akadeemia küber turvalisuse indeksis ( national cyber security index – NCSI) on Eesti neljas. Need mõlemad jälgivad riigi küber turvalisuse aluseid – vajalikud orga nisatsioonid, õigusruum, osalemine rahvusvahelises koostöös.

Mida teha inimliku lollusega? Paljud inimesed saavad lihtsalt petta, usal dades oma arvuti juhtimise võõras te kätte.

Internetti postitatud foto järgi saadi aru, et 2021. aasta jaanuaris lahkusid Trumpi-meelsete mässu eest põge nenud USA kongressi liikmed oma kontoritest nii kiiresti, et vähemalt üks esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi kantselei töötaja jättis oma arvuti sisse, olles samal ajal kongressi amet likule meilikontole sisse logitud.

Siit moraal – ärge kunagi jätke oma sülearvutit laua tagant lahkudes lahti. Üldine reegel on see, et sülearvuti juurest lahkudes peaks kasutaja arvuti alati lukustama. Kui teil on kombeks arvuti lukustamata jätta, võib seda kogemata ette tulla ka keskkonnas, kus pahatahtlik võõras võib arvutile ligi pääseda.

Lisaks sellele on teisi küberturvali suse üldisi hügieeninõudeid:

 kasuta eri keskkondades erinevaid tugevaid paroole. Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega;

 ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid;

 proovi vältida ühiskasutatavate ja avalike seadmete kasutamist;

 hoia arvuti ja nutiseadmete tark vara uuendatuna;

 paigalda arvutisse ja nutitelefoni viirusetõrje;

 tee oma failidest nii arvutis kui ka telefonis regulaarselt tagavarakoo piaid.

Inimese käitumist mõjutavad paljud tegurid – hea teadmiste tase üksi ei aita, kui inimene ei suuda olukorda õigesti hinnata või ei ole tal praktilist kindlust oma oskusi rakendada. Ei tasu ka unus tada, et vastas on enamasti hea „profes sionaalse“ ettevalmistusega kurjate gija, kellel on olnud aega oma rünnakut planeerida. Seega tasub panustada

E-riigi Akadeemia (eGA) on kasumit mitte teeniv sõltumatu sihtasutus. Tegutsetakse rahvus vahelise arengukoostöö elluvii jana ja aidatakse arenevate riikide avaliku sektori organisatsioonidel ja vabaühendustel luua ja aren dada e-riiki ning demokraatlikke protsesse. eGA projekte finant seerivad mitmesugused rahvus vahelised rahastajad. Läbitud on ka Euroopa Komisjoni hindamine ja eGAt usaldatakse ELi rahastuse rakendamisel.

Merle Maigre küberturvalisuse valdkonna juht, E-riigi Akadeemia

Meil on aina enam andmeid ja teenu seid, mida kaitsta. Eesti tänased välja kutsed on julgeolekualased. Euroopas on sõda ja me oleme sellest otse selt puudutatud. Alates märtsist 2022 on meie Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) kõrgendatud valmisolekus, sest oleme riiklikult toetatud kuritege vuse rünnakute sihi all. Sel aastal on olnud palju keerulisi hetki. Aprillis oli oht, et mobiil-ID ja ID-kaardi teenused katkevad. Viimase kuue kuu jooksul on märkimisväärselt suurenenud Eesti ettevõtete ja asutuste vastu suunatud teenusetõkestusrünnakud: kui tava pärane tase on kümmekond tõsisemat ummistusrünnet kuus, siis augustis registreeris RIA neid 65 ja septembris 31. Lisaks on sel aastal RIA registreerinud kokku 17 lunavararünnet, mis tähendab, et keskmiselt kaks korda kuus saab mõni asutus või ettevõte lunavaraga pihta. Pole põhjust arvata, et olukord Eesti küberruumis lähikuudel rahuneb või et rünnete hulk oluliselt väheneb.

