Suvesündmuste eriväljaandes avaldavad Ülle Lichtfeldt, Elina Reinold ja Tiina Mälberg, milliste kultuursete ürituste, ettevõtmiste, kohtumiste ja teatriteemaliste suveprojektidega nad algavat suve sisustavad. Üks põnev ühine projekt on neil samuti töös – septembris näeme Üllet, Elinat ja Tiinat Rakvere Teatri kolme naise värvikast sõprusest rääkivas lavastuses „Di ja Viv ja Rose”, mida võib iseloomustada lausega: ole sa naine või mees või kes iganes sa tahad, peaasi – jäägem napakaks! Sisukat, kultuurset ja lõbusalt napakat suve sullegi, hea kultuurihuviline lugeja!
Tekst: Eve Kallaste
Ülle Lichtfeldt oma suvepuhkust ei planeeri, sest tema elu käib aasta ringi planeeritud mängukava järgi. Lähikuudel plaanib Ülle suvekontserte nautida ja kodukandi matkaradu mõõta. Sel aastal osaleb näitleja ka kahes suveprojektis. Alates 28. juunist mängib ta Alatskivi lossis Jan De Hartogi „Baldahhiinvoodis”, mille lavastajaks on Eili Neuhaus ja Ülle lavapartneriks Eduard Salmistu. Lisaks etenduse külastamisele soovitab Ülle kõigil huvilistel ka uhket lossi kaema minna.
Ideedest tulvil
„Alatskivi loss asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal, Alatskivi südames.
Hoone on lumivalge ja uhkete tornidega. Lossi projekteeris mõisnik Arved Georg von Nolcken ja see meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Šotimaal. Suurejooneline vaatamisväärsus! Loss jääb n-ö Sibulateele, kus läbi suve toimub erinevaid üritusi alates kontsertidest laatadeni välja. Veeta päevake-paar Peipsi järve äärset avastades, see on tore!
Siis on nädalake puhkust ja kui jumal ilma annab, naudiksin meeleldi rannamõnusid.
Minu kodust pole kaugel Käsmu ja Võsu. Läbi suve toimuvad õhtuti kontserdid, avatud on suvekohvikud. Rannapromenaad viib sadamasse, kus asub sa-
Ülle Lichtfeldt soovitab suvel Peipsi järve äärset, Käsmut ja Viitnat külastada – nii köitva looduse kui ka haaravate kultuurisündmuste tõttu
dama restoran Wöse – seal on terrass, hea söök, mõnus muusika ja imelised päikeseloojangud.
Käsmu on tuntud kui kaptenite küla. Käsmus asus kunagi merekool, nii et pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Küla asub Käsmu poolsaarel. Seal on viieteistkümne kilomeetri pikkune matkara-
da, millest kümme kulgeb mere ja metsa piiril. Käsmus toimub igal aastal põhjamaise muusikaga koguperefestival Viru Folk
21. juulist mängin Andrus Kivirähki „Liblikas” , lavastajaks Üllar Saaremäe. Kel eelmisel suvel see lavastus nägemata, tulge aga lahkesti vaatama. Etendused toimuvad Kadrina vallas Loobu mõisa kõrval asuvas hoones.
Loobu mõisast pole kaugel Viitna järved. Ümber järvede asub seitsmekilomeetrine loodusõpperada, kus on imelised vaated „järvemägede” – ooside ja mõhnade harjadelt järvedele ja metsadele.
Miks mitte kasta ennast enne etendust jahutavasse järvevette või teha väike matk. Kes seitset kilomeetrit paljuks peab, siis usun, et ka kahe ja poole kilomeetrine matk ümber Pikkjärve on paras ja jõukohane jalutuskäik.
Keha saab kinnitada ajaloolises Viitna kõrtsis või kilomeetrike Rakvere poole asuvas Arturi šašlõkibaaris.
Siis jääb veel nädalake hooaja alguseni ja selle veedan Saaremaal.
Võib-olla kohtume, ilusat ja päikeselist suve!”