Kõik kiidavad Eesti e-lahendusi. Kas aeg-ajalt on kuulda ka kitsaskohtadest? Valdkonna rahastus ja personalipo liitika ei lähe kokku loodetud ideaa liga. Eesti on usutav neis asjus, kus kodutöö on korralikult ära tehtud. Loosungitega kaugele ei purjeta, sest kompetentne partner tunneb selle ära ja kaotab usalduse. Sisuline lähene mine küberkaitsele on siiani andnud Eesti häälele suure kaalu. Aga selle jätkumine ei toimu inertsist, ilma pideva pingutuse ja ressurssideta. Pole saladus seegi, et õhuke riik ei suuda korraga hoida püsti olemasolevat ja samal ajal arendada uut kvaliteeti.

Ei saa väita, et Eestis on kõik ja alati sujuvalt läinud, aga me õpime oma vigadest. Meie vigadest kui kooli õpikunäidetest on ka teistel kasulik õppida. Meil on endiselt eelis, et oleme oma digiriiki teinud juba kauem kui ühe põlvkonna ja teame, kuidas nii tehnoloogia võimaluste kui ka riskidega hakkama saada. See annab usutavuse, mida paljudel pole.

Kuigi Eesti on digiriigi arendamises maailma tipus, on ka piisavalt arenguruumi, märgib E-riigi Akadeemia küberturvalisuse valdkonna juht Merle Maigre.

Merle Maigre

Foto: Ilmar Saabas

Raamatupidamine –kas teha ise või osta sisse?

Mikroettevõte peab loomulikuks raamatupidamisteenus sisse osta

OÜ Tampere PR, mis on kaheksa aastat tegelenud maanteetranspordi valdkonnas, on mikroettevõte, kus on põhitöökohaga tööl ainult üks inimene. Sellise ettevõtte puhul on loomulik osta raamatupidamise teenus sisse.

Firma keskmist käivet on raske välja tuua, sest palju aastaid on töötatud osakoormusega. Täiskohale teisen dades on ettevõtte keskmine aasta käive 100 000 eurot.

Raamatupidamise teenus on sisse ostetud, sest väikeses firmas ei ole raamatupidaja palkamine rentaabel ja ise tegemiseks puuduvad aeg ja oskused.

Kuna suure osa ajast tehakse tööd välisriikides, tähendaks see laiemat

raamatupidamise seadusega kursis olemist. Ajaliselt ei ole see kuidagi võimalik ja mikroettevõttes tuleb tegeleda samal ajal kõige muuga, mis leiva lauale tooks.

„Aastane kulu kokku on ca 2000 eurot koos käibemaksuga. Mu enda aeg ja närv on palju kallim kui see number, korras raamatupidamine ja deklareerimine on aga lausa hinda matu,“ räägib ettevõtte juhatuse liige Uku Tampere.

Kasutusel on programmid

Merit Aktiva ja Merit Palk

Raamatupidaja kasutab Merit Aktiva tarkvara ja palgaarvestuse jaoks on Merit Palk, mõlemad on pilvepõhised. Kuna raamatupidaja teeb ka arveid, puudub firmajuhil vajadus tarkvara müügiosale ligipääsuks.

Uku Tampere leiab, et sisseostetud teenus tagab muretu äritegevuse: „Ma

ei taha isegi mõelda, kui seda varianti poleks. 100% muretu, ma ei tegele ei deklaratsioonide, arvete ega isegi mitte sisse tulevate arvete panka panemisega. Valik on ennast täielikult õigustanud.“

Transpordisektoris on kõige rohkem tööd sellega, et käibe tekki mise koht on tihti erinev – käibed on mööda Euroopat laiali ja tuleb jälgida, millal saavad teistes riikides täis maksuvaba käibe piirid.

Uku Tampere selgitab, et sellisel juhul tuleb ettevõte ka teises riigis registreerida ja teha vastavalt raama tupidamist. „Minu raamatupidaja käib jooksvalt vastavad koolitused läbi ja ütleb, kui midagi kusagil teha vaja, mulle see lisakulusid ega lisamuret kaasa ei too.“

Varem on firma kandnud ka teadmatusest kahju: „Kui Inglismaa Euroopa Liidust välja astus, siis jäi

sealt käibemaksu tagasi küsimise tava lisest lühem tähtaeg märkamata ja seega tekkis päris suur kahju. Raama tupidajale poleks selline asi märka mata jäänud.“

Raha ja aja tuntav kokkuhoid Sisseostetud teenuse puhul pole vaja aega kulutada koosolekutele. Raama tupidajale saadetakse kuludoku mendid, paar korda aastas pikemad arutelud, muul ajal suheldakse kirja teel, eelistatud kanal on Facebook Messenger.

„Aruanded, info vahetamine, ülevaade rahavoogudest, see kõik saab operatiivselt telefonitsi või sõnumeid saates tehtud, suurem osa kuludokumente on samuti digitaalsed ja neid saab saata e-kirjaga. Raamatu pidamisaasta on ühtlaselt murevaba,“ lisab juhatuse liige.

OÜ Tampere PR Foto: erakogu

IT-valdkonna väikeettevõte ostab raamatupidamise teenuse sisse

Flowit Estonia OÜ on aastast 2007 tegelenud tarkvara kvaliteedi ja arenduse, digitaalsete toodete arendamise, digitaliseerimise, tööprotsesside optimeerimise ja automatiseerimisega oma klientidele. Raamatupidamise teenus ostetakse sisse.

Tarkvaraettevõte Flowit Estonia OÜ on tegutsenud 15 aastat ja selle ajaga läbi viinud mitmeid tehisintel lekti rakendamise projekte, näiteks nexperia.com. Ettevõte on AI proto tüüpide tootestamise partner Daimler AG-le.

Flowit Estonia on arendanud toot misettevõtetele mõeldud iseteenin dustarkvara Salesorder ja tehisintel lektil põhineva lahenduse Aitoldyou, mis suudab klientide käitumismustrite profileerimise kaudu suure täpsusega ennustada tulevikus toimuvaid sünd musi.

Ettevõttes on 20 töötajat ja firma keskmine käive on 1,2 miljonit aastas. Tarkvarafirma Flowit Estonia tegev juht Andres Aavik sõnab, et sisseos tetud raamatupidamisteenus aitab kokku hoida väärtuslikku ressurssi.

„Ostame teenust sisse. Kõik on 100% paberivaba ja maksimaalselt automatiseeritud. Olime ise teenu sepakkujale toeks tööprotsesside automatiseerimisega ning nii jõud sime koos selleni, et üks raamatupi daja teenindab mitukümmend ette

võtet,“ kirjeldab Andres Aavik koos tööd.

Kasutusel on Meriti tarkvara Ettevõtte raamatupidamiseks kasu tatakse Meriti tarkvara. Arveid väljas tavad assistent ja tegevjuht. Neil on ka täielik kontroll kõigi sissetulevate arvete ja reaalaja finantsaruandluse üle.

Tegevjuht Andres Aavik tõdeb, et ei kujutaks enam ette sujuvat tööprot sessi ilma Meriti raamatupidamise tarkvarata ja Costpocketi lahendu seta. Aastas kulub teenustele umbes 7000 eurot.

Praegune segane aeg turgudel, protsesside ennustamatus on Aaviku sõnul üks põhjusi, miks keskenduda finantsjuhtimisele ja mitte andmete sisestamisele.

„Mõttejõud ja kogu kättesaadav kompetents tuleb rakendada keeruli sematele teemadele! Kõige loomingu lisem on alati majandusaasta aruande tegevusaruande kirjutamine. Kõik muu on kaunis sujuv ja lihtne,“ muigab Aavik.

Ellrexiga on korteriühistu raamatupidamise korraldamine lihtsam ja mugavam kui kunagi varem, sest pakume ka korteriühistutele raamatupidamistarkvara!

TEENUSED: • näriliste tõrje • putukate tõrje • kahjurite monitooring • desinfitseerimine controllab.ee tel 5592 2680 • info@controllab.ee

Spetsiaalsed funktsioonid korteriühistule: näitude mugav sisestamine, tasuta e-arvete saatmine ja vastuvõtmine, arvelduste ajaloo vaatamine, kulude jaotamine, e-postiga saadud arved paari klikiga ostuarveks, kiire ja mugav õiguste jagamine, arvete masspostitus.