Samal ajal kui Tallinna Linnateatri Laia tänava kompleksis käivad täie hooga ehitustööd ja endise Lavaaugu kohale maapõue sünnib uus, varasemast suurem Põrgulava, on teater leidnud endale tänavuseks suvelavastuseks hoopis ootamatu paiga – Patarei Merekindluse sisehoovi, kuhu laiem avalikkus polegi siiani ligi pääsenud. Loo pealkiri on „Kalaranna 28” ning selle autor ja lavastaja on Uku Uusberg, kelle jaoks see on ühtlasi esimene uuslavastus Linnateatri peanäitejuhina. Nagu pealkirjastki ehk aimata võib, toob näitemäng vaataja ette ühe suure kortermaja oma arvukate värvikate elanikega.
Kohe pärast Linnateatri suveetenduste lõppu algavad Patarei Merekindluses põhjalikud arendustööd, niisiis on publikul viimane võimalus külastada seda paika tema praegusel kujul. Teisest küljest annab ümberehituse-eelne hoov etendusepaigana tegijatele võimaluse lasta fantaasial vabalt lennata ja tuua mängu tehnilist arsenali, mida Lavaaugu „tsiviliseeritumates” tingimustes poleks lavale
panna saanud. Kunstnik Kristjan Suitsu eestvedamisel omandab Patarei Merekindluse hoov uudse näo ja olemasoleva hoone üks tiib muutub elumajaks aadressiga Kalaranna 28.
Korteriühistu on meist väga paljudele tuttav nähtus. Vahel kulgevad ühistu koosolekud konstruktiivse arutelu ja üksmeele tähe all, vahel aga jookseb kõik juba esimestest minutitest kiiva. Kalaran-
na 28 elanikud on kõik tublid inimesed, igaüks omamoodi hakkaja, ning kuigi nad pole üksteisega sugugi mitte alati samal arvamusel, on nad maja ühised asjad siiski kenasti tööle saanud. Ühel kenal päeval aga ilmneb, et nende maja puudutab väga otseselt suur riiklik arendusprojekt, ja seepeale puhkeb ühistuliikmete seas enneolematu segadus. Vaidluseks läheb nii riigivõimu esindajatega kui ka omavahel, nii praktilisel kui ka filosoofilisel tasandil. Samal ajal ei jää aga seisma ka majarahva argitoimetused, sest elu tahab elamist.
Uusbergi näitemängus ei ole peategelast, see on kirjutatud polüfoonilises laadis suurele tegelaskonnale ja konkreetselt Linnateatri näitlejaid silmas pidades. Igal tegelaskujul „Kalaranna 28” kaleidoskoobis on oma lugu, omad eesmärgid, unistused, tõekspidamised ja hingepiinad, omad asjad, mida ta endale kalliks või elus oluliseks peab.
„Kalaranna 28” elanikke ja külalisi mängivad Argo Aadli, Epp Eespäev, Jan Ehrenberg, Andero Ermel, Markus Helmut Ilves, Ene Järvis, Mikk Jürjens, Simo Andre Kadastu, Piret Kalda, Märt Keerutaja, Alo Kõrve, Hele Kõrve, Anu Lamp, Tõnn Lamp, Egon Nuter, Maris Nõlvak, Indrek Ojari, Kalju Orro, Märt Pius, Priit Pius, Elisabet Reinsalu, Kristiin Räägel, Indrek Sammul, Rain Simmul, Külli Teetamm, Mart Toome, Sandra Uusberg ja Kaspar Velberg. Esietendus toimub 4. juunil Patarei Merekindluses aadressil Kalaranna 28. Lavastust mängitakse ainult selle aasta juunis ja augustis.
Juunis, kui suurem osa trupist on kogunenud Kalaranna tänavale, mängitakse aga Hobuveskis kammerliku vormiga
„Emigrante”, Peeter Tammearu ühtaegu teravat, nukrat ja humoorikat lavastust poola näitekirjaniku Sławomir Mrożeki ühe tuntuma näidendi põhjal. Laval on vana sõpruskond, kes seltsis mitu puuda soola ära söönud – Andres Raag, Allan Noormets ja lavastaja Tammearu ise.