Ühe korteri hind vaid 0,30 €! Ellrexiga liitumiseks võta ühendust ellrex.ee

Flowiti juhatuse liikmed Juhan Pukk ja Andres Aavik augustis 2022 Foto: Helen Kattai

26-aastane Eesti produktsioonifirma ise raamatupidamist ei tee

1996. aastal loodud produktsioonifirma Vesilind OÜ on nüüdseks 26 aastat tootnud edukalt telesaateid, dokumentaal- ja mängufilme. Ettevõttes on täisajaga tööl kuni viis inimest, aastakäive on keskmiselt üle 300 000 euro. Sõltuvalt sellest, milline film või telesari on parasjagu käsil, võib lepingulisi töötajaid olla korraga ametis ka paarkümmend.

Vesilinnu käilakuju ja juhatuse liige on Riho Västrik, kelle eestvedamisel on aastakümneid Eesti teadus- ja kesk konnaskeenet kujundatud ning tehtud tööd on tunnustatud üle kogu ilma. Ilmselt on Eestis vähe neid inimesi, kes pole kunagi kuulnud saatest „Rakett 69“. Aastal 2011 ETVs esimest hooaega alustanud noorte teadus võistlus lendab kõrgelt siiani ning mõnestki raketlasest on nüüdseks saanud teadlane, saates aga võist levad juba nooremad vennad-õed. ETV eetris on praegu teinegi Vesilinnu produtseeritud teadussari, „Uudis himu tippkeskus“.

Just praegu jookseb kinodes Remek Meele täispikk dokumentaal „Suur soo“, mis vajutab meeltesse sügava jälje meie metsikust ja mõnes kohas puutumata loodusest.

Raamatupidamine on alati usaldatud asjatundjate kätesse Vesilind OÜ juhatuse liige Riho Västrik sõnab, et väikefirma raamatupidamise teenus on sisse ostetud: „On alati nii olnud, sest firma käive on nii taga sihoidlik, et ei tasu eraldi inimest palgata. Raamatupidaja kasutab tark vara Excellent Books.“

Firma töötajatel raamatupidami sega kokkupuudet pole, ostuarved on digitaalsed ja nende väljastamiseks kasutatakse e-arveldajat, kuludoku mentide aruandluses on abiks CostPocketi Gold programm.

„Selline süsteem on ennast igati õigustanud. Teenuse osutaja on alati olnud firma usaldusväärne partner,“ lisab Riho Västrik. Mingeid muresid ta eraldi välja tuua ei oska. Raamatupida misele kulub ühes kuus keskmiselt alla

200 euro ja seda summat peab Västrik mõistlikuks.

Filmide ja telesaadete tootmine on spetsiifiline valdkond, mis eeldab paindlikkust ja ajaga kaasas käimist. Juhatuse ülesandeks on leida nende jaoks uusi projekte ja ressursse, samuti

ennustada turu trende ja käia paar sammu ajast ees, sest ükski kvaliteetne linateos ei valmi üleöö. „Raamatupida mise töö lihtsustamiseks on meil kogu arvepidamine objektipõhine ehk käib filmiprojektide kaupa,“ selgitab juha tuse liige Riho Västrik.

Vesilinnu tuumik

Foto: Enel Lepik

Agiilne uute töötajate onboarding – mis see on?

Uute töötajate sisseelamine ehk inglise keeles onboarding on muutumas aina olulisemaks. Seda mitmel põhjusel: tööturg muutub aina konkurentsitihedamaks, inimeste teadlikkus on kasvanud ja suurenenud on teadmiste hulk, mida üks töötaja oma töö tegemisel vajab. Lähemalt selgitavad Juunika Koolituse juhtivpartner Raul Ennus ja koolitusjuht Reelika Lodjak.

TEKST: GERLI RAMLER

Tööjõuturg on muutumas aina pinge lisemaks ja üldjuhul on igas vald konnas väärtuslikke töötajaid puudu, mitte üle. Töötajate teadlikkus ja positiivsed kogemused mõistlike organisatsioonidega aina kasvavad, seega on kasvanud ka ootused professionaalsele algusele uues kohas. Info hulk, mida uuele töötajale tuleb selgeks teha, on aina suurem.

Samuti on oluliselt kasvanud uuel ametikohal edukaks tööks tarvilike infosüsteemide arv ja keerukus.

Uus info uue töötaja jaoks on väga mitmesugune: kolleegid, rollid, tööprotseduurid, sisereeglid, head tavad, infosüsteemid, muud seadmed, kliendisuhted, turvanõuded, kirjuta mata reeglid, pooleliolevad projektid jne. Kõike seda ei ole võimalik

Foto: Shutterstock

Tihti eeldavad ettevõtte juhid ja personaliosakond, et juba „teisel“ päeval on uus töötaja kõik talle antud materjalid läbi lugenud ja asunud uut väärtust looma.

nii-öelda paari päevaga omandada. Ja ootus, et uus töötaja on väga produk tiivne ning tabab kõike lennult, on ka aina suurenenud. Tihti eeldavad ette võtte juhid ja personaliosakond, et juba „teisel“ päeval on uus töötaja kõik talle antud materjalid läbi lugenud ja asunud uut väärtust looma.

Tegelikkus on aga hoopis teine. Esiteks juba selle poolest, et paljudel organisatsioonidel puudub üldse mõistlik uute töötajate sisseelamise programm või protsess. Tihti kuhja takse uus töötaja suure hunniku infor matsiooniga üle, mis tähendab, et sellest meelde jääb uuele inimesele väga vähe. Või siis jäetakse ta pigem üksi, et vaata ja uuri ise elu enda ümber.

Uue töötaja efektiivsus sõltub otseselt tema integreerimisest

Tootearenduses ja üha enam ka üldises juhtimises on aina enam levimas agiilne ehk paindlik juhtimismetoodika. Seda saab edukalt rakendada ka uute tööta jate sisseelamisprotsessis.

Mida agiilne metoodika meile üldjuhul ütleb?

 Keskendu algusest peale kõige olulisemale, mis kõige rohkem väärtust loob.

 Rohkem reaalset väärtust, vähem bürokraatiat.

 Katseta – kui ei tööta, muuda ja katseta uuesti.

 Vähem jäiku reegleid, rohkem suhtlust ja asjakohast lähenemist.

Kuidas võiks agiilset lähenemist uue töötaja sisseelamisprogrammis kasutada?

Näiteks tasuks kõik vajalikud tegevused loetleda ja neist nimekiri moodus tada. Koos uue töötajaga tuleks valida sealt alustuseks tema jaoks kaks-kolm kõige olulisemat tegevust ja alus tada nendega. Iga päev oleks mõistlik umbes 10 minutit pühendada uuele töötajale, et temaga vestelda, uurida, kuidas tal on läinud, kas töös on ette tulnud takistusi ja mis on läbitud. Ja kui mõni tegevus on tehtud, selgeks

saanud ning selle konkreetse töö üles anded igati mõistetavad, tuleks lasta inimesel valida järgmine. Aga seda ainult sel juhul, kui tõesti tundub, et ta jõuab sellega tegeleda.

Seega tasub inimese integreeri misel uuele töökohale võtta kasutu sele paindlik, kiire tagasisidega, juhitud ja kontrollitud protsess, kus uus töötaja eelkõige ise saab otsustada, mis on antud hetkel kõige olulisem. Arusaadav, et on mõned kohustuslikud tegevused, millest peab igal juhul alustama, näiteks turvareeglid, sisekord jne, aga nende hulk ei ole üldjuhul suur.

Igapäevane suhtlus tööandja, otsese juhi, mentori ja/või töökaaslastega tagab selle, et inimene ei jää mõne takistuse taha toppama. Samuti on

Otsene tihe suhtlus ja järkjärguline tööülesannete lisamine aitab vähendada ka riski, et tehtud on vale värbamisotsus.

tiheda suhtlemise kaudu lihtne muuta vajadusel tegevuste järjekorda, millega hetkel on kõige olulisem tegeleda. Nii saab ka personaliosakond või otsene juht jälgida, et töötaja ikka tegeleb uute teemadega piisava tempoga, ning see annab juhile ja kolleegidele väga hea võimaluse uue töötajaga kiiresti põhja likumalt tuttavaks saada.