„Emigrandid” on kirjutatud 1970. aastatel, tõukudes Mrożeki enda kogemustest, kui ta oli Poolast Prantsusmaale pagenud. Poole sajandi vältel ei ole näitemäng oma aktuaalsust kaotanud, vaid praeguses maailmas, kus rändeteema on teravalt päevakorral, seda juurdegi saa-
nud. Tegijate siht pole aga olnud põletava küsimuse osas õli tulle valada, vaid heita sellele teemale inimlik, empaatiast kantud pilk.
Kaks idaeurooplasest emigranti on sattunud jagama kehva keldrikorterit ühes Lääne-Euroopa linnas. Inimestena on nad nii erinevad kui vähegi võimalik. Üks on poliitiline pagulane, luhtunud lootustega intellektuaal, kelle püüded mõtestada vabadust ja inimese olemust viivad aina süveneva meeleheiteni. Läänes pole ta oma õiget kohta leidnud, kodumaale tagasipöördumine on välistatud. Teine neist, tahumatu jõmm, võiks tagasi sõita küll, aga tema eesmärk on veel täitmata. Häbenemata ka toakaaslase arvelt alatult koonerdada, tapab ta päevast päeva ränga tööga oma tervist unistuse nimel naasta kodukülla jõuka mehena ja ehitada uhke maja perekonnale, kellega ta on ammu tõelise kontakti kaotanud. Lavastajat ei ole „Emigrantide” puhul käivitanud aga mitte see, mis tegelasi lahutab, vaid see, mis neid ühendab. Üksildus ja igatsus ei küsi vanusest, rahvusest, soost ega haridustasemest.
Lavastus esietendus 29. jaanuaril, näidendi on tõlkinud Hendrik Lindepuu, lavastuse kunstnik on Martin Mikson, helilooja Tobias Tammearu ja valguskujundaja Jürgen Jaam.
Armastus, usk ja vabadus võivad aidata rääkida sadu erinevaid maailmas leiduvaid lugusid. Sel suvel võtab teekonna suurte aadete poole ette Robin Hood, kes Rakvere Teatri suvelavastuses Lammasmäe metsade vahel ja jõe ääres seikleb. See on lugu mehest, kes kogemata kangelaseks saab. Mehest, kes otsustab ebaõiglusele vastu astuda. Mehest, kes hullupööra armub ja astub võitlusesse nende nimel, kellest hoolib. Ja kõike seda saatmas vankumatu usk sellesse, et iga hea tegu muudab maailma natukenegi paremaks.
Kogupereloo ebaõiglusele vastu astumisest ja suurest armastusest on kirjutanud Urmas Lennuk, lavale toob Taavi Tõnisson (Eesti Noorsooteater), nimiosas Madis Mäeorg, teistes osades Rakvere Teatri trupp, külalisnäitlejad, koolinoored ja hobused. Etendusi mängitakse 17. juunist 2. juulini iidse ajalooga Lammasmäel Virumaal.
Enne “Robin Hoodi” etenduste algust pakub Lammasmäe Puhkekeskus valikut erinevaid seiklusretki, mille käigus ümberkaudset loodust avastada. Võima
lus on sõita näiteks fatbike’iga, osaleda ATV-matkal või panna end proovile Kunda jõe kärestikel kanuud juhtides.
Juuli alguses vallutab rahvusvaheline etenduskunstide festival Baltoscandal Rakvere tänavad, saalid ja väljakud, kuid ka näiteks kaubanduskeskuse ja Targa Maja saali. 6.–9. juulini jõuavad publiku ette 13 lavastust, lisaks erinevad kunstiprojektid ja filmiprogramm. Festivali kunstilise juhi Priit Raua sõnul pole festivalil küll ühtainsat kindlat teemat, end seekordsed mõtted on tiirelnud tulevikuküsimuste ümber – lavastustes on tavapärasest enam vaatemängulisust, tehnoloogiat ja roboteid. Näiteks saab ise pugeda roboti kostüümi sisse lavastuses „Inferno” või vaadata õõvastavat humanoidi lavastuses “Uncanny Valley”. Tulevikuvaadete kõrvale kerkivad pildid minevikust ja ajaloost, näiteks tuleb festivalile ülevaade Korea teatritraditsioonist “History of the Korean Western Theatre” ja Itaalia peotantsutraditsiooni elustav “Save the Last Dance for Me”. Vastuseid festival ei anna, küll aga kutsub kaasa mõtlema.