Otsene tihe suhtlus ja järkjärguline tööülesannete lisamine aitab vähen dada ka riski, et tehtud on vale värba misotsus, millest arusaamine võib muul juhul võtta kehvemal korral kuid või isegi aastaid. Paindliku lähenemise abil saabub teadmine töötaja sobivusest või mitteso bivusest palju varem ja nii mõnelgi juhul jääks asjatu ressursikulu tegemata.

Küberprügi tekitab probleeme ja rikub mainet

Aasta-aastalt meilipostkastidesse kuhjuvad kirjad ja pilvedesse laaditud fotod pole ühel hetkel enam väärtus, vaid on muutunud pigem prügiks.

TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: PEXELS

Digitaalsed prügi koristuspäevad on muutunud peaaegu sama populaarseks nagu „Teeme ära!“ maanteeservade koristuskampaaniad.

Algselt Telia ellu kutsutud küber

prügist vabanemise kampaaniaga on liitunud erinevad ülikoolid, suurfirmad ja kolmanda sektori organisatsioonid.

Järgmine Telia digikoristuspäev on tulemas 27. jaanuaril 2023. Korral dajad hindavad, et internetikasutajad tekitavad iga päev 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Telia kogemus näitab, et 95% ettevõtetest tunnistavad – struk tureerimata info on nende jaoks prob leem.

Küberhügieen on sarnane isiklikuga

IT-konsultant Peep Võrno märgib, et ehkki sagedamini räägitakse digitaal sest prügist kui keskkonnaproblee mist, on selle koristuse mõju üksik isiku tasandil pigem väike, küll aga

saab iga inimene ja ettevõte kaitsta end võimalike mainet kahjustavate lekete eest, kui oma digitaalsed teed ja ruumid puhtana hoiab.

„Võtame või hiljutise fotode kampaania tuntud poliitiku puhul –milleks on vaja hoida pilves fotosid, mis võivad sind kahjustada?“ küsib Peep Võrno. Tema soovitus on hooli kalt läbi vaadata, mida veel vaja läheb ja mida mitte, ning kõik, mida vaja ei lähe, lihtsalt ära kustutada.

See käib tema sõnul nii failide kui ka meilide kohta. Peep Võrno enda meilboksis on maksimaalselt sada kond meili – kõik sellised, millega töö alles käib.

„Spetsiaalseid to-do -liste ma ei tee, mu meilboks ongi to-do -list,“ selgitab ta ja lisab, et kui sissetule vate meilide kausta üldjuhul veidi ikka puhastatakse, siis väljaminevate

Arvuti Traumapunkt OÜ on arvutitöid ja -teenuseid pakkuv ettevõte, mis asutati 2005. aastal. Tihedas koostöös oma klientidega leiame igaühele sobivad lahendused erinevate serveri-, arvutitöökohtade ning terminalide platvormide jaoks.

ÄRIKLIENTIDE

ARVUTITE JA IT-SÜSTEEMIDE HOOLDUS NING KÜBERTURVALISUS!

TEENUSED:

ARVUTITE HOOLDUS: Aitame Teie ettevõtte arvutisüsteemidel turvaliselt toimida. Personaalselt Teile teenust disainides leiame kõige sobivamad ITlahendused.

SERVERITE HOOLDUS: Pakume erinevatel platvormidel (Windows, Linux, Mac) toimivaid serverlahendusi. Kui Teil on probleemiks arvutisse sisse logimine, tarkvarad vajavad uuendamist või vajate abi kaheastmelise autentimise juurutamisel, võtke meiega ühendust!

ARENDUSTÖÖD: Iga ettevõte areneb, kasvab ja muutub. Tihti juhtub, et olemasolevad lahendused ei rahulda enam töötajaid, tööandjaid või uued tehnilised võimalused aitaksid muuta äri kasumlikumaks. Seepärast pakumegi väljaspool hooldusteenust erinevaid IT-alaseid projekte.

Aitame Teid IT-muredega Tallinnast ja Tartust. tel +372 5455 8600 | e-post: atrauma@atrauma.ee |

meilide kausta olemasolu on mõnele inimesele suisa üllatusena tulnud.