Eesti Noorsooteater kolib suveks Telliskivi kvartali M-hoonesse, kus mängitakse suvelavastust „Hommikuvalgus”. Hoogsa ja fantaasiarikka lavastuse tegelased elavad ilma vanemateta omaloodud kogukonnas, mis on nende ainus võimalus mitte täiesti üksinda jääda.
„Hommikuvalgus” on tempokas, puudutav ja fantaasiarikas lavastus, mis kätkeb endas nii mängulist huumorit kui ka hingesügavusi. Noored ja lapsed on tegelikult uskumatult tugevad, vaprad ja leidlikud – kui selleks on vajadus. Lugu noortelt vanematele ja vanematelt lastele aitab näha väärtust selles, mis meil on, tegeleda sellega, mida ei ole, ja ehitada sinna, kus on puudu. Lavastus võib anda hääle noorele inimesele, kes ei oska kõiki oma mõtteid veel kuuldavaks teha.
See võib anda hääle ka täiskasvanud teatrivaatajale, kes teinekord ei tea, kuidas end väljendada – lavastus võib kokku tuua, aidata üles leida või taasluua kadunud ühisosa. Igas omaloodud kogukonna liikmes kasvavad lootused ja unistused, mille täitumiseks tuleks astuda samm omaseks saanud ruumist välja. Ent kuidas selleni jõuda?Mis üldse teeb lihtsalt kohast koduse paiga? Kust leida kodule koht, kui kodu loojaid – vanemaid – ei ole? On ju paraku ka vanematega kodudes „kodutuid” lapsi, kes igatsevad läheduse järele.
Lavastuses on oluline koht ka heliloomingul ja videokunstil, nii et ühe vaheajaga lavastus on suveõhtusse ülimalt sobiv – parajalt doseeritud annus vahetuks kaasaelamiseks ning hilisemaks järelemõtlemiseks. Lugu ei lahtu meeltest ka pärast etendust, kui hilistel õhtutundidel koju jõutakse Hommik võib olla öö lõpp, aga ka päeva algus.
Suvine mängukoht – samuti koht – Telliskivi kvartali M-hoones on ideaalilähedane, sest etendusele pääseb mugavalt rongi ja trammiga, buss ja troll peatuvad paariminutilise jalutuskäigu kaugusel ning autoga tulijatele on piirkonnas rohkelt parkimiskohti. Enne või pärast etendust ootavad läheduses hubased söögikohad La Tabla või Kivi Paber Käärid oma pakkumistega.
„Hommikuvalgus” esietendub 19. juunil 2022 Telliskivi kvartali M-hoones. Kõigile alates 10. eluaastast.
Autorid Eva Koff ja Indrek Koff , l avastaja Mirko Rajas , kunstnik Illimar Vihmar , helilooja Markus Robam , valguskunstnik Ivar Piterskihh (Endla Teater), videokunstnik Elise Christin Jörberg. Mängivad Getter Meresmaa , Joosep Uus , Risto Vaidla , Steffi Pähn ja Maria Ehrenberg.
Kui nüüd mai lõpuga siseruumides etendused antud saavad ja proovid kevadeks lõppevad, algabki Tiina Mälbergi jaoks suvi. Ta loodab, et see saab olema päikese-, kultuuri- ja teatriküllane, sekka aias toimetamist ning meres sulistamist.
Tekst: Eve Kallaste
„Eks suve jooksul soovingi vabalt Eestimaal ringi liikuda, Põlvamaal sugulasi külastada, aga suurema osa planeerimata ajast tahaks lihtsalt vanematekodu aias toimetada, päikesel enda peale paista või vihmal värskendada lasta.
Kindlasti on minu üheks oluliseks tänavusuviseks sündmuseks rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal
Kuigi see sündmus on mõneti erialane ja töine, loodan palju huvitavat teatrit näha ja inspiratsiooni kogumist igati nautida.
Kultuurselt, hoogsalt, seikluslikult!
Rakvere Teatri suures koguperelavastuses „Robin Hood” ma ise kaasa ei tee, kuid vaatama tahan väga minna, sest suur osa me armsa Rakvere Teatri trupist on Lammasmäel mängitava lavastusega seotud ja lugu on mulle ikka oluline olnud. Samuti huvitab mind, kuidas töötab meie trupiga lavastaja Taavi Tõnisson. Kindlasti hoian pöialt ka kalli sõbra ja kolleegi Laura Nõlvaku lavavõitlusstseenidele.Kohe juuni alguses on Rakvere linna päevad ja Vallimäel jõuab publiku
ette juba kaks aastat edasi lükkunud lavastus „Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas” , kus paljude teiste Rakverest pärit näitlejate ja suure hulga harrastajate kõrval teeb kaasa ka mu poeg Karl Robert Saaremäe. Tõotab tulla taas seikluslik näitemäng ning seal paneb lahingud ja lavalise võitluse möllu käima Kaire Russ.
Minu tütar Marii Ingriin ütleb ikka, et suvi pole nagu õige suvi, kui ei saa kasvõi korraks üle mere, pidades silmas üht meie aastatetagust retke, kui kahekesi autoga Hiiumaa kaudu Saaremaale ja Muhumaale reisisime, Kärdlas kohvikute päeva väisasime, Kuressaares suveetendust vaatasime, meres sulistasime, palju jäätist sõime ja sõprade pool ööbisime. Ehk täidavad tänavu suviste saarte seikluste aset Saaremaa Ooperipäevad
Juuli lõpus on mul plaanis paari sõbraga teha Harjumaal üks väike matk , palverännak looduses ja meile olulistes paikades – kõndimine sihiga kohtuda toredate inimestega.
Kindlasti soovin ma suvel mõne päeva veeta sõprade juures Haapsalus ja kuna tänavune TAFF:fest kattub teatrifestivaliga Rakveres, jõuan sinna ehk Augustibluusi aegu augusti alguses.”
Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuses näeb Rakvere linnapäevade ajal 9.–11. juunil suurejoonelist vaatemängu Ivo Schenkenbergist ja tema sõjasalgast. Vaatemängulise lavaloo toovad publikuni lavastajad Üllar Saaremäe, Kaire Russ ja Johan Elm. Peaosades mängivad Karl Robert Saaremäe ja Elina Purde.
Hoogne vabaõhulavastus heidab pilgu 1579. aastal Eestis Liivi sõjas toimunud sündmustele Virumaal. Ivo Schenkenberg, keda kutsutakse kuulsa väepealiku järgi Eestimaa Hannibaliks, läheneb oma väesalgaga, mis koosneb kodutalud kaotanud talupoegadest, Rakvere linnale.
Teel kohtutakse eestlastega, maarahvaga, kelle sekka kuulub vereliini pidi kuuldavasti ka Ivo Schenkenberg ise. Lavaloos areneb mitu liini: üks neist ajalooline sõjaliin, maailm, mis kuulub karmidele karastunud meestele, surmale ja kaosele, ning teine, armastuse liin, kus näeme suure sõjamehe inimlikku ja haavatavat palet. Seda poolt suurest sõjamehest, mida seni on vähe avatud.
KARAKTER
rakverekultuurikeskus.ee/linnapaevad/ @linnapaevad
KREISILAAT rakverekultuurikeskus.ee/kreisilaat/
PEAOSADES ja Elina Purde
KODUKOHVIKUD rakverekultuurikeskus.ee/kodukohvikud/
„Ivo
Mai lõpus, pärast esimest prooviperioodi osa
Rakvere Teatris, lendab Elina Reinold New Yorki. „Olen juba kolm aastat koroona tõttu pidanud edasi lükkama oma soovi osaleda Strasbergi Instituudis kursusel “Acting on TV and Film”.” Elina loodab, et ehk õnnestub sel suvel see soov teoks teha.
Tekst: Eve Kallaste
„Kui Ameerikast saabun, algavad üsna pea teatri R.A.A.A.M. suvelavastuse „Diktaator, naljamees ja liiderdaja” proovid, mida mängime nii Mäetaguse kirvehallis kui ka Tõstamaa mõisas.
Mõlemad mängukohad on minu jaoks uued ja veel avastamata, samuti ootan rõõmu ja põnevusega kohtumist lavastaja Damir Salimzianoviga Udmurtiast ja taaskohtumist heade kolleegide Kristo Viidingu ning Martin Kõivuga.
Lavastuses kohtuvad Narva Punase Risti laagris pärast I maailmasõda Jaroslav Hašek (tuntud humorist) ja Josip Broz Tito (tulevase kommunistliku Jugoslaavia liider). Minu tegelaskuju pendeldab nende kahe äärmuse vahel.
Ka „Kättemaksukontori” sügishooaja võtted mahuvad suvekuudesse!
Töine suvi on oodatud
Porkuni lähedal on mul maakodu. Loodan ikka seal ka vahel olla. Aga koroonaaeg on tekitanud töös mitmeid pause, nii et nüüd, kui saab, teen oma tööd rõõmuga.
Ülle Lichtfeldt, Elina Reinold ja Tiina Mälberg lavastuse „Di ja Viv ja Rose” proovis
Rakvere Teater valmistub avama kolme naise sõpruse lugu
Peeter Raudsepp alustas Ülle Lichtfeldti, Elina Reinoldi ja Tiina Mälbergiga proovisaalis tööd inglise näidendiga „Di ja Viv ja Rose”.
Näidendi autor Amelia Bullmore tugineb 2013. aastal avaldatud lavaloos oma mälestustele ülikoolielust 1980ndatel Manchesteris. Aeg pühib meid kõiki unustusse, aga meie armastus jääb. Üks liigutus, üks naeratus, üks abistav lihtne sõna saavad igavikuks teiste inimeste kaudu, kes meid mäletavad, isegi kui meid enam ei ole.
Elina Reinold loodab, et jõuab mõnusate töiste tegemistega täidetud suvel siiski ka maakodus
Ja siis, augusti keskel, tagasi Rakverre, et juba septembris vaatajaid lavastusega „ Di ja Viv ja Rose” rõõmustada. Mul on väga hea meel, et lavastaja Peeter Raudsepp mind kutsus ja et saan Ülle ja Tiinaga koos mängida. Proovid on juba praegu olnud väga ägedad ja usun, et sellest tuleb üks puudutav ning ka naljakas lavastus.
Rakvere Teatri loomingulise juhi ja lavastaja Peeter Raudsepa sõnul käiakse laval läbi kolmkümmend aastat kolme väga erineva naise sõprusest, alates aastast 1983, Inglismaal. „Tudengielu, seks, naljad-kurbused ja koos kasvamine ühes erakas kujunevad ühiseks saatuseks, ehkki elu viib need naised väga erinevatele radadele. Lapsed, üksindused, edu, taaskohtumised. Koomiline põimub traagilisega, lihtne ja igapäevane olemise põhialustega, väikesed veidrused nii heas kui ka halvas jäävad aga samaks, lahustudes suures sõpradevahelises armastuses, mis on tugevam kui surm,” kirjeldas Raudsepp.
Ole sa naine või mees või kes iganes sa tahad, peaasi –jäägem napakaks!
„Di ja Viv ja Rose” esietendub Rakvere Teatri suures saalis septembris 2022.
GreteKonksi
Kuum
, JanekJoost, RaunoKaibiainen, ErikHermaküla, Stefan Hein, HardoAdamson
LAVASTAJA Erki Aule KUNSTNIK Karmo Mende MUUSIKA Andres Roots / Ohtu mõisa teatritall 19.juuli - 6.august
vihmadraama kahes vaatuses
hiiumaa.ee/sundmus
Info: hiiumaa.ee/sundmus/hiiumaa-kirjandusfestival