„Küberhügieen on nagu isiklik hügieen. Keegi ei kujuta ette, et ta oleks aastaid pesemata või ei koristaks aastaid oma tuba – aga aastaid koris tamata postkast justkui polekski hooli matu käitumine,“ arutleb ta.

Kõik, mida omad, omab sind

„Kõik, mida omad, omab ka sind,“ soovitab Peep Võrno igaühel oma digitaalsed ladestused üle vaadata ja ebavajalikust vabaneda – isegi kui mitte keskkonna, siis iseenda pärast. Ühtegi tarkvaralisandit ta selleks ei kasuta, kustutamisnupust piisab täiesti.

Kui aga siiski keskkonnakah just rääkida, ütleb Peep Võrno, et kui paljud kasutajad hoiavad oma ajast ja arust e-kirju ning faile serverites ja pilvedes, siis loomulikult peavad serveripakkujad leidma võimalusi pakkuda neile võimsamaid servereid. See aga tähendab summeeritult ka suuremaid elektriarveid.

Ning lisaks ikkagi see maineohu teema – kui kuhjunut on nii palju, siis kas inimene enam teabki, mis tal seal täpselt on ja kelle infot tema andmete hulgast leida võib?

Peep Võrno toob veel ühe lihtsa ja

KOLM LIHTSAT NÕUANNET DIGIPRÜGI VÄHENDAMISEKS

1. Saada e-kirju vaid siis, kui see on tõepoolest vajalik. Kui kõik eestlased jätaksid päevas ühe ebavajaliku e-kirja saatmata, säästaks see aastas samas koguses CO2 nagu 16 lendu Tallinnast Helsingisse.

Võrdlusena võib välja tuua, et britid, kelle jaoks on tänamine sama loomulik kui hommikune hambapesu, on arvestanud, et kui kuningriigi iga täiskasvanud alam jätaks päevas näiteks ühe tänumeili teele panemata, jääks aastas tekitamata samas koguses CO2, mille toodaks umbes 81 100 lennureisi Londonist Madridi.

2. Postita sotsiaalmeediasse vähem pilte. Kümme selfit tekitab asjatund jate sõnul umbes sama suure jalajälje kui autoga ühe kilomeetri läbimine. Ühe päeva jooksul postitatakse Instagrami umbes 350 miljonit ja Facebooki 80 miljonit pilti. Nende jaoks andmekeskuste töös hoidmine võtab seega üüratus koguses energiat.

3. Tee arvuti ja telefon puhtaks kasutuks muutunud failidest, piltidest ja prog rammidest. Paljusid dokumente ja pilte säilitatakse pilvedes (serverites) ja mida vähem servereid koormad, seda väiksem on ka sinu tekitatud süsiniku jalajälg.

Allikas: Ülemiste City soovitused töötajatele

igapäevase näite – laps tuleb vanema töökohta ja saadetakse seniks vabasse tööarvutisse mängima, kuni lapse vanem töö lõpetab.

„See on sarnane olukorraga, kus taksopargi direktor annab külla tulnud lapsele mõne vaba auto võtmed ja saadab ta linnaliiklusesse,“ võrdleb

Võrno ning lisab, et tegelikult isegi hullem – taksopargilaps rikub tõenäo liselt ühe või kaks autot, tööarvu tisse jäetud jõngermann aga võib alla tõmmata mõne viiruse ja jagada seda kõigi lapsevanema kontaktidega, nii et kahju võib hetkega tekkida lausa tuhandetele inimestele.

Iga kodu ja kontor on eriline ning seetõttu vajavad need alati suurt tähelepanu ja hoolitsust. Meie kõigi jaoks on tähtis, et meie ümbrus oleks hoolitsetud ning puhas.

Aega on alati VÄHE!

Tänapäeva kiire elutempo juures soovime aga oma vähest vaba aega veeta koos pere ja sõpradega.

Soovime, et aega jääks iseendale ja hobidele ning sealjuures saaksime rõõmu tunda puhtast ümbrusest.

PAKUTAVAD TEENUSED: